EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0914 - Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8 sätestatud maksete tasumise täpsem kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/493f8787-6d84-470d-87e1-81e5eb08e2d1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/493f8787-6d84-470d-87e1-81e5eb08e2d1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministeerium Meie 14.07.2021 nr 1.1-10.1/5280-1
[email protected]
Kogumispensionide seaduse § 67³
lõikes 8 sätestatud maksete
tasumise täpsem kord
Austatud proua Riisalo
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
„Kogumispensionide seaduse § 673 lõikes 8 sätestatud maksete tasumise täpsem kord“ eelnõu
(kohustusliku kogumispensioni maksete kompenseerimine). Eelnõu on kättesaadav koos
seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister rahandusministri ülesannetes
Lisa(d):
Eelnõu, 3 lk; Seletuskiri, 8 lk
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Maksu- ja Tolliamet
AS Pensionikeskus
Kertu Fedotov 6113048
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
14.07.2021 nr …
Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8
sätestatud maksete tasumise täpsem kord
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 673 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule (edaspidi isik) aastatel
2023 ja 2024 riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise ning isikule,
kellele tehakse aastal 2021 või 2022 kogumispensionide seaduse §-s 431 sätestatud
väljamakse, riigieelarvest maksete tasumise täpsema korra.
§ 2. Üldpõhimõtted
(1) Isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks
aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini
saadud maksustatavatelt tasudelt kinni peetud kohustusliku kogumispensioni maksete
(edaspidi maksed) kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide
keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31.
detsembrini.
(2) Isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022 väljamakse vastavalt kogumispensionide
seaduse §-s 431 sätestatule, eraldatakse täiendavalt riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist
kuni 2021. aasta 31. augustini saadud maksustatavatelt tasudelt kinni peetud maksete
kahekordne summa.
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2
nimetatud summa tema:
1) kuuelt kaheteistkümnendikult 2020. aasta maksetelt ja kaheksalt kaheteistkümnendikult
2021. aasta maksetelt või
2) viielt kaheteistkümnendikult 2020. aasta maksetelt, kui ta esitas kogumispensionide
seaduse § 673 lõike 1 alusel 2020. aasta oktoobris avalduse maksete mittetegemiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summa arvutamisel võetakse arvesse
maksed, mis on deklareeritud ajavahemiku kohta 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31.
augustini ning mille kohta on deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile esitatud ja vajadusel
deklaratsioonidel parandused tehtud hiljemalt 2021. aasta 10. septembril.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
summa arvutamisel arvesse tema 2020. aasta maksed, mille kohta on deklaratsioon Maksu- ja
Tolliametile esitatud ja vajadusel deklaratsioonis parandused tehtud hiljemalt 2021. aasta 1.
juulil, ning 2021. aasta maksed, mille kohta on deklaratsioon esitatud ja vajadusel
deklaratsioonis parandused tehtud hiljemalt 2022. aasta 2. mail.
§ 3. Riigieelarvest eraldatava summa arvutamine ja andmete vahetamine
(1) Maksu- ja Tolliamet arvutab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute
maksete kahekordse summa, arvestades sama paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut, ning teeb
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nimekirja pensioniregistri pidajale kättesaadavaks
hiljemalt 2021. aasta 17. septembril.
(2) Maksu- ja Tolliamet koostab isikute nimekirja, millele lisatakse järgmised andmed:
1) isikukood;
2) maksete kahekordne summa.
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvutab Maksu- ja Tolliamet tema maksete kahekordse
summa kahes osas:
1) 2020. aasta eest eraldatava osa hiljemalt 2021. aasta 17. septembril ja
2) 2021. aasta eest eraldatava osa hiljemalt 2022. aasta 6. mail.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud summa osa lisab Maksu- ja Tolliamet
nimekirja ja teeb nimekirja pensioniregistri pidajale kättesaadavaks hiljemalt 2022. aasta 6.
mail.
(5) Kui kõigi kohustuslike pensionifondide keskmine osakute puhasväärtus on perioodil 2020.
aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kasvanud, korrutab pensioniregistri pidaja
käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud isikute maksete kahekordsed summad selle
keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga.
(6) Kohustuslike pensionifondide keskmine osakute puhasväärtuse kasv leitakse kõigi
kohustuslike pensionifondide vara väärtusega kaalutud aritmeetilise keskmisena.
§ 4. Riigieelarvest raha eraldamine
Raha eraldamiseks riigieelarvest sõlmivad Sotsiaalministeerium ja pensioniregistri pidaja
riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu, milles sätestatakse raha eraldamise ja kasutamise
tingimused ning aruandluse kord raha kasutamise kohta.
§ 5. Täiendavate kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemine aastatel 2023 ja
2024
(1) 2023. ja 2024. aasta jaanuaris eraldatakse riigieelarvest käesoleva määruse § 2 lõikes 1
nimetatud isikutele täiendavalt kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks
käesoleva määruse § 3 kohaselt arvutatud summast üks kahendik kummalgi aastal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissemakse eest omandab isik
kogumispensionide seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud kohustusliku pensionifondi osakuid või
kantakse see vastavalt samas lõikes sätestatule tema pensioni investeerimiskontole.
(3) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise korraldab pensioniregistri pidaja
kogumispensionide seaduse §-s 22 sätestatu kohaselt, arvestades nimetatud paragrahvi lõikes
2 sätestatud tähtaega alates talle vahendite laekumise päevast.
(4) Kui isiku makse laekub tema pensioni investeerimiskontole, korraldab pensioniregistri
pidaja vastava kande tegemise arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõikes 1
nimetatud isiku suhtes,:
1) kellele on enne täiendava makse laekumist tehtud kogumispensionide seaduse §-s 431
sätestatud väljamakse;
2) kellele on tehtud kogumispensionide seaduse §-s 43 sätestatud ühekordne väljamakse, mille
puhul võeti tagasi kõik temale kuulunud pensionifondi osakud ja kasutati kogu tema kõigil
pensioni investeerimiskontodel olev raha;
2
3) kes on sõlminud kogumispensionide seaduse §-s 45 sätestatud pensionilepingu, mille
kindlustusmakse tasumisel võeti tagasi kõik temale kuulunud pensionifondi osakud ja kasutati
kogu tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olev raha.
§ 6. Riigieelarvest raha eraldamine väljamakseteks aastatel 2021 ja 2022
(1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isiku puhul maksab pensioniregistri pidaja talle
kogumispensionide seaduse § 431 alusel väljamakse tegemisel aastal 2021 või 2022 vastavalt
välja ka käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud summa.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kellele
tehakse kogumispensionide seaduse § 431 kohane väljamakse 2021. aasta septembris või
2022. aasta jaanuaris, maksab pensioniregistri pidaja samal kuul välja sellele isikule
riigieelarvest eraldatud summa esimese osa. Teise osa maksab pensioniregistri pidaja talle
välja 2022. aasta mais.
(3) Väljamaksed tehakse isiku pangakontole, mis on registreeritud kogumispensioni
infosüsteemis.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik sureb enne temale väljamakse tegemist,
siis väljamakset ei tehta ja riigieelarvest eraldatud summa jääb tema pensionikontole.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister rahandusministri ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
3
Rahandusministri määruse „Kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 8
sätestatud maksete tasumise täpsem kord“ eelnõu seletuskiri
I. SISSEJUHATUS
1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse (KoPS) § 673 lõike 8 alusel.
KoPS § 673 lõike 6 kohaselt eraldatakse 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule
riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt
tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on
korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020.
aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt makstakse 1961.
aastal või hiljem sündinud isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022 kohustusliku kogumispensioni
väljamakse, sest ta on otsustanud II sambast lahkuda, täiendavalt riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist
kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. Nende maksete tasumise täpsema
korra võib rahandusminister KoPS § 673 lõike 8 alusel kehtestada oma määrusega.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel
611 3048;
[email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (tel 611 3638;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna
nõunik Agnes Peterson (tel 611 3161;
[email protected]).
3. Märkused
Eelnõu on seotud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega
(COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) (RT I 21.04.2020, 1).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega (COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) nähti ette, et alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021.
aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) sissemakseid ei tehta. Sel ajal omandasid
isikud vastavalt rohkem pensioniõigusi esimeses sambas. Erandiks olid aastatel 1942–1960 sündinud
isikud, kelle puhul toimus 2020. aasta novembri lõpuni teise samba sissemaksete tegemine tavapärases
korras.
2020. aasta oktoobris said kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikud otsustada, kas loobuda
ka oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuli 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus
pensioniregistri pidajale või kontohalduritele. Isikute puhul, kes tegid avalduse maksete mitte
tegemiseks peatus ka 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist. Kui avalduse maksete mitte
tasumiseks esitas isik, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960, peatusid temal alates 2020. aasta 1.
detsembrist nii kogumispensioni makse 2% kui sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%).
Maksete peatamine kestab 2021. aasta 31. augustini.
Muudatused ei puudutanud „vanemapensioni“ täiendavaid sissemakseid, mille tegemine jätkus
tavapärases korras.
Inimestele, kes tasusid kogumispensioni 2% makset ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse
sissemakseid ei tehtud, nägi seadus ette kompensatsioonimehhanismi – tegemata jäänud 4% maksed
kompenseeritakse läbi riigieelarvest tehtavate täiendavate kannete. Kompenseerimine leiab aset aastatel
2023 ja 2024.
Jaanuaris 2021 avanesid inimestele II sambas mitmed uued võimalused, sealhulgas võivad need, kes
raha enam koguda ei soovi, sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Esimestele lahkujatele tehakse
väljamaksed 2021. aasta septembris. Sellega, et osa inimesi jõuab enne kompensatsioonimehhanismi
käivitumist II sambast lahkuda, seaduses ka arvestati. Neile on KoPS § 673 lõikes 7 sätestatu kohaselt
ette nähtud kompensatsiooni summa väljamaksmine vastavalt 2021. aasta septembris, 2022. aasta
jaanuaris, mais või septembris, sõltuvalt sellest, millal leiab aset sambast lahkumine.
Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Vastavalt volitusnormile reguleerib eelnõu 1961.
aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule aastatel 2023 ja 2024 riigieelarvest kohustusliku
kogumispensioni sissemaksete tegemise ning isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022
kogumispensionide seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse, riigieelarvest maksete tasumise täpsemat
korda.
Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse kompenseerimisele kuuluva summa leidmise üldpõhimõtted. Lõiked 1 ja 2
kordavad sisuliselt üle KoPS § 673 lõigetes 6 ja 7 sätestatu ehk mainivad ära, kellele ja millal maksed
kompenseeritakse. Nagu eespool juba viidatud, eraldatakse riigieelarvest 1961. aastal või hiljem
sündinud kohustatud isikule sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta
1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud maksustatavatelt tasudelt kinnipeetud maksete
kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute
puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Erinevalt sellest
eraldatakse isikule, kellele tehakse 2021. aastal (so septembris) või 2022. aastal (so jaanuaris, mais või
septembris) väljamakse vastavalt KoPS §-s 431 sätestatule, täiendavalt väljamakse tegemiseks
riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud maksustatavatelt tasudelt
kinnipeetud maksete kahekordne summa. Maksete all on mõeldud kohustusliku kogumispensioni 2%
makset.
Füüsilisest isikust ettevõtjal on KoPS § 8 lõike 2 kohaselt makse tasumise perioodiks kalendriaasta.
Sellest tulenevalt täpsustatakse lõikes 3, et füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvestatakse maksete
kahekordne summa tema 6/12-lt 2020. aasta maksetelt ja 8/12-lt 2021. aasta maksetelt või 5/12-lt 2020.
aasta maksetelt, kui ta esitas kogumispensionide seaduse § 673 lõike 1 alusel 2020. aasta oktoobris
2
avalduse maksete mittetegemiseks. Ehk teisisõnu – arvesse võetakse tema 2020. ja 2021. aasta tulu osa,
mis vastab nende kuude osakaalule, mil sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% maksed olid peatatud, kuid
füüsilisest isikust ettevõtja pidi oma 2% makset tasuma.
Lõigetes 4 ja 5 on omakorda täpsustatud, et arvesse võetakse maksed, mis on deklareeritud ajavahemiku
kohta 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini ning mille kohta on deklaratsioonid Maksu- ja
Tolliametile esitatud ja vajadusel deklaratsioonidel parandused tehtud hiljemalt 2021. aasta 10.
septembril. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul siis vastavalt võetakse arvesse tema 2020. aasta maksed,
mille kohta on deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile esitatud ja vajadusel deklaratsioonis parandused
tehtud hiljemalt 2021. aasta 1. juulil ning 2021. aasta maksed, mille kohta on deklaratsioon esitatud ja
vajadusel deklaratsioonis parandused tehtud hiljemalt 2022. aasta 2. mail.
Kuigi üldiselt käib II sambas maksete tegemine või mittetegemine kassapõhiselt, on antud juhul
pensionikoguja vaatest õiglasem, kui kompensatsiooni suuruse arvutamisel lähtutakse deklareeritud 2%
maksetest. Seda põhjusel, et tööandja on palgast 2% kinni pidanud, kuid makse jõudmine Maksu- ja
Tolliametile ja sealt edasi Pensionikeskusesse ei ole pensionikoguja kontrolli all (erandiks on füüsilisest
isikust ettevõtjad, kes ise kannavadki oma kogumispensioni makse Maksu- ja Tolliametile). Seetõttu
ongi määruses sätestatud, et kompenseeritava summa leidmisel lähtutakse deklareeritud maksetest.
Täpsemalt, arvesse lähevad deklaratsioonid, mis on esitatud hiljemalt ja deklaratsiooni parandused, mis
on tehtud hiljemalt 10. septembril 2021 või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul deklaratsioonid ja
parandused deklaratsioonidel, mis on tehtud hiljemalt 2021. aasta 1. juulil (2020. aasta kohta) ning
hiljemalt 2022. aasta 2. mail (2021. aasta kohta). Füüsilisest isikust ettevõtja puhul oleks deklaratsiooni
esitamise tavapärane tähtaeg olnud 2021. aastal 30. aprill, kuid koroonakriisist tulenevalt on olnud
paberil deklaratsioonide esitamine takistatud, sest Maksu- ja Tolliameti teenindusbürood on olnud
suletud ja nii on erandkorras lubatud paberdeklaratsioone esitada hilinemisega kuni 1. juulini 2021.
Sellega on eelnõu § 1 lõikes 5 ka arvestatud.
Hilisemaid deklaratsioone ega parandusi kompensatsiooni suuruse arvutamisel arvesse ei võeta. Selle ja
valitud deklareeritud maksete põhise lahenduse eeliseks on, et nii hilinemiste arvestamiseks kui
laekumistest lähtudes tuleks teha väljamakstud kompensatsioonides ümberarvestusi. Ettevõtted võivad
oma võlgu maksta aga pikki aastaid, mis tähendaks aastateks vajadust kompensatsioone ringi arvutada.
Eelnõu §-s 3 reguleeritakse kompenseerimisele kuuluva summa arvutamise tähtaegu ning
andmevahetust Maksu- ja Tolliameti ja Pensionikeskuse vahel.
Tööandjatel on deklaratsioonide esitamise tähtajaks 10. kuupäev. 2021. aasta augustis kinnipeetud
kogumispensioni maksed deklareeritakse ja kantakse Maksu- ja Tolliametile seega 10. septembriks.
Lõike 1 kohaselt tuleb Maksu- ja Tolliametil II sambaga liitunud isikute maksete kahekordne summa
arvutada välja hiljemalt 17. septembril ja teha vastavad andmed selleks ajaks ka kättesaadavaks
pensioniregistri pidajale. Kuivõrd füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on makse tasumise perioodiks
kalendriaasta ning deklaratsioonide esitamise tähtajad teised, on lõikes 3 täpsustatud, et nende puhul
arvutab Maksu- ja Tolliamet maksete kahekordse summa kahes osas ja teeb ka vastavad andmed
pensioniregistri pidajale kättesaadavaks samuti kahes osas. 2020. aasta kohta arvutab Maksu- ja
Tolliamet maksete kahekordse summa osa hiljemalt 2021. aasta 17. septembril nagu teistel II sambaga
3
liitunutel, kuid 2021. aasta kohta hiljemalt 2022. aasta 6. mail (deklaratsiooni tähtaeg on 2. mai).
Hiljemalt samadel kuupäevadel saab vastavad andmed ka pensioniregistri pidaja.
Lõikes 2 on kehtestatud andmete loetelu, mille Maksu- ja Tolliamet II sambaga liitunud isikute kohta
nimekirja kannab. Lisaks isiku nimele lähevad sellesse nimekirja tema isikukood ja maksete kahekordne
summa. Tegemist on andmetega, mida pensioniregistri pidaja vajab 2021. ja 2022. aastal väljamaksete
tegemiseks ning 2023. ja 2024. aastal osakute väljalaskmiseks või summade pensioni
investeerimiskontodele kandmiseks. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, nagu eespool viidatud,
lisatakse 2021. aasta septembris nimekirja maksete kahekordse summa esimene osa, mis on arvutatud
2020. aasta kohta. Teine nimekiri moodustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate kohta mais 2022, mil on
olemas andmed 2021. aasta kohta maksete kahekordse summa arvutamiseks (lõige 4).
Lõikes 5 on sätestatud, et isikute puhul, kes jäävad II sambasse ja kellele eraldatakse raha täiendavate
sissemaksete tegemiseks II sambasse aastatel 2023 ja 2024, arvutab pensioniregistri pidaja nende
maksete kahekordsele summale 2023. aasta jaanuari alguses juurde ka tootluse osa. Seda juhul, kui kõigi
kohustuslike pensionifondide keskmine osakute puhasväärtus on perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni
2022. aasta 31. detsembrini kasvanud. Kui tootlus on olnud nimetatud perioodil negatiivne, siis seda
maksete kompenseerimisel ei arvestata. Võrreldes KoPS § 673 lõikes 6 sätestatuga on siinkohal
täpsustatud, et kui see on asjakohane, teeb tootluse osa juurdearvestuse pensioniregistri pidaja. Lõikes 6
on omakorda täpsustatud, kuidas arvutatakse keskmine tootluse kasv. See arvutatakse kõigi kohustuslike
pensionifondide vara väärtusega kaalutud aritmeetilise keskmisena ehk teisisõnu on tegemist
kohustuslike pensionifondide indeksi EPI kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31.
detsembrini.
Eelnõu §-s 4 on täpsustatud, kuidas maksete kompenseerimiseks mõeldud raha pensioniregistri pidajale
jõuab. Paragrahvi 4 kohaselt tuleb Sotsiaalministeeriumil ja pensioniregistri pidajal sõlmida
riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (kohustusliku kogumispensioni kulud on
Sotsiaalministeeriumi eelarves). Selles lepingus sätestatakse raha eraldamise ja kasutamise tingimused
ning aruandluse kord eraldatud raha kasutamise kohta. Siinkohal on arvesse võetud riigieelarve seaduse
§ 53 lõikes 7 sätestatut, mis näeb ette, et riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena
ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning
eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti.
Eelnõu §-s 5 on reguleeritud maksete kompenseerimise põhilahendus, milleks on täiendavate maksete
tegemine II sambasse aastatel 2023 ja 2024.
Vastavalt KoPS § 673 lõikele 6 eraldatakse riigieelarvest II sambasse maksete tegemiseks täiendavalt
raha 2023. ja 2024. aastal. Lähtuvalt kõnealusest põhimõttest ja arvestades, et pensionikoguja huvides
on võimalikult kiire raha liikumine II sambasse, on lõikes 1 täpsustatud, et need täiendavad maksed on
kahe aasta peale jaotatud võrdselt ning raha eraldatakse mõlemal aastal kohe jaanuaris.
Nagu II samba sissemaksete puhul tavaliselt, omandab isik lõikes 2 sätestatu kohaselt ka riigieelarvest
eraldatud täiendava makse eest selle kohustusliku pensionifondi osakuid, kuhu tema sissemaksed muidu
laekuvad või kantakse see tema pensioni investeerimiskontole, kui ta on nii valinud. Vastavalt
4
pensionifondi osakute väljalaskmise või raha pensioni investeerimiskontole kandmise korraldab lõigete
3 ja 4 alusel pensioniregistri pidaja, rakendades samu protsesse, mida KoPS kohaselt rakendatakse
tavapäraste kogumispensioni maksete laekumisel. Nagu tavaliselt, korraldab pensioniregistri pidaja
täiendavate maksete tegemiseks talle raha eraldamisel osakute väljalaske või raha pensioni
investeerimiskontodele kandmise 2 tööpäeva jooksul nimetatud vahendite laekumise päevast arvates.
Lõige 5: ka aastatel 2023 ja 2024 võivad osad II sambaga liitunud isikud sambast lahkuda, samuti võivad
osad jääda II sambast pensionile. Kui pensionile läinud isik saab fondipensioni väljamakseid, laekub
tema valitud pensionifondi uus sissemakse ja ta omandab uusi pensionifondi osakuid, mis võetakse
arvesse järgmiste fondipensioni väljamaksete tegemisel. Kui pensionile läinud isik on sõlminud
pensionilepingu või valinud ühekordse väljamakse, siis sõltub edasine sellest, kas ta oli selleks soovinud
kasutada kogu oma II sambasse kogutud raha või vaid osa sellest. Kui osa raha jäeti II sambasse alles,
siis laekub ka maksete kompenseerimise käigus tehtav täiendav makse tema II sambasse (valitud
pensionifondi või pensioni investeerimiskontole). Selle raha suhtes saab ta omale sobival ajal teha siis
uue avalduse. Kui pensionilepingu sõlmimiseks või ühekordse väljamakse saamiseks kasutati kogu II
samba raha, maksab pensioniregistri pidaja maksete kompenseerimise käigus laekunud raha pensionile
läinud isikule ka vastavalt lihtsalt välja (kui ta oli saanud ühekordse väljamakse) või kannab selle tema
pensionilepingusse. Nii on see KoPSi kohaselt ka kõigi muude hiljem toimunud laekumiste puhul. Kuni
2021. aasta lõpuni makstaksegi ühekordse väljamakse puhul isikule välja kogu tema II sambasse
kogunenud raha. Alates 1. jaanuarist 2022 on aga võimalik valida ka osalist ühekordset väljamakset
määrates summa ja pensionifondi või pensioni investeerimiskonto, kust väljamakset soovitakse. Eelnõu
koostamisel on selle muudatusega arvestatud.
Sarnane on olukord ka siis, kui isik on jõudnud II sambast lahkuda. Ka siin näeb KoPS ette hiljem
laekunud raha väljamaksmise ja seda tehakse ka maksete kompenseerimise käigus laekunud raha puhul.
Lõige 5 sätestabki, et kirjeldatud juhtudel selle isiku suhtes lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata
(kohalduvad vastavalt KoPSi täiendava väljamakse või täiendava kindlustusmakse tasumise sätted).
Eelnõu § 6 sätestab maksete kompenseerimise erisused aastatel 2021 ja 2022. Kuigi kompenseerimise
põhiskeem käivitub 2023. aastal, on KoPS § 673 lõikes 7 ettenähtud erand neile, kes lahkuvad II sambast
aastatel 2021 ja 2022. Nimelt makstakse sellisel juhul sambast lahkujale välja ka tema maksete
kompenseerimiseks mõeldud summa. Vastavalt ongi lõikes 1 sätestatud, et 2021. ja 2022. aastal II
sambast lahkujatele maksab pensioniregistri pidaja 2021. aasta septembris, 2022. aasta jaanuaris, mais
või septembris välja ka sellele isikule riigieelarvest eraldatud summa, sõltuvalt sellest, millisel kuul neist
ta sambast lahkub. Esimestele lahkujatele makstakse seega maksete kompenseerimiseks ettenähtud
summad 2021. aasta septembris juba välja.
Lõikes 2 on täpsustatud füüsilisest isikust ettevõtjale tema maksete kompenseerimiseks mõeldud summa
väljamaksmist. Nagu eespool viidatud, on füüsilisest isikust ettevõtja puhul makse tasumise periood
kalendriaasta ja tema maksete summa, mis kuulub kompenseerimisele selgub seetõttu kahes jaos –
septembriks on teada kompenseeritava summa osa 2020. aasta kohta ning alles mais 2022. on teada
füüsilisest isikust ettevõtjale kompenseeritava summa osa 2021. aasta kohta. Sellest lähtuvalt ei ole
2021. aasta septembris ja 2022. aasta jaanuaris II sambast lahkuvate füüsilisest isikust ettevõtjate puhul
5
võimalik sambast lahkumise kuul neile kohe kogu kompenseeritavat summat välja maksta. Sel hetkel
saab välja maksta vaid esimese osa, mis on arvutatud 2020. aasta maksete põhjal. Teise osa ehk 2021.
aasta maksete põhjal arvutatud osa saab pensioniregistri pidaja välja maksta mais 2022.
Lõikes 3 on sätestatud, et sambast lahkujatele makstakse kompenseerimiseks mõeldud summa välja
samale pangakontole, mille nad on kogumispensioni infosüsteemi andnud.
Lõikes 4 on täpsustatud, et kui isik, kes on 2021. või 2022. aastal II sambast lahkumas, peaks surema
enne kompenseeritava summa väljamaksmist talle, ei tee pensioniregistri pidaja ka väljamakset. Maksete
kompenseerimiseks mõeldud summa jääb sellisel juhul surnud isiku pensionikontole ja selle suhtes
rakendub üldine KoPS-s sätestatud II samba vara pärimise kord.
III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
IV. MÄÄRUSE MÕJUD
Vahepeal sotsiaalmaksu arvelt tegemata jäänud kogumispensioni maksete (4%) kompenseerimine on
ette nähtud KoPS-ga (§ 673 lõiked 6 ja 7), eelnõuga üksnes täpsustatakse kompenseerimise
korralduslikku poolt.
Kompenseerimise läbiviimine eeldab täiendavaid tegevusi AS-lt Pensionikeskus ning Maksu- ja
Tolliametilt. Maksu- ja Tolliametil tuleb laekunud deklaratsioonide andmete pealt arvutada II sambaga
liitunud isikutele kompenseerimisele kuuluvad summad, so laekumata jäänud 4% maksed ajal, mil 2%
makseid tehti, ning teha need andmed pensioniregistri pidajale kättesaadavaks. Pensionikeskusel
omakorda tuleb korraldada 2021. aasta septembris ning 2022. aasta jaanuaris, mais ja septembris
sambast lahkujatele nende kompensatsiooni summade väljamaksmine ning aastatel 2023 ja 2024
vastavalt täiendav osakute väljalaskmine või laekunud summade pensioni investeerimiskontodele
kandmine ja teatud juhtudel ka kompensatsiooni summade väljamaksmine (näiteks sambast lahkumise
puhul). Arendusteks Maksu- ja Tolliamet eraldi raha ei vaja, vastava kulu saab katta II samba
vabatahtlikuks muutumisega kaasnenud muudatuste tegemiseks planeeritud vahenditest.
Maksed kompenseeritakse riigieelarvest. Kompenseeritavate summade lõplik suurus selgub 2023. aasta
jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1.
juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra
kompenseeritavaid summasid. Tegemata jäänud 4% maksete lõplik summa selgub 2022. aasta mai
alguses, mil Maksu- ja Tolliametile laekuvad füüsilisest isikust ettevõtjate deklaratsioonid 2021. aasta
kohta. Olulises osas saab aga tegemata jäänud 4% maksete summa kokku võtta septembris 2021.
6
Seda, kuidas kompenseeritavad summad jagunevad erinevate aastate lõikes, mõjutab ka II sambast
lahkumine. Aastatel 2021 ja 2022 sambast lahkujatele näeb KoPS ette ka neile mõeldud
kompensatsiooni summa väljamaksmise. Esialgsete hinnangute kohaselt kuluvad kompenseerimisele
järgmised summad:
a) 2021. aastal 117 miljonit eurot;
b) 2022. aastal 39 miljonit eurot;
c) 2023. ja 2024. aastal kummalgi 109 miljonit eurot.
2023. ja 2024. aasta summad sisaldavad ka II samba keskmist tootlust, kus antud juhul on lähtutud II
samba keskmisest ajaloolisest tootlusest (4% aastas).
Pensionikoguja jaoks tähendab sissemaksete kompenseerimine koos tootlusega, et keskmine
pensionikoguja ei kaota oma pensionivaras II samba sissemaksete peatamise tõttu. Sõltuvalt inimese
pensionifondi tootluse erinevusest võrreldes süsteemi keskmisega, võib sissemaksete peatamisel olla
siiski väike positiivne või negatiivne mõju kogutud summale.
V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA
MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Sotsiaalmaksu arvelt tegemata jäänud kogumispensioni maksed (4%) kompenseeritakse riigieelarvest.
Esialgsete prognooside kohaselt kulub kompenseerimisele kokku umbes 374 miljonit eurot. Sellest 117
miljonit eurot on lisaeelarvega ette nähtud 2021. aasta kompensatsiooni summade väljamaksmiseks ja
perioodi 2022–2024 vahendid 257 miljonit on planeeritud Sotsiaalministeeriumi eelarvesse.
VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub üldises korras.
VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse
avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ja AS-le Pensionikeskus.
Ülejäänud ministeeriumidele eelnõuga kohustusi ei kaasne ning see ei puuduta nende valitsemisala või
ülesandeid, mistõttu eelnõud neile kooskõlastamiseks ei esitata.
6.07.2021. a.
7