COM(2021) 347 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijakrediidi kohta

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Directive 2008/48/EC on credit agreements for consumers (‘the Consumer Credit Directive’ or ‘the Directive’) , amended in 2011, 2014, 2016 and 2019 , established a harmonised EU framework for consumer credit, to facilitate the emergence of a smoothly functioning internal market in consumer credit and provide a h igh level of consumer protection in order to ensure consumer confidence. A REFIT Evaluation in 2018-2019 found that the 2008 Directive’s objectives, namely ensuring high standards of consumer protection and fostering the development of an internal market for credit, are still relevant in the context of a regulatory landscape that is significantly fragmented across the E U and have been only partially met. Such fragmentation, together with legal uncertainty due to the imprecise wording of some provisions of the Directive, hamper the smooth functioning of the internal market for consumer credit and does not guarantee a cons istently high level of consumer protection. Since the adoption of the 2008 Directive, digitalisation has profoundly changed the decision-making process and the habits of consumers in general, who now want a smoother and faster process for obtaining credit and often do so online. This also affects the lending sector, progressively getting digitalised. New market players, such as peer-to-peer lending platforms, are offering credit agreements in different forms. New products, such as short-term high-cost credi t, have appeared. Digitalisation has also brought new ways of disclosing information digitally and assessing the creditworthiness of consumers using automated decision-making systems and non-traditional data. The COVID-19 crisis and the resulting confinem ent measures have also disrupted the EU economy and had a major impact on the credit market and consumers, especially vulnerable ones, making many EU households more financially vulnerable . Conversely, the crisis has also accelerated the digital transforma tion. Amid the COVID-19 crisis, Member States adopted a series of relief measures that seek to alleviate the financial burden of citizens and households, such as loan repayment moratoria that were generally extended to consumer credit. Against this backg round, the Commission announced a review of the Consumer Credit Directive in its Work Programme for 2020. In the revised Work Programme adopted in the context of the COVID-19 pandemic the adoption date of the review was postponed to the second quarter of 2 021 . • Consistency with existing policy provisions in the policy area Consistency with existing policy provisions would be guaranteed in the proposal. Unfair terms in consumer contracts are regulated by Directive 93/13/EEC concerning unfair terms in consumer contracts, which provides that contractual terms not individually negotiated are not binding on the consumers if, contrary to the requirement of 'good faith', they cause a significant imbalance in the rights and obligations of consumers on the one hand and sellers and suppliers on the other hand, to the detriment of the consumers. This general requirement is supplemented by a list of examples of terms that may be regarded as unfair. Directive 93/13/EEC applies in parallel to other consumer protecti on rules under Union law. Directive 2002/65/EC on the distance marketing of financial services regulates consumer credits currently exempted by the Consumer Credit Directive scope which are sold at distance, e.g. online. The Directive is currently under re view, as announced in the Commission Work Programme 2020. Misleading advertising is regulated by Directive 2005/29/EC concerning unfair business-to-consumer commercial practices in the internal market and Directive 2006/114/EC concerning misleading and com parative advertising which applies to relations between traders. These rules do not however take into account the specificities of consumer credit or address the need for consumers to be able to compare advertising. Regulation (EU) 2016/679 on the protec tion of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data (General Data Protection Regulation, ‘GDPR’) sets out the rules applicable to the processing of personal data, strengthening individuals fundamenta l rights and clarifying rules for companies and public bodies. The principles of data minimisation, accuracy, storage limitation as laid down in Article 5 of the GDPR govern the use of data to conduct creditworthiness assessments . Without diverging from th e GDPR, this proposal aims to address the concerns identified in the processing of personal data that are specific to practices observed in the consumer credit market, i.e. the use of alternative sources of data for creditworthiness assessments or the tran sparency of assessments carried out using machine learning techniques. Consistency with other legislation, such as the amendments introduced in, amongst others, Directive 2005/29/EC by Directive (EU) 2019/2161 on better enforcement and modernisation of Un ion consumer protection rules, would also be guaranteed in the proposal, which includes provisions in line with that Directive. In 2020, the Commission adopted a Digital Services Act package . It includes a Digital Services Act amending Directive 2000/31/EC (the e-Commerce Directive) and introducing a horizontal framework for intermediary services, and a Digital Markets Act introducing rules for platforms acting as ‘gatekeepers’ in the digital sector. In 2021, the Commission also published a Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence , to promote the uptake of artificial intelligence (AI) but also to address the risks associate d with certain uses of AI. • Consistency with other Union policies The objectives of the proposal are consistent with the EU’s policies and objectives. The proposal is consistent with and complementary to other EU legislation and policies, particularly in the area of consumer protection, such as Directive 2011/83/EU on consumer rights, Directive 2013/11 on consumer Alternative Dispute Resolution and Directive 2014/17/EU on credit agreements for consumers relating to residential immovable property, regulati ng mortgage credit agreements (the Mortgage Credit Directive). In 2018, the Commission also published a Proposal for a Directive on credit servicers, credit purchasers and the recovery of collateral , which is currently being negotiated by the co-legislato rs. In September 2020, the Commission adopted a digital finance package , including a digital finance strategy and legislative proposals on crypto-assets and digital resilience, for a competitive EU financial sector that gives consumers access to innovative financial products while ensuring consumer protection and financial stability. Consistently, this proposal aims to modernise consumer credit rules in order to cater for changes brought about by digitalisation. It also complements Regulation (EU) 2020/1503 on European crowdfunding service providers for business, as that regulation does not apply to crowdfunding services for consumers. The Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU/the Treaty) provides for action to ensure the establishment and functioning of an internal market with a high level of consumer protection as well as the freedom to provide services. The cross-border provision of consumer credit is still hindered by several obstacles. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for the proposed directive is Article 114 TFEU on internal market completion, with due regard to Article 169 TFEU . It confers upon the EU the competence to enact measures for the approximation of national rules regarding the establishment and functioning of the internal market. By creating a high level of consumer protection, the proposal aims to help the internal market function smoothly. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The subsidiarity principle applies if the proposal does not fall under the exclusive competence of the EU . The objectives of the proposed action cannot be sufficiently achieved by Member States and can theref ore, by reason of the scale or effects of the proposed action, be better achieved by the EU. The Treaty provides for action to ensure the establishment and functioning of an internal market with a high level of consumer protection as well as the free prov ision of services. Such a market for consumer credit is still limited because of several obstacles. These obstacles restrict the level of cross-border supply and demand activity, reducing competition and consequently choice for consumers. EU action would ensure a consistently high level of consumer protection and a clearer and more harmonised legal framework for businesses, lowering barriers for providing credit in other Member States (through direct cross-border provision or the establishment of subsidiar ies). With digitalisation, and the potential entry into the credit market of new digital actors, the cross-border provision of credit is expected to increase. This will make common EU rules fit for the digital age both more necessary and more effective for achieving EU policy objectives. • Proportionality The proposal does not go beyond what is strictly necessary to achieve its objectives. It does not regulate all aspects of lending and borrowing but focuses on key aspects of the consumer credit transaction in order to facilitate the development of cross-border service provision and protect consumers in this context. The proposed rules have been the subject of a proportionality test to ensure appropriate and proportionate regulation. They would entail costs for providers but would also represent an ambitious and future-proof approach leading to higher benefits for consumers and society in general. • Choice of the instrument The chosen instrument is a directive repealing Directive 2008/48/EC. A directive is binding as to the result of achieving the functioning of the internal market, but it leaves to the national authorities the choice of form and methods. The proposed directive will replace the 2008 Directive but retain many of its elements. This will enabl e Member States to amend the legislation in force (as a result of having transposed Directive 2008/48/EC) to the extent necessary to ensure compliance, hence minimising the impact of such a reform on their legislative systems. The proposed directive is a f ull harmonisation instrument in the areas it covers, however in some areas some regulatory choices are left to the Member States. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of ex isting legislation In 2014, the Commission presented a report on the implementation of the Directive , for which it undertook a mystery shopping exercise and did a consumer survey to assess compliance with the Directive. The report concluded that there was a need to continue monitoring the enforcement of the Directive. In 2020, the Commission presented an other report on the implementation of the Directive , to present the key results of the 2018-2019 REFIT Evaluation as well as the lessons learnt from the application of the Directive since its adoption. The report stressed that the 2008 Directive’s object ives are still relevant and that it has been partially effective in ensuring a high level of consumer protection and the emergence of a smoothly functioning internal market. The reasons the Directive has been only partially effective are both the Directive itself (for instance, imprecise wording of certain articles) and external factors, such as its practical application and enforcement in the Member States and aspects of the consumer credit market it does not cover. The evaluation identified a number of sh ortcomings related to the scope of application of the Directive, its definitions and terms that are sometimes unclear, information obligations not adapted to digital media, a lack of clarity in the provisions on creditworthiness assessment resulting in ins ufficient protection for consumers, and differences in enforcement. • Stakeholder consultations In the past few years, the Commission has undertaken several consultation activities on rules applicable to consumer credit at EU level. Stakeholders were consu lted for the REFIT Evaluation, the results of which were published in 2020, and for the impact assessment conducted for the Directive’s REFIT Review. As part of the REFIT Evaluation and REFIT Review, two public consultations were carried out in addition t o other forms of consultation (consumer surveys, stakeholder interviews and surveys, targeted questionnaires sent to national authorities, bilateral meetings, workshops, Member State dedicated expert group meetings, consultation of the Financial Services User Group, as well as ad hoc discussions during the annual Consumer Summits). The European Parliament also organised a hearing in March 2021 on the Directive’s review, and the European Economic and Social Committee published an Information Report in 2019 on the evaluation of the Consumer Credit Directive . A group of Consumer Protection Cooperation (CPC) authorities (members of the CPC network) also did a coordinated compliance check of online advertising and offers to purchase consumer credit products i n February/March 2021 . The extensive consultation process has made it possible to identify the main stakeholder views on key issues. Stakeholders’ feedback identified the digitalisation of the market as the main driver to be considered in the review proce ss. Consumer organisations favour an extensive revision of the Directive, to tackle several problems identified in the review linked to the inadequate scope of application of the Directive, irresponsible lending practices, information overload, data use an d over-indebtedness, in particular in the COVID-19 context. Respondents across all stakeholder groups and Member States agree that the information consumers get at the advertisement and pre-contractual stages needs to be streamlined and reflect the growing use of digital devices, if it is to achieve its objective of protecting the consumer. Business representatives are very much in favour of regulatory stability and non-regulatory interventions, or targeted changes to the Directive to adapt it to digitalisa tion developments. They propose simplifying information disclosure requirements, while keeping enough flexibility in the creditworthiness assessment process. National authorities generally support a legislative amendment. Several Member States seem to favo ur extensive legislative changes to address the problems identified, whereas others advocate for a more targeted approach . A majority of national authorities recognise that harmonising rules would support the development of the cross-border market. All sta keholders appreciate the benefits of debt advisory services for vulnerable consumers and creditors, since these services enable creditors to recover debts effectively. The input received was summarised and used to prepare the impact assessment accompanying this proposal, as well as to assess the impact of new rules on stakeholders. • Collection and use of expertise The Commission also drew on a series of studies and reports on issues relating to responsible lending and borrowing. These include the ICF stud y supporting the Directive’s Impact Assessment (2021) ; the ICF study supporting the evaluation of the Consumer Credit Directive (2020) ; the LE Europe et al. behavioural study on the digitalisation of the marketing and distance selling of retail financial services (2019) ; the CIVIC study on measuring consumer detriment in the European Union (2017) ; and the CIVIC study on the over-indebtedness of European households (2013) . The Commission also did a mapping of national approaches to creditworthiness assessment pursuant to the Consumer Credit Directive in the context of the 2017 Consumer Financial Services Action Plan , in cooperation with Member State authorities, and published it in 2018 . • Impact assessment The Commission has done an impact assessment for this proposal. The general goals of the REFIT Review were to reduce consumer detriment and the risks of taking out loans in a changing market, facilitate the cross-border provision of consumer credit and boost the competitiveness of the inte rnal market. All this is in line with the original objectives of the Directive. The options assessed to achieve the objectives were: a no-policy-change scenario (Option 0 - baseline), non-regulatory intervention (Option 1); a targeted amendment of the Dire ctive, focusing on making its current provisions clearer and more effective (Option 2); an extensive amendment of the Directive to include new provisions in line with existing EU law (Option 3a) or to include new provisions going beyond existing EU law (Op tion 3b). Based on the impact assessment, the preferred option was identified as Option 3a, complemented by certain cost-effective measures taken from other options. The preferred option consists of an amendment of the Directive to include new provisions, in line with existing EU acquis. By way of a brief summary of the main elements of the preferred option, the following measures have been included: extension of scope of the Directive to cover loans below EUR 200, interest free credit, all overdraft facili ties and all leasing agreements, as well as credit agreements concluded through peer-to-peer lending platforms; amendment of definition of several key terms; provision of adequate explanations to consumers; reduction of the amount of information to be prov ided to consumers in advertising focusing on key information when provided through certain channels; more details on how and when pre-contractual information is presented to consumers to make sure it is done in a more effective way; ban of pre-ticked boxes ; prohibition of tying practices; standards on advisory services; prohibition of unsolicited sale of credit products; establishment of the obligation upon Member States to set caps on interest rates, the annual percentage rate of charge or the total cost o f the credit ; establishment of conduct of business rules and obligation upon credit providers and credit intermediaries to ensure that staff members have the proper set of skills and knowledge; indication that creditworthiness assessments should be carried out based on information on financial and economic circumstances, necessary, sufficient and proportionate; provision on the use of alternative sources of data to conduct creditworthiness assessments reflecting the principles of the General Data Protection Regulation (EU) 2016/679; obligation on Member States to promote financial education; obligation upon Member States to adopt measures to encourage creditors to exercise reasonable forbearance; enhancement of the availability of debt advisory services; imp roving conditions for enforcement by introducing an article on competent authorities; 4 % rule ( minimum maximum fine) as set in the Omnibus Directive (EU) 2019/2161 for cross-border widespread infringements is included with regards to penalties . The prefer red option was assessed as very effective in achieving the initiative’s objectives, ensuring a high level of coherence with EU legislation and efficiency in terms of the economic and social impacts assessed. It is expected to have a positive impact on cons umer protection, reduce detriment, build trust and improve social inclusion . It is likely to strengthen the level playing field within and across Member States, by reducing the fragmentation of the current legal framework. The quantified measures under the preferred option would entail a reduction in consumer detriment of around EUR 2 billion in the period 2021-2030. In addition to these quantified measures, this option would entail the benefits of other measures such as caps on the annual percentage rate o f charge/interest rates which are deemed to be very beneficial for consumers and for society, but could not be quantified, make the preferred option all the more viable. The impact on society is also deemed very positive, thanks to measures preventing and addressing over-indebtedness, thereby improving social inclusion. These measures include strengthening creditworthiness assessments, forbearance measures and debt advisory services. Per EUR 1 spent on debt advice, this is expected to provide between EUR 1. 4-5.3 in equivalent benefits, mainly by way of the social costs of over-indebtedness being avoided. Credit providers would bear most of the implementation costs of the new Directive. Some measures would be more costly for providers currently offering prod ucts not covered by the Directive (e.g. caps on interest rate, the annual percentage rate of charge or the total cost of the credit). The cost of the quantified measures for banks is estimated to be between EUR 1.4 billion and 1.5 billion. It is expected t hat costs are going to be passed on to consumers (even though it was not possible to ascertain to what extent). The protection of consumers granting credit through peer-to-peer lending platforms is not addressed as it does not fit the logic of the proposal . Therefore, the protection of consumers investing through these platforms, and the responsibilities of the platforms towards these consumers will be assessed in another context and, if appropriate, followed up by a legal proposal. • Regulatory fitness and simplification The REFIT Review is included in the Commission Work Programme’s REFIT section. The proposal would entail costs for businesses, but is also expected to reduce their administrative burden, thanks to greater legal clarity. Several measures are already being implemented in some Member States, so businesses in those Member States would not face significant additional costs. The proposal simplifies certain information requirements and aims at adapting requirements to digital use. Specifically, th e proposal will reduce the advertising costs for credit providers/intermediaries on certain media, e.g. radio, while ensuring that consumers get clearer information that is easier to process and understand. The potential for simplification of requirements for advertising consumer credit on radio broadcasts can be estimated at EUR 1.4 million a year, amounting to 14 million over the period 2021-2030. Adapting information requirements for digital use notably through a new Standard European Consumer Credit Ov erview has an initial cost. However, in the long run it would reduce the burden on businesses, which could provide the full Standard European Consumer Credit Information form by email, without needing to adapt it to digital screens. Since around one third of consumers entered a credit agreement online, this burden reduction could ultimately have a positive impact over 25 million personal bank loans annually. As regards reduced burden for public administrations, the higher degree of legal clarity and the sim plified regulatory framework is expected to reduce the number of complaints and increase the level of certainty and compliance, making enforcement procedures more efficient. Specific measures to reinforce coordination and improve conditions for enforcing t he Directive are also expected to result in efficiency gains in the enforcement of the Directive’s obligations. Specific impacts on SMEs have not been identified as significant, so they have not been assessed separately. • Fundamental rights This proposal respects fundamental rights and observes the principles recognised in particular in the Charter of Fundamental Rights of the European Union. In particular, it seeks to ensure full respect for the rules on the protection of personal data, the right to prop erty, non-discrimination, the protection of family and professional life, and consumer protection pursuant to the Charter of Fundamental Rights of the European Union. Any processing of personal data for the purpose of this Directive will comply with Regula tion (EU) 2016/679. This includes that only those data that are adequate, relevant and limited to what is necessary to assess consumer’s creditworthiness should be collected and otherwise processed. It will prohibit discrimination based on nationality or p lace of residence, or any ground referred to in Article 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union when requesting, concluding or holding a credit agreement within the EU, for the benefit of both creditors and consumers. 4. BUDGETARY IMP LICATIONS This proposal has no implications for the budget of the EU or EU agencies, leaving aside the normal administrative costs linked to ensuring compliance with EU legislation, since no new committees are created and no financial commitments are made. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The Commission will monitor the implementation of the revised Directive, if it is adopted, after its entry into force. The Commission will mainly be in charge o f monitoring the Directive’s impact, based on the data provided by Member States authorities and credit providers, which will be based on existing data sources where possible to avoid additional burdens on the different stakeholders. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The following summary aims to facilitate the decision-making process by outlining the main substance of the Directive. Article 1 (subject matter) states that the Directive aims to harmonise aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services. Article 2 (scope) sets out the scope of the Directive, which covers certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services. Some exemp tions permitted by Article 2 of Directive 2008/48/EC remain valid, but those concerning minimum amounts, leasing agreements with an option to purchase goods or services, overdraft facilities, free interest rate credit without charges or credit to be repaid within 3 months with only insignificant charges are removed. Article 3 (definitions) defines the terms used in this proposal. To the greatest extent possible, definitions have been aligned with those in other EU texts, in particular Directive 2014/17/EC o n credit agreements for consumers relating to residential immovable property. However, given the specificities of this Directive, some have been tailored to this proposal’s needs. Article 4 (conversion of amounts expressed in euro into national currency) s ets out rules for converting the amounts expressed in euro in the Directive into national currency. Article 5 (obligation to provide information free of charge to consumers) includes an obligation to give consumers information free of charge in accordance with the Directive. Article 6 (non-discrimination) requires Member States to ensure that consumers legally resident in the Union are not discriminated against on ground of their nationality, residence or on any ground as referred to in Article 21 of the Ch arter when requesting, concluding or holding a credit agreement or crowdfunding credit services in the EU. Article 7 (advertising and marketing of credit agreements and crowdfunding credit services) i ntroduces general principles for marketing and advertisi ng communications. Article 8 (standard information to be included in advertising of credit agreements and crowdfunding credit services ) sets out the form and content of information to be included in advertising. The standard information concerns key credit features. In specific and justified cases where the medium used to communicate the information to be included in advertising does not enable its visual display, such as in radio advertising, such information should be reduced to avoid information overload and reduce unnecessary burden. These provisions complement the obligations of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services and Directive 2005/29/EC concerning unfair business-to-consumer commercial practices in the internal market. Article 9 (general information) requires that clear and comprehensible general information about credit agreements is made available by creditors or, where applicable, by credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services at all times. Article 10 (pre-contractual information) creates an obligation for creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services to give consumers personalised pre-contractual information on the basis of the Standard European Consumer Credit information form, in addition to which they are to get a Standardised European Consumer Credit Overview one-pager outlining the key features of the credit in question, to help them compare different offers. The purpose is to ensure that con sumers see all the essential information at a glance, even on a mobile telephone screen. The content and layout of the Standardised European Consumer Credit Overview is detailed in Annex II, while the content and layout of the Standard European Consumer Cr edit Information form is detailed in Annex I. Pre-contractual information must be provided at least 1 day before the consumer is bound by any credit agreement, or agreement for the provision of crowdfunding credit services or offer. If pre-contractual information is provided less than one day before the consumer is bound by any credit agreement, agreement for the provision of crowdfunding credit services or offer, creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services must remind consumers, one day after the contract is concluded, of the possibility of withdrawing from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services . Article 11 (pre-contractual information with regard to credit agreement s referred to in Article 2(5) or (6) ) creates an obligation for creditors and credit intermediaries to give consumers personalised pre-contractual information for certain types of consumer credit on the basis of the European Consumer Credit Information for m, in addition to the Standard European Consumer Credit Overview one-pager. The content and layout of the form is detailed in Annex III. For other credit agreements, pre-contractual information must be provided at least 1 day before the consumer is bound b y any credit agreement or offer, otherwise creditors and credit intermediaries must remind consumers, one day after the contract is concluded, of the possibility of withdrawing from the credit agreement. Article 12 (adequate explanations) requires c reditor s, credit intermediaries or provider of crowdfunding credit services to adequately explain to consumers the proposed credit agreements, crowdfunding credit service and ancillary services, in order to enable them to assess whether they are adapted to their needs and financial situation. Article 13 (personalised offers on the basis of automated processing) makes it obligatory to inform consumers when, on the basis of automated processing, including profiling, they are presented with personalised offers. Artic le 14 ( tying and bundling practices) prohibits tying practices, unless it can be demonstrated that they result in a clear benefit for consumers taking due account of the availability and prices of the kinds of products in question, while allowing bundling practices. Article 15 (inferred agreement for the purchase of ancillary services) prohibits inferring consumer agreement through default options such as pre-ticked boxes. Article 16 (advisory services) establishes standards to ensure that, where advice i s given by the creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services , consumers are made aware of this, without introducing any obligation to provide advice. It introduces a requirement that a sufficient number of credit agreem ents or crowdfunding credit services on the market be considered and that advice be given in line with the profile of the borrower. Article 17 (b an on unsolicited credit sales) prohibits any unsolicited sale of credit, including non-requested pre-approved credit cards sent to consumers or consumers’ overdraft/credit card spending limit being raised unilaterally by the creditor, without their prior request or explicit agreement. Article 18 (obligation to assess the creditworthiness of the consumer) requires the creditor or the provider of crowdfunding credit services to assess the consumer’s ability to repay the credit, taking into account the consumer’s interest and based on necessary and proportionate information on the consumer’s income and expenses and ot her financial and economic circumstances, without exceeding what is strictly needed to perform such an assessment. It also requires that credit is made available to consumers where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligation s resulting from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement unless in specific and justified circumstances. In addition, when the creditworth iness assessments is based on automated processing, including profiling, consumers have the right to request and obtain human intervention on the part of the creditor, a meaningful explanation of the assessment of creditworthiness, and express his or her p oint of view and to contest this creditworthiness assessment. Article 19 (databases) introduces provisions to ensure that creditors or providers of crowdfunding credit services are able to access information from relevant databases on a non-discriminatory basis. Article 20 (form of the credit agreement and of the agreement for the provision of crowdfunding credit services) and Article 21 (information to be included in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services ) set out the form and the information to be included in credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Article 22 (information regarding the modification of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services ) sets out specific safeguards to be put in place for consumers in case of modification of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Article 23 (changes in the borrowing rate) sets out the information to be given to the consumer if the borrowing rate changes. Article 24 (overdraft facilities) introduces provisions to ensure that consumers are kept regularly informed of certain particulars of their overdraft facility. Article 25 (overrunning) sets out rules on tacitly accepted overdrafts whereby a creditor makes available to a consumer funds that exceed the current balance in the consumer's current account or the agreed overdraft facility. In the event of a significant overrunning , the consumer must be alerted and informed of the conditions that apply. Article 26 (right of withdrawal) proposes the option for consumers of withdrawing from a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services under circ umstances similar to those referred to in Directive 2002/65/EC on the distance marketing of consumer financial services. Article 27 (linked credit agreements) sets out specific rules on linked credit agreements and consumers’ right of withdrawal. Article 2 8 (open-end credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services ) sets out specific conditions to terminate open-end agreements. Article 29 (early repayment) sets out the right for consumers to discharge their obligations befo re the due date. In the case of full or partial early repayment, the consumer is entitled to a reduction in the total cost of the credit, while the creditor is entitled to a fair and objectively justified compensation for possible costs directly linked to early repayment of the credit . Article 30 (calculation of the annual percentage rate of charge) concerns the main indicator used to compare consumer credit products. It requires, for consumer credit products, the use of the definition of the annual percent age rate of charge (APR) used in Directive 2008/48/EC. Details of the APR calculation method are given in Annex IV and provisions for amending the methodology are laid down in order to be able to take market developments into account. Article 31 (caps on i nterest rates, annual percentage rate of charge and the total cost of the credit to the consumer) introduces caps to be placed on the interest rate applicable to consumer credit agreements, on the APR and/or on the total cost of the credit. Member States may decide to set up a specific cap for a revolving credit facility. Articles 32 (conduct of business obligations when providing credit to consumers) and 33 (knowledge and competence requirements for staff) stipulate important conditions for creditors, cre dit intermediaries and providers of crowdfunding credit services in order to ensure a high degree of professionalism in the provision of consumer credit, such as requirements for remuneration policies and requirements to have the appropriate knowledge and skills. Article 34 (financial education) introduces financial education measures to be promoted by Member States, in particular in relation to consumer credit agreements, to improve consumers’ financial literacy, including on products sold digitally. Artic le 35 (arrears and forbearance measures) introduces measures to encourage reasonable forbearance before enforcement proceedings are initiated. Article 36 (debt advisory services) requires Member States to ensure debt advisory services are made available to consumers. Article 37 (admission, registration and supervision of non-credit institutions) stipulates that non-credit institutions must be subject to adequate admission processes, registration and supervision. This should ensure that all creditors and pro viders of crowdfunding credit services , whether a credit institution or not, are adequately regulated and supervised. Article 38 (specific obligations for credit intermediaries) contains provisions for special measures in relation to credit intermediaries. Article 39 (assignment of rights), corresponding to Article 17 of Directive 2008/48/EC, states that certain rights are to be maintained in the event of the assignment to a third party of the creditor’s rights under a credit agreement, or the assignment to a third party of the credit agreement itself. An assignee is understood as any person to whom the creditor's rights have been assigned, in other words a credit insurer, debt collection agency, a rediscounting company or securitisation company etc. Article 40 ( out-of-court dispute resolution) , provides that consumers should have access to alternative dispute resolution procedures for the settlement of disputes between consumers and creditors, credit intermediaries or crowdfunding services providers concerni ng rights and obligations established by this Directive, without distinguishing between contractual and pre-contractual disputes. Such alternative dispute resolution procedures and the entities offering them should comply with the quality requirements esta blished by Directive 2013/11/EU. . Article 41 (competent authorities) requires Member States to designate specific competent authorities to implement the Directive. Article 42 (level of harmonisation) and Article 43 (imperative nature of the Directive) conf irm the principle of full harmonisation as well as the imperative nature of the Directive. Member States shall not be entitled to have in place other provisions in relation to the areas covered by the Directive insofar as it contains harmonised provisions in those areas. Article 44 (penalties) requires Member States to ensure that appropriate administrative measures or sanctions be applied in the case of non-compliance with the Directive. In addition, for ‘widespread infringements’ and ‘widespread infringe ments with an EU dimension’, as defined in the revised CPC Regulation, Member States will be required to put in their national law fines of a maximum amount of at least 4% of the infringing creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit s ervices ’s turnover in the Member States concerned. Article 45 (exercise of delegation) sets out the procedures to be followed to allow certain parts of the Directive to be adapted, specified or updated by means of delegated acts. Articles 46 (review and mo nitoring), 47 (repeal and transitional provisions), 48 (transposition), 49 (entry into force) and 50 (addressees) contain standard provisions and wording that require no special comment. 2021/0171 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on consumer credits THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Directive 2008/48/EC of the European Parliament and of the Council lays down rules at Union level concerning consumer credit agreements and crowdfunding credit services for consumers. (2) In 2014, the Commission presented a report on the implementation of Directive 2008/48/EC. In 2020, the Commission presented a second report on the implementation of that Directive and a Commission Staff Working Document to present the results of a REFIT evaluation of the Directive which included broad consultation of relevant stakeholders. (3) Those reports and consultations revealed that Directive 2008/48/EC has been partially effective in ensuring high standards of consumer protection and fostering the development of a single market for credit, and that such objectives are still relevant. The reasons why that Directive has been only partially effective stem both from the Directive itself, as for instance imprecise wording of particular articles, and from external fact ors, such as the developments linked to digitalisation, the practical application and enforcement in Member States as well as from the fact that certain aspects of the consumer credit market are not covered by the Directive. (4) Digitalisation has contribu ted to market developments that were not foreseen at the time when Directive 2008/48/EC was adopted. In fact, the rapid technological developments registered since the 2008 Directive have brought significant changes to the consumer credit market, both on t he supply side and on the demand side, such as the emergence of new products and the evolution of consumer behaviour and preferences. (5) The imprecise wording of certain provisions of Directive 2008/48/EC, allowing Member States to adopt diverging provisi ons going beyond those provided in that Directive, resulted in a fragmented regulatory framework across the Union in a number of aspects of consumer credit. (6) The de facto and de jure situation resulting from those national differences in some cases lea ds to distortions of competition among creditors in the Union and creates obstacles to the internal market. The situation restricts consumers' ability to benefit from a gradually increasing offer of cross-border credit, which is expected to further grow as a result of digitalisation. Those distortions and restrictions may in turn have consequences in terms of reduced demand for goods and services. The situation also leads to an inadequate and non-consistent level of protection for consumers across the Union . (7) In recent years, credit offered to consumers has evolved and diversified considerably. New credit products have appeared, in particular in the online environment, and their use continues to develop. This has raised legal uncertainty with regard to th e application of the Directive 2008/48/EC to such new products. (8) This Directive complements the rules set out in Directive 2002/65/EC of the European Parliament and of the Council concerning the distance marketing of consumer financial services. In or der to ensure legal certainty, it should be clarified that in case of conflict between the provisions, the provision of this Directive as lex specialis should apply. (9) In accordance with Article 26 of the Treaty on the Functioning of the European Union ( TFEU), the internal market comprises an area in which the free movement of goods and services and the freedom of establishment are ensured. The development of a more transparent and efficient legal framework for consumer credit should increase consumer tru st and facilitate the development of cross-border activities. (10) In order to improve the functioning of the internal market for consumer credits, it is necessary to provide for a harmonised Union framework in a number of core areas. In view of the devel oping market in consumer credit, in particular in the online environment, and the increasing mobility of European citizens, forward-looking Union legislation which is able to adapt to future forms of credit and which allows Member States the appropriate de gree of flexibility in their implementation will help to create a level playing field for businesses. (11) Article 169(1) and Article 169(2), point (a), TFEU provide that the Union is to contribute to the attainment of a high level of consumer protection t hrough measures adopted pursuant to Article 114 TFEU. Article 38 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (the ʻCharterʼ) provides that Union policies are to ensure a high level of consumer protection. (12) It is important that consumers benefit from a high level of consumer protection. Thus, it should be possible for the free movement of credit offers to take place under optimum conditions for both those who offer credit and those who require it, with due regard to specific situations in the Member States. (13) Full harmonisation is necessary in order to ensure that all consumers in the Union enjoy a high and equivalent level of protection of their interests and to create a well-functioning internal market. Member States should therefore not be allowed to maintain or introduce national provisions diverging from other than those laid down in this Directive, unless otherwise provided in this Directive. However, such restriction should only apply where there are provisions harmonised in this Directive. Where no such harmonised provisions exist, Member States should remain free to maintain or introduce national legislation. Accordingly, Member States should have the possibility to maintain or introduce national provisions on joint and several l iability of the seller or the service provider and the creditor. Member States should also have the possibility to maintain or introduce of national provisions on the cancellation of a contract for the sale of goods or supply of services where the consumer exercises his right of withdrawal from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services. In this respect, Member States, in the case of open-end credit agreements, should be allowed to fix a minimum period needi ng to elapse between the time when the creditor asks for reimbursement and the day on which the credit has to be reimbursed. (14) The definitions contained in this Directive determine the scope of harmonisation. The obligation on Member States to implement this Directive should therefore be limited to its scope as determined by those definitions. However, this Directive should be without prejudice to the application by Member States, in accordance with Union law, of the provisions of this Directive to areas not covered by its scope. A Member State could thereby maintain or introduce national legislation corresponding to this Directive or certain provisions of this Directive on credit agreements outside its scope, for instance on credit agreements upon the co nclusion of which the consumer is requested to deposit an item as security in the creditor's safe-keeping and where the liability of the consumer is strictly limited to that pledged item. Furthermore, Member States could also apply this Directive to linked credit which does not fall within the definition of a linked credit agreement in this Directive. Thus, the provisions of this Directive on linked credit agreements could be applied to credit agreements that serve only partially to finance a contract for t he supply of goods or provision of a service. (15) A number of Member States have applied Directive 2008/48/EC to areas not covered by its scope to enhance the level of consumer protection. In fact, several of the credit agreements not falling within the s cope of that Directive can be detrimental for consumers, including short-term high cost loans whose amount is typically lower than the minimum threshold of EUR 200 set out in Directive 2008/48/EC. In this context, and with the aim to ensure a high level of consumer protection and to facilitate the cross-border consumer credit market, the scope of this Directive should cover some agreements that were excluded from the scope of Directive 2008/48/EC, such as consumer credit agreements below the amount of EUR 2 00. Likewise, other potentially detrimental products, because of the high costs they entail or high fees in case of missed payments, should be covered by this Directive, to ensure increased transparency and better consumer protection, resulting in higher c onsumer confidence. To this extent, leasing agreements, credit agreements in the form of an overdraft facility and where the credit has to be repaid within one month, and credit agreements where the credit is granted free of interest and without any other charges, including Buy Now Pay Later schemes, i.e. new digital financial tools that let consumers make purchases and pay them off over time, and credit agreements under the terms of which the credit has to be repaid within three months and only insignific ant charges are payable should not be excluded from the scope of application of this Directive. Moreover, all credit agreement up until EUR 100 000 should be included in the scope of application of this Directive. The upper threshold of credit agreements u nder this Directive should be increased to take into account indexation to adjust for the effects of inflation since 2008 and in coming years. (16) Crowdfunding is increasingly a form of finance available to consumers, typically for small expenses or investments. Regulation (EU) 2020/1503 of the European Parliament and of the Council excludes from its scope crowdfunding services, including those facilitating the granting of credit, that are provided to consumers as defined in Directive 2008/48/EC. In this context, this Directive aims to complement Regulation (EU) 2020/1503 by remedying this exclusion by bringing legal clarity on the applicable legal regime for crowdfunding services when a consumer seeks to take out a credit through a provider of crowdfunding credit services. (17) A provider of crowdfunding credit services operates a digital platform open to the public in order to match or facilitate the matching of prospective lenders with consumers that seek funding. Such funding could take the f orm of consumer credit. Where providers of crowdfunding credit services directly provide credit to consumers, the provisions of this Directive concerning creditors would apply to them. Where providers of crowdfunding credit services facilitate the granting of credit between creditors acting in the course of their trade, business or profession, and consumers, obligations for creditors under this Directive should apply to those creditors. In such a situation, providers of crowdfunding credit services act as c redit intermediaries, hence obligations for credit intermediaries under this Directive should apply to them. (18) Some provisions of this Directive should moreover apply to providers of crowdfunding credit services, acting in such capacity and not as credi tors or credit intermediaries, where they facilitate the granting of credit between, on the one side, persons granting consumer credit outside of the course of their trade, business or profession, and on the other side, consumers. In this context, the prov ider of crowdfunding credit services should comply with certain rules and obligations of this Directive including the obligation to carry out a creditworthiness assessment and the rules on pre-contractual information. Persons granting credit not in the cou rse of their trade, business or profession, to consumers through a crowdfunding credit platform should not be subject to obligations for creditors under this Directive. (19) In the case of specific credit agreements to which only some provisions of this Di rective are applicable, Member States should remain free to regulate, in their national law, such types of credit agreements as regards other aspects not harmonised by this Directive. (20) Agreements for the provision on a continuing basis of services or for the supply of goods of the same kind, where the consumer pays for them for the duration of their provision by means of instalments, may differ considerably, in terms of the interests of the contractual parties involved, and the modalities and performan ce of the transactions, from credit agreements covered by this Directive. Therefore, such agreements should not be regarded as credit agreements for the purposes of this Directive. Such agreement includes, for example, an insurance contract where the insur ance is paid for in monthly instalments. (21) Credit agreements covering the granting of credit secured by real estate and credit agreements the purpose of which is to finance the acquisition or retention of property rights in land or in an existing or pr ojected building should be excluded from the scope of this Directive as such agreements are regulated by Directive 2014/17/EC of the European Parliament and of the Council . However, unsecured credits the purpose of which is the renovation of a residential immovable property, including those involving a total amount of credit above EUR 100 000, should not be excluded from the scope of this Directive. (22) This Directive should apply irrespective of whether the creditor is a legal person or a natural person. However, this Directive should not affect the right of Member States to limit the provision of credit for consumers to legal persons only or to certain legal persons. (23) Certain provisions of this Directive should apply to natural and legal persons (cr edit intermediaries) who, in the course of their trade, business or profession, for a fee, present or offer credit agreements to consumers, assist consumers by undertaking preparatory work in respect of credit agreements or conclude credit agreements with consumers on behalf of the creditor. (24) Information to consumers, such as pre-contractual information or general information, should be provided free of charge. (25) This Directive respects fundamental rights and observes the principles recognised in pa rticular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’). In particular, this Directive fully respects the rights to the protection of personal data, to property, to non-discrimination, to protection of family and professional li fe, and to consumer protection pursuant to the Charter. (26) Consumers who are legally resident in the Union should not be discriminated against on ground of their nationality or place of residence, or on any ground as referred to in Article 21 of the Cha rter when requesting, concluding or holding a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services within the Union. (27) Consumers should be protected against unfair or misleading practices, in particular with respect to th e information provided by the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services , in line with Directive 2005/29/EC of the European Parliament and of the Council . That Directive continues to apply to credit agreements and crowdfundi ng credit services and works as a "safety net" ensuring that a high common level of consumer protection against unfair commercial practices can be maintained in all sectors, including by complementing other Union law. (28) Advertising tends to focus on one or several products in particular, while consumers should be able to make their decisions in full knowledge of the range of credit products on offer. In that respect, general information plays an important role in educating the consumer in relation to the broad range of products and services available and the key features thereof. Consumers should therefore be able at all times to access general information on credit products available. This should be without prejudice to the obligation to provide consumer s with personalised pre-contractual information. (29) Specific provisions should be laid down on advertising of credit agreements or crowdfunding credit services and certain items of standard information to be provided to consumers in order to enable them, in particular, to compare different offers. Such information should be given in a clear, concise and prominent way by means of a representative example. The standard information should be shown upfront and saliently, in a clear way and in an engaging form at. It should be clearly legible and adapted to take into account the technical constraints of certain media such as mobile telephone screens . Temporary promotional conditions, such as a teaser rate with lower interest rate for the initial months of the cr edit agreement or crowdfunding credit services , should be clearly identified as such. Consumers should see all essential information at a glance, even when they watch it on the screen of a mobile telephone. The creditor and, where applicable, credit interm ediary and provider of crowdfunding credit services’ telephone number and email address should also be communicated to the consumer to enable him or her to contact the creditor, the credit intermediary or provider of crowdfunding credit services quickly an d efficiently. A ceiling should be provided where it is not possible to indicate the total amount of credit as the total sums made available, in particular where a credit agreement gives the consumer freedom of drawdown with a limitation with regard to the amount. The ceiling should indicate the upper limit of credit which can be made available to the consumer. In specific and justified cases, in order to improve consumer understanding of information disclosed in advertising of credit agreements or crowdfun ding credit services where the medium used does not allow to visually display it, such as in radio advertising, the amount of information disclosed could be reduced. In addition, Member States should remain free to regulate information requirements in thei r national law regarding advertising of credit agreements or crowdfunding credit services which does not contain information on the cost of the credit. (30) In order to be able to make their decisions in full knowledge of the facts, consumers should receive adequate information, for careful consideration at their own leisure and convenience, at least one day prior to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, including information on t he conditions and cost of the credit and on their obligations, as well as adequate explanations thereof. These rules should be without prejudice to Council Directive 93/13/EEC . (31) Pre-contractual information should be provided through the Standard Europ ean Consumer Credit Information form. To help consumers understand and compare offers, a Standard European Consumer Credit Overview form summarising the key element of the credit should be provided in addition to the Standard European Consumer Credit Infor mation form, through which consumers should see all essential information at a glance, even on the screen of a mobile telephone . Information should be clear, clearly legible and adapted to the technical constraints of certain media such as mobile telephone screens. It should be displayed in an adequate and suitable way on the different channels, to ensure that every consumer can access information on an equal basis and in line with Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council . (32) To ensure the fullest possible transparency and comparability of offers, pre-contractual information should, in particular, include the annual percentage rate of charge applicable to the credit, determined in the same way throughout the Union. As the annu al percentage rate of charge can at this stage be indicated only through an example, such example should be representative. Therefore, it should correspond, for instance, to the average duration and total amount of credit granted for the type of credit agr eement or crowdfunding credit services under consideration and, if applicable, to the goods purchased. When determining the representative example, the frequency of certain types of credit agreement or crowdfunding credit services in a specific market shou ld also be taken into account. As regards the borrowing rate, the frequency of instalments and the capitalisation of interest, creditors should use their usual method of calculation for the consumer credit concerned. In case pre-contractual information is provided less than one day before the consumer is bound by any credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services , the creditor and, where applicable, the credit intermediary or providers of crowdfunding credit services should remind consumers, one day after conclusion of the contract, of the possibility to withdraw from the credit agreement. (33) The total cost of the credit to the consumer should comprise all the costs, including interest, commissions, taxes, fees for credit i ntermediaries and any other fees which the consumer has to pay in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services, except for notarial costs. Creditors’ actual knowledge of the costs should be assessed objectively, taking into account the requirements of professionalism laid down in this Directive. (34) Credit agreements or crowdfunding credit services in which a borrowing rate is periodically revised in line with changes occurring in a reference rate referred to in the credit agreement or crowdfunding credit services should not be regarded as credit agreements or crowdfunding credit services with a fixed borrowing rate. (35) Member States should remain free to maintain or introduce national provisions prohibiting the creditor or the pro vider of crowdfunding credit services from requiring the consumer, in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services, to open a bank account or conclude an agreement in respect of another ancillary service, or to pay the expenses or f ees for such bank accounts or other ancillary services. In those Member States where such combined offers are allowed, consumers should be informed before the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit s ervices about any ancillary services which are compulsory in order for the credit to be obtained in the first place or on the terms and conditions marketed. The costs payable in respect of those ancillary services, in particular insurance premiums, should be included in the total cost of the credit. Alternatively, if the amount of such costs cannot be determined in advance, consumers should receive adequate information about the existence of costs at a pre-contractual stage. The creditor or the provider of crowdfunding credit services should be presumed to have knowledge of the costs of the ancillary services which he or she offers to the consumer himself or herself, or on behalf of a third party, unless the price thereof depends on the specific characterist ics or situation of the consumer. (36) For specific types of credit agreements, however, it is appropriate, in order to ensure an adequate level of consumer protection without placing an excessive burden on creditors or, where applicable, credit intermedi aries, to restrict the pre-contractual information requirements, taking into account the specific character of such types of agreements. (37) The consumer should be given comprehensive information before he or she concludes the credit agreement or the agre ement for the provision of crowdfunding credit services, regardless of whether or not a credit intermediary is involved in the marketing of the credit. Therefore, in general, the pre-contractual information requirements should also apply to credit intermed iaries. However, where suppliers of goods and services act as credit intermediaries in an ancillary capacity, it is not appropriate to impose on them the legal obligation to provide the pre-contractual information in accordance with this Directive. Supplie rs of goods and services may be deemed, for example, to be acting as credit intermediaries in an ancillary capacity if their activity as credit intermediaries is not the main purpose of their trade, business or profession. In those cases, a sufficient leve l of consumer protection is still achieved since the creditor should be responsible for ensuring that the consumer receives the full pre-contractual information, either from the credit intermediary, where the creditor and the intermediary so agree, or in s ome other appropriate manner. (38) Member States should have the possibility to regulate the potentially binding character of the information to be provided to the consumer prior to the conclusion of the credit agreement or the crowdfunding credit service s and the period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is to be bound by it. (39) Despite the pre-contractual information to be provided, the consumer may still need additional assistance in order to decide which credit agreement or crowdfunding credit services, within the range of products proposed, are the most appropriate for his or her needs and financial situation. Therefore, Member States should ensure that creditors and, where applicable, credit intermediar ies and providers of crowdfunding credit services provide such assistance in relation to the credit products which they offer to the consumer, by providing adequate explanations about the relevant information including in particular the essential character istics of the products proposed to the consumer in a personalised manner so that the consumer can understand the effects which they may have on his or her economic situation. Creditors and, where applicable, credit intermediaries and providers of crowdfund ing credit services should adapt the way in which such explanations are given to the circumstances in which the credit is offered and the consumer’s need for assistance, taking into account the consumer’s knowledge and experience of credit and the nature o f individual credit products. Such explanations should not in itself constitute a personal recommendation. (40) As highlighted in the Commission Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence (Artificial Intelligence Act) , artificial intelligence (AI) systems can be easily deployed in multiple sectors of the economy and society, including cross border, and can circulate throughout the Union. In this context, creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding c redit services should be allowed to personalise the price of their offers for specific consumers or specific categories of consumer based on automated decision-making and profiling of consumer behaviour allowing them to assess the consumer’s purchasing pow er. Consumers should therefore be clearly informed when the price presented to them is personalised on the basis of automated processing, so that they can take into account the potential risks in their purchasing decision. (41) As a general rule, tying pr actices should not be allowed unless the financial service or product offered together with the credit agreement or crowdfunding credit services could not be offered separately as it is a fully integrated part of the credit, for example in the event of an overdraft facility. While, t aking into account proportionality considerations, creditors or providers of crowdfunding credit services should be able to require the consumer to have a relevant insurance policy in order to guarantee repayment of the credit o r to insure the value of the security, the consumer should have the opportunity to choose his or her own insurance provider. This should not prejudice the credit conditions set by the creditor or the provider of crowdfunding credit services , provided that the insurance policy of that provider has an equivalent level of guarantee as the insurance policy proposed or offered by the creditor or providers of crowdfunding credit services . Moreover, Member States should have the possibility to standardise, wholly or in part, the cover provided by insurance contracts in order to facilitate comparisons between different offers for consumers who wish to make such comparisons. (42) Ancillary services should be presented in a clear and transparent manner. In addition, it should not be possible to infer the consumer’s agreement to such ancillary services, but such agreement should be a clear affirmative act establishing a freely given, specific, informed and unambiguous indication of the consumer’s approval. In this cont ext, silence, pre-ticked boxes or inactivity should not constitute agreement. (43) Providing advice in the form of a personalised recommendation (‘advisory services’) is an activity which may be combined with other aspects of granting or intermediating credit. Therefore, in order to be in a position to understand the nature of the servic es provided to them, consumers should be made aware of what constitutes such advisory services and of whether advisory services are being, or can be, provided or not. Given the importance which consumers attach to the use of the terms ‘advice’ and ‘advisor s’, Member States should be allowed to prohibit the use of the those terms, or similar terms, when advisory services are being provided to consumers by creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . It is appropriate to ensu re that Member States impose safeguards where advice is described as independent to ensure that the range of products considered and remuneration arrangements are commensurate with consumers’ expectations of such advice. When providing advisory services, t he creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services should provide an indication of whether the recommendation will be based on only their own product range or on a wide range of products from across the market, so that the consume r can understand the basis on which the recommendation is made. Moreover, the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services should provide an indication of the fee payable by the consumer for the advisory services or, where the amount cannot be ascertained at the time of disclosure, the method used for its calculation. (44) Credit sales that have not been solicited by the consumers may in some cases be associated with practices that are harmful to the consumer. In this regard, u nsolicited sale of credit, including non-requested pre-approved credit cards sent to the consumers, or the unilateral increase of a consumers’ overdraft or credit card limit, should be prohibited. (45) Member States should take appropriate measures to promote responsible practices during all phases of the credit relationship, taking into account the specific features of their credit market. Those measures may include, for instance, the provision of information to, and the education of, consumers, includ ing warnings about the risks attaching to default on payment and to over-indebtedness. In the expanding credit market, in particular, it is important that creditors should not engage in irresponsible lending or give out credit without prior assessment of c reditworthiness. Member States should carry out the necessary supervision to avoid such behaviour of creditors and should determine the necessary means to sanction such behaviour. Without prejudice to the provisions on credit risk of Directive 2013/36/EU o f the European Parliament and of the Council , creditors or providers of crowdfunding credit services should bear the responsibility of checking individually the creditworthiness of the consumer. To that end, creditors or providers of crowdfunding credit s ervices should be allowed to use information provided by the consumer not only during the preparation of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services in question, but also during a long standing commercial rela tionship. Consumers should also act with prudence and respect their contractual obligations. (46) It is essential that the consumer’s ability and propensity to repay the credit is assessed and verified before a credit agreement or an agreement for the prov ision of crowdfunding credit services is concluded. That assessment of creditworthiness should be done in the interest of the consumer, to prevent irresponsible lending practices and over-indebtedness, and should take into consideration all necessary and r elevant factors that could influence a consumer’s ability to repay the credit. Member States should be able to issue additional guidance on additional criteria and methods to assess a consumer’s creditworthiness, for example by setting limits on loan-to-va lue or loan-to-income ratios. (47) The assessment of creditworthiness should be based on information on the financial and economic situation, including income and expenses, of the consumer. The European Banking Authority Guidelines on loan origination and monitoring (EBA/GL/2020/06) provide guidelines on what categories of data may be used for the processing of personal data for creditworthiness purposes, which include evidence of income or other sources of repayment, information on financial assets and li abilities, or information on other financial commitments. Personal data, such as personal data found on social media platforms or health data, including cancer data, should not be used when conducting a creditworthiness assessment. Consumers should provide information about their financial and economic situation in order to facilitate the creditworthiness assessment. In principle, credit should only made available to the consumer where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligat ions resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement. However, should such assessment be negative, the creditor or the provider of crowd funding credit services can exceptionally make credit available in specific and justified circumstances such as when they have a long-standing relationship with the consumer, or in case of loans to fund exceptional healthcare expenses, students loans or lo ans for consumers with disabilities. In such case, when deciding on whether or not to make the credit available to the consumer, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should take into account the amount and the purpose of the credit, and the likelihood that the obligations resulting from the agreement will be met. (48) The Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence (Artificial Intelligence Act), establishes that AI systems used to evaluate the cr edit score or creditworthiness of natural persons should be classified as high-risk AI systems, since they determine those persons’ access to financial resources or essential services such as housing, electricity, and telecommunication services. In view of those high stakes, w henever the creditworthiness assessment involves automated processing, the consumer should have a right to obtain human intervention on the part of the creditor or providers of crowdfunding credit services . The consumer should also hav e the right to obtain a meaningful explanation of the assessment made and of the functioning of the automated processing used, including among others the main variables, the logic and risks involved, as well as a right to express his or her point of view a nd to contest the assessment of the creditworthiness and the decision. (49) To assess the credit status of a consumer, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should also consult credit databases. The legal and actual circumstances may require that such consultations vary in scope. To prevent any distortion of competition among creditors or providers of crowdfunding credit services , they should have access to private or public credit databases concerning consumers in a Member State wher e they are not established under non-discriminatory conditions compared with creditors or providers of crowdfunding credit services established in that Member State. Member States should facilitate the cross-border access to private or public databases, in compliance with the Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council . To enhance reciprocity, credit databases should as a minimum hold information on consumers’ arrears in payment, in accordance with Union and national law. (50) Wh ere a decision to reject an application for credit is based on the consultation of a credit database, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should inform the consumer of this fact and of the information about him or her hold in the d atabase consulted. (51) This Directive does not regulate contract law issues related to the validity of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Therefore, in that area, the Member States may maintain or introduce national provisions which are in conformity with Union law. Member States may regulate the legal regime governing the offer to conclude the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, in particular when it is to be given and the period during which it is to be binding on the creditor or the provider of crowdfunding credit services . If such an offer is made at the same time as the pre-contractual information provided for by this Directive, it should, like any additio nal information the creditor or the provider of crowdfunding credit services may wish to give to the consumer, be provided in a separate document. That separate document may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information. (52) The credit agreement and the agreement for the provision of crowdfunding credit services should contain all necessary information in a clear and concise manner to enable the consumer to know his or her rights and obligations under that agreement. (53) Without prejudice to Directive 93/13/EEC, and to pre-contractual obligations under this Directive, and in order to ensure a high level of consumer protection, the consumer should be presented, in due time and prior to any modifications to the terms and con ditions of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, with a description of the proposed changes and, where applicable, the need for consumer consent or of the changes introduced by operation of law; the t imescale for implementing those changes; the means for complaint available to the consumer as well as the time period for the consumer to lodge a complaint and the name and address of the competent authority where the complaint may be submitted. The modifi cation of a contract should not affect any consumer right, including information rights under this Directive. (54) In order to ensure full transparency, the consumer should be provided with information concerning the borrowing rate, both at a pre-contractu al stage and when the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is concluded. During the contractual relationship, the consumer should further be informed of changes to the variable borrowing rate and changes to th e payments caused thereby. This is without prejudice to provisions of national law not related to consumer information which lay down conditions for, or prescribe the consequences of, changes, other than changes concerning payments, in borrowing rates and other economic conditions governing the credit, for instance rules providing that the creditor or the provider of crowdfunding credit services may change the borrowing rate only where there is a valid reason for such change or that the consumer may termina te the contract should there be a change in the borrowing rate or in other specific economic condition concerning the credit. (55) In case of a significant overrun exceeding a period of one month, the creditor should present the consumer without delay wit h information on the overrun, including the amount involved, the borrowing rate and any applicable penalties, charges or interest on arrears applicable. In case of regular overrunning, the creditor should offer to the consumer advisory services, where avai lable, to help consumers identifying less expensive alternatives, or redirect consumers towards debt advisory services. (56) Consumers should have a right of withdrawal without penalty and with no obligation to provide justification. However, the right of withdrawal should not be used in bad faith. (57) Where a consumer withdraws from a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services in connection with which the consumer has received goods, in particular from a purchase i n instalments or from a hiring or leasing agreement providing for an obligation to purchase, this Directive should be without prejudice to any regulation by Member States of questions concerning the return of the goods or any related questions. (58) In so me cases, national law already provides that funds cannot be made available to the consumer before the expiry of a specific deadline. In those cases, consumers may wish to ensure that they receive the goods or services purchased early. Therefore, in the ca se of linked credit agreements, Member States should have the possibility to exceptionally provide that, if the consumer explicitly wishes early receipt of the purchased goods or services, the deadline for the exercise of the right of withdrawal could be r educed so that it is the same as the deadline before which funds cannot be made available. (59) In the case of linked credit agreements, a relationship of interdependence exists between the purchase of goods or services and the credit agreement or the agr eement for the provision of crowdfunding credit services concluded for that purpose. Therefore, where the consumer exercises the right of withdrawal in respect of the purchase agreement, based on Union law, the consumer should no longer be bound by the lin ked credit agreement. This should not affect national law applicable to linked credit agreements in cases where a purchase agreement has been voided or where the consumer has exercised his or her right of withdrawal based on national law. Nor should this a ffect the rights of consumers granted by national law according to which no commitment may be entered into between the consumer and a supplier of goods or services, nor any payment made between those persons, as long as the consumer has not signed the cred it agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services to finance the purchase of the goods or services. (60) The contracting parties should have the right to effect a standard termination of an open-end credit agreement. In addit ion, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should have the right to suspend the consumer's right to draw down on an open-end credit agreement for objectively justified reasons. Such reasons may include, for instance, suspicion of an unauthorised or fraudulent use of the credit or a significantly increased risk of the consumer being unable to fulfil his or her obligation to repay the credit. This Directive should not affect national contract law regulating the rights of the contracting parties to terminate the credit agreement on the basis of a breach of contract. (61) Under certain conditions, the consumer should be allowed to p ursue remedies against the creditor or the provider of crowdfunding credit services in the event of problems related to the purchase agreement. However, Member States should determine to what extent and under what conditions the consumer is required to pur sue the remedies against the supplier, in particular by bringing an action against the supplier, before being in a position to pursue them against the creditor or providers of crowdfunding credit services . Consumers should not be deprived of their rights u nder national law attaching joint and several liability to the seller or supplier of services and to the creditor or the provider of crowdfunding credit services . (62) The consumer should have the right to discharge his or her obligations before the date agreed in the credit agreement. As provided by the Court of Justice of the EU Lexitor ruling, the right of the consumer to a reduction in the total cost of the credit in the event of early repayment of the credit includes all the costs imposed on the cons umer . In the case of early repayment the creditor should be entitled to a fair and objectively justified compensation for the costs directly linked to the early repayment, taking into account also any savings thereby made by the creditor. However, in order to determine the method of calculating the compensation, it is important to respect several principles. The calculation of the compensation due to the creditor should be transparent and comprehensible to consumers already at the pre-contractual stage and in any case during the performance of the credit agreement. In addition, the calculation method should be easy for creditors to apply, and supervisory control of the compensation by the competent authorities should be facilitated. Therefore, and due to the fact that consumer credit is, given its duration and volume, not financed by long-term funding mechanisms, the ceiling for the compensation should be fixed in terms of a flat-rate amount. This approach reflects the specific nature of consumer credits and should not prejudice the approach in respect of other products which are financed by long-term funding mechanisms, such as fixed-rate mortgage loans. (63) Member States should have the right to provide that compensation for early repayment may be claimed by the creditor only on condition that the amount repaid over a 12-month period exceeds a threshold defined by Member States. When fixing that threshold, which should not exceed EUR 10 000, Member States should take into account the average amount of consu mer credits in their market. (64) In order to promote the establishment and functioning of the internal market and to ensure a high degree of protection for consumers throughout the Union, it is necessary to ensure the comparability of information relatin g to annual percentage rates of charge throughout the U nion . (65) The fixing of caps on interest rates, on annual percentage rates of charge and or the total cost of the credit to the consumer is a common practice in a number of Member States. Such cappin g has proved beneficial for consumers. In that context, Member States should be able to maintain their current legal regime. However, in an effort to increase consumer protection without imposing unnecessary limits on Member States, caps on interest rates, on annual percentage rates of charge and or on the total cost of the credit to the consumer should be introduced throughout the Union. (66) There are substantial differences in the laws of the various Member States with regard to the conduct of business i n the granting of credit agreements or in the provision of crowdfunding credit services. While recognising the diversity in the types of actor involved in credit intermediation, certain standards at Union level are essential in order to ensure a high level of professionalism and service. (67) The applicable Union framework should give consumers the confidence that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services take account of the interests of the consumer, based on the inform ation available to the creditor, credit intermediary and providers of crowdfunding credit services at that moment and on reasonable assumptions about risks to the consumer’s situation over the term of the proposed credit agreement or proposed crowdfunding credit services. A key aspect of ensuring such consumer confidence is the requirement to ensure a high degree of fairness, honesty and professionalism in the industry, appropriate management of conflicts of interest including those arising from remuneratio n and to require advice to be given in the best interests of the consumer. (68) It is appropriate to ensure that the relevant staff of creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services possess an adequate level of knowledge and competence in order to achieve a high level of professionalism. It should be, therefore, required to prove relevant knowledge and competence at the level of the company, based on the minimum knowledge and competence requirements. Member States should be f ree to introduce or maintain such requirements applicable to individual natural persons. For the purpose of this Directive, staff directly engaged in activities under this Directive should include both front- and back-office staff, including management, wh o fulfil an important role in the credit agreement or crowdfunding credit services process. Persons fulfilling support functions which are unrelated to the credit agreement or crowdfunding credit services process, including human resources and information and communications technology personnel, should not be considered as staff under this Directive. Member States should put in place measures to support raising awareness of the requirements of this Directive in small and medium-sized creditors (SMEs) and fa cilitating their compliance, such as information campaigns, user guides, employee training schemes. (69) In order to increase the ability of consumers to make informed decisions about borrowing and managing debt responsibly, Member States should promote me asures to support the education of consumers in relation to responsible borrowing and debt management in particular relating to consumer credit agreements. This obligation could be fulfilled taking into account the financial competence framework developed by the Union together with the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD). It is particularly important to provide guidance for consumers taking out consumer credit for the first time, and especially on digital tools. In that regard, the Commission should identify examples of best practices to facilitate the further development of measures to enhance consumers’ financial awareness. The Commission may publish such examples of best practices in coordination with similar reports drawn up in view of other Union legislative acts. (70) Given the significant consequences for creditors, consumers and potentially financial stability of enforcement proceedings, it is appropriate to encourage creditors to deal proactively with emerging credit risk a t an early stage and to put in place necessary measures to ensure that creditors exercise reasonable forbearance and make reasonable attempts to resolve the situation through other means before enforcement proceedings are initiated. Where possible, solutio ns should be found which take account , among other elements, of the individual circumstances of the consumer, the consumer’s interests and rights, his or her ability to repay the credit and reasonable need for living expenses, and limit costs for consumers in case of default. Member States should not prevent the parties to a credit agreement from expressly agreeing that the transfer to the creditor of goods covered by a linked credit agreement or proceeds from the sale of such goods is sufficient to repay t he credit. (71) Forbearance measures may include a total or partial refinancing of a credit agreement or a modification of the previous terms and conditions of a credit agreement. Such modification may include, among others: extending the term of the credi t agreement; changing the type of the credit agreement; deferring payment of all or part of the instalment repayment for a period; changing the interest rate; offering a payment holiday; partial repayments; currency conversion; and partial forgiveness and debt consolidation. (72) Consumers facing difficulties to meet their financial commitments stand to benefit from specialised help on managing their debts. The objective of debt advisory services is to help consumers facing financial problems and guide them to repay, as far as possible, their outstanding debts, while maintaining a decent level of life and preserving their dignity. This personalised and independent assistance provided by professional operators which are not creditors, credit intermediaries, p roviders of crowdfunding credit services or credit servicers, may include legal counselling, money and debt management as well as social and psychological assistance. Member States should ensure that debt advisory services provided by independent professio nal operators are made available, directly or indirectly, to consumers , and that where possible, consumers facing difficulties to repay their debts are referred to debt advisory services before that enforcement proceedings are initiated. Member States rema in free to maintain or introduce specific requirements for such services. (73) In order to ensure market transparency and stability, and pending further harmonisation, Member States should ensure that appropriate measures for the regulation or supervision of creditors and providers of crowdfunding credit services are in place. (74) Member States should ensure that non-credit institutions are subject to an adequate admission process including entering the non-credit institution in a register and supervision arrangements by a competent authority. (75) This Directive regulates only certain obligations of credit intermediaries in relation to consumers. Member States should therefore remain free to maintain or introduce additional obligations incumbent on credit intermediaries, including the conditions under which a credit intermediary may receive fees from a consumer who has requested his service. (76) Assignment of the creditor's rights under a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services should not have the effect of placing the consumer in a less favourable position. The consumer should also be properly informed when the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is assigned to a t hird party. However, where the initial creditor, in agreement with the assignee, continues to service the credit vis-à-vis the consumer, the consumer has no significant interest in being informed of the assignment. Therefore, a requirement at Union level t hat the consumer be informed of the assignment in such cases would be excessive. (77) Member States should remain free to maintain or introduce national rules providing for collective forms of communication where this is necessary for purposes relating to the effectiveness of complex transactions such as securitisations or liquidation of assets that take place in the compulsory administrative liquidation of banks. (78) Consumers should have access to adequate and effective alternative dispute resolution p rocedures for the settlement of disputes arising out of rights and obligations established under this Directive, using existing entities where appropriate. Such access is already ensured by Directive 2013/11/EU of the European Parliament and of the Council in so far as relevant contractual disputes are concerned. However, consumers should also have access to alternative dispute resolution procedures in the event of pre-contractual disputes concerning rights and obligations established by this Directive, fo r example, in relation to pre-contractual information requirements, advisory services and creditworthiness assessment and also in relation to the information given by credit intermediaries which are remunerated by creditors and therefore have no direct con tractual relationship with consumers. Such alternative dispute resolution procedures and the entities offering them should comply with the quality requirements established by Directive 2013/11/EU. (79) Member States should designate competent authorities e mpowered to ensure enforcement of this Directive and ensure that those competent authorities are granted investigation and enforcement powers and adequate resources necessary for the performance of their duties. Competent authorities of different Member St ates should cooperate with each other whenever necessary for the purpose of carrying out their duties under this Directive. (80) Member States should lay down rules on penalties to address infringements of the national provisions adopted pursuant to this Directive and ensure that they are implemented. While the choice of penalties remains within the discretion of the Member States, the penalties provided for should be effective, proportionate and dissuasive. (81) Current national rules on penalties differ significantly across the Union. In particular, not all Member States ensure that effective, proportionate and dissuasive fines can be imposed on traders responsible for widespread infringements or widespread infringements with a Union dimension. To ensure that Member States’ authorities can impose effective, proportionate and dissuasive penalties in relation to widespread infringements and to widespread infringements with a Union dimension that are subject to coordinated investigation and enforcement measur es in accordance with Regulation (EU) 2017/2394 of the European Parliament and of the Council , fines should be introduced as an element of penalties for such infringements. In order to ensure that the fines have a deterrent effect, Member States should se t in their national law the maximum fine for such infringements at a level that is at least 4 % of the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services’ annual turnover in the Member State or Member States concerned. In certain cas es, those traders can also be a group of companies. (82) To enhance transparency and consumer confidence, competent authority may disclose to the public any administrative penalty that is imposed for infringement of the measures adopted pursuant to this Di rective, unless such disclosure would seriously jeopardise the financial markets or cause disproportionate damage to the parties involved. (83) Since the objective of this Directive, namely the establishment of common rules for certain aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning consumer credit, cannot be sufficiently achieved by the Member States considering market developments in the light of digitalisation and the goal to facilitate cross-border credit p rovision but can rather be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set o ut in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective. (84) In order to amend non-essential elements of this Directive, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functi oning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of additional assumptions for the calculation of the annual percentage rate of charge. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations durin g its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participatio n in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparat ion of delegated acts. (85) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member States and the Commission on explanatory documents , Member States have undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their tra nsposition measures with one or more documents explaining the relationship between the components of a directive and the corresponding parts of national transposition instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of such documents to be justified. (86) Taking account of the number of amendments that need to be made to Directive 2008/48/EC due to the evolution of the consumer credit sector and in the interests of the clarity of Union legislation, that Directive should be repealed and replaced by this Directive. (87) Member States should apply the measures necessary to comply with this Directive from [ OP: please insert date: six months from the transposition deadline ]. However, taking into account the difficult economic circumstances created by the COVID-19 pandemic and the specific challenges faced by micro, small and medium undertakings, such undertakings should be provided with sufficient time to prepare for the application of this Directive. Hence, as regards micro, s mall and medium undertakings, Member States should apply the measures necessary to comply with this Directive from [ OP: please insert date: 18 months from the transposition deadline ]. (88) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion on XX XXXX , HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE: CHAPTER I GENERAL PROVISIONS Article 1 Subject matter This Directive lays down a common framework for harmonisation of certain aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning consumer credits in the form of certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services for consumers. Article 2 Scope 1. This Directive applies to cre dit agreements. Articles 1, 2 and 3, Articles 5 to 10, Articles 12 to 23, Articles 26, 27 and 28, Articles 30 to 33, Article 37 and Articles 39 to 50 shall also apply to crowdfunding credit services where those services are not provided by a creditor or by a credit intermediary . 2. This Directive does not apply to the following: (a) credit agreements which are secured either by a mortgage, or by another comparable security commonly used in a Member State on residential immovable property or secured by a ri ght related to residential immovable property; (b) credit agreements the purpose of which is to acquire or retain property rights in land or in an existing or projected building; (c) credit agreements involving a total amount of credit of more than EUR 10 0 000; (d) credit agreements where the credit is granted by employers to their employees as a secondary activity either free of interest or offered at annual percentage rates of charge which are lower than those prevailing on the market and which are not o ffered to the general public; (e) credit agreements which are concluded with investment firms as defined in Article 4(1), point (1), of Directive 2014/65/EU of the European Parliament and of the Council or with credit institutions as defined in Article 4( 1), point (1), of Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council for the purposes of allowing an investor to carry out a transaction relating to one or more of the financial instruments listed in Section C of Annex I to Directiv e 2014/65/EU, where the investment firm or credit institution granting the credit is involved in that transaction; (f) credit agreements which are the outcome of a settlement reached in court or before another statutory authority; (g) credit agreements wh ich relate to the deferred payment, free of charge, of an existing debt; (h) credit agreements where the consumer is requested to deposit an item as security in the creditor's safe-keeping and the liability of the consumer is strictly limited to that depo sited item; (i) credit agreements which relate to loans granted to a restricted public under a statutory provision with a general interest purpose, and at lower interest rates than those prevailing on the market or free of interest or on other terms which are more favourable to the consumer than those prevailing on the market. (j) credit agreements existing on [ OP: please insert date six months from the transposition deadline ]; however, Articles 23 and 24, Article 25(1), second sentence, Article 25(2) and A rticles 28 and 39 shall apply to all open-end credit agreements existing on [ OP: please insert date six months from the transposition deadline ]. 3. Notwithstanding paragraph 2, point (c), this Directive applies to unsecured credit agreements involving a total amount of credit of more than EUR 100 000, where the purpose of those credit agreements is the renovation of a residential immovable property. 4. In the case of credit agreements in the form of overrunning, only Articles 1, 2 and 3, Article 25, and A rticles 41 to 50shall apply. 5. Member States may determine that only Articles 1, 2 and 3, Articles 7 and 8, Article 11, Article 19, Article 20, Article 21(1), points (a) to (h) and (l), Article 21(3), Article 23, Article 25, Articles 28 to 51 apply to c redit agreements which are concluded by an organisation whose membership is restricted to persons residing or employed in a particular location or employees and retired employees of a particular employer, or to persons meeting other qualifications laid dow n under national law as the basis for the existence of a common bond between the members and which fulfills all of the following conditions: (a) it is established for the mutual benefit of its members; (b) it does not make profits for any other person than its members; (c) it fulfils a social purpose required by national law; (d) it receives and manages the savings of, and provides sources of credit to, its members only; (e) it provides credit on the basis of an annual percentage rate of charge which is lo wer than that prevailing on the market or which is subject to a ceiling laid down by national law. Member States may exempt from the application of this Directive credit agreements concluded by an organisation referred to in the first subparagraph where th e total value of all existing credit agreements entered into by that organisation is insignificant in relation to the total value of all existing credit agreements in the Member State in which the organisation is based and the total value of all existing c redit agreements entered into by all such organisations in the Member State is less than 1 % of the total value of all existing credit agreements entered into in that Member State. Member States shall each year review whether the conditions for the applica tion of any such exemption as referred to in the second subparagraph are still fulfilled and shall take action to withdraw the exemption where they consider that they are no longer met. 6. Member States may determine that only Articles 1, 2 and 3, Articles 7 and 8, Article 11, Article 19, Article 20, Article 21(1), points (a) to (h), (l) and (r), Article 21(3), Article 23, Article 25, Articles 28 to 38 and Articles 40 to 50 shall apply to credit agreements which provide for arrangements to be agreed by the creditor and the consumer in respect of deferred payment or repayment methods, where the consumer is already in default on the initial credit agreement and where the following conditions are fulfilled: (a) the arrangement is likely to avert the possibility of legal proceedings concerning the default of the consumer; (b) the consumer would not by entering into the arrangement be subject to terms less favourable than those laid down in the initial credit agreement. Article 3 Definitions For the purposes of this Directive, the following definitions shall apply: (1) ‘consumer’ means a natural person who acts for purposes which are outside his or her trade, business or profession; (2) ‘creditor’ means a natural or legal person who grants or promises to grant cr edit in the course of his or her trade, business or profession; (3) ‘credit agreement’ means an agreement whereby a creditor grants or promises to grant to a consumer credit in the form of a deferred payment, loan or other similar financial accommodation, except for agreements for the provision on a continuing basis of services or for the supply of goods of the same kind, where the consumer pays for such services or goods for the duration of their provision by means of instalments; (4) ‘crowdfunding credit services’ means services provided by a crowdfunding platform to facilitate the granting of consumer credit; (5) ‘total cost of the credit to the consumer’ means all the costs, including interest, commissions, taxes and any other kind of fees which the con sumer is required to pay in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services and which are known to the creditor, in the case of credit agreements, or to the crowdfunding credit services provider, in the case of crowdfunding credit serv ices, except for notarial costs; costs in respect of ancillary services relating to the credit agreement or crowdfunding credit services are also included in the total cost of the credit to the consumer where, in addition, the conclusion of a contract rega rding such ancillary services is compulsory in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed; (6) ‘total amount payable by the consumer’ means the sum of the total amount of credit and the total cost of the credit to the consumer; (7) ‘annual percentage rate of charge’ or ‘APR’ means the total cost of the credit to the consumer, expressed as an annual percentage of the total amount of credit, where applicable including the costs referred to in Article 30(2); (8) ‘borrowing rate’ means the interest rate expressed as a fixed or variable percentage applied on an annual basis to the amount of credit drawn down; (9) ‘fixed borrowing rate’ means the borrowing rate that the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer agree on in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services for the entire duration of the credit agreement or crowdfunding credit services, or several borrowing rates that the creditor or the pro vider of crowdfunding credit services and the consumer agree on in the credit agreement or crowdfunding credit services for partial periods for which the borrowing rates are determined exclusively by a fixed specific percentage. If not all borrowing rates are determined in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the borrowing rate shall be deemed to be fixed only for the partial periods for which the borrowing rates are determined exclusively by a fixed sp ecific percentage agreed on the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (10) ‘total amount of credit’ means the ceiling or the total sums made available under a credit agreement or under cr owdfunding credit services; (11) ‘durable medium’ means any instrument which enables the consumer to store information addressed personally to him or her in a way accessible for future reference for a period of time adequate for the purposes of the informa tion and which allows the unchanged reproduction of the information stored; (12) ‘credit intermediary’ means a natural or legal person who is not acting as a creditor or notary and not merely introducing, either directly or indirectly, a consumer to a creditor, and who, in the course of his or her trade, business or profession, for a fee, which may take a pecuniary form or any other agreed form of financial consideration: (a) presents or offers credit agreements to consumers; (b) assists consumers by un dertaking preparatory work or other pre-contractual administration in respect of credit agreements other than as referred to in point (a); or (c) concludes credit agreements with consumers on behalf of the creditor; (13) ‘pre-contractual information’ means the information that the consumer needs to be able to compare different credit offers and take an informed decision on whether to conclude the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (14) ‘profiling’ means any form of automated processing of personal data as defined in Article 4, point (4), of Regulation (EU) 2016/679; (15) ‘means of distance communication’ mean any means of distance communication as defined in Article 2, point (e) of Directive 2002/65/EC; (16) ‘tying practice’ means the offering or the selling of a credit agreement or crowdfunding credit services in a package with other distinct financial products or services where the credit agreement or crowdfunding credit services are not made available to th e consumer separately; (17) ‘bundling practice’ means the offering or the selling of a credit agreement or crowdfunding credit services in a package with other distinct financial products or services where the credit agreement or crowdfunding credit servic es are also made available to the consumer separately but not necessarily on the same terms or conditions as when offered bundled with those other products or services; (18) ‘advisory services’ means personal recommendations to a consumer in respect of one or more transactions relating to credit agreements or crowdfunding credit services and that constitute a separate activity from the granting of a credit and from the and from the activities of credit intermediary as defined in point (12); (19) ‘overdraft facility’ means an explicit credit agreement whereby a creditor makes available to a consumer funds which exceed the current balance in the consumer's current account; (20) ‘overrunning’ means a tacitly accepted overdraft whereby a creditor makes available to a consumer funds which exceed the current balance in the consumer's current account or the agreed overdraft facility; (21) ‘linked credit agreement’ means a credit agreement or crowdfunding credit services where (a) the credit or services in question serve exclusively to finance an agreement for the supply of specific goods or the provision of a specific service, and (b) those two agreements form, from an objective point of view, a commercial unit; a commercial unit shall be deemed to exist where the s upplier or service provider himself or herself finances the credit for the consumer or, if it is financed by a third party, where the creditor or provider of crowdfunding credit services use the services of the supplier or service provider in connection wi th the conclusion or preparation of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services , or where the specific goods or the provision of a specific service are explicitly specified in the credit agreement or in the cr owdfunding credit services ; (22) ‘early repayment’ means the full or partial discharge of the consumer’s obligations under a credit agreement or crowdfunding credit services; (23) ‘crowdfunding platform’ means a crowdfunding platform as defined in Article 2(1)(d) of Regulation (EU) 2020/1503. (24) ‘revolving credit facility’ means a form of credit agreement issued by the creditor that provides the consumer with the ability to draw down or withdraw funds, repay funds, and withdraw funds again; (25) ‘ debt advisory services’ means personalised assistance of a technical, legal or psychological nature provided by independent professional operators in favour of consumers who experience or might experience difficulties in meeting their financial commitments ; Article 4 Conversion of amounts expressed in euro into national currency 1. For the purposes of this Directive, those Member States who convert the amounts expressed in euro into their national currency shall initially use in that conversion the exchange rate prevailing on the date of entry into force of this Directive. 2. Member States may round off the amounts resulting from the conversion referred to in paragraph 1, provided that such rounding off does not exceed EUR 10. Article 5 Obligation to provide information free of charge to consumers Member States shall require that, when information is provided to consumers in accordance with this Directive, such information is provided without charge to the consumer. Article 6 Non-discrimination Member State s shall ensure that the conditions to be fulfilled for being granted a credit do not discriminate against consumers legally resident in the Union on ground of their nationality or place of residence or on any ground as referred to in Article 21 of the Char ter of Fundamental Rights of the European Union, when those consumers request, conclude or hold a credit agreement or crowdfunding credit services within the Union. CHAPTER II INFORMATION TO BE PROVIDED PRIOR TO THE CONCLUSION OF THE CREDIT AGREEMENT OR O F THE AGREEMENT FOR THE PROVISION OF CROWDFUNDING CREDIT SERVICES Article 7 Advertising and marketing of credit agreements and crowdfunding credit services Without prejudice to Directive 2005/29/EC, Member States shall require that any advertising and mar keting communications concerning credit agreements or crowdfunding credit services are fair, clear and not misleading. Wording in such advertising and marketing communications that may create false expectations for a consumer regarding the availability or the cost of a credit shall be prohibited. Article 8 Standard information to be included in advertising of credit agreements and crowdfunding credit services 1. Member States shall require that advertising concerning credit agreements or crowdfunding credit services which indicates an interest rate or any figures relating to the cost of the credit to the consumer include standard information in accordance with this Article. This obligation shall not apply where national law requires the indication of the ann ual percentage rate of charge in advertising concerning credit agreements or crowdfunding credit services which does not indicate an interest rate or any figures relating to any cost of credit to the consumer within the meaning of the first subparagraph. 2 . The standard information shall be easily legible or clearly audible, as appropriate, and adapted to the technical constraints of the medium used for advertising and shall specify in a clear, concise and prominent way, by means of a representative example , all of the following elements: (a) the borrowing rate, fixed or variable or both, together with particulars of any charges included in the total cost of the credit to the consumer; (b) the total amount of credit; (c) the annual percentage rate of charge; (d) where applicable, the duration of the credit agreement or crowdfunding credit services; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services, the cash price and the amount of any advance payment; (f) where applicable, the total amount payable by the consumer and the amount of the instalments. In specific and justified cases where the medium used to communicate the standard information referred to in the first subparagraph does not allow the information to be visually displayed, points (e) and (f) in that subparagraph shall not apply. 3. Where the conclusion of a contract regarding an ancillary service relating to the credit agreement or crowdfunding credit services is compu lsory in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed, and the cost of that service cannot be determined in advance, the standard information shall, together with the annual percentage rate of charge referred to in paragr aph 2, point (c), specify in a clear, concise and prominent way the obligation to enter into that contract. Article 9 General information 1. Member States shall ensure that clear and comprehensible general information about credit agreements or crowdfundi ng credit services is made available to consumers by creditors or, where applicable, by credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services , at all times on paper or on another durable medium. 2. The general information referred to in parag raph 1 shall include at least the following: (a) the identity, geographical address, telephone number and email address of the issuer of the information; (b) the purpose for which the credit may be used; (c) the possible duration of the credit agreements o r crowdfunding credit services; (d) types of available borrowing rate, indicating whether fixed or variable or both, with a short description of the characteristics of a fixed and variable rate, including related implications for the consumer ; (e) a repres entative example of the total amount of credit, the total cost of the credit to the consumer, the total amount payable by the consumer and the annual percentage rate of charge; (f) an indication of possible further costs, not included in the total cost of the credit to the consumer, to be paid in connection with a credit agreement or crowdfunding credit services ; (g) the range of different options available for reimbursing the credit to the creditor, including the number, frequency and amount of the regular repayment instalments; (h) a description of the conditions directly relating to early repayment; (i) a description of the right of withdrawal; (j) indication of ancillary services the consumer is obliged to acquire in order to obtain the credit or to obta in it on the terms and conditions marketed and, where applicable, a clarification that the ancillary services may be purchased from a provider that is not the creditor; and (k) a general warning concerning possible consequences of non-compliance with the c ommitments linked to the credit agreement or crowdfunding credit services . Article 10 Pre-contractual information 1. Member States shall require that the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit service s provide the consumer with the pre-contractual information needed to compare different offers in order to take an informed decision on whether to conclude a credit agreement or crowdfunding credit services on the basis of the credit terms and conditions o ffered by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services and, where applicable, the preferences expressed and information supplied by the consumer. Such pre-contractual information shall be provided to the consumer at least one day before he or she is bound by any credit agreement or offer, or by any agreement or offer for the provision of crowdfunding credit services. In case the pre-contractual information referred to in the first subparagraph is provided less than one day before the cons umer is bound by the credit agreement or offer, or by any agreement or offer for the provision of crowdfunding credit services, Member States shall require that the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding cre dit services send a reminder, on paper or on another durable medium, to the consumer of the possibility to withdraw from the credit agreement or crowdfunding credit services and of the procedure to follow for withdrawing, in accordance with Article 26. Tha t reminder shall be provided to the consumer, at the latest, one day after the conclusion of the credit agreement, of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, or the acceptance of the credit offer. 2. The pre-contractual information referred to in paragraph 1 shall be provided on paper or on another durable medium by means of the Standard European Consumer Credit Information form set out in Annex I. All the information provided in the form shall be equally prominent. The creditor sha ll be deemed to have fulfilled the information requirements in this paragraph and in Article 3, paragraphs (1) and (2) of Directive 2002/65/EC if he or she has supplied the Standard European Consumer Credit Information. 3. The pre-contractual information r eferred to in paragraph 1 shall specify all of the following elements: (a) the type of credit; (b) the identity, geographical address, telephone number and email address of the creditor as well as, where applicable, the identity, geographical address, telephone number and email address of the credit intermediary and of the provider of crowdfunding credit services involved; (c) the total amount of credit and the conditions governing the drawdown; (d) the duration of the credit agreement or crowdfunding c redit services; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) the borrowing rate, or all borrowing rates wher e different borrowing rates apply in different circumstances, the conditions governing the application of each borrowing rate and, where available, any index or reference rate applicable to each initial borrowing rate , as well as the periods, conditions a nd procedures for changing each borrowing rate; (g) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer, illustrated by means of a representative example mentioning all the assumptions used in order to calculate that rate; Wh ere the consumer has informed the creditor or the provider of crowdfunding credit services of one or more components of his or her preferred credit, such as the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit s ervices and the total amount of credit, the creditor or the provider of crowdfunding credit services shall take those components into account; (h) where a credit agreement or crowdfunding credit services provide different ways of drawdown with different ch arges or borrowing rates and the creditor uses the assumption set out in Part II, point (b), of Annex IV, an indication that other drawdown mechanisms for the relevant type of credit agreement or crowdfunding credit services may result in higher annual per centage rates of charge; (i) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocated to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purpos es of reimbursement; (j) where applicable, the charges for maintaining one or several compulsory accounts recording both payment transactions and drawdowns, the charges for using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, any other cha rges deriving from the credit agreement or crowdfunding credit services, and the conditions under which any of those charges may be changed; (k) where applicable, any costs payable by the consumer to a notary on conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (l) the obligation, if any, to enter into an ancillary service contract relating to the credit agreement or the crowdfunding credit services, where the conclusion of such a contract is compulsor y in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed; (m) the interest rate applicable in the case of late payments and the arrangements for its adjustment, and, where applicable, any charges payable for default; (n) a warni ng regarding the consequences of missing or late payments; (o) where applicable, the sureties required; (p) the existence of a right of withdrawal; (q) the right of early repayment, and, where applicable, information concerning the creditor's right to comp ensation and the way in which that compensation will be determined; (r) the consumer's right to be informed immediately and free of charge, pursuant to Article 19(2), of the result of a database consultation carried out for the purposes of assessing his or her creditworthiness; (s) the consumer's right, as set out in paragraph 8, to be supplied, on request and free of charge, with a copy of the draft credit agreement, or of the draft agreement for the provision of crowdfunding credit services, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with the consumer; (t) where applicable, an indication that the price was person alised on the basis of automated processing, including profiling; (u) where applicable, the period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is bound by the pre-contractual information provided in accordance with thi s Article; (v) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it. Where the credit agreement or the crowdfunding credit services references a benchmark as defined in Article 3(1), point (3), of Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council , the name of that benchmark and of its administrator and its potential implications on the consumer shall be provided by the creditor or, where applicab le, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services , to the consumer in a separate document, which may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information form. 4. At the same time as the Standard European Consumer Credi t Information form is provided to the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services, shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Overview form set out in Anne x II, containing the following pre-contractual information: (a) the total amount of credit; (b) the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (c) the borrowing rate, or all borrowing rates if different borrowing rates apply in different circumstances; (d) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) costs in the case of late payments; 5. Information displayed in the Standard European Consumer Credit Information form and in the Standard European Consumer Credit Overview form shall be consistent. It shall be clearly legible and take into account the technical constraints of the medium on which it is displayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. Any add itional information which the creditor may provide to the consumer shall be given in a separate document which may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information form or the Standard European Consumer Credit Overview form. 6. By way of der ogation from paragraph 3, in the case of voice telephony communications, as referred to in Article 3(3) of Directive 2002/65/EC, the description of the main characteristics of the financial service to be provided pursuant to Article 3(3), point (b), second indent, of that Directive shall include at least the elements referred to in paragraph 3, points (c), (d), (e), (f) and (i) of this Article, together with the annual percentage rate of charge illustrated by means of a representative example and the total amount payable by the consumer. 7. If the agreement has been concluded at the consumer's request using a means of distance communication which does not enable the information to be provided in accordance with this article, the creditor and, where applicabl e, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form immediately after the conclusion of th e credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 8. Upon request from the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall, in addition to t he Standard European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form , provide the consumer free of charge with a copy of the draft credit agreement, or of the draft agreement for the provision of crowdfunding credi t services, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with the consumer. 9. In the case of a credit agreement or crowdfunding credit services under which payments made by the consumer do not give rise to an immediate corresponding amortisation of the total amount of credit, but are used to constitute capital during periods and under conditions laid down in the cre dit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in an ancillary agreement, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall in the pre-contractual informa tion referred to in paragraph 1 include a clear and concise statement that such credit agreements or crowdfunding credit services do not provide for a guarantee of repayment of the total amount of credit drawn down under the credit agreement or crowdfundin g credit services, unless such a guarantee is given expressly. 10. This Article shall not apply to suppliers of goods or services acting as credit intermediaries in an ancillary capacity. This is without prejudice to the creditor, or where applicable, cred it intermediary or provider of crowdfunding credit services ’ obligation to ensure that the consumer receives the pre-contractual information referred to in this Article. Article 11 Pre-contractual information with regard to credit agreements referred to in Article 2(5) or (6) 1. For credit agreements referred to in Article 2(5) or (6), the pre-contractual information referred to in Article 10(1) shall, by way of derogation from paragraph 2 of that Article, be provided on paper or on another durable medium b y means of the European Consumer Credit Information form set out in Annex III. All information provided in that form shall be equally prominent. The creditor shall be deemed to have fulfilled the information requirements in this paragraph and in Article 3 , paragraphs (1) and (2) of Directive 2002/65/EC if he or she has supplied the European Consumer Credit Information. 2. For credit agreements referred to in Article 2(5) or (6), the pre-contractual information referred to in Article 10(1) shall, by way of derogation from paragraph 3 of that Article, specify all of the following elements: (a) the type of credit; (b) the identity, geographical address, telephone number and email address of the creditor as well as, where applicable, the identity, geographica l address, telephone number and email address of the credit intermediary involved; (c) the total amount of credit; (d) the duration of the credit agreement; (e) the borrowing rate and the conditions governing the application of that rate, any index or reference rate applicable to the initial borrowing rate, the charges applicable from the time the credit agreement is concluded, and, where applicable, the conditions under which those charges may be changed; (f) the annual percentage rate of charge, illus trated by means of representative examples mentioning all the assumptions used in order to calculate that rate; (g) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocate d to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purposes of reimbursement; (h) the conditions and procedure for terminating the credit agreement; (i) the right of early repayment, and, where applicable, information concern ing the creditor's right to compensation and the way in which that compensation will be determined. (j) where applicable, an indication that the consumer may be requested to repay the amount of credit in full at any time; (k) the interest rate applicable i n the case of late payments and the arrangements for its adjustment, and, where applicable, any charges payable for default; (l) the consumer's right to be informed immediately and free of charge, pursuant to Article 19(2), of the result of a database cons ultation carried out for the purposes of assessing his or her creditworthiness; (m) where applicable, an indication that the price was personalised on the basis of automated processing, including profiling; (n) where applicable, the period of time during w hich the creditor is bound by the pre-contractual information provided in accordance with this Article; (o) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it . 3. A t the same time as the European Consumer Credit Information form is provided to the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary, shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Overview form set out in Annex II. 4. Information displayed in the European Consumer Credit Information form and in the Standard Consumer Credit Overview form shall be consistent. It shall be clearly legible and take into account the technical constraints of the medium on which it is d isplayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. 5. By way of derogation from paragraph 2, in the case of voice telephony communications, as referred to in Article 3(3) of Directive 2002/65/EC, the description of the main characteristics of the financial service to be provided pursuant to Article 3(3), point (b), second indent, of that Directiv e shall include at least the elements referred to in paragraph 2, points (c) to (f) and (l), of this Article. 6. Upon request from the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary shall, in addition to the European Consumer Credit Information and the Standard European Consumer Credit Overview form , provide the consumer free of charge with a copy of the draft credit agreement, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement with the consumer. 7. If the agreement has been concluded at the consumer's request using a means of distance communication which does not enable the information to be provided in accordance with this Article, the creditor shall immediately after the conclusion of the credit agreement provide the consumer with the European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form immediately after the conclusion of the credit agreement. 8. This Article shall not appl y to suppliers of goods or services acting as credit intermediaries in an ancillary capacity. This is without prejudice to the creditor, or where applicable, the credit intermediary’s obligation to ensure that the consumer receives the pre-contractual info rmation referred to in this Article. Article 12 Adequate explanations 1. Member States shall ensure that creditors and, where applicable, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services are required to provide adequate explanations to the consumer on the proposed credit agreements or crowdfunding credit services and any ancillary services that make it possible for the consumer to assess whether the proposed credit agreements or crowdfunding credit services and ancillary services are ada pted to his or her needs and financial situation. The explanations shall include the following elements: (a) the information referred to in Article 10, 11 and 38; (b) the essential characteristics of the credit agreement, crowdfunding credit services or ancillary services proposed; (c) the specific effects that the credit agreement, crowdfunding credit services or ancillary services proposed may have on the consumer, including the consequences of payment default or late payment by the consumer; (d) w here ancillary services are bundled with a credit agreement or crowdfunding credit services , whether each component of the bundle can be terminated separately and the implications for the consumer of such termination. 2. Member States may adapt the requir ement referred to in paragraph 1 with regard to the manner in which the explanations shall be given and the extent to which they shall be given to the following: (a) the circumstances of the situation in which the credit is offered; (b) the person to whom the credit is offered; (c) the nature of the credit offered. Article 13 Personalised offers on the basis of automated processing Member States shall require that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services inform consume rs when they are presented with a personalised offer that is based on profiling or other types of automated processing of personal data. CHAPTER III TYING AND BUNDLING PRACTICES, AGREEMENT FOR ANCILLARY SERVICES, ADVISORY SERVICES AND UNSOLICITED CREDIT S ALE Article 14 Tying and bundling practices 1. Member States may allow bundling practices but shall prohibit tying practices. 2. By way of derogation from paragraph 1 and without prejudice to the application of competition law, Member States may allow cr editors or providers of crowdfunding credit services to request the consumer to open or maintain a payment or a savings account, where the only purpose of such an account is one of the following: (a) to accumulate capital to repay the credit; (b) to servic e the credit; (c) to pool resources to obtain the credit: (d) to provide additional security for the creditor in the event of default. 3. By way of derogation from paragraph 1 and without prejudice to the application of competition law, Member States may allow tying practices where the creditor or the provider of crowdfunding credit services can demonstrate to the competent authority that the tied products or categories of product offered, on terms and conditions similar to each other, result in a clear benefit to the consumers taking due account of the availability and the prices of the relevant products offered on the market. 4. Member States may allow creditors or providers of c rowdfunding credit services to require the consumer to hold a relevant insurance policy related to the credit agreement or crowdfunding credit services , t aking into account proportionality considerations. In such cases, Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services is required to accept the insurance policy from a supplier different to his or her preferred supplier where such insurance policy has a level of guarantee equivalent to the one the creditor or the pr ovider of crowdfunding credit services has proposed, without modifying the condition of the credit offering to the consumer. Article 15 Inferred agreement for the purchase of ancillary services 1. Member States shall ensure that creditors, credit intermedi aries and providers of crowdfunding credit services do not infer the agreement of the consumer for the purchase of ancillary services presented through default options. Default options include pre-ticked boxes. 2. The agreement of the consumer to the purc hase of ancillary services presented through boxes shall be given by a clear affirmative act establishing a freely given, specific, informed and unambiguous indication of his or her approval to the content and substance associated to the boxes. Article 16 Advisory services 1. Member States shall require that the creditor, and where applicable the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services explicitly inform the consumer, in the context of a given transaction, whether advisory servic es are being or can be provided to the consumer. 2. Member States shall require that the creditor, and where applicable the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services , before the provision of advisory services or the conclusion o f a contract for the provision of such services, provide the consumer with the following information on paper or another durable medium: (a) an indication of whether the recommendation will be based on only their own product range or on a wide range of pr oducts from across the market in accordance with paragraph 3, point (c). (b) where applicable, an indication of the fee payable by the consumer for the advisory services or, where the amount of such fee cannot be established at the time when the informati on is provided, the method used for its calculation. The information referred to in the first subparagraph, points (a) and (b), may be provided to the consumer in the form of additional pre-contractual information in accordance with Article 10(5), second subparagraph. 3. Where advisory services are provided to consumers, Member States shall require that creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services : (a) obtain the strictly necessary information regardin g the consumer’s financial situation, preferences and objectives related to the credit agreement or crowdfunding credit services , in order for the creditor, credit intermediary or providers of crowdfunding credit services to recommend credit agreements or crowdfunding credit services that are suitable to the consumer. (b) assess the financial situation and the needs of the consumer on the basis of the information referred to in point (a), which shall be up to date at the time of the assessment, taking into account reasonable assumptions as to the risks to the consumer’s financial situation over the term of the recommended credit agre ement or credit agreements, or crowdfunding credit services ; (c) consider a sufficiently large number of credit agreements or crowdfunding credit services in their product range and on that basis recommend a credit agreement or several credit agreements, or crowdfunding credit services from among that product range that is suitable to the consumer’s needs, financial situation and personal circumstances; (d) act in the best interests of the consumer; (e) give the consumer a record on paper or on another dur able medium of the recommendation provided. 4. Member States may prohibit the use of the terms ‘advice’ and ‘advisor’ or similar terms when the advisory services are being marketed and provided to consumers by creditors or, where applicable, credit interm ediaries or providers of crowdfunding credit services . Where Member States do not prohibit the use of the terms ‘advice’ and ‘advisor’ or similar terms, they shall impose the following conditions on the use of the term ‘independent advice’ or ‘independent advisor’ by creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services providing advisory services: (a) creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services shall consider a sufficiently l arge number of credit agreements or crowdfunding credit services available on the market; (b) credit intermediaries shall not be remunerated for the advisory services by one or more creditors. Point (b) of the second subparagraph shall apply only where t he number of creditors considered is less than a majority of the market. Member States may impose more stringent requirements for the use of the terms ‘independent advice’ or ‘independent advisor’ by creditors and, where applicable, credit intermediaries o r providers of crowdfunding credit services . 5. Member States shall require that creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services to warn a consumer when a credit agreement or crowdfunding credit services may induce a specific risk for the consumer considering his or her financial situation. 6. Member States shall ensure that advisory services may only be provided by creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . Member States may, by way of derogation from the first subparagraph, allow other persons than those referred to in the first subparagraph to provide advisory services where one of the following conditions is fulfilled: (a) the advisory service s are provided in an incidental manner in the course of a professional activity that is regulated by legal or regulatory provisions or a code of ethics which do not exclude the provision of those services; (b) the advisory services are provided in the con text of management of existing debt by insolvency practitioners and that management activity is regulated by legal or regulatory provisions; (c) the advisory services are provided in the context of management of existing debt by public or voluntary debt advisory services providers which do not operate on a commercial basis; (d) the advisory services are provided by persons that are authorised and supervised by competent authorities. Article 17 Ban on unsolicited credit sales Member States shall prohibit any sale of credit to consumers, without their prior request and explicit agreement. CHAPTER IV ASSESSMENT OF CREDITWORTHINESS AND DATABASE ACCESS Article 18 Obligation to assess the creditworthiness of the consumer 1. Member States shall require that, before concluding a credit agreement, or an agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or, where applicable, the provider of crowdfunding credit services makes a thorough assessment of the co nsumer’s creditworthiness . That assessment shall be done in the interest of the consumer, to prevent irresponsible lending practices and over-indebtedness, and shall take appropriate account of factors relevant to verifying the prospect of the consumer to meet his or her obligations under the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services . 2. The assessment of creditworthiness shall be carried out on the basis of relevant and accurate information on the consumer’s income and expenses and other financial and economic circumstances which is necessary and proportionate such as evidence of income or other sources of repayment, information on financial assets and liabilities, or information on other financial commitments. The information shall be obtained from relevant internal or external sources, including the consumer and, where necessary, on the basis of a consultation of a database referred to in Article 19. The information obtained in accordance with this paragraph shall be appropriately verified, where necessary through reference to independently verifiable documentation. 3. Member States shall require that the creditor or, where applicable, the provider of crowdfunding credit services establishes procedures for the asse ssment referred to in paragraph 1 and that the creditor or the provider of crowdfunding credit services documents and maintains such procedures. Member States shall also require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services documents an d maintains the information referred to in paragraph 2. 4. Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services only makes the credit available to the consumer where the result of the creditworthiness assessment indi cates that the obligations resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement. Notwithstanding the first subparagraphs, where the result o f the creditworthiness assessment indicates that the obligations resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are not likely to be met in the manner required under that agreement, the creditor or th e provider of crowdfunding credit services may exceptionally make credit available to the consumer in specific and well justified circumstances. 5. Member States shall ensure that where a creditor or a provider of crowdfunding credit services concludes a c redit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services with a consumer, the creditor or provider of crowdfunding credit services shall not subsequently cancel or alter the credit agreement or the agreement for the provision of cr owdfunding credit services to the detriment of the consumer on the grounds that the assessment of creditworthiness was incorrectly conducted. This paragraph shall not apply where it is demonstrated that the consumer knowingly withheld or falsified the info rmation provided to the creditor or the provider of crowdfunding credit services referred to in paragraph 2. 6. Where the creditworthiness assessment involves the use of profiling or other automated processing of personal data, Member States shall ensure t hat the consumer has the right to: (a) request and obtain human intervention on the part of the creditor or the provider of crowdfunding credit services to review the decision ; (b) request and obtain from the creditor or the provider of crowdfunding credit services a clear explanation of the assessment of creditworthiness, including on the logic and risks involved in the automated processing of personal data as well as its significance and effects on the decision; (c) express his or her point of view and co ntest the assessment of the creditworthiness and the decision. 7. Member States shall ensure that where the credit application is rejected the creditor or the provider of crowdfunding credit services is required to inform the consumer without delay of the rejection and, where applicable, of the fact that the assessment of creditworthiness is based on automated processing of data. 8. Where the parties agree to change the total amount of credit after the conclusion of the credit agreement, or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding cred it services is required to reassess the consumer’s creditworthiness on the basis of updated information before any significant increase in the total amount of credit is granted. 9. Member States whose legislation requires creditors or providers of crowdfu nding credit services to assess the creditworthiness of consumers on the basis of a consultation of the relevant database may retain this requirement. Article 19 1. Databases Each Member State shall in the case of cross-border credit ensure access for cre ditors and providers of crowdfunding credit services from other Member States to databases used in that Member State for assessing the creditworthiness of consumers. The conditions for access to such databases shall be non-discriminatory. 2. Paragraph 1 sh all apply both to public and private databases. 3. The databases referred to in paragraph 1 shall hold at least information on consumers’ arrears in payment. 4. Where the credit application is rejected on the basis of a consultation of a database referred to in paragraph 1 , Member States shall require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services informs the consumer immediately and free of charge of the result of such consultation and of the details of the database consulted. CHAPTER V FORM AND CONTENT OF CREDIT AGREEMENTS Article 20 Form of the credit agreement and of the agreement for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall require that credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding cre dit services are drawn up on paper or on another durable medium and that all the contracting parties are provided with a copy of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 2. Member States may introduce or maintain national rules regarding the validity of the conclusion of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services which are in conformity with Union law. Article 21 Information to be included in the credit agreement or i n the agreement for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall require that the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services specify in a clear and concise manner all of the following element s: (a) the type of credit; (b) the identities, geographical addresses, telephone numbers and email addresses of the contracting parties as well as, where applicable, the identity and geographical address of the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services involved; (c) the total amount of credit and the conditions governing the drawdown; (d) the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (e) in case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) the borrowing rate, or all borrowing rates where different borrowing rates apply in different circ umstances, the conditions governing the application of each borrowing rate and, where available, any index or reference rate applicable to each initial borrowing rate, as well as the periods, conditions and procedures for changing each borrowing rate; (g) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer, calculated at the time the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is concluded and an indication of all assumptions used in that calculation; (h) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocated to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purposes of reimb ursement; (i) where capital amortisation of a credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with a fixed duration is involved, the right of the consumer to receive, on request and free of charge, at any time through out the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, a statement of account in the form of an amortisation table; (j) where charges and interest are to be paid without capital amortisation, a state ment showing the periods and conditions for the payment of the interest and of any associated recurrent and non-recurrent charges; (k) where applicable, the charges for maintaining one or several compulsory accounts recording both payment transactions and drawdowns, the charges for using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, any other charges deriving from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, and the conditions under which those c harges may be changed; (l) the interest rate applicable in the case of late payments as applicable at the time of the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services and the arrangements for its adjustment and, where applicable, any charges payable for default; (m) a warning regarding the consequences of missing or late payments; (n) where applicable, a statement, that notarial fees will be payable; (o) where applicable, the sureties and insurance required; (p) the existence or absence of a right of withdrawal, the period during which that right may be exercised and other conditions governing the exercise thereof, including information concerning the obligation of the consumer set out in Article 26 (3), point (b) to pay the capital drawn down and the interest, and the amount of interest payable per day; (q) information concerning the rights set out in Article 27 as well as the conditions for the exercise of those rights; (r) the right of early repaym ent set out in Article 29, the procedure for early repayment, as well as, where applicable, information concerning the creditor's right to compensation and the way in which that compensation will be determined; (s) the procedure to be followed in exercisin g the right of termination of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (t) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it; (u) where applicable, other contractual terms and conditions; (v) where applicable, the name and address of the competent supervisory authority. The information referred to in the first subparagraph shall be clearly legible and adapted to tak e into account the technical constraints of the medium on which it is displayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. 2. Where paragraph 1, point (i), applies, the creditor and, where applicable, the pro vider of crowdfunding credit services shall make available to the consumer, free of charge and at any time throughout the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, a statement of account in the form of an amortisation table. The amortisation table referred to in the first subparagraph shall indicate the payments owing and the periods and conditions relating to the payment of such amounts. The amortisation table shall also contain a breakdown of e ach repayment specifying the capital amortisation, the interest calculated on the basis of the borrowing rate and, where applicable, any additional costs. Where the borrowing rate is not fixed or the additional costs may be changed under the credit agreeme nt or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the amortisation table shall indicate, clearly and concisely, that the data contained in the table will remain valid only until such time as that borrowing rate or those costs are chang ed in accordance with the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 3. In the case of a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services under which payments made by the consumer do not give rise to an immediate corresponding amortisation of the total amount of credit, but are used to constitute capital during periods and under conditions laid down in the credit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in an ancillary agreement, the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services shall, in addition to the information referred to in paragr aph 1, include a clear and concise statement that such credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services do not provide for a guarantee of repayment of the total amount of credit drawn down under the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, unless such a guarantee is given expressly. CHAPTER VI MODIFICATIONS OF THE CREDIT AGREEMENT AND CHANGES IN THE BORROWING RATE Article 22 Information regarding the modification of the credit ag reement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services Without prejudice to other obligations foreseen in this Directive, Member States shall ensure that prior to modifying the terms and conditions of the credit agreement, or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or the provider of crowdfunding credit services communicate the following information to the consumer: (a) a clear description of the proposed changes and, where applicable, the nee d for consumer consent or of the changes introduced by operation of law; (b) the timescale for the implementation of those changes; (c) the means for complaint available to the consumer regarding those modifications; (d) the time period available for lo dging any such complaint ; (e) the name and address of the competent authority where that complaint may be submitted . Article 23 Changes in the borrowing rate 1. Member States shall require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services inform the consumer of any change in the borrowing rate, on paper or another durable medium, before the change enters into force. The information referred to in the first subparagraph shall include the amount of the payments to be made after the entry into force of the new borrowing rate and, where the number or frequency of the payments changes, particulars thereof. 2. By way of derogation from paragraph 1, the i nformation referred to in that paragraph may be given to the consumer periodically where all of the following conditions are fulfilled: (a) the parties have agreed on such periodical information in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (b) the change in the borrowing rate is caused by a change in a reference rate; (c) the new reference rate is made publicly available by appropriate means; (d) the information concerning the new reference rate is also avai lable at the premises of the creditor or of the provider of crowdfunding credit services. CHAPTER VII OVERDRAFT FACILITIES AND OVERRUNNING Article 24 Overdraft facilities 1. Where a credit has been granted in the form of an overdraft facility, Member States shall require that the creditor, throughout the duration of the credit agreement, keeps the consumer regularly informed by means of statements of account, on paper or on another durable medium, containing the following elements: (a) the precise peri od to which the statement of account relates; (b) the amounts and dates of drawdowns; (c) the balance from the previous statement, and the date thereof; (d) the new balance; (e) the dates and amounts of payments made by the consumer; (f) the borrowing rate applied; (g) any charges that have been applied; (h) where applicable, the minimum amount to be paid by the consumer. 2. Where a credit has been granted in the form of an overdraft facility, Member States shall require that the creditor informs the consum er, on paper or another durable medium, of increases in the borrowing rate or in any charges payable, before the change in question enters into force. By way of derogation from the first subparagraph, the information referred to in that subparagraph may be given periodically in the manner provided for in paragraph 1 where the following conditions are fulfilled: (a) the parties have agreed on such periodical information in the credit agreement; (b) the change in the borrowing rate is caused by a change in a reference rate; (c) the new reference rate is made publicly available by appropriate means; (d) the information concerning the new reference rate is also available at the premises of the creditor. Article 25 Overrunning 1. In the case of an agreement to o pen a current account, where there is a possibility that the consumer is allowed an overrun, Member States shall require that the creditor includes such information in that agreement, in addition the information referred to in Article 11(2), point (e). The creditor shall in any case provide the consumer with that information on paper or another durable medium on a regular basis. 2. In the event of a significant overrunning exceeding a period of one month, Member States shall require that the creditor inform s the consumer without delay, on paper or on another durable medium, of all of the following: (a) the overrunning; (b) the amount involved; (c) the borrowing rate; (d) any penalties, charges or interest on arrears applicable. In addition, in case of regula r overrunning, the creditor shall offer to the consumer advisory services, where available, or redirect consumers towards debt advisory services. 3. This Article shall be without prejudice to any rule of national law requiring the creditor to offer another kind of credit product when the duration of the overrunning is significant. CHAPTER VIII WITHDRAWAL, TERMINATION AND EARLY REPAYMENT Article 26 Right of withdrawal 1. The Member States shall ensure that the consumer may withdraw from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services without giving any reason within a period of 14 calendar days. The period of withdrawal referred to in the first subparagraph shall begin either from: (a) the day of the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; or (b) the day on which the consumer receives the contractual terms and conditions and information in accordance with Articles 20 and 2 1, if that day is later than the date referred to in point (a) of this subparagraph. The deadline referred to in the first subparagraph shall be deemed to have been met if the notification referred to in paragraph 3, point (a), is dispatched by the consume r to the creditor of to the provider of crowdfunding credit services before that deadline expires. 2. Where, in the case of a linked credit agreement, national legislation applicable on [ date of into force of this Directive ] already provides that funds can not be made available to the consumer before the expiry of a specific period, Member States may, by way of derogation from paragraph 1, provide that the period referred to in that paragraph may be reduced to the same duration as that specific period at the explicit request of the consumer. 3. If the consumer exercises the right of withdrawal, he or she shall take the following measures: (a) notify either the creditor or the provider of crowdfunding credit services in accordance with the information given by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services pursuant to Article 21(1), point (p), on paper or on another durable medium within the deadline set out in paragraph 1; (b) pay either to the creditor or the provider of crowdfunding credit s ervices provider the capital and the interest accrued thereon from the date on which the credit was drawn down until the date on which the capital is repaid, without any undue delay and no later than 30 calendar days after the dispatch of the notification referred to in point (a). The interest referred to in the first subparagraph, point (b), shall be calculated on the basis of the agreed borrowing rate. The creditor or the provider of crowdfunding credit services shall not be entitled to any other compensa tion from the consumer in the event of withdrawal, except compensation for any non-refundable charges paid by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services to any public administrative body. 4. Where an ancillary service relating to the credit agreement or to the crowdfunding credit services is provided by the creditor, the provider of crowdfunding credit services or by a third party on the basis of an agreement between that third party and the c reditor or the provider of crowdfunding credit services, the consumer shall no longer be bound by the ancillary service contract if the consumer exercises the right of withdrawal from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfun ding credit services in accordance with this Article. 5. If the consumer has a right of withdrawal under paragraphs 1, 3 and 4 of this Article, Articles 6 and 7 of Directive 2002/65/EC shall not apply. 6. Member States may provide that paragraphs 1 to 4 of this Article shall not apply to credit agreements or crowdfunding credit services which under national law are required to be concluded through the services of a notary, provided that the notary confirms that the consumer is guaranteed the rights provided for under Articles 10 and 11, and Articles 20 and 21. 7. This Article shall be without prejudice to any rule of national law establishing a period of time during which the performance of the contract may not begin. Article 27 Linked credit agreements 1. M ember States shall ensure that a consumer who has exercised the right of withdrawal based on Union law, concerning a contract for the supply of goods or services she or he shall no longer be bound by a linked credit agreement. 2. Where the goods or service s covered by a linked credit agreement are not supplied, or are supplied only in part, or are not in conformity with the contract for the supply thereof, the consumer shall have the right to pursue remedies against the creditor or the provider of crowdfund ing credit services if the consumer has pursued remedies against the supplier but has failed to obtain the satisfaction to which he is entitled according to the law or the contract for the supply of goods or services. Member States shall determine to what extent and under what conditions those remedies shall be exercisable. 3. This Article shall be without prejudice to any national rules rendering the creditor or the provider of crowdfunding credit services jointly and severally liable in respect of any cla im which the consumer may have against the supplier where the purchase of goods or services from the supplier has been financed by a credit agreement or crowdfunding credit services. Article 28 Open-end credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall ensure that the consumer may affect standard termination of an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services free of charge at any time, unless the parties have agreed on a period of notice. Such a period shall not exceed one month. Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, may effect standard termination of an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services by giving the consumer at least two months' notice on paper or on another durable medium. 2. Member States shal l ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services may, for objectively justified reasons, terminate the consumer's right to draw down on an open-end credit agreement. The creditor or the provider of crowdfunding credit services shall inform the consumer of the termination and the reasons for it on paper or on another durable medium, where possible before the termination and at the latest immediately thereafter, unless the provision of such information is prohibited by Union or national law or is contrary to objectives of public policy or public security. Article 29 Early repayment 1. Member States shall ensure that the consumer is at any time entitled to early repayment. In such cases, the consumer shall be entitled to a reduction in the total cost of the credit, consisting of t he interest and the costs for the remaining duration of the contract. When calculating that reduction, all the costs imposed on the consumer by the creditor shall be taken into consideration. 2. Member States shall ensure that the creditor, in the event of early repayment, is entitled to fair and objectively justified compensation for possible costs directly linked to the early repayment, provided that the early repayment falls within a period for which the borrowing rate is fixed. The compensation referred to in the first subparagraph may not exceed 1 % of the amount of credit subject to early repayment where the period of time between the early repayment and the agreed termination of the credit agreement exceeds one year. Where that period does not exceed one year, the compensation shall not exceed 0,5% of the amount of credit subject to early repayment. 3. Member States shall ensure that the creditor is not entitled to the compensation referred to in paragraph 2 where one of the following conditions is ful filled: (a) the repayment has been made under an insurance contract intended to provide a credit repayment guarantee; (b) the credit is granted in the form of an overdraft facility; (c) the repayment falls within a period for which the borrowing rate is n ot fixed. 4. By way of derogation from paragraph 2, Member States may provide that: (a) the creditor is only entitled to the compensation referred to in paragraph 2 on the condition that the amount of the early repayment exceeds the threshold set out in na tional law, which shall not exceed EUR 10 000 within any period of 12 months; (b) the creditor may exceptionally claim higher compensation if the creditor can prove that the loss suffered due to early repayment exceeds the amount determined in accordance w ith paragraph 2. 5. Where the compensation claimed by the creditor exceeds the loss actually suffered due to the early repayment, the consumer shall be entitled to a corresponding reduction. For the purposes of the first subparagraph, the loss shall consis t of the difference between the initially agreed interest rate and the interest rate at which the creditor can lend out the amount subject to early repayment on the market at the time of that repayment, and shall take into account the impact of the early r epayment on the administrative costs. 6. The compensation referred to in paragraph 2 shall not in any case exceed the amount of interest that the consumer would have paid during the period between the early repayment and the agreed date of termination of the credit agreement. CHAPTER IX ANNUAL PERCENTAGE RATE OF CHARGE AND CAPS ON RATES AND COSTS Article 30 Calculation of the annual percentage rate of charge 1. The annual percentage rate of charge shall be calculated in accordance with the mathematical fo rmula set out in Part I of Annex IV. It shall equate on an annual basis, to the present value of all commitments (drawdowns, repayments and charges), future or existing, agreed by the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consume r. 2. For the purpose of calculating the annual percentage rate of charge, the total cost of the credit to the consumer shall be determined, with the exception of any charges payable by the consumer for non-compliance with any of his or her commitments lai d down in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and charges other than the purchase price which, for purchases of goods or services, he or she is obliged to pay whether the transaction is effected in cas h or on credit. The costs of maintaining an account recording both payment transactions and drawdowns, the costs of using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, and other costs relating to payment transactions shall be included in the total cost of the credit to the consumer unless the opening of the account is optional and the costs of the account have been clearly and separately identified in the credit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in any other agreement concluded with the consumer. 3. The calculation of the annual percentage rate of charge shall be based on the assumption that the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is to remain val id for the period agreed and that the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer will fulfil their obligations under the terms and by the dates specified in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdf unding credit services. 4. In the case of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services containing clauses that allow variations in the borrowing rate or variations in certain charges contained in the annual percentage r ate of charge which make them unquantifiable at the time of calculation, the annual percentage rate of charge shall be calculated on the assumption that the borrowing rate and other charges will remain fixed in relation to the initial level and will remain applicable until the end of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 5. Where necessary, the additional assumptions set out in Part II of Annex IV may be used in calculating the annual percentage rate of charge. Where the assumptions set out in this Article and in Part II of Annex IV do not suffice to calculate the annual percentage rate of charge in a uniform manner or are no longer adapted to the commercial situations in the market, the Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 45 in order to amend this Article and Part II of Annex IV to add the necessary additional assumptions for the calculation of the annual percentage rate of charge or to modify the existing ones. A rticle 31 Caps on interest rates, annual percentage rate of charge and the total cost of the credit to the consumer 1. Member States shall introduce caps on one or more of the following: (a) interest rates applicable to credit agreements or to crowdfunding credit services; (b) the annual percentage rate of charge; (c) the total cost of the credit to the consumer. 2. Member States may introduce additional caps for revolving credit facilities. CHAPTER X CONDUCT OF BUSINESS OBLIGATIONS AND REQUIREMENTS FOR STAFF Article 32 Conduct of business obligations when providing credit to consumers 1. Member States shall require that the creditor, the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services act honestly, fairly, transparently and professio nally and take account of the rights and interests of the consumers when carrying out any of the following activities: (a) manufacturing credit products; (b) granting, intermediating or facilitating the granting of credit; (c) providing advisory services with regard to credit; (d) providing ancillary services to consumers; (e) executing a credit agreement or crowdfunding credit services . The activities referred to in the first subparagraph, points (a), (b) and (c), shall be based on information about the c onsumer’s circumstances and any specific requirement communicated by a consumer and on reasonable assumptions about risks to the consumer’s situation throughout the duration of the credit agreement or of the crowdfunding credit services . The activities re ferred to in the first subparagraph, point (c), shall also be based on the information required under Article 16, paragraph 3, point (a). 2. Member States shall ensure that the manner in which creditors remunerate their staff and credit intermediaries and the manner in which credit intermediaries and the provider of crowdfunding credit services remunerate their staff do not impede compliance with the obligation set out in paragraph 1. 3. Member States shall ensure that, when establishing and applying remune ration policies for staff responsible for the assessment of creditworthiness, creditors comply with the following principles in a way and to the extent that is appropriate to their size, internal organisation and the nature, scope and complexity of their a ctivities: (a) the remuneration policy is consistent with and promotes sound and effective risk management and does not encourage risk-taking that exceeds the level of tolerated risk of the creditor; (b) the remuneration policy is in line with the business strategy, objectives, values and long-term interests of the creditor, and incorporates measures to avoid conflicts of interest, in particular by providing that remuneration is not contingent on the number or proportion of accepted applications for credit. 4. Member States shall ensure that where creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services provide advisory services the remuneration structure of the staff involved does not prejudice their ability to act in the consumer’s bes t interest and is not contingent on sales targets. In order to achieve that goal, Member States may also ban commissions paid by the creditor to the credit intermediary. 5. Member States may prohibit or impose restrictions on the payments from a consumer t o a creditor, credit intermediary or providers of crowdfunding credit services prior to the conclusion of a credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services . Article 33 Knowledge and competence requirements for staff 1 . Member States shall ensure that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services require their staff to possess and keep up-to-date an appropriate level of knowledge and competence in relation to the manufacturing, the offer ing and the granting of credit agreements or crowdfunding credit services , the carrying out of credit intermediation activities, the provision of advisory services or crowdfunding credit services. Where the conclusion of a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services includes an ancillary service, appropriate knowledge and competence in relation to that ancillary service shall be required. 2. Member States shall establish minimum knowledge and competence requirements fo r the staff of creditors, of credit intermediaries and of providers of crowdfunding credit services . 3. Member States shall ensure that compliance with the requirements set out in paragraph 1 is supervised by the competent authorities, and that the compete nt authorities have powers to require creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services to provide the evidence that the competent authority deems necessary to enable such supervision. CHAPTER XI FINANCIAL EDUCATION AND SUPPOR T TO CONSUMERS IN FINANCIAL DIFFICULTIES Article 34 Financial education 1. Member States shall promote measures that support the education of consumers in relation to responsible borrowing and debt management, in particular in relation to consumer credit agreements. Clear and general information on the credit granting process shall be provided to consumers in order to guide them, in particular those who take out a consumer credit for the first time, and especially on digital tools. Member States shall als o disseminate information regarding the guidance that consumer organisations and national authorities may provide to consumers. This paragraph shall not prevent Member States from providing for additional financial education. 2. The Commission shall assess and publish a report on the financial education available to consumers in the Member States and identify examples of best practices which could be further developed in order to increase the financial awareness of consumers. Article 35 Arrears and forbeara nce measures 1. Member States shall require creditors to have adequate policies and procedures so that they make efforts to exercise, where appropriate, reasonable forbearance before enforcement proceedings are initiated. Such forbearance measures shall take into account, among other elements, the consumer’s circumstances and may consist in, among other possibilities: (a) a total or partial refinancing of a credit agreement; (b) a modification of the existing terms and conditions of a credit agreement, which may include a mong others: (i) extending the term of the credit agreement; (ii) changing the type of the credit agreement; (iii) deferring payment of all or part of the instalment repayment for a period; (iv) changing the interest rate; (v) offering a payment holiday; (vi) partial repayments; (vii) currency conversions; (viii) partial forgiveness and debt consolidation. 2. The list of potential measures in paragraph 1, point (b), is without prejudice to rules set out in national law and does not require Member States to provide for all of those measures in national law. 3. Member States may require that, where the creditor is permitted to define and impose charges on the consumer arising from a default, those charges are no greater than is necessary to compensat e the creditor for costs it has incurred as a result of the default. 4. Member States may allow creditors to impose additional charges on the consumer in the event of default. In that case Member States shall introduce a cap on those charges. 5. Member St ates shall not prevent the parties to a credit agreement from expressly agreeing that return or transfer to the creditor of goods covered by a linked credit agreement or proceeds from the sale of such goods is sufficient to repay the credit Article 36 Debt advisory services M ember States shall ensure that debt advisory services are made available to consumers. CHAPTER XII CREDITORS AND CREDIT INTERMEDIARIES Article 37 Admission, registration and supervision of non-credit institutions Member States shall ensure that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services that are not credit institutions as defined in Article 4(1), point (1), of Regulation (EU) No 575/2013 are subject to an adequate admission process and to registrati on and supervision arrangements set up by an independent competent authority. Article 38 Specific obligations for credit intermediaries Member States shall require that credit intermediaries: (a) indicate, in advertising and documentation intended for consumers, the extent of their powers and whether they work exclusively with one or more creditors or as an independent intermediary; (b) disclose to the consumer any fees payable by the consumer to the credit intermediary for services to be provided; (c) reach an agreement with the consumer on any fees referred to in point (b) on paper or another durable medium before the conclusion of the credit agreement; (d) communicate any fees referred to in point (b) to the creditor, for the purpose of calculation o f the annual percentage rate of charge. CHAPTER XIII ASSIGNMENTS OF RIGHTS AND DISPUTE RESOLUTION Article 39 Assignment of rights 1. Member States shall ensure that the consumer, in the event of assignment to a third party of the creditor's rights under a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services, or of the agreement itself, is entitled to plead against the assignee any defence which was available to him or her against the original creditor, including set-off where such defence is permitted in the Member State concerned. 2. Member States shall require that the original creditor or the provider of crowdfunding credit services inform the consumer of the assignment referred to in paragraph 1, except where the original creditor, by agreement with the assignee, continues to service the credit vis-à-vis the consumer. Article 40 Out-of-court dispute resol ution 1. Member States shall ensure that consumers have access to adequate and effective out-of-court dispute resolution procedures for the settlement of disputes between consumers and creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit se rvices concerning rights and obligations established under this Directive, using existing entities where appropriate . Such out-of-court dispute resolution procedures and the entities offering them shall comply with the quality requirements laid down by Dir ective 2013/11/EU. 2. Member States shall encourage the entities performing the dispute resolution referred to in paragraph 1 to cooperate in order to resolve cross-border disputes concerning credit agreements or crowdfunding credit services. CHAPTER XIV COMPETENT AUTHORITIES Article 41 Competent authorities 1. Member States shall designate the national competent authorities empowered to ensure the application and enforcement of this Directive (‘competent authorities’) and shall ensure that they are grante d investigating and enforcement powers and adequate resources necessary for the efficient and effective performance of their duties. The competent authorities shall be either public authorities or bodies recognised by national law or by public authorities expressly empowered for that purpose by national law. They shall not be creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . 2. Member States shall ensure that competent authorities, all persons who work or who have worked for the competent authorities, as well as auditors and experts instructed by the competent authorities, are bound by the obligation of professional secrecy. No confidential information which they may receive in the course of their duties may be divulged to any pe rson or authority whatsoever, save in summary or aggregate form, except when an exchange or transmission of such information is expressly required by Union or national law. 3. Member States shall ensure that the competent authorities are either or both of the following: (a) competent authorities as defined in Article 4(2) of Regulation (EU) No 1093/2010 of the European Parliament and of the Council ; (a) authorities other than the competent authorities referred to in point (a) provided that national laws, r egulations or administrative provisions require those authorities to cooperate with the competent authorities referred to in point (a) whenever necessary in order to carry out their duties under this Directive. 4. Member States shall ensure that the authorities designated as competent for ensuring the application and enforcement of this Directive fulfil the criteria set in Article 5 of Regulation (EU) No 2017/2394. 5. Member States shall inform the Commission of the designation of the competent author ities and any changes thereto, and, where there is more than one competent authority on their territory, indicate any division of the respective duties between those competent authorities. The first such notification shall be made as soon as possible and a t the latest on two years from the date the Directive enters into force. 6. The competent authorities shall exercise their powers in conformity with national law either: (a) directly under their own authority or under the supervision of the judicial author ities; or (b) by application to courts which are competent to grant the necessary decision, including, where appropriate, by appeal, if the application to grant the necessary decision is not successful. 7. Where there is more than one competent authority o n their territory, Member States shall ensure that their respective duties are clearly defined and that those authorities collaborate closely so that they can discharge their respective duties effectively. 8. The Commission shall publish a list of the competent authorities in the Official Journal of the European Union at least once a year, and update it continuously on its website. CHAPTER XV FINAL PROVISIONS Article 42 Level of harmonisation 1. Insofar as thi s Directive contains harmonised provisions, Member States may not maintain or introduce in their national law provisions diverging from those laid down in this Directive unless provided otherwise in this Directive. 2. Where a Member State makes use of the regulatory choices provided for in Article 2(5) and 2(6), Article 8(1), Article 8(2)(c), Article 20(2), Article 26(2) and Article 29(4), it shall inform the Commission thereof as well as of any subsequent changes. Member States shall also take the appropri ate measures to diffuse that information amongst national creditors, credit intermediaries, providers of crowdfunding credit services and consumers. Article 43 Imperative nature of this Directive 1. Member States shall ensure that consumers may not waive t he rights conferred on them by the national measures transposing this Directive. 2. Member States shall ensure that the provisions adopted in order to transpose this Directive cannot be circumvented as a result of the way in which agreements are formulated . 3. Member States shall take the necessary measures to ensure that consumers do not lose the protection granted by this Directive by virtue of the choice of the law of a third country as the law applicable to the credit agreement or crowdfunding credit se rvices, where the credit agreement or crowdfunding credit services have a close link with the territory of one or more Member States. Article 44 Penalties 1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of the national p rovisions adopted pursuant to this Directive and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall notify those rules and of those measure s to the Commission by [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ] and shall notify it, without delay, of any subsequent amendment affecting them. 2. Member States shall ensure that when penalties are to be imposed in accordance w ith Article 21 of Regulation (EU) 2017/2394, they include the possibility either to impose fines through administrative procedures or to initiate legal proceedings for the imposition of fines, or both, the maximum amount of such fines being at least 4% of the creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services ’ annual turnover in all Member States concerned by the coordinated enforcement action. 3. Member States shall provide that the competent authority may disclose to the pu blic any administrative penalty that is imposed for infringement of the measures adopted pursuant to this Directive, unless such disclosure would seriously jeopardise the financial markets or cause disproportionate damage to the parties involved. Article 4 5 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 30(5) shall be conferred on the Commission for a period of five years from xx xx xxxx . The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not later than nine months before th e end of the five-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such extension not later than three months before the end of each period. 3. The delegation of power referred to in Article 30(5) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day followin g the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the Eur opean Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 30(5) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of three months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 46 Review and monitoring 1. The Commission shall undertake, every five years and for the first time five years from the date of application, an evaluation of this Directive. The evaluation shall include an assessment of the thresholds laid down in Article 2(2), point c, and in Part II of Annex IV, and of the percentages used to calculate the compensation payable in the event of early repayment as referred to in Article 29, in the light of economic trends in the Union and the situation in the market concerned. 2. The Commission shall also monitor the effect of the existence of the regulatory choices referred to in Article 42 on the internal market and consumers. 3. The Commission shall report the resul ts of the evaluation and assessment referred to in paragraphs 1 and 2 to the European Parliament and the Council, accompanied, if appropriate, by a legislative proposal. Article 47 Repeal and transitional provisions Directive 2008/48/EC is repealed with ef fect from [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. However, as regards relations, within the scope of this Directive, between consumers and creditors or credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services who qu alify as micro, small and medium undertakings as referred to in Article 3 of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council , Directive 2008/48/EC shall continue to apply until [ OP: please insert date - 18 months from the transposition deadline ]. Directive 2008/48/EC shall also continue to apply to credit agreements existing on [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ] until [ their termination ]. However, Articles 23 and 24, Article 25(1), second sentence, Article 25(2) and Articles 28 and 39 of this Directive shall apply to all open-end credit agreements existing on [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. References to the repealed Directive shall be construed as references to this Directive and shall be read in accordance with the correlation table set out in Annex V. Article 48 Transposition 1. Member States shall adopt and publish, by [ OP: please insert date - 24 months from the date the Directive is adopted ] at the latest, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those measures from [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. However, as regards relations, within the scope of this Directive, between consumers and creditors or credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services who qualify as micro, small and medium undertakings as refer red to in Article 3 of Directive 2013/34/EU, Member States shall apply those measures from [ OP: please insert date - 18 months from the transposition deadline ]. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which the y adopt in the field covered by this Directive. Article 49 Entry into force This Directive shall enter into force on the twentieth day following its publication in the Official Journal of the European Union . Article 50 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President ANNEX I STANDARD EUROPEAN CONSUMER CREDIT INFORMATION 1. Identity and contact details of the creditor, credit intermediary or of the provider of crowdfunding credit services Where applicable Creditor [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Credit intermediary [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Provider of crowdfunding credit services [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address [Geographical address to be used by the consumer] ( * ) This information is optional. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor or the provider of crowdfunding credit services must fill in the box if the information is relevant to the credit, or delete the information or the entire row where the information is not relevant for the type of cred it concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor or the provider of crowdfunding credit services and must be replaced with the corresponding information. 2. Description of the main features of the credit product Th e type of credit The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement or with the agreement for the provision of crowdfunding credit services. The conditions governing the drawdown This means how and when you will obtain the money. The duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services Instalments and, where appropriate, the order in which instalments will be allocated You w ill have to pay the following: [The amount, number and frequency of payments to be made by the consumer] Interest and/or charges will be payable in the following manner: The total amount you will have to pay This means the amount of borrowed capital plus interest and possible costs related to your credit. [Sum of total amount of credit and total cost of credit] Where applicable The credit is granted in the form of a deferred payment for a good or service or is linked to the supply of specific goods or the provision of a service Name of good/service Cash price Where applicable Sureties required This is a description of the security to be provided by you in relation to the credit agreement. [Kind of sureties] Where applicable Repayments do not give rise to immediate amortisation of the capital. Where applicable The price was personalised on the basis of automated decision-making. 3. Costs of the credit The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates that apply to the credit agreement or to the agreement for the provision of crowdfunding credit services . [ % — fixed, or — variable (with the index or reference rate applicable to the init ial borrowing rate), — periods] Annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost expressed as an annual percentage of the total amount of credit . The APR is there to help you compare different offers . [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Is it compulsory, in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed, to take out — an insurance policy securing the credit, or — another ancillary service contract? If the costs of these services are not known by the creditor , the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services they are not included in the APR. Yes/no [if yes, specify the kind of insurance] Yes/no [if yes, specify the kind of ancillary service] Related costs Where applicable Maintaining one or more accounts is required for recording both payment transactions and drawdowns Where applicable Amount of costs for using a specific means of payment (e.g. a credit card) Where applicable Any other costs deriving from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services Where applicable Conditions under which the abovementioned costs relate d to the credit agreement or to the agreement for the provision of crowdfunding credit services can be changed Where applicable Obligation to pay notarial fees Costs of late payments Missing payments could have severe consequences for you (e.g. forced sale) and make it more difficult for you to get credit in the future . You will be charged [… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. 4. Other important legal aspects Right of withdrawal You have the right to withdraw from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services within a period of 14 calendar days . Early repayment You have the right to repay the credit early at any time fully or partially. Where applicable The creditor is entitled to compensation in the case of early repayment [Determination of the compensation (calculation method) in accordance with the provisions implementing Article 29 of Directive …] Consultation of a database The creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services must inform you immediately and without charge of the result of consulting a database, if a credit application is rejected on the basis of such a consultation. This does not apply if the provision of such information is prohibited by Union law or contrary to public policy or public security objectives. Right to a draft credit agreement or draft agreement for the provision of crowdfunding credit services You have the right, upon request, to obtain a copy of the draft credit agreement or draft agreement for the provision of crowdfunding credit services free of charge. This provision does not apply if the creditor or the provide r of crowdfunding credit services is, at the time of your request, unwilling to proceed to the conclusion of the credit agreement or of an agreement for the provision of crowdfunding services with you. Where applicable The period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is bound by the pre-contractual information This information is valid from … until … Concerning redress You have the right to access an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and how to access it] Where applicable 5. Additional information in the case of the distance marketing of financial services (a) Concerning the creditor or provider of crowdfunding credit services Where applicable Representative of the creditor or of the provider of crowdfunding credit services in your Member State of residence Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Identity] [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Registration [The trade register in which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is entered and their registration number or an equivalent means of identification in that register] Where applicable The supervisory authority (b) Concerning the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services Where applicable Exercise of the right of withdrawal [Practical instructions for exercising the right of withdrawal indicating, inter alia , the period for exercising the right, the address to which notification of exercise of the right of withdrawal should be sent and the consequences of not exercising the right of withdrawal] Where applicable The law taken by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services as a basis for the establishment of relations with you before the conclusion of the credit contract Where applicable Clause stipulating the governing law applicable to the credit agreement or to the crowdfunding credit services and/or the competent court [Relevant clause to be set out here] Where applicable Language regime Information and contractual terms will be supplied in [specific language]. With your consent, we intend to communicate in [s pecific language/languages] for the duration of the credit agreement or of the crowdfunding credit services . (c) Concerning redress Access to an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer who is party to the distance contract and how to access it] ( * ) This information is optional for the creditor or the provider of crowdfunding credit services . ANNEX II STANDARD EUROPEAN CONSUMER CREDIT OVERVIEW The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement or with the agreement for the provision of crowdfunding credit services. The duration of the credit agre ement or of the crowdfunding credit services The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates which apply to the credit agreement or to the crowdfunding credit services [ % — fixed, or — variable (with the index or reference rate ap plicable to the initial borrowing rate), — periods] Annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost expressed as an annual percentage of the total amount of credit. The APR is there to help you compare different offers. [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Where applicable The credit is granted in the form of a deferred payment for a good or service or is linked to the supply of specific goo ds or the provision of a service Name of good/service Cash price Costs of late payments Missing payments could have severe consequences for you (e.g. forced sale) and make it more difficult for you to get credit in the future. You will be charged [… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor or the provider of crowdfunding credit services must fill in the box if the information is relevant to the credit product, or delete the information or the entire row where the information is not relevant for the type of credit concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor or the provider of crowdfunding credit services and must be replaced with the corresponding information. The Standard European Consumer Credit Overview must be displayed on one page on top of the Standard European Consumer Credit Information form, be clearly legible and be a dapted to take into account the technical constraints of media on which it is displayed. ANNEX III EUROPEAN CONSUMER CREDIT INFORMATION Consumer credit offered by certain credit organisations (Article 2(5) of Directive …) Debt conversion 1. Identity a nd contact details of the creditor or credit intermediary Creditor [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Credit intermediary [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] ( * ) This information is optional. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor must fill in the box if the information is relevant to the credit product, or delete the information or the entire row if the information is not relevant for the type of credit concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor and must be replaced with the corresponding information. 2. Description of the main features of the credit product The type of credit The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement. The duration of the credit agreement Where applicable You may be requested to fully repay the amount of credit at any time. Where applicable The price was personalised on the basis of automated decision-making. 3. Costs of the credit The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates which apply to the credit agreement [ % — fixed or, — variable (with the index or reference rate applicable to the initial borrowing rate)], Where applicable The annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost of credit expressed as an annual percentage of the total amount of credit. The APR is there to help you compare different offers. [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Where applicable Costs Where applicable The conditions under which those costs may be changed [The costs applicable from the time the credit agreement is concluded] Costs of late payments You will be charged […… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. 4. Other important legal aspects Termination of the credit agreement [The conditions and procedure for terminating the credit agreement] Consultation of a database The creditor must inform you immediately and without charge of the result of consulting a database, if a credit application is rejected on the basis of such a consultation. This does not apply if the provision of such information is prohibited by EU law or contrary to public policy or security objectives. Where applica ble The period of time during which the creditor is bound by the pre-contractual information This information is valid from … until… Where applicable 5. Additional information Instalments and, where appropriate, the order in which instalments will be allocated You will have to pay the following: [Representative example of an instalment table including the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer] The total amount you will have to pay Early repayment You have the right to repay the credit early at any time fully or partially. Where applicable The creditor is entitled to compensation in the case of early repayment [Determination of the compensation (calculation method) in accordance with the provisions implementing Art icle 16 of Directive 2008/48/EC] Concerning redress You have the right to access an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and how to access it] Where applicable 6. Additional information to be given in the case of the distance marketing of financial services (a) Concerning the creditor Where applicable Representative of the creditor in your Member State of residence Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Identity] [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Registration [The trade register in which the creditor is entered and their registration number or an equivalent means of identification in that register] Where applicable The supervisory authority (b) Concerning the credit agreement Right of withdrawal You have the right to withdraw from the credit agreement within a period of 14 calendar days. Where applicable Exercise of the right of withdrawal [Practical instructions for exercising the right of withdrawal indicating, inter alia, the address to which notification of exercise of the right of withdrawal should be sent and the consequences of not exercising the right of withdrawal] Where applicable The law taken by the creditor as a basis for the establishment of relations with you before the conclusion of the credit contract Where applicable Clause stipulating the law applicable to the credit agreement and/or the competent court [Relevant clause to be set out here] Where applicable Language regime Information and contractual terms will be supplied in [specific language]. With your consent, we intend to communicate in [specific language/languages] for the duration of the credit agreement. (c) Concerning redress Access to an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer who is party to the distance contract and how to access it] ( * ) This information is optional for the creditor. ANNEX IV I. The basic equation expressing the equivalence of drawdowns on the one hand and repayments and charges on the other. The basic equation, which establishes the annual percentage rate of charge (APR), equates, on an annual basis, the total present value of drawdowns on the one hand and the total present value of repayments and payments of charges on the other hand, i.e.: where: — X is the APR, — m is the number of the last drawdown, — k is the number of a drawdown, thus 1 ≤ k ≤ m, — C k is the amount of drawdown k, — t k is the interval, expressed in years and fractions of a year, between the date of the first drawdown and the date of each subsequent drawdown, thus t 1 = 0, — m’ is the number of the last repayment or payment of charges, — l is the number of a repayment or payment of charges, — D l is the amount of a repayment or payment of charges, — s l is the interval, expressed in years and fractions of a year, between the date of the first drawdown and the date of each repayment or payment of ch arges. Remarks The amounts paid by both parties at different times shall not necessarily be equal and shall not necessarily be paid at equal intervals. The starting date shall be that of the first drawdown. Intervals between dates used in the calculation s shall be expressed in years or in fractions of a year. A year is presumed to have 365 days (or 366 days for leap years), 52 weeks or 12 equal months. A month is presumed to have 30,41666 days (i.e. 365/12) regardless of whether or not it is a leap year. Where intervals between dates used in the calculations cannot be expressed as a whole number of weeks, months or years, the intervals shall be expressed as a whole number of one of those periods in combination with a number of days. When using days: (i) e very day shall be counted, including weekends and holidays; (ii) equal periods and then days shall be counted backwards to the date of the initial drawdown; (iii) the length of the period of days shall be obtained excluding the first day and including the last day and shall be expressed in years by dividing this period by the number of days (365 or 366) of the complete year counted backwards from the last day to the same day of the previous year. The result of the calculation shall be expressed with an accuracy of at least one decimal place. If the figure at the following decimal place is greater than or equal to 5, the figure at that particular decimal place shall be increased by one. The equation can be rewritten using a single sum and the concept of f lows (A k ), which will be positive or negative, in other words either paid or received during periods 1 to n, expressed in years, i.e. , where S is the present balance of flows. If the aim is to maintain the equivalence of flows, the value will be zero. II . The additional assumptions for calculating the APR shall be as follows. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services gives the consumer freedom of drawdown, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down immediately and in full. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services gives the consumer freedom of drawdown in general but imposes, amongst the different ways of drawing down, a limitation with rega rd to the amount of credit and period of time, the amount of credit shall be deemed to be drawn down on the earliest date fixed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and in accordance with those drawd own limits. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services provides different ways of drawing down with different charges or borrowing rates, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down at the hig hest charge and borrowing rate applied to the most common drawdown mechanism for that type of credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services. In the case of an overdraft facility, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down in full and for the whole duration of the credit agreement. If the duration of the overdraft facility is not known, the APR shall be calculated on the assumption that the duration of the credit is three months. In the case of an open-end c redit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services, other than an overdraft facility, it shall be assumed that: (i) the credit is provided for a period of one year starting from the date of the initial drawdown, and that the fin al payment made by the consumer clears the balance of capital, interest and other charges, if any; (ii) the capital is repaid by the consumer in equal monthly payments, starting one month after the date of the initial drawdown. However, in cases where the capital must be repaid only in full in a single payment, within each payment period, successive drawdowns and repayments of the entire capital by the consumer shall be assumed to occur over the period of one year. Interest and other charges shall be applie d in accordance with those drawdowns and repayments of capital and as set out in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services. For the purposes of this point, an open-end credit agreement or agreement for the p rovision of crowdfunding credit services is a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services without a fixed duration and includes credits that must be repaid in full within or after a period but, once repaid, become ava ilable to be drawn down again. In the case of credit agreements or of agreements for the provision of crowdfunding credit services other than overdrafts and open-end credit agreements or agreement for the provision of crowdfunding credit services as referr ed to in the assumptions set out in points (d) and (e): (i) where the date or amount of a repayment of capital to be made by the consumer cannot be ascertained, it shall be assumed that the repayment is made at the earliest date provided for in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and is for the lowest amount for which the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services provide ; (ii) where the interval between the date of initial drawdown and the date of the first payment to be made by the consumer cannot be ascertained, it shall be assumed to be the shortest interval; Where the date or amount of a payment to be made by the consumer cannot be ascertained on the basis of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services or the assumptions set out in points (d), (e) or (f), it shall be assumed that the payment is made in accordance with the dates and conditions required by the creditor or the provider of crowdfunding credit services and, when those dates and conditions are unknown: (i) interest charges are paid together with the repayments of capital; (ii) a non-interest charge expressed as a single sum is paid at the date of the conclusion of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (iii) non-interest charges expressed as several payments are paid at regu lar intervals, starting with the date of the first repayment of capital, and where the amount of such payments is not known they shall be assumed to be equal amounts; (iv) the final payment clears the balance of capital, interest and other charges, if any. Where the ceiling applicable to the credit has not yet been agreed, it is assumed to be EUR 1 500. Where different borrowing rates and charges are offered for a limited period or amount, the borrowing rate and the charges shall be deemed to be the highest rate for the whole duration of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services. For consumer credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services for which a fixed borrowing rate is agre ed for the initial period, at the end of which a new borrowing rate is determined and subsequently periodically adjusted according to an agreed indicator, the calculation of the APR shall be based on the assumption that, at the end of the fixed borrowing r ate period, the borrowing rate is the same as at the time of calculating the APR, based on the value of the agreed indicator at that time. ANNEX V CORRELATION TABLE Directive 2008/48/EC This Directive Article 1 Article 1 Article 2(1) Article 2(1), first subparagraph — Article 2(1), second subparagraph Article 2(2), points (a), (b), (c) Article 2(2), points (a), (b), (c) Article 2(2), points (d), (e), (f) — Article 2(2), points (g), (h), (i), (j), (k), (l) Article 2(2), points (d), (e), (f), (g), (h), (i) Article 2(2a) Article 2(3) Article 2(3) — Article 2(4), 2(5), 2(6) Article 2(4), 2(5), 2(6) Article 3, points (a), (b), (c) Article 3, points 1, 2, 3 — Article 3, points 4, 5 Article 3, points (d), (e), (f) Article 3, points 13, 20, 21 Article 3, points (g), (h), (i), (j), (k), (l), (m) Article 3, points 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 Article 3, points (n) Article 3, point 22 — Article 3, points 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 — Article 5 — Article 6 — Article 7 Article 4 Article 8 --- Article 9 Article 5(1), first subparagraph Article 10(1), first subparagraph — Article 10 (1), second subparagraph Article 5(1), second subparagraph, points (a), (b), (c), (d), (e), (f) Article 10 (3), first subparagraph, points a, b, c, d, e, f Article 5(1), second subparagraph, point (g), first sentence and third sentence Article 10 (3), first subparagraph, points g and h Article 5(1), second subparagraph, point (g), second sentence Article 10 (3), second subparagraph Article 5(1), second subparagraph, points (h), (i), (j), (k), (l), (m), (n), (o), (p), (q), (r), (s) Article 10(3), first subparagraph, points (i), (j), (k), (l), (m), (n), (o), (p), (q), (r), (s), (u) — Article 10 (3), first subparagraph, points (t), (v) Article 5(1 ), third subparagraph Article 10 (3), third subparagraph Article 5(1), fourth subparagraph Article 10 (5), second subparagraph Article 5(2) Article 10 (6) Article 5(3) Article 10 (7) Article 5(4) Article 10 (8) Article 5(5) Article 10 (9) Article 5(6) (partly Article 12) Article 6 - - Article 11 Article 7 Article 10 (10) — Article 12 — Article 13 Article 8 Article 18 — Article 14 — Article 15 Article 16 Article 17 Article 9 Article 19 Article 10(1) Article 20 Article 10(2), 10(3) and 10(4) Article 21 Article 10(5) - - Article 22 Article 11 Article 23 Article 12 Article 24 Article 13 Article 28 Article 14 Article 26 Article 15 Article 27 Article 16 Article 29 Article 17 Article 39 Article 18 Article 25 Article 19 Article 30 — Article 31 — Article 32 — Article 33 — Article 34 — Article 35 — Article 36 Article 20 Article 37 Article 21 Article 38 — Article 41 Article 22 Article 42, 43 Article 23 Article 44 Article 24 Article 40 Article 24a Article 45 Article 26 Article 42(2) Article 27(1) Article 48 Article 27(2) Article 46 Article 28 Article 4 Article 29 Article 47 Article 30 Article 47 Article 31 Article 49 Article 32 Article 50 Annex I Annex IV Annex II Annex I Annex III Annex III - Annex II - Annex V SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Tarbijakrediidilepinguid käsitleva direktiiviga 2008/48/EÜ (edaspidi „tarbijakrediidi direktiiv“ või „direktiiv“), mida muudeti 2011., 2014., 2016. ja 2019. aastal, kehtestati ELi tasandil ühtlustatud raamistik tarbijakrediidi jaoks, et aidata kaasa tõrgeteta toimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas ja tagada kõrgetasemeline tar bijakaitse ning seeläbi tarbijate kindlustunne. Aastatel 2018–2019 REFITi raames tehtud hindamisel leiti, et 2008 . aasta direktiivi eesmärgid – st tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse ja toetada krediidi siseturu arengut – on endiselt asjakohased, arvestades ELi õigusmaastiku märkimisväärset killustatust, kuid et need on kõigest osaliselt saavutatud. Selline killustat us koos direktiivi teatavate sätete ebatäpsest sõnastusest tingitud õiguskindlusetusega takistab tarbijakrediidi siseturu tõrgeteta toimimist ega võimalda tagada ühtlaselt kõrgel tasemel tarbijakaitset. Alates 2008. aasta direktiivi vastuvõtmisest on otsus tusprotsessi ja üldisemalt tarbijate harjumusi põhjalikult muutnud digiüleminek. Nüüd soovivad tarbijad, et krediidi saamise protsess oleks sujuvam ja kiirem, ning sageli taotletakse krediiti internetis. See omakorda mõjutab laenusektorit, kus minnakse jär k-järgult üle digitehnoloogiale. Uued turuosalised, näiteks vastastikuse laenuandmise platvormid, pakuvad mitmesugustes vormides krediidilepinguid. Turule on ilmunud uued tooted, näiteks lühiajaline suure kulukuse määraga krediit. Digiüleminek on samuti ka asa toonud uued meetodid teabe avaldamiseks digitaalsel kujul ning tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks automatiseeritud otsustussüsteemide abil ja mittetraditsiooniliste andmete alusel. ELi majanduses on häireid põhjustanud ka COVID-19 kriis ja sell e tõttu kehtestatud liikumispiirangud. See on avaldanud märkimisväärset mõju krediiditurule ja tarbijatele, eeskätt haavatavatele tarbijatele, ning seega suurendanud paljude ELi kodumajapidamiste majanduslikku haavatavust. Teisalt on kriis andnud hoogu dig ipöördele. COVID-19 kriisi tingimustes on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid leevendusmeetmeid, mille eesmärk on leevendada kodanike ja kodumajapidamiste finantskoormust, näiteks laenu tagasimaksete moratooriumid, mida laiendati tarbijakrediidile üldiselt. Seda arvestades tegi komisjon oma 2020. aasta tööprogrammis teatavaks, et tarbijakrediidi direktiiv vaadatakse läbi. COVID-19 pandeemia kontekstis vastu võetud läbivaadatud tööprogrammis lükati läbivaadatud redaktsiooni vastuvõtmise kuupäev edasi 2021. a asta teise kvartalisse . • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanekuga tagatakse kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega. Tarbijalepingutes sisalduvaid ebaõiglasi tingimusi reguleeritakse direktiiviga 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes), kus on sätestatud, et lepingutingimused, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ei ole tarbijatele siduvad, kui need on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsuvad esile ühelt p oolt tarbijate ning teiselt poolt müüjate ja tarnijate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat. Seda üldnõuet täiendab näitlik loetelu tingimustest, mida võidakse pidada ebaõiglaseks. Direktiivi 93/13/EMÜ kohaldatakse paral leelselt teiste liidu õiguses sätestatud tarbijakaitsenormidega. Kaugturustatavat, näiteks internetis müüdavat tarbijakrediiti, mis tarbijakrediidi direktiivi kohaldamisalasse praegu ei kuulu, reguleeritakse direktiiviga 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tar bijale suunatud finantsteenuste kaugturustust). Direktiivi vaadatakse praegu vastavalt komisjoni 2020. aasta tööprogrammile läbi. Eksitavat reklaami reguleeritakse direktiiviga 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaa usaid kaubandustavasid siseturul) ja kauplejatevaheliste suhete suhtes kohaldatava direktiiviga 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta). Nendes eeskirjades ei ole aga arvesse võetud tarbijakrediidiga seotud eripärasid ega keskendutud sellele, et tarbijatel peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Määruses (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) on kehtestatud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavad eeskirjad. Sellega tugevdatakse üksikisikute põhiõigusi ning tehakse eeskirjad äriühingute ja avaliku sektori asutuste jaoks selgemaks. Andmete kasutamist krediidivõimelisuse hindamiseks reguleeritakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 5, kus on sätestatud võimalikult väheste andm ete kogumise, andmete õigsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted. Isikuandmete kaitse üldmäärusest kõrvale kaldumata on käesoleva ettepaneku eesmärk lahendada isikuandmete töötlemisega seoses kindlaks tehtud küsimused, mis on eriomased tarbijakrediiditurul täheldatud tavadele, nt see, kui krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatakse alternatiivseid andmeallikaid, või masinõppemeetoditel tehtava hindamise läbipaistvus. Ettepanekus tagatakse kooskõla ka muude õigusaktidega, näiteks direktiiviga (EL) 2019/2161 (mille eesmärk on ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine) muu hulgas direktiivis 2005/29/EÜ tehtud muudatused, ning see sisaldab viimati nimetatud direktiivile vastavaid sätteid. 2020. aastal võttis komisjon vastu digiteenuste õigusakti paketi . See hõlmab digiteenuste õigusakti, millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) ja nähakse ette horisontaalne raamist ik vahendusteenuste jaoks, ning digiturgude õigusakti, millega kehtestatakse eeskirjad digisektoris sisule juurdepääsu kontrollijatena tegutsevatele platvormidele. 2021. aastal avaldas komisjon ka ettepaneku määruse kohta, millega nähakse ette tehisintelle kti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu, ent ühtlasi tegeleda tehisintellekti teatavate kasutusaladega seostatavate riskidega. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ELi pol iitika ja eesmärkidega. Ettepanek on kooskõlas ELi muude õigusaktide ja poliitikameetmetega, eelkõige tarbijakaitse valdkonnas, näiteks direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta ja hüpo teeklaenulepinguid reguleeriv direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta (hüpoteekkrediidi direktiiv), ning täiendab neid. 2018. aastal avaldas komisjon ka ettepaneku krediidihaldajaid, krediidiostjaid ja tagatiste sissenõ udmist käsitleva direktiivi kohta, mille üle kaasseadusandjad peavad praegu läbirääkimisi. 2020. aasta septembris võttis komisjon vastu digirahanduse paketi , mis hõ lmab digirahanduse strateegiat ning seadusandlikke ettepanekuid krüptovarade ja digitaalse tegevuskerksuse kohta, et tagada ELi finantssektori konkurentsivõime ning pakkuda tarbijatele juurdepääsu uuenduslikele finantstoodetele, kindlustades samal ajal tar bijakaitse ja finantsstabiilsuse. Sellele vastavalt on käesoleva ettepaneku eesmärk ajakohastada tarbijakrediidinorme, et võtta arvesse digiüleminekust ajendatud muutusi. Samuti täiendab see määrust (EL) 2020/1503 (mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisra hastusteenuse osutajaid), arvestades, et seda määrust ei kohaldata tarbijatele osutatavate ühisrahastusteenuste suhtes. Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) on ette nähtud meetmed, et tagada kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomi ne ja toimimine ning teenuste osutamise vabadus. Tarbijakrediidi piiriülest pakkumist takistavad endiselt mitmesugused tõkked. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatava direktiivi õiguslik alus on ELi toimimise leping u artikkel 114 (siseturu väljakujundamise kohta), võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 169 . Sellega on ELile antud pädevus võtta meetmeid, et ühtlustada siseriiklikke õigusnorme siseturu rajamise ja selle toimimise eesmärgil. Ettep aneku eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning seeläbi siseturu tõrgeteta toimimine. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse . Kavandat ava meetme eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutatavad ELi tasandil. ELi toimimise lepingus on ette nähtud meetmed, et tagada kõrgetasemelis e tarbijakaitsega siseturu loomine ja toimimine ning teenuste osutamise vabadus. Selline tarbijakrediiditurg on mitme takistuse tõttu endiselt piiratud. Kõnealused takistused piiravad piiriülest tegevust pakkumise ja nõudluse poolel ning vähendavad seeläbi konkurentsi ja sellest tulenevalt tarbijate valikuvõimalusi. ELi tasandi meede tagaks ühtlaselt kõrgel tasemel tarbijakaitse ning selgema ja ühtlustatuma õigusraamistiku äriühingutele ning vähendaks seega takistusi, mis piiravad krediidi andmist teistes liikmesriikides (vahetu piiriülese krediidiandmisega või tütarettevõtja loomisega). Pidades silmas digiüleminekut ja seda, et krediiditurule võivad siseneda uued digiteenuseid osutavad turuosalised, võib eeldada, et piiriülene krediidiandmine kasvab. Seepä rast on digiajastule vastavad ühised ELi eeskirjad nii vajalikumad kui ka tulemuslikumad ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks. • Proportsionaalsus Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Sellega ei reguleer ita kõiki laenuandmise ja -võtmisega seotud aspekte, vaid keskendutakse tarbijakrediiditehingute teatavatele põhipunktidele, et hõlbustada teenuste piiriülese osutamise arengut ja kaitsta nendes tingimustes tarbijaid. Kavandatavaid eeskirju on hinnatud pr oportsionaalsuse põhimõtte seisukohast, et tagada asjakohane ja proportsionaalne reguleerimine. Need tooksid kaasa kulusid teenuste osutajatele, ent moodustaksid ühtlasi kaugeleulatuva ja tulevikukindla lähenemisviisi, mis omakorda tagaks suurema kasu tarb ijatele ja ühiskonnale tervikuna. • Vahendi valik Valitud õigusakt on direktiiv, millega tunnistatakse direktiiv 2008/48/EÜ kehtetuks. Direktiiv on saavutatava tulemuse – st siseturu toimimise saavutamine – seisukohalt siduv, kuid jätab vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele . Kavandatava direktiiviga asendatakse 2008. aasta direktiiv, ent säilitatakse paljud selle elemendid. See võimaldab liikmesriikidel teha kehtivates õigusaktides (millega direktiiv 2008/48/EÜ siseriiklikku õigusesse üle võeti) muudatused vastavuse tagamiseks ning seega piirata sellise reformi mõju oma õigussüsteemile. Kavandatava direktiiviga ühtlustatakse sellega hõlmatud valdkonnad täielikult, ent teatavates valdkondades jäetakse liikmesriikidele mõningad õiguslikud võimaluse d. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll 2014. aastal esitas komisjon aruande direktiivi rakendamise kohta . Selle koostamiseks tegi komisjon anonü ümse kliendiuuringu ja tarbijauuringu, et hinnata direktiivi järgimist. Aruandes järeldati, et direktiivi rakendamise järelevalvet on vaja jätkata. 2020. aastal esitas komisjon direktiivi rakendamise kohta veel ühe aruande, milles kirjeldati REFITi raames tehtud hindamise (2018–2019) peamisi tulemusi ning direktiivi kohaldamisel alates selle vastuvõtmisest saadud kogemusi. Aruandes rõhutati, et 2008. aasta direktiivi eesmärgid on endiselt asjakohased ning et see on olnud kõrgetasemelise tarbijakaitse taga misel ja tarbijakrediidi hästi toimiva siseturu väljakujunemise toetamisel osaliselt tulemuslik. Põhjused, miks direktiiv on olnud kõigest osaliselt tulemuslik, on seotud nii otseselt direktiiviga (näiteks teatavate artiklite ebatäpne sõnastus) kui ka väli ste teguritega, nagu praktiline kohaldamine ja täitmise tagamine liikmesriikides, samuti tarbijakrediidituru selliste aspektidega, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Hindamisel tehti kindlaks mitu puudust, mis olid seotud direktiivi kohaldamisala, s elle mõnel juhul ebaselgete mõistete ja määratlustega, asjaoluga, et teabe andmise kohustused ei ole kohandatud digitaalmeediale ning et krediidivõimelisuse hindamist käsitlevad sätted on ebamäärased ega taga seega piisavat kaitset tarbijatele, samuti erin evustega täitmise tagamisel. • Konsulteerimine sidusrühmadega Viimastel aastatel on komisjon tarbijakrediidi suhtes ELi tasandil kohaldatavate eeskirjade küsimuses korraldanud mitu konsultatsiooni. Sidusrühmadega konsulteeriti REFITi raames toimunud hindam isel, mille tulemused avaldati 2020. aastal, ning direktiivi REFITi kohaseks läbivaatamiseks tehtud mõjuhindamisel. Osana REFITi kohasest hindamisest ja läbivaatamisest korraldati muus vormis konsultatsioonide kõrval (tarbijauuringud, intervjuud ja uuringu d sidusrühmadega, riikide ametiasutustele saadetud spetsiaalsed küsimustikud, kahepoolsed kohtumised, seminarid, sihtotstarbelise liikmesriikide ekspertide rühma kohtumised, konsulteerimine finantsteenuste kasutajarühmaga ning ka eriarutelud iga-aastastel tarbijaküsimusi käsitlevatel tippkohtumistel) kaks avalikku konsultatsiooni . Samuti korraldas Euroopa Parlament 2021. aasta märtsis kuulamise direktiivi läbivaatamise kohta ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas 2019. aastal teabearuande tarb ijakrediidi direktiivi hindamise kohta . Peale selle korraldas rühm tarbijakaitsealase koostöö asutusi (tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku liikmed) 2021. aasta veebruaris/märtsis koordineeritud vastavuskontrolli, milles keskenduti tarbijakrediiditoodet e veebireklaamile ja müügipakkumistele . Ulatusliku konsulteerimisprotsessi tulemusena oli võimalik kindlaks teha peamiste sidusrühmade seisukohad põhiprobleemide suhtes. Sidusrühmade tagasiside alusel tuleks läbivaatamismenetluses põhiajendina arvesse võt ta turu digiüleminekut. Tarbijaliitude arvamuse kohaselt tuleks direktiivi põhjalikult muuta, et lahendada mitmesugused läbivaatamisel kindlaks tehtud probleemid, mis on seotud direktiivi ebapiisava kohaldamisala, vastutustundetute laenuandmistavade, teabe ülekülluse, andmete kasutamise ja liigse võlakoormusega, eelkõige COVID-19 kontekstis. Kõik küsitletud sidusrühmad ja liikmesriigid on nõus, et tarbijate kaitsega seotud eesmärgi saavutamiseks tuleb ühtlustada tarbijatele reklaami- ja lepingueelses etapis antavat teavet ning võtta seejuures arvesse seda, et üha rohkem kasutatakse digiteenuseid. Ettevõtjate esindajad pooldavad igal juhul regulatiivset stabiilsust ja mittereguleerivaid sekkumismeetmeid või eelistavad seda, et direktiivis tehtaks sihipärased muudatused digiülemineku arengusuundumustega arvestamiseks. Nende ettepaneku kohaselt tuleks lihtsustada teabe avaldamise nõudeid ning tagada samal ajal piisav paindlikkus krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Riikide ametiasutused pooldavad üldjuhul s eadusandlikku muutmist. Mitme liikmesriigi arvates on kindlakstehtud probleemidega tegelemiseks vaja ulatuslikke seadusandlikke muudatusi, teised aga eelistavad täpsemalt suunatud lähenemisviisi. Enamik riikide ametiasutusi on nõus, et eeskirjade ühtlustam ine aitaks toetada piiriülese turu arengut. Kõik sidusrühmad tunnistavad võlanõustamisteenuste kasulikkust krediidiandjatele ja haavatavatele tarbijatele, sest need võimaldavad krediidiandjatel võlad tulemuslikult sisse nõuda. Saadud tagasisidest tehti kok kuvõte ning selle alusel koostati käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang ja hinnati uute eeskirjade mõju sidusrühmadele. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon tugines ka mitmele uuringule ja aruandele vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise kohta. Nende hulgas olid direktiivi mõjuhinnangut toetav ICFi uuring (2021), tarbijakrediidi direktiivi hindamist toetav ICFi uuring (2020), konsultatsioonifirma LE Europe jt tehtud käitumisuuring jaefinantsteenuste turunduse ja kaugmüügi digiül emineku kohta (2019), konsultatsioonifirma Civic Consulting uuring tarbijakahju mõõtmise kohta Euroopa Liidus (2017) ning Civic Consultingu uuring Euroopa kodumajapidamiste liigse võlakoormuse kohta (2013) . Samuti koostas komisjon tarbijatele suunatud f inantsteenuste tegevuskava (2017) raames koostöös liikmesriikide ametiasutustega ülevaate lähenemisviisidest, mille alusel hinnatakse riikides krediidivõimelisust vastavalt tarbijakrediidi direktiivile; ülevaade avaldati 2018. aastal . • Mõjuhinnang Komisjon koostas käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu. REFITi kohase läbivaatamise üldeesmärk oli vähendada tarbijakahju ja riske, mis kaasnevad laenuvõtmisega muutuval turul, hõlbustada tarbijakrediidi piiriülest pakkumist ja suurendada siseturu konkurentsiv õimet. See on kooskõlas direktiivi algsete eesmärkidega. Nende eesmärkide saavutamiseks hinnati alljärgnevaid variante: poliitikat ei muudeta (variant 0 – lähtestsenaarium); mittereguleeriv sekkumine (variant 1); direktiivi sihipärane muutmine, et teha keh tivad sätted selgemaks ja tulemuslikumaks (variant 2); direktiivi põhjalik muutmine, et lisada uued sätted kooskõlas kehtiva ELi õigusega (variant 3a) või kehtivast ELi õigusest kaugemale ulatuvad uued sätted (variant 3b). Mõjuhinnangu põhjal tehti kindlak s, et eelistatud on variant 3a koos teatavate kulutõhusate meetmetega ülejäänud variantidest. Eelistatud variant hõlmab direktiivi muutmist, et lisada uued sätted kooskõlas liidu kehtiva õigustikuga. Eelistatud variandi põhielementide lühikokkuvõtte alusel hõlmab see alljärgnevaid meetmeid: direktiivi kohaldamisala laiendamine, et see hõlmaks alla 200 euro suuruseid laene, intressivaba krediiti, kõiki arvelduskrediidi ja liisingulepinguid, samuti vastastikuse laenuandmise platvormide kaudu sõlmitavaid kredi idilepinguid; mitme põhimõiste määratluse muutmine; säte, mille kohaselt tuleb tarbijatele anda piisavaid selgitusi; tarbijatele teatavate kanalite kaudu edastatavas reklaamis sisalduva teabe mahu vähendamine ning põhiteabele keskendumine; täpsemad eeskirj ad selle kohta, kuidas ja millal esitatakse tarbijatele lepingueelne teave, et tagada teavitamise tõhusus; eelnevalt märgistatud lahtrite keeld; seosmüügi keeld; nõustamisteenuste normid; soovimatu krediiditoodete müügi keeld; liikmesriikidele sätestatav k ohustus kehtestada intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära või krediidi kogukulu ülempiirid; äritegevuse eeskirjade ja kohustuste kehtestamine krediidiandjatele ja -vahendajatele tagamaks, et töötajatel oleksid nõuetekohased oskused ja teadmised; viid e sellele, et krediidivõimelisuse hindamine peaks põhinema rahalist ja majanduslikku olukorda käsitleval vajalikul, piisaval ja proportsionaalsel teabel; säte, milles käsitletakse krediidivõimelisuse hindamisel alternatiivsete andmeallikate kasutamist koos kõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 põhimõtetega; liikmesriikidele kehtestatav kohustus edendada finantsalast harimist; liikmesriikidele kehtestatav kohustus võtta meetmeid, et innustada krediidiandjaid kasutama mõistlikku makseraskuste tõtt u restruktureerimist; võlanõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine; täitmise tagamise tingimuste parandamine pädevaid asutusi käsitleva artikli kehtestamisega; piiriüleste laiaulatuslike rikkumiste eest määratavate karistuste 4 % reegel (trahvi maksim umsumma alammäär), mis on ette nähtud koonddirektiivis (EL) 2019/2161. Eelistatud variant aitaks hinnangu kohaselt väga tulemuslikult saavutada algatuse eesmärgid ja tagada suure sidususe ELi õigusaktidega ning oleks tõhus hinnatud majanduslikku ja sotsiaa lset mõju arvesse võttes. Eeldatavalt avaldab see positiivset mõju tarbijakaitsele ning aitab vähendada tarbijakahju, suurendada usaldust ja parandada sotsiaalset kaasatust. Tõenäoliselt tugevdab see võrdseid tingimusi liikmesriikides ja liikmesriikide vah el, pidades silmas, et see vähendab kehtiva õigusraamistiku killustatust. Eelistatud variandi kvantifitseeritud meetmed vähendaksid ajavahemikul 2021–2030 tarbijakahju ligikaudu 2 miljardi euro võrra. Lisaks nendele kvantifitseeritud meetmetele saadaks sel le variandiga kasu muudest meetmetest (nt krediidikulukuse määra / intressimäärade ülempiirid), mida peetakse tarbijatele ja ühiskonnale väga kasulikuks, kuid mida ei olnud võimalik kvantifitseerida; seega on eelistatud variant seda mõistlikum. Tänu meetme tele, mille abil hoitakse ära liigset võlakoormust ja tegeletakse selle probleemiga, parandades seeläbi sotsiaalset kaasatust, on ka mõju ühiskonnale väga positiivne. Need meetmed hõlmavad muu hulgas krediidivõimelisuse hindamise tugevdamist, makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja võlanõustamisteenuseid. Iga võlanõustamisele kulutatud euro annab eeldatavalt 1,4–5,3 euro väärtuses samaväärset kasu, peamiselt tänu sellele, et nii on võimalik vältida liigse võlakoormusega kaasnevaid sotsiaalseid ku lusid. Enamiku uue direktiivi rakendamisega seotud kuludest kannaksid krediidiandjad. Osa meetmetest oleksid kulukamad krediidiandjatele, kes pakuvad praegu tooteid, mis direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (nt intressimäära, krediidikulukuse aastamäära v õi krediidi kogukulu ülempiirid). Pankadele lähevad kvantifitseeritud meetmed maksma hinnanguliselt 1,4–1,5 miljardit eurot. Eeldatavalt kajastub see tarbijate makstavates kuludes (kuigi ei olnud võimalik kindlaks teha, kui suures ulatuses). Vastastikuse l aenuandmise platvormide kaudu krediiti andvate tarbijate kaitset ei käsitleta, sest see ei sobi kokku ettepaneku loogikaga. Seetõttu hinnatakse nende platvormide kaudu investeerivate tarbijate kaitset ja platvormide vastutust nende tarbijate ees teises kon tekstis ning vajaduse korral järgneb sellele seadusandlik ettepanek. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine REFITi kohane läbivaatamine nähti ette komisjoni tööprogrammi REFITit käsitlevas jaotises. Ettepanek tooks kaasa kulusid ettevõtjatele, kuid vähen daks samal ajal tänu suuremale õigusselgusele nende halduskoormust. Mitut meedet juba rakendatakse teatavates liikmesriikides, seega ei kaasneks nendes liikmesriikides tegutsevatele ettevõtjatele märkimisväärseid lisakulusid. Ettepanekuga lihtsustatakse t eatavaid teabele esitatavaid nõudeid ja püütakse kohandada nõudeid digikasutust arvesse võttes. Eeskätt vähenevad ettepanekuga krediidiandjate/-vahendajate reklaamikulud teatavates meediakanalites, nt raadios, samal ajal saavad tarbijad selgemat ning hõlps amini kasutatavat ja mõistetavat teavet. Raadioringhäälingus tarbijakrediidi reklaamimise suhtes kohaldatavate nõuete lihtsustamisega on võimalik kokku hoida hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot aastas, mis teeb perioodil 2021–2030 kokku 14 miljonit eurot. T eabele esitatavate nõuete kohandamisega digikasutusele – eelkõige uue Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe abil – kaasnevad esialgsed kulud. Pikas perspektiivis aitaks see aga vähendada ettevõtjate koormust, sest ettevõtjad saaksid esitada Eur oopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe täisversiooni e-posti teel ega peaks seda digiekraanil kuvamiseks kohandama. Kuna ligikaudu kolmandik tarbijatest sõlmib krediidilepingu internetis, oleks sellisel koormuse vähendamisel lõppkokkuvõttes positiivne mõju enam kui 25 miljonile eralaenule aastas. Mis puudutab avalike haldusasutuste koormuse vähenemist, siis võib eeldada, et tänu suuremale õigusselgusele ja lihtsustatud õigusraamistikule väheneb kaebuste arv ning suureneb kindlus ja vastavus, mis omakor da suurendab täitmise tagamise tõhusust. Direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmise tagamist aitavad eeldatavalt tõhusamaks muuta ka konkreetsed meetmed, millega tugevdatakse koordineerimist ja parandatakse direktiivi täitmise tagamist. Konkreetset mõju VKEdele ei peetud märkimisväärseks, mistõttu seda eraldiseisvalt ei hinnatud. • Põhiõigused Käesolevas ettepanekus austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püütakse sellega tagada, et täielikult austataks Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaseid eeskirju isikuandmete kaitse, perekonna- ja tööelu kaitse ning tarbijakaitse kohta, hartas sätestatud diskrimineerimiskeeldu ja õigust omandile. Käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldakse isikuandmeid igal juhul kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Sealhulgas tagatakse, et tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kogutavad ja muul viisil töödeldavad andmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi seisu kohalt. Sellega keelatakse kodakondsuse või elukoha tõttu või muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel diskrimineerimine krediidilepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel ELis – see tuleb kasuks nii krediidiandjatele kui ka tarbi jatele. 4. MÕJU EELARVELE Jättes kõrvale ELi õigusaktidele vastavuse tagamisega seotud tavapärased halduskulud, ei mõjuta käesolev ettepanek ELi ega ELi ametite eelarvet, sest uusi komiteesid ei looda ja rahalisi kohustusi ei võeta. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Kui läbivaadatud direktiiv vastu võetakse, jälgib komisjon alates jõustumiskuupäevast selle rakendamist. Komisjon jälgib direktiivi mõju peamiselt liikmesriikide ametiasutuste ja krediidiandjate esitatavate andmete alusel, mis kogutakse võimaluse korral olemasolevatest andmeallikatest, et vältida eri sidusrühmade lisakoormust. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Järgnevas lühikokkuvõttes esitatakse direktiivi olulisemad punktid, et lihtsustada otsustusprotsessi. Artiklis 1 (reguleerimisese) on sätestatud, et direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikides teatavate tarbijakrediidilepingute ja ühisrahastuse laenua ndmise teenuste suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide sätteid. Artiklis 2 (kohaldamisala) sätestatakse direktiivi kohaldamisala, mis hõlmab teatavaid tarbijakrediidilepinguid ja ühisrahastuse laenuandmise teenuseid. Teatavad direktiivi 2008/48/EÜ a rtikliga 2 ette nähtud erandid jäävad kehtima, kuid kaotatakse erandid, mis on seotud miinimumsummade, kauba või teenuse ostu võimalusega liisingulepingute, arvelduskrediidi, intressita ja muude tasude maksmist nõudmata antava krediidi või krediidiga, mis tuleb tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid. Artiklis 3 (mõisted) määratletakse käesolevas ettepanekus kasutatavad mõisted. Mõisted on võimalikult suures ulatuses vastavusse viidud muude ELi õigusaktideg a, eeskätt direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta. Võttes aga arvesse käesoleva direktiivi eripärasid, on osa määratlusi kohandatud käesoleva ettepaneku vajadustele. Artiklis 4 (eurodes väljendatud summade omaväärin gusse konverteerimine) kehtestatakse eeskirjad direktiivis eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimise kohta. Artiklis 5 (kohustus anda tarbijatele tasuta teavet) sätestatakse kohustus anda tarbijatele kooskõlas direktiiviga tasuta teavet. A rtiklis 6 (diskrimineerimiskeeld) sätestatakse liikmesriikidele nõue tagada, et krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel ELis ei diskrimineeritaks liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ko dakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel. Artiklis 7 (krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaam ja turundus) kehtestatakse üldpõhimõtted turundus- ja reklaamteadete kohta. Arti klis 8 (krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamis sisalduv standardteave) sätestatakse reklaamis esitatava teabe vorm ja sisu. Standardteave on seotud krediidi põhiomadustega. Konkreetsetel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui reklaamis sisalduva teabe edastamiseks kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, näiteks raadioreklaami puhul, tuleks sellise teabe mahtu vähendada, et vältida teabe üleküllust ja vähendada asjatut koormust. Kõnealused sätted täiendavad kohustusi, mis on kehtestatud direktiivis 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, ning direktiivis 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul. A rtiklis 9 (üldteave) nõutakse, et krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad teeksid igal juhul kättesaadavaks selge ja arusaadava üldteabe krediidilepingute kohta. Artiklis 10 (lepingueelne teave) kehtestatakse krediidiandjatele, krediidivahendajatele või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele kohustus anda tarbijatele isikupärastatud lepingueelset teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel; lisaks sellele tuleb tarbijatele esit ada üheleheküljeline Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht, kus kirjeldatakse asjaomase krediidi põhiomadusi, et tarbija saaks eri pakkumisi võrrelda. Selle eesmärk on tagada, et tarbijatel oleks lühiülevaade kogu olulisest teabest, seda ka mob iiltelefoni ekraanil. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe sisu ja vorm on esitatud II lisas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe sisu ja vorm I lisas. Lepingueelne teave tuleb esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks. Kui lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, peavad krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad tuletama tarbijatele ühe päeva jooksul pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist meelde võima lust lepingust taganeda. Artiklis 11 (artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute lepingueelne teave) sätestatakse krediidiandjatele ja -vahendajatele kohustus anda tarbijatele teatavat liiki tarbijakrediidi puhul isikupärastatud lepingueelset teav et Euroopa tarbijakrediidi teabelehel, mis esitatakse lisaks üheleheküljelisele Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehele. Selle teabelehe sisu ja vorm on esitatud III lisas. Muude krediidilepingute puhul tuleb lepingueelne teave esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või -pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, vastasel juhul peavad krediidiandjad ja -vahendajad tuletama tarbijatele ühe päeva jooksul pärast krediidilepingu sõlmimist meelde võimalust lepingust taganeda. Artiklis 12 ( piisavad selgitused) esitatakse nõue, et krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajad peavad pakutavaid krediidilepinguid, ühisrahastuse laenuandmise teenuseid ja kõrvalteenuseid tarbijatele piisavalt selgitama, et ta rbija saaks hinnata, kas need on kohandatud tema vajadustele ja rahalisele olukorrale. Artiklis 13 (andmete automatiseeritud töötlemisel põhinevad isikupärastatud pakkumised) sätestatakse kohustus teavitada tarbijaid juhul, kui neile tehakse andmete automa tiseeritud töötlemise (sh profiilianalüüs) põhjal isikupärastatud pakkumisi. Artiklis 14 (seosmüük ja komplektina müük) keelatakse seosmüük, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et see tagab selge kasu tarbijatele, võttes nõuetekohaselt arvesse a sjaomast liiki toodete kättesaadavust ja hindu; samal ajal lubatakse artiklis komplektina müük. Artiklis 15 (kõrvalteenuste ostuga nõusoleku eeldamine) keelatakse tarbija nõusoleku eeldamine vaikevalikute alusel, nt eelnevalt märgistatud lahtrid. Artikli s 16 (nõustamisteenused) sätestatakse normid, millega tagatakse, et tarbijatele teatatakse krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja pakutavatest nõustamisteenustest, kuid ei sätestata kohustust nõustamist pakkuda. Sel lega kehtestatakse nõue, et kaalutakse piisaval hulgal turul pakutavaid krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid ning et nõustamisel võetakse arvesse laenuvõtja profiili. Artiklis 17 (soovimatu krediidimüük) keelatakse igasugune soovimatu krediidimüük, sealhulgas eelnevalt heakskiidetud krediitkaardi saatmine, kui tarbija ei ole seda taotlenud, või olukord, kus krediidiandja tõstab ilma tarbija eelneva taotluseta või sõnaselge nõusolekuta ühepoolselt arvelduskrediidi/krediitkaardi kasutusl imiiti. Artiklis 18 (kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust) sätestatakse nõue, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab hindama tarbija võimet krediit tagasi maksta, võttes arvesse tarbija huvi ning lähtudes tarbija sisse tulekut ja kulutusi ning muud rahalist ja majanduslikku olukorda käsitlevast vajalikust ja proportsionaalsest teabest, mis piirdub vaid selliseks hindamiseks rangelt vajaliku teabega. Samuti sätestatakse sellega nõue, et tarbijatele antakse krediiti juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemuse kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel, välja arvatud teatavatel põhjendatud asjaoludel. Kui krediidivõimelisuse hinnang põhineb andmete automatiseeritud töötlemisel (sh profiilianalüüs), on tarbijatel peale selle õigus taotleda ja saada isiklikku kontakti krediidiandjaga ning sisulisi selgitusi krediidivõimelisuse hinnangu kohta, samuti väljendada oma seisukohta ja kõnealune krediidivõimelisuse hinnang vaidlustada. Artiklis 19 (andmebaasid) kehtestatakse sätted selle tagamiseks, et krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel oleks mittediskrimineerival aluse l juurdepääs asjaomastes andmebaasides sisalduvale teabele. Artiklis 20 (krediidilepingu ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu vorm) ja artiklis 21 (krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus esitatav teave ) sätestatakse krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute vorm ning nendes esitatav kohustuslik teave. Artiklis 22 (teave krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu muutmise kohta) sätestataks e konkreetsed kaitsemeetmed, mis tuleb tarbijatele ette näha juhuks, kui krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut muudetakse. Artiklis 23 (laenuintressi muutused) kehtestatakse teave, mis tuleb tarbijale esitada laenuintre ssi muutuste korral. Artiklis 24 (arvelduskrediit) kehtestatakse sätted selle tagamiseks, et tarbijatele antaks regulaarselt teavet nende arvelduskrediidi teatavate üksikasjade kohta. Artiklis 25 (arvelduskonto jäägi ületamine) sätestatakse eeskirjad vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediidi kohta, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti. Arvelduskonto jäägi märkimisväärse ületamise korral tuleb tarbijat ho iatada kohaldatavate tingimuste eest ja teda nendest teavitada. Artikliga 26 (taganemisõigus) nähakse tarbijatele ette võimalus taganeda krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust sarnastel tingimustel nagu on osutatud dir ektiivis 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust). Artiklis 27 (seotud krediidilepingud) sätestatakse konkreetsed eeskirjad seotud krediidilepingute ja tarbijate taganemisõiguse kohta. Artiklis 28 (tähtajatud kredii dilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud) kehtestatakse konkreetsed tingimused tähtajatute lepingute lõpetamiseks. Artiklis 29 (krediidi ennetähtaegne tagastamine) sätestatakse, et tarbijal on õigus täita oma kohustused enne ta gasimakse tähtpäeva. Krediidi täieliku või osalise ennetähtaegse tagastamise korral on tarbijal õigus sellele, et tema krediidi kogukulu vähendatakse, ning krediidiandjal on samal ajal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kul ude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Artiklis 30 (krediidikulukuse aastamäära arvutamine) käsitletakse tarbijakrediiditoodete võrdlemisel kasutatavat põhinäitajat. Sellega nõutakse, et tarbijakrediiditoodete puhul kasutata ks seda krediidikulukuse aastamäära mõiste määratlust, mis on sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ. Krediidikulukuse määra arvutamise meetodi üksikasjad on esitatud IV lisas. Lisaks on sätestatud metoodika muutmise kord, et oleks võimalik võtta arvesse turusu undumusi. Artikliga 31 (intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära või tarbija krediidi kogukulu ülempiirid) nähakse ette tarbijakrediidilepingute suhtes kohaldatava intressimäära, krediidikulukuse aastamäära ja/või krediidi kogukulu puhul kehtestatavad ülempiirid. Liikmesriigid võivad otsustada sätestada sihtotstarbelise ülempiiri vaba tagasimaksega krediidiliinidele. Artiklites 32 (äritegevusele esitatavad nõuded tarbijakrediidi andmisel) ja 33 (töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad nõuded) sät estatakse krediidiandjatele, krediidivahendajatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele olulised nõuded, et tagada tarbijakrediidi andmisel kõrgel tasemel professionaalsus, näiteks nõuded tasustamispoliitika ning asjakohaste teadmiste ja oskus te olemasolu kohta. Artiklis 34 (tarbijate finantsalane harimine) kehtestatakse tarbijate finantsalase harimise meetmed, mida liikmesriigid peavad edendama, eeskätt tarbijakrediidilepingute valdkonnas, et parandada tarbijate finantskirjaoskust, sealhulgas digitaalselt müüdavate toodete puhul. Artiklis 35 (võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed) kehtestatakse meetmed, millega innustatakse kasutama makseraskuste korral enne täitemenetluse algatamist mõistlikku makseraskuste tõttu restru ktureerimist. Artiklis 36 (võlanõustamisteenused) sätestatakse liikmesriikidele nõue tagada, et tarbijatele tehakse kättesaadavaks võlanõustamisteenused. Artiklis 37 (mittekrediidiasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve) sätestatakse, et mittekrediidiasutuste suhtes tuleb kohaldada asjakohast tegevuslubade andmise, registreerimise ja järelevalve teostamise korda. Sel viisil on võimalik tagada kõigi krediidiandjate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate – olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutusega – asjakohane reguleerimine ja järelevalve nende üle. Artiklis 38 (krediidivahendajate konkreetsed kohustused) kehtestatakse sätted krediidivahendajatega seotud erimeetmete kohta. Artiklis 39 (õiguste loovutamine) , mis vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklile 17, sätestatakse, et kui krediidilepingust tulenevad krediidiandja õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, jäävad teatavad õigused alles. Õiguste omandaja on ükskõik mis isik, kellele on loovutat ud krediidiandja õigused, st krediidikindlustusandja, inkassofirma, rediskonteerimis- või väärtpaberistamisettevõtja jne. Artiklis 40 (vaidluste kohtuväline lahendamine) sätestatakse, et tarbijatele peaksid olema kättesaadavad menetlused käesolevas direkti ivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks tarbijate ja krediidiandjate, krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel. Seejuures ei tohiks eristada lepingulisi ja lepingueelseid vaidl usi. Sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused ja neid pakkuvad üksused peaksid vastama direktiiviga 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. Artiklis 41 (pädevad asutused) nõutakse, et liikmesriigid määraksid direktiivi rakendamiseks konkreet sed pädevad asutused. Artiklis 42 (ühtlustamise tase) ja artiklis 43 (direktiivi imperatiivsus) kinnitatakse täieliku ühtlustamise põhimõte ning direktiivi imperatiivsus. Liikmesriigid ei või kohaldada direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate valdkondade puhu l muid sätteid, kui direktiiv sisaldab nende valdkondade kohta ühtlustatud sätteid. Artiklis 44 (karistused) nõutakse, et liikmesriigid kohaldaksid direktiivile mittevastavuse korral asjakohaseid haldusmeetmeid või -karistusi. Lisaks peavad liikmesriigid tarbijakaitsealase koostöö läbivaadatud määruses määratletud laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste puhul kehtestama oma siseriiklikus õiguses trahvid, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % rikkumise toime pannud krediidiandj a, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja käibest asjaomastes liikmesriikides. Artiklis 45 (delegeeritud volituste rakendamine) kehtestatakse menetlused, mille alusel on võimalik direktiivi teatavaid osi delegeeritud õigusaktidega kohandada, täpsustada või ajakohastada. Artikkel 46 (läbivaatamine ja järelevalve), artikkel 47 (kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted), artikkel 48 (ülevõtmine), artikkel 49 (jõustumine) ja artikkel 50 (adressaadid) sisaldavad standardsätteid ja -tek sti, mis eraldi kommentaare ei vaja. 2021/0171 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijakrediidi kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/48/EÜ on sätestatud liidu tasandil kohaldatavad normid tarbijakrediidilepingute ja tarbijatele mõeldud ühisrahastuse laenuandmise teenuste kohta. (2) 201 4. aastal esitas komisjon aruande direktiivi 2008/48/EÜ rakendamise kohta. 2020. aastal esitas komisjon teise aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja komisjoni talituste töödokumendi, kus tutvustati REFITi raames toimunud direktiivi hindamise tulemus i; hindamise käigus konsulteeriti ulatuslikult asjaomaste sidusrühmadega. (3) Nendes aruannetes ja konsultatsioonides järeldati, et direktiiv 2008/48/EÜ on olnud kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamisel ja tarbijakrediidi siseturu väljakujunemise toetamisel osaliselt tulemuslik ning et need eesmärgid on endiselt asjakohased. Põhjused, miks direktiiv on olnud kõigest osaliselt tulemuslik, on seotud nii otseselt direktiiviga, näiteks teatavate artiklite ebatäpne sõnastus, kui ka väliste teguritega, näiteks dig iüleminekuga seotud muudatused, praktiline kohaldamine ja täitmise tagamine liikmesriikides, samuti asjaoluga, et tarbijakrediidituru teatavad aspektid ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. (4) Digiüleminek on ajendanud turusuundumusi, mida ei olnud võimal ik direktiivi 2008/48/EÜ vastuvõtmise ajal prognoosida. Õigupoolest on alates 2008. aasta direktiivi vastuvõtmisest täheldatud hoogne tehnoloogia areng toonud tarbijakrediiditurul kaasa märkimisväärseid muutusi nii pakkumise kui ka nõudluse poolel, näiteks uute toodete turuletulek ning tarbijakäitumise ja -eelistuste muutused. (5) Direktiivi 2008/48/EÜ teatavate sätete ebatäpne sõnastus, mis võimaldab liikmesriikidel vastu võtta lahknevaid sätteid, mis lähevad kaugemale kõnealuses direktiivis sätestatust, o n toonud kaas killustatud õigusraamistiku mitmes tarbijakrediidi aspektis kogu liidus. (6) Sellistest siseriiklikest erisustest tulenev de facto ja de jure olukord kahjustab mõningatel juhtudel konkurentsi liidu krediidiandjate vahel ja takistab siseturu toimimist. Selline olukord ei võimalda tarbijatel kasu saada järk-järgult suurenevast piiriülese krediidi pakkumisest, mis digiülemineku mõjul eeldatavalt veelgi kasvab. Kõnealused moonutused ja piirangud võivad omakorda vähendada nõudlust kaupade ja teenu ste järele. Samuti ei ole sellises olukorras tagatud tarbijatele liidus piisavat ja ühtlasel tasemel kaitset. (7) Viimastel aastatel on tarbijatele pakutava krediidi tootevalik märkimisväärselt arenenud ja mitmekesistunud. Turule on tulnud uued krediiditooted, eeskätt veebikeskkonnas, ning nende kasutamine kasvab pidevalt. See on tekitanud õiguskindlusetust seoses dir ektiivi 2008/48/EÜ kohaldamisega selliste uute toodete suhtes. (8) Käesolev direktiiv täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, sätestatud norme. Õiguskindluse tag amiseks tuleks täpsustada, et nende sätete vastuolu korral tuleks erinormina kohaldada käesoleva direktiivi sätet. (9) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 26 hõlmab siseturg ala, mille ulatuses on tagatud k aupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvama ja tõhusama õigusraamistiku loomine tarbijakrediidi jaoks suurendab eeldatavalt tarbijate usaldust ja soodustab piiriülese tegevuse arengut. (10) Selleks et parandada tarbijakrediidi si seturu toimimist, tuleb mitmes põhivaldkonnas tagada liidu tasandil ühtlustatud raamistik. Arvestades tarbijakrediidi turu arengut – eeskätt veebikeskkonnas – ning Euroopa kodanike üha suurenevat liikuvust, aitavad tulevikku suunatud liidu õigusaktid, mis võimaldavad kohaneda uute krediidivormidega ning tagavad liikmesriikidele piisava paindlikkuse nende rakendamisel, luua ettevõtjatele võrdsed tingimused. (11) ELi toimimise lepingu artikli 169 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a on sätestatud, et liit aitab kõrg etasemelise tarbijakaitse saavutamisele kaasa meetmetega, mis on võetud kõnealuse lepingu artikli 114 põhjal. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 38 on sätestatud, et liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. (12) On tähtis, et tarbijatele oleks tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse. Seega peaks olema võimalik, et krediidipakkumiste vaba liikumine toimub nii krediidi pakkujate kui ka krediidi soovijate jaoks optimaalsetel tingimustel ning seejuures võetakse nõ uetekohaselt arvesse konkreetset olukorda liikmesriikides. (13) Selleks et tagada kõikide liidu tarbijate huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja luua hästi toimiv siseturg, on vaja täielikku ühtlustamist. Seetõttu ei tohiks liikmesriikidel lubada säili tada ega kehtestada siseriiklikke õigusnorme, mis lahknevad käesolevas direktiivis sätestatutest, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti.. Sellist piirangut tuleks aga kohaldada ainult siis, kui sätted on käesoleva direktiivi ga ühtlustatud. Ühtlustatud sätete puudumise korral peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Nii võiksid liikmesriigid säilitada või kehtestada müüja või teenuste osutaja ja krediidiandja solidaarvastutu st käsitlevad siseriiklikud sätted. Samuti võiksid liikmesriigid säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusnormid kaubamüügilepingu või teenuste osutamise lepingu tühistamise kohta, kui tarbija kasutab oma õigust krediidilepingust või ühisrahastuse laenu andmise teenuse osutamise lepingust taganeda. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada tähtajatute krediidilepingute puhul minimaalne ajavahemik, mis peab jääma krediidiandja poolt krediidi tagastamise nõude esitamise aja ning krediidi t agastamise tähtpäeva vahele. (14) Käesolevas direktiivis sisalduvate mõistetega määratletakse ühtlustamise ulatus. Liikmesriikide kohustus rakendada käesolevat direktiivi peaks seega piirduma direktiivi kohaldamisalaga, nagu see on määratletud nende mõiste tega. Käesolev direktiiv ei tohiks aga piirata liikmesriikidel käesoleva direktiivi sätteid kohaldamast kooskõlas liidu õigusega valdkondades, mis ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Seega saaks liikmesriik säilitada või kehtestada käesolevale direktii vile või selle teatavatele sätetele vastavad siseriiklikud õigusaktid krediidilepingute kohta, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, näiteks krediidilepingud, mille sõlmimisel nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle panditud esemega. Lisaks saaksid liikmesriigid käesolevat direktiivi kohaldada ka seotud krediidile, mis ei ühti käesolevas direktiivis esitatud seotud krediidilepingu määratlusega. Seega saaks käesoleva dire ktiivi sätteid seotud krediidilepingute kohta kohaldada krediidilepingutele, mille eesmärk on rahastada kauba tarne või teenuste osutamise lepingut üksnes teatavas osas. (15) Et parandada tarbijakaitset on mitu liikmesriiki kohaldanud direktiivi 2008/48/EÜ valdkondade suhtes, mis ei kuulu selle kohaldamisalasse. Õigupoolest võivad mitu selle direktiivi kohaldamisalast välja jäävat krediidilepingut olla tarbijatele kahjulikud, sealhulgas lühiajalised suure kulukusega laenud, mille summa on enamasti väiksem k ui direktiiviga 2008/48/EÜ ette nähtud miinimumkünnis 200 eurot. Võttes arvesse seda asjaolu ning eesmärki tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja edendada piiriülese tarbijakrediidituru arengut, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmama teatavaid l epinguid, mis jäeti direktiivi 2008/48/EÜ kohaldamisalast välja, näiteks tarbijakrediidilepingud, mille summa on väiksem kui 200 eurot. Samamoodi peaks direktiivi kohaldamisala hõlmama muid tooteid, mis võivad nende suure kulukuse või maksete tasumata jätm ise korral nõutavate suurte tasude tõttu olla kahjulikud, et tagada parem läbipaistvus ja tarbijakaitse ning tugevdada seeläbi tarbijate usaldust. Sellest tulenevalt ei tohiks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta liisingulepinguid, arvelduskred iidi vormis krediidilepinguid, mille puhul kuulub krediit tagastamisele ühe kuu jooksul, krediidilepinguid, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (sh „osta nüüd, maksa hiljem“ makselahendused, st uued digitaalsed fina ntsvahendid, millega tarbijad saavad teha ostu ja maksta summa tagasi teatava aja jooksul), ega krediidilepinguid, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid. Peale selle peaks kä esoleva direktiivi kohaldamisala hõlmama kõiki krediidilepinguid summas kuni 100 000 eurot. Käesoleva direktiiviga tuleks tõsta krediidilepingute summa ülempiiri, et võtta arvesse indekseerimist vastavalt inflatsiooni mõjule alates 2008. aastast ja eelolev atel aastatel. (16) Tarbijatele üha enam kättesaadav rahastamisvorm on ühisrahastus, mida enamasti kasutatakse väikesteks kulutusteks või investeeringuteks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaldamisalast on välja jäetud sellised ühisrahastusteenused, sealhulgas teenused, millega hõlbustatakse krediidi andmist, mida osutatakse tarbijatele direktiivi 2008/48/EÜ tähenduses. Seda silmas pidades on käesoleva direktiivi eesmärk määrust (EL) 2020 /1503 täiendada ning kõnealune väljajätt heastada; selleks tagatakse õigusselgus seoses ühisrahastusteenuste suhtes kohaldatava õiguskorraga juhtudel, kui tarbija soovib saada krediiti ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kaudu. (17) Ühisrahastuse la enuandmise teenuse osutaja käitab üldsusele avatud digitaalset platvormi, et viia või aidata viia potentsiaalsed laenuandjad kokku rahastamist vajavate tarbijatega. Selline rahastamine võib toimuda tarbijakrediidi vormis. Kui ühisrahastuse laenuandmise tee nuse osutajad annavad tarbijatele krediiti otse, kohaldatakse nende suhtes käesoleva direktiivi sätteid krediidiandjate kohta. Kui ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad hõlbustavad krediidi andmist kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames tegutsevat e krediidiandjate ja tarbijate vahel, peaksid käesoleva direktiiviga krediidiandjatele ette nähtud kohustusi täitma kõnealused krediidiandjad. Sellises olukorras tegutsevad ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad krediidivahendajatena ning seega tuleks nende suhtes kohaldada käesoleva direktiiviga krediidivahendajatele ette nähtud kohustusi. (18) Peale selle tuleks teatavaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldada nende ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate suhtes, kes oma pädevuse piires – kuid m itte krediidiandjate või krediidivahendajatena – viivad väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust tarbijakrediiti pakkuvaid isikuid kokku tarbijatega. Sellest tulenevalt peaks ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma teatavaid käesoleva di rektiiviga ette nähtud eeskirju ja kohustusi, sealhulgas kohustus hinnata krediidivõimelisust ning lepingueelset teavet käsitlevad eeskirjad. Isikute suhtes, kes annavad krediidi ühisrahastusplatvormi kaudu tarbijatele krediiti väljaspool oma kaubandus-, ä ri- või kutsetegevust, ei tohiks kohaldada käesoleva direktiiviga krediidiandjatele ette nähtud kohustusi. (19) Konkreetsete krediidilepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse üksnes teatavaid käesoleva direktiivi sätteid, peaks liikmesriikidele jääma õigu s reguleerida sellist liiki krediidilepinguid siseriiklike õigusaktidega selles osas, mida käesoleva direktiiviga ei ühtlustata. (20) Teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kau pade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul, võivad käesoleva direktiiviga reguleeritavatest krediidilepingutest oluliselt erineda nii lepingupoolte huvide kui ka tehingute asjaolude ning sooritamise poolest. Seetõttu ei tohiks s elliseid lepinguid lugeda krediidilepinguteks käesoleva direktiivi tähenduses. Selline leping on muu hulgas kindlustusleping, mille eest tasutakse igakuiste osamaksetena. (21) Käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta krediidilepingud, mille alusel antakse krediiti kinnisvara tagatisel, ja krediidilepingud, mille eesmärk on rahastada maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguse omandamist või säilitamist, sest neid lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direkti iviga 2014/17/EÜ . Direktiivi kohaldamisalast ei tohiks aga välja jätta tagamata krediiti, mille eesmärk on elamukinnisvara renoveerimine, sealhulgas juhul, kui krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot. (22) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõl tumata sellest, kas krediidiandja on juriidiline või füüsiline isik. Käesolev direktiiv ei tohiks siiski mõjutada liikmesriikide õigust lubada tarbijakrediiti anda üksnes juriidilistel isikutel või teatavatel juriidilistel isikutel. (23) Käesoleva direkti ivi teatavaid sätteid tuleks kohaldada füüsilistele ja juriidilistele isikutele (krediidivahendajatele), kes esitlevad või pakuvad tarbijatele oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames tasu eest krediidilepinguid, abistavad tarbijaid, tehes krediidilep ingutega seotud ettevalmistavat tööd, või sõlmivad tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel. (24) Tarbijatele tuleks anda teavet, näiteks lepingueelset või üldist teavet, tasuta. (25) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse ise äranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eeskätt austatakse käesoleva direktiiviga täielikult põhiõiguste hartas sätestatud õigust isikuandmete kaitsele, omandile, mittediskrimineerimisele, perekonna- ja tööelu kaitsele ning tarbijakaitsele. (26) Liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ei tohiks liidus krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel diskrimineerida nende kodakondsuse ega eluko ha tõttu ega muul põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel. (27) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/29/EÜ tuleks tarbijaid kaitsta ebaausate või eksitavate tavade eest, eeskätt mis puudutab krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitatavat teavet. Kõnealune direktiiv on krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes jätkuvalt kohaldatav ning toimib turvaabinõuna, millega tagatakse, et kõigis sektorites on võimalik säilit ada tarbijakaitse ühtset kõrget taset ning kaitsta tarbijaid ebaausate kaubandustavade eest, sealhulgas muu liidu õiguse täiendamise kaudu. (28) Reklaamis keskendutakse tavaliselt ühele või mitmele konkreetsele tootele, samal ajal kui tarbijatel peaks olem a võimalus teha otsus kõigi pakutavate krediiditoodete põhjal. Sellega seoses on üldteabel oluline osa tarbija teavitamisel olemasolevatest toodetest ja teenustest ning nende põhitunnustest. Seepärast peaks tarbijatel olema igal ajal juurdepääs üldteabele pakutavate krediiditoodete kohta. See ei tohiks piirata kohustust esitada tarbijatele isikupärastatud lepingueelset teavet. (29) Kehtestada tuleks konkreetsed sätted krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaami ning tarbijatele antava standardteabe teatavate elementide kohta, et tarbijad saaksid eelkõige eri pakkumisi võrrelda. Sellist teavet tuleks anda selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil tüüpilise näite kujul. Standardteave tuleks esitada varem ning selles tuleks selgel t ja tähelepanu haaravas vormis kirjeldada olulisimaid punkte. See teave peaks olema selgelt loetav ja selle puhul tuleks arvesse võtta teatavate andmekandjate, näiteks mobiiltelefonide ekraanide tehnilisi piiranguid. Ajutise kehtivusega müügiedenduslikud tingimused, näiteks kliendi ligimeelitamiseks ette nähtud ülisoodne intressimäär, mis kehtib krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse esimestel kuudel, peaks olema selgelt äratuntav. Tarbijatel peaks olema lühiülevaade kogu olulisest teabest ka mobiiltelefoni ekraanil. Tarbijale tuleks edastada ka krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja telefoninumber ja e-posti aadress, et ta saaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse la enuandmise teenuse osutajaga kiiresti ja tõhusalt ühendust võtta. Kui krediidi kogusummat ei ole võimalik esitada kättesaadavaks tehtavate kogusummadena, eelkõige kui krediidilepinguga võimaldatakse tarbijal ise otsustada, millal ta krediidisumma kasutusse võtab, kuid kehtestatakse summa piirang, tuleks ette näha ülemmäär. Ülemmäär peaks vastama krediidi kõrgeimale määrale, mis võidakse tarbijale kättesaadavaks teha. Teatavatel põhjendatud asjaoludel, kui krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise tee nuste reklaamis kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, näiteks raadioreklaami puhul, võiks avaldatava teabe mahtu vähendada, et tarbijad saaksid teabest paremini aru. Lisaks peaks liikmesriikidele jääma õigus reguleerida siseriikliku s õiguses teabele esitatavaid nõudeid seoses krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamiga, mis ei sisalda teavet krediidikulukuse kohta. (30) Selleks et tarbijad saaksid teha otsused kõiki asjaolusid arvesse võttes, peaksid nad vähe malt üks päev enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist saama asjakohase teabe, sealhulgas teabe krediiditingimuste, krediidikulukuse ja oma kohustuste kohta, samuti piisavad selgitused nende küsimuste kohta, e t seda teavet sobival ajal ja viisil kaalutleda. Nende normide kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist. (31) Lepingueelne teave tuleks esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Selleks et aidata tarbijatel pak kumistest aru saada ja neid võrrelda, tuleks lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht, mis sisaldab kokkuvõtet krediidi põhielementidest ja võimaldab tarbijal saada lühiülevaate kogu olulisest teabest, seda ka mobiiltelefoni ekraanil. Teave peaks olema selgelt loetav ja kohandatud teatavate andmekandjate, näiteks mobiiltelefonide ekraanide tehnilistele piirangutele. See tuleks esitada nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites, et t eave oleks võrdsetel alustel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882 kättesaadav kõigile tarbijatele. (32) Pakkumiste võimalikult täieliku läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks peaks lepingueelne teave sisaldama eelkõige k rediidikulukuse aastamäära, mis määratakse kõikjal liidus kindlaks samal viisil. Kuna krediidikulukuse aastamäära saab sellel etapil esitada vaid näitena, peaks tegemist olema tüüpilise näitega. Seetõttu tuleks näites kasutada kaalutava krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse liigile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat ning arvestada ka selle krediidiga soetatavaid kaupu, juhul kui see on asjakohane. Tüüpilise näite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka teatavat tüüpi k rediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste esinemise sagedust konkreetsel turul. Seoses laenuintressi, osamaksete sageduse ja intresside kapitaliseerimisega peaksid krediidiandjad kasutama asjaomase tarbijakrediidi arvutamiseks oma tavapärast meetodit. Kui lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping muutub tarbija suhtes siduvaks, peaks krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse la enuandmise teenuse osutaja tarbijatele ühe päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist meelde tuletama võimalust lepingust taganeda. (33) Krediidi kogukulu tarbijale peaks sisaldama kõiki kulusid, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud, krediidivahendajate tasud ning kõik muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega maksma, välja arvatud notaritasud. Krediidiandja tegelikke teadmisi kulude kohta tuleks hinnata objektiivselt, võttes arvesse käesolev as direktiivis sätestatud kutsenõudeid. (34) Krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid, mille puhul laenuintress vaadatakse perioodiliselt läbi vastavalt krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuste lepingus nimetatud baasintre ssimäära muutustele, ei tuleks lugeda fikseeritud laenuintressiga krediidilepinguteks või ühisrahastuse laenuandmise teenusteks. (35) Liikmesriikidele peaks jääma õigus säilitada või kehtestada selliseid siseriiklikke õigusnorme, millega keelatakse krediid iandjal või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal nõuda tarbijalt pangakonto avamist seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega, mõne muu kõrvalteenuse jaoks lepingu sõlmimist või selliste pangakontode või muude kõrvalteenustega seonduvate kulude või tasude maksmist. Liikmesriikides, kus sellised kombineeritud pakkumised on lubatud, tuleks tarbijaid enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist teavitada kõigist kõrvalteenustest, mis on ko hustuslikud kas krediidi saamiseks või selle saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel. Selliste kõrvalteenustega seotud kulud, eelkõige kindlustusmaksed, tuleks arvata krediidi kogukulu hulka. Juhul kui selliste kulude suurust ei ole võimalik enne kred iidilepingu sõlmimist kindlaks määrata, peaksid tarbijad saama enne lepingu sõlmimist piisavat teavet kulude olemasolu kohta. Tuleks eeldada, et krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale on teada nende kõrvalteenuste maksumus, mida t a pakub tarbijale ise või kolmanda isiku nimel, välja arvatud juhul, kui hind sõltub tarbija eriomadustest või olukorrast. (36) Selleks et tagada teatavat liiki krediidilepingute puhul piisaval tasemel tarbijakaitse ilma krediidiandjat või vajaduse korral krediidivahendajat liigselt koormamata, on siiski asjakohane piirata lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid, arvestades sellist liiki krediidilepingute eripära. (37) Enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimi st tuleks tarbijale esitada põhjalik teave, olenemata sellest, kas krediidi turustamisse on kaasatud krediidivahendaja. Seetõttu tuleks lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid üldiselt kohaldada ka krediidivahendajate suhtes. Kui aga kauba tarnija või t eenuse osutaja tegutseb krediidivahendajana kõrvaltegevusena, ei ole asjakohane kehtestada talle juriidilist kohustust anda lepingueelset teavet vastavalt käesolevale direktiivile. Näiteks võib krediidi vahendamise lugeda kauba tarnija või teenuse osutaja kõrvaltegevusalaks, kui krediidi vahendamine ei ole tema kaubandus-, äri- või kutsetegevuse põhieesmärk. Kõnealustel juhtudel tagatakse siiski piisaval tasemel tarbijakaitse, kuna krediidiandja peaks vastutama selle eest, et tarbija saab kogu lepingueelse teabe kas krediidivahendajalt, kui krediidiandja ja -vahendaja nii kokku lepivad, või muul sobival viisil. (38) Liikmesriikidel peaks olema võimalus reguleerida enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist tarbij ale edastatava teabe võimalikku siduvat iseloomu ning ajavahemikku, mille jooksul see on krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv. (39) Tarbijale antavast lepingueelsest teabest hoolimata võib tarbija siiski vajada lisaabi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest või ühisrahastuse laenuandmise teenustest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahe ndajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad annavad sellist abi seoses tarbijale pakutavate krediiditoodetega ning esitavad tarbijale isikupärastatud viisil piisavaid selgitusi asjaomase teabe, sealhulgas eelkõige pakutavate toodete põhiomaduste kohta, nii et tarbija mõistaks nende võimalikke tagajärgi oma majanduslikule olukorrale. Krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad peaksid selliste selgituste andmise viisi kohandama asjaoludele, milles krediiti pakutakse, ning tarbija vajadusele abi järele, võttes arvesse tarbija krediidialaseid teadmisi ja kogemusi ning konkreetsete krediiditoodete laadi. Sellised selgitused ei tohiks endast kujutada isikupärastatud soovitust. (40) Nagu on rõhuta tud komisjoni ettepanekus määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt), on tehisintellektisüsteeme lihtne mitmesugustes majanduse ja ühiskonna sektorites kasutusele võtta, sh pi iriüleselt, ning need võivad levida kogu liidus. Seda arvesse võttes peaks krediidiandjatel, krediidivahendajatel ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema õigus kohandada hinnapakkumist konkreetsete tarbijate või konkreetsete tarbijakategoori ate vajadustele, tuginedes automatiseeritud otsuste tegemisele ja tarbijate käitumise profiilianalüüsile, mis võimaldab neil hinnata tarbija ostujõudu. Tarbijaid tuleks seepärast selgelt teavitada, kui neile esitletud hinda on andmete automatiseeritud tööt lemise alusel isikupõhiselt kohandatud, et nad saaksid ostuotsuse tegemisel võimalikke riske arvesse võtta. (41) Üldjuhul ei tohiks olla lubatud seosmüük, välja arvatud juhul, kui koos krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega pakutavat f inantsteenust või -toodet ei ole võimalik pakkuda eraldi põhjusel, et see on krediidi lahutamatu osa, näiteks arvelduskrediidi puhul. Kuigi proportsionaalsuse kaalutlusi arvestades peaks krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel ol ema võimalus nõuda tarbijalt asjakohase kindlustuspoliisi olemasolu, et tagada krediidi tagasimaksmine või kindlustada tagatise väärtus, peaks tarbijal olema võimalik valida ise kindlustusandja. See ei tohiks mõjutada krediidiandja või ühisrahastuse laenua ndmise teenuse osutajate kehtestatud krediiditingimusi, tingimusel et vastava kindlustusandja kindlustuspoliis pakub samaväärset tagatist kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate pakutav kindlustuspoliis. Samuti peaks liikmesriiki del olema võimalus standardida täielikult või osaliselt kindlustuslepingute kindlustuskatte sätteid, et tarbijad saaksid soovi korral pakkumisi võrrelda. (42) Kõrvalteenustest tuleks teavitada selgel ja läbipaistval viisil. Peale selle ei tohiks olla võim alik eeldada tarbija nõusolekut selliste kõrvalteenustega, vaid nõusolek tuleks anda selge nõusolekut väljendava tegevusega, millega tarbija teeb vabatahtliku, konkreetse, teadliku ja ühemõttelise tahteavalduse. Seda arvestades ei tohiks vaikimist, eelneva lt märgistatud lahtreid ega tegevusetust pidada nõusolekuks. (43) Nõustamine isikupärastatud soovituse vormis on tegevus (edaspidi „nõustamisteenused“), mis võib olla ühendatud krediidi andmise või vahendamise muude aspektidega. Seepärast tuleks tarbijaid teavitada sellest, mida sellised nõustamisteenused hõlmavad ning kas neid osutatakse või on võimalik osutada, et tarbijad mõistaksid, mida neile osutatavad teenused endast kujutavad. Pidades silmas tähtsust, mida tarbijad omistavad mõistete „nõu“, „nõusta mine“ ja „nõustajad“ kasutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik keelata nende või sarnaste mõistete kasutamine, kui nõustamisteenuseid osutavad tarbijatele krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Samuti o n asjakohane tagada, et liikmesriigid kehtestavad kaitsemeetmed juhtudeks, kui nõustamist kirjeldatakse sõltumatu teenusena, tagamaks, et asjaomaste kaalutavate toodete valik ja tasustamiskord vastab tarbija ootustele sellise nõustamise suhtes. Nõustamiste enuseid osutades peaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitama teabe selle kohta, kas soovitus põhineb ainult tema enda tootevalikul või suurel hulgal turul pakutavatel toodetel, nii et tarbija saaks aru, mil le alusel talle soovitus tehakse. Peale selle peaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teatavaks tegema tasu, mida tarbija nõustamisteenuste eest maksma peab, või selle arvutamise meetodi, kui teabe esitamise aj al ei ole seda summat võimalik kindlaks määrata. (44) Sellise krediidimüügiga, mida tarbija ei ole soovinud, võib teatavatel juhtudel kaasneda tarbija huve kahjustav tegevus. Seda silmas pidades peaks soovimatu krediidimüük olema keelatud, sealhulgas eeln evalt heakskiidetud krediitkaardi saatmine, kui tarbija ei ole seda tellinud, või olukord, kus tarbija arvelduskrediiti või krediitkaardi kasutuslimiiti tõstetakse ühepoolselt. (45) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada vastutustundlikke tavasid krediidisuhte kõigis etappides, võttes arvesse oma krediidituru eripära. Nende meetmete hulka võivad kuuluda näiteks tarbijate teavitamine ja harimine, sealhulgas hoiatused makseviivituste ja liigse võlakoormusega seotud riskide k ohta. Laieneval krediiditurul on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenuandmisega ega annaks krediiti ilma eelnevalt krediidivõimelisust hindamata. Selleks et vältida krediidiandjate sellist käitumist, peaksid liikmesriigid teost ama vajalikku järelevalvet ning ette nägema vajalikud meetmed sellise käitumise eest karistamiseks. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ krediidiriski käsitlevate sätete kohaldamist, peaks krediidiandjatel või ühisrahast use laenuandmise teenuse osutajatel olema kohustus individuaalselt kontrollida tarbija krediidivõimelisust. Sel eesmärgil peaks krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema lubatud kasutada tarbijalt nii asjaomase krediidileping u või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu ettevalmistamise ajal kui ka pikaaegse ärisuhte ajal saadud teavet. Tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja täitma oma lepingulisi kohustusi. (46) On oluline, et enne krediidilepingu või üh israhastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist hinnataks ja kontrollitaks tarbija suutlikkust ja valmidust laenu tagasi maksta. Kõnealusel krediidivõimelisuse hindamisel tuleks tugineda tarbija huvidele, et vältida vastutustundetuid laenuandm istavasid ja liigset võlakoormust, ning arvesse võtta kõiki vajalikke ja asjakohaseid tegureid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit tagasi maksta. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada tarbija krediidivõimelisuse hindamise lisakriteer iumide ja meetodite kohta lisasuuniseid, näiteks kehtestada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäärad. (47) Krediidivõimelisuse hindamine peaks tuginema tarbija rahalist ja majanduslikku olukorda, sealhulgas si ssetulekut ja kulutusi käsitlevale teabele. Juhised selle kohta, mis kategooriatesse kuuluvaid andmeid tohib kasutada isikuandmete töötlemiseks krediidivõimelisuse otstarbel, on esitatud Euroopa Pangandusjärelevalve suunistes laenude väljastamise ja jälgim ise kohta (EBA/GL/2020/06); sellised andmed hõlmavad muu hulgas tõendeid sissetuleku või tagasimaksete muude allikate kohta, finantsvarade ja -kohustuste teavet või teavet muude finantskohustuste kohta. Krediidivõimelisuse hindamisel ei tohiks kasutada sel liseid isikuandmeid nagu sotsiaalmeediaplatvormidel leiduvad isikuandmed või terviseandmeid, sealhulgas vähktõveandmed. Selleks et hõlbustada krediidivõimelisuse hindamist, peaksid tarbijad esitama teavet oma rahalise ja majandusliku olukorra kohta. Põhimõ tteliselt tuleks tarbijale krediiti anda ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingi mustel. Kui aga hinnang on negatiivne, saab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja erandjuhul krediiti võimaldada teatavatel põhjendatud asjaoludel, näiteks juhul, kui tal on tarbijaga välja kujunenud pikaajaline koostöösuhe, või erak orraliste ravikulude katmiseks antavate laenude, õppelaenude või puuetega tarbijatele antavate laenude korral. Sellisel juhul peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võtma arvesse krediidi summat ja eesmärki ning lepingust tulene vate kohustuste täitmise tõenäosust, kui ta otsustab selle üle, kas teha krediit tarbijale kättesaadavaks. (48) Ettepanekus määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt), on sätes tatud, et tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest nendega otsustatakse nende inimeste juurdepää s finantsvahenditele või olulistele teenustele, nagu kinnisvara, elekter ja telekommunikatsiooniteenused. Seda riski arvestades peaks tarbijal juhul, kui krediidivõimelisuse hindamine hõlmab andmete automatiseeritud töötlemist, olema õigus isiklikule konta ktile krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatega. Samuti peaks tarbijal olema õigus saada sisulisi selgitusi tehtud hinnangu ning selle kohta, kuidas asjaomane andmete automatiseeritud töötlemine toimib, sealhulgas protsessi põhimuutu jad, kasutatav loogika ja kaasnevad riskid, ning õigus väljendada oma seisukohta ning vaidlustada krediidivõimelisuse hinnang ja otsus. (49) Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kasutama ka krediidiandmebaase. Õiguslike ja tegelike asjaolude tõttu võivad sellised päringud oma ulatuselt erineda. Selleks et vältida konkurentsimoonutusi krediidiandjate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel, peaks neil liikmesriigis, mis ei o le nende asukohariik, olema juurdepääs tarbijaid käsitlevatele era- või avalik-õiguslikele krediidiandmebaasidele samasugustel mittediskrimineerivatel tingimustel nagu selles liikmesriigis asutatud krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse os utajatel. Liikmesriigid peaksid hõlbustama piiriülest juurdepääsu era- või avalik-õiguslikele andmebaasidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 . Selleks et tugevdada vastastikkuse põhimõtet, tuleks krediidiandmebaasides kooskõ las liidu ja siseriikliku õigusega säilitada teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta. (50) Kui krediiditaotlus lükatakse tagasi krediidiandmebaasist saadud teabe põhjal, peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat teavit ama nii sellest asjaolust kui ka sellest, mis teavet tema kohta asjaomases andmebaasis säilitatakse. (51) Käesoleva direktiiviga ei reguleerita krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute kehtivusega seonduvaid lepinguõigu se küsimusi. Seetõttu võivad liikmesriigid selles valdkonnas säilitada või kehtestada siseriiklikke norme, mis on kooskõlas liidu õigusega. Liikmesriigid võivad reguleerida krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise pakkumistega seotud õiguskorda, eelkõige pakkumise tegemise aega ja ajavahemikku, mille jooksul see on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale siduv. Kui selline pakkumine esitatakse samal ajal kui käesoleva direktiiviga ette nähtu d lepingueelne teave, tuleks see esitada eraldi dokumendis, samamoodi nagu muu lisateave, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale esitada soovib. Selle eraldi dokumendi võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo t eabelehele. (52) Krediidilepingus ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus tuleks selgel ja kokkuvõtlikul viisil esitada kogu vajalik teave, et tarbija oleks teadlik sellest lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest. (53) Ilma et s ee piiraks direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist ja käesoleva direktiivi kohaste lepingueelsete kohustuste täitmist ning eesmärgiga tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleks aegsasti enne krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepi ngus muudatuste tegemist esitada tarbijale kavandatavate muudatuste kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas nende tegemiseks on vaja tarbija nõusolekut või tehakse need õigusnormide alusel, nende muudatuste tegemise ajakava ning teave selle kohta, kui das ja mis tähtaja jooksul saab tarbija esitada kaebuse, samuti selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele saab kaebuse esitada. Lepingu muutmine ei tohiks mõjutada ühtki tarbija õigust, sealhulgas käesoleva direktiiviga ette nähtud õigust saada teavet. (54) Täieliku läbipaistvuse tagamiseks tuleks tarbijale anda teavet laenuintressi kohta nii enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist kui ka siis, kui leping sõlmitakse. Lepingu kehtivuse ajal tuleks tarbijat täiendavalt teavitada muutuva laenuintressi muutustest ning sellest tulenevatest muutustest maksetes. See ei piira selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis ei ole seotud tarbijale edastatava teabega ning milles sätestatakse intressimäära ja muud e krediidiga seotud majanduslike tingimuste muutuste, välja arvatud makseid puudutavate muutuste tingimused või kirjeldatakse asjaomaseid tagajärgi, nt eeskirjad selle kohta, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võib muuta laenui ntressi üksnes mõjuval põhjusel või et tarbijal on õigus lõpetada leping juhul, kui laenuintress või muud konkreetsed krediidiga seotud majanduslikud tingimused muutuvad. (55) Arvelduskonto jäägi märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks k uu, peaks krediidiandja esitama tarbijale viivitamata teabe arvelduskonto jäägi ületamise kohta, sealhulgas asjaomane summa, laenuintress ning kohaldatavad trahvid, tasud või viivised. Arvelduskonto jäägi korduva ületamise korral peaks krediidiandja pakkum a tarbijale nõustamisteenuseid, kui need on kättesaadavad, et aidata tarbijal leida muid, vähem kulukaid lahendusi, või soovitama tarbijale võlanõustamisteenuseid. (56) Tarbijatel peaks olema õigus ilma leppetrahvide ja põhjenduskohustuseta lepingust taga neda. Taganemisõigust ei tohiks aga kasutada pahauskselt. (57) Kui tarbija taganeb krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust, millega seoses ta on saanud kaupu, eelkõige järelmaksuga ostust või rendi- või liisingulepingus t, millega kaasneb väljaostmise kohustus, ei tohiks käesolev direktiiv piirata kaupade tagastamise või sellega seotud küsimuste reguleerimist liikmesriikide tasandil. (58) Mõnel juhul on siseriiklikus õiguses juba sätestatud, et vahendeid ei tohi tarbijal e kättesaadavaks teha enne teatava tähtaja lõppu. Sellistel juhtudel võivad tarbijad soovida tagada, et nad saavad ostetud kauba või teenused varakult. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus seotud krediidilepingute puhul erandkorras sätestada, et k ui tarbijad avaldavad sõnaselgelt soovi saada ostetud kaup või teenus varakult, võib taganemisõiguse kasutamise tähtaega lühendada sama tähtpäevani, enne mida ei saa vahendeid kättesaadavaks teha. (59) Seotud krediidilepingute puhul on kaupade või teenust e ost ja sel eesmärgil sõlmitud krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping omavahel seotud. Seega, kui tarbija kasutab liidu õiguse kohast õigust ostulepingust taganeda, ei peaks seotud krediidileping tarbija suhtes enam siduv o lema. See ei tohiks piirata siseriikliku õiguse kohaldamist seotud krediidilepingute suhtes juhtudel, kui ostuleping on kehtetuks tunnistatud või tarbija on kasutanud oma taganemisõigust siseriikliku õiguse alusel. Samuti ei tohiks see piirata tarbijate õi gusi, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses, mille kohaselt ei saa tarbija ja kauba tarnija või teenuse osutaja vahel olla mingit siduvat lepingulist kohustust ega toimuda mingeid makseid seni, kuni tarbija ei ole alla kirjutanud krediidilepingule või üh israhastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingule kauba või teenuse ostu rahastamiseks. (60) Lepingupooltel peaks olema õigus tähtajatu krediidileping korraliselt lõpetada. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus on nii kokku lepitud, peaks krediidiandjal või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal lisaks olema õigus objektiivselt põhjendatud asjaoludel peatada tarbija õigus tähtajatu krediidilepingu alusel krediidisumma kasutusse võtta. Selliste asjaolude hulk a võivad kuuluda näiteks krediidi loata või petturliku kasutamise kahtlus või oluliselt suurenenud risk, et tarbija ei suuda täita oma kohustust krediit tagasi maksta. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata siseriikliku lepinguõiguse kohaldamis t, millega reguleeritakse lepingupoolte õigust lõpetada krediidileping lepingu rikkumise tõttu. (61) Tarbijal peaks olema teatavatel tingimustel võimalus kasutada krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes õiguskaitsevahendeid, ku i ostulepinguga tekivad probleemid. Liikmesriigid peaksid siiski kindlaks määrama, kui suures ulatuses ja mis tingimustel peab tarbija kasutama õiguskaitsevahendeid, eelkõige esitama hagi, kaupade tarnija või teenuste osutaja vastu, enne kui tal tekib õigu s kasutada neid krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vastu. Tarbijaid ei tohiks jätta ilma teenuste müüja või osutaja ja krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja solidaarvastutust käsitleva siseriikliku õiguseg a ette nähtud õigustest. (62) Tarbijal peaks olema õigus täita oma kohustused enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva saabumist. Nagu märkis Euroopa Kohus oma otsuses Lexitori kohtuasjas, hõlmab tarbija õigus krediidi kogukulu vähendamisele krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral kõiki tarbijalt nõutud kulusid. Krediidi ennetähtaegse tagastamise korral peaks krediidiandjal olema õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse t agastamisega, võttes arvesse ka krediidiandja kulude kokkuhoidu. Hüvitise arvutamise meetodi kindlaksmääramisel tuleks siiski arvesse võtta mitut põhimõtet. Krediidiandja hüvitise arvutamise tingimused peaksid olema tarbijale läbipaistvad ja arusaadavad ju ba lepingueelses etapis ning kindlasti krediidilepingu täitmise ajal. Lisaks sellele peaks arvutusmeetod olema krediidiandjate jaoks hõlpsasti rakendatav ning lihtsustada tuleks pädevate asutuste poolt läbiviidavat hüvitiste kontrollimist. Seetõttu ning võ ttes arvesse asjaolu, et krediidi kestust ja mahtu arvestades ei finantseerita tarbijakrediiti tavaliselt pikaajaliste rahastamismehhanismidega, tuleks hüvitise jaoks kindlaks määrata ühtne ülemmäär. See lähenemisviis peegeldab tarbijakrediidi eripära ega tohiks piirata teistsuguste lähenemisviiside kasutamist muude toodete suhtes, mida finantseeritakse pikaajaliste rahastamismehhanismidega, näiteks fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud. (63) Liikmesriikidel peaks olema õigus sätestada, et krediidiand ja võib krediidi ennetähtaegse tagastamise korral hüvitist nõuda ainult siis, kui tagasimaksete summa 12 kuu jooksul ületab liikmesriigi tasandil kindlaksmääratud künnise. Kui määratakse kindlaks see künnis, mis ei tohiks ületada 10 000 eurot, peaksid liik mesriigid arvesse võtma tarbijakrediidi keskmist summat oma turul. (64) Selleks et edendada siseturu loomist ja toimimist ning tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidus, peab teave krediidikulukuse aastamäärade kohta olema kogu liidus võrreldav. ( 65) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud ülempiirid intressimääradele, krediidikulukuse aastamääradele ja/või krediidi kogukulule tarbijatele. Need ülempiirid on osutunud tarbijatele kasulikuks. Sellel taustal peaks liikmesriikidel olema õigus kehtiv õigusk ord säilitada. Selleks et parandada tarbijakaitset liikmesriikidele tarbetuid piiranguid seadmata, tuleks liidu tasandil sellegipoolest kehtestada ülempiirid intressimääradele, krediidikulukuse aastamääradele või krediidi kogukulule tarbijatele. (66) Liikm esriikide õigusaktides on märkimisväärseid erinevusi seoses äritegevusega krediidilepingute sõlmimisel või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutamisel. Tunnistades, et krediidivahendusega tegelevad väga erinevat laadi turuosalised, tuleks liidu tasandil siiski kehtestada teatavad standardid, et tagada kutseoskuste ja teenuse kõrge tase. (67) Kohaldatav liidu raamistik peaks andma tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad arvestavad tarb ijate huvidega, tuginedes krediidiandjale, krediidivahendajale ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele sellel ajal kättesaadavale teabele ning mõistlikele eeldustele riskide kohta, mis on seotud tarbija olukorraga pakutava krediidilepingu või ühi srahastuse laenuandmise teenuse kogu kestuse ajal. Sellise kindlustunde loomiseks tarbijale on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja kutseoskuste kõrge tase ja huvide konfliktide, sealhulgas tasustamisest tulenevate huvide konfliktide asjakohane lahen damine, ning nõuda, et tarbijale antakse nõu tema huve silmas pidades. (68) On asjakohane tagada, et krediidiandjate, krediidivahendajate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate töötajatel oleksid piisavad teadmised ja piisav pädevus, et saavutada kutseoskuste kõrge tase. Seega tuleks nõuda, et asjakohaseid teadmisi ja pädevust tõendataks äriühingu tasandil ning teadmiste ja pädevuse miinimumnõuete alusel. Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada või säilitada sellised nõuded konkreetsetele füü silistele isikutele. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid direktiiviga reguleeritud tegevusaladel tegutsevad töötajad hõlmama nii front office’i kui ka back office’i töötajaid, sealhulgas juhtkonda, kellel on krediidilepingu sõlmimise protsessis või ü hisrahastuse laenuandmise teenuse osutamisel tähtis roll. Krediidilepingu sõlmimise protsessiga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamisega mitteseotud toetavaid funktsioone täitvaid isikuid, sealhulgas personaliosakonna või IKT-töötajad, ei tohiks käsitada töötajatena käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriigid peaksid ette nägema meetmed selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega krediidiandjate seas teadlikkust käesoleva direktiivi nõuetest ning soodustada nõuete täitmist nende poolt , näiteks korraldama teabekampaaniaid, koostama kasutusjuhendid ja töötajate koolituse kavad. (69) Selleks et parandada tarbijate võimet teha teadlikke otsuseid vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise kohta, peaksid liikmesriigid toetama selliste m eetmete võtmist, mille eesmärk on tarbijate harimine vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise küsimustes, eelkõige seoses tarbijakrediidilepingutega. Selle kohustuse täitmisel on võimalik tugineda liidu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ( OECD) koostöös välja töötatud finantspädevusraamistikule. Eriti tähtis on anda juhiseid tarbijatele, kes võtavad tarbijakrediiti esimest korda, eeskätt juhul, kui selleks kasutatakse digivahendeid. Komisjon peaks sellega seoses tegema kindlaks parima tava näited, et aidata kaasa tarbijate finantsteadlikkuse parandamiseks kavandatud meetmete edasiarendamisele. Komisjon võib parima tava näited avaldada koos sarnaste, muude ELi seadusandlike aktide jaoks koostatavate aruannetega. (70) Arvestades, et täitemene tlusel on märkimisväärsed tagajärjed krediidiandjatele, tarbijatele ja potentsiaalselt ka finantsstabiilsusele, on asjakohane innustada krediidiandjaid tegelema esilekerkiva krediidiriskiga ennetavalt juba varajases etapis ning kehtestada vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et krediidiandjad rakendavad enne täitemenetluse algatamist mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist ja teevad mõistlikke jõupingutusi olukorra lahendamiseks muul viisil. Makseviivituse korral tuleks püüda leida lahendusi, mill e puhul võetakse muude tegurite hulgas arvesse tarbija individuaalseid asjaolusid, tema huve ja õigusi, suutlikkust krediit tagasi maksta ning mõistlikke vajadusi elamiskulude katmiseks, ning piirata tarbija kulusid. Liikmesriigid ei tohiks takistada kredi idilepingu pooltel sõnaselgelt kokku leppimast, et krediidi tagasimaksmiseks piisab seotud krediidilepinguga hõlmatud kauba või sellise kauba müügist saadava tulu üleandmisest krediidiandjale. (71) Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed võivad sisa ldada krediidilepingu täielikku või osalist refinantseerimist või krediidilepingu varasemate tingimuste muutmist. Selline muutmine võib muu hulgas sisaldada järgmist: krediidilepingu kehtivuse pikendamine, krediidilepingu liigi muutmine, osa või kõigi taga simakstavate osamaksete maksetähtpäeva edasilükkamine teatava aja võrra, intressimäära muutmine, maksepuhkuse pakkumine, osalised tagasimaksed, vääringu konverteerimine ning võla osaline kustutamine ja võla koondamine. (72) Tarbijatele, kellel esineb rasku si finantskohustuste täitmisega, tuleb kasuks eriotstarbeline võlahaldusabi. Võlanõustamisteenuste eesmärk on toetada finantsraskustes tarbijaid ning aidata neil tasumata võlg võimalikult suures ulatuses tagasi maksta, säilitades seejuures inimväärse elatu staseme ja inimväärikuse. Selline isikupõhine ja sõltumatu abi, mida pakuvad sellele spetsialiseerunud ettevõtjad, kes ei ole krediidiandjad, krediidivahendajad, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad ega krediidihaldajad, võib sisaldada õigusnõustami st, raha ja võla haldamist ning ka sotsiaalset ja psühholoogilist abi. Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijatele tehakse otse või kaudselt kättesaadavaks sõltumatute kutseliste ettevõtjate osutatavad võlanõustamisteenused ning et võimaluse korral suunat akse tarbijad, kellel on raskusi võlgade tasumisel, enne täitemenetluse algatamist võlanõustamisele. Liikmesriikidele jääb õigus säilitada või kehtestada sellistele teenustele erinõuded. (73) Selleks et tagada turu läbipaistvus ja stabiilsus, peaksid liikm esriigid edasise ühtlustamise raames kehtestama asjakohased meetmed krediidiandjate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate tegevuse reguleerimiseks või nende üle järelevalve teostamiseks. (74) Liikmesriigid peaksid tagama, et mittekrediidiasutustele annab nõuetekohase korra alusel tegevusloa, kannab nad registrisse ja teostab nende üle järelevalvet pädev asutus. (75) Käesoleva direktiiviga reguleeritakse ainult teatavaid krediidivahendajate kohustusi tarbijate suhtes. Seega pea ks liikmesriikidele jääma vabadus säilitada või kehtestada krediidivahendajatele täiendavaid kohustusi, sealhulgas tingimused, mille kohaselt krediidivahendaja võib saada tasu tarbijalt, kes soovib tema teenuseid. (76) Krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevate krediidiandja õiguste loovutamine ei tohiks panna tarbijat halvemasse olukorda. Samuti tuleks tarbijat nõuetekohaselt teavitada sellest, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping loovutatakse kolmandale isikule. Kui aga esialgne krediidiandja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutatakse, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks, ei ole sellisest loovutamisest teatamine tarbija jaoks oluline. Seepärast ole ks liidu tasandil kehtestatud nõue, et loovutamisest tuleb teatada tarbijale, sellisel juhul ülemäärane. (77) Liikmesriikidele peaks jääma õigus säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse ühised teavitamise vormid, kui see o n vajalik keerukate tehingute tõhususe seisukohalt, nt väärtpaberistamine või vara realiseerimine pankade halduskorras sundlõpetamise raames. (78) Tarbijatele peaksid olema kättesaadavad asjakohased ja tõhusad menetlused käesolevas direktiivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks; kui see on asjakohane, tuleks selleks kasutada olemasolevaid üksusi. Seoses asjaomaste lepinguliste vaidlustega on selline juurdepääs juba tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktii viga 2013/11/EL . Sellegipoolest peaks tarbijatel olema juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele ka lepingueelsete vaidluste korral, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega, näiteks lepingueelsele teabele esitata vate nõuete, nõustamisteenuste ja krediidivõimelisuse hindamisega ning vahendajate esitatava teabega juhul, kui vahendaja saab krediidiandjalt tasu ja seega puudub tal otsene lepinguline suhe tarbijaga. Selline vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus ja seda pakkuvad üksused peaksid vastama direktiiviga 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. (79) Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kelle pädevuses on käesoleva direktiivi täitmise tagamine, ning tagama, et nendele pädevatele asutustele anta kse uurimise ja täitmise tagamise volitused ning piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema üksteisega koostööd, kui see on vajalik nende käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete tä itmiseks. (80) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Kuigi liikmesriikidele jääb karistuste valikul otsustusõi gus, peaksid kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. (81) Kehtivad liikmesriikide õigusnormid karistuste kohta erinevad liidu lõikes märkimisväärselt. Eelkõige ei ole kõik liikmesriigid taganud, et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele kauplejatele saaks määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve. Selleks et liikmesriikide ametiasutused saaksid määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi selliste laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse koordineeritud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2394, tuleks kõnealuste rik kumiste eest kehtestada karistuste osana trahvid. Trahvide hoiatava mõju tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama selliste rikkumiste eest oma siseriiklikus õiguses trahvi, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % krediidiandja, krediidivahendaja või ühisra hastuse laenuandmise teenuse osutaja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides. Teatavatel juhtudel võib kauplejaks olla ka kontsern. (82) Selleks et suurendada läbipaistvust ja tarbijate kindlustunnet, võib pädev asutus avalikustada halduskaristuse, mis määratakse käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. (83) Kui võtta arvesse digiüleminekuga seotud turusuundumusi ja piiriülese krediidi andmise hõlbustamise eesmärki, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada ühised normid liikmesriikides tarbijakrediidi suhte s kohaldatavate õigus- ja haldusnormide teatavate aspektide kohta, vaid seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud propor tsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (84) Selleks et muuta käesoleva direktiivi mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks vajalike lisaeeldustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõneal used konsultatsioonid viiakse läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa P arlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (85) Kooskõlas liikmesriikide ja komisj oni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud. (86) Võttes arvesse direktiivis 2008/48/EÜ tarbijakrediidisektori arengu tõttu vajalike muudatuste arvu ning vajadust tagada liidu õigusaktide selgus, tuleks nimetatud direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga. (87) Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid alates [ väljaannete talitus, pa lun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Võttes siiski arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud keerulist majanduslikku olukorda ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid probleeme, tuleks sellistele ettevõtjatele anda piisavalt aega käesoleva direktiivi kohaldamise ettevalmistamiseks. Seega peaksid liikmesriigid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. (88) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XX XXXX , ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik, millega ühtlustatakse liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte, mis käsitlevad tarbijakrediiti teatavate krediidilepingute ja tarbijatele mõeldud ühis rahastuse laenuandmise teenuste kujul. Artikkel 2 Kohaldamisala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute suhtes. Artikleid 1, 2 ja 3, 5–10, 12–23, 26, 27 ja 28, 30–33, 37, 39–50 kohaldatakse ka selliste ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes, mida ei osuta krediidiandja ega krediidivahendaja. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: (a) krediidilep ingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega; (b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise om andiõiguse omandamine või säilitamine; (c) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot; (d) krediidilepingud, mille puhul annab tööandja krediiti oma töötajatele kõrvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse kas intressivaba kredi iti või mida pakutakse krediidikulukuse aastamääraga, mis on kehtivast turumäärast madalam ja mida ei pakuta avalikkusele; (e) krediidilepingud, mis sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud inv esteerimisühingutega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutustega, et võimaldada investoril teostada tehinguid seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud ühe või mitme finantsinstr umendiga, kui krediidiandjaks olev investeerimisühing või krediidiasutus on sellise tehingu osaline; (f) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena; (g) krediidilepingud, mis on seotud olemasoleva võla maksetähtpäeva tasuta edasilükkamisega; (h) krediidilepingud, mille puhul nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle tagatise ks oleva esemega; (i) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ja mis on tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimääradega või intressivabad või sõlmitud muudel tingimuste l, mis on tarbijatele soodsamad turul kehtivatest tingimustest. (j) krediidilepingud, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]; artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 n ing artikleid 28 ja 39 kohaldatakse siiski kõigi tähtajatute krediidilepingute suhtes, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. 3. Olenemata lõike 2 punktist c kohaldatakse käesolevat direktiivi tagama ta krediidilepingute suhtes, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot, kui sellise krediidilepingu eesmärk on elamukinnisvara renoveerimine. 4. Krediidilepingute puhul, millega lubatakse arvelduskonto jäägi ületamist, kohaldatakse üksnes artikl eid 1–3, 25 ja 41–50. 5. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliste organisatsioonide sõlmitud krediidilepingute suhtes, mille liikmelisus on piiratud teatud piirkonnas elavate või töötavate isikutega, teatud tööandja töötajate ja pensionile jäänud tööta jatega või isikutega, kes vastavad muudele siseriiklikus õiguses kehtestatud kriteeriumidele, mis on liikmetevahelise sideme aluseks, ning mis vastavad alljärgnevalt loetletud tingimustele, kohaldatakse ainult artikleid 1–3, 7–8, 11, 19 ja 20, artikli 21 l õike 1 punkte a–h ja l, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25 ja 28–51: (a) organisatsioon on loodud liikmete vastastikuse kasu eesmärgil, (b) see teenib kasumit üksnes oma liikmete tarbeks, (c) see täidab siseriiklikust õigusest tulenevat sotsiaalset eesmärki, (d) see saab ja haldab üksnes oma liikmete sääste ning annab krediiti üksnes oma liikmetele, (e) see annab krediiti krediidikulukuse aastamäära alusel, mis on madalam turul valitsevast määrast või ei ületa siseriiklikus õiguses kehtestatud ülemm äära. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast erandina välja jätta esimeses lõigus osutatud organisatsiooni sõlmitud krediidilepingud juhul, kui kõigi selle organisatsiooni sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus on tühine võrrel des kõigi kehtivate krediidilepingute koguväärtusega organisatsiooni asukohaliikmesriigis ning kui kõigi selliste organisatsioonide sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus asjaomases liikmesriigis moodustab alla 1 % kõigi kõnealuses liikmesriigis sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtusest. Liikmesriigid kontrollivad igal aastal, kas sellise teises lõigus osutatud erandi kohaldamise tingimused on endiselt täidetud, ning võtavad meetmed erandi tühistamiseks, kui nad leiavad, et need ei ole e nam täidetud. 6. Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidilepingute suhtes, millega krediidiandja ja tarbija lepivad kokku maksetähtpäeva edasilükkamise või tagasimaksmise meetodid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul tekkinud makseviivi tus, kohaldatakse ainult artikleid 1–3, 7–8, 11, 19 ja 20, artikli 21 lõike 1 punkte a–h, l ja r, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25, 28–38 ja 40–50, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) selline kokkulepe aitaks tõenäoliselt vältida tarbija mak seviivitusega seotud kohtumenetlust; (b) tarbijale ei kohaldata sellise kokkuleppe sõlmimisel esialgse krediidilepinguga võrreldes halvemaid tingimusi. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „tarbija“ – füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; (2) „krediidiandja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames; (3) „krediidileping” – leping , millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija ta sub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul; (4) „ühisrahastuse laenuandmise teenus“ – ühisrahastusplatvormi kaudu osutatav teenus, millega hõlbustatakse tarbijakrediidi andmist; (5) „krediidi kogukulu tarbijale“ – kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega maksma ja mis on krediidiandjale teada krediidilepingute puhul või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale ühisrahastuse laenuandmise teenuste puhul, välja arvatud notaritasud; krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud kõrvalteenuste kulud arvatakse samuti tarbija krediidi kogukulu hulka, kui leping seoses se lliste kõrvalteenustega on krediidi saamiseks või krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks samuti kohustuslik; (6) „tarbija makstav kogusumma“ – krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu tarbija jaoks; (7) „krediidi kulukuse aastamäär“ – krediidi kogu kulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab kohaldataval juhul kulusid, millele on osutatud artikli 30 lõikes 2; (8) „laenuintress“ – fikseeritud või muutuva määrana väljendatud aastane intressimäär, mida ko haldatakse kasutusse võetud krediidisumma suhtes; (9) „fikseeritud laenuintress“ – laenuintress, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija lepivad krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu s kokku krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kogu kehtivusajaks, või mitu laenuintressi, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija lepivad krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmi se teenuse osutamise lepingus kokku teatud ajavahemikeks, mille puhul laenuintressid on kindlaks määratud üksnes kindlaksmääratud protsendimääraga. Kui kõik intressimäärad ei ole krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus ki ndlaks määratud, loetakse laenuintress fikseerituks üksnes nendeks ajavahemikeks, mille puhul laenuintress määratakse kindaks üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel, mis on kokku lepitud krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutami se lepingu sõlmimisel; (10) „krediidi kogusumma“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse alusel kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma; (11) „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; (12) „krediidivahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandja või notarina ja kelle tegevus on ulatuslikum kui üksnes otseselt või kaudselt tarbija tutvustamine krediidiandjale ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, äri- või kuts etegevuse käigus järgmist: (a) esitleb või pakub tarbijatele krediidilepinguid, (b) abistab tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd või muud lepingueelset administratiivset tööd, välja arvatud punktis a osutatud tegevus, või (c) sõ lmib tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel; (13) „lepingueelne teave“ – teave, mida tarbija vajab selleks, et võrrelda eri krediidipakkumisi ja teha krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes; (14) „profiilianalüüs“ – igasugune määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 esitatud määratlusele vastav isikuandmete automatiseeritud töötlemine; (15) „sidevahendid“ – kõik direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punktis e esitatud mää ratlusele vastavad kaugsidevahendid; (16) „seosmüük“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, kusjuures krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise te enust eraldiseisvalt tarbijale kättesaadavaks ei tehta; (17) „komplektina müük“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, kusjuures krediidileping või ühis rahastuse laenuandmise teenus tehakse tarbijale kättesaadavaks ka eraldiseisvana, kuid mitte tingimata samadel tingimustel kui komplektis nende muude toodete või teenustega; (18) „nõustamisteenused“ – tarbijale suunatud isikupärastatud soovitused krediidil epinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud ühe või enama tehingu kohta, mis kujutavad endast eraldiseisvat tegevust krediidi andmisest ja krediidivahendajate osutatavatest punktis 12 määratletud teenustest; (19) „arvelduskrediit“ – sõnaselge krediidileping, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki; (20) „arvelduskonto jäägi ületamine“ – vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediit, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vah endid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti; (21) „seotud krediidileping“ – krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping, mille puhul (a) kõnealust krediiti või teenust kasutatakse üksnes nii suguse lepingu rahastamiseks, mis on sõlmitud konkreetse kauba tarnimiseks või konkreetse teenuse osutamiseks, ning (b) neid kahte lepingut vaadeldakse objektiivsest seisukohast majanduslikult ühtsena; majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui tar nija või teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise, või – kui rahastajaks on kolmas osapool – kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kasutab seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmi mise või ettevalmistamisega tarnija või teenuse osutaja teenuseid või kui konkreetsed kaubad või konkreetse teenuse osutamine on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sõnaselgelt kindlaks määratud; (22) „krediidi ennetä htaegne tagastamine“ – krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevate tarbija kohustuste osaline või täielik täitmine; (23) „ühisrahastusplatvorm“ – ühisrahastusplatvorm määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punk ti d tähenduses; (24) „vaba tagasimaksega krediidiliin“ – teatavat liiki krediidileping, mille alusel krediidiandja annab tarbijale võimaluse rahalised vahendid kasutusse või välja võtta, tagasi maksta ja uuesti välja võtta; (25) „võlanõustamisteenused“ – sõltumatute kutseliste ettevõtjate pakutav isikupärastatud tehniline, juriidiline või psühholoogiline abi tarbijatele, kellel on või võib tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel. Artikkel 4 Eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimine 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutavad liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, esialgu selleks konverteerimiseks käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval kehtivat vahetuskurssi. 2. Liikmesriigid võivad lõike 1 k ohasel konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui nimetatud ümardamine jääb 10 euro piiresse. Artikkel 5 Kohustus anda tarbijatele tasuta teavet Liikmesriigid nõuavad, et kui tarbijatele antakse teavet vastavalt käesolevale direktiivile, esitatakse sel line teave tarbijatele tasuta. Artikkel 6 Diskrimineerimiskeeld Liikmesriigid tagavad, et krediidi saamiseks täidetavate tingimustega ei diskrimineerita liidus seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõigus te harta artiklis 21 osutatud alusel, kui need tarbijad taotlevad, sõlmivad või omavad krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut liidus. II PEATÜKK ENNE KREDIIDILEPINGU VÕI ÜHISRAHASTUSE LAENUANDMISE TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGU SÕLMIMIST ESITATAV TEAVE Artikkel 7 Krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaam ja turundus Ilma et see piiraks direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidilepinguid ja ühisrahastuse laenuandmise teenu seid käsitlevad reklaam- ja turundusteated on õiglased, selged ja mitte eksitavad. Keelatud on reklaam- ja turundusteadete sõnastus, mis võib tarbijates tekitada põhjendamatuid ootusi seoses krediidi kättesaadavuse või kulukusega. Artikkel 8 Krediidileping ute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamis sisalduv standardteave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid käsitlev reklaam, milles osutatakse intressimäärale või arvnäitajatele, mis kajastavad kredi idi kulukust tarbijale, sisaldab käesolevale direktiivile vastavat standardteavet. Seda kohustust ei kohaldata, kui siseriikliku õiguse kohaselt tuleb krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenustega seotud reklaamide puhul välja tuua eelkõige k rediidikulukuse aastamäär, mitte intressimäär või mis tahes muud arvnäitajad, mis on seotud krediidi mis tahes kuluga tarbijale esimeses lõigus määratletud tähenduses. 2. Standardteave on vastavalt vajadusele kergesti loetav või selgesti kuuldav ning kohan datud reklaamiks kasutatava andmekandja tehnilistele piirangutele ning selles tuleb tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil osutada kõigile järgmistele elementidele: (a) fikseeritud või muutuva või mõlema määraga laenuintres s koos üksikasjadega kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; (b) krediidi kogusumma; (c) krediidikulukuse aastamäär; (d) asjakohasel juhul krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul hind kohe tasudes (netohind) ja ettemaksu summa; (f) vajaduse korral tarbija makstav kogusumma ja osamaksete summa. Teatavatel põhjendatud a sjaoludel, kui esimeses lõigus osutatud standardteabe edastamiseks kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, selle lõigu punkte e ja f ei kohaldata. 3. Kui selleks, et saada krediiti või saada krediiti reklaamitavatel tingimustel, on ko hustuslik sõlmida leping krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud teatava kõrvalteenuse jaoks ja selle teenuse maksumust ei saa eelnevalt kindlaks määrata, tuleb standardteabes koos lõike 2 punktis c osutatud krediidikulukuse aastamä äraga selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil välja tuua selle lepingu sõlmimise kohustus. Artikkel 9 Üldteave 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad tee vad tarbijale igal juhul paberil või muul püsival andmekandjal kättesaadavaks selge ja arusaadava üldteabe krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste kohta. 2. Lõikes 1 osutatud üldteave hõlmab vähemalt järgmist: (a) teabe väljaandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (b) eesmärk, milleks krediiti võib kasutada; (c) krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute võimalik kestus; (d) pakutavad laenuintressi liigid, märkides, kas tegemist on fikseeritud või muutuva intressimäära või mõlemaga, koos fikseeritud ja muutuva intressimäära omaduste lühikirjeldusega, sealhulgas teabega, mida kumbki intressimäär tarbijale tähendab; (e) tüüpiline näide, mis kajastab krediidi kogusummat, krediidi koguk ulu tarbijale, tarbija makstavat kogusummat ja krediidikulukuse aastamäära; (f) märge võimalike lisakulude kohta, mis ei sisaldu krediidi kogukulus tarbijale ja mis tuleb seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega tasuda; (g) erinevad võimalused krediidi tagasimaksmiseks krediidiandjale (sealhulgas perioodiliste tagasimaksete arv, sagedus ja suurus); (h) krediidi ennetähtaegse tagastamisega otseselt seotud tingimuste kirjeldus; (i) taganemisõiguse kirjeldus; (j) märge kõrvalteenuste kohta, mida tarbija peab ostma, et saada krediiti või saada seda reklaamitavatel tingimustel, ja asjakohasel juhul selgitus selle kohta, et kõrvalteenuseid võib osta teenuseosutajalt, kes ei ole krediidiandja, ning (k) üldine hoiatus krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta. Artikkel 10 Lepingueelne teave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise tee nuse osutaja esitab tarbijale lepingueelse teabe, et tarbija saaks võrrelda eri pakkumisi ning teha seega kõiki asjaolusid arvesse võttes otsuse, kas sõlmida krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping krediidiandja või ühisrahas tuse laenuandmise teenuse osutaja pakutavatel lepingutingimustel; kui see on asjakohane, põhineb kõnealune teave tarbija eelistustel ja tema esitatud teabel. Selline lepingueelne teave tuleb tarbijale esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või selle pakkumine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks. Liikmesriigid nõuavad, et kui esimeses lõigus osutatud lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või selle pakkumine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, edastab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale paberil või muud püsivat andmekandjat kasutades meeldetuletuse selle kohta, et tarbijal on kooskõlas artikliga 26 võimalus krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust taganeda, ning menetluse kohta, mida lepingust taganemiseks järgida tuleb. See me eldetuletus esitatakse tarbijale hiljemalt üks päev pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist või krediidipakkumise vastuvõtmist. 2. Lõikes 1 osutatud lepingueelne teave esitatakse paberil või mõnel muul püsi val andmekandjal I lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kujul. Kogu teabelehel esitatud teave peab olema võrdselt märgatav. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 teabele esitata vad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. 3. Lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes täpsustatakse järgmisi elemente: (a) krediidi liik; (b) krediidiandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (c) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse võtmiseks; (d) krediidilepingu või ühisrahastu se laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhul kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) la enuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintr essi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; (g) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma tüüpilise näite kujul, märkides kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused; Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat või ühisrahastuse la enuandmise teenuse osutajat ühest või mitmest eelistatava krediidi komponendist, näiteks krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus ja krediidi kogusumma, võtab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osuta ja neid komponente arvesse; (h) kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus võimaldab krediidisummat kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja laenuintress erinevad ning krediidiandja kasutab IV lisa I I osa punktis b esitatud eeldust, märgitakse, et asjaomast tüüpi krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse muud krediidisumma kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidikulukuse aastamäärad; (i) tarbija tehtavate maksete summa , arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (j) vajaduse korral ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii tagasimaksete kui ka krediidisumma ka sutusse võtmise kandeid, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidisumma kasutusse võtmise kannete eest ning muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenusest tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimus ed; (k) vajaduse korral tasud, mida tarbija peab krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimisel notarile maksma; (l) vajaduse korral krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud kõrvalteenuse osutamis e lepingu sõlmimise kohustus, kui selline leping on krediidi saamiseks või krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks kohustuslik; (m) kohaldatav viivis ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; (n) hoiatus seo ses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; (o) vajaduse korral nõutavad tagatised; (p) taganemisõiguse olemasolu; (q) vajaduse korral krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ni ng selle hüvitise arvutamise viisi; (r) tarbija õigus saada vastavalt artikli 19 lõikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; (s) tarbija õigus saada vastavalt lõikele 8 taotluse ko rral ja tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepin gu; (t) vajaduse korral teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; (u) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga antud lepingueelne teav e krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv; (v) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus viidatakse võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 3, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaj a võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. 4. Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja e sitab tarbijale koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe, mis on esitatud II lisas ja sisaldab alljärgnevat lepingueelset teavet: (a) krediidi kogusumma; (b) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (c) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse; (d) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma; (e) konkreetsete kaupade või teenuste ees t tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhul kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) maksete hilinemisest tulenevad kulud. 5. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehel esitatav teave on omavahel kooskõlas. See on selgelt loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival vi isil eri kanalites. Lisateave, mida krediidiandja võib tarbijale edastada, esitatakse eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele või Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehele. 6. Kui teabeedastus toimu b direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus erandina lõikest 3 vähemalt käesoleva artikli lõik e 3 punktides c, d, e, f ja i osutatud elemente koos krediidikulukuse aastamääraga tüüpilise näite kujul, samuti tarbija makstavat kogusummat. 7. Kui leping sõlmiti tarbija taotlusel sidevahendi abil, mis ei võimalda edastada teavet kooskõlas käesoleva art ikliga, edastab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale kohe pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinf o teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe. 8. Tarbija taotlusel esitab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja Euroopa tarb ijakrediidi standardinfo ülevaatelehe kõrval tarbijale tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu või ühi srahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu. 9. Kui tegemist on sellise krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatak se krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, lisavad krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja lõike s 1 osutatud lepingueelsesse teabesse selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et kõnealuse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga ei nõuta selle lepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise taga tist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis sõnaselgelt antakse. 10. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või vajaduse ko rral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kohustust tagada, et tarbija saab kogu käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe. Artikkel 11 Artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute lepingueelne teave 1. Artikli 2 lõ ikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute korral esitatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelne teave erandina selle artikli lõikest 2 paberil või mõnel muul püsival andmekandjal III lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe kujul. Kogu teabeleh el esitatud teave peab olema võrdselt märgatav. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe. 2. Artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute korral täpsustatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes erandina selle artikli lõikest 3 kõiki järgmisi elemente: (a) krediidi liik; (b) krediidiandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress nin g vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (c) krediidi kogusumma; (d) krediidilepingu kestus; (e) laenuintress ja laenuintressi kohaldamise tingimused, esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav i ndeks või baasintressimäär, krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavad tasud ja vajaduse korral nende tasude muutmise tingimused; (f) krediidikulukuse aastamäär tüüpiliste näidete kujul, milles nimetatakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud e eldused; (g) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (h) krediidilepingu lõpetamise tingimused ja kord; (i) krediidi ennetähtaegse tagastamise õig us ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi. (j) vajaduse korral märge selle kohta, et tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses; (k) kohaldatav viivis ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; (l) tarbija õigus saada vastavalt artikli 19 lõikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; (m) vajaduse korral teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; (n) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga antud lepingueelne teave kre diidiandja suhtes siduv; (o) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord. 3. Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja esitavad tarbijale koos Euroopa tarbijakrediidi teabelehega Euroop a tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe, mis on esitatud II lisas. 4. Euroopa tarbijakrediidi teabelehel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehel esitatav teave on omavahel kooskõlas. See on selgelt loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites. 5. Kui teabeedastus toimub direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus erandina lõikest 2 vähemalt käesoleva artikli lõike 2 punktides c–f ja l osutatud elemente. 6. Tarbija taotlusel esitavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe kõrval tarbijale tasuta koopia krediidilepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga kredii dilepingu. 7. Kui leping sõlmiti tarbija taotlusel sidevahendi abil, mis ei võimalda edastada teavet kooskõlas käesoleva artikliga, edastab krediidiandja tarbijale kohe pärast krediidilepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Euroopa tarbijakr ediidi standardinfo ülevaatelehe. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja kohustust ta gada, et tarbija saab kogu käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe. Artikkel 12 Piisavad selgitused 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad annavad tarbijal e piisavaid selgitusi pakutavate krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste ja kõrvalteenuste kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutavad krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenused ja kõrvalteenused on kohandatud tema vajadu stele ja rahalisele olukorrale. Need selgitused sisaldavad järgmisi elemente: (a) artiklites 10, 11 ja 38 osutatud teave; (b) pakutava krediidilepingu või pakutavate ühisrahastuse laenuandmise teenuste või kõrvalteenuste põhiomadused; (c) konkreetne mõju , mida pakutav krediidileping või pakutavad ühisrahastuse laenuandmise teenused või kõrvalteenused võivad tarbijale avaldada, sealhulgas maksete tasumata jätmise või makseviivituse tagajärjed; (d) kui krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenu sega komplektis pakutakse kõrvalteenuseid, siis asjaolu, kas iga komplektiosa saab lõpetada eraldi ja mida selline lõpetamine tarbijale kaasa toob. 2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud nõuet kohandada seoses sellega, kuidas ja mis ulatuses selgitusi antakse, et võtta arvesse alljärgnevat: (a) krediidi pakkumise asjaolud; (b) isik, kellele krediiti pakutakse; (c) pakutava krediidi liik. Artikkel 13 Andmete automatiseeritud töötlemisel põhinevad isikupärastatud pakkumised Liikmesriigid nõuavad, et kred iidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad teavitavad tarbijaid, kui neile esitatakse profiilianalüüsil või muul isikuandmete automatiseeritud töötlemisel põhinev isikupärastatud pakkumine. III PEATÜKK SEOSMÜÜK JA KOMPLEKTINA MÜÜK, NÕUSOLEK KÕRVALTEENUSTEGA, NÕUSTAMISTEENUSED JA SOOVIMATU KREDIIDIMÜÜK Artikkel 14 Seosmüük ja komplektina müük 1. Liikmesriigid võivad lubada komplektina müüki, kuid keelavad seosmüügi. 2. Erandina lõikest 1 ja piiramata ko nkurentsiõiguse kohaldamist võivad liikmesriigid lubada krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel nõuda, et tarbija avab või säilitab makse- või säästukonto, kui sellise konto ainus eesmärk on üks alljärgnevatest: (a) koguda kapita li krediidi tagasimaksmiseks; (b) krediiti teenindada; (c) koondada vahendid krediidi saamiseks; (d) anda krediidiandjale täiendav tagatis makseviivituse korral. 3. Erandina lõikest 1 ja piiramata konkurentsiõiguse kohaldamist võivad liikmesriigid lubada seosmüüki juhul, kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suudab pädevale asutusele tõendada, et sarnastel tingimustel pakutavad seotud tooted või tootekategooriad toovad tarbijatele selgelt kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuste toodete kättesaadavust ja hindu turul. 4. Liikmesriigid võivad lubada, et krediidiandjad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad nõuavad tarbijalt kred iidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seoses kindlustuspoliisi olemasolu, võttes arvesse proportsionaalsuse kaalutlusi. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab aktsepteer ima kindlustuspoliisi, mille on välja andnud muu kui tema eelistatud teenuseosutaja, kui sellise kindlustuspoliisiga pakutav tagatis on samaväärne krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja soovitatud poliisi pakutava tagatisega, ilma tar bijale tehtud krediidipakkumise tingimusi muutmata. Artikkel 15 Kõrvalteenuste ostuga nõusoleku eeldamine 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad, krediidivahendajad ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad ei eelda tarbijate nõusolekut vaikeval ikute kaudu esitletavate kõrvalteenuste ostuga. Vaikevalikute hulka kuuluvad eelnevalt märgistatud lahtrid. 2. Tarbija peab lahtrites osutatavate kõrvalteenuste ostuks nõusoleku andma selge nõusolekut väljendava tegevusega, st tegema vabatahtliku, konkree tse, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja ühemõttelise tahteavalduse selle kohta, et ta on nõus lahtrite sisu ja olemusega. Artikkel 16 Nõustamisteenused 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laen uandmise teenuse osutaja teatavad asjaomase tehingu kontekstis tarbijale sõnaselgelt, kas tarbijale osutatakse või saab osutada nõustamisteenuseid. 2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuan dmise teenuse osutaja esitavad tarbijale paberil või muul püsival andmekandjal enne nõustamisteenuste osutamist või enne selliste teenuste osutamise lepingu sõlmimist teabe järgmise kohta: (a) asjaolu, kas soovitus põhineb ainult nende oma tootevalikul võ i suurel hulgal turul pakutavatel toodetel vastavalt lõike 3 punktile c; (b) kui see on kohaldatav, siis tasu, mida tarbija maksab nõustamisteenuste eest, või kui teabe esitamise ajal ei ole selle tasu summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutami se meetod. Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe võib tarbijale esitada lepingueelse lisateabena kooskõlas artikli 10 lõike 5 teise lõiguga. 3. Kui tarbijatele osutatakse nõustamisteenuseid, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandjad ning vajaduse k orral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad võtavad järgmisi meetmeid: (a) koguvad rangelt vajalikku teavet tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuseg a, et soovitada tarbijale tema vajadustele vastavat krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenust; (b) hindavad punktis a osutatud teabe alusel, mis peab olema hindamise ajal ajakohane, tarbija rahalist olukorda ja vajadusi, võttes arvesse mõist likke eeldusi riskide kohta, mis on seotud tarbija rahalise olukorraga soovitatava(te) krediidilepingu(te) või ühisrahastuse laenuandmise teenuste kogu kestuse ajal; (c) kaaluvad piisaval hulgal oma tootevalikus pakutavaid krediidilepinguid või ühisrahast use laenuandmise teenuseid ja soovitavad nende hulgast tarbijale tema vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast sobivat krediidilepingut või mitut sobivat krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenust; (d) tegutsevad tarbija parimates huvides; (e) annavad tarbijale soovitused paberil või muul püsival andmekandjal. 4. Liikmesriigid võivad keelata terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamise, kui nõustamisteenuseid turustavad või osutavad tarbij atele krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Kui liikmesriigid ei keela terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamist, kehtestavad nad järgmised tingimused sellele, millal nõustamisteenuseid osutavad krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise tee nuse osutajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“: (a) krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad kaaluvad piisavalt suurt hulka turul kätte saadavaid krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid; (b) krediidivahendajad ei saa nõustamisteenuste eest tasu ühelt või enamalt krediidiandjalt. Teise lõigu punkti b kohaldatakse üksnes siis, kui krediidiandjad, kelle krediidilepinguid kaaluti, ei moodusta turul enamust. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded selle kohta, millal krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltum atu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“. 5. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad hoiatavad tarbijat, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus võib tarbija jaoks kaasa tuua teatava riski, arvestades tarbija rahalist olukorda. 6. Liikmesriigid tagavad, et nõustamisteenuseid tohivad osutada üksnes krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nõustamisteenuseid tohivad osutada muud kui esimeses lõigus osutatud isikud, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: (a) nõustamisteenuseid osutatakse juhuslikult kutsetegevuse käigus, mi da reguleeritakse õigusnormidega või eetikakoodeksiga, millega ei välistata kõnealuste teenuste osutamist; (b) nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames pankrotihaldurid ning seda haldustegevust reguleeritakse õigusnormidega; (c) nõust amisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames avalik-õiguslikud või vabatahtlikud võlanõustajad, kes ei tegutse ärilistel kaalutlustel; (d) nõustamisteenuseid osutavad isikud, kes on saanud pädevalt asutuselt tegevusloa ja kelle üle pädev asutu s teostab järelevalvet. Artikkel 17 Soovimatu krediidimüügi keeld Liikmesriigid keelavad igasuguse krediidimüügi, mida tarbijad ei ole eelnevalt taotlenud ega selleks sõnaselget nõusolekut andnud. IV PEATÜKK KREDIIDIVÕIMELISUSE HINDAMINE JA JUURDEPÄÄS AN DMEBAASIDELE Artikkel 18 Kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust 1. Liikmesriigid tagavad, et enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist hindab krediidiandja või vajaduse korral ühisrahastuse laenuandmise t eenuse osutaja põhjalikult tarbija krediidivõimelisust. Sellel hindamisel tuginetakse tarbija huvidele, et vältida vastutustundetuid laenuandmistavasid ja liigset võlakoormust, ning võetakse arvesse asjaomaseid tegureid, mis aitavad prognoosida, kas tarbij a suudab täita krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Krediidivõimelisust hinnatakse tarbija sissetulekut ja kulutusi ning muud rahalist ja majanduslikku olukorda käsitleva asjakohase, täpse, v ajaliku, piisava ja proportsionaalse teabe põhjal, näiteks tõendid sissetuleku või tagasimaksete muude allikate kohta, finantsvarade ja -kohustuste teave või teave muude finantskohustuste kohta. Teave hangitakse asjaomastest ettevõttesisestest või -väliste st allikatest, sealhulgas tarbijalt ning vajaduse korral artiklis 19 osutatud andmebaasis päringu tegemisega. Kooskõlas käesoleva lõikega kogutud teavet kontrollitakse asjakohaselt ja sel otstarbel kasutatakse vajaduse korral sõltumatult kontrollitavat do kumentatsiooni. 3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja või vajaduse korral ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kehtestab menetlused lõikes 1 osutatud hindamiseks ning et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja dokumenteerib need menetlused ja hoiab neid ajakohasena. Samuti nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja dokumenteerib lõikes 2 osutatud teabe ja säilitab seda. 4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või ühisrahastuse la enuandmise teenuse osutaja võimaldab tarbijale krediiti ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga n õutavatel tingimustel. Olenemata esimesest lõigust, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt ei ole tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tin gimustel, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja erandkorras teha krediidi tarbijale kättesaadavaks konkreetsetel ja hästi põhjendatud asjaoludel. 5. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teen use osutaja sõlmib tarbijaga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu, ei tühista ega muuda krediidiandja ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja hiljem seda krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osu tamise lepingut tarbija kahjuks põhjendusel, et krediidivõimelisust ei hinnatud õigesti. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui tõendatakse, et tarbija jättis lõikes 2 osutatud teabe krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale teadl ikult esitamata või esitas võltsitud teabe. 6. Kui krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse profiilianalüüsi või muud isikuandmete automatiseeritud töötlemist, tagavad liikmesriigid, et tarbijal on õigus (a) taotleda ja saada isiklikku kontakti krediidia ndja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajaga, et otsus läbi vaadata; (b) taotleda ja saada krediidiandjalt või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajalt selgeid selgitusi krediidivõimelisuse hinnangu kohta, sealhulgas isikuandmete automatiseeri tud töötlemisega seotud loogika ja riskid ning selle olulisus ja mõju otsuse tegemisel; (c) väljendada oma seisukohta ning krediidivõimelisuse hinnang ja otsus vaidlustada. 7. Liikmesriigid tagavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, peab krediidiand ja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat viivitamata teavitama taotluse tagasilükkamisest ja vajaduse korral sellest, et krediidivõimelisuse hinnang põhineb andmete automatiseeritud töötlemisel. 8. Liikmesriigid tagavad, et kui pooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist, peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbija krediidivõi melisust ajakohastatud teabe alusel uuesti hindama, enne kui ta krediidi kogusummat märkimisväärselt suurendab. 9. Liikmesriigid, kelle õigusaktides on krediidiandjatele või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele sätestatud kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, võivad selle nõude säilitada. Artikkel 19 Andmebaasid 1. Iga liikmesriik tagab piiriülese krediidi korral teiste liikmesriikide krediidiandjatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale juurdepääsu selles liikmesriigis tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele. Sellistele andmebaasidele juurdepääsu tingimused ei tohi olla diskrimineerivad. 2. Lõiget 1 kohaldatakse nii avalike kui ka eraandmebaaside puhul. 3. Lõikes 1 osutatud andmebaasides säilitatakse teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta. 4. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi lõikes 1 osutatud andmebaasis sooritatud päringu alusel, teavitab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise päringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi üksikasjadest. V PEATÜKK KREDIIDILEPINGUTE VORM JA SISU Artikkel 20 Krediidilepingu ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu vor m 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud koostatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ning et kõik lepingupooled saavad krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osuta mise lepingu koopia. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada siseriiklikke õigusnorme krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute sõlmimise õiguspärasuse kohta, kui need on kooskõlas liidu õigusega. Artikkel 21 Kr ediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus esitatav teave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus täpsustatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmised elemendid: (a) krediidi liik; (b) lepingupoolte nimed, asukohtade aadressid, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi ja asukoha aadress; (c) krediidi kogusumma ja tingimuse d krediidi kasutusse võtmiseks; (d) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhu l kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; (g) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma, mis on arvutatud krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamis e lepingu sõlmimise ajal, ning kõik selles arvutuses kasutatud eeldused; (h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (i) kui tegemist on fikseeritu d kestusega krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu põhiosa tagasimaksmisega, siis tarbija õigus saada taotluse korral, tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestu se jooksul konto väljavõte tagasimaksegraafiku kujul; (j) kui tasusid ja intressi tuleb maksta laenu põhiosa tagasimaksmiseta, siis loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused; (k) vajaduse korral ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise kandeid, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise kannete eest ning muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; (l) kohaldatav viivis sellisena, nagu seda kohaldati krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenus e osutamise lepingu sõlmimise ajal, ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral makseviivitusest tulenevad tasud; (m) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; (n) vajaduse korral avaldus, et tasumisele kuuluvad notaritas ud; (o) vajaduse korral nõutavad tagatised ja nõutav kindlustus; (p) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ning muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbijale artikli 26 lõike 3 punktiga b ette nähtud kohustuse kohta maksta kasutatud põhiosa ja intress ning kogunev intress päeva kohta; (q) artikli 27 kohaste õigustega seonduv teave ning nende õiguste kasutamise kord; (r) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus kooskõlas a rtikliga 29, ennetähtaegse tagastamise kord ning vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; (s) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu lõpetamise õiguse ka sutamise kord; (t) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord; (u) vajaduse korral muud lepingutingimused; (v) vajaduse korral pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress. Esimeses lõigus osutatu d teave peab olema selgelt loetav ja kohandatud selle andmekandja tehnilistele piirangutele, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites. 2. Lõike 1 punkt i kohaldamisel teeb krediidiandja ning vajaduse korra l ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestuse jooksul kättesaadavaks konto väljavõtte tagasimaksegraafiku kujul. Esimeses lõigus osutatud tag asimaksegraafikus märgitakse võlgnetavad summad ning nende summade tagasimaksmisega seotud tähtajad ja tingimused. Tagasimaksegraafikus esitatakse ka iga tagasimakse jaotus põhiosa, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning vajaduse korral võimalike lis akulude vahel. Kui laenuintress ei ole fikseeritud või kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu alusel võib lisakulusid muuta, osutatakse tagasimaksegraafikus selgelt ja kokkuvõtlikult asjaolule, et graafikus sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni laenuintressi või lisakulusid krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kohaselt muudetakse. 3. Kui tegemist on sellise krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepi nguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, esitab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja lisaks lõikes 1 osutatud teabele selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et kõnealuse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga ei nõuta selle lepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis sõnaselgelt antakse. VI PEATÜKK KREDIIDILEPINGU MUUTMINE JA LAENUINTRESSI MUUTUSED Artikkel 22 Teave krediidile pingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu muutmise kohta Piiramata käesoleva direktiiviga ette nähtud muude kohustuste täitmist, tagavad liikmesriigid, et enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu ti ngimuste muutmist edastab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale järgmise teabe: (a) selge kirjeldus kavandatavate muudatuste ning vajaduse korral selle kohta, kas tarbija peab andma nõusoleku, või õigusnormide alusel tehta vate muudatuste kohta; (b) muudatuste tegemise ajakava; (c) tarbijale kättesaadavad võimalused esitada nende muudatuste kohta kaebus; (d) kaebuse esitamise tähtaeg; (e) selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele võib kaebuse esitada. Artikkel 23 Laenuintressi muutused 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat paberil või mõnel muul püsival andmekandjal laenuintressi muutumisest enne muutuse jõustumist. Esimeses lõigus osutatud teav e sisaldab tehtavate maksete summat pärast uue laenuintressi jõustumist ning üksikasju maksete arvu või sageduse kohta, kui maksed muutuvad. 2. Erandina lõikest 1 võib selles lõikes osutatud teabe esitada tarbijale perioodiliselt, kui täidetud on kõik järg mised tingimused: (a) pooled on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; (b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; (c) uuest baasintressim äärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud; (d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ruumides. VII PEATÜKK ARVELDUSKREDIIT JA ARVELDUSKONTO JÄÄGI ÜLETAMINE Artikkel 24 Arvelduskrediit 1. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, annab krediidiandja tarbijale krediidilepingu kogu kestuse ajal korrapäraselt teavet paberil või mõnel muul püsival andmekandjal esitatava konto väljavõt tega, mis sisaldab järgmisi üksikasju: (a) täpne periood, mida konto väljavõte kajastab; (b) kasutusse võetud krediidisummad ja kasutusse võtmise kuupäevad; (c) eelmiselt konto väljavõttelt üle kantud jääk ja selle kuupäev; (d) uus kontojääk; (e) tarbija t ehtud maksete suurus ja maksekuupäevad; (f) kohaldatav laenuintress; (g) kohaldatavad tasud; (h) vajaduse korral tarbija makstav miinimumsumma. 2. Kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja teavitab tarbijat paber il või muul püsival andmekandjal laenuintressi või tasumisele kuuluvate tasude suurenemisest enne vastava muutuse jõustumist. Erandina esimesest lõigust võib selles lõigus osutatud teabe esitada perioodiliselt lõikega 1 ette nähtud viisil, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) pooled on krediidilepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; (b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; (c) uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud; (d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides. Artikkel 25 Arvelduskonto jäägi ületamine 1. Liikmesriigid nõuavad, et kui sõlmitakse leping arvelduskonto avamiseks, mille puhul tarbija võib arvelduskonto jääki ületada, peab krediidiandja esitama vastava teabe lepingus lisaks artikli 11 lõike 2 punktis e osutatud teabele. Krediidiandja esitab tarbijale kõnealuse teabe korrapäraselt paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. 2. Liikmesriigid nõuavad, et arvelduskonto mä rkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, esitab krediidiandja tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal viivitamata kõik järgmised andmed: (a) arvelduskonto jäägi ületamine; (b) asjaomane summa; (c) laenuintress; (d) võlgnev use suhtes kohaldatavad trahvid, tasud või viivised. Peale selle peab krediidiandja arvelduskonto jäägi sagedase ületamise korral pakkuma tarbijale nõustamisteenuseid, kui need on kättesaadavad, või soovitama talle võlanõustamisteenuseid. 3. Käesolev artik kel ei piira ühegi siseriikliku eeskirja kohaldamist, millega nõutakse, et krediidiandja peab arvelduskonto jäägi märkimisväärse kestusega ületamise korral pakkuma muud liiki krediiditoodet. VIII PEATÜKK LEPINGUST TAGANEMINE, SELLE LÕPETAMINE JA KREDIIDI ENNETÄHTAEGNE TAGASTAMINE Artikkel 26 Taganemisõigus 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on võimalik krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust põhjust esitamata 14 kalendripäeva jooksul taganeda. Esimeses lõigus osutatud taganemistähtaeg algab: (a) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päeval või (b) päeval, mil tarbija sai kätte lepingutingimused ja teabe kooskõlas artiklitega 20 ja 21, juhul kui see päev on hilisem ku i käesoleva lõigu punktis a osutatud kuupäev. Tarbija loetakse esimeses lõigus osutatud tähtajast kinni pidanuks, kui lõike 3 punkti a kohane teade edastatakse krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale enne selle tähtaja lõppu. 2. Ku i seotud krediidilepingu puhul on [ käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev ] kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega juba ette nähtud, et vahendeid ei tohi tarbijale kättesaadavaks teha enne konkreetse tähtpäeva möödumist, võivad liikmesriigid erandina lõi kest 1 sätestada, et selles lõikes osutatud tähtaega võib tarbija sõnaselgel taotlusel lühendada selle konkreetse tähtpäevani. 3. Kui tarbija kasutab taganemisõigust, võtab ta järgmised meetmed: (a) teavitab krediidiandjat või ühisrahastuse laenuandmise te enuse osutajat lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul paberil või muul püsival andmekandjal vastavalt krediidiandjalt või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajalt artikli 21 lõike 1 punktiga p saadud teabele; (b) maksab krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast punktis a osutatud teate saatmist laenu põhiosa ja põhiosa suhtes alates selle kasutusse võtmise kuupäevast kuni selle tagasimaksmise kuupäevani kog unenud intressi. Esimese lõigu punktis b nimetatud intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi alusel. Taganemise korral ei ole krediidiandjal ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal õigust saada tarbijalt muud hüvitist, välja arvatud hüvitis kr ediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja poolt riiklikele haldusorganitele makstud tagastamatute tasude eest. 4. Kui krediidiandja, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja või kolmas isik pakub krediidilepingu või ühisrahastuse laenuan dmise teenusega seotud kõrvalteenust asjaomase kolmanda isiku ja krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja vahelise lepingu alusel, ei ole kõrvalteenuse leping tarbija suhtes enam siduv, kui tarbija kasutab kooskõlas käesoleva artikliga oma õigust krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust taganeda. 5. Kui tarbijal on taganemisõigus käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 alusel, siis direktiivi 2002/65/EÜ artiklit 6 ega 7 ei kohaldata. 6. Liikmesriigid võiva d sätestada, et käesoleva artikli lõikeid 1–4 ei kohaldata krediidilepingute ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute suhtes, mis tuleb siseriikliku õiguse kohaselt sõlmida notariaalselt, tingimusel et notar kinnitab, et tarbijale on taga tud artiklite 10 ja 11 ning 20 ja 21 kohased õigused. 7. Käesoleva artikliga ei piirata sellise siseriikliku õiguse kohaldamist, millega kehtestatakse ajavahemik, mille jooksul ei või alustada lepingu täitmist. Artikkel 27 Seotud krediidilepingud 1. Liikme sriigid tagavad, et kui tarbija on liidu õiguse alusel kasutanud õigust taganeda kauba tarne või teenuse osutamise eesmärgil sõlmitud lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv. 2. Kui krediidilepinguga hõlmatud kaupu ei anta tarbijale üle või teenuseid ei osutata või kui seda tehakse vaid osaliselt või kui kaup või teenus ei vasta kauba tarne või teenuse osutamise lepingu tingimustele, on tarbijal õigus kasutada krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes õiguska itsevahendeid, kui tarbija on talle õigusaktide või kauba tarne või teenuste osutamise lepingu alusel antud õiguste kohaselt kaupade tarnijalt või teenuse osutajalt tulutult nõudnud rikkumise hüvitamist. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises ulatuses j a millistel tingimustel saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada. 3. Käesoleva artikliga ei piirata selliste võimalike siseriiklike õigusnormide kohaldamist, millega kehtestatakse krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja solidaarne vastutus tarbija nõuete osas kauba tarnija või teenuse osutaja vastu, kui kauba ostu või teenuse osutamist rahastati krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega. Artikkel 28 Tähtajatud krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse os utamise lepingud 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbija võib tähtajatu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu igal ajal tasuta korraliselt lõpetada, välja arvatud juhul, kui lepingupooled on kokku leppinud etteteatamistähtaj as. Etteteatamistähtaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tähtaja tu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu korraliselt lõpetada, teatades sellest tarbijale vähemalt kaks kuud ette paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus või ü hisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja objektiivselt põhjendatud asjaoludel lõpetada tarbija õiguse tähtajatu krediidilepingu alusel krediiti kasutusse võtta. Kr ediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat lõpetamisest ja selle põhjustest paberil või mõnel muul püsival andmekandjal võimaluse korral enne lõpetamist ja hiljemalt vahetult pärast lõpetamist, välja arvatud juhul, kui sel lise teabe edastamine on keelatud liidu või siseriikliku õigusega või on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Artikkel 29 Krediidi ennetähtaegne tagastamine 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on igal ajal õigus krediit ennetähtaegselt ta gastada. Sellistel juhtudel tuleks vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul. Sellise vähenduse arvutamisel võetakse arvesse kõiki kulusid, mida krediidiandja tarbijalt nõudis. 2. Liikmesri igid tagavad, et krediidi ennetähtaegse tagastamise korral on krediidiandjal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud ennetähtaegse tagastamisega tingimusel, et ennetähtaegne tagastamine toimus fikseeritud laenuintressiga perioodil. Esimeses lõigus osutatud hüvitise summa ei või ületada 1 % ennetähtaegselt tagastatava krediidi summast, juhul kui krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise vaheline periood on pik em kui üks aasta. Kui periood ei ületa ühte aastat, ei ületa hüvitise summa 0,5 % ennetähtaegselt tagastatava krediidi summast. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjal ei ole õigust saada lõikes 2 osutatud hüvitist juhul, kui täidetud on üks alljärgnev atest tingimustest: (a) tagastamine toimub kindlustuslepingu alusel, mis on ette nähtud krediidi tagasimakse tagatise pakkumiseks; (b) krediit on antud arvelduskrediidi vormis; (c) tagastamine toimub perioodil, mil laenuintress ei ole fikseeritud. 4. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et (a) krediidiandjal on õigus saada lõikes 2 osutatud hüvitist üksnes tingimusel, et ennetähtaegselt tagastatav summa ületab siseriikliku õigusega kehtestatud künnise, mis ei ületa 10 000 eurot 12 kuu joo ksul; (b) krediidiandja võib erandkorras nõuda suuremat hüvitist, kui ta suudab tõendada, et kahju, mida ta ennetähtaegse tagastamise tõttu kandis, ületab kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud summat. 5. Kui krediidiandja nõutav hüvitis ületab ennetähtaegse tagastamise tõttu tegelikult kantud kahju, on tarbijal õigus vastavale vähendamisele. Esimese lõigu kohaldamisel koosneb kahju erinevusest esialgselt kokku lepitud intressimäära ja selle intressimäära vahel, millega krediidiandja saab ennetäh taegselt tagastatava summa sellise ennetähtaegse tagastamise ajal turul välja laenata, ning selle puhul võetakse arvesse ennetähtaegse tagastamise mõju halduskuludele. 6. Lõikes 2 osutatud hüvitise summa ei ületa mingil juhul intressi, mida tarbija oleks m aksnud krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise tähtpäeva vahelisel perioodil. IX PEATÜKK KREDIIDIKULUKUSE AASTAMÄÄR NING MÄÄRADE JA KULUDE ÜLEMPIIRID Artikkel 30 Krediidikulukuse aastamäära arvutamine 1. Krediidikuluk use aastamäär arvutatakse IV lisa I osas sätestatud matemaatilise valemi abil. See võrdub kõigi nende tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediidisumma, tagasimaksed ja tasud) ühe aasta nüüdisväärtusega, milles krediidiandja või ühisra hastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija on omavahel kokku leppinud. 2. Krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks määratakse kindlaks krediidi kogukulu tarbijale, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingu võ i ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sätestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (välja arvatud ostuhind), mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise või teenuse kasutamisega, olenemata sellest, kas tehingu eest tasuti sular ahas või krediidiga. Krediidi kogukulu tarbija jaoks sisaldab krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist kajastava konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise jaoks ja muid maksetega seotud tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. 3. Krediidikulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping jääb kehtima kokkulepitud ajavahemiku vältel ning et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija täidavad oma kohustused krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel. 4. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus on sätestatud, et laenuintress v õi teatavad krediidikulukuse määras sisalduvad tasud võivad muutuda, mistõttu ei ole need arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidikulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud jäävad algtasemega võrreldes fikseerituks ja kohaldatavak s krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu lõppemiseni. 5. Vajaduse korral võib krediidikulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda IV lisa II osas esitatud lisaeeldustest. Kui käesolevas artiklis ja IV lisa II osas esitatud eel dused ei ole krediidikulukuse määra ühetaoliseks arvutamiseks piisavad või ei vasta enam kaubanduslikele tingimustele turul, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat artiklit ja IV lisa II osa muuta ning lisada vajalikud lisaeeldused krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi. Artikkel 31 Intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära ja tarbija krediidi kogukulu ülempiirid 1. Liikmesriigid kehtestavad ülempiirid ühele või mitme le alljärgnevale elemendile: (a) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes kohaldatavad intressimäärad; (b) krediidikulukuse aastamäär; (c) krediidi kogukulu tarbijale. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad ülempiirid vaba ta gasimaksega krediidiliinidele. X PEATÜKK ÄRITEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED JA NÕUDED TÖÖTAJATELE Artikkel 32 Äritegevusele esitatavad nõuded tarbijakrediidi andmisel 1. Liikmesriigid nõuavad, et alljärgnevas tegevuses tegutsevad krediidiandja, krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ausalt, õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt ning võtavad arvesse tarbijate õigusi ja huve: (a) krediiditoodete kavandamine; (b) krediidi andmine, vahendamine või selle hõlbustamine; (c) krediidiga seotud nõustamisteenuste osutamine; (d) tarbijatele kõrvalteenuste osutamine; (e) krediidilepingu täitmine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamine. Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tegevuses lähtutakse tarbija asjaolusid k äsitlevast teabest ja konkreetsest nõudest, mille tarbija on esitanud, ning mõistlikest eeldustest riskide kohta, mis on seotud tarbija olukorraga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse kogu kestuse jooksul. Esimese lõigu punktis c osutatu d tegevuses lähtutakse ka artikli 16 lõike 3 punkti a alusel nõutavast teabest. 2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse os utajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 sätestatud nõuet. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidivõimelisuse hindamise eest vastutavate töötajate tasustamise poliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgivad krediidiandjad järgmisi põhim õtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele ja organisatsioonilisele ülesehitusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele: (a) tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveer i võtma riske, mis ületavad krediidiandja puhul talutava riski piiri; (b) tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiandja äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks, eelkõige nähes ette, e t tasustamine ei sõltu heakskiidetud krediiditaotluste arvust ega osakaalust. 4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad osutavad nõustamisteenuseid, ei piira nende asjaomaste töötaja te tasustamise kord töötajate võimet tegutseda tarbija parimates huvides ning tasustamise kord ei ole tingimuslikult seotud müügieesmärkidega. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid lisaks keelata krediidiandjalt krediidivahendajale makstava vah endustasu. 5. Liikmesriigid võivad keelata või piirata makseid, mida tarbija krediidiandjale, krediidivahendajale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist teeb. Artikkel 33 Töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad nõuded 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad nõuavad, et nende töötajatel on asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus kredi idilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute kavandamise, pakkumise või sõlmimise, krediidivahendustegevuse või nõustamisteenuste või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutamise valdkonnas. Kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimisega kaasneb kõrvalteenus, on nõutavad sellise kõrvalteenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja pädevus. 2. Liikmesriigid kehtestavad krediidiandjate, krediidivahendajate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate töötajate teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse üle teostavad järelevalvet pädevad asutused ja et pädevatel asutustel on volitused nõuda krediidiandjatelt, krediidivahendajatelt ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatelt selliste tõendite esitamist, mida pädev asutus peab vajalikuks kõnealuse järelevalve eesmärgil. XI PEATÜKK FINANTSALANE HARIMINE JA FINANTSRASKUSTES TARBIJATELE ANTAV ABI Artikkel 34 Finantsalane harimine 1. Liikmesriigid edendavad meetmeid, millega toetatakse tarbijate harimist vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise valdkonnas, eriti seoses tarbijakrediidilepingutega. Tarbijatele antakse selge ja üldine teave krediidi andmise protsessi kohta, et anda neile juhiseid, eeskätt tarbijatele, kes võtavad tarbijakrediiti esimest korda, ja eeskätt juhul, kui selleks kasutatakse digivahendeid. Samuti levitavad liikmesriigid teavet juhiste kohta, mida võivad tarbijatele anda tarbijaorganisatsioonid ja riik likud asutused. Käesolev lõige ei takista liikmesriikidel ette näha täiendavat finantsalast harimist. 2. Komisjon hindab liikmesriikides tarbijatele pakutavat finantsalast haridust ja avaldab selle kohta aruande ning teeb kindlaks parima tava näited, mida võiks edasi arendada, et suurendada tarbijate finantsteadlikkust. Artikkel 35 Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad kohaldaksid asjakohaseid poliitikapõhimõtteid ja menetlusi selle tagamiseks, et enne täitemenetluse alustamist kasutataks sobivatel juhtudel mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist. Selliste makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete puhul võetakse muude tegurite hulgas arvesse tarbija asjaolusid ning need võivad muu hulgas hõlmata alljärgnevaid meetmeid: (a) krediidilepingu täielik või osaline refinantseerimine; (b) krediidilepingu kehtivate tingimus te muutmine, sh näiteks: i) krediidilepingu kehtivuse pikendamine; ii) krediidilepingu liigi muutmine; iii) osa või kõigi tagasimakstavate osamaksete maksetähtpäeva edasilükkamine teatava aja võrra; iv) intressimäära muutmine; v) maksepuhkuse pakkumine; vi) osalised tagasimaksed; vii) vääringu konverteerimine; viii) võla osaline kustutamine ja võla koondamine. 2. Lõike 1 punktis b esitatud võimalike meetmete loetelu ei piira siseriiklike õigusnormide kohaldamist ega kohusta liikmesriike kehtestama oma si seriiklikus õiguses kõiki neid meetmeid. 3. Liikmesriigid võivad nõuda, et kui krediidiandjal on lubatud määrata kindlaks ja kehtestada tasu, mida küsitakse tarbijalt makseviivituse korral, ei ole see tasu suurem kui on vajalik krediidiandjale makseviivitu se tõttu tekkivate kulude hüvitamiseks. 4. Liikmesriigid võivad lubada krediidiandjatel kehtestada lisatasu, mida tarbija peab makseviivituse korral maksma. Sellisel juhul kehtestavad liikmesriigid selliste tasude ülempiiri. 5. Liikmesriigid ei takista kr ediidilepingu pooltel sõnaselgelt kokku leppimast, et krediidi tagasimaksmiseks piisab seotud krediidilepinguga hõlmatud kauba või sellise kauba müügist saadava tulu tagastamisest või üleandmisest krediidiandjale. Artikkel 36 Võlanõustamisteenused Liikmes riigid tagavad, et tarbijatele tehakse kättesaadavaks võlanõustamisteenused. XII PEATÜKK KREDIIDIANDJAD JA KREDIIDIVAHENDAJAD Artikkel 37 Mittekrediidiasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve Liikmesriigid tagavad, et krediidia ndjatele, -vahendajatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele, kes ei ole krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, annab nõuetekohase korra alusel tegevusloa, neid registreerib ja nende üle teeb järeleva lvet sõltumatu pädev asutus. Artikkel 38 Krediidivahendajate konkreetsed kohustused Liikmesriigid nõuavad, et krediidivahendajad (a) märgivad tarbijatele ette nähtud reklaamis ja dokumentides oma volituste ulatuse ning asjaolu, kas nad teevad koostööd ainult ühe või mitme krediidiandjaga või tegutsevad sõltumatu vahendajana; (b) teevad tarbijale teatavaks võimalikud tasud, mida tarbija peab osutatavate teenuste eest krediidivahendajale maksma; (c) lepivad võimalikes punktis b osutatud tasudes tarbijaga kokku paberil või muul püsival andmekandjal enne krediidilepingu sõlmimist; (d) teevad krediidiandjale teatavaks võimalikud punktis b osutatud tasud, et neid saaks arvesse võtta krediidikulukuse aastamäära arvutamisel. XIII PEATÜKK ÕIGUSTE LOOVUTAMINE J A VAIDLUSTE LAHENDAMINE Artikkel 39 Õiguste loovutamine 1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, on tarbij al õigus taotleda õiguste omandaja suhtes samasugust kaitset, nagu võimaldati talle esialgse krediidiandja suhtes, sealhulgas tasaarvestus, kui selline kaitsemeede on asjaomases liikmesriigis lubatud. 2. Liikmesriigid nõuavad, et esialgne krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat lõikes 1 osutatud loovutamisest, välja arvatud juhul, kui esialgne krediidiandja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks. Artikkel 40 Vaidluste kohtuväline lahendamine 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele on kättesaadavad asjakohased ja tõhusad menetlused käesolevas direktiivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks tarbijate ja krediidian djate, krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel; kui see on asjakohane, kasutatakse selleks olemasolevaid üksusi. Sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused ja neid pakkuvad üksused peavad vastama direktiivis 20 13/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. 2. Liikmesriigid julgustavad lõikes 1 osutatud vaidlusi lahendavaid üksusi tegema koostööd, et lahendada piiriüleseid krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenustega seotud vaidlusi. XIV PEATÜKK PÄDEVAD ASUTUSED Artikkel 41 Pädevad asutused 1. Liikmesriigid määravad pädevad riigiasutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise, (edaspidi „pädevad asutused“) ning tagavad, et neile antakse uurimis- ja täitmise tagamise volitused ning piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks. Pädevad asutused on kas riigiasutused, siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riigiasutuste tunnustatud, siseriiklike õigusaktide al usel nimelt selleks volitatud asutused. Need ei või olla krediidiandjad, krediidivahendajad ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, s amuti audiitorid ja eksperdid, kes on saanud juhiseid pädevatelt asutustelt, on seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega. Nad ei või avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad võivad saada oma ametiülesandeid täites, v älja arvatud kokkuvõttena või üldises vormis ja juhul, kui sellise teabe vahetamine või edastamine on sõnaselgelt nõutav liidu või siseriikliku õiguse alusel. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused on kas üks või mõlemad järgmistest: (a) Euroopa Par lamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused; (a) muud asutused peale punktis a nimetatud pädevate asutuste, tingimusel et siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt peavad kõnealused asutused tegema ko ostööd punktis a nimetatud pädevate asutustega alati, kui see on vajalik, et täita oma ülesandeid käesoleva direktiivi alusel. 4. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise tagamiseks pädevate asutustena määratud asutused vastavad määruse (EL) 2017/2394 artiklis 5 esitatud kriteeriumidele. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pädevate asutuste määramisest ja hilisematest muudatustest ning, juhul kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, märgivad erald i ära ülesannete võimaliku jagamise nende pädevate asutuste vahel. Esimene selline teade tuleb edastada nii pea kui võimalik ja hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva. 6. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi kooskõlas liikmesriigi õ igusega (a) vahetult oma vastutusel või õigusasutuste järelevalve all või (b) pöördudes kohtutesse, kes on pädevad tegema vajaliku otsuse, sealhulgas vajaduse korral esitades apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata. 7. Ku i liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik, et nende vastavad ülesanded on selgelt piiritletud ja et nad teevad oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tihedat koostööd. 8. Komisjon avaldab pädevate asutuste loetelu väh emalt kord aastas Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda pidevalt oma veebilehel. XV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 42 Ühtlustamise tase 1. Kui käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada ega vastu võtta käesolevas direktiivis kehtestatust erinevaid sätteid, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti. 2. Kui liikmesriik kasutab artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 8 lõikes 1, artikli 8 lõike 2 punktis c, artikli 20 lõik es 2, artikli 26 lõikes 2 ja artikli 29 lõikes 4 sätestatud õiguslikke võimalusi, teavitab ta sellest ning kõikidest edasistest muudatustest komisjoni. Liikmesriigid võtavad ka asjakohaseid meetmeid, et levitada kõnealust teavet krediidiandjatele, krediidi vahendajatele, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele ja tarbijatele oma riigis. Artikkel 43 Käesoleva direktiivi imperatiivsus 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on keelatud loobuda neile käesoleva direktiivi riiklike rakendusmeetmetega antud õigustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide täitmisest ei saa kõrvale hoiduda, kasutades selleks lepingute sõnastust. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, e t tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus on tihedalt seotud üh e või mitme liikmesriigi territooriumiga. Artikkel 44 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud me etmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast üle võtmise tähtaega ] ning viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel kooskõlas määruse (EL) 2017/2394 artikliga 21 on võimalik määrata trahve halduskorras, algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramise ks või kasutada mõlemat varianti, kusjuures selliste trahvide maksimumsuurus on vähemalt 4 % krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja aastakäibest kõigis õigusaktide täitmise tagamise koordineeritud meetmes osalevates liikmesriikides. 3. Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus võib avalikustada halduskaristuse, mis määratakse käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Artikkel 45 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 30 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates xx.xx.xxxx . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimi st pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 30 lõikes 5 osutatu d õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval . See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikm esriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 30 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Eu roopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad e i esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 46 Läbivaatamine ja järelevalve 1. Komisjon hindab käesolevat direktiivi iga viie aasta järel ning esimest korda viie aasta möödudes alates se lle kohaldamise alguskuupäevast. Hindamise käigus antakse liidu majanduslikke suundumusi ja asjaomase turu olukorda arvesse võttes hinnang artikli 2 lõike 2 punktis c ning IV lisa II osas kehtestatud künniste ja protsendimäärade kohta, mille alusel arvutat akse artikli 29 kohasel krediidi ennetähtaegsel tagastamisel makstav hüvitis. 2. Samuti jälgib komisjon artiklis 42 osutatud õiguslike võimaluste mõju siseturule ja tarbijatele. 3. Komisjon esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise tulemused Euroopa Parla mendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga. Artikkel 47 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted Direktiiv 2008/48/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaeg a ]. Seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suhetega tarbijate ja krediidiandjate või krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajate vahel, kes kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, n agu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 3, kohaldatakse direktiivi 2008/48/EÜ siiski kuni [ väljaannete talitus: palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Samuti kohaldatakse direktiivi 2008/48/EÜ kred iidilepingute suhtes, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ] kuni [ nende lõppemiseni ). Käesoleva direktiivi artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 ning artikleid 28 ja 39 kohaldatakse kõigi tähtajatute lepingute suhtes, mis eksisteerivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetaks e vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 48 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: 24 kuud pärast direktiivi vastuvõtmist ] käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Seoses käesoleva direktiivi kohaldamisal asse kuuluvate suhetega tarbijate ja krediidiandjate või krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajate vahel, kes kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikl is 3, kohaldavad liikmesriigid neid meetmeid siiski alates [ väljaannete talitus: palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametliku l avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriikliku õiguse põhiliste normide teksti. Artikkel 49 Jõustumine Käesol ev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 50 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja I LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI STANDARDINFO TEABELEHT 1. Krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed Kui see on asjakohane Krediidiandja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Krediidivahendaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress: [Asukoha aadress tarbija jaoks] ( * ) Selle teabe esitamine on vabatahtlik. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. 2. Krediiditoote kirjeldus Krediidi liik Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidisumma kasutusse võtmise tingimused Raha kättesaamise viis ja aeg. Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus Osamaksed ja kui see on asjakohane, osamaksete sooritamise järjekord Tasumisele kuulub: [Tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus] Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: Tasumisele kuuluv kogusumma Laenu põhiosa, millele lisanduvad intress ja võimalikud laenuga seotud kulud. [Krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa] Kui see on asjakohane Krediit on antud kauba või teenuse eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis või on seotud konkreetse kauba tarnimise või teenuse osutamisega Kauba/teenuse nim etus Hind kohe tasudes Kui see on asjakohane Nõutavad tagatised Tarbijalt nõutavate krediidilepingu tagatiste kirjeldus. [Tagatiste liik] Kui see on asjakohane Tagasimaksete tulemusena ei toimu laenu põhiosa viivitamatu kustutamine. Kui see on asjakohane Hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud otsuste tegemise alusel. 3. Krediidiga seotud kulud Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenus e osutamise lepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid . [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga) – perioodid] Krediidikulukuse aastamäär Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse aastamäär a arvutamiseks kasutatud eeldused] Kas krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on kohustuslik sõlmida – krediiditagatiseks olev kindlustuspoliis või – muu kõrvalteenuse leping? Kui nimetatud teenustega seotud kulud ei ole krediidiandjale, krediidivahendajale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale teada, ei sisaldu need krediidikulukuse aastamääras. jah/ei [kui jah, kindlustuse liik] jah/ei [kui jah, kõrvalteenuse liik] Kaasnevad kulud Kui see on asjakohane Ühe või mitme konto pidamise kohustus, et kajastada krediidi tagasimakseid ja krediidisumma kasutusse võtmist Kui see on asjakohane Vastava maksevahendi (nt krediitkaardi) kasutamise kulude summa Kui see on asjakohane Muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kulud Kui see on asjakohane Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga seotud eespool nimetatud kulude muutmise tingimused Kui see on asjakohane Kohustus maksta notaritasud Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning Teil võib olla edaspidi raskusi krediidi saamisel. Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. 4. Muud olulised õiguslikud aspektid Taganemisõigus Krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust võib taganeda 14 kalendripäeva jooksul . Krediidi ennetähtaegne tagastamine Teil on igal ajal õigus krediidi osaliseks või täielikuks ennetähtaegseks tagastamiseks. Kui see on asjakohane Krediidi ennetähtaegsel tagastamisel on krediidiandjal õigus saada hüvitist. [Hüvitise suuruse kindlaksmääramine (arvutusmeetod) kooskõlas direktiivi … artikli 29 rakendamist käsitlevate sätetega] Päringud andmebaasidest Krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab Teile andma viivitamata ja tasuta teavet andmebaasis tehtud päringu tulemustest, kui päringu alusel lükatakse krediiditaotlus tagasi. Seda ei kohaldata juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud liidu õigusega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Õigus saada krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projekt Teil on õigus saada taotluse korral tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist. Seda sätet ei kohaldata, kui kred iidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ei ole taotluse saamise ajal valmis teiega krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut sõlmima. Kui see on asjakohane Ajavahemik, mille jooksul on lepingueelne teave krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv Käesolev teave kehtib alates ... kuni ... Kahjuhüvitusnõuetega seotud teave Teil on õigus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust [Tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] Kui see on asjakohane 5. Lisateave finantsteenuste kaugturustuse korral a) Krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kohta Kui see on asjakohane Krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esindaja Teie elukohaliikmesriigis Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Nimi] [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Registreerimine [Äriregister, millesse krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja on kantud, ning tema registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris] Kui see on asjakohane Järelevalveasutus b) Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kohta Kui see on asjakohane Taganemisõiguse kasutamine [Praktilised suunised taganemisõiguse kasutamise kohta, sealhulgas taganemisõiguse kasutamise periood, aadress, kuhu taganemisteade saata tuleks, ning tagajärjed juhul, kui taganemisõigust ei kasutata] Kui see on asjakohane Õigusakt, mille alusel krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja enne krediidilepingu sõlmimist Teiega suhteid loob Kui see on asjakohane Klausel krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse suhtes kohaldatava õiguse ja/või pädeva kohtu kohta [Asjakohane klausel märgitakse siia] Kui see on asjakohane Kasutatavad keeled Teave ja lepingutingimused edastatakse … [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes]. c) Kahjuhüvitusnõuete kohta Juurdepääs kohtuvälisele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusele [Sidevahendi abil sõlmitud lepingu pooleks olevale tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] ( * ) Selle teabe esitamine on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale vabatahtlik. II LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI STANDARDINFO ÜLEVAATELEHT Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu või ühisrahastus e laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga) – perioodid] Krediidikulukuse aastamäär Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud eeldus ed] Kui see on asjakohane Krediit on antud kauba või teenuse eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis või on seotud konkreetse kauba tarnimise või teenuse osutamisega Kauba/teenuse nimetus Hind kohe tasudes Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning Teil võib olla edaspidi raskusi krediidi saamisel. Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht tuleb esitada ühel lehel lisaks Euroop a tarbijakrediidi standardinfo teabelehele, see peab olema selgelt loetav ja kohandatud teabe esitamiseks kasutatava andmekandja tehnilistele piirangutele. III LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI TEABELEHT Teatud krediidiorganisatsioonide pakutav tarbijakredii t (direktiivi … artikli 2 lõige 5) Võla konverteerimine 1. Krediidiandja või krediidivahendaja nimi ja kontaktandmed Krediidiandja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbij a jaoks] Kui see on asjakohane Krediidivahendaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] ( * ) Selle teabe esitamine on vabatahtlik. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. 2. Kre diiditoote kirjeldus Krediidi liik Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidilepingu kestus Kui see on asjakohane Teilt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses. Kui see on asjakohane Hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud otsuste tegemise alusel. 3. Krediidiga seotud kulud Krediidilepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga)], Kui see on asjakohane Krediidikulukuse aastamäär Krediidi kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatud eeldused] Kui see on asjakohane Kulud Kui see on asjakohane Nende kulude muutmise tingimused [Krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavad kulud] Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete hilinemisega [……(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. 4. Muud olulised õiguslikud aspektid Krediidilepingu lõpetamine [Krediidilepingu lõpetamise tingimused ja kord] Päringud andmebaasidest Krediidiandja peab teile andma viivitamata ja tasuta teavet andmebaasis tehtud päringu tulemustest, kui päringu alusel lükatakse krediiditaotlus tagasi. Seda ei kohaldata juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud ELi õigusega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Kui see on asjakohane Ajavahemik, mille jooksul on lepingueelne teave krediidiandja suhtes siduv Käesolev teave kehtib alates ... kuni ... Kui see on asjakohane 5. Lisateave Osamaksed ja kui see on asjakohane, osamaksete sooritamise järjekord Tasumisele kuulub: [Osamaksete graafiku tüüpiline näide, mis sisaldab ka tarbija tehtavate maksete summat, arvu ja sagedust] Tasumisele kuuluv kogusumma Krediidi ennetähtaegne tagastamine Teil on igal ajal õigus krediidi osaliseks või täielikuks ennetähtaegseks tagastami seks. Kui see on asjakohane Krediidi ennetähtaegsel tagastamisel on krediidiandjal õigus saada hüvitist. [Hüvitise suuruse kindlaksmääramine (arvutusmeetod) kooskõlas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 16 rakendamist käsitlevate sätetega] Kahjuhüvitusnõuetega seotud teave Teil on õigus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust [Tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] Kui see on asjakohane 6. Lisateave finantsteenuste kaugturustuse korral a) Krediidiandja kohta Kui see on asjakohane Teie elukohaliikmesriigis asuva krediidiandja esindaja Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Nimi] [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Registreerimine [Äriregister, millesse krediidiandja on kantud, ning tema registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris] Kui see on asjakohane Järelevalveasutus b) Krediidilepingu kohta Taganemisõigus Krediidilepingust võib taganeda 14 kalendripäeva jooksul. Kui see on asjakohane Taganemisõiguse kasutamine [Praktilised suunised taganemisõiguse kasutamise kohta, sealhulgas aadress, kuhu taganemisteade saata tuleks, ning tagajärjed juhul, kui taganemisõi gust ei kasutata] Kui see on asjakohane Õigusakt, mille alusel krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist Teiega suhteid loob Kui see on asjakohane Klausel krediidilepingu suhtes kohaldatava õiguse ja/või pädeva kohtu kohta [Asjakohane klausel märgitakse siia] Kui see on asjakohane Kasutatavad keeled Teave ja lepingutingimused edastatakse … [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes]. c) Kahjuhüvitusnõuete kohta Juurdepääs kohtuvälisele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusele [Sidevahendi abil sõlmitud lepingu pooleks olevale tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] ( * ) Selle teabe esitamine on krediidiandjale vabatahtlik. IV LISA I. Baasvõrrand, mis väljendab ühelt poolt kasutusse võetud krediidisummade ning teiselt poolt tagasimaksete ja tasude võrdsust. Krediidikulukuse aastamäära (APR) leidmiseks kasutatava baasvõrrandi ühel pool on aasta lõikes kasut usse võetud krediidisummade nüüdisväärtus kokku ning teisel pool tagasimaksete ja tasude nüüdisväärtus kokku, st: kus: – X on krediidikulukuse aastamäär; – m on viimase kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber; – k on kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber, seega 1 ≤ k ≤ m; – C k on kasutusse võetud krediidisumma k suurus; – t k on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga järgmise krediidisumma kasutusse võtmise ku upäeva vahel, seega t 1 = 0; – m’ on viimase tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber; – l on tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber; – D l on tagasimakse või makstud tasu suurus; – s l on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga tagasimakse või tasude maksmise kuupäeva vahel. Märkused Mõlema lepingupoole eri ajal makstud summad ei pruugi olla võrdsed ning neid ei pea tingimata maksma võrdse ajavahemiku järel. Alguskuupäev o n esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäev. Arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osa-aastates. Aasta pikkus on 365 päeva (või 366 päeva liigaasta puhul), 52 nädalat või 12 võrdset kuud. Kuu on 30,41666 päeva (st 365/12) ka ju hul, kui tegemist on liigaastaga. Kui arvutustes kasutatavaid ajavahemikke ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või -aastates, väljendatakse ajavahemikke ühes nimetatud täisajavahemikus koos teatava päevade arvuga. Päevade kasutamisel: i) võe takse arvesse kõik päevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad; ii) võrdsed perioodid koos päevadega loendatakse eest tahapoole kuni esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevani; iii) päevadest koosneva perioodi pikkuse saamiseks jäetakse esimene päev välja ja viimane päev arvatakse sisse ning perioodi pikkus väljendatakse aastates, jagades kõnealuse perioodi täisaasta päevade arvuga (365 või 366), loendades eest tahapoole alates viimasest päevast kuni eelneva aasta sama päevani. Arvutuse tulemus e sitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra. Võrrandit saab väljendada ka üheainsa summana, kasutades rahavoogude mõistet (A k ), mis on positiivne või negatiivne, teisisõnu, kas makstud või saadud ajavahemikel 1–n, väljendatuna aastates, st: , S on rahavoogude hetkesaldo. Kui eesmärk on panna vood võrduma, on väärtus null. II. Lisaeeldused krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks on a lljärgnevad. Kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna. Kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga võimaldatakse tarbijal ise otsustada, millal ta krediidisumma kasutusse võtab, kuid kehtestatakse seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega summa või ajavahemiku piirang, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna varaseimal krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kindlaks määratud kuupäeval ning vastavalt krediidi kasutusse võtmisega seotud piirangutele. Kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse o sutamise leping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seonduvad kulud ja laenuintressid erinevad, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna kõige kõrgemate seonduvate kulude ja laenuintressiga, mida rakendatakse seda liiki krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes. Arvelduskrediidi korral käsitatakse krediidi kogusummat täies mahus ja kogu krediidilepingu kehti vusajaks kasutusse võetuna. Kui arvelduskrediidi kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidikulukuse aastamäär eeldusel, et krediidi kestus on kolm kuud. Tähtajatu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu korral, kui ei o le tegemist arvelduskrediidiga, eeldatakse et i) krediit on antud üheks aastaks alates esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevast ning tarbija tehtava viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intress ja muud tasud, kui neid on; ii) t arbija maksab krediidi põhiosa tagasi võrdsete kuumaksetena, algusega üks kuu pärast esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva. Juhul kui laenusumma tuleb igal makseperioodil tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, eeldatakse, et tarbija võtab jä rgnevad krediidisummad kasutusse ja maksab kogu laenusumma tagasi ühe aasta jooksul. Intressi ja muid tasusid kohaldatakse vastavalt nendele kasutusse võetud krediidisummadele ja põhiosa tagasimaksetele ning krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sätestatule. Selles punktis tähendab tähtajatu krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping sellist krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut, millel ei ole fikseeritud k estust ja mis hõlmab krediiti, mis tuleb tagasi maksta täies mahus perioodi jooksul või pärast seda, kuid kui krediit on tagasi makstud, saab seda uuesti kasutusse võtta. Selliste krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute puhul, mis ei ole punktides d ja e sätestatud eeldustele vastavad arvelduskrediidilepingud või tähtajatud krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud: i) kui ei saa kindel olla, millal või kui suure osa laenusummast tarbija tagasi maksab, eeldatakse, et tarbija maksab krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus märgitud kõige varasemal kuupäeval ja selles lepingus märgitud kõige väiksema summa; ii) kui esialgse krediidisumma kasutusse võtmise ku upäeva ja tarbija esimese makse kuupäeva vahelist aega ei ole võimalik kindlaks teha, eeldatakse, et see on lühim ajavahemik. Kui tarbija tehtava makse kuupäeva või summat ei ole võimalik krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lep ingu või punktides d, e või f esitatud eelduste põhjal kindlaks teha, eeldatakse, et makse tehakse vastavalt krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ettenähtud kuupäevadele ja tingimustele, ning kui need kuupäevad ja tingimused ei ole teada, siis eeldatakse, et i) intress makstakse laenusummaga koos; ii) ühekordne tasu, mis ei ole intress, makstakse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päeval; iii) mitmekordsed korrapäraste ajavahemike järel makstavad tasud, mis ei ole intress, makstakse alates esimese laenusumma maksmise kuupäevast, ning kui nende suurus ei ole teada, eeldatakse, et need on ühesuurused summad; iv) viimase maksega tasutakse maksmata jäänud laenusumma, intress ja muud tasud, k ui neid on. Kui krediidi ülemmäära suhtes ei ole veel kokku lepitud, eeldatakse, et see on 1 500 eurot. Kui piiratud ajavahemiku jooksul pakutakse erinevaid laenuintresse ja tasusid, loetakse laenuintressi ja tasude määraks kõrgeim määr krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kogu kestuse vältel. Selliste tarbijakrediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute puhul, mille jaoks on kokku lepitud fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, m ille lõppedes määratakse uus laenuintress, mida seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatakse, lähtutakse krediidikulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediid ikulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal. V LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 2008/48/EÜ Käesolev direktiiv Artikkel 1 Artikkel 1 Artikli 2 lõige 1 Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikli 2 lõike 1 teine lõik Artikli 2 lõike 2 punktid a, b ja c Artikli 2 lõike 2 punktid a, b ja c Artikli 2 lõike 2 punktid d, e ja f – Artikli 2 lõike 2 punktid g, h, i, j, k ja l Artikli 2 lõike 2 punktid d, e, f, g, h ja i Artikli 2 lõige 2a Artikli 2 lõige 3 Artikli 2 lõige 3 – Artikli 2 lõiked 4, 5 ja 6 Artikli 2 lõiked 4, 5 ja 6 Artikli 3 punktid a, b ja c Artikli 3 punktid 1, 2 ja 3 – Artikli 3 punktid 4 ja 5 Artikli 3 punktid d, e ja f Artikli 3 punktid 13, 20 ja 21 Artikli 3 punktid g, h, i, j, k, l ja m Artikli 3 punktid 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 Artikli 3 punkt n Artikli 3 punkt 22 – Artikli 3 punktid 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ja 29 – Artikkel 5 – Artikkel 6 – Artikkel 7 Artikkel 4 Artikkel 8 --- Artikkel 9 Artikli 5 lõike 1 esimene lõik Artikli 10 lõike 1 esimene lõik – Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktid a, b, c, d, e ja f Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid a, b, c, d, e ja f Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punkti g esimene ja kolmas la use Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid g ja h Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punkti g teine lause Artikli 10 lõike 3 teine lõik Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktid h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r ja s Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s ja u – Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid t ja v Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik Artikli 5 lõike 1 neljas lõik Artikli 10 lõike 5 teine lõik Artikli 5 lõige 2 Artikli 10 lõige 6 Artikli 5 lõige 3 Artikli 10 lõige 7 Artikli 5 lõige 4 Artikli 10 lõige 8 Artikli 5 lõige 5 Artikli 10 lõige 9 Artikli 5 lõige 6 (osaliselt artikkel 12) Artikkel 6 – – Artikkel 11 Artikkel 7 Artikli 10 lõige 10 – Artikkel 12 – Artikkel 13 Artikkel 8 Artikkel 18 – Artikkel 14 – Artikkel 15 Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 9 Artikkel 19 Artikli 10 lõige 1 Artikkel 20 Artikli 10 lõige 2, artikli 10 lõige 3 ja artikli 10 lõige 4 Artikkel 21 Artikli 10 lõige 5 – – Artikkel 22 Artikkel 11 Artikkel 23 Artikkel 12 Artikkel 24 Artikkel 13 Artikkel 28 Artikkel 14 Artikkel 26 Artikkel 15 Artikkel 27 Artikkel 16 Artikkel 29 Artikkel 17 Artikkel 39 Artikkel 18 Artikkel 25 Artikkel 19 Artikkel 30 – Artikkel 31 – Artikkel 32 – Artikkel 33 – Artikkel 34 – Artikkel 35 – Artikkel 36 Artikkel 20 Artikkel 37 Artikkel 21 Artikkel 38 – Artikkel 41 Artikkel 22 Artiklid 42 ja 43 Artikkel 23 Artikkel 44 Artikkel 24 Artikkel 40 Artikkel 24a Artikkel 45 Artikkel 26 Artikli 42 lõige 2 Artikli 27 lõige 1 Artikkel 48 Artikli 27 lõige 2 Artikkel 46 Artikkel 28 Artikkel 4 Artikkel 29 Artikkel 47 Artikkel 30 Artikkel 47 Artikkel 31 Artikkel 49 Artikkel 32 Artikkel 50 I lisa IV lisa II lisa I lisa III lisa III lisa – II lisa – V lisa EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Directive 2008/48/EC on credit agreements for consumers (‘the Consumer Credit Directive’ or ‘the Directive’) , amended in 2011, 2014, 2016 and 2019 , established a harmonised EU framework for consumer credit, to facilitate the emergence of a smoothly functioning internal market in consumer credit and provide a high level of consumer protection in order to ensure consumer confidence. A REFIT Evaluation in 2018-2019 found that the 2008 Directive’s objectives, namely ensuring high standards of consumer protection and fostering the development of an internal market for credit, are still relevant in the context of a regulatory landscape that is significantly fragmented across the EU and have been only partially met. Such fragmentation, together with legal uncertainty due to the imprecise wording of some provisions of the Directive, hamper the smooth functioning of the internal market for consumer credit and does not guarantee a consistently high level of consumer protection. Since the adoption of the 2008 Directive, digitalisation has profoundly changed the decision-making process and the habits of consumers in general, who now want a smoother and faster process for obtaining credit and often do so online. This also affects the lending sector, progressively getting digitalised. New market players, such as peer-to-peer lending platforms, are offering credit agreements in different forms. New products, such as short-term high-cost credit, have appeared. Digitalisation has also brought new ways of disclosing information digitally and assessing the creditworthiness of consumers using automated decision-making systems and non-traditional data. The COVID-19 crisis and the resulting confinement measures have also disrupted the EU economy and had a major impact on the credit market and consumers, especially vulnerable ones, making many EU households more financially vulnerable . Conversely, the crisis has also accelerated the digital transformation. Amid the COVID-19 crisis, Member States adopted a series of relief measures that seek to alleviate the financial burden of citizens and households, such as loan repayment moratoria that were generally extended to consumer credit. Against this background, the Commission announced a review of the Consumer Credit Directive in its Work Programme for 2020. In the revised Work Programme adopted in the context of the COVID-19 pandemic the adoption date of the review was postponed to the second quarter of 2021 . • Consistency with existing policy provisions in the policy area Consistency with existing policy provisions would be guaranteed in the proposal. Unfair terms in consumer contracts are regulated by Directive 93/13/EEC concerning unfair terms in consumer contracts, which provides that contractual terms not individually negotiated are not binding on the consumers if, contrary to the requirement of 'good faith', they cause a significant imbalance in the rights and obligations of consumers on the one hand and sellers and suppliers on the other hand, to the detriment of the consumers. This general requirement is supplemented by a list of examples of terms that may be regarded as unfair. Directive 93/13/EEC applies in parallel to other consumer protection rules under Union law. Directive 2002/65/EC on the distance marketing of financial services regulates consumer credits currently exempted by the Consumer Credit Directive scope which are sold at distance, e.g. online. The Directive is currently under review, as announced in the Commission Work Programme 2020. Misleading advertising is regulated by Directive 2005/29/EC concerning unfair business-to-consumer commercial practices in the internal market and Directive 2006/114/EC concerning misleading and comparative advertising which applies to relations between traders. These rules do not however take into account the specificities of consumer credit or address the need for consumers to be able to compare advertising. Regulation (EU) 2016/679 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data (General Data Protection Regulation, ‘GDPR’) sets out the rules applicable to the processing of personal data, strengthening individuals fundamental rights and clarifying rules for companies and public bodies. The principles of data minimisation, accuracy, storage limitation as laid down in Article 5 of the GDPR govern the use of data to conduct creditworthiness assessments . Without diverging from the GDPR, this proposal aims to address the concerns identified in the processing of personal data that are specific to practices observed in the consumer credit market, i.e. the use of alternative sources of data for creditworthiness assessments or the transparency of assessments carried out using machine learning techniques. Consistency with other legislation, such as the amendments introduced in, amongst others, Directive 2005/29/EC by Directive (EU) 2019/2161 on better enforcement and modernisation of Union consumer protection rules, would also be guaranteed in the proposal, which includes provisions in line with that Directive. In 2020, the Commission adopted a Digital Services Act package . It includes a Digital Services Act amending Directive 2000/31/EC (the e-Commerce Directive) and introducing a horizontal framework for intermediary services, and a Digital Markets Act introducing rules for platforms acting as ‘gatekeepers’ in the digital sector. In 2021, the Commission also published a Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence , to promote the uptake of artificial intelligence (AI) but also to address the risks associated with certain uses of AI. • Consistency with other Union policies The objectives of the proposal are consistent with the EU’s policies and objectives. The proposal is consistent with and complementary to other EU legislation and policies, particularly in the area of consumer protection, such as Directive 2011/83/EU on consumer rights, Directive 2013/11 on consumer Alternative Dispute Resolution and Directive 2014/17/EU on credit agreements for consumers relating to residential immovable property, regulating mortgage credit agreements (the Mortgage Credit Directive). In 2018, the Commission also published a Proposal for a Directive on credit servicers, credit purchasers and the recovery of collateral , which is currently being negotiated by the co-legislators. In September 2020, the Commission adopted a digital finance package , including a digital finance strategy and legislative proposals on crypto-assets and digital resilience, for a competitive EU financial sector that gives consumers access to innovative financial products while ensuring consumer protection and financial stability. Consistently, this proposal aims to modernise consumer credit rules in order to cater for changes brought about by digitalisation. It also complements Regulation (EU) 2020/1503 on European crowdfunding service providers for business, as that regulation does not apply to crowdfunding services for consumers. The Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU/the Treaty) provides for action to ensure the establishment and functioning of an internal market with a high level of consumer protection as well as the freedom to provide services. The cross-border provision of consumer credit is still hindered by several obstacles. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for the proposed directive is Article 114 TFEU on internal market completion, with due regard to Article 169 TFEU . It confers upon the EU the competence to enact measures for the approximation of national rules regarding the establishment and functioning of the internal market. By creating a high level of consumer protection, the proposal aims to help the internal market function smoothly. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The subsidiarity principle applies if the proposal does not fall under the exclusive competence of the EU . The objectives of the proposed action cannot be sufficiently achieved by Member States and can therefore, by reason of the scale or effects of the proposed action, be better achieved by the EU. The Treaty provides for action to ensure the establishment and functioning of an internal market with a high level of consumer protection as well as the free provision of services. Such a market for consumer credit is still limited because of several obstacles. These obstacles restrict the level of cross-border supply and demand activity, reducing competition and consequently choice for consumers. EU action would ensure a consistently high level of consumer protection and a clearer and more harmonised legal framework for businesses, lowering barriers for providing credit in other Member States (through direct cross-border provision or the establishment of subsidiaries). With digitalisation, and the potential entry into the credit market of new digital actors, the cross-border provision of credit is expected to increase. This will make common EU rules fit for the digital age both more necessary and more effective for achieving EU policy objectives. • Proportionality The proposal does not go beyond what is strictly necessary to achieve its objectives. It does not regulate all aspects of lending and borrowing but focuses on key aspects of the consumer credit transaction in order to facilitate the development of cross-border service provision and protect consumers in this context. The proposed rules have been the subject of a proportionality test to ensure appropriate and proportionate regulation. They would entail costs for providers but would also represent an ambitious and future-proof approach leading to higher benefits for consumers and society in general. • Choice of the instrument The chosen instrument is a directive repealing Directive 2008/48/EC. A directive is binding as to the result of achieving the functioning of the internal market, but it leaves to the national authorities the choice of form and methods. The proposed directive will replace the 2008 Directive but retain many of its elements. This will enable Member States to amend the legislation in force (as a result of having transposed Directive 2008/48/EC) to the extent necessary to ensure compliance, hence minimising the impact of such a reform on their legislative systems. The proposed directive is a full harmonisation instrument in the areas it covers, however in some areas some regulatory choices are left to the Member States. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation In 2014, the Commission presented a report on the implementation of the Directive , for which it undertook a mystery shopping exercise and did a consumer survey to assess compliance with the Directive. The report concluded that there was a need to continue monitoring the enforcement of the Directive. In 2020, the Commission presented another report on the implementation of the Directive , to present the key results of the 2018-2019 REFIT Evaluation as well as the lessons learnt from the application of the Directive since its adoption. The report stressed that the 2008 Directive’s objectives are still relevant and that it has been partially effective in ensuring a high level of consumer protection and the emergence of a smoothly functioning internal market. The reasons the Directive has been only partially effective are both the Directive itself (for instance, imprecise wording of certain articles) and external factors, such as its practical application and enforcement in the Member States and aspects of the consumer credit market it does not cover. The evaluation identified a number of shortcomings related to the scope of application of the Directive, its definitions and terms that are sometimes unclear, information obligations not adapted to digital media, a lack of clarity in the provisions on creditworthiness assessment resulting in insufficient protection for consumers, and differences in enforcement. • Stakeholder consultations In the past few years, the Commission has undertaken several consultation activities on rules applicable to consumer credit at EU level. Stakeholders were consulted for the REFIT Evaluation, the results of which were published in 2020, and for the impact assessment conducted for the Directive’s REFIT Review. As part of the REFIT Evaluation and REFIT Review, two public consultations were carried out in addition to other forms of consultation (consumer surveys, stakeholder interviews and surveys, targeted questionnaires sent to national authorities, bilateral meetings, workshops, Member State dedicated expert group meetings, consultation of the Financial Services User Group, as well as ad hoc discussions during the annual Consumer Summits). The European Parliament also organised a hearing in March 2021 on the Directive’s review, and the European Economic and Social Committee published an Information Report in 2019 on the evaluation of the Consumer Credit Directive . A group of Consumer Protection Cooperation (CPC) authorities (members of the CPC network) also did a coordinated compliance check of online advertising and offers to purchase consumer credit products in February/March 2021 . The extensive consultation process has made it possible to identify the main stakeholder views on key issues. Stakeholders’ feedback identified the digitalisation of the market as the main driver to be considered in the review process. Consumer organisations favour an extensive revision of the Directive, to tackle several problems identified in the review linked to the inadequate scope of application of the Directive, irresponsible lending practices, information overload, data use and over-indebtedness, in particular in the COVID-19 context. Respondents across all stakeholder groups and Member States agree that the information consumers get at the advertisement and pre-contractual stages needs to be streamlined and reflect the growing use of digital devices, if it is to achieve its objective of protecting the consumer. Business representatives are very much in favour of regulatory stability and non-regulatory interventions, or targeted changes to the Directive to adapt it to digitalisation developments. They propose simplifying information disclosure requirements, while keeping enough flexibility in the creditworthiness assessment process. National authorities generally support a legislative amendment. Several Member States seem to favour extensive legislative changes to address the problems identified, whereas others advocate for a more targeted approach . A majority of national authorities recognise that harmonising rules would support the development of the cross-border market. All stakeholders appreciate the benefits of debt advisory services for vulnerable consumers and creditors, since these services enable creditors to recover debts effectively. The input received was summarised and used to prepare the impact assessment accompanying this proposal, as well as to assess the impact of new rules on stakeholders. • Collection and use of expertise The Commission also drew on a series of studies and reports on issues relating to responsible lending and borrowing. These include the ICF study supporting the Directive’s Impact Assessment (2021) ; the ICF study supporting the evaluation of the Consumer Credit Directive (2020) ; the LE Europe et al. behavioural study on the digitalisation of the marketing and distance selling of retail financial services (2019) ; the CIVIC study on measuring consumer detriment in the European Union (2017) ; and the CIVIC study on the over-indebtedness of European households (2013) . The Commission also did a mapping of national approaches to creditworthiness assessment pursuant to the Consumer Credit Directive in the context of the 2017 Consumer Financial Services Action Plan , in cooperation with Member State authorities, and published it in 2018 . • Impact assessment The Commission has done an impact assessment for this proposal. The general goals of the REFIT Review were to reduce consumer detriment and the risks of taking out loans in a changing market, facilitate the cross-border provision of consumer credit and boost the competitiveness of the internal market. All this is in line with the original objectives of the Directive. The options assessed to achieve the objectives were: a no-policy-change scenario (Option 0 - baseline), non-regulatory intervention (Option 1); a targeted amendment of the Directive, focusing on making its current provisions clearer and more effective (Option 2); an extensive amendment of the Directive to include new provisions in line with existing EU law (Option 3a) or to include new provisions going beyond existing EU law (Option 3b). Based on the impact assessment, the preferred option was identified as Option 3a, complemented by certain cost-effective measures taken from other options. The preferred option consists of an amendment of the Directive to include new provisions, in line with existing EU acquis. By way of a brief summary of the main elements of the preferred option, the following measures have been included: extension of scope of the Directive to cover loans below EUR 200, interest free credit, all overdraft facilities and all leasing agreements, as well as credit agreements concluded through peer-to-peer lending platforms; amendment of definition of several key terms; provision of adequate explanations to consumers; reduction of the amount of information to be provided to consumers in advertising focusing on key information when provided through certain channels; more details on how and when pre-contractual information is presented to consumers to make sure it is done in a more effective way; ban of pre-ticked boxes; prohibition of tying practices; standards on advisory services; prohibition of unsolicited sale of credit products; establishment of the obligation upon Member States to set caps on interest rates, the annual percentage rate of charge or the total cost of the credit ; establishment of conduct of business rules and obligation upon credit providers and credit intermediaries to ensure that staff members have the proper set of skills and knowledge; indication that creditworthiness assessments should be carried out based on information on financial and economic circumstances, necessary, sufficient and proportionate; provision on the use of alternative sources of data to conduct creditworthiness assessments reflecting the principles of the General Data Protection Regulation (EU) 2016/679; obligation on Member States to promote financial education; obligation upon Member States to adopt measures to encourage creditors to exercise reasonable forbearance; enhancement of the availability of debt advisory services; improving conditions for enforcement by introducing an article on competent authorities; 4 % rule ( minimum maximum fine) as set in the Omnibus Directive (EU) 2019/2161 for cross-border widespread infringements is included with regards to penalties . The preferred option was assessed as very effective in achieving the initiative’s objectives, ensuring a high level of coherence with EU legislation and efficiency in terms of the economic and social impacts assessed. It is expected to have a positive impact on consumer protection, reduce detriment, build trust and improve social inclusion . It is likely to strengthen the level playing field within and across Member States, by reducing the fragmentation of the current legal framework. The quantified measures under the preferred option would entail a reduction in consumer detriment of around EUR 2 billion in the period 2021-2030. In addition to these quantified measures, this option would entail the benefits of other measures such as caps on the annual percentage rate of charge/interest rates which are deemed to be very beneficial for consumers and for society, but could not be quantified, make the preferred option all the more viable. The impact on society is also deemed very positive, thanks to measures preventing and addressing over-indebtedness, thereby improving social inclusion. These measures include strengthening creditworthiness assessments, forbearance measures and debt advisory services. Per EUR 1 spent on debt advice, this is expected to provide between EUR 1.4-5.3 in equivalent benefits, mainly by way of the social costs of over-indebtedness being avoided. Credit providers would bear most of the implementation costs of the new Directive. Some measures would be more costly for providers currently offering products not covered by the Directive (e.g. caps on interest rate, the annual percentage rate of charge or the total cost of the credit). The cost of the quantified measures for banks is estimated to be between EUR 1.4 billion and 1.5 billion. It is expected that costs are going to be passed on to consumers (even though it was not possible to ascertain to what extent). The protection of consumers granting credit through peer-to-peer lending platforms is not addressed as it does not fit the logic of the proposal. Therefore, the protection of consumers investing through these platforms, and the responsibilities of the platforms towards these consumers will be assessed in another context and, if appropriate, followed up by a legal proposal. • Regulatory fitness and simplification The REFIT Review is included in the Commission Work Programme’s REFIT section. The proposal would entail costs for businesses, but is also expected to reduce their administrative burden, thanks to greater legal clarity. Several measures are already being implemented in some Member States, so businesses in those Member States would not face significant additional costs. The proposal simplifies certain information requirements and aims at adapting requirements to digital use. Specifically, the proposal will reduce the advertising costs for credit providers/intermediaries on certain media, e.g. radio, while ensuring that consumers get clearer information that is easier to process and understand. The potential for simplification of requirements for advertising consumer credit on radio broadcasts can be estimated at EUR 1.4 million a year, amounting to 14 million over the period 2021-2030. Adapting information requirements for digital use notably through a new Standard European Consumer Credit Overview has an initial cost. However, in the long run it would reduce the burden on businesses, which could provide the full Standard European Consumer Credit Information form by email, without needing to adapt it to digital screens. Since around one third of consumers entered a credit agreement online, this burden reduction could ultimately have a positive impact over 25 million personal bank loans annually. As regards reduced burden for public administrations, the higher degree of legal clarity and the simplified regulatory framework is expected to reduce the number of complaints and increase the level of certainty and compliance, making enforcement procedures more efficient. Specific measures to reinforce coordination and improve conditions for enforcing the Directive are also expected to result in efficiency gains in the enforcement of the Directive’s obligations. Specific impacts on SMEs have not been identified as significant, so they have not been assessed separately. • Fundamental rights This proposal respects fundamental rights and observes the principles recognised in particular in the Charter of Fundamental Rights of the European Union. In particular, it seeks to ensure full respect for the rules on the protection of personal data, the right to property, non-discrimination, the protection of family and professional life, and consumer protection pursuant to the Charter of Fundamental Rights of the European Union. Any processing of personal data for the purpose of this Directive will comply with Regulation (EU) 2016/679. This includes that only those data that are adequate, relevant and limited to what is necessary to assess consumer’s creditworthiness should be collected and otherwise processed. It will prohibit discrimination based on nationality or place of residence, or any ground referred to in Article 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union when requesting, concluding or holding a credit agreement within the EU, for the benefit of both creditors and consumers. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS This proposal has no implications for the budget of the EU or EU agencies, leaving aside the normal administrative costs linked to ensuring compliance with EU legislation, since no new committees are created and no financial commitments are made. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The Commission will monitor the implementation of the revised Directive, if it is adopted, after its entry into force. The Commission will mainly be in charge of monitoring the Directive’s impact, based on the data provided by Member States authorities and credit providers, which will be based on existing data sources where possible to avoid additional burdens on the different stakeholders. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The following summary aims to facilitate the decision-making process by outlining the main substance of the Directive. Article 1 (subject matter) states that the Directive aims to harmonise aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services. Article 2 (scope) sets out the scope of the Directive, which covers certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services. Some exemptions permitted by Article 2 of Directive 2008/48/EC remain valid, but those concerning minimum amounts, leasing agreements with an option to purchase goods or services, overdraft facilities, free interest rate credit without charges or credit to be repaid within 3 months with only insignificant charges are removed. Article 3 (definitions) defines the terms used in this proposal. To the greatest extent possible, definitions have been aligned with those in other EU texts, in particular Directive 2014/17/EC on credit agreements for consumers relating to residential immovable property. However, given the specificities of this Directive, some have been tailored to this proposal’s needs. Article 4 (conversion of amounts expressed in euro into national currency) sets out rules for converting the amounts expressed in euro in the Directive into national currency. Article 5 (obligation to provide information free of charge to consumers) includes an obligation to give consumers information free of charge in accordance with the Directive. Article 6 (non-discrimination) requires Member States to ensure that consumers legally resident in the Union are not discriminated against on ground of their nationality, residence or on any ground as referred to in Article 21 of the Charter when requesting, concluding or holding a credit agreement or crowdfunding credit services in the EU. Article 7 (advertising and marketing of credit agreements and crowdfunding credit services) i ntroduces general principles for marketing and advertising communications. Article 8 (standard information to be included in advertising of credit agreements and crowdfunding credit services ) sets out the form and content of information to be included in advertising. The standard information concerns key credit features. In specific and justified cases where the medium used to communicate the information to be included in advertising does not enable its visual display, such as in radio advertising, such information should be reduced to avoid information overload and reduce unnecessary burden. These provisions complement the obligations of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services and Directive 2005/29/EC concerning unfair business-to-consumer commercial practices in the internal market. Article 9 (general information) requires that clear and comprehensible general information about credit agreements is made available by creditors or, where applicable, by credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services at all times. Article 10 (pre-contractual information) creates an obligation for creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services to give consumers personalised pre-contractual information on the basis of the Standard European Consumer Credit information form, in addition to which they are to get a Standardised European Consumer Credit Overview one-pager outlining the key features of the credit in question, to help them compare different offers. The purpose is to ensure that consumers see all the essential information at a glance, even on a mobile telephone screen. The content and layout of the Standardised European Consumer Credit Overview is detailed in Annex II, while the content and layout of the Standard European Consumer Credit Information form is detailed in Annex I. Pre-contractual information must be provided at least 1 day before the consumer is bound by any credit agreement, or agreement for the provision of crowdfunding credit services or offer. If pre-contractual information is provided less than one day before the consumer is bound by any credit agreement, agreement for the provision of crowdfunding credit services or offer, creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services must remind consumers, one day after the contract is concluded, of the possibility of withdrawing from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services . Article 11 (pre-contractual information with regard to credit agreements referred to in Article 2(5) or (6) ) creates an obligation for creditors and credit intermediaries to give consumers personalised pre-contractual information for certain types of consumer credit on the basis of the European Consumer Credit Information form, in addition to the Standard European Consumer Credit Overview one-pager. The content and layout of the form is detailed in Annex III. For other credit agreements, pre-contractual information must be provided at least 1 day before the consumer is bound by any credit agreement or offer, otherwise creditors and credit intermediaries must remind consumers, one day after the contract is concluded, of the possibility of withdrawing from the credit agreement. Article 12 (adequate explanations) requires c reditors, credit intermediaries or provider of crowdfunding credit services to adequately explain to consumers the proposed credit agreements, crowdfunding credit service and ancillary services, in order to enable them to assess whether they are adapted to their needs and financial situation. Article 13 (personalised offers on the basis of automated processing) makes it obligatory to inform consumers when, on the basis of automated processing, including profiling, they are presented with personalised offers. Article 14 ( tying and bundling practices) prohibits tying practices, unless it can be demonstrated that they result in a clear benefit for consumers taking due account of the availability and prices of the kinds of products in question, while allowing bundling practices. Article 15 (inferred agreement for the purchase of ancillary services) prohibits inferring consumer agreement through default options such as pre-ticked boxes. Article 16 (advisory services) establishes standards to ensure that, where advice is given by the creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services , consumers are made aware of this, without introducing any obligation to provide advice. It introduces a requirement that a sufficient number of credit agreements or crowdfunding credit services on the market be considered and that advice be given in line with the profile of the borrower. Article 17 (b an on unsolicited credit sales) prohibits any unsolicited sale of credit, including non-requested pre-approved credit cards sent to consumers or consumers’ overdraft/credit card spending limit being raised unilaterally by the creditor, without their prior request or explicit agreement. Article 18 (obligation to assess the creditworthiness of the consumer) requires the creditor or the provider of crowdfunding credit services to assess the consumer’s ability to repay the credit, taking into account the consumer’s interest and based on necessary and proportionate information on the consumer’s income and expenses and other financial and economic circumstances, without exceeding what is strictly needed to perform such an assessment. It also requires that credit is made available to consumers where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligations resulting from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement unless in specific and justified circumstances. In addition, when the creditworthiness assessments is based on automated processing, including profiling, consumers have the right to request and obtain human intervention on the part of the creditor, a meaningful explanation of the assessment of creditworthiness, and express his or her point of view and to contest this creditworthiness assessment. Article 19 (databases) introduces provisions to ensure that creditors or providers of crowdfunding credit services are able to access information from relevant databases on a non-discriminatory basis. Article 20 (form of the credit agreement and of the agreement for the provision of crowdfunding credit services) and Article 21 (information to be included in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services) set out the form and the information to be included in credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Article 22 (information regarding the modification of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services ) sets out specific safeguards to be put in place for consumers in case of modification of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Article 23 (changes in the borrowing rate) sets out the information to be given to the consumer if the borrowing rate changes. Article 24 (overdraft facilities) introduces provisions to ensure that consumers are kept regularly informed of certain particulars of their overdraft facility. Article 25 (overrunning) sets out rules on tacitly accepted overdrafts whereby a creditor makes available to a consumer funds that exceed the current balance in the consumer's current account or the agreed overdraft facility. In the event of a significant overrunning, the consumer must be alerted and informed of the conditions that apply. Article 26 (right of withdrawal) proposes the option for consumers of withdrawing from a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services under circumstances similar to those referred to in Directive 2002/65/EC on the distance marketing of consumer financial services. Article 27 (linked credit agreements) sets out specific rules on linked credit agreements and consumers’ right of withdrawal. Article 28 (open-end credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services ) sets out specific conditions to terminate open-end agreements. Article 29 (early repayment) sets out the right for consumers to discharge their obligations before the due date. In the case of full or partial early repayment, the consumer is entitled to a reduction in the total cost of the credit, while the creditor is entitled to a fair and objectively justified compensation for possible costs directly linked to early repayment of the credit . Article 30 (calculation of the annual percentage rate of charge) concerns the main indicator used to compare consumer credit products. It requires, for consumer credit products, the use of the definition of the annual percentage rate of charge (APR) used in Directive 2008/48/EC. Details of the APR calculation method are given in Annex IV and provisions for amending the methodology are laid down in order to be able to take market developments into account. Article 31 (caps on interest rates, annual percentage rate of charge and the total cost of the credit to the consumer) introduces caps to be placed on the interest rate applicable to consumer credit agreements, on the APR and/or on the total cost of the credit. Member States may decide to set up a specific cap for a revolving credit facility. Articles 32 (conduct of business obligations when providing credit to consumers) and 33 (knowledge and competence requirements for staff) stipulate important conditions for creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services in order to ensure a high degree of professionalism in the provision of consumer credit, such as requirements for remuneration policies and requirements to have the appropriate knowledge and skills. Article 34 (financial education) introduces financial education measures to be promoted by Member States, in particular in relation to consumer credit agreements, to improve consumers’ financial literacy, including on products sold digitally. Article 35 (arrears and forbearance measures) introduces measures to encourage reasonable forbearance before enforcement proceedings are initiated. Article 36 (debt advisory services) requires Member States to ensure debt advisory services are made available to consumers. Article 37 (admission, registration and supervision of non-credit institutions) stipulates that non-credit institutions must be subject to adequate admission processes, registration and supervision. This should ensure that all creditors and providers of crowdfunding credit services , whether a credit institution or not, are adequately regulated and supervised. Article 38 (specific obligations for credit intermediaries) contains provisions for special measures in relation to credit intermediaries. Article 39 (assignment of rights), corresponding to Article 17 of Directive 2008/48/EC, states that certain rights are to be maintained in the event of the assignment to a third party of the creditor’s rights under a credit agreement, or the assignment to a third party of the credit agreement itself. An assignee is understood as any person to whom the creditor's rights have been assigned, in other words a credit insurer, debt collection agency, a rediscounting company or securitisation company etc. Article 40 ( out-of-court dispute resolution) , provides that consumers should have access to alternative dispute resolution procedures for the settlement of disputes between consumers and creditors, credit intermediaries or crowdfunding services providers concerning rights and obligations established by this Directive, without distinguishing between contractual and pre-contractual disputes. Such alternative dispute resolution procedures and the entities offering them should comply with the quality requirements established by Directive 2013/11/EU. . Article 41 (competent authorities) requires Member States to designate specific competent authorities to implement the Directive. Article 42 (level of harmonisation) and Article 43 (imperative nature of the Directive) confirm the principle of full harmonisation as well as the imperative nature of the Directive. Member States shall not be entitled to have in place other provisions in relation to the areas covered by the Directive insofar as it contains harmonised provisions in those areas. Article 44 (penalties) requires Member States to ensure that appropriate administrative measures or sanctions be applied in the case of non-compliance with the Directive. In addition, for ‘widespread infringements’ and ‘widespread infringements with an EU dimension’, as defined in the revised CPC Regulation, Member States will be required to put in their national law fines of a maximum amount of at least 4% of the infringing creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services ’s turnover in the Member States concerned. Article 45 (exercise of delegation) sets out the procedures to be followed to allow certain parts of the Directive to be adapted, specified or updated by means of delegated acts. Articles 46 (review and monitoring), 47 (repeal and transitional provisions), 48 (transposition), 49 (entry into force) and 50 (addressees) contain standard provisions and wording that require no special comment. 2021/0171 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on consumer credits THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Directive 2008/48/EC of the European Parliament and of the Council lays down rules at Union level concerning consumer credit agreements and crowdfunding credit services for consumers. (2) In 2014, the Commission presented a report on the implementation of Directive 2008/48/EC. In 2020, the Commission presented a second report on the implementation of that Directive and a Commission Staff Working Document to present the results of a REFIT evaluation of the Directive which included broad consultation of relevant stakeholders. (3) Those reports and consultations revealed that Directive 2008/48/EC has been partially effective in ensuring high standards of consumer protection and fostering the development of a single market for credit, and that such objectives are still relevant. The reasons why that Directive has been only partially effective stem both from the Directive itself, as for instance imprecise wording of particular articles, and from external factors, such as the developments linked to digitalisation, the practical application and enforcement in Member States as well as from the fact that certain aspects of the consumer credit market are not covered by the Directive. (4) Digitalisation has contributed to market developments that were not foreseen at the time when Directive 2008/48/EC was adopted. In fact, the rapid technological developments registered since the 2008 Directive have brought significant changes to the consumer credit market, both on the supply side and on the demand side, such as the emergence of new products and the evolution of consumer behaviour and preferences. (5) The imprecise wording of certain provisions of Directive 2008/48/EC, allowing Member States to adopt diverging provisions going beyond those provided in that Directive, resulted in a fragmented regulatory framework across the Union in a number of aspects of consumer credit. (6) The de facto and de jure situation resulting from those national differences in some cases leads to distortions of competition among creditors in the Union and creates obstacles to the internal market. The situation restricts consumers' ability to benefit from a gradually increasing offer of cross-border credit, which is expected to further grow as a result of digitalisation. Those distortions and restrictions may in turn have consequences in terms of reduced demand for goods and services. The situation also leads to an inadequate and non-consistent level of protection for consumers across the Union. (7) In recent years, credit offered to consumers has evolved and diversified considerably. New credit products have appeared, in particular in the online environment, and their use continues to develop. This has raised legal uncertainty with regard to the application of the Directive 2008/48/EC to such new products. (8) This Directive complements the rules set out in Directive 2002/65/EC of the European Parliament and of the Council concerning the distance marketing of consumer financial services. In order to ensure legal certainty, it should be clarified that in case of conflict between the provisions, the provision of this Directive as lex specialis should apply. (9) In accordance with Article 26 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), the internal market comprises an area in which the free movement of goods and services and the freedom of establishment are ensured. The development of a more transparent and efficient legal framework for consumer credit should increase consumer trust and facilitate the development of cross-border activities. (10) In order to improve the functioning of the internal market for consumer credits, it is necessary to provide for a harmonised Union framework in a number of core areas. In view of the developing market in consumer credit, in particular in the online environment, and the increasing mobility of European citizens, forward-looking Union legislation which is able to adapt to future forms of credit and which allows Member States the appropriate degree of flexibility in their implementation will help to create a level playing field for businesses. (11) Article 169(1) and Article 169(2), point (a), TFEU provide that the Union is to contribute to the attainment of a high level of consumer protection through measures adopted pursuant to Article 114 TFEU. Article 38 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (the ʻCharterʼ) provides that Union policies are to ensure a high level of consumer protection. (12) It is important that consumers benefit from a high level of consumer protection. Thus, it should be possible for the free movement of credit offers to take place under optimum conditions for both those who offer credit and those who require it, with due regard to specific situations in the Member States. (13) Full harmonisation is necessary in order to ensure that all consumers in the Union enjoy a high and equivalent level of protection of their interests and to create a well-functioning internal market. Member States should therefore not be allowed to maintain or introduce national provisions diverging from other than those laid down in this Directive, unless otherwise provided in this Directive. However, such restriction should only apply where there are provisions harmonised in this Directive. Where no such harmonised provisions exist, Member States should remain free to maintain or introduce national legislation. Accordingly, Member States should have the possibility to maintain or introduce national provisions on joint and several liability of the seller or the service provider and the creditor. Member States should also have the possibility to maintain or introduce of national provisions on the cancellation of a contract for the sale of goods or supply of services where the consumer exercises his right of withdrawal from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services. In this respect, Member States, in the case of open-end credit agreements, should be allowed to fix a minimum period needing to elapse between the time when the creditor asks for reimbursement and the day on which the credit has to be reimbursed. (14) The definitions contained in this Directive determine the scope of harmonisation. The obligation on Member States to implement this Directive should therefore be limited to its scope as determined by those definitions. However, this Directive should be without prejudice to the application by Member States, in accordance with Union law, of the provisions of this Directive to areas not covered by its scope. A Member State could thereby maintain or introduce national legislation corresponding to this Directive or certain provisions of this Directive on credit agreements outside its scope, for instance on credit agreements upon the conclusion of which the consumer is requested to deposit an item as security in the creditor's safe-keeping and where the liability of the consumer is strictly limited to that pledged item. Furthermore, Member States could also apply this Directive to linked credit which does not fall within the definition of a linked credit agreement in this Directive. Thus, the provisions of this Directive on linked credit agreements could be applied to credit agreements that serve only partially to finance a contract for the supply of goods or provision of a service. (15) A number of Member States have applied Directive 2008/48/EC to areas not covered by its scope to enhance the level of consumer protection. In fact, several of the credit agreements not falling within the scope of that Directive can be detrimental for consumers, including short-term high cost loans whose amount is typically lower than the minimum threshold of EUR 200 set out in Directive 2008/48/EC. In this context, and with the aim to ensure a high level of consumer protection and to facilitate the cross-border consumer credit market, the scope of this Directive should cover some agreements that were excluded from the scope of Directive 2008/48/EC, such as consumer credit agreements below the amount of EUR 200. Likewise, other potentially detrimental products, because of the high costs they entail or high fees in case of missed payments, should be covered by this Directive, to ensure increased transparency and better consumer protection, resulting in higher consumer confidence. To this extent, leasing agreements, credit agreements in the form of an overdraft facility and where the credit has to be repaid within one month, and credit agreements where the credit is granted free of interest and without any other charges, including Buy Now Pay Later schemes, i.e. new digital financial tools that let consumers make purchases and pay them off over time, and credit agreements under the terms of which the credit has to be repaid within three months and only insignificant charges are payable should not be excluded from the scope of application of this Directive. Moreover, all credit agreement up until EUR 100 000 should be included in the scope of application of this Directive. The upper threshold of credit agreements under this Directive should be increased to take into account indexation to adjust for the effects of inflation since 2008 and in coming years. (16) Crowdfunding is increasingly a form of finance available to consumers, typically for small expenses or investments. Regulation (EU) 2020/1503 of the European Parliament and of the Council excludes from its scope crowdfunding services, including those facilitating the granting of credit, that are provided to consumers as defined in Directive 2008/48/EC. In this context, this Directive aims to complement Regulation (EU) 2020/1503 by remedying this exclusion by bringing legal clarity on the applicable legal regime for crowdfunding services when a consumer seeks to take out a credit through a provider of crowdfunding credit services. (17) A provider of crowdfunding credit services operates a digital platform open to the public in order to match or facilitate the matching of prospective lenders with consumers that seek funding. Such funding could take the form of consumer credit. Where providers of crowdfunding credit services directly provide credit to consumers, the provisions of this Directive concerning creditors would apply to them. Where providers of crowdfunding credit services facilitate the granting of credit between creditors acting in the course of their trade, business or profession, and consumers, obligations for creditors under this Directive should apply to those creditors. In such a situation, providers of crowdfunding credit services act as credit intermediaries, hence obligations for credit intermediaries under this Directive should apply to them. (18) Some provisions of this Directive should moreover apply to providers of crowdfunding credit services, acting in such capacity and not as creditors or credit intermediaries, where they facilitate the granting of credit between, on the one side, persons granting consumer credit outside of the course of their trade, business or profession, and on the other side, consumers. In this context, the provider of crowdfunding credit services should comply with certain rules and obligations of this Directive including the obligation to carry out a creditworthiness assessment and the rules on pre-contractual information. Persons granting credit not in the course of their trade, business or profession, to consumers through a crowdfunding credit platform should not be subject to obligations for creditors under this Directive. (19) In the case of specific credit agreements to which only some provisions of this Directive are applicable, Member States should remain free to regulate, in their national law, such types of credit agreements as regards other aspects not harmonised by this Directive. (20) Agreements for the provision on a continuing basis of services or for the supply of goods of the same kind, where the consumer pays for them for the duration of their provision by means of instalments, may differ considerably, in terms of the interests of the contractual parties involved, and the modalities and performance of the transactions, from credit agreements covered by this Directive. Therefore, such agreements should not be regarded as credit agreements for the purposes of this Directive. Such agreement includes, for example, an insurance contract where the insurance is paid for in monthly instalments. (21) Credit agreements covering the granting of credit secured by real estate and credit agreements the purpose of which is to finance the acquisition or retention of property rights in land or in an existing or projected building should be excluded from the scope of this Directive as such agreements are regulated by Directive 2014/17/EC of the European Parliament and of the Council . However, unsecured credits the purpose of which is the renovation of a residential immovable property, including those involving a total amount of credit above EUR 100 000, should not be excluded from the scope of this Directive. (22) This Directive should apply irrespective of whether the creditor is a legal person or a natural person. However, this Directive should not affect the right of Member States to limit the provision of credit for consumers to legal persons only or to certain legal persons. (23) Certain provisions of this Directive should apply to natural and legal persons (credit intermediaries) who, in the course of their trade, business or profession, for a fee, present or offer credit agreements to consumers, assist consumers by undertaking preparatory work in respect of credit agreements or conclude credit agreements with consumers on behalf of the creditor. (24) Information to consumers, such as pre-contractual information or general information, should be provided free of charge. (25) This Directive respects fundamental rights and observes the principles recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’). In particular, this Directive fully respects the rights to the protection of personal data, to property, to non-discrimination, to protection of family and professional life, and to consumer protection pursuant to the Charter. (26) Consumers who are legally resident in the Union should not be discriminated against on ground of their nationality or place of residence, or on any ground as referred to in Article 21 of the Charter when requesting, concluding or holding a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services within the Union. (27) Consumers should be protected against unfair or misleading practices, in particular with respect to the information provided by the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services , in line with Directive 2005/29/EC of the European Parliament and of the Council . That Directive continues to apply to credit agreements and crowdfunding credit services and works as a "safety net" ensuring that a high common level of consumer protection against unfair commercial practices can be maintained in all sectors, including by complementing other Union law. (28) Advertising tends to focus on one or several products in particular, while consumers should be able to make their decisions in full knowledge of the range of credit products on offer. In that respect, general information plays an important role in educating the consumer in relation to the broad range of products and services available and the key features thereof. Consumers should therefore be able at all times to access general information on credit products available. This should be without prejudice to the obligation to provide consumers with personalised pre-contractual information. (29) Specific provisions should be laid down on advertising of credit agreements or crowdfunding credit services and certain items of standard information to be provided to consumers in order to enable them, in particular, to compare different offers. Such information should be given in a clear, concise and prominent way by means of a representative example. The standard information should be shown upfront and saliently, in a clear way and in an engaging format. It should be clearly legible and adapted to take into account the technical constraints of certain media such as mobile telephone screens . Temporary promotional conditions, such as a teaser rate with lower interest rate for the initial months of the credit agreement or crowdfunding credit services , should be clearly identified as such. Consumers should see all essential information at a glance, even when they watch it on the screen of a mobile telephone. The creditor and, where applicable, credit intermediary and provider of crowdfunding credit services’ telephone number and email address should also be communicated to the consumer to enable him or her to contact the creditor, the credit intermediary or provider of crowdfunding credit services quickly and efficiently. A ceiling should be provided where it is not possible to indicate the total amount of credit as the total sums made available, in particular where a credit agreement gives the consumer freedom of drawdown with a limitation with regard to the amount. The ceiling should indicate the upper limit of credit which can be made available to the consumer. In specific and justified cases, in order to improve consumer understanding of information disclosed in advertising of credit agreements or crowdfunding credit services where the medium used does not allow to visually display it, such as in radio advertising, the amount of information disclosed could be reduced. In addition, Member States should remain free to regulate information requirements in their national law regarding advertising of credit agreements or crowdfunding credit services which does not contain information on the cost of the credit. (30) In order to be able to make their decisions in full knowledge of the facts, consumers should receive adequate information, for careful consideration at their own leisure and convenience, at least one day prior to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, including information on the conditions and cost of the credit and on their obligations, as well as adequate explanations thereof. These rules should be without prejudice to Council Directive 93/13/EEC . (31) Pre-contractual information should be provided through the Standard European Consumer Credit Information form. To help consumers understand and compare offers, a Standard European Consumer Credit Overview form summarising the key element of the credit should be provided in addition to the Standard European Consumer Credit Information form, through which consumers should see all essential information at a glance, even on the screen of a mobile telephone . Information should be clear, clearly legible and adapted to the technical constraints of certain media such as mobile telephone screens. It should be displayed in an adequate and suitable way on the different channels, to ensure that every consumer can access information on an equal basis and in line with Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council . (32) To ensure the fullest possible transparency and comparability of offers, pre-contractual information should, in particular, include the annual percentage rate of charge applicable to the credit, determined in the same way throughout the Union. As the annual percentage rate of charge can at this stage be indicated only through an example, such example should be representative. Therefore, it should correspond, for instance, to the average duration and total amount of credit granted for the type of credit agreement or crowdfunding credit services under consideration and, if applicable, to the goods purchased. When determining the representative example, the frequency of certain types of credit agreement or crowdfunding credit services in a specific market should also be taken into account. As regards the borrowing rate, the frequency of instalments and the capitalisation of interest, creditors should use their usual method of calculation for the consumer credit concerned. In case pre-contractual information is provided less than one day before the consumer is bound by any credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services , the creditor and, where applicable, the credit intermediary or providers of crowdfunding credit services should remind consumers, one day after conclusion of the contract, of the possibility to withdraw from the credit agreement. (33) The total cost of the credit to the consumer should comprise all the costs, including interest, commissions, taxes, fees for credit intermediaries and any other fees which the consumer has to pay in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services, except for notarial costs. Creditors’ actual knowledge of the costs should be assessed objectively, taking into account the requirements of professionalism laid down in this Directive. (34) Credit agreements or crowdfunding credit services in which a borrowing rate is periodically revised in line with changes occurring in a reference rate referred to in the credit agreement or crowdfunding credit services should not be regarded as credit agreements or crowdfunding credit services with a fixed borrowing rate. (35) Member States should remain free to maintain or introduce national provisions prohibiting the creditor or the provider of crowdfunding credit services from requiring the consumer, in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services, to open a bank account or conclude an agreement in respect of another ancillary service, or to pay the expenses or fees for such bank accounts or other ancillary services. In those Member States where such combined offers are allowed, consumers should be informed before the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services about any ancillary services which are compulsory in order for the credit to be obtained in the first place or on the terms and conditions marketed. The costs payable in respect of those ancillary services, in particular insurance premiums, should be included in the total cost of the credit. Alternatively, if the amount of such costs cannot be determined in advance, consumers should receive adequate information about the existence of costs at a pre-contractual stage. The creditor or the provider of crowdfunding credit services should be presumed to have knowledge of the costs of the ancillary services which he or she offers to the consumer himself or herself, or on behalf of a third party, unless the price thereof depends on the specific characteristics or situation of the consumer. (36) For specific types of credit agreements, however, it is appropriate, in order to ensure an adequate level of consumer protection without placing an excessive burden on creditors or, where applicable, credit intermediaries, to restrict the pre-contractual information requirements, taking into account the specific character of such types of agreements. (37) The consumer should be given comprehensive information before he or she concludes the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, regardless of whether or not a credit intermediary is involved in the marketing of the credit. Therefore, in general, the pre-contractual information requirements should also apply to credit intermediaries. However, where suppliers of goods and services act as credit intermediaries in an ancillary capacity, it is not appropriate to impose on them the legal obligation to provide the pre-contractual information in accordance with this Directive. Suppliers of goods and services may be deemed, for example, to be acting as credit intermediaries in an ancillary capacity if their activity as credit intermediaries is not the main purpose of their trade, business or profession. In those cases, a sufficient level of consumer protection is still achieved since the creditor should be responsible for ensuring that the consumer receives the full pre-contractual information, either from the credit intermediary, where the creditor and the intermediary so agree, or in some other appropriate manner. (38) Member States should have the possibility to regulate the potentially binding character of the information to be provided to the consumer prior to the conclusion of the credit agreement or the crowdfunding credit services and the period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is to be bound by it. (39) Despite the pre-contractual information to be provided, the consumer may still need additional assistance in order to decide which credit agreement or crowdfunding credit services, within the range of products proposed, are the most appropriate for his or her needs and financial situation. Therefore, Member States should ensure that creditors and, where applicable, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services provide such assistance in relation to the credit products which they offer to the consumer, by providing adequate explanations about the relevant information including in particular the essential characteristics of the products proposed to the consumer in a personalised manner so that the consumer can understand the effects which they may have on his or her economic situation. Creditors and, where applicable, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services should adapt the way in which such explanations are given to the circumstances in which the credit is offered and the consumer’s need for assistance, taking into account the consumer’s knowledge and experience of credit and the nature of individual credit products. Such explanations should not in itself constitute a personal recommendation. (40) As highlighted in the Commission Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence (Artificial Intelligence Act) , artificial intelligence (AI) systems can be easily deployed in multiple sectors of the economy and society, including cross border, and can circulate throughout the Union. In this context, creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services should be allowed to personalise the price of their offers for specific consumers or specific categories of consumer based on automated decision-making and profiling of consumer behaviour allowing them to assess the consumer’s purchasing power. Consumers should therefore be clearly informed when the price presented to them is personalised on the basis of automated processing, so that they can take into account the potential risks in their purchasing decision. (41) As a general rule, tying practices should not be allowed unless the financial service or product offered together with the credit agreement or crowdfunding credit services could not be offered separately as it is a fully integrated part of the credit, for example in the event of an overdraft facility. While, t aking into account proportionality considerations, creditors or providers of crowdfunding credit services should be able to require the consumer to have a relevant insurance policy in order to guarantee repayment of the credit or to insure the value of the security, the consumer should have the opportunity to choose his or her own insurance provider. This should not prejudice the credit conditions set by the creditor or the provider of crowdfunding credit services , provided that the insurance policy of that provider has an equivalent level of guarantee as the insurance policy proposed or offered by the creditor or providers of crowdfunding credit services . Moreover, Member States should have the possibility to standardise, wholly or in part, the cover provided by insurance contracts in order to facilitate comparisons between different offers for consumers who wish to make such comparisons. (42) Ancillary services should be presented in a clear and transparent manner. In addition, it should not be possible to infer the consumer’s agreement to such ancillary services, but such agreement should be a clear affirmative act establishing a freely given, specific, informed and unambiguous indication of the consumer’s approval. In this context, silence, pre-ticked boxes or inactivity should not constitute agreement. (43) Providing advice in the form of a personalised recommendation (‘advisory services’) is an activity which may be combined with other aspects of granting or intermediating credit. Therefore, in order to be in a position to understand the nature of the services provided to them, consumers should be made aware of what constitutes such advisory services and of whether advisory services are being, or can be, provided or not. Given the importance which consumers attach to the use of the terms ‘advice’ and ‘advisors’, Member States should be allowed to prohibit the use of the those terms, or similar terms, when advisory services are being provided to consumers by creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . It is appropriate to ensure that Member States impose safeguards where advice is described as independent to ensure that the range of products considered and remuneration arrangements are commensurate with consumers’ expectations of such advice. When providing advisory services, the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services should provide an indication of whether the recommendation will be based on only their own product range or on a wide range of products from across the market, so that the consumer can understand the basis on which the recommendation is made. Moreover, the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services should provide an indication of the fee payable by the consumer for the advisory services or, where the amount cannot be ascertained at the time of disclosure, the method used for its calculation. (44) Credit sales that have not been solicited by the consumers may in some cases be associated with practices that are harmful to the consumer. In this regard, unsolicited sale of credit, including non-requested pre-approved credit cards sent to the consumers, or the unilateral increase of a consumers’ overdraft or credit card limit, should be prohibited. (45) Member States should take appropriate measures to promote responsible practices during all phases of the credit relationship, taking into account the specific features of their credit market. Those measures may include, for instance, the provision of information to, and the education of, consumers, including warnings about the risks attaching to default on payment and to over-indebtedness. In the expanding credit market, in particular, it is important that creditors should not engage in irresponsible lending or give out credit without prior assessment of creditworthiness. Member States should carry out the necessary supervision to avoid such behaviour of creditors and should determine the necessary means to sanction such behaviour. Without prejudice to the provisions on credit risk of Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council , creditors or providers of crowdfunding credit services should bear the responsibility of checking individually the creditworthiness of the consumer. To that end, creditors or providers of crowdfunding credit services should be allowed to use information provided by the consumer not only during the preparation of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services in question, but also during a long standing commercial relationship. Consumers should also act with prudence and respect their contractual obligations. (46) It is essential that the consumer’s ability and propensity to repay the credit is assessed and verified before a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services is concluded. That assessment of creditworthiness should be done in the interest of the consumer, to prevent irresponsible lending practices and over-indebtedness, and should take into consideration all necessary and relevant factors that could influence a consumer’s ability to repay the credit. Member States should be able to issue additional guidance on additional criteria and methods to assess a consumer’s creditworthiness, for example by setting limits on loan-to-value or loan-to-income ratios. (47) The assessment of creditworthiness should be based on information on the financial and economic situation, including income and expenses, of the consumer. The European Banking Authority Guidelines on loan origination and monitoring (EBA/GL/2020/06) provide guidelines on what categories of data may be used for the processing of personal data for creditworthiness purposes, which include evidence of income or other sources of repayment, information on financial assets and liabilities, or information on other financial commitments. Personal data, such as personal data found on social media platforms or health data, including cancer data, should not be used when conducting a creditworthiness assessment. Consumers should provide information about their financial and economic situation in order to facilitate the creditworthiness assessment. In principle, credit should only made available to the consumer where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligations resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement. However, should such assessment be negative, the creditor or the provider of crowdfunding credit services can exceptionally make credit available in specific and justified circumstances such as when they have a long-standing relationship with the consumer, or in case of loans to fund exceptional healthcare expenses, students loans or loans for consumers with disabilities. In such case, when deciding on whether or not to make the credit available to the consumer, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should take into account the amount and the purpose of the credit, and the likelihood that the obligations resulting from the agreement will be met. (48) The Proposal for a Regulation laying down harmonised rules on artificial intelligence (Artificial Intelligence Act), establishes that AI systems used to evaluate the credit score or creditworthiness of natural persons should be classified as high-risk AI systems, since they determine those persons’ access to financial resources or essential services such as housing, electricity, and telecommunication services. In view of those high stakes, w henever the creditworthiness assessment involves automated processing, the consumer should have a right to obtain human intervention on the part of the creditor or providers of crowdfunding credit services . The consumer should also have the right to obtain a meaningful explanation of the assessment made and of the functioning of the automated processing used, including among others the main variables, the logic and risks involved, as well as a right to express his or her point of view and to contest the assessment of the creditworthiness and the decision. (49) To assess the credit status of a consumer, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should also consult credit databases. The legal and actual circumstances may require that such consultations vary in scope. To prevent any distortion of competition among creditors or providers of crowdfunding credit services , they should have access to private or public credit databases concerning consumers in a Member State where they are not established under non-discriminatory conditions compared with creditors or providers of crowdfunding credit services established in that Member State. Member States should facilitate the cross-border access to private or public databases, in compliance with the Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council . To enhance reciprocity, credit databases should as a minimum hold information on consumers’ arrears in payment, in accordance with Union and national law. (50) Where a decision to reject an application for credit is based on the consultation of a credit database, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should inform the consumer of this fact and of the information about him or her hold in the database consulted. (51) This Directive does not regulate contract law issues related to the validity of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services. Therefore, in that area, the Member States may maintain or introduce national provisions which are in conformity with Union law. Member States may regulate the legal regime governing the offer to conclude the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, in particular when it is to be given and the period during which it is to be binding on the creditor or the provider of crowdfunding credit services . If such an offer is made at the same time as the pre-contractual information provided for by this Directive, it should, like any additional information the creditor or the provider of crowdfunding credit services may wish to give to the consumer, be provided in a separate document. That separate document may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information. (52) The credit agreement and the agreement for the provision of crowdfunding credit services should contain all necessary information in a clear and concise manner to enable the consumer to know his or her rights and obligations under that agreement. (53) Without prejudice to Directive 93/13/EEC, and to pre-contractual obligations under this Directive, and in order to ensure a high level of consumer protection, the consumer should be presented, in due time and prior to any modifications to the terms and conditions of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, with a description of the proposed changes and, where applicable, the need for consumer consent or of the changes introduced by operation of law; the timescale for implementing those changes; the means for complaint available to the consumer as well as the time period for the consumer to lodge a complaint and the name and address of the competent authority where the complaint may be submitted. The modification of a contract should not affect any consumer right, including information rights under this Directive. (54) In order to ensure full transparency, the consumer should be provided with information concerning the borrowing rate, both at a pre-contractual stage and when the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is concluded. During the contractual relationship, the consumer should further be informed of changes to the variable borrowing rate and changes to the payments caused thereby. This is without prejudice to provisions of national law not related to consumer information which lay down conditions for, or prescribe the consequences of, changes, other than changes concerning payments, in borrowing rates and other economic conditions governing the credit, for instance rules providing that the creditor or the provider of crowdfunding credit services may change the borrowing rate only where there is a valid reason for such change or that the consumer may terminate the contract should there be a change in the borrowing rate or in other specific economic condition concerning the credit. (55) In case of a significant overrun exceeding a period of one month, the creditor should present the consumer without delay with information on the overrun, including the amount involved, the borrowing rate and any applicable penalties, charges or interest on arrears applicable. In case of regular overrunning, the creditor should offer to the consumer advisory services, where available, to help consumers identifying less expensive alternatives, or redirect consumers towards debt advisory services. (56) Consumers should have a right of withdrawal without penalty and with no obligation to provide justification. However, the right of withdrawal should not be used in bad faith. (57) Where a consumer withdraws from a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services in connection with which the consumer has received goods, in particular from a purchase in instalments or from a hiring or leasing agreement providing for an obligation to purchase, this Directive should be without prejudice to any regulation by Member States of questions concerning the return of the goods or any related questions. (58) In some cases, national law already provides that funds cannot be made available to the consumer before the expiry of a specific deadline. In those cases, consumers may wish to ensure that they receive the goods or services purchased early. Therefore, in the case of linked credit agreements, Member States should have the possibility to exceptionally provide that, if the consumer explicitly wishes early receipt of the purchased goods or services, the deadline for the exercise of the right of withdrawal could be reduced so that it is the same as the deadline before which funds cannot be made available. (59) In the case of linked credit agreements, a relationship of interdependence exists between the purchase of goods or services and the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services concluded for that purpose. Therefore, where the consumer exercises the right of withdrawal in respect of the purchase agreement, based on Union law, the consumer should no longer be bound by the linked credit agreement. This should not affect national law applicable to linked credit agreements in cases where a purchase agreement has been voided or where the consumer has exercised his or her right of withdrawal based on national law. Nor should this affect the rights of consumers granted by national law according to which no commitment may be entered into between the consumer and a supplier of goods or services, nor any payment made between those persons, as long as the consumer has not signed the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services to finance the purchase of the goods or services. (60) The contracting parties should have the right to effect a standard termination of an open-end credit agreement. In addition, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or the provider of crowdfunding credit services should have the right to suspend the consumer's right to draw down on an open-end credit agreement for objectively justified reasons. Such reasons may include, for instance, suspicion of an unauthorised or fraudulent use of the credit or a significantly increased risk of the consumer being unable to fulfil his or her obligation to repay the credit. This Directive should not affect national contract law regulating the rights of the contracting parties to terminate the credit agreement on the basis of a breach of contract. (61) Under certain conditions, the consumer should be allowed to pursue remedies against the creditor or the provider of crowdfunding credit services in the event of problems related to the purchase agreement. However, Member States should determine to what extent and under what conditions the consumer is required to pursue the remedies against the supplier, in particular by bringing an action against the supplier, before being in a position to pursue them against the creditor or providers of crowdfunding credit services . Consumers should not be deprived of their rights under national law attaching joint and several liability to the seller or supplier of services and to the creditor or the provider of crowdfunding credit services . (62) The consumer should have the right to discharge his or her obligations before the date agreed in the credit agreement. As provided by the Court of Justice of the EU Lexitor ruling, the right of the consumer to a reduction in the total cost of the credit in the event of early repayment of the credit includes all the costs imposed on the consumer . In the case of early repayment the creditor should be entitled to a fair and objectively justified compensation for the costs directly linked to the early repayment, taking into account also any savings thereby made by the creditor. However, in order to determine the method of calculating the compensation, it is important to respect several principles. The calculation of the compensation due to the creditor should be transparent and comprehensible to consumers already at the pre-contractual stage and in any case during the performance of the credit agreement. In addition, the calculation method should be easy for creditors to apply, and supervisory control of the compensation by the competent authorities should be facilitated. Therefore, and due to the fact that consumer credit is, given its duration and volume, not financed by long-term funding mechanisms, the ceiling for the compensation should be fixed in terms of a flat-rate amount. This approach reflects the specific nature of consumer credits and should not prejudice the approach in respect of other products which are financed by long-term funding mechanisms, such as fixed-rate mortgage loans. (63) Member States should have the right to provide that compensation for early repayment may be claimed by the creditor only on condition that the amount repaid over a 12-month period exceeds a threshold defined by Member States. When fixing that threshold, which should not exceed EUR 10 000, Member States should take into account the average amount of consumer credits in their market. (64) In order to promote the establishment and functioning of the internal market and to ensure a high degree of protection for consumers throughout the Union, it is necessary to ensure the comparability of information relating to annual percentage rates of charge throughout the U nion . (65) The fixing of caps on interest rates, on annual percentage rates of charge and or the total cost of the credit to the consumer is a common practice in a number of Member States. Such capping has proved beneficial for consumers. In that context, Member States should be able to maintain their current legal regime. However, in an effort to increase consumer protection without imposing unnecessary limits on Member States, caps on interest rates, on annual percentage rates of charge and or on the total cost of the credit to the consumer should be introduced throughout the Union. (66) There are substantial differences in the laws of the various Member States with regard to the conduct of business in the granting of credit agreements or in the provision of crowdfunding credit services. While recognising the diversity in the types of actor involved in credit intermediation, certain standards at Union level are essential in order to ensure a high level of professionalism and service. (67) The applicable Union framework should give consumers the confidence that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services take account of the interests of the consumer, based on the information available to the creditor, credit intermediary and providers of crowdfunding credit services at that moment and on reasonable assumptions about risks to the consumer’s situation over the term of the proposed credit agreement or proposed crowdfunding credit services. A key aspect of ensuring such consumer confidence is the requirement to ensure a high degree of fairness, honesty and professionalism in the industry, appropriate management of conflicts of interest including those arising from remuneration and to require advice to be given in the best interests of the consumer. (68) It is appropriate to ensure that the relevant staff of creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services possess an adequate level of knowledge and competence in order to achieve a high level of professionalism. It should be, therefore, required to prove relevant knowledge and competence at the level of the company, based on the minimum knowledge and competence requirements. Member States should be free to introduce or maintain such requirements applicable to individual natural persons. For the purpose of this Directive, staff directly engaged in activities under this Directive should include both front- and back-office staff, including management, who fulfil an important role in the credit agreement or crowdfunding credit services process. Persons fulfilling support functions which are unrelated to the credit agreement or crowdfunding credit services process, including human resources and information and communications technology personnel, should not be considered as staff under this Directive. Member States should put in place measures to support raising awareness of the requirements of this Directive in small and medium-sized creditors (SMEs) and facilitating their compliance, such as information campaigns, user guides, employee training schemes. (69) In order to increase the ability of consumers to make informed decisions about borrowing and managing debt responsibly, Member States should promote measures to support the education of consumers in relation to responsible borrowing and debt management in particular relating to consumer credit agreements. This obligation could be fulfilled taking into account the financial competence framework developed by the Union together with the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD). It is particularly important to provide guidance for consumers taking out consumer credit for the first time, and especially on digital tools. In that regard, the Commission should identify examples of best practices to facilitate the further development of measures to enhance consumers’ financial awareness. The Commission may publish such examples of best practices in coordination with similar reports drawn up in view of other Union legislative acts. (70) Given the significant consequences for creditors, consumers and potentially financial stability of enforcement proceedings, it is appropriate to encourage creditors to deal proactively with emerging credit risk at an early stage and to put in place necessary measures to ensure that creditors exercise reasonable forbearance and make reasonable attempts to resolve the situation through other means before enforcement proceedings are initiated. Where possible, solutions should be found which take account , among other elements, of the individual circumstances of the consumer, the consumer’s interests and rights, his or her ability to repay the credit and reasonable need for living expenses, and limit costs for consumers in case of default. Member States should not prevent the parties to a credit agreement from expressly agreeing that the transfer to the creditor of goods covered by a linked credit agreement or proceeds from the sale of such goods is sufficient to repay the credit. (71) Forbearance measures may include a total or partial refinancing of a credit agreement or a modification of the previous terms and conditions of a credit agreement. Such modification may include, among others: extending the term of the credit agreement; changing the type of the credit agreement; deferring payment of all or part of the instalment repayment for a period; changing the interest rate; offering a payment holiday; partial repayments; currency conversion; and partial forgiveness and debt consolidation. (72) Consumers facing difficulties to meet their financial commitments stand to benefit from specialised help on managing their debts. The objective of debt advisory services is to help consumers facing financial problems and guide them to repay, as far as possible, their outstanding debts, while maintaining a decent level of life and preserving their dignity. This personalised and independent assistance provided by professional operators which are not creditors, credit intermediaries, providers of crowdfunding credit services or credit servicers, may include legal counselling, money and debt management as well as social and psychological assistance. Member States should ensure that debt advisory services provided by independent professional operators are made available, directly or indirectly, to consumers , and that where possible, consumers facing difficulties to repay their debts are referred to debt advisory services before that enforcement proceedings are initiated. Member States remain free to maintain or introduce specific requirements for such services. (73) In order to ensure market transparency and stability, and pending further harmonisation, Member States should ensure that appropriate measures for the regulation or supervision of creditors and providers of crowdfunding credit services are in place. (74) Member States should ensure that non-credit institutions are subject to an adequate admission process including entering the non-credit institution in a register and supervision arrangements by a competent authority. (75) This Directive regulates only certain obligations of credit intermediaries in relation to consumers. Member States should therefore remain free to maintain or introduce additional obligations incumbent on credit intermediaries, including the conditions under which a credit intermediary may receive fees from a consumer who has requested his service. (76) Assignment of the creditor's rights under a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services should not have the effect of placing the consumer in a less favourable position. The consumer should also be properly informed when the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is assigned to a third party. However, where the initial creditor, in agreement with the assignee, continues to service the credit vis-à-vis the consumer, the consumer has no significant interest in being informed of the assignment. Therefore, a requirement at Union level that the consumer be informed of the assignment in such cases would be excessive. (77) Member States should remain free to maintain or introduce national rules providing for collective forms of communication where this is necessary for purposes relating to the effectiveness of complex transactions such as securitisations or liquidation of assets that take place in the compulsory administrative liquidation of banks. (78) Consumers should have access to adequate and effective alternative dispute resolution procedures for the settlement of disputes arising out of rights and obligations established under this Directive, using existing entities where appropriate. Such access is already ensured by Directive 2013/11/EU of the European Parliament and of the Council in so far as relevant contractual disputes are concerned. However, consumers should also have access to alternative dispute resolution procedures in the event of pre-contractual disputes concerning rights and obligations established by this Directive, for example, in relation to pre-contractual information requirements, advisory services and creditworthiness assessment and also in relation to the information given by credit intermediaries which are remunerated by creditors and therefore have no direct contractual relationship with consumers. Such alternative dispute resolution procedures and the entities offering them should comply with the quality requirements established by Directive 2013/11/EU. (79) Member States should designate competent authorities empowered to ensure enforcement of this Directive and ensure that those competent authorities are granted investigation and enforcement powers and adequate resources necessary for the performance of their duties. Competent authorities of different Member States should cooperate with each other whenever necessary for the purpose of carrying out their duties under this Directive. (80) Member States should lay down rules on penalties to address infringements of the national provisions adopted pursuant to this Directive and ensure that they are implemented. While the choice of penalties remains within the discretion of the Member States, the penalties provided for should be effective, proportionate and dissuasive. (81) Current national rules on penalties differ significantly across the Union. In particular, not all Member States ensure that effective, proportionate and dissuasive fines can be imposed on traders responsible for widespread infringements or widespread infringements with a Union dimension. To ensure that Member States’ authorities can impose effective, proportionate and dissuasive penalties in relation to widespread infringements and to widespread infringements with a Union dimension that are subject to coordinated investigation and enforcement measures in accordance with Regulation (EU) 2017/2394 of the European Parliament and of the Council , fines should be introduced as an element of penalties for such infringements. In order to ensure that the fines have a deterrent effect, Member States should set in their national law the maximum fine for such infringements at a level that is at least 4 % of the creditor, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services’ annual turnover in the Member State or Member States concerned. In certain cases, those traders can also be a group of companies. (82) To enhance transparency and consumer confidence, competent authority may disclose to the public any administrative penalty that is imposed for infringement of the measures adopted pursuant to this Directive, unless such disclosure would seriously jeopardise the financial markets or cause disproportionate damage to the parties involved. (83) Since the objective of this Directive, namely the establishment of common rules for certain aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning consumer credit, cannot be sufficiently achieved by the Member States considering market developments in the light of digitalisation and the goal to facilitate cross-border credit provision but can rather be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective. (84) In order to amend non-essential elements of this Directive, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of additional assumptions for the calculation of the annual percentage rate of charge. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (85) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member States and the Commission on explanatory documents , Member States have undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition measures with one or more documents explaining the relationship between the components of a directive and the corresponding parts of national transposition instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of such documents to be justified. (86) Taking account of the number of amendments that need to be made to Directive 2008/48/EC due to the evolution of the consumer credit sector and in the interests of the clarity of Union legislation, that Directive should be repealed and replaced by this Directive. (87) Member States should apply the measures necessary to comply with this Directive from [ OP: please insert date: six months from the transposition deadline ]. However, taking into account the difficult economic circumstances created by the COVID-19 pandemic and the specific challenges faced by micro, small and medium undertakings, such undertakings should be provided with sufficient time to prepare for the application of this Directive. Hence, as regards micro, small and medium undertakings, Member States should apply the measures necessary to comply with this Directive from [ OP: please insert date: 18 months from the transposition deadline ]. (88) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion on XX XXXX , HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE: CHAPTER I GENERAL PROVISIONS Article 1 Subject matter This Directive lays down a common framework for harmonisation of certain aspects of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning consumer credits in the form of certain credit agreements for consumers and crowdfunding credit services for consumers. Article 2 Scope 1. This Directive applies to credit agreements. Articles 1, 2 and 3, Articles 5 to 10, Articles 12 to 23, Articles 26, 27 and 28, Articles 30 to 33, Article 37 and Articles 39 to 50 shall also apply to crowdfunding credit services where those services are not provided by a creditor or by a credit intermediary . 2. This Directive does not apply to the following: (a) credit agreements which are secured either by a mortgage, or by another comparable security commonly used in a Member State on residential immovable property or secured by a right related to residential immovable property; (b) credit agreements the purpose of which is to acquire or retain property rights in land or in an existing or projected building; (c) credit agreements involving a total amount of credit of more than EUR 100 000; (d) credit agreements where the credit is granted by employers to their employees as a secondary activity either free of interest or offered at annual percentage rates of charge which are lower than those prevailing on the market and which are not offered to the general public; (e) credit agreements which are concluded with investment firms as defined in Article 4(1), point (1), of Directive 2014/65/EU of the European Parliament and of the Council or with credit institutions as defined in Article 4(1), point (1), of Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council for the purposes of allowing an investor to carry out a transaction relating to one or more of the financial instruments listed in Section C of Annex I to Directive 2014/65/EU, where the investment firm or credit institution granting the credit is involved in that transaction; (f) credit agreements which are the outcome of a settlement reached in court or before another statutory authority; (g) credit agreements which relate to the deferred payment, free of charge, of an existing debt; (h) credit agreements where the consumer is requested to deposit an item as security in the creditor's safe-keeping and the liability of the consumer is strictly limited to that deposited item; (i) credit agreements which relate to loans granted to a restricted public under a statutory provision with a general interest purpose, and at lower interest rates than those prevailing on the market or free of interest or on other terms which are more favourable to the consumer than those prevailing on the market. (j) credit agreements existing on [ OP: please insert date six months from the transposition deadline ]; however, Articles 23 and 24, Article 25(1), second sentence, Article 25(2) and Articles 28 and 39 shall apply to all open-end credit agreements existing on [ OP: please insert date six months from the transposition deadline ]. 3. Notwithstanding paragraph 2, point (c), this Directive applies to unsecured credit agreements involving a total amount of credit of more than EUR 100 000, where the purpose of those credit agreements is the renovation of a residential immovable property. 4. In the case of credit agreements in the form of overrunning, only Articles 1, 2 and 3, Article 25, and Articles 41 to 50shall apply. 5. Member States may determine that only Articles 1, 2 and 3, Articles 7 and 8, Article 11, Article 19, Article 20, Article 21(1), points (a) to (h) and (l), Article 21(3), Article 23, Article 25, Articles 28 to 51 apply to credit agreements which are concluded by an organisation whose membership is restricted to persons residing or employed in a particular location or employees and retired employees of a particular employer, or to persons meeting other qualifications laid down under national law as the basis for the existence of a common bond between the members and which fulfills all of the following conditions: (a) it is established for the mutual benefit of its members; (b) it does not make profits for any other person than its members; (c) it fulfils a social purpose required by national law; (d) it receives and manages the savings of, and provides sources of credit to, its members only; (e) it provides credit on the basis of an annual percentage rate of charge which is lower than that prevailing on the market or which is subject to a ceiling laid down by national law. Member States may exempt from the application of this Directive credit agreements concluded by an organisation referred to in the first subparagraph where the total value of all existing credit agreements entered into by that organisation is insignificant in relation to the total value of all existing credit agreements in the Member State in which the organisation is based and the total value of all existing credit agreements entered into by all such organisations in the Member State is less than 1 % of the total value of all existing credit agreements entered into in that Member State. Member States shall each year review whether the conditions for the application of any such exemption as referred to in the second subparagraph are still fulfilled and shall take action to withdraw the exemption where they consider that they are no longer met. 6. Member States may determine that only Articles 1, 2 and 3, Articles 7 and 8, Article 11, Article 19, Article 20, Article 21(1), points (a) to (h), (l) and (r), Article 21(3), Article 23, Article 25, Articles 28 to 38 and Articles 40 to 50 shall apply to credit agreements which provide for arrangements to be agreed by the creditor and the consumer in respect of deferred payment or repayment methods, where the consumer is already in default on the initial credit agreement and where the following conditions are fulfilled: (a) the arrangement is likely to avert the possibility of legal proceedings concerning the default of the consumer; (b) the consumer would not by entering into the arrangement be subject to terms less favourable than those laid down in the initial credit agreement. Article 3 Definitions For the purposes of this Directive, the following definitions shall apply: (1) ‘consumer’ means a natural person who acts for purposes which are outside his or her trade, business or profession; (2) ‘creditor’ means a natural or legal person who grants or promises to grant credit in the course of his or her trade, business or profession; (3) ‘credit agreement’ means an agreement whereby a creditor grants or promises to grant to a consumer credit in the form of a deferred payment, loan or other similar financial accommodation, except for agreements for the provision on a continuing basis of services or for the supply of goods of the same kind, where the consumer pays for such services or goods for the duration of their provision by means of instalments; (4) ‘crowdfunding credit services’ means services provided by a crowdfunding platform to facilitate the granting of consumer credit; (5) ‘total cost of the credit to the consumer’ means all the costs, including interest, commissions, taxes and any other kind of fees which the consumer is required to pay in connection with the credit agreement or crowdfunding credit services and which are known to the creditor, in the case of credit agreements, or to the crowdfunding credit services provider, in the case of crowdfunding credit services, except for notarial costs; costs in respect of ancillary services relating to the credit agreement or crowdfunding credit services are also included in the total cost of the credit to the consumer where, in addition, the conclusion of a contract regarding such ancillary services is compulsory in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed; (6) ‘total amount payable by the consumer’ means the sum of the total amount of credit and the total cost of the credit to the consumer; (7) ‘annual percentage rate of charge’ or ‘APR’ means the total cost of the credit to the consumer, expressed as an annual percentage of the total amount of credit, where applicable including the costs referred to in Article 30(2); (8) ‘borrowing rate’ means the interest rate expressed as a fixed or variable percentage applied on an annual basis to the amount of credit drawn down; (9) ‘fixed borrowing rate’ means the borrowing rate that the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer agree on in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services for the entire duration of the credit agreement or crowdfunding credit services, or several borrowing rates that the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer agree on in the credit agreement or crowdfunding credit services for partial periods for which the borrowing rates are determined exclusively by a fixed specific percentage. If not all borrowing rates are determined in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the borrowing rate shall be deemed to be fixed only for the partial periods for which the borrowing rates are determined exclusively by a fixed specific percentage agreed on the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (10) ‘total amount of credit’ means the ceiling or the total sums made available under a credit agreement or under crowdfunding credit services; (11) ‘durable medium’ means any instrument which enables the consumer to store information addressed personally to him or her in a way accessible for future reference for a period of time adequate for the purposes of the information and which allows the unchanged reproduction of the information stored; (12) ‘credit intermediary’ means a natural or legal person who is not acting as a creditor or notary and not merely introducing, either directly or indirectly, a consumer to a creditor, and who, in the course of his or her trade, business or profession, for a fee, which may take a pecuniary form or any other agreed form of financial consideration: (a) presents or offers credit agreements to consumers; (b) assists consumers by undertaking preparatory work or other pre-contractual administration in respect of credit agreements other than as referred to in point (a); or (c) concludes credit agreements with consumers on behalf of the creditor; (13) ‘pre-contractual information’ means the information that the consumer needs to be able to compare different credit offers and take an informed decision on whether to conclude the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (14) ‘profiling’ means any form of automated processing of personal data as defined in Article 4, point (4), of Regulation (EU) 2016/679; (15) ‘means of distance communication’ mean any means of distance communication as defined in Article 2, point (e) of Directive 2002/65/EC; (16) ‘tying practice’ means the offering or the selling of a credit agreement or crowdfunding credit services in a package with other distinct financial products or services where the credit agreement or crowdfunding credit services are not made available to the consumer separately; (17) ‘bundling practice’ means the offering or the selling of a credit agreement or crowdfunding credit services in a package with other distinct financial products or services where the credit agreement or crowdfunding credit services are also made available to the consumer separately but not necessarily on the same terms or conditions as when offered bundled with those other products or services; (18) ‘advisory services’ means personal recommendations to a consumer in respect of one or more transactions relating to credit agreements or crowdfunding credit services and that constitute a separate activity from the granting of a credit and from the and from the activities of credit intermediary as defined in point (12); (19) ‘overdraft facility’ means an explicit credit agreement whereby a creditor makes available to a consumer funds which exceed the current balance in the consumer's current account; (20) ‘overrunning’ means a tacitly accepted overdraft whereby a creditor makes available to a consumer funds which exceed the current balance in the consumer's current account or the agreed overdraft facility; (21) ‘linked credit agreement’ means a credit agreement or crowdfunding credit services where (a) the credit or services in question serve exclusively to finance an agreement for the supply of specific goods or the provision of a specific service, and (b) those two agreements form, from an objective point of view, a commercial unit; a commercial unit shall be deemed to exist where the supplier or service provider himself or herself finances the credit for the consumer or, if it is financed by a third party, where the creditor or provider of crowdfunding credit services use the services of the supplier or service provider in connection with the conclusion or preparation of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services , or where the specific goods or the provision of a specific service are explicitly specified in the credit agreement or in the crowdfunding credit services ; (22) ‘early repayment’ means the full or partial discharge of the consumer’s obligations under a credit agreement or crowdfunding credit services; (23) ‘crowdfunding platform’ means a crowdfunding platform as defined in Article 2(1)(d) of Regulation (EU) 2020/1503. (24) ‘revolving credit facility’ means a form of credit agreement issued by the creditor that provides the consumer with the ability to draw down or withdraw funds, repay funds, and withdraw funds again; (25) ‘ debt advisory services’ means personalised assistance of a technical, legal or psychological nature provided by independent professional operators in favour of consumers who experience or might experience difficulties in meeting their financial commitments; Article 4 Conversion of amounts expressed in euro into national currency 1. For the purposes of this Directive, those Member States who convert the amounts expressed in euro into their national currency shall initially use in that conversion the exchange rate prevailing on the date of entry into force of this Directive. 2. Member States may round off the amounts resulting from the conversion referred to in paragraph 1, provided that such rounding off does not exceed EUR 10. Article 5 Obligation to provide information free of charge to consumers Member States shall require that, when information is provided to consumers in accordance with this Directive, such information is provided without charge to the consumer. Article 6 Non-discrimination Member States shall ensure that the conditions to be fulfilled for being granted a credit do not discriminate against consumers legally resident in the Union on ground of their nationality or place of residence or on any ground as referred to in Article 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union, when those consumers request, conclude or hold a credit agreement or crowdfunding credit services within the Union. CHAPTER II INFORMATION TO BE PROVIDED PRIOR TO THE CONCLUSION OF THE CREDIT AGREEMENT OR OF THE AGREEMENT FOR THE PROVISION OF CROWDFUNDING CREDIT SERVICES Article 7 Advertising and marketing of credit agreements and crowdfunding credit services Without prejudice to Directive 2005/29/EC, Member States shall require that any advertising and marketing communications concerning credit agreements or crowdfunding credit services are fair, clear and not misleading. Wording in such advertising and marketing communications that may create false expectations for a consumer regarding the availability or the cost of a credit shall be prohibited. Article 8 Standard information to be included in advertising of credit agreements and crowdfunding credit services 1. Member States shall require that advertising concerning credit agreements or crowdfunding credit services which indicates an interest rate or any figures relating to the cost of the credit to the consumer include standard information in accordance with this Article. This obligation shall not apply where national law requires the indication of the annual percentage rate of charge in advertising concerning credit agreements or crowdfunding credit services which does not indicate an interest rate or any figures relating to any cost of credit to the consumer within the meaning of the first subparagraph. 2. The standard information shall be easily legible or clearly audible, as appropriate, and adapted to the technical constraints of the medium used for advertising and shall specify in a clear, concise and prominent way, by means of a representative example, all of the following elements: (a) the borrowing rate, fixed or variable or both, together with particulars of any charges included in the total cost of the credit to the consumer; (b) the total amount of credit; (c) the annual percentage rate of charge; (d) where applicable, the duration of the credit agreement or crowdfunding credit services; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services, the cash price and the amount of any advance payment; (f) where applicable, the total amount payable by the consumer and the amount of the instalments. In specific and justified cases where the medium used to communicate the standard information referred to in the first subparagraph does not allow the information to be visually displayed, points (e) and (f) in that subparagraph shall not apply. 3. Where the conclusion of a contract regarding an ancillary service relating to the credit agreement or crowdfunding credit services is compulsory in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed, and the cost of that service cannot be determined in advance, the standard information shall, together with the annual percentage rate of charge referred to in paragraph 2, point (c), specify in a clear, concise and prominent way the obligation to enter into that contract. Article 9 General information 1. Member States shall ensure that clear and comprehensible general information about credit agreements or crowdfunding credit services is made available to consumers by creditors or, where applicable, by credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services , at all times on paper or on another durable medium. 2. The general information referred to in paragraph 1 shall include at least the following: (a) the identity, geographical address, telephone number and email address of the issuer of the information; (b) the purpose for which the credit may be used; (c) the possible duration of the credit agreements or crowdfunding credit services; (d) types of available borrowing rate, indicating whether fixed or variable or both, with a short description of the characteristics of a fixed and variable rate, including related implications for the consumer ; (e) a representative example of the total amount of credit, the total cost of the credit to the consumer, the total amount payable by the consumer and the annual percentage rate of charge; (f) an indication of possible further costs, not included in the total cost of the credit to the consumer, to be paid in connection with a credit agreement or crowdfunding credit services ; (g) the range of different options available for reimbursing the credit to the creditor, including the number, frequency and amount of the regular repayment instalments; (h) a description of the conditions directly relating to early repayment; (i) a description of the right of withdrawal; (j) indication of ancillary services the consumer is obliged to acquire in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed and, where applicable, a clarification that the ancillary services may be purchased from a provider that is not the creditor; and (k) a general warning concerning possible consequences of non-compliance with the commitments linked to the credit agreement or crowdfunding credit services . Article 10 Pre-contractual information 1. Member States shall require that the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services provide the consumer with the pre-contractual information needed to compare different offers in order to take an informed decision on whether to conclude a credit agreement or crowdfunding credit services on the basis of the credit terms and conditions offered by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services and, where applicable, the preferences expressed and information supplied by the consumer. Such pre-contractual information shall be provided to the consumer at least one day before he or she is bound by any credit agreement or offer, or by any agreement or offer for the provision of crowdfunding credit services. In case the pre-contractual information referred to in the first subparagraph is provided less than one day before the consumer is bound by the credit agreement or offer, or by any agreement or offer for the provision of crowdfunding credit services, Member States shall require that the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services send a reminder, on paper or on another durable medium, to the consumer of the possibility to withdraw from the credit agreement or crowdfunding credit services and of the procedure to follow for withdrawing, in accordance with Article 26. That reminder shall be provided to the consumer, at the latest, one day after the conclusion of the credit agreement, of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, or the acceptance of the credit offer. 2. The pre-contractual information referred to in paragraph 1 shall be provided on paper or on another durable medium by means of the Standard European Consumer Credit Information form set out in Annex I. All the information provided in the form shall be equally prominent. The creditor shall be deemed to have fulfilled the information requirements in this paragraph and in Article 3, paragraphs (1) and (2) of Directive 2002/65/EC if he or she has supplied the Standard European Consumer Credit Information. 3. The pre-contractual information referred to in paragraph 1 shall specify all of the following elements: (a) the type of credit; (b) the identity, geographical address, telephone number and email address of the creditor as well as, where applicable, the identity, geographical address, telephone number and email address of the credit intermediary and of the provider of crowdfunding credit services involved; (c) the total amount of credit and the conditions governing the drawdown; (d) the duration of the credit agreement or crowdfunding credit services; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) the borrowing rate, or all borrowing rates where different borrowing rates apply in different circumstances, the conditions governing the application of each borrowing rate and, where available, any index or reference rate applicable to each initial borrowing rate , as well as the periods, conditions and procedures for changing each borrowing rate; (g) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer, illustrated by means of a representative example mentioning all the assumptions used in order to calculate that rate; Where the consumer has informed the creditor or the provider of crowdfunding credit services of one or more components of his or her preferred credit, such as the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services and the total amount of credit, the creditor or the provider of crowdfunding credit services shall take those components into account; (h) where a credit agreement or crowdfunding credit services provide different ways of drawdown with different charges or borrowing rates and the creditor uses the assumption set out in Part II, point (b), of Annex IV, an indication that other drawdown mechanisms for the relevant type of credit agreement or crowdfunding credit services may result in higher annual percentage rates of charge; (i) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocated to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purposes of reimbursement; (j) where applicable, the charges for maintaining one or several compulsory accounts recording both payment transactions and drawdowns, the charges for using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, any other charges deriving from the credit agreement or crowdfunding credit services, and the conditions under which any of those charges may be changed; (k) where applicable, any costs payable by the consumer to a notary on conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (l) the obligation, if any, to enter into an ancillary service contract relating to the credit agreement or the crowdfunding credit services, where the conclusion of such a contract is compulsory in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed; (m) the interest rate applicable in the case of late payments and the arrangements for its adjustment, and, where applicable, any charges payable for default; (n) a warning regarding the consequences of missing or late payments; (o) where applicable, the sureties required; (p) the existence of a right of withdrawal; (q) the right of early repayment, and, where applicable, information concerning the creditor's right to compensation and the way in which that compensation will be determined; (r) the consumer's right to be informed immediately and free of charge, pursuant to Article 19(2), of the result of a database consultation carried out for the purposes of assessing his or her creditworthiness; (s) the consumer's right, as set out in paragraph 8, to be supplied, on request and free of charge, with a copy of the draft credit agreement, or of the draft agreement for the provision of crowdfunding credit services, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with the consumer; (t) where applicable, an indication that the price was personalised on the basis of automated processing, including profiling; (u) where applicable, the period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is bound by the pre-contractual information provided in accordance with this Article; (v) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it. Where the credit agreement or the crowdfunding credit services references a benchmark as defined in Article 3(1), point (3), of Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council , the name of that benchmark and of its administrator and its potential implications on the consumer shall be provided by the creditor or, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services , to the consumer in a separate document, which may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information form. 4. At the same time as the Standard European Consumer Credit Information form is provided to the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services, shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Overview form set out in Annex II, containing the following pre-contractual information: (a) the total amount of credit; (b) the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (c) the borrowing rate, or all borrowing rates if different borrowing rates apply in different circumstances; (d) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer; (e) in the case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) costs in the case of late payments; 5. Information displayed in the Standard European Consumer Credit Information form and in the Standard European Consumer Credit Overview form shall be consistent. It shall be clearly legible and take into account the technical constraints of the medium on which it is displayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. Any additional information which the creditor may provide to the consumer shall be given in a separate document which may be annexed to the Standard European Consumer Credit Information form or the Standard European Consumer Credit Overview form. 6. By way of derogation from paragraph 3, in the case of voice telephony communications, as referred to in Article 3(3) of Directive 2002/65/EC, the description of the main characteristics of the financial service to be provided pursuant to Article 3(3), point (b), second indent, of that Directive shall include at least the elements referred to in paragraph 3, points (c), (d), (e), (f) and (i) of this Article, together with the annual percentage rate of charge illustrated by means of a representative example and the total amount payable by the consumer. 7. If the agreement has been concluded at the consumer's request using a means of distance communication which does not enable the information to be provided in accordance with this article, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form immediately after the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 8. Upon request from the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall, in addition to the Standard European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form , provide the consumer free of charge with a copy of the draft credit agreement, or of the draft agreement for the provision of crowdfunding credit services, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with the consumer. 9. In the case of a credit agreement or crowdfunding credit services under which payments made by the consumer do not give rise to an immediate corresponding amortisation of the total amount of credit, but are used to constitute capital during periods and under conditions laid down in the credit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in an ancillary agreement, the creditor and, where applicable, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services shall in the pre-contractual information referred to in paragraph 1 include a clear and concise statement that such credit agreements or crowdfunding credit services do not provide for a guarantee of repayment of the total amount of credit drawn down under the credit agreement or crowdfunding credit services, unless such a guarantee is given expressly. 10. This Article shall not apply to suppliers of goods or services acting as credit intermediaries in an ancillary capacity. This is without prejudice to the creditor, or where applicable, credit intermediary or provider of crowdfunding credit services ’ obligation to ensure that the consumer receives the pre-contractual information referred to in this Article. Article 11 Pre-contractual information with regard to credit agreements referred to in Article 2(5) or (6) 1. For credit agreements referred to in Article 2(5) or (6), the pre-contractual information referred to in Article 10(1) shall, by way of derogation from paragraph 2 of that Article, be provided on paper or on another durable medium by means of the European Consumer Credit Information form set out in Annex III. All information provided in that form shall be equally prominent. The creditor shall be deemed to have fulfilled the information requirements in this paragraph and in Article 3, paragraphs (1) and (2) of Directive 2002/65/EC if he or she has supplied the European Consumer Credit Information. 2. For credit agreements referred to in Article 2(5) or (6), the pre-contractual information referred to in Article 10(1) shall, by way of derogation from paragraph 3 of that Article, specify all of the following elements: (a) the type of credit; (b) the identity, geographical address, telephone number and email address of the creditor as well as, where applicable, the identity, geographical address, telephone number and email address of the credit intermediary involved; (c) the total amount of credit; (d) the duration of the credit agreement; (e) the borrowing rate and the conditions governing the application of that rate, any index or reference rate applicable to the initial borrowing rate, the charges applicable from the time the credit agreement is concluded, and, where applicable, the conditions under which those charges may be changed; (f) the annual percentage rate of charge, illustrated by means of representative examples mentioning all the assumptions used in order to calculate that rate; (g) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocated to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purposes of reimbursement; (h) the conditions and procedure for terminating the credit agreement; (i) the right of early repayment, and, where applicable, information concerning the creditor's right to compensation and the way in which that compensation will be determined. (j) where applicable, an indication that the consumer may be requested to repay the amount of credit in full at any time; (k) the interest rate applicable in the case of late payments and the arrangements for its adjustment, and, where applicable, any charges payable for default; (l) the consumer's right to be informed immediately and free of charge, pursuant to Article 19(2), of the result of a database consultation carried out for the purposes of assessing his or her creditworthiness; (m) where applicable, an indication that the price was personalised on the basis of automated processing, including profiling; (n) where applicable, the period of time during which the creditor is bound by the pre-contractual information provided in accordance with this Article; (o) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it . 3. At the same time as the European Consumer Credit Information form is provided to the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary, shall provide the consumer with the Standard European Consumer Credit Overview form set out in Annex II. 4. Information displayed in the European Consumer Credit Information form and in the Standard Consumer Credit Overview form shall be consistent. It shall be clearly legible and take into account the technical constraints of the medium on which it is displayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. 5. By way of derogation from paragraph 2, in the case of voice telephony communications, as referred to in Article 3(3) of Directive 2002/65/EC, the description of the main characteristics of the financial service to be provided pursuant to Article 3(3), point (b), second indent, of that Directive shall include at least the elements referred to in paragraph 2, points (c) to (f) and (l), of this Article. 6. Upon request from the consumer, the creditor and, where applicable, the credit intermediary shall, in addition to the European Consumer Credit Information and the Standard European Consumer Credit Overview form , provide the consumer free of charge with a copy of the draft credit agreement, provided that the creditor at the time of the request is willing to proceed to the conclusion of the credit agreement with the consumer. 7. If the agreement has been concluded at the consumer's request using a means of distance communication which does not enable the information to be provided in accordance with this Article, the creditor shall immediately after the conclusion of the credit agreement provide the consumer with the European Consumer Credit Information form and the Standard European Consumer Credit Overview form immediately after the conclusion of the credit agreement. 8. This Article shall not apply to suppliers of goods or services acting as credit intermediaries in an ancillary capacity. This is without prejudice to the creditor, or where applicable, the credit intermediary’s obligation to ensure that the consumer receives the pre-contractual information referred to in this Article. Article 12 Adequate explanations 1. Member States shall ensure that creditors and, where applicable, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services are required to provide adequate explanations to the consumer on the proposed credit agreements or crowdfunding credit services and any ancillary services that make it possible for the consumer to assess whether the proposed credit agreements or crowdfunding credit services and ancillary services are adapted to his or her needs and financial situation. The explanations shall include the following elements: (a) the information referred to in Article 10, 11 and 38; (b) the essential characteristics of the credit agreement, crowdfunding credit services or ancillary services proposed; (c) the specific effects that the credit agreement, crowdfunding credit services or ancillary services proposed may have on the consumer, including the consequences of payment default or late payment by the consumer; (d) where ancillary services are bundled with a credit agreement or crowdfunding credit services , whether each component of the bundle can be terminated separately and the implications for the consumer of such termination. 2. Member States may adapt the requirement referred to in paragraph 1 with regard to the manner in which the explanations shall be given and the extent to which they shall be given to the following: (a) the circumstances of the situation in which the credit is offered; (b) the person to whom the credit is offered; (c) the nature of the credit offered. Article 13 Personalised offers on the basis of automated processing Member States shall require that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services inform consumers when they are presented with a personalised offer that is based on profiling or other types of automated processing of personal data. CHAPTER III TYING AND BUNDLING PRACTICES, AGREEMENT FOR ANCILLARY SERVICES, ADVISORY SERVICES AND UNSOLICITED CREDIT SALE Article 14 Tying and bundling practices 1. Member States may allow bundling practices but shall prohibit tying practices. 2. By way of derogation from paragraph 1 and without prejudice to the application of competition law, Member States may allow creditors or providers of crowdfunding credit services to request the consumer to open or maintain a payment or a savings account, where the only purpose of such an account is one of the following: (a) to accumulate capital to repay the credit; (b) to service the credit; (c) to pool resources to obtain the credit: (d) to provide additional security for the creditor in the event of default. 3. By way of derogation from paragraph 1 and without prejudice to the application of competition law, Member States may allow tying practices where the creditor or the provider of crowdfunding credit services can demonstrate to the competent authority that the tied products or categories of product offered, on terms and conditions similar to each other, result in a clear benefit to the consumers taking due account of the availability and the prices of the relevant products offered on the market. 4. Member States may allow creditors or providers of crowdfunding credit services to require the consumer to hold a relevant insurance policy related to the credit agreement or crowdfunding credit services , t aking into account proportionality considerations. In such cases, Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services is required to accept the insurance policy from a supplier different to his or her preferred supplier where such insurance policy has a level of guarantee equivalent to the one the creditor or the provider of crowdfunding credit services has proposed, without modifying the condition of the credit offering to the consumer. Article 15 Inferred agreement for the purchase of ancillary services 1. Member States shall ensure that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services do not infer the agreement of the consumer for the purchase of ancillary services presented through default options. Default options include pre-ticked boxes. 2. The agreement of the consumer to the purchase of ancillary services presented through boxes shall be given by a clear affirmative act establishing a freely given, specific, informed and unambiguous indication of his or her approval to the content and substance associated to the boxes. Article 16 Advisory services 1. Member States shall require that the creditor, and where applicable the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services explicitly inform the consumer, in the context of a given transaction, whether advisory services are being or can be provided to the consumer. 2. Member States shall require that the creditor, and where applicable the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services , before the provision of advisory services or the conclusion of a contract for the provision of such services, provide the consumer with the following information on paper or another durable medium: (a) an indication of whether the recommendation will be based on only their own product range or on a wide range of products from across the market in accordance with paragraph 3, point (c). (b) where applicable, an indication of the fee payable by the consumer for the advisory services or, where the amount of such fee cannot be established at the time when the information is provided, the method used for its calculation. The information referred to in the first subparagraph, points (a) and (b), may be provided to the consumer in the form of additional pre-contractual information in accordance with Article 10(5), second subparagraph. 3. Where advisory services are provided to consumers, Member States shall require that creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services : (a) obtain the strictly necessary information regarding the consumer’s financial situation, preferences and objectives related to the credit agreement or crowdfunding credit services , in order for the creditor, credit intermediary or providers of crowdfunding credit services to recommend credit agreements or crowdfunding credit services that are suitable to the consumer. (b) assess the financial situation and the needs of the consumer on the basis of the information referred to in point (a), which shall be up to date at the time of the assessment, taking into account reasonable assumptions as to the risks to the consumer’s financial situation over the term of the recommended credit agreement or credit agreements, or crowdfunding credit services ; (c) consider a sufficiently large number of credit agreements or crowdfunding credit services in their product range and on that basis recommend a credit agreement or several credit agreements, or crowdfunding credit services from among that product range that is suitable to the consumer’s needs, financial situation and personal circumstances; (d) act in the best interests of the consumer; (e) give the consumer a record on paper or on another durable medium of the recommendation provided. 4. Member States may prohibit the use of the terms ‘advice’ and ‘advisor’ or similar terms when the advisory services are being marketed and provided to consumers by creditors or, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . Where Member States do not prohibit the use of the terms ‘advice’ and ‘advisor’ or similar terms, they shall impose the following conditions on the use of the term ‘independent advice’ or ‘independent advisor’ by creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services providing advisory services: (a) creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services shall consider a sufficiently large number of credit agreements or crowdfunding credit services available on the market; (b) credit intermediaries shall not be remunerated for the advisory services by one or more creditors. Point (b) of the second subparagraph shall apply only where the number of creditors considered is less than a majority of the market. Member States may impose more stringent requirements for the use of the terms ‘independent advice’ or ‘independent advisor’ by creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . 5. Member States shall require that creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services to warn a consumer when a credit agreement or crowdfunding credit services may induce a specific risk for the consumer considering his or her financial situation. 6. Member States shall ensure that advisory services may only be provided by creditors and, where applicable, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . Member States may, by way of derogation from the first subparagraph, allow other persons than those referred to in the first subparagraph to provide advisory services where one of the following conditions is fulfilled: (a) the advisory services are provided in an incidental manner in the course of a professional activity that is regulated by legal or regulatory provisions or a code of ethics which do not exclude the provision of those services; (b) the advisory services are provided in the context of management of existing debt by insolvency practitioners and that management activity is regulated by legal or regulatory provisions; (c) the advisory services are provided in the context of management of existing debt by public or voluntary debt advisory services providers which do not operate on a commercial basis; (d) the advisory services are provided by persons that are authorised and supervised by competent authorities. Article 17 Ban on unsolicited credit sales Member States shall prohibit any sale of credit to consumers, without their prior request and explicit agreement. CHAPTER IV ASSESSMENT OF CREDITWORTHINESS AND DATABASE ACCESS Article 18 Obligation to assess the creditworthiness of the consumer 1. Member States shall require that, before concluding a credit agreement, or an agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or, where applicable, the provider of crowdfunding credit services makes a thorough assessment of the consumer’s creditworthiness . That assessment shall be done in the interest of the consumer, to prevent irresponsible lending practices and over-indebtedness, and shall take appropriate account of factors relevant to verifying the prospect of the consumer to meet his or her obligations under the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services . 2. The assessment of creditworthiness shall be carried out on the basis of relevant and accurate information on the consumer’s income and expenses and other financial and economic circumstances which is necessary and proportionate such as evidence of income or other sources of repayment, information on financial assets and liabilities, or information on other financial commitments. The information shall be obtained from relevant internal or external sources, including the consumer and, where necessary, on the basis of a consultation of a database referred to in Article 19. The information obtained in accordance with this paragraph shall be appropriately verified, where necessary through reference to independently verifiable documentation. 3. Member States shall require that the creditor or, where applicable, the provider of crowdfunding credit services establishes procedures for the assessment referred to in paragraph 1 and that the creditor or the provider of crowdfunding credit services documents and maintains such procedures. Member States shall also require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services documents and maintains the information referred to in paragraph 2. 4. Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services only makes the credit available to the consumer where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligations resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are likely to be met in the manner required under that agreement. Notwithstanding the first subparagraphs, where the result of the creditworthiness assessment indicates that the obligations resulting from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services are not likely to be met in the manner required under that agreement, the creditor or the provider of crowdfunding credit services may exceptionally make credit available to the consumer in specific and well justified circumstances. 5. Member States shall ensure that where a creditor or a provider of crowdfunding credit services concludes a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services with a consumer, the creditor or provider of crowdfunding credit services shall not subsequently cancel or alter the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services to the detriment of the consumer on the grounds that the assessment of creditworthiness was incorrectly conducted. This paragraph shall not apply where it is demonstrated that the consumer knowingly withheld or falsified the information provided to the creditor or the provider of crowdfunding credit services referred to in paragraph 2. 6. Where the creditworthiness assessment involves the use of profiling or other automated processing of personal data, Member States shall ensure that the consumer has the right to: (a) request and obtain human intervention on the part of the creditor or the provider of crowdfunding credit services to review the decision ; (b) request and obtain from the creditor or the provider of crowdfunding credit services a clear explanation of the assessment of creditworthiness, including on the logic and risks involved in the automated processing of personal data as well as its significance and effects on the decision; (c) express his or her point of view and contest the assessment of the creditworthiness and the decision. 7. Member States shall ensure that where the credit application is rejected the creditor or the provider of crowdfunding credit services is required to inform the consumer without delay of the rejection and, where applicable, of the fact that the assessment of creditworthiness is based on automated processing of data. 8. Where the parties agree to change the total amount of credit after the conclusion of the credit agreement, or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services is required to reassess the consumer’s creditworthiness on the basis of updated information before any significant increase in the total amount of credit is granted. 9. Member States whose legislation requires creditors or providers of crowdfunding credit services to assess the creditworthiness of consumers on the basis of a consultation of the relevant database may retain this requirement. Article 19 1. Databases Each Member State shall in the case of cross-border credit ensure access for creditors and providers of crowdfunding credit services from other Member States to databases used in that Member State for assessing the creditworthiness of consumers. The conditions for access to such databases shall be non-discriminatory. 2. Paragraph 1 shall apply both to public and private databases. 3. The databases referred to in paragraph 1 shall hold at least information on consumers’ arrears in payment. 4. Where the credit application is rejected on the basis of a consultation of a database referred to in paragraph 1 , Member States shall require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services informs the consumer immediately and free of charge of the result of such consultation and of the details of the database consulted. CHAPTER V FORM AND CONTENT OF CREDIT AGREEMENTS Article 20 Form of the credit agreement and of the agreement for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall require that credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services are drawn up on paper or on another durable medium and that all the contracting parties are provided with a copy of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 2. Member States may introduce or maintain national rules regarding the validity of the conclusion of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services which are in conformity with Union law. Article 21 Information to be included in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall require that the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services specify in a clear and concise manner all of the following elements: (a) the type of credit; (b) the identities, geographical addresses, telephone numbers and email addresses of the contracting parties as well as, where applicable, the identity and geographical address of the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services involved; (c) the total amount of credit and the conditions governing the drawdown; (d) the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (e) in case of a credit in the form of deferred payment for specific goods or services and in the case of linked credit agreements, the specific goods or services and their cash price; (f) the borrowing rate, or all borrowing rates where different borrowing rates apply in different circumstances, the conditions governing the application of each borrowing rate and, where available, any index or reference rate applicable to each initial borrowing rate, as well as the periods, conditions and procedures for changing each borrowing rate; (g) the annual percentage rate of charge and the total amount payable by the consumer, calculated at the time the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is concluded and an indication of all assumptions used in that calculation; (h) the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer and, where appropriate, the order in which payments will be allocated to different outstanding balances charged at different borrowing rates for the purposes of reimbursement; (i) where capital amortisation of a credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services with a fixed duration is involved, the right of the consumer to receive, on request and free of charge, at any time throughout the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, a statement of account in the form of an amortisation table; (j) where charges and interest are to be paid without capital amortisation, a statement showing the periods and conditions for the payment of the interest and of any associated recurrent and non-recurrent charges; (k) where applicable, the charges for maintaining one or several compulsory accounts recording both payment transactions and drawdowns, the charges for using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, any other charges deriving from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, and the conditions under which those charges may be changed; (l) the interest rate applicable in the case of late payments as applicable at the time of the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services and the arrangements for its adjustment and, where applicable, any charges payable for default; (m) a warning regarding the consequences of missing or late payments; (n) where applicable, a statement, that notarial fees will be payable; (o) where applicable, the sureties and insurance required; (p) the existence or absence of a right of withdrawal, the period during which that right may be exercised and other conditions governing the exercise thereof, including information concerning the obligation of the consumer set out in Article 26(3), point (b) to pay the capital drawn down and the interest, and the amount of interest payable per day; (q) information concerning the rights set out in Article 27 as well as the conditions for the exercise of those rights; (r) the right of early repayment set out in Article 29, the procedure for early repayment, as well as, where applicable, information concerning the creditor's right to compensation and the way in which that compensation will be determined; (s) the procedure to be followed in exercising the right of termination of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (t) the possibility of having recourse to an out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and the methods for having access to it; (u) where applicable, other contractual terms and conditions; (v) where applicable, the name and address of the competent supervisory authority. The information referred to in the first subparagraph shall be clearly legible and adapted to take into account the technical constraints of the medium on which it is displayed. Information shall be displayed in an adequate and suitable way on the different channels. 2. Where paragraph 1, point (i), applies, the creditor and, where applicable, the provider of crowdfunding credit services shall make available to the consumer, free of charge and at any time throughout the duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, a statement of account in the form of an amortisation table. The amortisation table referred to in the first subparagraph shall indicate the payments owing and the periods and conditions relating to the payment of such amounts. The amortisation table shall also contain a breakdown of each repayment specifying the capital amortisation, the interest calculated on the basis of the borrowing rate and, where applicable, any additional costs. Where the borrowing rate is not fixed or the additional costs may be changed under the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the amortisation table shall indicate, clearly and concisely, that the data contained in the table will remain valid only until such time as that borrowing rate or those costs are changed in accordance with the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 3. In the case of a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services under which payments made by the consumer do not give rise to an immediate corresponding amortisation of the total amount of credit, but are used to constitute capital during periods and under conditions laid down in the credit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in an ancillary agreement, the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services shall, in addition to the information referred to in paragraph 1, include a clear and concise statement that such credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services do not provide for a guarantee of repayment of the total amount of credit drawn down under the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services, unless such a guarantee is given expressly. CHAPTER VI MODIFICATIONS OF THE CREDIT AGREEMENT AND CHANGES IN THE BORROWING RATE Article 22 Information regarding the modification of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services Without prejudice to other obligations foreseen in this Directive, Member States shall ensure that prior to modifying the terms and conditions of the credit agreement, or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services, the creditor or the provider of crowdfunding credit services communicate the following information to the consumer: (a) a clear description of the proposed changes and, where applicable, the need for consumer consent or of the changes introduced by operation of law; (b) the timescale for the implementation of those changes; (c) the means for complaint available to the consumer regarding those modifications; (d) the time period available for lodging any such complaint ; (e) the name and address of the competent authority where that complaint may be submitted . Article 23 Changes in the borrowing rate 1. Member States shall require that the creditor or the provider of crowdfunding credit services inform the consumer of any change in the borrowing rate, on paper or another durable medium, before the change enters into force. The information referred to in the first subparagraph shall include the amount of the payments to be made after the entry into force of the new borrowing rate and, where the number or frequency of the payments changes, particulars thereof. 2. By way of derogation from paragraph 1, the information referred to in that paragraph may be given to the consumer periodically where all of the following conditions are fulfilled: (a) the parties have agreed on such periodical information in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (b) the change in the borrowing rate is caused by a change in a reference rate; (c) the new reference rate is made publicly available by appropriate means; (d) the information concerning the new reference rate is also available at the premises of the creditor or of the provider of crowdfunding credit services. CHAPTER VII OVERDRAFT FACILITIES AND OVERRUNNING Article 24 Overdraft facilities 1. Where a credit has been granted in the form of an overdraft facility, Member States shall require that the creditor, throughout the duration of the credit agreement, keeps the consumer regularly informed by means of statements of account, on paper or on another durable medium, containing the following elements: (a) the precise period to which the statement of account relates; (b) the amounts and dates of drawdowns; (c) the balance from the previous statement, and the date thereof; (d) the new balance; (e) the dates and amounts of payments made by the consumer; (f) the borrowing rate applied; (g) any charges that have been applied; (h) where applicable, the minimum amount to be paid by the consumer. 2. Where a credit has been granted in the form of an overdraft facility, Member States shall require that the creditor informs the consumer, on paper or another durable medium, of increases in the borrowing rate or in any charges payable, before the change in question enters into force. By way of derogation from the first subparagraph, the information referred to in that subparagraph may be given periodically in the manner provided for in paragraph 1 where the following conditions are fulfilled: (a) the parties have agreed on such periodical information in the credit agreement; (b) the change in the borrowing rate is caused by a change in a reference rate; (c) the new reference rate is made publicly available by appropriate means; (d) the information concerning the new reference rate is also available at the premises of the creditor. Article 25 Overrunning 1. In the case of an agreement to open a current account, where there is a possibility that the consumer is allowed an overrun, Member States shall require that the creditor includes such information in that agreement, in addition the information referred to in Article 11(2), point (e). The creditor shall in any case provide the consumer with that information on paper or another durable medium on a regular basis. 2. In the event of a significant overrunning exceeding a period of one month, Member States shall require that the creditor informs the consumer without delay, on paper or on another durable medium, of all of the following: (a) the overrunning; (b) the amount involved; (c) the borrowing rate; (d) any penalties, charges or interest on arrears applicable. In addition, in case of regular overrunning, the creditor shall offer to the consumer advisory services, where available, or redirect consumers towards debt advisory services. 3. This Article shall be without prejudice to any rule of national law requiring the creditor to offer another kind of credit product when the duration of the overrunning is significant. CHAPTER VIII WITHDRAWAL, TERMINATION AND EARLY REPAYMENT Article 26 Right of withdrawal 1. The Member States shall ensure that the consumer may withdraw from the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services without giving any reason within a period of 14 calendar days. The period of withdrawal referred to in the first subparagraph shall begin either from: (a) the day of the conclusion of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services; or (b) the day on which the consumer receives the contractual terms and conditions and information in accordance with Articles 20 and 21, if that day is later than the date referred to in point (a) of this subparagraph. The deadline referred to in the first subparagraph shall be deemed to have been met if the notification referred to in paragraph 3, point (a), is dispatched by the consumer to the creditor of to the provider of crowdfunding credit services before that deadline expires. 2. Where, in the case of a linked credit agreement, national legislation applicable on [ date of into force of this Directive ] already provides that funds cannot be made available to the consumer before the expiry of a specific period, Member States may, by way of derogation from paragraph 1, provide that the period referred to in that paragraph may be reduced to the same duration as that specific period at the explicit request of the consumer. 3. If the consumer exercises the right of withdrawal, he or she shall take the following measures: (a) notify either the creditor or the provider of crowdfunding credit services in accordance with the information given by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services pursuant to Article 21(1), point (p), on paper or on another durable medium within the deadline set out in paragraph 1; (b) pay either to the creditor or the provider of crowdfunding credit services provider the capital and the interest accrued thereon from the date on which the credit was drawn down until the date on which the capital is repaid, without any undue delay and no later than 30 calendar days after the dispatch of the notification referred to in point (a). The interest referred to in the first subparagraph, point (b), shall be calculated on the basis of the agreed borrowing rate. The creditor or the provider of crowdfunding credit services shall not be entitled to any other compensation from the consumer in the event of withdrawal, except compensation for any non-refundable charges paid by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services to any public administrative body. 4. Where an ancillary service relating to the credit agreement or to the crowdfunding credit services is provided by the creditor, the provider of crowdfunding credit services or by a third party on the basis of an agreement between that third party and the creditor or the provider of crowdfunding credit services, the consumer shall no longer be bound by the ancillary service contract if the consumer exercises the right of withdrawal from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services in accordance with this Article. 5. If the consumer has a right of withdrawal under paragraphs 1, 3 and 4 of this Article, Articles 6 and 7 of Directive 2002/65/EC shall not apply. 6. Member States may provide that paragraphs 1 to 4 of this Article shall not apply to credit agreements or crowdfunding credit services which under national law are required to be concluded through the services of a notary, provided that the notary confirms that the consumer is guaranteed the rights provided for under Articles 10 and 11, and Articles 20 and 21. 7. This Article shall be without prejudice to any rule of national law establishing a period of time during which the performance of the contract may not begin. Article 27 Linked credit agreements 1. Member States shall ensure that a consumer who has exercised the right of withdrawal based on Union law, concerning a contract for the supply of goods or services she or he shall no longer be bound by a linked credit agreement. 2. Where the goods or services covered by a linked credit agreement are not supplied, or are supplied only in part, or are not in conformity with the contract for the supply thereof, the consumer shall have the right to pursue remedies against the creditor or the provider of crowdfunding credit services if the consumer has pursued remedies against the supplier but has failed to obtain the satisfaction to which he is entitled according to the law or the contract for the supply of goods or services. Member States shall determine to what extent and under what conditions those remedies shall be exercisable. 3. This Article shall be without prejudice to any national rules rendering the creditor or the provider of crowdfunding credit services jointly and severally liable in respect of any claim which the consumer may have against the supplier where the purchase of goods or services from the supplier has been financed by a credit agreement or crowdfunding credit services. Article 28 Open-end credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services 1. Member States shall ensure that the consumer may affect standard termination of an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services free of charge at any time, unless the parties have agreed on a period of notice. Such a period shall not exceed one month. Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services, may effect standard termination of an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services by giving the consumer at least two months' notice on paper or on another durable medium. 2. Member States shall ensure that the creditor or the provider of crowdfunding credit services, where agreed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services may, for objectively justified reasons, terminate the consumer's right to draw down on an open-end credit agreement. The creditor or the provider of crowdfunding credit services shall inform the consumer of the termination and the reasons for it on paper or on another durable medium, where possible before the termination and at the latest immediately thereafter, unless the provision of such information is prohibited by Union or national law or is contrary to objectives of public policy or public security. Article 29 Early repayment 1. Member States shall ensure that the consumer is at any time entitled to early repayment. In such cases, the consumer shall be entitled to a reduction in the total cost of the credit, consisting of the interest and the costs for the remaining duration of the contract. When calculating that reduction, all the costs imposed on the consumer by the creditor shall be taken into consideration. 2. Member States shall ensure that the creditor, in the event of early repayment, is entitled to fair and objectively justified compensation for possible costs directly linked to the early repayment, provided that the early repayment falls within a period for which the borrowing rate is fixed. The compensation referred to in the first subparagraph may not exceed 1 % of the amount of credit subject to early repayment where the period of time between the early repayment and the agreed termination of the credit agreement exceeds one year. Where that period does not exceed one year, the compensation shall not exceed 0,5% of the amount of credit subject to early repayment. 3. Member States shall ensure that the creditor is not entitled to the compensation referred to in paragraph 2 where one of the following conditions is fulfilled: (a) the repayment has been made under an insurance contract intended to provide a credit repayment guarantee; (b) the credit is granted in the form of an overdraft facility; (c) the repayment falls within a period for which the borrowing rate is not fixed. 4. By way of derogation from paragraph 2, Member States may provide that: (a) the creditor is only entitled to the compensation referred to in paragraph 2 on the condition that the amount of the early repayment exceeds the threshold set out in national law, which shall not exceed EUR 10 000 within any period of 12 months; (b) the creditor may exceptionally claim higher compensation if the creditor can prove that the loss suffered due to early repayment exceeds the amount determined in accordance with paragraph 2. 5. Where the compensation claimed by the creditor exceeds the loss actually suffered due to the early repayment, the consumer shall be entitled to a corresponding reduction. For the purposes of the first subparagraph, the loss shall consist of the difference between the initially agreed interest rate and the interest rate at which the creditor can lend out the amount subject to early repayment on the market at the time of that repayment, and shall take into account the impact of the early repayment on the administrative costs. 6. The compensation referred to in paragraph 2 shall not in any case exceed the amount of interest that the consumer would have paid during the period between the early repayment and the agreed date of termination of the credit agreement. CHAPTER IX ANNUAL PERCENTAGE RATE OF CHARGE AND CAPS ON RATES AND COSTS Article 30 Calculation of the annual percentage rate of charge 1. The annual percentage rate of charge shall be calculated in accordance with the mathematical formula set out in Part I of Annex IV. It shall equate on an annual basis, to the present value of all commitments (drawdowns, repayments and charges), future or existing, agreed by the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer. 2. For the purpose of calculating the annual percentage rate of charge, the total cost of the credit to the consumer shall be determined, with the exception of any charges payable by the consumer for non-compliance with any of his or her commitments laid down in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and charges other than the purchase price which, for purchases of goods or services, he or she is obliged to pay whether the transaction is effected in cash or on credit. The costs of maintaining an account recording both payment transactions and drawdowns, the costs of using a means of payment for both payment transactions and drawdowns, and other costs relating to payment transactions shall be included in the total cost of the credit to the consumer unless the opening of the account is optional and the costs of the account have been clearly and separately identified in the credit agreement, in the agreement for the provision of crowdfunding credit services or in any other agreement concluded with the consumer. 3. The calculation of the annual percentage rate of charge shall be based on the assumption that the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services is to remain valid for the period agreed and that the creditor or the provider of crowdfunding credit services and the consumer will fulfil their obligations under the terms and by the dates specified in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 4. In the case of credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services containing clauses that allow variations in the borrowing rate or variations in certain charges contained in the annual percentage rate of charge which make them unquantifiable at the time of calculation, the annual percentage rate of charge shall be calculated on the assumption that the borrowing rate and other charges will remain fixed in relation to the initial level and will remain applicable until the end of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services. 5. Where necessary, the additional assumptions set out in Part II of Annex IV may be used in calculating the annual percentage rate of charge. Where the assumptions set out in this Article and in Part II of Annex IV do not suffice to calculate the annual percentage rate of charge in a uniform manner or are no longer adapted to the commercial situations in the market, the Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 45 in order to amend this Article and Part II of Annex IV to add the necessary additional assumptions for the calculation of the annual percentage rate of charge or to modify the existing ones. Article 31 Caps on interest rates, annual percentage rate of charge and the total cost of the credit to the consumer 1. Member States shall introduce caps on one or more of the following: (a) interest rates applicable to credit agreements or to crowdfunding credit services; (b) the annual percentage rate of charge; (c) the total cost of the credit to the consumer. 2. Member States may introduce additional caps for revolving credit facilities. CHAPTER X CONDUCT OF BUSINESS OBLIGATIONS AND REQUIREMENTS FOR STAFF Article 32 Conduct of business obligations when providing credit to consumers 1. Member States shall require that the creditor, the credit intermediary and the provider of crowdfunding credit services act honestly, fairly, transparently and professionally and take account of the rights and interests of the consumers when carrying out any of the following activities: (a) manufacturing credit products; (b) granting, intermediating or facilitating the granting of credit; (c) providing advisory services with regard to credit; (d) providing ancillary services to consumers; (e) executing a credit agreement or crowdfunding credit services . The activities referred to in the first subparagraph, points (a), (b) and (c), shall be based on information about the consumer’s circumstances and any specific requirement communicated by a consumer and on reasonable assumptions about risks to the consumer’s situation throughout the duration of the credit agreement or of the crowdfunding credit services . The activities referred to in the first subparagraph, point (c), shall also be based on the information required under Article 16, paragraph 3, point (a). 2. Member States shall ensure that the manner in which creditors remunerate their staff and credit intermediaries and the manner in which credit intermediaries and the provider of crowdfunding credit services remunerate their staff do not impede compliance with the obligation set out in paragraph 1. 3. Member States shall ensure that, when establishing and applying remuneration policies for staff responsible for the assessment of creditworthiness, creditors comply with the following principles in a way and to the extent that is appropriate to their size, internal organisation and the nature, scope and complexity of their activities: (a) the remuneration policy is consistent with and promotes sound and effective risk management and does not encourage risk-taking that exceeds the level of tolerated risk of the creditor; (b) the remuneration policy is in line with the business strategy, objectives, values and long-term interests of the creditor, and incorporates measures to avoid conflicts of interest, in particular by providing that remuneration is not contingent on the number or proportion of accepted applications for credit. 4. Member States shall ensure that where creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services provide advisory services the remuneration structure of the staff involved does not prejudice their ability to act in the consumer’s best interest and is not contingent on sales targets. In order to achieve that goal, Member States may also ban commissions paid by the creditor to the credit intermediary. 5. Member States may prohibit or impose restrictions on the payments from a consumer to a creditor, credit intermediary or providers of crowdfunding credit services prior to the conclusion of a credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services . Article 33 Knowledge and competence requirements for staff 1. Member States shall ensure that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services require their staff to possess and keep up-to-date an appropriate level of knowledge and competence in relation to the manufacturing, the offering and the granting of credit agreements or crowdfunding credit services , the carrying out of credit intermediation activities, the provision of advisory services or crowdfunding credit services. Where the conclusion of a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services includes an ancillary service, appropriate knowledge and competence in relation to that ancillary service shall be required. 2. Member States shall establish minimum knowledge and competence requirements for the staff of creditors, of credit intermediaries and of providers of crowdfunding credit services . 3. Member States shall ensure that compliance with the requirements set out in paragraph 1 is supervised by the competent authorities, and that the competent authorities have powers to require creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services to provide the evidence that the competent authority deems necessary to enable such supervision. CHAPTER XI FINANCIAL EDUCATION AND SUPPORT TO CONSUMERS IN FINANCIAL DIFFICULTIES Article 34 Financial education 1. Member States shall promote measures that support the education of consumers in relation to responsible borrowing and debt management, in particular in relation to consumer credit agreements. Clear and general information on the credit granting process shall be provided to consumers in order to guide them, in particular those who take out a consumer credit for the first time, and especially on digital tools. Member States shall also disseminate information regarding the guidance that consumer organisations and national authorities may provide to consumers. This paragraph shall not prevent Member States from providing for additional financial education. 2. The Commission shall assess and publish a report on the financial education available to consumers in the Member States and identify examples of best practices which could be further developed in order to increase the financial awareness of consumers. Article 35 Arrears and forbearance measures 1. Member States shall require creditors to have adequate policies and procedures so that they make efforts to exercise, where appropriate, reasonable forbearance before enforcement proceedings are initiated. Such forbearance measures shall take into account, among other elements, the consumer’s circumstances and may consist in, among other possibilities: (a) a total or partial refinancing of a credit agreement; (b) a modification of the existing terms and conditions of a credit agreement, which may include among others: (i) extending the term of the credit agreement; (ii) changing the type of the credit agreement; (iii) deferring payment of all or part of the instalment repayment for a period; (iv) changing the interest rate; (v) offering a payment holiday; (vi) partial repayments; (vii) currency conversions; (viii) partial forgiveness and debt consolidation. 2. The list of potential measures in paragraph 1, point (b), is without prejudice to rules set out in national law and does not require Member States to provide for all of those measures in national law. 3. Member States may require that, where the creditor is permitted to define and impose charges on the consumer arising from a default, those charges are no greater than is necessary to compensate the creditor for costs it has incurred as a result of the default. 4. Member States may allow creditors to impose additional charges on the consumer in the event of default. In that case Member States shall introduce a cap on those charges. 5. Member States shall not prevent the parties to a credit agreement from expressly agreeing that return or transfer to the creditor of goods covered by a linked credit agreement or proceeds from the sale of such goods is sufficient to repay the credit Article 36 Debt advisory services M ember States shall ensure that debt advisory services are made available to consumers. CHAPTER XII CREDITORS AND CREDIT INTERMEDIARIES Article 37 Admission, registration and supervision of non-credit institutions Member States shall ensure that creditors, credit intermediaries and providers of crowdfunding credit services that are not credit institutions as defined in Article 4(1), point (1), of Regulation (EU) No 575/2013 are subject to an adequate admission process and to registration and supervision arrangements set up by an independent competent authority. Article 38 Specific obligations for credit intermediaries Member States shall require that credit intermediaries: (a) indicate, in advertising and documentation intended for consumers, the extent of their powers and whether they work exclusively with one or more creditors or as an independent intermediary; (b) disclose to the consumer any fees payable by the consumer to the credit intermediary for services to be provided; (c) reach an agreement with the consumer on any fees referred to in point (b) on paper or another durable medium before the conclusion of the credit agreement; (d) communicate any fees referred to in point (b) to the creditor, for the purpose of calculation of the annual percentage rate of charge. CHAPTER XIII ASSIGNMENTS OF RIGHTS AND DISPUTE RESOLUTION Article 39 Assignment of rights 1. Member States shall ensure that the consumer, in the event of assignment to a third party of the creditor's rights under a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services, or of the agreement itself, is entitled to plead against the assignee any defence which was available to him or her against the original creditor, including set-off where such defence is permitted in the Member State concerned. 2. Member States shall require that the original creditor or the provider of crowdfunding credit services inform the consumer of the assignment referred to in paragraph 1, except where the original creditor, by agreement with the assignee, continues to service the credit vis-à-vis the consumer. Article 40 Out-of-court dispute resolution 1. Member States shall ensure that consumers have access to adequate and effective out-of-court dispute resolution procedures for the settlement of disputes between consumers and creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services concerning rights and obligations established under this Directive, using existing entities where appropriate . Such out-of-court dispute resolution procedures and the entities offering them shall comply with the quality requirements laid down by Directive 2013/11/EU. 2. Member States shall encourage the entities performing the dispute resolution referred to in paragraph 1 to cooperate in order to resolve cross-border disputes concerning credit agreements or crowdfunding credit services. CHAPTER XIV COMPETENT AUTHORITIES Article 41 Competent authorities 1. Member States shall designate the national competent authorities empowered to ensure the application and enforcement of this Directive (‘competent authorities’) and shall ensure that they are granted investigating and enforcement powers and adequate resources necessary for the efficient and effective performance of their duties. The competent authorities shall be either public authorities or bodies recognised by national law or by public authorities expressly empowered for that purpose by national law. They shall not be creditors, credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services . 2. Member States shall ensure that competent authorities, all persons who work or who have worked for the competent authorities, as well as auditors and experts instructed by the competent authorities, are bound by the obligation of professional secrecy. No confidential information which they may receive in the course of their duties may be divulged to any person or authority whatsoever, save in summary or aggregate form, except when an exchange or transmission of such information is expressly required by Union or national law. 3. Member States shall ensure that the competent authorities are either or both of the following: (a) competent authorities as defined in Article 4(2) of Regulation (EU) No 1093/2010 of the European Parliament and of the Council ; (a) authorities other than the competent authorities referred to in point (a) provided that national laws, regulations or administrative provisions require those authorities to cooperate with the competent authorities referred to in point (a) whenever necessary in order to carry out their duties under this Directive. 4. Member States shall ensure that the authorities designated as competent for ensuring the application and enforcement of this Directive fulfil the criteria set in Article 5 of Regulation (EU) No 2017/2394. 5. Member States shall inform the Commission of the designation of the competent authorities and any changes thereto, and, where there is more than one competent authority on their territory, indicate any division of the respective duties between those competent authorities. The first such notification shall be made as soon as possible and at the latest on two years from the date the Directive enters into force. 6. The competent authorities shall exercise their powers in conformity with national law either: (a) directly under their own authority or under the supervision of the judicial authorities; or (b) by application to courts which are competent to grant the necessary decision, including, where appropriate, by appeal, if the application to grant the necessary decision is not successful. 7. Where there is more than one competent authority on their territory, Member States shall ensure that their respective duties are clearly defined and that those authorities collaborate closely so that they can discharge their respective duties effectively. 8. The Commission shall publish a list of the competent authorities in the Official Journal of the European Union at least once a year, and update it continuously on its website. CHAPTER XV FINAL PROVISIONS Article 42 Level of harmonisation 1. Insofar as this Directive contains harmonised provisions, Member States may not maintain or introduce in their national law provisions diverging from those laid down in this Directive unless provided otherwise in this Directive. 2. Where a Member State makes use of the regulatory choices provided for in Article 2(5) and 2(6), Article 8(1), Article 8(2)(c), Article 20(2), Article 26(2) and Article 29(4), it shall inform the Commission thereof as well as of any subsequent changes. Member States shall also take the appropriate measures to diffuse that information amongst national creditors, credit intermediaries, providers of crowdfunding credit services and consumers. Article 43 Imperative nature of this Directive 1. Member States shall ensure that consumers may not waive the rights conferred on them by the national measures transposing this Directive. 2. Member States shall ensure that the provisions adopted in order to transpose this Directive cannot be circumvented as a result of the way in which agreements are formulated. 3. Member States shall take the necessary measures to ensure that consumers do not lose the protection granted by this Directive by virtue of the choice of the law of a third country as the law applicable to the credit agreement or crowdfunding credit services, where the credit agreement or crowdfunding credit services have a close link with the territory of one or more Member States. Article 44 Penalties 1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of the national provisions adopted pursuant to this Directive and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall notify those rules and of those measures to the Commission by [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ] and shall notify it, without delay, of any subsequent amendment affecting them. 2. Member States shall ensure that when penalties are to be imposed in accordance with Article 21 of Regulation (EU) 2017/2394, they include the possibility either to impose fines through administrative procedures or to initiate legal proceedings for the imposition of fines, or both, the maximum amount of such fines being at least 4% of the creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services ’ annual turnover in all Member States concerned by the coordinated enforcement action. 3. Member States shall provide that the competent authority may disclose to the public any administrative penalty that is imposed for infringement of the measures adopted pursuant to this Directive, unless such disclosure would seriously jeopardise the financial markets or cause disproportionate damage to the parties involved. Article 45 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 30(5) shall be conferred on the Commission for a period of five years from xx xx xxxx . The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not later than nine months before the end of the five-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such extension not later than three months before the end of each period. 3. The delegation of power referred to in Article 30(5) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 30(5) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of three months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 46 Review and monitoring 1. The Commission shall undertake, every five years and for the first time five years from the date of application, an evaluation of this Directive. The evaluation shall include an assessment of the thresholds laid down in Article 2(2), point c, and in Part II of Annex IV, and of the percentages used to calculate the compensation payable in the event of early repayment as referred to in Article 29, in the light of economic trends in the Union and the situation in the market concerned. 2. The Commission shall also monitor the effect of the existence of the regulatory choices referred to in Article 42 on the internal market and consumers. 3. The Commission shall report the results of the evaluation and assessment referred to in paragraphs 1 and 2 to the European Parliament and the Council, accompanied, if appropriate, by a legislative proposal. Article 47 Repeal and transitional provisions Directive 2008/48/EC is repealed with effect from [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. However, as regards relations, within the scope of this Directive, between consumers and creditors or credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services who qualify as micro, small and medium undertakings as referred to in Article 3 of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council , Directive 2008/48/EC shall continue to apply until [ OP: please insert date - 18 months from the transposition deadline ]. Directive 2008/48/EC shall also continue to apply to credit agreements existing on [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ] until [ their termination ]. However, Articles 23 and 24, Article 25(1), second sentence, Article 25(2) and Articles 28 and 39 of this Directive shall apply to all open-end credit agreements existing on [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. References to the repealed Directive shall be construed as references to this Directive and shall be read in accordance with the correlation table set out in Annex V. Article 48 Transposition 1. Member States shall adopt and publish, by [ OP: please insert date - 24 months from the date the Directive is adopted ] at the latest, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those measures from [ OP: please insert date - six months from the transposition deadline ]. However, as regards relations, within the scope of this Directive, between consumers and creditors or credit intermediaries or providers of crowdfunding credit services who qualify as micro, small and medium undertakings as referred to in Article 3 of Directive 2013/34/EU, Member States shall apply those measures from [ OP: please insert date - 18 months from the transposition deadline ]. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive. Article 49 Entry into force This Directive shall enter into force on the twentieth day following its publication in the Official Journal of the European Union . Article 50 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President ANNEX I STANDARD EUROPEAN CONSUMER CREDIT INFORMATION 1. Identity and contact details of the creditor, credit intermediary or of the provider of crowdfunding credit services Where applicable Creditor [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Credit intermediary [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Provider of crowdfunding credit services [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address [Geographical address to be used by the consumer] ( * ) This information is optional. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor or the provider of crowdfunding credit services must fill in the box if the information is relevant to the credit, or delete the information or the entire row where the information is not relevant for the type of credit concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor or the provider of crowdfunding credit services and must be replaced with the corresponding information. 2. Description of the main features of the credit product The type of credit The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement or with the agreement for the provision of crowdfunding credit services. The conditions governing the drawdown This means how and when you will obtain the money. The duration of the credit agreement or of the agreement for the provision of crowdfunding credit services Instalments and, where appropriate, the order in which instalments will be allocated You will have to pay the following: [The amount, number and frequency of payments to be made by the consumer] Interest and/or charges will be payable in the following manner: The total amount you will have to pay This means the amount of borrowed capital plus interest and possible costs related to your credit. [Sum of total amount of credit and total cost of credit] Where applicable The credit is granted in the form of a deferred payment for a good or service or is linked to the supply of specific goods or the provision of a service Name of good/service Cash price Where applicable Sureties required This is a description of the security to be provided by you in relation to the credit agreement. [Kind of sureties] Where applicable Repayments do not give rise to immediate amortisation of the capital. Where applicable The price was personalised on the basis of automated decision-making. 3. Costs of the credit The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates that apply to the credit agreement or to the agreement for the provision of crowdfunding credit services . [ % — fixed, or — variable (with the index or reference rate applicable to the initial borrowing rate), — periods] Annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost expressed as an annual percentage of the total amount of credit . The APR is there to help you compare different offers . [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Is it compulsory, in order to obtain the credit or to obtain it on the terms and conditions marketed, to take out — an insurance policy securing the credit, or — another ancillary service contract? If the costs of these services are not known by the creditor , the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services they are not included in the APR. Yes/no [if yes, specify the kind of insurance] Yes/no [if yes, specify the kind of ancillary service] Related costs Where applicable Maintaining one or more accounts is required for recording both payment transactions and drawdowns Where applicable Amount of costs for using a specific means of payment (e.g. a credit card) Where applicable Any other costs deriving from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services Where applicable Conditions under which the abovementioned costs related to the credit agreement or to the agreement for the provision of crowdfunding credit services can be changed Where applicable Obligation to pay notarial fees Costs of late payments Missing payments could have severe consequences for you (e.g. forced sale) and make it more difficult for you to get credit in the future . You will be charged [… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. 4. Other important legal aspects Right of withdrawal You have the right to withdraw from the credit agreement or from the agreement for the provision of crowdfunding credit services within a period of 14 calendar days . Early repayment You have the right to repay the credit early at any time fully or partially. Where applicable The creditor is entitled to compensation in the case of early repayment [Determination of the compensation (calculation method) in accordance with the provisions implementing Article 29 of Directive …] Consultation of a database The creditor, the credit intermediary or the provider of crowdfunding credit services must inform you immediately and without charge of the result of consulting a database, if a credit application is rejected on the basis of such a consultation. This does not apply if the provision of such information is prohibited by Union law or contrary to public policy or public security objectives. Right to a draft credit agreement or draft agreement for the provision of crowdfunding credit services You have the right, upon request, to obtain a copy of the draft credit agreement or draft agreement for the provision of crowdfunding credit services free of charge. This provision does not apply if the creditor or the provider of crowdfunding credit services is, at the time of your request, unwilling to proceed to the conclusion of the credit agreement or of an agreement for the provision of crowdfunding services with you. Where applicable The period of time during which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is bound by the pre-contractual information This information is valid from … until … Concerning redress You have the right to access an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and how to access it] Where applicable 5. Additional information in the case of the distance marketing of financial services (a) Concerning the creditor or provider of crowdfunding credit services Where applicable Representative of the creditor or of the provider of crowdfunding credit services in your Member State of residence Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Identity] [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Registration [The trade register in which the creditor or the provider of crowdfunding credit services is entered and their registration number or an equivalent means of identification in that register] Where applicable The supervisory authority (b) Concerning the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services Where applicable Exercise of the right of withdrawal [Practical instructions for exercising the right of withdrawal indicating, inter alia , the period for exercising the right, the address to which notification of exercise of the right of withdrawal should be sent and the consequences of not exercising the right of withdrawal] Where applicable The law taken by the creditor or by the provider of crowdfunding credit services as a basis for the establishment of relations with you before the conclusion of the credit contract Where applicable Clause stipulating the governing law applicable to the credit agreement or to the crowdfunding credit services and/or the competent court [Relevant clause to be set out here] Where applicable Language regime Information and contractual terms will be supplied in [specific language]. With your consent, we intend to communicate in [specific language/languages] for the duration of the credit agreement or of the crowdfunding credit services . (c) Concerning redress Access to an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer who is party to the distance contract and how to access it] ( * ) This information is optional for the creditor or the provider of crowdfunding credit services . ANNEX II STANDARD EUROPEAN CONSUMER CREDIT OVERVIEW The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement or with the agreement for the provision of crowdfunding credit services. The duration of the credit agreement or of the crowdfunding credit services The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates which apply to the credit agreement or to the crowdfunding credit services [ % — fixed, or — variable (with the index or reference rate applicable to the initial borrowing rate), — periods] Annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost expressed as an annual percentage of the total amount of credit. The APR is there to help you compare different offers. [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Where applicable The credit is granted in the form of a deferred payment for a good or service or is linked to the supply of specific goods or the provision of a service Name of good/service Cash price Costs of late payments Missing payments could have severe consequences for you (e.g. forced sale) and make it more difficult for you to get credit in the future. You will be charged [… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor or the provider of crowdfunding credit services must fill in the box if the information is relevant to the credit product, or delete the information or the entire row where the information is not relevant for the type of credit concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor or the provider of crowdfunding credit services and must be replaced with the corresponding information. The Standard European Consumer Credit Overview must be displayed on one page on top of the Standard European Consumer Credit Information form, be clearly legible and be adapted to take into account the technical constraints of media on which it is displayed. ANNEX III EUROPEAN CONSUMER CREDIT INFORMATION Consumer credit offered by certain credit organisations (Article 2(5) of Directive …) Debt conversion 1. Identity and contact details of the creditor or credit intermediary Creditor [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Credit intermediary [Identity] Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Geographical address to be used by the consumer] ( * ) This information is optional. Wherever ‘where applicable’ is indicated, the creditor must fill in the box if the information is relevant to the credit product, or delete the information or the entire row if the information is not relevant for the type of credit concerned. Indications between square brackets provide explanations for the creditor and must be replaced with the corresponding information. 2. Description of the main features of the credit product The type of credit The total amount of credit This means the ceiling or the total sums made available in accordance with the credit agreement. The duration of the credit agreement Where applicable You may be requested to fully repay the amount of credit at any time. Where applicable The price was personalised on the basis of automated decision-making. 3. Costs of the credit The borrowing rate or, where applicable, different borrowing rates which apply to the credit agreement [ % — fixed or, — variable (with the index or reference rate applicable to the initial borrowing rate)], Where applicable The annual percentage rate of charge (APR) This is the total cost of credit expressed as an annual percentage of the total amount of credit. The APR is there to help you compare different offers. [ % A representative example mentioning all the assumptions used for calculating the annual percentage rate of charge to be set out here] Where applicable Costs Where applicable The conditions under which those costs may be changed [The costs applicable from the time the credit agreement is concluded] Costs of late payments You will be charged […… (applicable interest rate and arrangements for its adjustment and, where applicable, default charges)] for late payments. 4. Other important legal aspects Termination of the credit agreement [The conditions and procedure for terminating the credit agreement] Consultation of a database The creditor must inform you immediately and without charge of the result of consulting a database, if a credit application is rejected on the basis of such a consultation. This does not apply if the provision of such information is prohibited by EU law or contrary to public policy or security objectives. Where applicable The period of time during which the creditor is bound by the pre-contractual information This information is valid from … until… Where applicable 5. Additional information Instalments and, where appropriate, the order in which instalments will be allocated You will have to pay the following: [Representative example of an instalment table including the amount, number and frequency of payments to be made by the consumer] The total amount you will have to pay Early repayment You have the right to repay the credit early at any time fully or partially. Where applicable The creditor is entitled to compensation in the case of early repayment [Determination of the compensation (calculation method) in accordance with the provisions implementing Article 16 of Directive 2008/48/EC] Concerning redress You have the right to access an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer and how to access it] Where applicable 6. Additional information to be given in the case of the distance marketing of financial services (a) Concerning the creditor Where applicable Representative of the creditor in your Member State of residence Address Telephone number Email address Fax number ( * ) Web address ( * ) [Identity] [Geographical address to be used by the consumer] Where applicable Registration [The trade register in which the creditor is entered and their registration number or an equivalent means of identification in that register] Where applicable The supervisory authority (b) Concerning the credit agreement Right of withdrawal You have the right to withdraw from the credit agreement within a period of 14 calendar days. Where applicable Exercise of the right of withdrawal [Practical instructions for exercising the right of withdrawal indicating, inter alia, the address to which notification of exercise of the right of withdrawal should be sent and the consequences of not exercising the right of withdrawal] Where applicable The law taken by the creditor as a basis for the establishment of relations with you before the conclusion of the credit contract Where applicable Clause stipulating the law applicable to the credit agreement and/or the competent court [Relevant clause to be set out here] Where applicable Language regime Information and contractual terms will be supplied in [specific language]. With your consent, we intend to communicate in [specific language/languages] for the duration of the credit agreement. (c) Concerning redress Access to an out-of-court complaint and redress mechanism [The out-of-court complaint and redress mechanism for the consumer who is party to the distance contract and how to access it] ( * ) This information is optional for the creditor. ANNEX IV I. The basic equation expressing the equivalence of drawdowns on the one hand and repayments and charges on the other. The basic equation, which establishes the annual percentage rate of charge (APR), equates, on an annual basis, the total present value of drawdowns on the one hand and the total present value of repayments and payments of charges on the other hand, i.e.: where: — X is the APR, — m is the number of the last drawdown, — k is the number of a drawdown, thus 1 ≤ k ≤ m, — C k is the amount of drawdown k, — t k is the interval, expressed in years and fractions of a year, between the date of the first drawdown and the date of each subsequent drawdown, thus t 1 = 0, — m’ is the number of the last repayment or payment of charges, — l is the number of a repayment or payment of charges, — D l is the amount of a repayment or payment of charges, — s l is the interval, expressed in years and fractions of a year, between the date of the first drawdown and the date of each repayment or payment of charges. Remarks The amounts paid by both parties at different times shall not necessarily be equal and shall not necessarily be paid at equal intervals. The starting date shall be that of the first drawdown. Intervals between dates used in the calculations shall be expressed in years or in fractions of a year. A year is presumed to have 365 days (or 366 days for leap years), 52 weeks or 12 equal months. A month is presumed to have 30,41666 days (i.e. 365/12) regardless of whether or not it is a leap year. Where intervals between dates used in the calculations cannot be expressed as a whole number of weeks, months or years, the intervals shall be expressed as a whole number of one of those periods in combination with a number of days. When using days: (i) every day shall be counted, including weekends and holidays; (ii) equal periods and then days shall be counted backwards to the date of the initial drawdown; (iii) the length of the period of days shall be obtained excluding the first day and including the last day and shall be expressed in years by dividing this period by the number of days (365 or 366) of the complete year counted backwards from the last day to the same day of the previous year. The result of the calculation shall be expressed with an accuracy of at least one decimal place. If the figure at the following decimal place is greater than or equal to 5, the figure at that particular decimal place shall be increased by one. The equation can be rewritten using a single sum and the concept of flows (A k ), which will be positive or negative, in other words either paid or received during periods 1 to n, expressed in years, i.e. , where S is the present balance of flows. If the aim is to maintain the equivalence of flows, the value will be zero. II. The additional assumptions for calculating the APR shall be as follows. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services gives the consumer freedom of drawdown, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down immediately and in full. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services gives the consumer freedom of drawdown in general but imposes, amongst the different ways of drawing down, a limitation with regard to the amount of credit and period of time, the amount of credit shall be deemed to be drawn down on the earliest date fixed in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and in accordance with those drawdown limits. Where a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services provides different ways of drawing down with different charges or borrowing rates, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down at the highest charge and borrowing rate applied to the most common drawdown mechanism for that type of credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services. In the case of an overdraft facility, the total amount of credit shall be deemed to be drawn down in full and for the whole duration of the credit agreement. If the duration of the overdraft facility is not known, the APR shall be calculated on the assumption that the duration of the credit is three months. In the case of an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services, other than an overdraft facility, it shall be assumed that: (i) the credit is provided for a period of one year starting from the date of the initial drawdown, and that the final payment made by the consumer clears the balance of capital, interest and other charges, if any; (ii) the capital is repaid by the consumer in equal monthly payments, starting one month after the date of the initial drawdown. However, in cases where the capital must be repaid only in full in a single payment, within each payment period, successive drawdowns and repayments of the entire capital by the consumer shall be assumed to occur over the period of one year. Interest and other charges shall be applied in accordance with those drawdowns and repayments of capital and as set out in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services. For the purposes of this point, an open-end credit agreement or agreement for the provision of crowdfunding credit services is a credit agreement or an agreement for the provision of crowdfunding credit services without a fixed duration and includes credits that must be repaid in full within or after a period but, once repaid, become available to be drawn down again. In the case of credit agreements or of agreements for the provision of crowdfunding credit services other than overdrafts and open-end credit agreements or agreement for the provision of crowdfunding credit services as referred to in the assumptions set out in points (d) and (e): (i) where the date or amount of a repayment of capital to be made by the consumer cannot be ascertained, it shall be assumed that the repayment is made at the earliest date provided for in the credit agreement or in the agreement for the provision of crowdfunding credit services and is for the lowest amount for which the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services provide ; (ii) where the interval between the date of initial drawdown and the date of the first payment to be made by the consumer cannot be ascertained, it shall be assumed to be the shortest interval; Where the date or amount of a payment to be made by the consumer cannot be ascertained on the basis of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services or the assumptions set out in points (d), (e) or (f), it shall be assumed that the payment is made in accordance with the dates and conditions required by the creditor or the provider of crowdfunding credit services and, when those dates and conditions are unknown: (i) interest charges are paid together with the repayments of capital; (ii) a non-interest charge expressed as a single sum is paid at the date of the conclusion of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services; (iii) non-interest charges expressed as several payments are paid at regular intervals, starting with the date of the first repayment of capital, and where the amount of such payments is not known they shall be assumed to be equal amounts; (iv) the final payment clears the balance of capital, interest and other charges, if any. Where the ceiling applicable to the credit has not yet been agreed, it is assumed to be EUR 1 500. Where different borrowing rates and charges are offered for a limited period or amount, the borrowing rate and the charges shall be deemed to be the highest rate for the whole duration of the credit agreement or the agreement for the provision of crowdfunding credit services. For consumer credit agreements or agreements for the provision of crowdfunding credit services for which a fixed borrowing rate is agreed for the initial period, at the end of which a new borrowing rate is determined and subsequently periodically adjusted according to an agreed indicator, the calculation of the APR shall be based on the assumption that, at the end of the fixed borrowing rate period, the borrowing rate is the same as at the time of calculating the APR, based on the value of the agreed indicator at that time. ANNEX V CORRELATION TABLE Directive 2008/48/EC This Directive Article 1 Article 1 Article 2(1) Article 2(1), first subparagraph — Article 2(1), second subparagraph Article 2(2), points (a), (b), (c) Article 2(2), points (a), (b), (c) Article 2(2), points (d), (e), (f) — Article 2(2), points (g), (h), (i), (j), (k), (l) Article 2(2), points (d), (e), (f), (g), (h), (i) Article 2(2a) Article 2(3) Article 2(3) — Article 2(4), 2(5), 2(6) Article 2(4), 2(5), 2(6) Article 3, points (a), (b), (c) Article 3, points 1, 2, 3 — Article 3, points 4, 5 Article 3, points (d), (e), (f) Article 3, points 13, 20, 21 Article 3, points (g), (h), (i), (j), (k), (l), (m) Article 3, points 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 Article 3, points (n) Article 3, point 22 — Article 3, points 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 — Article 5 — Article 6 — Article 7 Article 4 Article 8 --- Article 9 Article 5(1), first subparagraph Article 10(1), first subparagraph — Article 10 (1), second subparagraph Article 5(1), second subparagraph, points (a), (b), (c), (d), (e), (f) Article 10 (3), first subparagraph, points a, b, c, d, e, f Article 5(1), second subparagraph, point (g), first sentence and third sentence Article 10 (3), first subparagraph, points g and h Article 5(1), second subparagraph, point (g), second sentence Article 10 (3), second subparagraph Article 5(1), second subparagraph, points (h), (i), (j), (k), (l), (m), (n), (o), (p), (q), (r), (s) Article 10(3), first subparagraph, points (i), (j), (k), (l), (m), (n), (o), (p), (q), (r), (s), (u) — Article 10 (3), first subparagraph, points (t), (v) Article 5(1), third subparagraph Article 10 (3), third subparagraph Article 5(1), fourth subparagraph Article 10 (5), second subparagraph Article 5(2) Article 10 (6) Article 5(3) Article 10 (7) Article 5(4) Article 10 (8) Article 5(5) Article 10 (9) Article 5(6) (partly Article 12) Article 6 - - Article 11 Article 7 Article 10 (10) — Article 12 — Article 13 Article 8 Article 18 — Article 14 — Article 15 Article 16 Article 17 Article 9 Article 19 Article 10(1) Article 20 Article 10(2), 10(3) and 10(4) Article 21 Article 10(5) - - Article 22 Article 11 Article 23 Article 12 Article 24 Article 13 Article 28 Article 14 Article 26 Article 15 Article 27 Article 16 Article 29 Article 17 Article 39 Article 18 Article 25 Article 19 Article 30 — Article 31 — Article 32 — Article 33 — Article 34 — Article 35 — Article 36 Article 20 Article 37 Article 21 Article 38 — Article 41 Article 22 Article 42, 43 Article 23 Article 44 Article 24 Article 40 Article 24a Article 45 Article 26 Article 42(2) Article 27(1) Article 48 Article 27(2) Article 46 Article 28 Article 4 Article 29 Article 47 Article 30 Article 47 Article 31 Article 49 Article 32 Article 50 Annex I Annex IV Annex II Annex I Annex III Annex III - Annex II - Annex V SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Tarbijakrediidilepinguid käsitleva direktiiviga 2008/48/EÜ (edaspidi „tarbijakrediidi direktiiv“ või „direktiiv“), mida muudeti 2011., 2014., 2016. ja 2019. aastal, kehtestati ELi tasandil ühtlustatud raamistik tarbijakrediidi jaoks, et aidata kaasa tõrgeteta toimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning seeläbi tarbijate kindlustunne. Aastatel 2018–2019 REFITi raames tehtud hindamisel leiti, et 2008. aasta direktiivi eesmärgid – st tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse ja toetada krediidi siseturu arengut – on endiselt asjakohased, arvestades ELi õigusmaastiku märkimisväärset killustatust, kuid et need on kõigest osaliselt saavutatud. Selline killustatus koos direktiivi teatavate sätete ebatäpsest sõnastusest tingitud õiguskindlusetusega takistab tarbijakrediidi siseturu tõrgeteta toimimist ega võimalda tagada ühtlaselt kõrgel tasemel tarbijakaitset. Alates 2008. aasta direktiivi vastuvõtmisest on otsustusprotsessi ja üldisemalt tarbijate harjumusi põhjalikult muutnud digiüleminek. Nüüd soovivad tarbijad, et krediidi saamise protsess oleks sujuvam ja kiirem, ning sageli taotletakse krediiti internetis. See omakorda mõjutab laenusektorit, kus minnakse järk-järgult üle digitehnoloogiale. Uued turuosalised, näiteks vastastikuse laenuandmise platvormid, pakuvad mitmesugustes vormides krediidilepinguid. Turule on ilmunud uued tooted, näiteks lühiajaline suure kulukuse määraga krediit. Digiüleminek on samuti kaasa toonud uued meetodid teabe avaldamiseks digitaalsel kujul ning tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks automatiseeritud otsustussüsteemide abil ja mittetraditsiooniliste andmete alusel. ELi majanduses on häireid põhjustanud ka COVID-19 kriis ja selle tõttu kehtestatud liikumispiirangud. See on avaldanud märkimisväärset mõju krediiditurule ja tarbijatele, eeskätt haavatavatele tarbijatele, ning seega suurendanud paljude ELi kodumajapidamiste majanduslikku haavatavust. Teisalt on kriis andnud hoogu digipöördele. COVID-19 kriisi tingimustes on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid leevendusmeetmeid, mille eesmärk on leevendada kodanike ja kodumajapidamiste finantskoormust, näiteks laenu tagasimaksete moratooriumid, mida laiendati tarbijakrediidile üldiselt. Seda arvestades tegi komisjon oma 2020. aasta tööprogrammis teatavaks, et tarbijakrediidi direktiiv vaadatakse läbi. COVID-19 pandeemia kontekstis vastu võetud läbivaadatud tööprogrammis lükati läbivaadatud redaktsiooni vastuvõtmise kuupäev edasi 2021. aasta teise kvartalisse . • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanekuga tagatakse kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega. Tarbijalepingutes sisalduvaid ebaõiglasi tingimusi reguleeritakse direktiiviga 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes), kus on sätestatud, et lepingutingimused, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ei ole tarbijatele siduvad, kui need on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsuvad esile ühelt poolt tarbijate ning teiselt poolt müüjate ja tarnijate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat. Seda üldnõuet täiendab näitlik loetelu tingimustest, mida võidakse pidada ebaõiglaseks. Direktiivi 93/13/EMÜ kohaldatakse paralleelselt teiste liidu õiguses sätestatud tarbijakaitsenormidega. Kaugturustatavat, näiteks internetis müüdavat tarbijakrediiti, mis tarbijakrediidi direktiivi kohaldamisalasse praegu ei kuulu, reguleeritakse direktiiviga 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust). Direktiivi vaadatakse praegu vastavalt komisjoni 2020. aasta tööprogrammile läbi. Eksitavat reklaami reguleeritakse direktiiviga 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) ja kauplejatevaheliste suhete suhtes kohaldatava direktiiviga 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta). Nendes eeskirjades ei ole aga arvesse võetud tarbijakrediidiga seotud eripärasid ega keskendutud sellele, et tarbijatel peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Määruses (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) on kehtestatud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavad eeskirjad. Sellega tugevdatakse üksikisikute põhiõigusi ning tehakse eeskirjad äriühingute ja avaliku sektori asutuste jaoks selgemaks. Andmete kasutamist krediidivõimelisuse hindamiseks reguleeritakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 5, kus on sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise, andmete õigsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted. Isikuandmete kaitse üldmäärusest kõrvale kaldumata on käesoleva ettepaneku eesmärk lahendada isikuandmete töötlemisega seoses kindlaks tehtud küsimused, mis on eriomased tarbijakrediiditurul täheldatud tavadele, nt see, kui krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatakse alternatiivseid andmeallikaid, või masinõppemeetoditel tehtava hindamise läbipaistvus. Ettepanekus tagatakse kooskõla ka muude õigusaktidega, näiteks direktiiviga (EL) 2019/2161 (mille eesmärk on ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine) muu hulgas direktiivis 2005/29/EÜ tehtud muudatused, ning see sisaldab viimati nimetatud direktiivile vastavaid sätteid. 2020. aastal võttis komisjon vastu digiteenuste õigusakti paketi . See hõlmab digiteenuste õigusakti, millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) ja nähakse ette horisontaalne raamistik vahendusteenuste jaoks, ning digiturgude õigusakti, millega kehtestatakse eeskirjad digisektoris sisule juurdepääsu kontrollijatena tegutsevatele platvormidele. 2021. aastal avaldas komisjon ka ettepaneku määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu, ent ühtlasi tegeleda tehisintellekti teatavate kasutusaladega seostatavate riskidega. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ELi poliitika ja eesmärkidega. Ettepanek on kooskõlas ELi muude õigusaktide ja poliitikameetmetega, eelkõige tarbijakaitse valdkonnas, näiteks direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta ja hüpoteeklaenulepinguid reguleeriv direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta (hüpoteekkrediidi direktiiv), ning täiendab neid. 2018. aastal avaldas komisjon ka ettepaneku krediidihaldajaid, krediidiostjaid ja tagatiste sissenõudmist käsitleva direktiivi kohta, mille üle kaasseadusandjad peavad praegu läbirääkimisi. 2020. aasta septembris võttis komisjon vastu digirahanduse paketi , mis hõlmab digirahanduse strateegiat ning seadusandlikke ettepanekuid krüptovarade ja digitaalse tegevuskerksuse kohta, et tagada ELi finantssektori konkurentsivõime ning pakkuda tarbijatele juurdepääsu uuenduslikele finantstoodetele, kindlustades samal ajal tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse. Sellele vastavalt on käesoleva ettepaneku eesmärk ajakohastada tarbijakrediidinorme, et võtta arvesse digiüleminekust ajendatud muutusi. Samuti täiendab see määrust (EL) 2020/1503 (mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid), arvestades, et seda määrust ei kohaldata tarbijatele osutatavate ühisrahastusteenuste suhtes. Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) on ette nähtud meetmed, et tagada kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomine ja toimimine ning teenuste osutamise vabadus. Tarbijakrediidi piiriülest pakkumist takistavad endiselt mitmesugused tõkked. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatava direktiivi õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114 (siseturu väljakujundamise kohta), võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 169 . Sellega on ELile antud pädevus võtta meetmeid, et ühtlustada siseriiklikke õigusnorme siseturu rajamise ja selle toimimise eesmärgil. Ettepaneku eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning seeläbi siseturu tõrgeteta toimimine. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse . Kavandatava meetme eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutatavad ELi tasandil. ELi toimimise lepingus on ette nähtud meetmed, et tagada kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomine ja toimimine ning teenuste osutamise vabadus. Selline tarbijakrediiditurg on mitme takistuse tõttu endiselt piiratud. Kõnealused takistused piiravad piiriülest tegevust pakkumise ja nõudluse poolel ning vähendavad seeläbi konkurentsi ja sellest tulenevalt tarbijate valikuvõimalusi. ELi tasandi meede tagaks ühtlaselt kõrgel tasemel tarbijakaitse ning selgema ja ühtlustatuma õigusraamistiku äriühingutele ning vähendaks seega takistusi, mis piiravad krediidi andmist teistes liikmesriikides (vahetu piiriülese krediidiandmisega või tütarettevõtja loomisega). Pidades silmas digiüleminekut ja seda, et krediiditurule võivad siseneda uued digiteenuseid osutavad turuosalised, võib eeldada, et piiriülene krediidiandmine kasvab. Seepärast on digiajastule vastavad ühised ELi eeskirjad nii vajalikumad kui ka tulemuslikumad ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks. • Proportsionaalsus Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Sellega ei reguleerita kõiki laenuandmise ja -võtmisega seotud aspekte, vaid keskendutakse tarbijakrediiditehingute teatavatele põhipunktidele, et hõlbustada teenuste piiriülese osutamise arengut ja kaitsta nendes tingimustes tarbijaid. Kavandatavaid eeskirju on hinnatud proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast, et tagada asjakohane ja proportsionaalne reguleerimine. Need tooksid kaasa kulusid teenuste osutajatele, ent moodustaksid ühtlasi kaugeleulatuva ja tulevikukindla lähenemisviisi, mis omakorda tagaks suurema kasu tarbijatele ja ühiskonnale tervikuna. • Vahendi valik Valitud õigusakt on direktiiv, millega tunnistatakse direktiiv 2008/48/EÜ kehtetuks. Direktiiv on saavutatava tulemuse – st siseturu toimimise saavutamine – seisukohalt siduv, kuid jätab vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele . Kavandatava direktiiviga asendatakse 2008. aasta direktiiv, ent säilitatakse paljud selle elemendid. See võimaldab liikmesriikidel teha kehtivates õigusaktides (millega direktiiv 2008/48/EÜ siseriiklikku õigusesse üle võeti) muudatused vastavuse tagamiseks ning seega piirata sellise reformi mõju oma õigussüsteemile. Kavandatava direktiiviga ühtlustatakse sellega hõlmatud valdkonnad täielikult, ent teatavates valdkondades jäetakse liikmesriikidele mõningad õiguslikud võimalused. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll 2014. aastal esitas komisjon aruande direktiivi rakendamise kohta . Selle koostamiseks tegi komisjon anonüümse kliendiuuringu ja tarbijauuringu, et hinnata direktiivi järgimist. Aruandes järeldati, et direktiivi rakendamise järelevalvet on vaja jätkata. 2020. aastal esitas komisjon direktiivi rakendamise kohta veel ühe aruande, milles kirjeldati REFITi raames tehtud hindamise (2018–2019) peamisi tulemusi ning direktiivi kohaldamisel alates selle vastuvõtmisest saadud kogemusi. Aruandes rõhutati, et 2008. aasta direktiivi eesmärgid on endiselt asjakohased ning et see on olnud kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamisel ja tarbijakrediidi hästi toimiva siseturu väljakujunemise toetamisel osaliselt tulemuslik. Põhjused, miks direktiiv on olnud kõigest osaliselt tulemuslik, on seotud nii otseselt direktiiviga (näiteks teatavate artiklite ebatäpne sõnastus) kui ka väliste teguritega, nagu praktiline kohaldamine ja täitmise tagamine liikmesriikides, samuti tarbijakrediidituru selliste aspektidega, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Hindamisel tehti kindlaks mitu puudust, mis olid seotud direktiivi kohaldamisala, selle mõnel juhul ebaselgete mõistete ja määratlustega, asjaoluga, et teabe andmise kohustused ei ole kohandatud digitaalmeediale ning et krediidivõimelisuse hindamist käsitlevad sätted on ebamäärased ega taga seega piisavat kaitset tarbijatele, samuti erinevustega täitmise tagamisel. • Konsulteerimine sidusrühmadega Viimastel aastatel on komisjon tarbijakrediidi suhtes ELi tasandil kohaldatavate eeskirjade küsimuses korraldanud mitu konsultatsiooni. Sidusrühmadega konsulteeriti REFITi raames toimunud hindamisel, mille tulemused avaldati 2020. aastal, ning direktiivi REFITi kohaseks läbivaatamiseks tehtud mõjuhindamisel. Osana REFITi kohasest hindamisest ja läbivaatamisest korraldati muus vormis konsultatsioonide kõrval (tarbijauuringud, intervjuud ja uuringud sidusrühmadega, riikide ametiasutustele saadetud spetsiaalsed küsimustikud, kahepoolsed kohtumised, seminarid, sihtotstarbelise liikmesriikide ekspertide rühma kohtumised, konsulteerimine finantsteenuste kasutajarühmaga ning ka eriarutelud iga-aastastel tarbijaküsimusi käsitlevatel tippkohtumistel) kaks avalikku konsultatsiooni . Samuti korraldas Euroopa Parlament 2021. aasta märtsis kuulamise direktiivi läbivaatamise kohta ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas 2019. aastal teabearuande tarbijakrediidi direktiivi hindamise kohta . Peale selle korraldas rühm tarbijakaitsealase koostöö asutusi (tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku liikmed) 2021. aasta veebruaris/märtsis koordineeritud vastavuskontrolli, milles keskenduti tarbijakrediiditoodete veebireklaamile ja müügipakkumistele . Ulatusliku konsulteerimisprotsessi tulemusena oli võimalik kindlaks teha peamiste sidusrühmade seisukohad põhiprobleemide suhtes. Sidusrühmade tagasiside alusel tuleks läbivaatamismenetluses põhiajendina arvesse võtta turu digiüleminekut. Tarbijaliitude arvamuse kohaselt tuleks direktiivi põhjalikult muuta, et lahendada mitmesugused läbivaatamisel kindlaks tehtud probleemid, mis on seotud direktiivi ebapiisava kohaldamisala, vastutustundetute laenuandmistavade, teabe ülekülluse, andmete kasutamise ja liigse võlakoormusega, eelkõige COVID-19 kontekstis. Kõik küsitletud sidusrühmad ja liikmesriigid on nõus, et tarbijate kaitsega seotud eesmärgi saavutamiseks tuleb ühtlustada tarbijatele reklaami- ja lepingueelses etapis antavat teavet ning võtta seejuures arvesse seda, et üha rohkem kasutatakse digiteenuseid. Ettevõtjate esindajad pooldavad igal juhul regulatiivset stabiilsust ja mittereguleerivaid sekkumismeetmeid või eelistavad seda, et direktiivis tehtaks sihipärased muudatused digiülemineku arengusuundumustega arvestamiseks. Nende ettepaneku kohaselt tuleks lihtsustada teabe avaldamise nõudeid ning tagada samal ajal piisav paindlikkus krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Riikide ametiasutused pooldavad üldjuhul seadusandlikku muutmist. Mitme liikmesriigi arvates on kindlakstehtud probleemidega tegelemiseks vaja ulatuslikke seadusandlikke muudatusi, teised aga eelistavad täpsemalt suunatud lähenemisviisi. Enamik riikide ametiasutusi on nõus, et eeskirjade ühtlustamine aitaks toetada piiriülese turu arengut. Kõik sidusrühmad tunnistavad võlanõustamisteenuste kasulikkust krediidiandjatele ja haavatavatele tarbijatele, sest need võimaldavad krediidiandjatel võlad tulemuslikult sisse nõuda. Saadud tagasisidest tehti kokkuvõte ning selle alusel koostati käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang ja hinnati uute eeskirjade mõju sidusrühmadele. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon tugines ka mitmele uuringule ja aruandele vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise kohta. Nende hulgas olid direktiivi mõjuhinnangut toetav ICFi uuring (2021), tarbijakrediidi direktiivi hindamist toetav ICFi uuring (2020), konsultatsioonifirma LE Europe jt tehtud käitumisuuring jaefinantsteenuste turunduse ja kaugmüügi digiülemineku kohta (2019), konsultatsioonifirma Civic Consulting uuring tarbijakahju mõõtmise kohta Euroopa Liidus (2017) ning Civic Consultingu uuring Euroopa kodumajapidamiste liigse võlakoormuse kohta (2013) . Samuti koostas komisjon tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava (2017) raames koostöös liikmesriikide ametiasutustega ülevaate lähenemisviisidest, mille alusel hinnatakse riikides krediidivõimelisust vastavalt tarbijakrediidi direktiivile; ülevaade avaldati 2018. aastal . • Mõjuhinnang Komisjon koostas käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu. REFITi kohase läbivaatamise üldeesmärk oli vähendada tarbijakahju ja riske, mis kaasnevad laenuvõtmisega muutuval turul, hõlbustada tarbijakrediidi piiriülest pakkumist ja suurendada siseturu konkurentsivõimet. See on kooskõlas direktiivi algsete eesmärkidega. Nende eesmärkide saavutamiseks hinnati alljärgnevaid variante: poliitikat ei muudeta (variant 0 – lähtestsenaarium); mittereguleeriv sekkumine (variant 1); direktiivi sihipärane muutmine, et teha kehtivad sätted selgemaks ja tulemuslikumaks (variant 2); direktiivi põhjalik muutmine, et lisada uued sätted kooskõlas kehtiva ELi õigusega (variant 3a) või kehtivast ELi õigusest kaugemale ulatuvad uued sätted (variant 3b). Mõjuhinnangu põhjal tehti kindlaks, et eelistatud on variant 3a koos teatavate kulutõhusate meetmetega ülejäänud variantidest. Eelistatud variant hõlmab direktiivi muutmist, et lisada uued sätted kooskõlas liidu kehtiva õigustikuga. Eelistatud variandi põhielementide lühikokkuvõtte alusel hõlmab see alljärgnevaid meetmeid: direktiivi kohaldamisala laiendamine, et see hõlmaks alla 200 euro suuruseid laene, intressivaba krediiti, kõiki arvelduskrediidi ja liisingulepinguid, samuti vastastikuse laenuandmise platvormide kaudu sõlmitavaid krediidilepinguid; mitme põhimõiste määratluse muutmine; säte, mille kohaselt tuleb tarbijatele anda piisavaid selgitusi; tarbijatele teatavate kanalite kaudu edastatavas reklaamis sisalduva teabe mahu vähendamine ning põhiteabele keskendumine; täpsemad eeskirjad selle kohta, kuidas ja millal esitatakse tarbijatele lepingueelne teave, et tagada teavitamise tõhusus; eelnevalt märgistatud lahtrite keeld; seosmüügi keeld; nõustamisteenuste normid; soovimatu krediiditoodete müügi keeld; liikmesriikidele sätestatav kohustus kehtestada intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära või krediidi kogukulu ülempiirid; äritegevuse eeskirjade ja kohustuste kehtestamine krediidiandjatele ja -vahendajatele tagamaks, et töötajatel oleksid nõuetekohased oskused ja teadmised; viide sellele, et krediidivõimelisuse hindamine peaks põhinema rahalist ja majanduslikku olukorda käsitleval vajalikul, piisaval ja proportsionaalsel teabel; säte, milles käsitletakse krediidivõimelisuse hindamisel alternatiivsete andmeallikate kasutamist kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 põhimõtetega; liikmesriikidele kehtestatav kohustus edendada finantsalast harimist; liikmesriikidele kehtestatav kohustus võtta meetmeid, et innustada krediidiandjaid kasutama mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist; võlanõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine; täitmise tagamise tingimuste parandamine pädevaid asutusi käsitleva artikli kehtestamisega; piiriüleste laiaulatuslike rikkumiste eest määratavate karistuste 4 % reegel (trahvi maksimumsumma alammäär), mis on ette nähtud koonddirektiivis (EL) 2019/2161. Eelistatud variant aitaks hinnangu kohaselt väga tulemuslikult saavutada algatuse eesmärgid ja tagada suure sidususe ELi õigusaktidega ning oleks tõhus hinnatud majanduslikku ja sotsiaalset mõju arvesse võttes. Eeldatavalt avaldab see positiivset mõju tarbijakaitsele ning aitab vähendada tarbijakahju, suurendada usaldust ja parandada sotsiaalset kaasatust. Tõenäoliselt tugevdab see võrdseid tingimusi liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, pidades silmas, et see vähendab kehtiva õigusraamistiku killustatust. Eelistatud variandi kvantifitseeritud meetmed vähendaksid ajavahemikul 2021–2030 tarbijakahju ligikaudu 2 miljardi euro võrra. Lisaks nendele kvantifitseeritud meetmetele saadaks selle variandiga kasu muudest meetmetest (nt krediidikulukuse määra / intressimäärade ülempiirid), mida peetakse tarbijatele ja ühiskonnale väga kasulikuks, kuid mida ei olnud võimalik kvantifitseerida; seega on eelistatud variant seda mõistlikum. Tänu meetmetele, mille abil hoitakse ära liigset võlakoormust ja tegeletakse selle probleemiga, parandades seeläbi sotsiaalset kaasatust, on ka mõju ühiskonnale väga positiivne. Need meetmed hõlmavad muu hulgas krediidivõimelisuse hindamise tugevdamist, makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja võlanõustamisteenuseid. Iga võlanõustamisele kulutatud euro annab eeldatavalt 1,4–5,3 euro väärtuses samaväärset kasu, peamiselt tänu sellele, et nii on võimalik vältida liigse võlakoormusega kaasnevaid sotsiaalseid kulusid. Enamiku uue direktiivi rakendamisega seotud kuludest kannaksid krediidiandjad. Osa meetmetest oleksid kulukamad krediidiandjatele, kes pakuvad praegu tooteid, mis direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (nt intressimäära, krediidikulukuse aastamäära või krediidi kogukulu ülempiirid). Pankadele lähevad kvantifitseeritud meetmed maksma hinnanguliselt 1,4–1,5 miljardit eurot. Eeldatavalt kajastub see tarbijate makstavates kuludes (kuigi ei olnud võimalik kindlaks teha, kui suures ulatuses). Vastastikuse laenuandmise platvormide kaudu krediiti andvate tarbijate kaitset ei käsitleta, sest see ei sobi kokku ettepaneku loogikaga. Seetõttu hinnatakse nende platvormide kaudu investeerivate tarbijate kaitset ja platvormide vastutust nende tarbijate ees teises kontekstis ning vajaduse korral järgneb sellele seadusandlik ettepanek. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine REFITi kohane läbivaatamine nähti ette komisjoni tööprogrammi REFITit käsitlevas jaotises. Ettepanek tooks kaasa kulusid ettevõtjatele, kuid vähendaks samal ajal tänu suuremale õigusselgusele nende halduskoormust. Mitut meedet juba rakendatakse teatavates liikmesriikides, seega ei kaasneks nendes liikmesriikides tegutsevatele ettevõtjatele märkimisväärseid lisakulusid. Ettepanekuga lihtsustatakse teatavaid teabele esitatavaid nõudeid ja püütakse kohandada nõudeid digikasutust arvesse võttes. Eeskätt vähenevad ettepanekuga krediidiandjate/-vahendajate reklaamikulud teatavates meediakanalites, nt raadios, samal ajal saavad tarbijad selgemat ning hõlpsamini kasutatavat ja mõistetavat teavet. Raadioringhäälingus tarbijakrediidi reklaamimise suhtes kohaldatavate nõuete lihtsustamisega on võimalik kokku hoida hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot aastas, mis teeb perioodil 2021–2030 kokku 14 miljonit eurot. Teabele esitatavate nõuete kohandamisega digikasutusele – eelkõige uue Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe abil – kaasnevad esialgsed kulud. Pikas perspektiivis aitaks see aga vähendada ettevõtjate koormust, sest ettevõtjad saaksid esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe täisversiooni e-posti teel ega peaks seda digiekraanil kuvamiseks kohandama. Kuna ligikaudu kolmandik tarbijatest sõlmib krediidilepingu internetis, oleks sellisel koormuse vähendamisel lõppkokkuvõttes positiivne mõju enam kui 25 miljonile eralaenule aastas. Mis puudutab avalike haldusasutuste koormuse vähenemist, siis võib eeldada, et tänu suuremale õigusselgusele ja lihtsustatud õigusraamistikule väheneb kaebuste arv ning suureneb kindlus ja vastavus, mis omakorda suurendab täitmise tagamise tõhusust. Direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmise tagamist aitavad eeldatavalt tõhusamaks muuta ka konkreetsed meetmed, millega tugevdatakse koordineerimist ja parandatakse direktiivi täitmise tagamist. Konkreetset mõju VKEdele ei peetud märkimisväärseks, mistõttu seda eraldiseisvalt ei hinnatud. • Põhiõigused Käesolevas ettepanekus austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püütakse sellega tagada, et täielikult austataks Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaseid eeskirju isikuandmete kaitse, perekonna- ja tööelu kaitse ning tarbijakaitse kohta, hartas sätestatud diskrimineerimiskeeldu ja õigust omandile. Käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldakse isikuandmeid igal juhul kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Sealhulgas tagatakse, et tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kogutavad ja muul viisil töödeldavad andmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi seisukohalt. Sellega keelatakse kodakondsuse või elukoha tõttu või muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel diskrimineerimine krediidilepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel ELis – see tuleb kasuks nii krediidiandjatele kui ka tarbijatele. 4. MÕJU EELARVELE Jättes kõrvale ELi õigusaktidele vastavuse tagamisega seotud tavapärased halduskulud, ei mõjuta käesolev ettepanek ELi ega ELi ametite eelarvet, sest uusi komiteesid ei looda ja rahalisi kohustusi ei võeta. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Kui läbivaadatud direktiiv vastu võetakse, jälgib komisjon alates jõustumiskuupäevast selle rakendamist. Komisjon jälgib direktiivi mõju peamiselt liikmesriikide ametiasutuste ja krediidiandjate esitatavate andmete alusel, mis kogutakse võimaluse korral olemasolevatest andmeallikatest, et vältida eri sidusrühmade lisakoormust. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Järgnevas lühikokkuvõttes esitatakse direktiivi olulisemad punktid, et lihtsustada otsustusprotsessi. Artiklis 1 (reguleerimisese) on sätestatud, et direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikides teatavate tarbijakrediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide sätteid. Artiklis 2 (kohaldamisala) sätestatakse direktiivi kohaldamisala, mis hõlmab teatavaid tarbijakrediidilepinguid ja ühisrahastuse laenuandmise teenuseid. Teatavad direktiivi 2008/48/EÜ artikliga 2 ette nähtud erandid jäävad kehtima, kuid kaotatakse erandid, mis on seotud miinimumsummade, kauba või teenuse ostu võimalusega liisingulepingute, arvelduskrediidi, intressita ja muude tasude maksmist nõudmata antava krediidi või krediidiga, mis tuleb tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid. Artiklis 3 (mõisted) määratletakse käesolevas ettepanekus kasutatavad mõisted. Mõisted on võimalikult suures ulatuses vastavusse viidud muude ELi õigusaktidega, eeskätt direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta. Võttes aga arvesse käesoleva direktiivi eripärasid, on osa määratlusi kohandatud käesoleva ettepaneku vajadustele. Artiklis 4 (eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimine) kehtestatakse eeskirjad direktiivis eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimise kohta. Artiklis 5 (kohustus anda tarbijatele tasuta teavet) sätestatakse kohustus anda tarbijatele kooskõlas direktiiviga tasuta teavet. Artiklis 6 (diskrimineerimiskeeld) sätestatakse liikmesriikidele nõue tagada, et krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel ELis ei diskrimineeritaks liidus seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel. Artiklis 7 (krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaam ja turundus) kehtestatakse üldpõhimõtted turundus- ja reklaamteadete kohta. Artiklis 8 (krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamis sisalduv standardteave) sätestatakse reklaamis esitatava teabe vorm ja sisu. Standardteave on seotud krediidi põhiomadustega. Konkreetsetel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui reklaamis sisalduva teabe edastamiseks kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, näiteks raadioreklaami puhul, tuleks sellise teabe mahtu vähendada, et vältida teabe üleküllust ja vähendada asjatut koormust. Kõnealused sätted täiendavad kohustusi, mis on kehtestatud direktiivis 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, ning direktiivis 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul. Artiklis 9 (üldteave) nõutakse, et krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad teeksid igal juhul kättesaadavaks selge ja arusaadava üldteabe krediidilepingute kohta. Artiklis 10 (lepingueelne teave) kehtestatakse krediidiandjatele, krediidivahendajatele või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele kohustus anda tarbijatele isikupärastatud lepingueelset teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel; lisaks sellele tuleb tarbijatele esitada üheleheküljeline Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht, kus kirjeldatakse asjaomase krediidi põhiomadusi, et tarbija saaks eri pakkumisi võrrelda. Selle eesmärk on tagada, et tarbijatel oleks lühiülevaade kogu olulisest teabest, seda ka mobiiltelefoni ekraanil. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe sisu ja vorm on esitatud II lisas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe sisu ja vorm I lisas. Lepingueelne teave tuleb esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks. Kui lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, peavad krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad tuletama tarbijatele ühe päeva jooksul pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist meelde võimalust lepingust taganeda. Artiklis 11 (artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute lepingueelne teave) sätestatakse krediidiandjatele ja -vahendajatele kohustus anda tarbijatele teatavat liiki tarbijakrediidi puhul isikupärastatud lepingueelset teavet Euroopa tarbijakrediidi teabelehel, mis esitatakse lisaks üheleheküljelisele Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehele. Selle teabelehe sisu ja vorm on esitatud III lisas. Muude krediidilepingute puhul tuleb lepingueelne teave esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või -pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, vastasel juhul peavad krediidiandjad ja -vahendajad tuletama tarbijatele ühe päeva jooksul pärast krediidilepingu sõlmimist meelde võimalust lepingust taganeda. Artiklis 12 (piisavad selgitused) esitatakse nõue, et krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajad peavad pakutavaid krediidilepinguid, ühisrahastuse laenuandmise teenuseid ja kõrvalteenuseid tarbijatele piisavalt selgitama, et tarbija saaks hinnata, kas need on kohandatud tema vajadustele ja rahalisele olukorrale. Artiklis 13 (andmete automatiseeritud töötlemisel põhinevad isikupärastatud pakkumised) sätestatakse kohustus teavitada tarbijaid juhul, kui neile tehakse andmete automatiseeritud töötlemise (sh profiilianalüüs) põhjal isikupärastatud pakkumisi. Artiklis 14 (seosmüük ja komplektina müük) keelatakse seosmüük, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et see tagab selge kasu tarbijatele, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomast liiki toodete kättesaadavust ja hindu; samal ajal lubatakse artiklis komplektina müük. Artiklis 15 (kõrvalteenuste ostuga nõusoleku eeldamine) keelatakse tarbija nõusoleku eeldamine vaikevalikute alusel, nt eelnevalt märgistatud lahtrid. Artiklis 16 (nõustamisteenused) sätestatakse normid, millega tagatakse, et tarbijatele teatatakse krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja pakutavatest nõustamisteenustest, kuid ei sätestata kohustust nõustamist pakkuda. Sellega kehtestatakse nõue, et kaalutakse piisaval hulgal turul pakutavaid krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid ning et nõustamisel võetakse arvesse laenuvõtja profiili. Artiklis 17 (soovimatu krediidimüük) keelatakse igasugune soovimatu krediidimüük, sealhulgas eelnevalt heakskiidetud krediitkaardi saatmine, kui tarbija ei ole seda taotlenud, või olukord, kus krediidiandja tõstab ilma tarbija eelneva taotluseta või sõnaselge nõusolekuta ühepoolselt arvelduskrediidi/krediitkaardi kasutuslimiiti. Artiklis 18 (kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust) sätestatakse nõue, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab hindama tarbija võimet krediit tagasi maksta, võttes arvesse tarbija huvi ning lähtudes tarbija sissetulekut ja kulutusi ning muud rahalist ja majanduslikku olukorda käsitlevast vajalikust ja proportsionaalsest teabest, mis piirdub vaid selliseks hindamiseks rangelt vajaliku teabega. Samuti sätestatakse sellega nõue, et tarbijatele antakse krediiti juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemuse kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel, välja arvatud teatavatel põhjendatud asjaoludel. Kui krediidivõimelisuse hinnang põhineb andmete automatiseeritud töötlemisel (sh profiilianalüüs), on tarbijatel peale selle õigus taotleda ja saada isiklikku kontakti krediidiandjaga ning sisulisi selgitusi krediidivõimelisuse hinnangu kohta, samuti väljendada oma seisukohta ja kõnealune krediidivõimelisuse hinnang vaidlustada. Artiklis 19 (andmebaasid) kehtestatakse sätted selle tagamiseks, et krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel oleks mittediskrimineerival alusel juurdepääs asjaomastes andmebaasides sisalduvale teabele. Artiklis 20 (krediidilepingu ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu vorm) ja artiklis 21 (krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus esitatav teave) sätestatakse krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute vorm ning nendes esitatav kohustuslik teave. Artiklis 22 (teave krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu muutmise kohta) sätestatakse konkreetsed kaitsemeetmed, mis tuleb tarbijatele ette näha juhuks, kui krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut muudetakse. Artiklis 23 (laenuintressi muutused) kehtestatakse teave, mis tuleb tarbijale esitada laenuintressi muutuste korral. Artiklis 24 (arvelduskrediit) kehtestatakse sätted selle tagamiseks, et tarbijatele antaks regulaarselt teavet nende arvelduskrediidi teatavate üksikasjade kohta. Artiklis 25 (arvelduskonto jäägi ületamine) sätestatakse eeskirjad vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediidi kohta, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti. Arvelduskonto jäägi märkimisväärse ületamise korral tuleb tarbijat hoiatada kohaldatavate tingimuste eest ja teda nendest teavitada. Artikliga 26 (taganemisõigus) nähakse tarbijatele ette võimalus taganeda krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust sarnastel tingimustel nagu on osutatud direktiivis 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust). Artiklis 27 (seotud krediidilepingud) sätestatakse konkreetsed eeskirjad seotud krediidilepingute ja tarbijate taganemisõiguse kohta. Artiklis 28 (tähtajatud krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud) kehtestatakse konkreetsed tingimused tähtajatute lepingute lõpetamiseks. Artiklis 29 (krediidi ennetähtaegne tagastamine) sätestatakse, et tarbijal on õigus täita oma kohustused enne tagasimakse tähtpäeva. Krediidi täieliku või osalise ennetähtaegse tagastamise korral on tarbijal õigus sellele, et tema krediidi kogukulu vähendatakse, ning krediidiandjal on samal ajal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Artiklis 30 (krediidikulukuse aastamäära arvutamine) käsitletakse tarbijakrediiditoodete võrdlemisel kasutatavat põhinäitajat. Sellega nõutakse, et tarbijakrediiditoodete puhul kasutataks seda krediidikulukuse aastamäära mõiste määratlust, mis on sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ. Krediidikulukuse määra arvutamise meetodi üksikasjad on esitatud IV lisas. Lisaks on sätestatud metoodika muutmise kord, et oleks võimalik võtta arvesse turusuundumusi. Artikliga 31 (intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära või tarbija krediidi kogukulu ülempiirid) nähakse ette tarbijakrediidilepingute suhtes kohaldatava intressimäära, krediidikulukuse aastamäära ja/või krediidi kogukulu puhul kehtestatavad ülempiirid. Liikmesriigid võivad otsustada sätestada sihtotstarbelise ülempiiri vaba tagasimaksega krediidiliinidele. Artiklites 32 (äritegevusele esitatavad nõuded tarbijakrediidi andmisel) ja 33 (töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad nõuded) sätestatakse krediidiandjatele, krediidivahendajatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele olulised nõuded, et tagada tarbijakrediidi andmisel kõrgel tasemel professionaalsus, näiteks nõuded tasustamispoliitika ning asjakohaste teadmiste ja oskuste olemasolu kohta. Artiklis 34 (tarbijate finantsalane harimine) kehtestatakse tarbijate finantsalase harimise meetmed, mida liikmesriigid peavad edendama, eeskätt tarbijakrediidilepingute valdkonnas, et parandada tarbijate finantskirjaoskust, sealhulgas digitaalselt müüdavate toodete puhul. Artiklis 35 (võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed) kehtestatakse meetmed, millega innustatakse kasutama makseraskuste korral enne täitemenetluse algatamist mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist. Artiklis 36 (võlanõustamisteenused) sätestatakse liikmesriikidele nõue tagada, et tarbijatele tehakse kättesaadavaks võlanõustamisteenused. Artiklis 37 (mittekrediidiasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve) sätestatakse, et mittekrediidiasutuste suhtes tuleb kohaldada asjakohast tegevuslubade andmise, registreerimise ja järelevalve teostamise korda. Sel viisil on võimalik tagada kõigi krediidiandjate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate – olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutusega – asjakohane reguleerimine ja järelevalve nende üle. Artiklis 38 (krediidivahendajate konkreetsed kohustused) kehtestatakse sätted krediidivahendajatega seotud erimeetmete kohta. Artiklis 39 (õiguste loovutamine), mis vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklile 17, sätestatakse, et kui krediidilepingust tulenevad krediidiandja õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, jäävad teatavad õigused alles. Õiguste omandaja on ükskõik mis isik, kellele on loovutatud krediidiandja õigused, st krediidikindlustusandja, inkassofirma, rediskonteerimis- või väärtpaberistamisettevõtja jne. Artiklis 40 (vaidluste kohtuväline lahendamine) sätestatakse, et tarbijatele peaksid olema kättesaadavad menetlused käesolevas direktiivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks tarbijate ja krediidiandjate, krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel. Seejuures ei tohiks eristada lepingulisi ja lepingueelseid vaidlusi. Sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused ja neid pakkuvad üksused peaksid vastama direktiiviga 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. Artiklis 41 (pädevad asutused) nõutakse, et liikmesriigid määraksid direktiivi rakendamiseks konkreetsed pädevad asutused. Artiklis 42 (ühtlustamise tase) ja artiklis 43 (direktiivi imperatiivsus) kinnitatakse täieliku ühtlustamise põhimõte ning direktiivi imperatiivsus. Liikmesriigid ei või kohaldada direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate valdkondade puhul muid sätteid, kui direktiiv sisaldab nende valdkondade kohta ühtlustatud sätteid. Artiklis 44 (karistused) nõutakse, et liikmesriigid kohaldaksid direktiivile mittevastavuse korral asjakohaseid haldusmeetmeid või -karistusi. Lisaks peavad liikmesriigid tarbijakaitsealase koostöö läbivaadatud määruses määratletud laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste puhul kehtestama oma siseriiklikus õiguses trahvid, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % rikkumise toime pannud krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja käibest asjaomastes liikmesriikides. Artiklis 45 (delegeeritud volituste rakendamine) kehtestatakse menetlused, mille alusel on võimalik direktiivi teatavaid osi delegeeritud õigusaktidega kohandada, täpsustada või ajakohastada. Artikkel 46 (läbivaatamine ja järelevalve), artikkel 47 (kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted), artikkel 48 (ülevõtmine), artikkel 49 (jõustumine) ja artikkel 50 (adressaadid) sisaldavad standardsätteid ja -teksti, mis eraldi kommentaare ei vaja. 2021/0171 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijakrediidi kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/48/EÜ on sätestatud liidu tasandil kohaldatavad normid tarbijakrediidilepingute ja tarbijatele mõeldud ühisrahastuse laenuandmise teenuste kohta. (2) 2014. aastal esitas komisjon aruande direktiivi 2008/48/EÜ rakendamise kohta. 2020. aastal esitas komisjon teise aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja komisjoni talituste töödokumendi, kus tutvustati REFITi raames toimunud direktiivi hindamise tulemusi; hindamise käigus konsulteeriti ulatuslikult asjaomaste sidusrühmadega. (3) Nendes aruannetes ja konsultatsioonides järeldati, et direktiiv 2008/48/EÜ on olnud kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamisel ja tarbijakrediidi siseturu väljakujunemise toetamisel osaliselt tulemuslik ning et need eesmärgid on endiselt asjakohased. Põhjused, miks direktiiv on olnud kõigest osaliselt tulemuslik, on seotud nii otseselt direktiiviga, näiteks teatavate artiklite ebatäpne sõnastus, kui ka väliste teguritega, näiteks digiüleminekuga seotud muudatused, praktiline kohaldamine ja täitmise tagamine liikmesriikides, samuti asjaoluga, et tarbijakrediidituru teatavad aspektid ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. (4) Digiüleminek on ajendanud turusuundumusi, mida ei olnud võimalik direktiivi 2008/48/EÜ vastuvõtmise ajal prognoosida. Õigupoolest on alates 2008. aasta direktiivi vastuvõtmisest täheldatud hoogne tehnoloogia areng toonud tarbijakrediiditurul kaasa märkimisväärseid muutusi nii pakkumise kui ka nõudluse poolel, näiteks uute toodete turuletulek ning tarbijakäitumise ja -eelistuste muutused. (5) Direktiivi 2008/48/EÜ teatavate sätete ebatäpne sõnastus, mis võimaldab liikmesriikidel vastu võtta lahknevaid sätteid, mis lähevad kaugemale kõnealuses direktiivis sätestatust, on toonud kaas killustatud õigusraamistiku mitmes tarbijakrediidi aspektis kogu liidus. (6) Sellistest siseriiklikest erisustest tulenev de facto ja de jure olukord kahjustab mõningatel juhtudel konkurentsi liidu krediidiandjate vahel ja takistab siseturu toimimist. Selline olukord ei võimalda tarbijatel kasu saada järk-järgult suurenevast piiriülese krediidi pakkumisest, mis digiülemineku mõjul eeldatavalt veelgi kasvab. Kõnealused moonutused ja piirangud võivad omakorda vähendada nõudlust kaupade ja teenuste järele. Samuti ei ole sellises olukorras tagatud tarbijatele liidus piisavat ja ühtlasel tasemel kaitset. (7) Viimastel aastatel on tarbijatele pakutava krediidi tootevalik märkimisväärselt arenenud ja mitmekesistunud. Turule on tulnud uued krediiditooted, eeskätt veebikeskkonnas, ning nende kasutamine kasvab pidevalt. See on tekitanud õiguskindlusetust seoses direktiivi 2008/48/EÜ kohaldamisega selliste uute toodete suhtes. (8) Käesolev direktiiv täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, sätestatud norme. Õiguskindluse tagamiseks tuleks täpsustada, et nende sätete vastuolu korral tuleks erinormina kohaldada käesoleva direktiivi sätet. (9) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 26 hõlmab siseturg ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvama ja tõhusama õigusraamistiku loomine tarbijakrediidi jaoks suurendab eeldatavalt tarbijate usaldust ja soodustab piiriülese tegevuse arengut. (10) Selleks et parandada tarbijakrediidi siseturu toimimist, tuleb mitmes põhivaldkonnas tagada liidu tasandil ühtlustatud raamistik. Arvestades tarbijakrediidi turu arengut – eeskätt veebikeskkonnas – ning Euroopa kodanike üha suurenevat liikuvust, aitavad tulevikku suunatud liidu õigusaktid, mis võimaldavad kohaneda uute krediidivormidega ning tagavad liikmesriikidele piisava paindlikkuse nende rakendamisel, luua ettevõtjatele võrdsed tingimused. (11) ELi toimimise lepingu artikli 169 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a on sätestatud, et liit aitab kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele kaasa meetmetega, mis on võetud kõnealuse lepingu artikli 114 põhjal. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 38 on sätestatud, et liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. (12) On tähtis, et tarbijatele oleks tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse. Seega peaks olema võimalik, et krediidipakkumiste vaba liikumine toimub nii krediidi pakkujate kui ka krediidi soovijate jaoks optimaalsetel tingimustel ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse konkreetset olukorda liikmesriikides. (13) Selleks et tagada kõikide liidu tarbijate huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja luua hästi toimiv siseturg, on vaja täielikku ühtlustamist. Seetõttu ei tohiks liikmesriikidel lubada säilitada ega kehtestada siseriiklikke õigusnorme, mis lahknevad käesolevas direktiivis sätestatutest, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti.. Sellist piirangut tuleks aga kohaldada ainult siis, kui sätted on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Ühtlustatud sätete puudumise korral peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Nii võiksid liikmesriigid säilitada või kehtestada müüja või teenuste osutaja ja krediidiandja solidaarvastutust käsitlevad siseriiklikud sätted. Samuti võiksid liikmesriigid säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusnormid kaubamüügilepingu või teenuste osutamise lepingu tühistamise kohta, kui tarbija kasutab oma õigust krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust taganeda. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada tähtajatute krediidilepingute puhul minimaalne ajavahemik, mis peab jääma krediidiandja poolt krediidi tagastamise nõude esitamise aja ning krediidi tagastamise tähtpäeva vahele. (14) Käesolevas direktiivis sisalduvate mõistetega määratletakse ühtlustamise ulatus. Liikmesriikide kohustus rakendada käesolevat direktiivi peaks seega piirduma direktiivi kohaldamisalaga, nagu see on määratletud nende mõistetega. Käesolev direktiiv ei tohiks aga piirata liikmesriikidel käesoleva direktiivi sätteid kohaldamast kooskõlas liidu õigusega valdkondades, mis ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Seega saaks liikmesriik säilitada või kehtestada käesolevale direktiivile või selle teatavatele sätetele vastavad siseriiklikud õigusaktid krediidilepingute kohta, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, näiteks krediidilepingud, mille sõlmimisel nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle panditud esemega. Lisaks saaksid liikmesriigid käesolevat direktiivi kohaldada ka seotud krediidile, mis ei ühti käesolevas direktiivis esitatud seotud krediidilepingu määratlusega. Seega saaks käesoleva direktiivi sätteid seotud krediidilepingute kohta kohaldada krediidilepingutele, mille eesmärk on rahastada kauba tarne või teenuste osutamise lepingut üksnes teatavas osas. (15) Et parandada tarbijakaitset on mitu liikmesriiki kohaldanud direktiivi 2008/48/EÜ valdkondade suhtes, mis ei kuulu selle kohaldamisalasse. Õigupoolest võivad mitu selle direktiivi kohaldamisalast välja jäävat krediidilepingut olla tarbijatele kahjulikud, sealhulgas lühiajalised suure kulukusega laenud, mille summa on enamasti väiksem kui direktiiviga 2008/48/EÜ ette nähtud miinimumkünnis 200 eurot. Võttes arvesse seda asjaolu ning eesmärki tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja edendada piiriülese tarbijakrediidituru arengut, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmama teatavaid lepinguid, mis jäeti direktiivi 2008/48/EÜ kohaldamisalast välja, näiteks tarbijakrediidilepingud, mille summa on väiksem kui 200 eurot. Samamoodi peaks direktiivi kohaldamisala hõlmama muid tooteid, mis võivad nende suure kulukuse või maksete tasumata jätmise korral nõutavate suurte tasude tõttu olla kahjulikud, et tagada parem läbipaistvus ja tarbijakaitse ning tugevdada seeläbi tarbijate usaldust. Sellest tulenevalt ei tohiks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta liisingulepinguid, arvelduskrediidi vormis krediidilepinguid, mille puhul kuulub krediit tagastamisele ühe kuu jooksul, krediidilepinguid, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (sh „osta nüüd, maksa hiljem“ makselahendused, st uued digitaalsed finantsvahendid, millega tarbijad saavad teha ostu ja maksta summa tagasi teatava aja jooksul), ega krediidilepinguid, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid. Peale selle peaks käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmama kõiki krediidilepinguid summas kuni 100 000 eurot. Käesoleva direktiiviga tuleks tõsta krediidilepingute summa ülempiiri, et võtta arvesse indekseerimist vastavalt inflatsiooni mõjule alates 2008. aastast ja eelolevatel aastatel. (16) Tarbijatele üha enam kättesaadav rahastamisvorm on ühisrahastus, mida enamasti kasutatakse väikesteks kulutusteks või investeeringuteks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaldamisalast on välja jäetud sellised ühisrahastusteenused, sealhulgas teenused, millega hõlbustatakse krediidi andmist, mida osutatakse tarbijatele direktiivi 2008/48/EÜ tähenduses. Seda silmas pidades on käesoleva direktiivi eesmärk määrust (EL) 2020/1503 täiendada ning kõnealune väljajätt heastada; selleks tagatakse õigusselgus seoses ühisrahastusteenuste suhtes kohaldatava õiguskorraga juhtudel, kui tarbija soovib saada krediiti ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kaudu. (17) Ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja käitab üldsusele avatud digitaalset platvormi, et viia või aidata viia potentsiaalsed laenuandjad kokku rahastamist vajavate tarbijatega. Selline rahastamine võib toimuda tarbijakrediidi vormis. Kui ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad annavad tarbijatele krediiti otse, kohaldatakse nende suhtes käesoleva direktiivi sätteid krediidiandjate kohta. Kui ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad hõlbustavad krediidi andmist kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames tegutsevate krediidiandjate ja tarbijate vahel, peaksid käesoleva direktiiviga krediidiandjatele ette nähtud kohustusi täitma kõnealused krediidiandjad. Sellises olukorras tegutsevad ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad krediidivahendajatena ning seega tuleks nende suhtes kohaldada käesoleva direktiiviga krediidivahendajatele ette nähtud kohustusi. (18) Peale selle tuleks teatavaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldada nende ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate suhtes, kes oma pädevuse piires – kuid mitte krediidiandjate või krediidivahendajatena – viivad väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust tarbijakrediiti pakkuvaid isikuid kokku tarbijatega. Sellest tulenevalt peaks ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma teatavaid käesoleva direktiiviga ette nähtud eeskirju ja kohustusi, sealhulgas kohustus hinnata krediidivõimelisust ning lepingueelset teavet käsitlevad eeskirjad. Isikute suhtes, kes annavad krediidi ühisrahastusplatvormi kaudu tarbijatele krediiti väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust, ei tohiks kohaldada käesoleva direktiiviga krediidiandjatele ette nähtud kohustusi. (19) Konkreetsete krediidilepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse üksnes teatavaid käesoleva direktiivi sätteid, peaks liikmesriikidele jääma õigus reguleerida sellist liiki krediidilepinguid siseriiklike õigusaktidega selles osas, mida käesoleva direktiiviga ei ühtlustata. (20) Teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul, võivad käesoleva direktiiviga reguleeritavatest krediidilepingutest oluliselt erineda nii lepingupoolte huvide kui ka tehingute asjaolude ning sooritamise poolest. Seetõttu ei tohiks selliseid lepinguid lugeda krediidilepinguteks käesoleva direktiivi tähenduses. Selline leping on muu hulgas kindlustusleping, mille eest tasutakse igakuiste osamaksetena. (21) Käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta krediidilepingud, mille alusel antakse krediiti kinnisvara tagatisel, ja krediidilepingud, mille eesmärk on rahastada maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguse omandamist või säilitamist, sest neid lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EÜ . Direktiivi kohaldamisalast ei tohiks aga välja jätta tagamata krediiti, mille eesmärk on elamukinnisvara renoveerimine, sealhulgas juhul, kui krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot. (22) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas krediidiandja on juriidiline või füüsiline isik. Käesolev direktiiv ei tohiks siiski mõjutada liikmesriikide õigust lubada tarbijakrediiti anda üksnes juriidilistel isikutel või teatavatel juriidilistel isikutel. (23) Käesoleva direktiivi teatavaid sätteid tuleks kohaldada füüsilistele ja juriidilistele isikutele (krediidivahendajatele), kes esitlevad või pakuvad tarbijatele oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames tasu eest krediidilepinguid, abistavad tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd, või sõlmivad tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel. (24) Tarbijatele tuleks anda teavet, näiteks lepingueelset või üldist teavet, tasuta. (25) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eeskätt austatakse käesoleva direktiiviga täielikult põhiõiguste hartas sätestatud õigust isikuandmete kaitsele, omandile, mittediskrimineerimisele, perekonna- ja tööelu kaitsele ning tarbijakaitsele. (26) Liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ei tohiks liidus krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu taotlemisel, sõlmimisel või omamisel diskrimineerida nende kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel. (27) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/29/EÜ tuleks tarbijaid kaitsta ebaausate või eksitavate tavade eest, eeskätt mis puudutab krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitatavat teavet. Kõnealune direktiiv on krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes jätkuvalt kohaldatav ning toimib turvaabinõuna, millega tagatakse, et kõigis sektorites on võimalik säilitada tarbijakaitse ühtset kõrget taset ning kaitsta tarbijaid ebaausate kaubandustavade eest, sealhulgas muu liidu õiguse täiendamise kaudu. (28) Reklaamis keskendutakse tavaliselt ühele või mitmele konkreetsele tootele, samal ajal kui tarbijatel peaks olema võimalus teha otsus kõigi pakutavate krediiditoodete põhjal. Sellega seoses on üldteabel oluline osa tarbija teavitamisel olemasolevatest toodetest ja teenustest ning nende põhitunnustest. Seepärast peaks tarbijatel olema igal ajal juurdepääs üldteabele pakutavate krediiditoodete kohta. See ei tohiks piirata kohustust esitada tarbijatele isikupärastatud lepingueelset teavet. (29) Kehtestada tuleks konkreetsed sätted krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaami ning tarbijatele antava standardteabe teatavate elementide kohta, et tarbijad saaksid eelkõige eri pakkumisi võrrelda. Sellist teavet tuleks anda selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil tüüpilise näite kujul. Standardteave tuleks esitada varem ning selles tuleks selgelt ja tähelepanu haaravas vormis kirjeldada olulisimaid punkte. See teave peaks olema selgelt loetav ja selle puhul tuleks arvesse võtta teatavate andmekandjate, näiteks mobiiltelefonide ekraanide tehnilisi piiranguid. Ajutise kehtivusega müügiedenduslikud tingimused, näiteks kliendi ligimeelitamiseks ette nähtud ülisoodne intressimäär, mis kehtib krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse esimestel kuudel, peaks olema selgelt äratuntav. Tarbijatel peaks olema lühiülevaade kogu olulisest teabest ka mobiiltelefoni ekraanil. Tarbijale tuleks edastada ka krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja telefoninumber ja e-posti aadress, et ta saaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajaga kiiresti ja tõhusalt ühendust võtta. Kui krediidi kogusummat ei ole võimalik esitada kättesaadavaks tehtavate kogusummadena, eelkõige kui krediidilepinguga võimaldatakse tarbijal ise otsustada, millal ta krediidisumma kasutusse võtab, kuid kehtestatakse summa piirang, tuleks ette näha ülemmäär. Ülemmäär peaks vastama krediidi kõrgeimale määrale, mis võidakse tarbijale kättesaadavaks teha. Teatavatel põhjendatud asjaoludel, kui krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamis kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, näiteks raadioreklaami puhul, võiks avaldatava teabe mahtu vähendada, et tarbijad saaksid teabest paremini aru. Lisaks peaks liikmesriikidele jääma õigus reguleerida siseriiklikus õiguses teabele esitatavaid nõudeid seoses krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamiga, mis ei sisalda teavet krediidikulukuse kohta. (30) Selleks et tarbijad saaksid teha otsused kõiki asjaolusid arvesse võttes, peaksid nad vähemalt üks päev enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist saama asjakohase teabe, sealhulgas teabe krediiditingimuste, krediidikulukuse ja oma kohustuste kohta, samuti piisavad selgitused nende küsimuste kohta, et seda teavet sobival ajal ja viisil kaalutleda. Nende normide kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist. (31) Lepingueelne teave tuleks esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Selleks et aidata tarbijatel pakkumistest aru saada ja neid võrrelda, tuleks lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht, mis sisaldab kokkuvõtet krediidi põhielementidest ja võimaldab tarbijal saada lühiülevaate kogu olulisest teabest, seda ka mobiiltelefoni ekraanil. Teave peaks olema selgelt loetav ja kohandatud teatavate andmekandjate, näiteks mobiiltelefonide ekraanide tehnilistele piirangutele. See tuleks esitada nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites, et teave oleks võrdsetel alustel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882 kättesaadav kõigile tarbijatele. (32) Pakkumiste võimalikult täieliku läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks peaks lepingueelne teave sisaldama eelkõige krediidikulukuse aastamäära, mis määratakse kõikjal liidus kindlaks samal viisil. Kuna krediidikulukuse aastamäära saab sellel etapil esitada vaid näitena, peaks tegemist olema tüüpilise näitega. Seetõttu tuleks näites kasutada kaalutava krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse liigile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat ning arvestada ka selle krediidiga soetatavaid kaupu, juhul kui see on asjakohane. Tüüpilise näite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka teatavat tüüpi krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste esinemise sagedust konkreetsel turul. Seoses laenuintressi, osamaksete sageduse ja intresside kapitaliseerimisega peaksid krediidiandjad kasutama asjaomase tarbijakrediidi arvutamiseks oma tavapärast meetodit. Kui lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping muutub tarbija suhtes siduvaks, peaks krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijatele ühe päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist meelde tuletama võimalust lepingust taganeda. (33) Krediidi kogukulu tarbijale peaks sisaldama kõiki kulusid, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud, krediidivahendajate tasud ning kõik muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega maksma, välja arvatud notaritasud. Krediidiandja tegelikke teadmisi kulude kohta tuleks hinnata objektiivselt, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud kutsenõudeid. (34) Krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid, mille puhul laenuintress vaadatakse perioodiliselt läbi vastavalt krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuste lepingus nimetatud baasintressimäära muutustele, ei tuleks lugeda fikseeritud laenuintressiga krediidilepinguteks või ühisrahastuse laenuandmise teenusteks. (35) Liikmesriikidele peaks jääma õigus säilitada või kehtestada selliseid siseriiklikke õigusnorme, millega keelatakse krediidiandjal või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal nõuda tarbijalt pangakonto avamist seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega, mõne muu kõrvalteenuse jaoks lepingu sõlmimist või selliste pangakontode või muude kõrvalteenustega seonduvate kulude või tasude maksmist. Liikmesriikides, kus sellised kombineeritud pakkumised on lubatud, tuleks tarbijaid enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist teavitada kõigist kõrvalteenustest, mis on kohustuslikud kas krediidi saamiseks või selle saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel. Selliste kõrvalteenustega seotud kulud, eelkõige kindlustusmaksed, tuleks arvata krediidi kogukulu hulka. Juhul kui selliste kulude suurust ei ole võimalik enne krediidilepingu sõlmimist kindlaks määrata, peaksid tarbijad saama enne lepingu sõlmimist piisavat teavet kulude olemasolu kohta. Tuleks eeldada, et krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale on teada nende kõrvalteenuste maksumus, mida ta pakub tarbijale ise või kolmanda isiku nimel, välja arvatud juhul, kui hind sõltub tarbija eriomadustest või olukorrast. (36) Selleks et tagada teatavat liiki krediidilepingute puhul piisaval tasemel tarbijakaitse ilma krediidiandjat või vajaduse korral krediidivahendajat liigselt koormamata, on siiski asjakohane piirata lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid, arvestades sellist liiki krediidilepingute eripära. (37) Enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist tuleks tarbijale esitada põhjalik teave, olenemata sellest, kas krediidi turustamisse on kaasatud krediidivahendaja. Seetõttu tuleks lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid üldiselt kohaldada ka krediidivahendajate suhtes. Kui aga kauba tarnija või teenuse osutaja tegutseb krediidivahendajana kõrvaltegevusena, ei ole asjakohane kehtestada talle juriidilist kohustust anda lepingueelset teavet vastavalt käesolevale direktiivile. Näiteks võib krediidi vahendamise lugeda kauba tarnija või teenuse osutaja kõrvaltegevusalaks, kui krediidi vahendamine ei ole tema kaubandus-, äri- või kutsetegevuse põhieesmärk. Kõnealustel juhtudel tagatakse siiski piisaval tasemel tarbijakaitse, kuna krediidiandja peaks vastutama selle eest, et tarbija saab kogu lepingueelse teabe kas krediidivahendajalt, kui krediidiandja ja -vahendaja nii kokku lepivad, või muul sobival viisil. (38) Liikmesriikidel peaks olema võimalus reguleerida enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist tarbijale edastatava teabe võimalikku siduvat iseloomu ning ajavahemikku, mille jooksul see on krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv. (39) Tarbijale antavast lepingueelsest teabest hoolimata võib tarbija siiski vajada lisaabi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest või ühisrahastuse laenuandmise teenustest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad annavad sellist abi seoses tarbijale pakutavate krediiditoodetega ning esitavad tarbijale isikupärastatud viisil piisavaid selgitusi asjaomase teabe, sealhulgas eelkõige pakutavate toodete põhiomaduste kohta, nii et tarbija mõistaks nende võimalikke tagajärgi oma majanduslikule olukorrale. Krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad peaksid selliste selgituste andmise viisi kohandama asjaoludele, milles krediiti pakutakse, ning tarbija vajadusele abi järele, võttes arvesse tarbija krediidialaseid teadmisi ja kogemusi ning konkreetsete krediiditoodete laadi. Sellised selgitused ei tohiks endast kujutada isikupärastatud soovitust. (40) Nagu on rõhutatud komisjoni ettepanekus määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt), on tehisintellektisüsteeme lihtne mitmesugustes majanduse ja ühiskonna sektorites kasutusele võtta, sh piiriüleselt, ning need võivad levida kogu liidus. Seda arvesse võttes peaks krediidiandjatel, krediidivahendajatel ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema õigus kohandada hinnapakkumist konkreetsete tarbijate või konkreetsete tarbijakategooriate vajadustele, tuginedes automatiseeritud otsuste tegemisele ja tarbijate käitumise profiilianalüüsile, mis võimaldab neil hinnata tarbija ostujõudu. Tarbijaid tuleks seepärast selgelt teavitada, kui neile esitletud hinda on andmete automatiseeritud töötlemise alusel isikupõhiselt kohandatud, et nad saaksid ostuotsuse tegemisel võimalikke riske arvesse võtta. (41) Üldjuhul ei tohiks olla lubatud seosmüük, välja arvatud juhul, kui koos krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega pakutavat finantsteenust või -toodet ei ole võimalik pakkuda eraldi põhjusel, et see on krediidi lahutamatu osa, näiteks arvelduskrediidi puhul. Kuigi proportsionaalsuse kaalutlusi arvestades peaks krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema võimalus nõuda tarbijalt asjakohase kindlustuspoliisi olemasolu, et tagada krediidi tagasimaksmine või kindlustada tagatise väärtus, peaks tarbijal olema võimalik valida ise kindlustusandja. See ei tohiks mõjutada krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate kehtestatud krediiditingimusi, tingimusel et vastava kindlustusandja kindlustuspoliis pakub samaväärset tagatist kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate pakutav kindlustuspoliis. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus standardida täielikult või osaliselt kindlustuslepingute kindlustuskatte sätteid, et tarbijad saaksid soovi korral pakkumisi võrrelda. (42) Kõrvalteenustest tuleks teavitada selgel ja läbipaistval viisil. Peale selle ei tohiks olla võimalik eeldada tarbija nõusolekut selliste kõrvalteenustega, vaid nõusolek tuleks anda selge nõusolekut väljendava tegevusega, millega tarbija teeb vabatahtliku, konkreetse, teadliku ja ühemõttelise tahteavalduse. Seda arvestades ei tohiks vaikimist, eelnevalt märgistatud lahtreid ega tegevusetust pidada nõusolekuks. (43) Nõustamine isikupärastatud soovituse vormis on tegevus (edaspidi „nõustamisteenused“), mis võib olla ühendatud krediidi andmise või vahendamise muude aspektidega. Seepärast tuleks tarbijaid teavitada sellest, mida sellised nõustamisteenused hõlmavad ning kas neid osutatakse või on võimalik osutada, et tarbijad mõistaksid, mida neile osutatavad teenused endast kujutavad. Pidades silmas tähtsust, mida tarbijad omistavad mõistete „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustajad“ kasutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik keelata nende või sarnaste mõistete kasutamine, kui nõustamisteenuseid osutavad tarbijatele krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Samuti on asjakohane tagada, et liikmesriigid kehtestavad kaitsemeetmed juhtudeks, kui nõustamist kirjeldatakse sõltumatu teenusena, tagamaks, et asjaomaste kaalutavate toodete valik ja tasustamiskord vastab tarbija ootustele sellise nõustamise suhtes. Nõustamisteenuseid osutades peaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitama teabe selle kohta, kas soovitus põhineb ainult tema enda tootevalikul või suurel hulgal turul pakutavatel toodetel, nii et tarbija saaks aru, mille alusel talle soovitus tehakse. Peale selle peaks krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teatavaks tegema tasu, mida tarbija nõustamisteenuste eest maksma peab, või selle arvutamise meetodi, kui teabe esitamise ajal ei ole seda summat võimalik kindlaks määrata. (44) Sellise krediidimüügiga, mida tarbija ei ole soovinud, võib teatavatel juhtudel kaasneda tarbija huve kahjustav tegevus. Seda silmas pidades peaks soovimatu krediidimüük olema keelatud, sealhulgas eelnevalt heakskiidetud krediitkaardi saatmine, kui tarbija ei ole seda tellinud, või olukord, kus tarbija arvelduskrediiti või krediitkaardi kasutuslimiiti tõstetakse ühepoolselt. (45) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada vastutustundlikke tavasid krediidisuhte kõigis etappides, võttes arvesse oma krediidituru eripära. Nende meetmete hulka võivad kuuluda näiteks tarbijate teavitamine ja harimine, sealhulgas hoiatused makseviivituste ja liigse võlakoormusega seotud riskide kohta. Laieneval krediiditurul on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenuandmisega ega annaks krediiti ilma eelnevalt krediidivõimelisust hindamata. Selleks et vältida krediidiandjate sellist käitumist, peaksid liikmesriigid teostama vajalikku järelevalvet ning ette nägema vajalikud meetmed sellise käitumise eest karistamiseks. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ krediidiriski käsitlevate sätete kohaldamist, peaks krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema kohustus individuaalselt kontrollida tarbija krediidivõimelisust. Sel eesmärgil peaks krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel olema lubatud kasutada tarbijalt nii asjaomase krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu ettevalmistamise ajal kui ka pikaaegse ärisuhte ajal saadud teavet. Tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja täitma oma lepingulisi kohustusi. (46) On oluline, et enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist hinnataks ja kontrollitaks tarbija suutlikkust ja valmidust laenu tagasi maksta. Kõnealusel krediidivõimelisuse hindamisel tuleks tugineda tarbija huvidele, et vältida vastutustundetuid laenuandmistavasid ja liigset võlakoormust, ning arvesse võtta kõiki vajalikke ja asjakohaseid tegureid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit tagasi maksta. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada tarbija krediidivõimelisuse hindamise lisakriteeriumide ja meetodite kohta lisasuuniseid, näiteks kehtestada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäärad. (47) Krediidivõimelisuse hindamine peaks tuginema tarbija rahalist ja majanduslikku olukorda, sealhulgas sissetulekut ja kulutusi käsitlevale teabele. Juhised selle kohta, mis kategooriatesse kuuluvaid andmeid tohib kasutada isikuandmete töötlemiseks krediidivõimelisuse otstarbel, on esitatud Euroopa Pangandusjärelevalve suunistes laenude väljastamise ja jälgimise kohta (EBA/GL/2020/06); sellised andmed hõlmavad muu hulgas tõendeid sissetuleku või tagasimaksete muude allikate kohta, finantsvarade ja -kohustuste teavet või teavet muude finantskohustuste kohta. Krediidivõimelisuse hindamisel ei tohiks kasutada selliseid isikuandmeid nagu sotsiaalmeediaplatvormidel leiduvad isikuandmed või terviseandmeid, sealhulgas vähktõveandmed. Selleks et hõlbustada krediidivõimelisuse hindamist, peaksid tarbijad esitama teavet oma rahalise ja majandusliku olukorra kohta. Põhimõtteliselt tuleks tarbijale krediiti anda ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel. Kui aga hinnang on negatiivne, saab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja erandjuhul krediiti võimaldada teatavatel põhjendatud asjaoludel, näiteks juhul, kui tal on tarbijaga välja kujunenud pikaajaline koostöösuhe, või erakorraliste ravikulude katmiseks antavate laenude, õppelaenude või puuetega tarbijatele antavate laenude korral. Sellisel juhul peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võtma arvesse krediidi summat ja eesmärki ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise tõenäosust, kui ta otsustab selle üle, kas teha krediit tarbijale kättesaadavaks. (48) Ettepanekus määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt), on sätestatud, et tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest nendega otsustatakse nende inimeste juurdepääs finantsvahenditele või olulistele teenustele, nagu kinnisvara, elekter ja telekommunikatsiooniteenused. Seda riski arvestades peaks tarbijal juhul, kui krediidivõimelisuse hindamine hõlmab andmete automatiseeritud töötlemist, olema õigus isiklikule kontaktile krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatega. Samuti peaks tarbijal olema õigus saada sisulisi selgitusi tehtud hinnangu ning selle kohta, kuidas asjaomane andmete automatiseeritud töötlemine toimib, sealhulgas protsessi põhimuutujad, kasutatav loogika ja kaasnevad riskid, ning õigus väljendada oma seisukohta ning vaidlustada krediidivõimelisuse hinnang ja otsus. (49) Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kasutama ka krediidiandmebaase. Õiguslike ja tegelike asjaolude tõttu võivad sellised päringud oma ulatuselt erineda. Selleks et vältida konkurentsimoonutusi krediidiandjate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel, peaks neil liikmesriigis, mis ei ole nende asukohariik, olema juurdepääs tarbijaid käsitlevatele era- või avalik-õiguslikele krediidiandmebaasidele samasugustel mittediskrimineerivatel tingimustel nagu selles liikmesriigis asutatud krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel. Liikmesriigid peaksid hõlbustama piiriülest juurdepääsu era- või avalik-õiguslikele andmebaasidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 . Selleks et tugevdada vastastikkuse põhimõtet, tuleks krediidiandmebaasides kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega säilitada teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta. (50) Kui krediiditaotlus lükatakse tagasi krediidiandmebaasist saadud teabe põhjal, peaks krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat teavitama nii sellest asjaolust kui ka sellest, mis teavet tema kohta asjaomases andmebaasis säilitatakse. (51) Käesoleva direktiiviga ei reguleerita krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute kehtivusega seonduvaid lepinguõiguse küsimusi. Seetõttu võivad liikmesriigid selles valdkonnas säilitada või kehtestada siseriiklikke norme, mis on kooskõlas liidu õigusega. Liikmesriigid võivad reguleerida krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise pakkumistega seotud õiguskorda, eelkõige pakkumise tegemise aega ja ajavahemikku, mille jooksul see on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale siduv. Kui selline pakkumine esitatakse samal ajal kui käesoleva direktiiviga ette nähtud lepingueelne teave, tuleks see esitada eraldi dokumendis, samamoodi nagu muu lisateave, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale esitada soovib. Selle eraldi dokumendi võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. (52) Krediidilepingus ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus tuleks selgel ja kokkuvõtlikul viisil esitada kogu vajalik teave, et tarbija oleks teadlik sellest lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest. (53) Ilma et see piiraks direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist ja käesoleva direktiivi kohaste lepingueelsete kohustuste täitmist ning eesmärgiga tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleks aegsasti enne krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus muudatuste tegemist esitada tarbijale kavandatavate muudatuste kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas nende tegemiseks on vaja tarbija nõusolekut või tehakse need õigusnormide alusel, nende muudatuste tegemise ajakava ning teave selle kohta, kuidas ja mis tähtaja jooksul saab tarbija esitada kaebuse, samuti selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele saab kaebuse esitada. Lepingu muutmine ei tohiks mõjutada ühtki tarbija õigust, sealhulgas käesoleva direktiiviga ette nähtud õigust saada teavet. (54) Täieliku läbipaistvuse tagamiseks tuleks tarbijale anda teavet laenuintressi kohta nii enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist kui ka siis, kui leping sõlmitakse. Lepingu kehtivuse ajal tuleks tarbijat täiendavalt teavitada muutuva laenuintressi muutustest ning sellest tulenevatest muutustest maksetes. See ei piira selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis ei ole seotud tarbijale edastatava teabega ning milles sätestatakse intressimäära ja muude krediidiga seotud majanduslike tingimuste muutuste, välja arvatud makseid puudutavate muutuste tingimused või kirjeldatakse asjaomaseid tagajärgi, nt eeskirjad selle kohta, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võib muuta laenuintressi üksnes mõjuval põhjusel või et tarbijal on õigus lõpetada leping juhul, kui laenuintress või muud konkreetsed krediidiga seotud majanduslikud tingimused muutuvad. (55) Arvelduskonto jäägi märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, peaks krediidiandja esitama tarbijale viivitamata teabe arvelduskonto jäägi ületamise kohta, sealhulgas asjaomane summa, laenuintress ning kohaldatavad trahvid, tasud või viivised. Arvelduskonto jäägi korduva ületamise korral peaks krediidiandja pakkuma tarbijale nõustamisteenuseid, kui need on kättesaadavad, et aidata tarbijal leida muid, vähem kulukaid lahendusi, või soovitama tarbijale võlanõustamisteenuseid. (56) Tarbijatel peaks olema õigus ilma leppetrahvide ja põhjenduskohustuseta lepingust taganeda. Taganemisõigust ei tohiks aga kasutada pahauskselt. (57) Kui tarbija taganeb krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust, millega seoses ta on saanud kaupu, eelkõige järelmaksuga ostust või rendi- või liisingulepingust, millega kaasneb väljaostmise kohustus, ei tohiks käesolev direktiiv piirata kaupade tagastamise või sellega seotud küsimuste reguleerimist liikmesriikide tasandil. (58) Mõnel juhul on siseriiklikus õiguses juba sätestatud, et vahendeid ei tohi tarbijale kättesaadavaks teha enne teatava tähtaja lõppu. Sellistel juhtudel võivad tarbijad soovida tagada, et nad saavad ostetud kauba või teenused varakult. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus seotud krediidilepingute puhul erandkorras sätestada, et kui tarbijad avaldavad sõnaselgelt soovi saada ostetud kaup või teenus varakult, võib taganemisõiguse kasutamise tähtaega lühendada sama tähtpäevani, enne mida ei saa vahendeid kättesaadavaks teha. (59) Seotud krediidilepingute puhul on kaupade või teenuste ost ja sel eesmärgil sõlmitud krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping omavahel seotud. Seega, kui tarbija kasutab liidu õiguse kohast õigust ostulepingust taganeda, ei peaks seotud krediidileping tarbija suhtes enam siduv olema. See ei tohiks piirata siseriikliku õiguse kohaldamist seotud krediidilepingute suhtes juhtudel, kui ostuleping on kehtetuks tunnistatud või tarbija on kasutanud oma taganemisõigust siseriikliku õiguse alusel. Samuti ei tohiks see piirata tarbijate õigusi, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses, mille kohaselt ei saa tarbija ja kauba tarnija või teenuse osutaja vahel olla mingit siduvat lepingulist kohustust ega toimuda mingeid makseid seni, kuni tarbija ei ole alla kirjutanud krediidilepingule või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingule kauba või teenuse ostu rahastamiseks. (60) Lepingupooltel peaks olema õigus tähtajatu krediidileping korraliselt lõpetada. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus on nii kokku lepitud, peaks krediidiandjal või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal lisaks olema õigus objektiivselt põhjendatud asjaoludel peatada tarbija õigus tähtajatu krediidilepingu alusel krediidisumma kasutusse võtta. Selliste asjaolude hulka võivad kuuluda näiteks krediidi loata või petturliku kasutamise kahtlus või oluliselt suurenenud risk, et tarbija ei suuda täita oma kohustust krediit tagasi maksta. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata siseriikliku lepinguõiguse kohaldamist, millega reguleeritakse lepingupoolte õigust lõpetada krediidileping lepingu rikkumise tõttu. (61) Tarbijal peaks olema teatavatel tingimustel võimalus kasutada krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui ostulepinguga tekivad probleemid. Liikmesriigid peaksid siiski kindlaks määrama, kui suures ulatuses ja mis tingimustel peab tarbija kasutama õiguskaitsevahendeid, eelkõige esitama hagi, kaupade tarnija või teenuste osutaja vastu, enne kui tal tekib õigus kasutada neid krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vastu. Tarbijaid ei tohiks jätta ilma teenuste müüja või osutaja ja krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja solidaarvastutust käsitleva siseriikliku õigusega ette nähtud õigustest. (62) Tarbijal peaks olema õigus täita oma kohustused enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva saabumist. Nagu märkis Euroopa Kohus oma otsuses Lexitori kohtuasjas, hõlmab tarbija õigus krediidi kogukulu vähendamisele krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral kõiki tarbijalt nõutud kulusid. Krediidi ennetähtaegse tagastamise korral peaks krediidiandjal olema õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega, võttes arvesse ka krediidiandja kulude kokkuhoidu. Hüvitise arvutamise meetodi kindlaksmääramisel tuleks siiski arvesse võtta mitut põhimõtet. Krediidiandja hüvitise arvutamise tingimused peaksid olema tarbijale läbipaistvad ja arusaadavad juba lepingueelses etapis ning kindlasti krediidilepingu täitmise ajal. Lisaks sellele peaks arvutusmeetod olema krediidiandjate jaoks hõlpsasti rakendatav ning lihtsustada tuleks pädevate asutuste poolt läbiviidavat hüvitiste kontrollimist. Seetõttu ning võttes arvesse asjaolu, et krediidi kestust ja mahtu arvestades ei finantseerita tarbijakrediiti tavaliselt pikaajaliste rahastamismehhanismidega, tuleks hüvitise jaoks kindlaks määrata ühtne ülemmäär. See lähenemisviis peegeldab tarbijakrediidi eripära ega tohiks piirata teistsuguste lähenemisviiside kasutamist muude toodete suhtes, mida finantseeritakse pikaajaliste rahastamismehhanismidega, näiteks fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud. (63) Liikmesriikidel peaks olema õigus sätestada, et krediidiandja võib krediidi ennetähtaegse tagastamise korral hüvitist nõuda ainult siis, kui tagasimaksete summa 12 kuu jooksul ületab liikmesriigi tasandil kindlaksmääratud künnise. Kui määratakse kindlaks see künnis, mis ei tohiks ületada 10 000 eurot, peaksid liikmesriigid arvesse võtma tarbijakrediidi keskmist summat oma turul. (64) Selleks et edendada siseturu loomist ja toimimist ning tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidus, peab teave krediidikulukuse aastamäärade kohta olema kogu liidus võrreldav. (65) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud ülempiirid intressimääradele, krediidikulukuse aastamääradele ja/või krediidi kogukulule tarbijatele. Need ülempiirid on osutunud tarbijatele kasulikuks. Sellel taustal peaks liikmesriikidel olema õigus kehtiv õiguskord säilitada. Selleks et parandada tarbijakaitset liikmesriikidele tarbetuid piiranguid seadmata, tuleks liidu tasandil sellegipoolest kehtestada ülempiirid intressimääradele, krediidikulukuse aastamääradele või krediidi kogukulule tarbijatele. (66) Liikmesriikide õigusaktides on märkimisväärseid erinevusi seoses äritegevusega krediidilepingute sõlmimisel või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutamisel. Tunnistades, et krediidivahendusega tegelevad väga erinevat laadi turuosalised, tuleks liidu tasandil siiski kehtestada teatavad standardid, et tagada kutseoskuste ja teenuse kõrge tase. (67) Kohaldatav liidu raamistik peaks andma tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad arvestavad tarbijate huvidega, tuginedes krediidiandjale, krediidivahendajale ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele sellel ajal kättesaadavale teabele ning mõistlikele eeldustele riskide kohta, mis on seotud tarbija olukorraga pakutava krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse kogu kestuse ajal. Sellise kindlustunde loomiseks tarbijale on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja kutseoskuste kõrge tase ja huvide konfliktide, sealhulgas tasustamisest tulenevate huvide konfliktide asjakohane lahendamine, ning nõuda, et tarbijale antakse nõu tema huve silmas pidades. (68) On asjakohane tagada, et krediidiandjate, krediidivahendajate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate töötajatel oleksid piisavad teadmised ja piisav pädevus, et saavutada kutseoskuste kõrge tase. Seega tuleks nõuda, et asjakohaseid teadmisi ja pädevust tõendataks äriühingu tasandil ning teadmiste ja pädevuse miinimumnõuete alusel. Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada või säilitada sellised nõuded konkreetsetele füüsilistele isikutele. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid direktiiviga reguleeritud tegevusaladel tegutsevad töötajad hõlmama nii front office’i kui ka back office’i töötajaid, sealhulgas juhtkonda, kellel on krediidilepingu sõlmimise protsessis või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamisel tähtis roll. Krediidilepingu sõlmimise protsessiga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamisega mitteseotud toetavaid funktsioone täitvaid isikuid, sealhulgas personaliosakonna või IKT-töötajad, ei tohiks käsitada töötajatena käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriigid peaksid ette nägema meetmed selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega krediidiandjate seas teadlikkust käesoleva direktiivi nõuetest ning soodustada nõuete täitmist nende poolt, näiteks korraldama teabekampaaniaid, koostama kasutusjuhendid ja töötajate koolituse kavad. (69) Selleks et parandada tarbijate võimet teha teadlikke otsuseid vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise kohta, peaksid liikmesriigid toetama selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on tarbijate harimine vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise küsimustes, eelkõige seoses tarbijakrediidilepingutega. Selle kohustuse täitmisel on võimalik tugineda liidu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös välja töötatud finantspädevusraamistikule. Eriti tähtis on anda juhiseid tarbijatele, kes võtavad tarbijakrediiti esimest korda, eeskätt juhul, kui selleks kasutatakse digivahendeid. Komisjon peaks sellega seoses tegema kindlaks parima tava näited, et aidata kaasa tarbijate finantsteadlikkuse parandamiseks kavandatud meetmete edasiarendamisele. Komisjon võib parima tava näited avaldada koos sarnaste, muude ELi seadusandlike aktide jaoks koostatavate aruannetega. (70) Arvestades, et täitemenetlusel on märkimisväärsed tagajärjed krediidiandjatele, tarbijatele ja potentsiaalselt ka finantsstabiilsusele, on asjakohane innustada krediidiandjaid tegelema esilekerkiva krediidiriskiga ennetavalt juba varajases etapis ning kehtestada vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et krediidiandjad rakendavad enne täitemenetluse algatamist mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist ja teevad mõistlikke jõupingutusi olukorra lahendamiseks muul viisil. Makseviivituse korral tuleks püüda leida lahendusi, mille puhul võetakse muude tegurite hulgas arvesse tarbija individuaalseid asjaolusid, tema huve ja õigusi, suutlikkust krediit tagasi maksta ning mõistlikke vajadusi elamiskulude katmiseks, ning piirata tarbija kulusid. Liikmesriigid ei tohiks takistada krediidilepingu pooltel sõnaselgelt kokku leppimast, et krediidi tagasimaksmiseks piisab seotud krediidilepinguga hõlmatud kauba või sellise kauba müügist saadava tulu üleandmisest krediidiandjale. (71) Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed võivad sisaldada krediidilepingu täielikku või osalist refinantseerimist või krediidilepingu varasemate tingimuste muutmist. Selline muutmine võib muu hulgas sisaldada järgmist: krediidilepingu kehtivuse pikendamine, krediidilepingu liigi muutmine, osa või kõigi tagasimakstavate osamaksete maksetähtpäeva edasilükkamine teatava aja võrra, intressimäära muutmine, maksepuhkuse pakkumine, osalised tagasimaksed, vääringu konverteerimine ning võla osaline kustutamine ja võla koondamine. (72) Tarbijatele, kellel esineb raskusi finantskohustuste täitmisega, tuleb kasuks eriotstarbeline võlahaldusabi. Võlanõustamisteenuste eesmärk on toetada finantsraskustes tarbijaid ning aidata neil tasumata võlg võimalikult suures ulatuses tagasi maksta, säilitades seejuures inimväärse elatustaseme ja inimväärikuse. Selline isikupõhine ja sõltumatu abi, mida pakuvad sellele spetsialiseerunud ettevõtjad, kes ei ole krediidiandjad, krediidivahendajad, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad ega krediidihaldajad, võib sisaldada õigusnõustamist, raha ja võla haldamist ning ka sotsiaalset ja psühholoogilist abi. Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijatele tehakse otse või kaudselt kättesaadavaks sõltumatute kutseliste ettevõtjate osutatavad võlanõustamisteenused ning et võimaluse korral suunatakse tarbijad, kellel on raskusi võlgade tasumisel, enne täitemenetluse algatamist võlanõustamisele. Liikmesriikidele jääb õigus säilitada või kehtestada sellistele teenustele erinõuded. (73) Selleks et tagada turu läbipaistvus ja stabiilsus, peaksid liikmesriigid edasise ühtlustamise raames kehtestama asjakohased meetmed krediidiandjate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate tegevuse reguleerimiseks või nende üle järelevalve teostamiseks. (74) Liikmesriigid peaksid tagama, et mittekrediidiasutustele annab nõuetekohase korra alusel tegevusloa, kannab nad registrisse ja teostab nende üle järelevalvet pädev asutus. (75) Käesoleva direktiiviga reguleeritakse ainult teatavaid krediidivahendajate kohustusi tarbijate suhtes. Seega peaks liikmesriikidele jääma vabadus säilitada või kehtestada krediidivahendajatele täiendavaid kohustusi, sealhulgas tingimused, mille kohaselt krediidivahendaja võib saada tasu tarbijalt, kes soovib tema teenuseid. (76) Krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevate krediidiandja õiguste loovutamine ei tohiks panna tarbijat halvemasse olukorda. Samuti tuleks tarbijat nõuetekohaselt teavitada sellest, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping loovutatakse kolmandale isikule. Kui aga esialgne krediidiandja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutatakse, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks, ei ole sellisest loovutamisest teatamine tarbija jaoks oluline. Seepärast oleks liidu tasandil kehtestatud nõue, et loovutamisest tuleb teatada tarbijale, sellisel juhul ülemäärane. (77) Liikmesriikidele peaks jääma õigus säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse ühised teavitamise vormid, kui see on vajalik keerukate tehingute tõhususe seisukohalt, nt väärtpaberistamine või vara realiseerimine pankade halduskorras sundlõpetamise raames. (78) Tarbijatele peaksid olema kättesaadavad asjakohased ja tõhusad menetlused käesolevas direktiivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks; kui see on asjakohane, tuleks selleks kasutada olemasolevaid üksusi. Seoses asjaomaste lepinguliste vaidlustega on selline juurdepääs juba tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL . Sellegipoolest peaks tarbijatel olema juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele ka lepingueelsete vaidluste korral, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega, näiteks lepingueelsele teabele esitatavate nõuete, nõustamisteenuste ja krediidivõimelisuse hindamisega ning vahendajate esitatava teabega juhul, kui vahendaja saab krediidiandjalt tasu ja seega puudub tal otsene lepinguline suhe tarbijaga. Selline vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus ja seda pakkuvad üksused peaksid vastama direktiiviga 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. (79) Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kelle pädevuses on käesoleva direktiivi täitmise tagamine, ning tagama, et nendele pädevatele asutustele antakse uurimise ja täitmise tagamise volitused ning piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema üksteisega koostööd, kui see on vajalik nende käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks. (80) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Kuigi liikmesriikidele jääb karistuste valikul otsustusõigus, peaksid kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. (81) Kehtivad liikmesriikide õigusnormid karistuste kohta erinevad liidu lõikes märkimisväärselt. Eelkõige ei ole kõik liikmesriigid taganud, et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele kauplejatele saaks määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve. Selleks et liikmesriikide ametiasutused saaksid määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi selliste laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse koordineeritud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2394, tuleks kõnealuste rikkumiste eest kehtestada karistuste osana trahvid. Trahvide hoiatava mõju tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama selliste rikkumiste eest oma siseriiklikus õiguses trahvi, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides. Teatavatel juhtudel võib kauplejaks olla ka kontsern. (82) Selleks et suurendada läbipaistvust ja tarbijate kindlustunnet, võib pädev asutus avalikustada halduskaristuse, mis määratakse käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. (83) Kui võtta arvesse digiüleminekuga seotud turusuundumusi ja piiriülese krediidi andmise hõlbustamise eesmärki, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada ühised normid liikmesriikides tarbijakrediidi suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide teatavate aspektide kohta, vaid seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (84) Selleks et muuta käesoleva direktiivi mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks vajalike lisaeeldustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viiakse läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (85) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud. (86) Võttes arvesse direktiivis 2008/48/EÜ tarbijakrediidisektori arengu tõttu vajalike muudatuste arvu ning vajadust tagada liidu õigusaktide selgus, tuleks nimetatud direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga. (87) Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Võttes siiski arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud keerulist majanduslikku olukorda ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid probleeme, tuleks sellistele ettevõtjatele anda piisavalt aega käesoleva direktiivi kohaldamise ettevalmistamiseks. Seega peaksid liikmesriigid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. (88) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XX XXXX , ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik, millega ühtlustatakse liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte, mis käsitlevad tarbijakrediiti teatavate krediidilepingute ja tarbijatele mõeldud ühisrahastuse laenuandmise teenuste kujul. Artikkel 2 Kohaldamisala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute suhtes. Artikleid 1, 2 ja 3, 5–10, 12–23, 26, 27 ja 28, 30–33, 37, 39–50 kohaldatakse ka selliste ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes, mida ei osuta krediidiandja ega krediidivahendaja. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: (a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega; (b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguse omandamine või säilitamine; (c) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot; (d) krediidilepingud, mille puhul annab tööandja krediiti oma töötajatele kõrvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse kas intressivaba krediiti või mida pakutakse krediidikulukuse aastamääraga, mis on kehtivast turumäärast madalam ja mida ei pakuta avalikkusele; (e) krediidilepingud, mis sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingutega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutustega, et võimaldada investoril teostada tehinguid seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud ühe või mitme finantsinstrumendiga, kui krediidiandjaks olev investeerimisühing või krediidiasutus on sellise tehingu osaline; (f) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena; (g) krediidilepingud, mis on seotud olemasoleva võla maksetähtpäeva tasuta edasilükkamisega; (h) krediidilepingud, mille puhul nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle tagatiseks oleva esemega; (i) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ja mis on tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimääradega või intressivabad või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijatele soodsamad turul kehtivatest tingimustest. (j) krediidilepingud, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]; artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 ning artikleid 28 ja 39 kohaldatakse siiski kõigi tähtajatute krediidilepingute suhtes, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. 3. Olenemata lõike 2 punktist c kohaldatakse käesolevat direktiivi tagamata krediidilepingute suhtes, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot, kui sellise krediidilepingu eesmärk on elamukinnisvara renoveerimine. 4. Krediidilepingute puhul, millega lubatakse arvelduskonto jäägi ületamist, kohaldatakse üksnes artikleid 1–3, 25 ja 41–50. 5. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliste organisatsioonide sõlmitud krediidilepingute suhtes, mille liikmelisus on piiratud teatud piirkonnas elavate või töötavate isikutega, teatud tööandja töötajate ja pensionile jäänud töötajatega või isikutega, kes vastavad muudele siseriiklikus õiguses kehtestatud kriteeriumidele, mis on liikmetevahelise sideme aluseks, ning mis vastavad alljärgnevalt loetletud tingimustele, kohaldatakse ainult artikleid 1–3, 7–8, 11, 19 ja 20, artikli 21 lõike 1 punkte a–h ja l, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25 ja 28–51: (a) organisatsioon on loodud liikmete vastastikuse kasu eesmärgil, (b) see teenib kasumit üksnes oma liikmete tarbeks, (c) see täidab siseriiklikust õigusest tulenevat sotsiaalset eesmärki, (d) see saab ja haldab üksnes oma liikmete sääste ning annab krediiti üksnes oma liikmetele, (e) see annab krediiti krediidikulukuse aastamäära alusel, mis on madalam turul valitsevast määrast või ei ületa siseriiklikus õiguses kehtestatud ülemmäära. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast erandina välja jätta esimeses lõigus osutatud organisatsiooni sõlmitud krediidilepingud juhul, kui kõigi selle organisatsiooni sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus on tühine võrreldes kõigi kehtivate krediidilepingute koguväärtusega organisatsiooni asukohaliikmesriigis ning kui kõigi selliste organisatsioonide sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus asjaomases liikmesriigis moodustab alla 1 % kõigi kõnealuses liikmesriigis sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtusest. Liikmesriigid kontrollivad igal aastal, kas sellise teises lõigus osutatud erandi kohaldamise tingimused on endiselt täidetud, ning võtavad meetmed erandi tühistamiseks, kui nad leiavad, et need ei ole enam täidetud. 6. Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidilepingute suhtes, millega krediidiandja ja tarbija lepivad kokku maksetähtpäeva edasilükkamise või tagasimaksmise meetodid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul tekkinud makseviivitus, kohaldatakse ainult artikleid 1–3, 7–8, 11, 19 ja 20, artikli 21 lõike 1 punkte a–h, l ja r, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25, 28–38 ja 40–50, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) selline kokkulepe aitaks tõenäoliselt vältida tarbija makseviivitusega seotud kohtumenetlust; (b) tarbijale ei kohaldata sellise kokkuleppe sõlmimisel esialgse krediidilepinguga võrreldes halvemaid tingimusi. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „tarbija“ – füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; (2) „krediidiandja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames; (3) „krediidileping” – leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul; (4) „ühisrahastuse laenuandmise teenus“ – ühisrahastusplatvormi kaudu osutatav teenus, millega hõlbustatakse tarbijakrediidi andmist; (5) „krediidi kogukulu tarbijale“ – kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega maksma ja mis on krediidiandjale teada krediidilepingute puhul või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale ühisrahastuse laenuandmise teenuste puhul, välja arvatud notaritasud; krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud kõrvalteenuste kulud arvatakse samuti tarbija krediidi kogukulu hulka, kui leping seoses selliste kõrvalteenustega on krediidi saamiseks või krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks samuti kohustuslik; (6) „tarbija makstav kogusumma“ – krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu tarbija jaoks; (7) „krediidi kulukuse aastamäär“ – krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab kohaldataval juhul kulusid, millele on osutatud artikli 30 lõikes 2; (8) „laenuintress“ – fikseeritud või muutuva määrana väljendatud aastane intressimäär, mida kohaldatakse kasutusse võetud krediidisumma suhtes; (9) „fikseeritud laenuintress“ – laenuintress, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija lepivad krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kogu kehtivusajaks, või mitu laenuintressi, mille krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija lepivad krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku teatud ajavahemikeks, mille puhul laenuintressid on kindlaks määratud üksnes kindlaksmääratud protsendimääraga. Kui kõik intressimäärad ei ole krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kindlaks määratud, loetakse laenuintress fikseerituks üksnes nendeks ajavahemikeks, mille puhul laenuintress määratakse kindaks üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel, mis on kokku lepitud krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimisel; (10) „krediidi kogusumma“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse alusel kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma; (11) „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; (12) „krediidivahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandja või notarina ja kelle tegevus on ulatuslikum kui üksnes otseselt või kaudselt tarbija tutvustamine krediidiandjale ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse käigus järgmist: (a) esitleb või pakub tarbijatele krediidilepinguid, (b) abistab tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd või muud lepingueelset administratiivset tööd, välja arvatud punktis a osutatud tegevus, või (c) sõlmib tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel; (13) „lepingueelne teave“ – teave, mida tarbija vajab selleks, et võrrelda eri krediidipakkumisi ja teha krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes; (14) „profiilianalüüs“ – igasugune määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 esitatud määratlusele vastav isikuandmete automatiseeritud töötlemine; (15) „sidevahendid“ – kõik direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punktis e esitatud määratlusele vastavad kaugsidevahendid; (16) „seosmüük“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, kusjuures krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenust eraldiseisvalt tarbijale kättesaadavaks ei tehta; (17) „komplektina müük“ – krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, kusjuures krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus tehakse tarbijale kättesaadavaks ka eraldiseisvana, kuid mitte tingimata samadel tingimustel kui komplektis nende muude toodete või teenustega; (18) „nõustamisteenused“ – tarbijale suunatud isikupärastatud soovitused krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud ühe või enama tehingu kohta, mis kujutavad endast eraldiseisvat tegevust krediidi andmisest ja krediidivahendajate osutatavatest punktis 12 määratletud teenustest; (19) „arvelduskrediit“ – sõnaselge krediidileping, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki; (20) „arvelduskonto jäägi ületamine“ – vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediit, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti; (21) „seotud krediidileping“ – krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping, mille puhul (a) kõnealust krediiti või teenust kasutatakse üksnes niisuguse lepingu rahastamiseks, mis on sõlmitud konkreetse kauba tarnimiseks või konkreetse teenuse osutamiseks, ning (b) neid kahte lepingut vaadeldakse objektiivsest seisukohast majanduslikult ühtsena; majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui tarnija või teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise, või – kui rahastajaks on kolmas osapool – kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kasutab seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise või ettevalmistamisega tarnija või teenuse osutaja teenuseid või kui konkreetsed kaubad või konkreetse teenuse osutamine on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sõnaselgelt kindlaks määratud; (22) „krediidi ennetähtaegne tagastamine“ – krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevate tarbija kohustuste osaline või täielik täitmine; (23) „ühisrahastusplatvorm“ – ühisrahastusplatvorm määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punkti d tähenduses; (24) „vaba tagasimaksega krediidiliin“ – teatavat liiki krediidileping, mille alusel krediidiandja annab tarbijale võimaluse rahalised vahendid kasutusse või välja võtta, tagasi maksta ja uuesti välja võtta; (25) „võlanõustamisteenused“ – sõltumatute kutseliste ettevõtjate pakutav isikupärastatud tehniline, juriidiline või psühholoogiline abi tarbijatele, kellel on või võib tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel. Artikkel 4 Eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimine 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutavad liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, esialgu selleks konverteerimiseks käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval kehtivat vahetuskurssi. 2. Liikmesriigid võivad lõike 1 kohasel konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui nimetatud ümardamine jääb 10 euro piiresse. Artikkel 5 Kohustus anda tarbijatele tasuta teavet Liikmesriigid nõuavad, et kui tarbijatele antakse teavet vastavalt käesolevale direktiivile, esitatakse selline teave tarbijatele tasuta. Artikkel 6 Diskrimineerimiskeeld Liikmesriigid tagavad, et krediidi saamiseks täidetavate tingimustega ei diskrimineerita liidus seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel, kui need tarbijad taotlevad, sõlmivad või omavad krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut liidus. II PEATÜKK ENNE KREDIIDILEPINGU VÕI ÜHISRAHASTUSE LAENUANDMISE TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGU SÕLMIMIST ESITATAV TEAVE Artikkel 7 Krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaam ja turundus Ilma et see piiraks direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidilepinguid ja ühisrahastuse laenuandmise teenuseid käsitlevad reklaam- ja turundusteated on õiglased, selged ja mitte eksitavad. Keelatud on reklaam- ja turundusteadete sõnastus, mis võib tarbijates tekitada põhjendamatuid ootusi seoses krediidi kättesaadavuse või kulukusega. Artikkel 8 Krediidilepingute ja ühisrahastuse laenuandmise teenuste reklaamis sisalduv standardteave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid käsitlev reklaam, milles osutatakse intressimäärale või arvnäitajatele, mis kajastavad krediidi kulukust tarbijale, sisaldab käesolevale direktiivile vastavat standardteavet. Seda kohustust ei kohaldata, kui siseriikliku õiguse kohaselt tuleb krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenustega seotud reklaamide puhul välja tuua eelkõige krediidikulukuse aastamäär, mitte intressimäär või mis tahes muud arvnäitajad, mis on seotud krediidi mis tahes kuluga tarbijale esimeses lõigus määratletud tähenduses. 2. Standardteave on vastavalt vajadusele kergesti loetav või selgesti kuuldav ning kohandatud reklaamiks kasutatava andmekandja tehnilistele piirangutele ning selles tuleb tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil osutada kõigile järgmistele elementidele: (a) fikseeritud või muutuva või mõlema määraga laenuintress koos üksikasjadega kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; (b) krediidi kogusumma; (c) krediidikulukuse aastamäär; (d) asjakohasel juhul krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul hind kohe tasudes (netohind) ja ettemaksu summa; (f) vajaduse korral tarbija makstav kogusumma ja osamaksete summa. Teatavatel põhjendatud asjaoludel, kui esimeses lõigus osutatud standardteabe edastamiseks kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, selle lõigu punkte e ja f ei kohaldata. 3. Kui selleks, et saada krediiti või saada krediiti reklaamitavatel tingimustel, on kohustuslik sõlmida leping krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud teatava kõrvalteenuse jaoks ja selle teenuse maksumust ei saa eelnevalt kindlaks määrata, tuleb standardteabes koos lõike 2 punktis c osutatud krediidikulukuse aastamääraga selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil välja tuua selle lepingu sõlmimise kohustus. Artikkel 9 Üldteave 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad teevad tarbijale igal juhul paberil või muul püsival andmekandjal kättesaadavaks selge ja arusaadava üldteabe krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste kohta. 2. Lõikes 1 osutatud üldteave hõlmab vähemalt järgmist: (a) teabe väljaandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (b) eesmärk, milleks krediiti võib kasutada; (c) krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute võimalik kestus; (d) pakutavad laenuintressi liigid, märkides, kas tegemist on fikseeritud või muutuva intressimäära või mõlemaga, koos fikseeritud ja muutuva intressimäära omaduste lühikirjeldusega, sealhulgas teabega, mida kumbki intressimäär tarbijale tähendab; (e) tüüpiline näide, mis kajastab krediidi kogusummat, krediidi kogukulu tarbijale, tarbija makstavat kogusummat ja krediidikulukuse aastamäära; (f) märge võimalike lisakulude kohta, mis ei sisaldu krediidi kogukulus tarbijale ja mis tuleb seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega tasuda; (g) erinevad võimalused krediidi tagasimaksmiseks krediidiandjale (sealhulgas perioodiliste tagasimaksete arv, sagedus ja suurus); (h) krediidi ennetähtaegse tagastamisega otseselt seotud tingimuste kirjeldus; (i) taganemisõiguse kirjeldus; (j) märge kõrvalteenuste kohta, mida tarbija peab ostma, et saada krediiti või saada seda reklaamitavatel tingimustel, ja asjakohasel juhul selgitus selle kohta, et kõrvalteenuseid võib osta teenuseosutajalt, kes ei ole krediidiandja, ning (k) üldine hoiatus krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta. Artikkel 10 Lepingueelne teave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitab tarbijale lepingueelse teabe, et tarbija saaks võrrelda eri pakkumisi ning teha seega kõiki asjaolusid arvesse võttes otsuse, kas sõlmida krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja pakutavatel lepingutingimustel; kui see on asjakohane, põhineb kõnealune teave tarbija eelistustel ja tema esitatud teabel. Selline lepingueelne teave tuleb tarbijale esitada vähemalt üks päev enne, kui krediidileping või selle pakkumine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks. Liikmesriigid nõuavad, et kui esimeses lõigus osutatud lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või selle pakkumine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping või pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, edastab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale paberil või muud püsivat andmekandjat kasutades meeldetuletuse selle kohta, et tarbijal on kooskõlas artikliga 26 võimalus krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust taganeda, ning menetluse kohta, mida lepingust taganemiseks järgida tuleb. See meeldetuletus esitatakse tarbijale hiljemalt üks päev pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist või krediidipakkumise vastuvõtmist. 2. Lõikes 1 osutatud lepingueelne teave esitatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal I lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kujul. Kogu teabelehel esitatud teave peab olema võrdselt märgatav. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. 3. Lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes täpsustatakse järgmisi elemente: (a) krediidi liik; (b) krediidiandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (c) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse võtmiseks; (d) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhul kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; (g) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma tüüpilise näite kujul, märkides kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused; Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajat ühest või mitmest eelistatava krediidi komponendist, näiteks krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus ja krediidi kogusumma, võtab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja neid komponente arvesse; (h) kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus võimaldab krediidisummat kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja laenuintress erinevad ning krediidiandja kasutab IV lisa II osa punktis b esitatud eeldust, märgitakse, et asjaomast tüüpi krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse muud krediidisumma kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidikulukuse aastamäärad; (i) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (j) vajaduse korral ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii tagasimaksete kui ka krediidisumma kasutusse võtmise kandeid, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidisumma kasutusse võtmise kannete eest ning muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenusest tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; (k) vajaduse korral tasud, mida tarbija peab krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimisel notarile maksma; (l) vajaduse korral krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud kõrvalteenuse osutamise lepingu sõlmimise kohustus, kui selline leping on krediidi saamiseks või krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks kohustuslik; (m) kohaldatav viivis ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; (n) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; (o) vajaduse korral nõutavad tagatised; (p) taganemisõiguse olemasolu; (q) vajaduse korral krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; (r) tarbija õigus saada vastavalt artikli 19 lõikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; (s) tarbija õigus saada vastavalt lõikele 8 taotluse korral ja tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu; (t) vajaduse korral teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; (u) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga antud lepingueelne teave krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv; (v) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus viidatakse võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 3, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. 4. Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitab tarbijale koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe, mis on esitatud II lisas ja sisaldab alljärgnevat lepingueelset teavet: (a) krediidi kogusumma; (b) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (c) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse; (d) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhul kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) maksete hilinemisest tulenevad kulud. 5. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehel esitatav teave on omavahel kooskõlas. See on selgelt loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites. Lisateave, mida krediidiandja võib tarbijale edastada, esitatakse eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele või Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehele. 6. Kui teabeedastus toimub direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus erandina lõikest 3 vähemalt käesoleva artikli lõike 3 punktides c, d, e, f ja i osutatud elemente koos krediidikulukuse aastamääraga tüüpilise näite kujul, samuti tarbija makstavat kogusummat. 7. Kui leping sõlmiti tarbija taotlusel sidevahendi abil, mis ei võimalda edastada teavet kooskõlas käesoleva artikliga, edastab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale kohe pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe. 8. Tarbija taotlusel esitab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe kõrval tarbijale tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu. 9. Kui tegemist on sellise krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, lisavad krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja lõikes 1 osutatud lepingueelsesse teabesse selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et kõnealuse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga ei nõuta selle lepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis sõnaselgelt antakse. 10. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kohustust tagada, et tarbija saab kogu käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe. Artikkel 11 Artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute lepingueelne teave 1. Artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute korral esitatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelne teave erandina selle artikli lõikest 2 paberil või mõnel muul püsival andmekandjal III lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe kujul. Kogu teabelehel esitatud teave peab olema võrdselt märgatav. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe. 2. Artikli 2 lõikes 5 või 6 osutatud krediidilepingute korral täpsustatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes erandina selle artikli lõikest 3 kõiki järgmisi elemente: (a) krediidi liik; (b) krediidiandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; (c) krediidi kogusumma; (d) krediidilepingu kestus; (e) laenuintress ja laenuintressi kohaldamise tingimused, esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavad tasud ja vajaduse korral nende tasude muutmise tingimused; (f) krediidikulukuse aastamäär tüüpiliste näidete kujul, milles nimetatakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused; (g) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (h) krediidilepingu lõpetamise tingimused ja kord; (i) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi. (j) vajaduse korral märge selle kohta, et tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses; (k) kohaldatav viivis ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; (l) tarbija õigus saada vastavalt artikli 19 lõikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; (m) vajaduse korral teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; (n) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga antud lepingueelne teave krediidiandja suhtes siduv; (o) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord. 3. Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja esitavad tarbijale koos Euroopa tarbijakrediidi teabelehega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe, mis on esitatud II lisas. 4. Euroopa tarbijakrediidi teabelehel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehel esitatav teave on omavahel kooskõlas. See on selgelt loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites. 5. Kui teabeedastus toimub direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus erandina lõikest 2 vähemalt käesoleva artikli lõike 2 punktides c–f ja l osutatud elemente. 6. Tarbija taotlusel esitavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe kõrval tarbijale tasuta koopia krediidilepingu projektist, tingimusel, et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu. 7. Kui leping sõlmiti tarbija taotlusel sidevahendi abil, mis ei võimalda edastada teavet kooskõlas käesoleva artikliga, edastab krediidiandja tarbijale kohe pärast krediidilepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaatelehe. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja kohustust tagada, et tarbija saab kogu käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe. Artikkel 12 Piisavad selgitused 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutavate krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuste ja kõrvalteenuste kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutavad krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenused ja kõrvalteenused on kohandatud tema vajadustele ja rahalisele olukorrale. Need selgitused sisaldavad järgmisi elemente: (a) artiklites 10, 11 ja 38 osutatud teave; (b) pakutava krediidilepingu või pakutavate ühisrahastuse laenuandmise teenuste või kõrvalteenuste põhiomadused; (c) konkreetne mõju, mida pakutav krediidileping või pakutavad ühisrahastuse laenuandmise teenused või kõrvalteenused võivad tarbijale avaldada, sealhulgas maksete tasumata jätmise või makseviivituse tagajärjed; (d) kui krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenusega komplektis pakutakse kõrvalteenuseid, siis asjaolu, kas iga komplektiosa saab lõpetada eraldi ja mida selline lõpetamine tarbijale kaasa toob. 2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud nõuet kohandada seoses sellega, kuidas ja mis ulatuses selgitusi antakse, et võtta arvesse alljärgnevat: (a) krediidi pakkumise asjaolud; (b) isik, kellele krediiti pakutakse; (c) pakutava krediidi liik. Artikkel 13 Andmete automatiseeritud töötlemisel põhinevad isikupärastatud pakkumised Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad teavitavad tarbijaid, kui neile esitatakse profiilianalüüsil või muul isikuandmete automatiseeritud töötlemisel põhinev isikupärastatud pakkumine. III PEATÜKK SEOSMÜÜK JA KOMPLEKTINA MÜÜK, NÕUSOLEK KÕRVALTEENUSTEGA, NÕUSTAMISTEENUSED JA SOOVIMATU KREDIIDIMÜÜK Artikkel 14 Seosmüük ja komplektina müük 1. Liikmesriigid võivad lubada komplektina müüki, kuid keelavad seosmüügi. 2. Erandina lõikest 1 ja piiramata konkurentsiõiguse kohaldamist võivad liikmesriigid lubada krediidiandjatel või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatel nõuda, et tarbija avab või säilitab makse- või säästukonto, kui sellise konto ainus eesmärk on üks alljärgnevatest: (a) koguda kapitali krediidi tagasimaksmiseks; (b) krediiti teenindada; (c) koondada vahendid krediidi saamiseks; (d) anda krediidiandjale täiendav tagatis makseviivituse korral. 3. Erandina lõikest 1 ja piiramata konkurentsiõiguse kohaldamist võivad liikmesriigid lubada seosmüüki juhul, kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suudab pädevale asutusele tõendada, et sarnastel tingimustel pakutavad seotud tooted või tootekategooriad toovad tarbijatele selgelt kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuste toodete kättesaadavust ja hindu turul. 4. Liikmesriigid võivad lubada, et krediidiandjad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad nõuavad tarbijalt krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seoses kindlustuspoliisi olemasolu, võttes arvesse proportsionaalsuse kaalutlusi. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab aktsepteerima kindlustuspoliisi, mille on välja andnud muu kui tema eelistatud teenuseosutaja, kui sellise kindlustuspoliisiga pakutav tagatis on samaväärne krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja soovitatud poliisi pakutava tagatisega, ilma tarbijale tehtud krediidipakkumise tingimusi muutmata. Artikkel 15 Kõrvalteenuste ostuga nõusoleku eeldamine 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad, krediidivahendajad ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad ei eelda tarbijate nõusolekut vaikevalikute kaudu esitletavate kõrvalteenuste ostuga. Vaikevalikute hulka kuuluvad eelnevalt märgistatud lahtrid. 2. Tarbija peab lahtrites osutatavate kõrvalteenuste ostuks nõusoleku andma selge nõusolekut väljendava tegevusega, st tegema vabatahtliku, konkreetse, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja ühemõttelise tahteavalduse selle kohta, et ta on nõus lahtrite sisu ja olemusega. Artikkel 16 Nõustamisteenused 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teatavad asjaomase tehingu kontekstis tarbijale sõnaselgelt, kas tarbijale osutatakse või saab osutada nõustamisteenuseid. 2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esitavad tarbijale paberil või muul püsival andmekandjal enne nõustamisteenuste osutamist või enne selliste teenuste osutamise lepingu sõlmimist teabe järgmise kohta: (a) asjaolu, kas soovitus põhineb ainult nende oma tootevalikul või suurel hulgal turul pakutavatel toodetel vastavalt lõike 3 punktile c; (b) kui see on kohaldatav, siis tasu, mida tarbija maksab nõustamisteenuste eest, või kui teabe esitamise ajal ei ole selle tasu summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutamise meetod. Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe võib tarbijale esitada lepingueelse lisateabena kooskõlas artikli 10 lõike 5 teise lõiguga. 3. Kui tarbijatele osutatakse nõustamisteenuseid, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad võtavad järgmisi meetmeid: (a) koguvad rangelt vajalikku teavet tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta seoses krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega, et soovitada tarbijale tema vajadustele vastavat krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenust; (b) hindavad punktis a osutatud teabe alusel, mis peab olema hindamise ajal ajakohane, tarbija rahalist olukorda ja vajadusi, võttes arvesse mõistlikke eeldusi riskide kohta, mis on seotud tarbija rahalise olukorraga soovitatava(te) krediidilepingu(te) või ühisrahastuse laenuandmise teenuste kogu kestuse ajal; (c) kaaluvad piisaval hulgal oma tootevalikus pakutavaid krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid ja soovitavad nende hulgast tarbijale tema vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast sobivat krediidilepingut või mitut sobivat krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenust; (d) tegutsevad tarbija parimates huvides; (e) annavad tarbijale soovitused paberil või muul püsival andmekandjal. 4. Liikmesriigid võivad keelata terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamise, kui nõustamisteenuseid turustavad või osutavad tarbijatele krediidiandjad või vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Kui liikmesriigid ei keela terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamist, kehtestavad nad järgmised tingimused sellele, millal nõustamisteenuseid osutavad krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“: (a) krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad kaaluvad piisavalt suurt hulka turul kättesaadavaid krediidilepinguid või ühisrahastuse laenuandmise teenuseid; (b) krediidivahendajad ei saa nõustamisteenuste eest tasu ühelt või enamalt krediidiandjalt. Teise lõigu punkti b kohaldatakse üksnes siis, kui krediidiandjad, kelle krediidilepinguid kaaluti, ei moodusta turul enamust. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded selle kohta, millal krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“. 5. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad hoiatavad tarbijat, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus võib tarbija jaoks kaasa tuua teatava riski, arvestades tarbija rahalist olukorda. 6. Liikmesriigid tagavad, et nõustamisteenuseid tohivad osutada üksnes krediidiandjad ning vajaduse korral krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nõustamisteenuseid tohivad osutada muud kui esimeses lõigus osutatud isikud, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: (a) nõustamisteenuseid osutatakse juhuslikult kutsetegevuse käigus, mida reguleeritakse õigusnormidega või eetikakoodeksiga, millega ei välistata kõnealuste teenuste osutamist; (b) nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames pankrotihaldurid ning seda haldustegevust reguleeritakse õigusnormidega; (c) nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames avalik-õiguslikud või vabatahtlikud võlanõustajad, kes ei tegutse ärilistel kaalutlustel; (d) nõustamisteenuseid osutavad isikud, kes on saanud pädevalt asutuselt tegevusloa ja kelle üle pädev asutus teostab järelevalvet. Artikkel 17 Soovimatu krediidimüügi keeld Liikmesriigid keelavad igasuguse krediidimüügi, mida tarbijad ei ole eelnevalt taotlenud ega selleks sõnaselget nõusolekut andnud. IV PEATÜKK KREDIIDIVÕIMELISUSE HINDAMINE JA JUURDEPÄÄS ANDMEBAASIDELE Artikkel 18 Kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust 1. Liikmesriigid tagavad, et enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist hindab krediidiandja või vajaduse korral ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja põhjalikult tarbija krediidivõimelisust. Sellel hindamisel tuginetakse tarbija huvidele, et vältida vastutustundetuid laenuandmistavasid ja liigset võlakoormust, ning võetakse arvesse asjaomaseid tegureid, mis aitavad prognoosida, kas tarbija suudab täita krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Krediidivõimelisust hinnatakse tarbija sissetulekut ja kulutusi ning muud rahalist ja majanduslikku olukorda käsitleva asjakohase, täpse, vajaliku, piisava ja proportsionaalse teabe põhjal, näiteks tõendid sissetuleku või tagasimaksete muude allikate kohta, finantsvarade ja -kohustuste teave või teave muude finantskohustuste kohta. Teave hangitakse asjaomastest ettevõttesisestest või -välistest allikatest, sealhulgas tarbijalt ning vajaduse korral artiklis 19 osutatud andmebaasis päringu tegemisega. Kooskõlas käesoleva lõikega kogutud teavet kontrollitakse asjakohaselt ja sel otstarbel kasutatakse vajaduse korral sõltumatult kontrollitavat dokumentatsiooni. 3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja või vajaduse korral ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kehtestab menetlused lõikes 1 osutatud hindamiseks ning et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja dokumenteerib need menetlused ja hoiab neid ajakohasena. Samuti nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja dokumenteerib lõikes 2 osutatud teabe ja säilitab seda. 4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja võimaldab tarbijale krediiti ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel. Olenemata esimesest lõigust, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt ei ole tõenäoline, et krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja erandkorras teha krediidi tarbijale kättesaadavaks konkreetsetel ja hästi põhjendatud asjaoludel. 5. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja sõlmib tarbijaga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu, ei tühista ega muuda krediidiandja ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja hiljem seda krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut tarbija kahjuks põhjendusel, et krediidivõimelisust ei hinnatud õigesti. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui tõendatakse, et tarbija jättis lõikes 2 osutatud teabe krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale teadlikult esitamata või esitas võltsitud teabe. 6. Kui krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse profiilianalüüsi või muud isikuandmete automatiseeritud töötlemist, tagavad liikmesriigid, et tarbijal on õigus (a) taotleda ja saada isiklikku kontakti krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajaga, et otsus läbi vaadata; (b) taotleda ja saada krediidiandjalt või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajalt selgeid selgitusi krediidivõimelisuse hinnangu kohta, sealhulgas isikuandmete automatiseeritud töötlemisega seotud loogika ja riskid ning selle olulisus ja mõju otsuse tegemisel; (c) väljendada oma seisukohta ning krediidivõimelisuse hinnang ja otsus vaidlustada. 7. Liikmesriigid tagavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat viivitamata teavitama taotluse tagasilükkamisest ja vajaduse korral sellest, et krediidivõimelisuse hinnang põhineb andmete automatiseeritud töötlemisel. 8. Liikmesriigid tagavad, et kui pooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises pärast krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist, peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbija krediidivõimelisust ajakohastatud teabe alusel uuesti hindama, enne kui ta krediidi kogusummat märkimisväärselt suurendab. 9. Liikmesriigid, kelle õigusaktides on krediidiandjatele või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele sätestatud kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, võivad selle nõude säilitada. Artikkel 19 Andmebaasid 1. Iga liikmesriik tagab piiriülese krediidi korral teiste liikmesriikide krediidiandjatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale juurdepääsu selles liikmesriigis tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele. Sellistele andmebaasidele juurdepääsu tingimused ei tohi olla diskrimineerivad. 2. Lõiget 1 kohaldatakse nii avalike kui ka eraandmebaaside puhul. 3. Lõikes 1 osutatud andmebaasides säilitatakse teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta. 4. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi lõikes 1 osutatud andmebaasis sooritatud päringu alusel, teavitab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise päringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi üksikasjadest. V PEATÜKK KREDIIDILEPINGUTE VORM JA SISU Artikkel 20 Krediidilepingu ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu vorm 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud koostatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ning et kõik lepingupooled saavad krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu koopia. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada siseriiklikke õigusnorme krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute sõlmimise õiguspärasuse kohta, kui need on kooskõlas liidu õigusega. Artikkel 21 Krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus esitatav teave 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus täpsustatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmised elemendid: (a) krediidi liik; (b) lepingupoolte nimed, asukohtade aadressid, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi ja asukoha aadress; (c) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse võtmiseks; (d) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus; (e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul või seotud krediidilepingute puhul kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes (netohind); (f) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; (g) krediidikulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma, mis on arvutatud krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise ajal, ning kõik selles arvutuses kasutatud eeldused; (h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; (i) kui tegemist on fikseeritud kestusega krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu põhiosa tagasimaksmisega, siis tarbija õigus saada taotluse korral, tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestuse jooksul konto väljavõte tagasimaksegraafiku kujul; (j) kui tasusid ja intressi tuleb maksta laenu põhiosa tagasimaksmiseta, siis loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused; (k) vajaduse korral ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise kandeid, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise kannete eest ning muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; (l) kohaldatav viivis sellisena, nagu seda kohaldati krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise ajal, ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral makseviivitusest tulenevad tasud; (m) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; (n) vajaduse korral avaldus, et tasumisele kuuluvad notaritasud; (o) vajaduse korral nõutavad tagatised ja nõutav kindlustus; (p) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ning muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbijale artikli 26 lõike 3 punktiga b ette nähtud kohustuse kohta maksta kasutatud põhiosa ja intress ning kogunev intress päeva kohta; (q) artikli 27 kohaste õigustega seonduv teave ning nende õiguste kasutamise kord; (r) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus kooskõlas artikliga 29, ennetähtaegse tagastamise kord ning vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; (s) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu lõpetamise õiguse kasutamise kord; (t) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust ning selle kasutamise kord; (u) vajaduse korral muud lepingutingimused; (v) vajaduse korral pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress. Esimeses lõigus osutatud teave peab olema selgelt loetav ja kohandatud selle andmekandja tehnilistele piirangutele, mille abil teave esitatakse. Teave esitatakse nõuetekohasel ja sobival viisil eri kanalites. 2. Lõike 1 punkt i kohaldamisel teeb krediidiandja ning vajaduse korral ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestuse jooksul kättesaadavaks konto väljavõtte tagasimaksegraafiku kujul. Esimeses lõigus osutatud tagasimaksegraafikus märgitakse võlgnetavad summad ning nende summade tagasimaksmisega seotud tähtajad ja tingimused. Tagasimaksegraafikus esitatakse ka iga tagasimakse jaotus põhiosa, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning vajaduse korral võimalike lisakulude vahel. Kui laenuintress ei ole fikseeritud või kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu alusel võib lisakulusid muuta, osutatakse tagasimaksegraafikus selgelt ja kokkuvõtlikult asjaolule, et graafikus sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni laenuintressi või lisakulusid krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kohaselt muudetakse. 3. Kui tegemist on sellise krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, esitab krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja lisaks lõikes 1 osutatud teabele selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et kõnealuse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga ei nõuta selle lepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis sõnaselgelt antakse. VI PEATÜKK KREDIIDILEPINGU MUUTMINE JA LAENUINTRESSI MUUTUSED Artikkel 22 Teave krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu muutmise kohta Piiramata käesoleva direktiiviga ette nähtud muude kohustuste täitmist, tagavad liikmesriigid, et enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu tingimuste muutmist edastab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tarbijale järgmise teabe: (a) selge kirjeldus kavandatavate muudatuste ning vajaduse korral selle kohta, kas tarbija peab andma nõusoleku, või õigusnormide alusel tehtavate muudatuste kohta; (b) muudatuste tegemise ajakava; (c) tarbijale kättesaadavad võimalused esitada nende muudatuste kohta kaebus; (d) kaebuse esitamise tähtaeg; (e) selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele võib kaebuse esitada. Artikkel 23 Laenuintressi muutused 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat paberil või mõnel muul püsival andmekandjal laenuintressi muutumisest enne muutuse jõustumist. Esimeses lõigus osutatud teave sisaldab tehtavate maksete summat pärast uue laenuintressi jõustumist ning üksikasju maksete arvu või sageduse kohta, kui maksed muutuvad. 2. Erandina lõikest 1 võib selles lõikes osutatud teabe esitada tarbijale perioodiliselt, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: (a) pooled on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; (b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; (c) uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud; (d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ruumides. VII PEATÜKK ARVELDUSKREDIIT JA ARVELDUSKONTO JÄÄGI ÜLETAMINE Artikkel 24 Arvelduskrediit 1. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, annab krediidiandja tarbijale krediidilepingu kogu kestuse ajal korrapäraselt teavet paberil või mõnel muul püsival andmekandjal esitatava konto väljavõttega, mis sisaldab järgmisi üksikasju: (a) täpne periood, mida konto väljavõte kajastab; (b) kasutusse võetud krediidisummad ja kasutusse võtmise kuupäevad; (c) eelmiselt konto väljavõttelt üle kantud jääk ja selle kuupäev; (d) uus kontojääk; (e) tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupäevad; (f) kohaldatav laenuintress; (g) kohaldatavad tasud; (h) vajaduse korral tarbija makstav miinimumsumma. 2. Kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja teavitab tarbijat paberil või muul püsival andmekandjal laenuintressi või tasumisele kuuluvate tasude suurenemisest enne vastava muutuse jõustumist. Erandina esimesest lõigust võib selles lõigus osutatud teabe esitada perioodiliselt lõikega 1 ette nähtud viisil, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) pooled on krediidilepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; (b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; (c) uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud; (d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides. Artikkel 25 Arvelduskonto jäägi ületamine 1. Liikmesriigid nõuavad, et kui sõlmitakse leping arvelduskonto avamiseks, mille puhul tarbija võib arvelduskonto jääki ületada, peab krediidiandja esitama vastava teabe lepingus lisaks artikli 11 lõike 2 punktis e osutatud teabele. Krediidiandja esitab tarbijale kõnealuse teabe korrapäraselt paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. 2. Liikmesriigid nõuavad, et arvelduskonto märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, esitab krediidiandja tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal viivitamata kõik järgmised andmed: (a) arvelduskonto jäägi ületamine; (b) asjaomane summa; (c) laenuintress; (d) võlgnevuse suhtes kohaldatavad trahvid, tasud või viivised. Peale selle peab krediidiandja arvelduskonto jäägi sagedase ületamise korral pakkuma tarbijale nõustamisteenuseid, kui need on kättesaadavad, või soovitama talle võlanõustamisteenuseid. 3. Käesolev artikkel ei piira ühegi siseriikliku eeskirja kohaldamist, millega nõutakse, et krediidiandja peab arvelduskonto jäägi märkimisväärse kestusega ületamise korral pakkuma muud liiki krediiditoodet. VIII PEATÜKK LEPINGUST TAGANEMINE, SELLE LÕPETAMINE JA KREDIIDI ENNETÄHTAEGNE TAGASTAMINE Artikkel 26 Taganemisõigus 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on võimalik krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust põhjust esitamata 14 kalendripäeva jooksul taganeda. Esimeses lõigus osutatud taganemistähtaeg algab: (a) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päeval või (b) päeval, mil tarbija sai kätte lepingutingimused ja teabe kooskõlas artiklitega 20 ja 21, juhul kui see päev on hilisem kui käesoleva lõigu punktis a osutatud kuupäev. Tarbija loetakse esimeses lõigus osutatud tähtajast kinni pidanuks, kui lõike 3 punkti a kohane teade edastatakse krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale enne selle tähtaja lõppu. 2. Kui seotud krediidilepingu puhul on [ käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev ] kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega juba ette nähtud, et vahendeid ei tohi tarbijale kättesaadavaks teha enne konkreetse tähtpäeva möödumist, võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 sätestada, et selles lõikes osutatud tähtaega võib tarbija sõnaselgel taotlusel lühendada selle konkreetse tähtpäevani. 3. Kui tarbija kasutab taganemisõigust, võtab ta järgmised meetmed: (a) teavitab krediidiandjat või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajat lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul paberil või muul püsival andmekandjal vastavalt krediidiandjalt või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajalt artikli 21 lõike 1 punktiga p saadud teabele; (b) maksab krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast punktis a osutatud teate saatmist laenu põhiosa ja põhiosa suhtes alates selle kasutusse võtmise kuupäevast kuni selle tagasimaksmise kuupäevani kogunenud intressi. Esimese lõigu punktis b nimetatud intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi alusel. Taganemise korral ei ole krediidiandjal ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajal õigust saada tarbijalt muud hüvitist, välja arvatud hüvitis krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja poolt riiklikele haldusorganitele makstud tagastamatute tasude eest. 4. Kui krediidiandja, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja või kolmas isik pakub krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega seotud kõrvalteenust asjaomase kolmanda isiku ja krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja vahelise lepingu alusel, ei ole kõrvalteenuse leping tarbija suhtes enam siduv, kui tarbija kasutab kooskõlas käesoleva artikliga oma õigust krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust taganeda. 5. Kui tarbijal on taganemisõigus käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 alusel, siis direktiivi 2002/65/EÜ artiklit 6 ega 7 ei kohaldata. 6. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva artikli lõikeid 1–4 ei kohaldata krediidilepingute ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute suhtes, mis tuleb siseriikliku õiguse kohaselt sõlmida notariaalselt, tingimusel et notar kinnitab, et tarbijale on tagatud artiklite 10 ja 11 ning 20 ja 21 kohased õigused. 7. Käesoleva artikliga ei piirata sellise siseriikliku õiguse kohaldamist, millega kehtestatakse ajavahemik, mille jooksul ei või alustada lepingu täitmist. Artikkel 27 Seotud krediidilepingud 1. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija on liidu õiguse alusel kasutanud õigust taganeda kauba tarne või teenuse osutamise eesmärgil sõlmitud lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv. 2. Kui krediidilepinguga hõlmatud kaupu ei anta tarbijale üle või teenuseid ei osutata või kui seda tehakse vaid osaliselt või kui kaup või teenus ei vasta kauba tarne või teenuse osutamise lepingu tingimustele, on tarbijal õigus kasutada krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui tarbija on talle õigusaktide või kauba tarne või teenuste osutamise lepingu alusel antud õiguste kohaselt kaupade tarnijalt või teenuse osutajalt tulutult nõudnud rikkumise hüvitamist. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada. 3. Käesoleva artikliga ei piirata selliste võimalike siseriiklike õigusnormide kohaldamist, millega kehtestatakse krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja solidaarne vastutus tarbija nõuete osas kauba tarnija või teenuse osutaja vastu, kui kauba ostu või teenuse osutamist rahastati krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenusega. Artikkel 28 Tähtajatud krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbija võib tähtajatu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu igal ajal tasuta korraliselt lõpetada, välja arvatud juhul, kui lepingupooled on kokku leppinud etteteatamistähtajas. Etteteatamistähtaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja tähtajatu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu korraliselt lõpetada, teatades sellest tarbijale vähemalt kaks kuud ette paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud, võib krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja objektiivselt põhjendatud asjaoludel lõpetada tarbija õiguse tähtajatu krediidilepingu alusel krediiti kasutusse võtta. Krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat lõpetamisest ja selle põhjustest paberil või mõnel muul püsival andmekandjal võimaluse korral enne lõpetamist ja hiljemalt vahetult pärast lõpetamist, välja arvatud juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud liidu või siseriikliku õigusega või on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Artikkel 29 Krediidi ennetähtaegne tagastamine 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on igal ajal õigus krediit ennetähtaegselt tagastada. Sellistel juhtudel tuleks vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul. Sellise vähenduse arvutamisel võetakse arvesse kõiki kulusid, mida krediidiandja tarbijalt nõudis. 2. Liikmesriigid tagavad, et krediidi ennetähtaegse tagastamise korral on krediidiandjal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud ennetähtaegse tagastamisega tingimusel, et ennetähtaegne tagastamine toimus fikseeritud laenuintressiga perioodil. Esimeses lõigus osutatud hüvitise summa ei või ületada 1 % ennetähtaegselt tagastatava krediidi summast, juhul kui krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise vaheline periood on pikem kui üks aasta. Kui periood ei ületa ühte aastat, ei ületa hüvitise summa 0,5 % ennetähtaegselt tagastatava krediidi summast. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjal ei ole õigust saada lõikes 2 osutatud hüvitist juhul, kui täidetud on üks alljärgnevatest tingimustest: (a) tagastamine toimub kindlustuslepingu alusel, mis on ette nähtud krediidi tagasimakse tagatise pakkumiseks; (b) krediit on antud arvelduskrediidi vormis; (c) tagastamine toimub perioodil, mil laenuintress ei ole fikseeritud. 4. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et (a) krediidiandjal on õigus saada lõikes 2 osutatud hüvitist üksnes tingimusel, et ennetähtaegselt tagastatav summa ületab siseriikliku õigusega kehtestatud künnise, mis ei ületa 10 000 eurot 12 kuu jooksul; (b) krediidiandja võib erandkorras nõuda suuremat hüvitist, kui ta suudab tõendada, et kahju, mida ta ennetähtaegse tagastamise tõttu kandis, ületab kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud summat. 5. Kui krediidiandja nõutav hüvitis ületab ennetähtaegse tagastamise tõttu tegelikult kantud kahju, on tarbijal õigus vastavale vähendamisele. Esimese lõigu kohaldamisel koosneb kahju erinevusest esialgselt kokku lepitud intressimäära ja selle intressimäära vahel, millega krediidiandja saab ennetähtaegselt tagastatava summa sellise ennetähtaegse tagastamise ajal turul välja laenata, ning selle puhul võetakse arvesse ennetähtaegse tagastamise mõju halduskuludele. 6. Lõikes 2 osutatud hüvitise summa ei ületa mingil juhul intressi, mida tarbija oleks maksnud krediidi ennetähtaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lõpetamise tähtpäeva vahelisel perioodil. IX PEATÜKK KREDIIDIKULUKUSE AASTAMÄÄR NING MÄÄRADE JA KULUDE ÜLEMPIIRID Artikkel 30 Krediidikulukuse aastamäära arvutamine 1. Krediidikulukuse aastamäär arvutatakse IV lisa I osas sätestatud matemaatilise valemi abil. See võrdub kõigi nende tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediidisumma, tagasimaksed ja tasud) ühe aasta nüüdisväärtusega, milles krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija on omavahel kokku leppinud. 2. Krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks määratakse kindlaks krediidi kogukulu tarbijale, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sätestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (välja arvatud ostuhind), mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise või teenuse kasutamisega, olenemata sellest, kas tehingu eest tasuti sularahas või krediidiga. Krediidi kogukulu tarbija jaoks sisaldab krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist kajastava konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse võtmise jaoks ja muid maksetega seotud tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. 3. Krediidikulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping jääb kehtima kokkulepitud ajavahemiku vältel ning et krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ja tarbija täidavad oma kohustused krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel. 4. Kui krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus on sätestatud, et laenuintress või teatavad krediidikulukuse määras sisalduvad tasud võivad muutuda, mistõttu ei ole need arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidikulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud jäävad algtasemega võrreldes fikseerituks ja kohaldatavaks krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu lõppemiseni. 5. Vajaduse korral võib krediidikulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda IV lisa II osas esitatud lisaeeldustest. Kui käesolevas artiklis ja IV lisa II osas esitatud eeldused ei ole krediidikulukuse määra ühetaoliseks arvutamiseks piisavad või ei vasta enam kaubanduslikele tingimustele turul, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat artiklit ja IV lisa II osa muuta ning lisada vajalikud lisaeeldused krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi. Artikkel 31 Intressimäärade, krediidikulukuse aastamäära ja tarbija krediidi kogukulu ülempiirid 1. Liikmesriigid kehtestavad ülempiirid ühele või mitmele alljärgnevale elemendile: (a) krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuste suhtes kohaldatavad intressimäärad; (b) krediidikulukuse aastamäär; (c) krediidi kogukulu tarbijale. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad ülempiirid vaba tagasimaksega krediidiliinidele. X PEATÜKK ÄRITEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED JA NÕUDED TÖÖTAJATELE Artikkel 32 Äritegevusele esitatavad nõuded tarbijakrediidi andmisel 1. Liikmesriigid nõuavad, et alljärgnevas tegevuses tegutsevad krediidiandja, krediidivahendaja ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ausalt, õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt ning võtavad arvesse tarbijate õigusi ja huve: (a) krediiditoodete kavandamine; (b) krediidi andmine, vahendamine või selle hõlbustamine; (c) krediidiga seotud nõustamisteenuste osutamine; (d) tarbijatele kõrvalteenuste osutamine; (e) krediidilepingu täitmine või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamine. Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tegevuses lähtutakse tarbija asjaolusid käsitlevast teabest ja konkreetsest nõudest, mille tarbija on esitanud, ning mõistlikest eeldustest riskide kohta, mis on seotud tarbija olukorraga krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse kogu kestuse jooksul. Esimese lõigu punktis c osutatud tegevuses lähtutakse ka artikli 16 lõike 3 punkti a alusel nõutavast teabest. 2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 sätestatud nõuet. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidivõimelisuse hindamise eest vastutavate töötajate tasustamise poliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgivad krediidiandjad järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele ja organisatsioonilisele ülesehitusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele: (a) tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiandja puhul talutava riski piiri; (b) tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiandja äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks, eelkõige nähes ette, et tasustamine ei sõltu heakskiidetud krediiditaotluste arvust ega osakaalust. 4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandjad, krediidivahendajad või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad osutavad nõustamisteenuseid, ei piira nende asjaomaste töötajate tasustamise kord töötajate võimet tegutseda tarbija parimates huvides ning tasustamise kord ei ole tingimuslikult seotud müügieesmärkidega. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid lisaks keelata krediidiandjalt krediidivahendajale makstava vahendustasu. 5. Liikmesriigid võivad keelata või piirata makseid, mida tarbija krediidiandjale, krediidivahendajale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale enne krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimist teeb. Artikkel 33 Töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad nõuded 1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad, krediidivahendajad ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad nõuavad, et nende töötajatel on asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute kavandamise, pakkumise või sõlmimise, krediidivahendustegevuse või nõustamisteenuste või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutamise valdkonnas. Kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimisega kaasneb kõrvalteenus, on nõutavad sellise kõrvalteenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja pädevus. 2. Liikmesriigid kehtestavad krediidiandjate, krediidivahendajate ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate töötajate teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse üle teostavad järelevalvet pädevad asutused ja et pädevatel asutustel on volitused nõuda krediidiandjatelt, krediidivahendajatelt ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatelt selliste tõendite esitamist, mida pädev asutus peab vajalikuks kõnealuse järelevalve eesmärgil. XI PEATÜKK FINANTSALANE HARIMINE JA FINANTSRASKUSTES TARBIJATELE ANTAV ABI Artikkel 34 Finantsalane harimine 1. Liikmesriigid edendavad meetmeid, millega toetatakse tarbijate harimist vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise valdkonnas, eriti seoses tarbijakrediidilepingutega. Tarbijatele antakse selge ja üldine teave krediidi andmise protsessi kohta, et anda neile juhiseid, eeskätt tarbijatele, kes võtavad tarbijakrediiti esimest korda, ja eeskätt juhul, kui selleks kasutatakse digivahendeid. Samuti levitavad liikmesriigid teavet juhiste kohta, mida võivad tarbijatele anda tarbijaorganisatsioonid ja riiklikud asutused. Käesolev lõige ei takista liikmesriikidel ette näha täiendavat finantsalast harimist. 2. Komisjon hindab liikmesriikides tarbijatele pakutavat finantsalast haridust ja avaldab selle kohta aruande ning teeb kindlaks parima tava näited, mida võiks edasi arendada, et suurendada tarbijate finantsteadlikkust. Artikkel 35 Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed 1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad kohaldaksid asjakohaseid poliitikapõhimõtteid ja menetlusi selle tagamiseks, et enne täitemenetluse alustamist kasutataks sobivatel juhtudel mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist. Selliste makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete puhul võetakse muude tegurite hulgas arvesse tarbija asjaolusid ning need võivad muu hulgas hõlmata alljärgnevaid meetmeid: (a) krediidilepingu täielik või osaline refinantseerimine; (b) krediidilepingu kehtivate tingimuste muutmine, sh näiteks: i) krediidilepingu kehtivuse pikendamine; ii) krediidilepingu liigi muutmine; iii) osa või kõigi tagasimakstavate osamaksete maksetähtpäeva edasilükkamine teatava aja võrra; iv) intressimäära muutmine; v) maksepuhkuse pakkumine; vi) osalised tagasimaksed; vii) vääringu konverteerimine; viii) võla osaline kustutamine ja võla koondamine. 2. Lõike 1 punktis b esitatud võimalike meetmete loetelu ei piira siseriiklike õigusnormide kohaldamist ega kohusta liikmesriike kehtestama oma siseriiklikus õiguses kõiki neid meetmeid. 3. Liikmesriigid võivad nõuda, et kui krediidiandjal on lubatud määrata kindlaks ja kehtestada tasu, mida küsitakse tarbijalt makseviivituse korral, ei ole see tasu suurem kui on vajalik krediidiandjale makseviivituse tõttu tekkivate kulude hüvitamiseks. 4. Liikmesriigid võivad lubada krediidiandjatel kehtestada lisatasu, mida tarbija peab makseviivituse korral maksma. Sellisel juhul kehtestavad liikmesriigid selliste tasude ülempiiri. 5. Liikmesriigid ei takista krediidilepingu pooltel sõnaselgelt kokku leppimast, et krediidi tagasimaksmiseks piisab seotud krediidilepinguga hõlmatud kauba või sellise kauba müügist saadava tulu tagastamisest või üleandmisest krediidiandjale. Artikkel 36 Võlanõustamisteenused Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele tehakse kättesaadavaks võlanõustamisteenused. XII PEATÜKK KREDIIDIANDJAD JA KREDIIDIVAHENDAJAD Artikkel 37 Mittekrediidiasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjatele, -vahendajatele ja ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele, kes ei ole krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, annab nõuetekohase korra alusel tegevusloa, neid registreerib ja nende üle teeb järelevalvet sõltumatu pädev asutus. Artikkel 38 Krediidivahendajate konkreetsed kohustused Liikmesriigid nõuavad, et krediidivahendajad (a) märgivad tarbijatele ette nähtud reklaamis ja dokumentides oma volituste ulatuse ning asjaolu, kas nad teevad koostööd ainult ühe või mitme krediidiandjaga või tegutsevad sõltumatu vahendajana; (b) teevad tarbijale teatavaks võimalikud tasud, mida tarbija peab osutatavate teenuste eest krediidivahendajale maksma; (c) lepivad võimalikes punktis b osutatud tasudes tarbijaga kokku paberil või muul püsival andmekandjal enne krediidilepingu sõlmimist; (d) teevad krediidiandjale teatavaks võimalikud punktis b osutatud tasud, et neid saaks arvesse võtta krediidikulukuse aastamäära arvutamisel. XIII PEATÜKK ÕIGUSTE LOOVUTAMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE Artikkel 39 Õiguste loovutamine 1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, on tarbijal õigus taotleda õiguste omandaja suhtes samasugust kaitset, nagu võimaldati talle esialgse krediidiandja suhtes, sealhulgas tasaarvestus, kui selline kaitsemeede on asjaomases liikmesriigis lubatud. 2. Liikmesriigid nõuavad, et esialgne krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja teavitab tarbijat lõikes 1 osutatud loovutamisest, välja arvatud juhul, kui esialgne krediidiandja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks. Artikkel 40 Vaidluste kohtuväline lahendamine 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele on kättesaadavad asjakohased ja tõhusad menetlused käesolevas direktiivis kehtestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks tarbijate ja krediidiandjate, krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajate vahel; kui see on asjakohane, kasutatakse selleks olemasolevaid üksusi. Sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused ja neid pakkuvad üksused peavad vastama direktiivis 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. 2. Liikmesriigid julgustavad lõikes 1 osutatud vaidlusi lahendavaid üksusi tegema koostööd, et lahendada piiriüleseid krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenustega seotud vaidlusi. XIV PEATÜKK PÄDEVAD ASUTUSED Artikkel 41 Pädevad asutused 1. Liikmesriigid määravad pädevad riigiasutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise, (edaspidi „pädevad asutused“) ning tagavad, et neile antakse uurimis- ja täitmise tagamise volitused ning piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks. Pädevad asutused on kas riigiasutused, siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riigiasutuste tunnustatud, siseriiklike õigusaktide alusel nimelt selleks volitatud asutused. Need ei või olla krediidiandjad, krediidivahendajad ega ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajad. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti audiitorid ja eksperdid, kes on saanud juhiseid pädevatelt asutustelt, on seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega. Nad ei või avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad võivad saada oma ametiülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või üldises vormis ja juhul, kui sellise teabe vahetamine või edastamine on sõnaselgelt nõutav liidu või siseriikliku õiguse alusel. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused on kas üks või mõlemad järgmistest: (a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused; (a) muud asutused peale punktis a nimetatud pädevate asutuste, tingimusel et siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt peavad kõnealused asutused tegema koostööd punktis a nimetatud pädevate asutustega alati, kui see on vajalik, et täita oma ülesandeid käesoleva direktiivi alusel. 4. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise tagamiseks pädevate asutustena määratud asutused vastavad määruse (EL) 2017/2394 artiklis 5 esitatud kriteeriumidele. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pädevate asutuste määramisest ja hilisematest muudatustest ning, juhul kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, märgivad eraldi ära ülesannete võimaliku jagamise nende pädevate asutuste vahel. Esimene selline teade tuleb edastada nii pea kui võimalik ja hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva. 6. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi kooskõlas liikmesriigi õigusega (a) vahetult oma vastutusel või õigusasutuste järelevalve all või (b) pöördudes kohtutesse, kes on pädevad tegema vajaliku otsuse, sealhulgas vajaduse korral esitades apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata. 7. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik, et nende vastavad ülesanded on selgelt piiritletud ja et nad teevad oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tihedat koostööd. 8. Komisjon avaldab pädevate asutuste loetelu vähemalt kord aastas Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda pidevalt oma veebilehel. XV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 42 Ühtlustamise tase 1. Kui käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada ega vastu võtta käesolevas direktiivis kehtestatust erinevaid sätteid, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti. 2. Kui liikmesriik kasutab artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 8 lõikes 1, artikli 8 lõike 2 punktis c, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 2 ja artikli 29 lõikes 4 sätestatud õiguslikke võimalusi, teavitab ta sellest ning kõikidest edasistest muudatustest komisjoni. Liikmesriigid võtavad ka asjakohaseid meetmeid, et levitada kõnealust teavet krediidiandjatele, krediidivahendajatele, ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajatele ja tarbijatele oma riigis. Artikkel 43 Käesoleva direktiivi imperatiivsus 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on keelatud loobuda neile käesoleva direktiivi riiklike rakendusmeetmetega antud õigustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide täitmisest ei saa kõrvale hoiduda, kasutades selleks lepingute sõnastust. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse, kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenus on tihedalt seotud ühe või mitme liikmesriigi territooriumiga. Artikkel 44 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ] ning viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel kooskõlas määruse (EL) 2017/2394 artikliga 21 on võimalik määrata trahve halduskorras, algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramiseks või kasutada mõlemat varianti, kusjuures selliste trahvide maksimumsuurus on vähemalt 4 % krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja aastakäibest kõigis õigusaktide täitmise tagamise koordineeritud meetmes osalevates liikmesriikides. 3. Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus võib avalikustada halduskaristuse, mis määratakse käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Artikkel 45 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 30 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates xx.xx.xxxx . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 30 lõikes 5 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 30 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 46 Läbivaatamine ja järelevalve 1. Komisjon hindab käesolevat direktiivi iga viie aasta järel ning esimest korda viie aasta möödudes alates selle kohaldamise alguskuupäevast. Hindamise käigus antakse liidu majanduslikke suundumusi ja asjaomase turu olukorda arvesse võttes hinnang artikli 2 lõike 2 punktis c ning IV lisa II osas kehtestatud künniste ja protsendimäärade kohta, mille alusel arvutatakse artikli 29 kohasel krediidi ennetähtaegsel tagastamisel makstav hüvitis. 2. Samuti jälgib komisjon artiklis 42 osutatud õiguslike võimaluste mõju siseturule ja tarbijatele. 3. Komisjon esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga. Artikkel 47 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted Direktiiv 2008/48/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suhetega tarbijate ja krediidiandjate või krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajate vahel, kes kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 3, kohaldatakse direktiivi 2008/48/EÜ siiski kuni [ väljaannete talitus: palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Samuti kohaldatakse direktiivi 2008/48/EÜ krediidilepingute suhtes, mis kehtivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ] kuni [ nende lõppemiseni ). Käesoleva direktiivi artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 ning artikleid 28 ja 39 kohaldatakse kõigi tähtajatute lepingute suhtes, mis eksisteerivad [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 48 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: 24 kuud pärast direktiivi vastuvõtmist ] käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [ väljaannete talitus, palun lisage kuupäev: kuus kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suhetega tarbijate ja krediidiandjate või krediidivahendajate või ühisrahastuse laenuandmise teenuste osutajate vahel, kes kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 3, kohaldavad liikmesriigid neid meetmeid siiski alates [ väljaannete talitus: palun lisage kuupäev: 18 kuud pärast ülevõtmise tähtaega ]. Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriikliku õiguse põhiliste normide teksti. Artikkel 49 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 50 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja I LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI STANDARDINFO TEABELEHT 1. Krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed Kui see on asjakohane Krediidiandja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Krediidivahendaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress: [Asukoha aadress tarbija jaoks] ( * ) Selle teabe esitamine on vabatahtlik. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. 2. Krediiditoote kirjeldus Krediidi liik Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidisumma kasutusse võtmise tingimused Raha kättesaamise viis ja aeg. Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus Osamaksed ja kui see on asjakohane, osamaksete sooritamise järjekord Tasumisele kuulub: [Tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus] Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: Tasumisele kuuluv kogusumma Laenu põhiosa, millele lisanduvad intress ja võimalikud laenuga seotud kulud. [Krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa] Kui see on asjakohane Krediit on antud kauba või teenuse eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis või on seotud konkreetse kauba tarnimise või teenuse osutamisega Kauba/teenuse nimetus Hind kohe tasudes Kui see on asjakohane Nõutavad tagatised Tarbijalt nõutavate krediidilepingu tagatiste kirjeldus. [Tagatiste liik] Kui see on asjakohane Tagasimaksete tulemusena ei toimu laenu põhiosa viivitamatu kustutamine. Kui see on asjakohane Hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud otsuste tegemise alusel. 3. Krediidiga seotud kulud Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenus e osutamise lepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid . [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga) – perioodid] Krediidikulukuse aastamäär Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatud eeldused] Kas krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on kohustuslik sõlmida – krediiditagatiseks olev kindlustuspoliis või – muu kõrvalteenuse leping? Kui nimetatud teenustega seotud kulud ei ole krediidiandjale, krediidivahendajale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale teada, ei sisaldu need krediidikulukuse aastamääras. jah/ei [kui jah, kindlustuse liik] jah/ei [kui jah, kõrvalteenuse liik] Kaasnevad kulud Kui see on asjakohane Ühe või mitme konto pidamise kohustus, et kajastada krediidi tagasimakseid ja krediidisumma kasutusse võtmist Kui see on asjakohane Vastava maksevahendi (nt krediitkaardi) kasutamise kulude summa Kui see on asjakohane Muud krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust tulenevad kulud Kui see on asjakohane Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga seotud eespool nimetatud kulude muutmise tingimused Kui see on asjakohane Kohustus maksta notaritasud Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning Teil võib olla edaspidi raskusi krediidi saamisel. Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. 4. Muud olulised õiguslikud aspektid Taganemisõigus Krediidilepingust või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingust võib taganeda 14 kalendripäeva jooksul . Krediidi ennetähtaegne tagastamine Teil on igal ajal õigus krediidi osaliseks või täielikuks ennetähtaegseks tagastamiseks. Kui see on asjakohane Krediidi ennetähtaegsel tagastamisel on krediidiandjal õigus saada hüvitist. [Hüvitise suuruse kindlaksmääramine (arvutusmeetod) kooskõlas direktiivi … artikli 29 rakendamist käsitlevate sätetega] Päringud andmebaasidest Krediidiandja, krediidivahendaja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja peab Teile andma viivitamata ja tasuta teavet andmebaasis tehtud päringu tulemustest, kui päringu alusel lükatakse krediiditaotlus tagasi. Seda ei kohaldata juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud liidu õigusega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Õigus saada krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projekt Teil on õigus saada taotluse korral tasuta koopia krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu projektist. Seda sätet ei kohaldata, kui krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ei ole taotluse saamise ajal valmis teiega krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut sõlmima. Kui see on asjakohane Ajavahemik, mille jooksul on lepingueelne teave krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja suhtes siduv Käesolev teave kehtib alates ... kuni ... Kahjuhüvitusnõuetega seotud teave Teil on õigus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust [Tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] Kui see on asjakohane 5. Lisateave finantsteenuste kaugturustuse korral a) Krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja kohta Kui see on asjakohane Krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja esindaja Teie elukohaliikmesriigis Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Nimi] [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Registreerimine [Äriregister, millesse krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja on kantud, ning tema registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris] Kui see on asjakohane Järelevalveasutus b) Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kohta Kui see on asjakohane Taganemisõiguse kasutamine [Praktilised suunised taganemisõiguse kasutamise kohta, sealhulgas taganemisõiguse kasutamise periood, aadress, kuhu taganemisteade saata tuleks, ning tagajärjed juhul, kui taganemisõigust ei kasutata] Kui see on asjakohane Õigusakt, mille alusel krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja enne krediidilepingu sõlmimist Teiega suhteid loob Kui see on asjakohane Klausel krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse suhtes kohaldatava õiguse ja/või pädeva kohtu kohta [Asjakohane klausel märgitakse siia] Kui see on asjakohane Kasutatavad keeled Teave ja lepingutingimused edastatakse … [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes]. c) Kahjuhüvitusnõuete kohta Juurdepääs kohtuvälisele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusele [Sidevahendi abil sõlmitud lepingu pooleks olevale tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] ( * ) Selle teabe esitamine on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale vabatahtlik. II LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI STANDARDINFO ÜLEVAATELEHT Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kestus Krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga) – perioodid] Krediidikulukuse aastamäär Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused] Kui see on asjakohane Krediit on antud kauba või teenuse eest tasumiseks maksete edasilükkamise vormis või on seotud konkreetse kauba tarnimise või teenuse osutamisega Kauba/teenuse nimetus Hind kohe tasudes Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning Teil võib olla edaspidi raskusi krediidi saamisel. Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ülevaateleht tuleb esitada ühel lehel lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele, see peab olema selgelt loetav ja kohandatud teabe esitamiseks kasutatava andmekandja tehnilistele piirangutele. III LISA EUROOPA TARBIJAKREDIIDI TEABELEHT Teatud krediidiorganisatsioonide pakutav tarbijakrediit (direktiivi … artikli 2 lõige 5) Võla konverteerimine 1. Krediidiandja või krediidivahendaja nimi ja kontaktandmed Krediidiandja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Krediidivahendaja [Nimi] Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Asukoha aadress tarbija jaoks] ( * ) Selle teabe esitamine on vabatahtlik. Lahtri „kui see on asjakohane“ peab krediidiandja täitma juhul, kui teave on krediiditoote seisukohast asjakohane; kui teave ei ole vastavat liiki krediidi seisukohast asjakohane, tuleb teave või rida kustutada. Nurksulgudes esitatud märkused on krediidiandjale selgituseks ning need peab asendama vastava teabega. 2. Krediiditoote kirjeldus Krediidi liik Krediidi kogusumma Kooskõlas krediidilepinguga kättesaadavaks tehtava krediidi ülemmäär või kogusumma. Krediidilepingu kestus Kui see on asjakohane Teilt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses. Kui see on asjakohane Hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud otsuste tegemise alusel. 3. Krediidiga seotud kulud Krediidilepingu suhtes kohaldatav laenuintress või kui see on asjakohane, erinevad krediidilepingu suhtes kohaldatavad laenuintressid [% – fikseeritud või – muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga)], Kui see on asjakohane Krediidikulukuse aastamäär Krediidi kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. Krediidikulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. [% Tüüpiline näide, milles nimetatakse kõik siin esitatava krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatud eeldused] Kui see on asjakohane Kulud Kui see on asjakohane Nende kulude muutmise tingimused [Krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavad kulud] Maksete hilinemisest tulenevad kulud Maksete hilinemisega [……(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning kui see on asjakohane, viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud. 4. Muud olulised õiguslikud aspektid Krediidilepingu lõpetamine [Krediidilepingu lõpetamise tingimused ja kord] Päringud andmebaasidest Krediidiandja peab teile andma viivitamata ja tasuta teavet andmebaasis tehtud päringu tulemustest, kui päringu alusel lükatakse krediiditaotlus tagasi. Seda ei kohaldata juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud ELi õigusega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Kui see on asjakohane Ajavahemik, mille jooksul on lepingueelne teave krediidiandja suhtes siduv Käesolev teave kehtib alates ... kuni ... Kui see on asjakohane 5. Lisateave Osamaksed ja kui see on asjakohane, osamaksete sooritamise järjekord Tasumisele kuulub: [Osamaksete graafiku tüüpiline näide, mis sisaldab ka tarbija tehtavate maksete summat, arvu ja sagedust] Tasumisele kuuluv kogusumma Krediidi ennetähtaegne tagastamine Teil on igal ajal õigus krediidi osaliseks või täielikuks ennetähtaegseks tagastamiseks. Kui see on asjakohane Krediidi ennetähtaegsel tagastamisel on krediidiandjal õigus saada hüvitist. [Hüvitise suuruse kindlaksmääramine (arvutusmeetod) kooskõlas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 16 rakendamist käsitlevate sätetega] Kahjuhüvitusnõuetega seotud teave Teil on õigus kasutada kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlust [Tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] Kui see on asjakohane 6. Lisateave finantsteenuste kaugturustuse korral a) Krediidiandja kohta Kui see on asjakohane Teie elukohaliikmesriigis asuva krediidiandja esindaja Aadress Telefoninumber E-posti aadress Faksinumber ( * ) Veebiaadress ( * ) [Nimi] [Asukoha aadress tarbija jaoks] Kui see on asjakohane Registreerimine [Äriregister, millesse krediidiandja on kantud, ning tema registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris] Kui see on asjakohane Järelevalveasutus b) Krediidilepingu kohta Taganemisõigus Krediidilepingust võib taganeda 14 kalendripäeva jooksul. Kui see on asjakohane Taganemisõiguse kasutamine [Praktilised suunised taganemisõiguse kasutamise kohta, sealhulgas aadress, kuhu taganemisteade saata tuleks, ning tagajärjed juhul, kui taganemisõigust ei kasutata] Kui see on asjakohane Õigusakt, mille alusel krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist Teiega suhteid loob Kui see on asjakohane Klausel krediidilepingu suhtes kohaldatava õiguse ja/või pädeva kohtu kohta [Asjakohane klausel märgitakse siia] Kui see on asjakohane Kasutatavad keeled Teave ja lepingutingimused edastatakse … [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes]. c) Kahjuhüvitusnõuete kohta Juurdepääs kohtuvälisele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusele [Sidevahendi abil sõlmitud lepingu pooleks olevale tarbijale kättesaadav kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlus ning selle kasutamise võimalused] ( * ) Selle teabe esitamine on krediidiandjale vabatahtlik. IV LISA I. Baasvõrrand, mis väljendab ühelt poolt kasutusse võetud krediidisummade ning teiselt poolt tagasimaksete ja tasude võrdsust. Krediidikulukuse aastamäära (APR) leidmiseks kasutatava baasvõrrandi ühel pool on aasta lõikes kasutusse võetud krediidisummade nüüdisväärtus kokku ning teisel pool tagasimaksete ja tasude nüüdisväärtus kokku, st: kus: – X on krediidikulukuse aastamäär; – m on viimase kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber; – k on kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber, seega 1 ≤ k ≤ m; – C k on kasutusse võetud krediidisumma k suurus; – t k on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga järgmise krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva vahel, seega t 1 = 0; – m’ on viimase tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber; – l on tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber; – D l on tagasimakse või makstud tasu suurus; – s l on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga tagasimakse või tasude maksmise kuupäeva vahel. Märkused Mõlema lepingupoole eri ajal makstud summad ei pruugi olla võrdsed ning neid ei pea tingimata maksma võrdse ajavahemiku järel. Alguskuupäev on esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäev. Arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osa-aastates. Aasta pikkus on 365 päeva (või 366 päeva liigaasta puhul), 52 nädalat või 12 võrdset kuud. Kuu on 30,41666 päeva (st 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga. Kui arvutustes kasutatavaid ajavahemikke ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või -aastates, väljendatakse ajavahemikke ühes nimetatud täisajavahemikus koos teatava päevade arvuga. Päevade kasutamisel: i) võetakse arvesse kõik päevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad; ii) võrdsed perioodid koos päevadega loendatakse eest tahapoole kuni esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevani; iii) päevadest koosneva perioodi pikkuse saamiseks jäetakse esimene päev välja ja viimane päev arvatakse sisse ning perioodi pikkus väljendatakse aastates, jagades kõnealuse perioodi täisaasta päevade arvuga (365 või 366), loendades eest tahapoole alates viimasest päevast kuni eelneva aasta sama päevani. Arvutuse tulemus esitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra. Võrrandit saab väljendada ka üheainsa summana, kasutades rahavoogude mõistet (A k ), mis on positiivne või negatiivne, teisisõnu, kas makstud või saadud ajavahemikel 1–n, väljendatuna aastates, st: , S on rahavoogude hetkesaldo. Kui eesmärk on panna vood võrduma, on väärtus null. II. Lisaeeldused krediidikulukuse aastamäära arvutamiseks on alljärgnevad. Kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna. Kui krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepinguga võimaldatakse tarbijal ise otsustada, millal ta krediidisumma kasutusse võtab, kuid kehtestatakse seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega summa või ajavahemiku piirang, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna varaseimal krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus kindlaks määratud kuupäeval ning vastavalt krediidi kasutusse võtmisega seotud piirangutele. Kui krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seonduvad kulud ja laenuintressid erinevad, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna kõige kõrgemate seonduvate kulude ja laenuintressiga, mida rakendatakse seda liiki krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes. Arvelduskrediidi korral käsitatakse krediidi kogusummat täies mahus ja kogu krediidilepingu kehtivusajaks kasutusse võetuna. Kui arvelduskrediidi kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidikulukuse aastamäär eeldusel, et krediidi kestus on kolm kuud. Tähtajatu krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu korral, kui ei ole tegemist arvelduskrediidiga, eeldatakse et i) krediit on antud üheks aastaks alates esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevast ning tarbija tehtava viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intress ja muud tasud, kui neid on; ii) tarbija maksab krediidi põhiosa tagasi võrdsete kuumaksetena, algusega üks kuu pärast esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva. Juhul kui laenusumma tuleb igal makseperioodil tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, eeldatakse, et tarbija võtab järgnevad krediidisummad kasutusse ja maksab kogu laenusumma tagasi ühe aasta jooksul. Intressi ja muid tasusid kohaldatakse vastavalt nendele kasutusse võetud krediidisummadele ja põhiosa tagasimaksetele ning krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus sätestatule. Selles punktis tähendab tähtajatu krediidileping või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise leping sellist krediidilepingut või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingut, millel ei ole fikseeritud kestust ja mis hõlmab krediiti, mis tuleb tagasi maksta täies mahus perioodi jooksul või pärast seda, kuid kui krediit on tagasi makstud, saab seda uuesti kasutusse võtta. Selliste krediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute puhul, mis ei ole punktides d ja e sätestatud eeldustele vastavad arvelduskrediidilepingud või tähtajatud krediidilepingud või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingud: i) kui ei saa kindel olla, millal või kui suure osa laenusummast tarbija tagasi maksab, eeldatakse, et tarbija maksab krediidilepingus või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingus märgitud kõige varasemal kuupäeval ja selles lepingus märgitud kõige väiksema summa; ii) kui esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja tarbija esimese makse kuupäeva vahelist aega ei ole võimalik kindlaks teha, eeldatakse, et see on lühim ajavahemik. Kui tarbija tehtava makse kuupäeva või summat ei ole võimalik krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu või punktides d, e või f esitatud eelduste põhjal kindlaks teha, eeldatakse, et makse tehakse vastavalt krediidiandja või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja ettenähtud kuupäevadele ja tingimustele, ning kui need kuupäevad ja tingimused ei ole teada, siis eeldatakse, et i) intress makstakse laenusummaga koos; ii) ühekordne tasu, mis ei ole intress, makstakse krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päeval; iii) mitmekordsed korrapäraste ajavahemike järel makstavad tasud, mis ei ole intress, makstakse alates esimese laenusumma maksmise kuupäevast, ning kui nende suurus ei ole teada, eeldatakse, et need on ühesuurused summad; iv) viimase maksega tasutakse maksmata jäänud laenusumma, intress ja muud tasud, kui neid on. Kui krediidi ülemmäära suhtes ei ole veel kokku lepitud, eeldatakse, et see on 1 500 eurot. Kui piiratud ajavahemiku jooksul pakutakse erinevaid laenuintresse ja tasusid, loetakse laenuintressi ja tasude määraks kõrgeim määr krediidilepingu või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingu kogu kestuse vältel. Selliste tarbijakrediidilepingute või ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutamise lepingute puhul, mille jaoks on kokku lepitud fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes määratakse uus laenuintress, mida seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatakse, lähtutakse krediidikulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidikulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal. V LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 2008/48/EÜ Käesolev direktiiv Artikkel 1 Artikkel 1 Artikli 2 lõige 1 Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikli 2 lõike 1 teine lõik Artikli 2 lõike 2 punktid a, b ja c Artikli 2 lõike 2 punktid a, b ja c Artikli 2 lõike 2 punktid d, e ja f – Artikli 2 lõike 2 punktid g, h, i, j, k ja l Artikli 2 lõike 2 punktid d, e, f, g, h ja i Artikli 2 lõige 2a Artikli 2 lõige 3 Artikli 2 lõige 3 – Artikli 2 lõiked 4, 5 ja 6 Artikli 2 lõiked 4, 5 ja 6 Artikli 3 punktid a, b ja c Artikli 3 punktid 1, 2 ja 3 – Artikli 3 punktid 4 ja 5 Artikli 3 punktid d, e ja f Artikli 3 punktid 13, 20 ja 21 Artikli 3 punktid g, h, i, j, k, l ja m Artikli 3 punktid 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 Artikli 3 punkt n Artikli 3 punkt 22 – Artikli 3 punktid 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ja 29 – Artikkel 5 – Artikkel 6 – Artikkel 7 Artikkel 4 Artikkel 8 --- Artikkel 9 Artikli 5 lõike 1 esimene lõik Artikli 10 lõike 1 esimene lõik – Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktid a, b, c, d, e ja f Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid a, b, c, d, e ja f Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punkti g esimene ja kolmas lause Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid g ja h Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punkti g teine lause Artikli 10 lõike 3 teine lõik Artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktid h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r ja s Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s ja u – Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktid t ja v Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik Artikli 5 lõike 1 neljas lõik Artikli 10 lõike 5 teine lõik Artikli 5 lõige 2 Artikli 10 lõige 6 Artikli 5 lõige 3 Artikli 10 lõige 7 Artikli 5 lõige 4 Artikli 10 lõige 8 Artikli 5 lõige 5 Artikli 10 lõige 9 Artikli 5 lõige 6 (osaliselt artikkel 12) Artikkel 6 – – Artikkel 11 Artikkel 7 Artikli 10 lõige 10 – Artikkel 12 – Artikkel 13 Artikkel 8 Artikkel 18 – Artikkel 14 – Artikkel 15 Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 9 Artikkel 19 Artikli 10 lõige 1 Artikkel 20 Artikli 10 lõige 2, artikli 10 lõige 3 ja artikli 10 lõige 4 Artikkel 21 Artikli 10 lõige 5 – – Artikkel 22 Artikkel 11 Artikkel 23 Artikkel 12 Artikkel 24 Artikkel 13 Artikkel 28 Artikkel 14 Artikkel 26 Artikkel 15 Artikkel 27 Artikkel 16 Artikkel 29 Artikkel 17 Artikkel 39 Artikkel 18 Artikkel 25 Artikkel 19 Artikkel 30 – Artikkel 31 – Artikkel 32 – Artikkel 33 – Artikkel 34 – Artikkel 35 – Artikkel 36 Artikkel 20 Artikkel 37 Artikkel 21 Artikkel 38 – Artikkel 41 Artikkel 22 Artiklid 42 ja 43 Artikkel 23 Artikkel 44 Artikkel 24 Artikkel 40 Artikkel 24a Artikkel 45 Artikkel 26 Artikli 42 lõige 2 Artikli 27 lõige 1 Artikkel 48 Artikli 27 lõige 2 Artikkel 46 Artikkel 28 Artikkel 4 Artikkel 29 Artikkel 47 Artikkel 30 Artikkel 47 Artikkel 31 Artikkel 49 Artikkel 32 Artikkel 50 I lisa IV lisa II lisa I lisa III lisa III lisa – II lisa – V lisa Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 6.1.1/21-0846 - COM(2021) 347 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijakrediidi kohta Arvamuse andmine eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 14.07.2021 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 25.08.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1903b2d1-6de6-44f1-8b22-55260001e050 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1903b2d1-6de6-44f1-8b22-55260001e050?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main