Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Teie: 22.06.2021 nr 1.2-2/91-1 [email protected] Meie: 14.07.2021 nr 1.1-7/1200-2 [email protected] Töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja ELTTS muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium edastas Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisaga, seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus ülevõtmisega. Kooskõlastame kavandatavad muudatused, tuues välja järgneva: 1. Direktiivi artikkel 3 kohaselt „Tööandja esitab igale töötajale käesoleva direktiivi kohaselt nõutava teabe kirjalikult. Teave esitatakse ja edastatakse paberil või elektrooniliselt, kui see teave on töötajale kättesaadav, kui seda saab salvestada ja välja trükkida ning kui tööandja säilitab tõendi teabe edastamise või vastuvõtmise kohta.“ Kehtiva TLS § 5 lõigete sõnastuse kohaselt: (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. TLS muutmise eelnõu järgi on kavandatud, et TLS § 5 lõiget 2 täiendatakse töötaja õigusega töölepingu andmetega igal ajal tutvuda ja tööandja kohustusega teave andmete edastamise või vastuvõtmise kohta säilitada. Kehtiva TLS § 115 kohaselt on Tööinspektsioonil järelevalve õigus TLS § 5 lõigete 1 ja 3 üle. Lähtuvalt kavandatud muudatusest seoses tööandja kohustusega säilitada teabe edastamise tõend, teeme ettepaneku laiendada inspektsiooni järelevalve pädevust ka TLS § 5 lõikele 2, et menetluse käigus ei tekiks võimaluse, et tööandja asub seisukohale, et kuna inspektsioonil ei ole lõike 2 üle järelevalve õigust, siis teabe edastamist tõendavat dokumenti menetlejale ei esitata. 2. Direktiivi artikkel 7 kohaselt „1. Liikmesriigid tagavad, et kui töötajalt nõutakse töötamist mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis kui see liikmesriik, kus ta tavaliselt töötab, esitab tööandja artikli 5 lõikes 1 osutatud dokumendid enne töötaja ärasõitu ning need dokumendid sisaldavad vähemalt järgmist lisateavet:...“ Kavandatud ELTTS muudatuse kohaselt tuleb teavituskohustused sisse viia ka ELTTS § 5 lõikesse 14. ELTTS § 5 lõigetega 1 ülamärkega 4 ja 1 ülamärkega 5 sätestatakse tööandjale kohustus teavitada Eestisse lähetatud töötajat seaduses teatud sätestatud teabest kirjalikus vormis. Teavitamiskohustus kehtib vähemalt ühe kuu pikkuse lähetuse korral. Lähetatud töötaja tööandja peab töötajale teatavaks tegema lähetusperioodi kestuse Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringu (kas tasu makstakse eurodes või muus valuutas), lähetusega seotud hüved (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korra ning riigist tagasipöördumise tingimused (riigist lahkumise kuupäev, transport). Samuti peab tööandja kirjalikult teatavaks tegema veebilingi ametlikule riiklikule veebisaidile, mis on loodud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 5 lõikega Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected]/ www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee / Registrikood 70001969  2. See tähendab, et tööandja peab tegema teatavaks lingi Tööinspektsiooni ametlikule veebileheküljele, kus on leitav Eestisse lähetatud töötajale oluline teave. Muudatusega kavandatud täiendavate andmete esitamine on Tööinspektsioonile oluline informatsioon. Kehtiva seaduse kohaselt on Tööinspektsioonile antud § 8 lõikes 1, mis sätestab, et „Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.“ järelevalve pädevus kogu ELTTS üle, mis on antud olukorras ka vajalik. Kuid ELTTS § 5¹ lg 3 sätestab, et lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Sama § lg 4 toob ka sisse näitliku loetelu nendest dokumentidest, mille alusel järelevalvet teostatakse. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna menetlejate hinnangul tuleks lisada eelnõu seletuskirjas lk 17 (eelnõu § 3 punkti 1 täiendatakse) järgnev täpsustus: „Kirjalikus vormis lähetatud töötajale esitatud lähetusperioodi kohta kohalduvate töötingimuste teavitus on üks dokumentidest, millega on Tööinspektsioonil õigus järelevalve läbi viimisel tutvuda ja vastavalt ELTTS § 5¹ lg 3 ja 4 välja nõuda lähetatud töötaja tööandjalt.“ 3. Direktiivi artikkel 9 kohaselt „1. Liikmesriigid tagavad, et tööandja ei keela töötajal väljaspool tööandjaga kokku lepitud tööaega asuda tööle teise tööandja juures ega kohtle töötajat seetõttu halvemini.“ Vastavustabeli kohaselt „Sätestada TLS § 3 lõikesse 2 ja ATS § 13 lõikesse 2, et teise tööandja juures töötamist ja teenistusülesannete täitmist ei tohi keelata ning see ei anna alust töötajat ja ametnikku ebasoodsalt kohelda. Ka täiendatakse TLS § 23 lõiget 1.“ ning kavandatud muudatuste seletuskirja järgi „Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse TLS § 23 lõiget 1. Täiendusega võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 1, mille kohaselt ei tohi tööandja keelata töötajal väljaspool tööaega asuda tööle teise tööandja juures. Kui teise tööandja juures töötab, ei tohi teda seetõttu ebasoodsalt kohelda (nt mitte lubada teise tööandja juures töötavat töötajat koolitusele). Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid TLS § 23 alusel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppega. Seega saab tööandja piirata töötaja teise tööandja juures töötamist vaid juhul, kui selle kohta on poolte vahel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe ning täidetud on kõik TLS §-s 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eeldused.“ Tööst põhjustatud haigestumiste ning kutsehaiguste ennetamiseks teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja soes tööaja piirangute ületamise mõjuga inimese tervisele ning tööandja õiguste ja võimalustega saada töötajalt infot teise tööandja juures töötamise või teenuse osutamisega väljaspool tema juures töötamise aega. Seda ka juhtudel, kui ei ole sõlmitud konkurentsipiirangut. Arvestades tööõnnetuse uurimise tulemusi, peame väga oluliseks, et nii tööandjad kui töötajad ise pööraksid tähelepanu ületöötamise mõjule ning tagajärgedele inimese tervisele. Transpordisektorist on Tööinspektsioonile tehtud korduvalt pöördumisi, et kuna tööandjal ei ole kehtiva seaduse järgi otsest õigustatud huvi andmete nõudmiseks teise tööandja juures töötamise või teenuse osutamise kohta (nt töövälisel ajal pidevalt Bolt platvormi teenuse osutamine), siis jõuavad juhid üleväsinuna tööle, mis seab otseselt ohtu nende elu ja tervise. Ka teistes sektorites on esinenud õnnetusjuhtumeid, kus üleväsinud inimest tabab hommikul tööle asudes terviserike, mis võis olla tingitud just pidevast ületöötamist. Kindlasti väärib täiendavat selgitust, millal tööandjal on olemas õigustatud huvi saada teavet teise tööandja juures töötamise kohta ja millised võimalused on tööandjal sekkuda, lisaks töötaja suunamisele töötervishoiuarsti juurde, et seda ei loetakse kavandatava muudatuse järgi diskrimineerivaks. Ehk kokkuvõttes palume direktiivi artikkel 9 ülevõtmisel luua TLS muudatuste seletuskirja selge seos töötervishoiu ja tööohutuse teemade ning nõuetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor 2 Meeli Miidla-Vanatalu [email protected] 3