Kiri

Versioon 16.07.2020 /// TÖÖ NR 20003696 Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003696 Tartu 2020 Maarja-Liis Salumäe Keskkonnaspetsialist Kaile Eschbaum Keskkonnaspetsialist, Natura ja looduskaitse Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 11 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE JA MAAKASUTUSELE 11 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE ....... 12 5.2.1. NATURA HINDAMINE ............................................................................................... 12 5.2.2. MÕJU ÜLEJÄÄNUD KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .......................... 18 5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE ...................................................................................... 18 5.4. MÜRA .................................................................................................................................. 20 5.5. ÕHUKVALITEET ................................................................................................................ 20 5.6. VALGUSREOSTUS ............................................................................................................ 20 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS .............................................................................................................. 20 5.8. AVARIIOLUKORRAD ......................................................................................................... 21 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 22 LISA 1. MÄDAOJA SILLA JOONISED (SELEKTOR PROJEKT OÜ, 15.06.2020) .................. 24  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Mädaoja silla projektile. Projekteeritav sild asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Unakvere külas (vt joonis 1.1). Vastavalt tehnilisele kirjeldusele koostatakse Mädaoja silla põhiprojekt, mille eesmärk on välja selgitada riigitee nr 24110 Venevere-Tääksi kilomeetril 6,879 asuva Mädaoja silla (nr 630) finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused silla eluea tõstmiseks koos sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega . Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskk onnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud S elektor Projekt OÜ poolt koostatud joonised seisuga 15.06.2020 (vt Lisa 1). Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 4 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5 18) vee erikasutus; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud juhtudel; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ja „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 18). Täiendavalt on tegu VV määruse nr 224 §11 p 5 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub silla rajamine, mille tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala). Samuti nõuab vähemalt eelhinnangu koostamist määruse 224 § 11 p7, kui veekogu süvendatakse või uputatakse tahkeid aineid üle 100 m 3 . Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 6 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus ; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist pe ab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Selektor Projekt OÜ poolt Mädaoja silla projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 24110 Venevere-Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla (nr 630) asemele uue silla põhiprojekti koostamine, mis suudaks kanda kaasaegseid koormuseid. Rekonstrueeritaval teelõigul suureneb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase. Käesoleva projektiga on lahendatud olemasoleva Mädaoja silla lammutamine ning uue raamsilla rajamine. Uus projekteeritud sild hakkab asuma riigitee nr 24110 Venevere- Tääksi km 6,879, samas asukohas vana sillaga. Projektilahendus näeb ette monteeritavat raamsilda, mis rajatakse kandvale pinnasele uuele taldmikvundamendile. Sild rajatakse pikkusega 7 m, millele lisanduvad kaldsed külgtiivad pikkusega ~2 m. Silla laius on 8,1 m ning sõidutee gabariit 7 m. Lisaks on ettenähtud rajada silla laiuses kaks 3m pikkust pealesõiduplaati. Koos uue silla ehitamisega rajatakse uus kruus akatend sillast kummalegi poole, et sild olemasoleva tee pikiprofiiliga kokku viia. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele tuleb tagada vete piki- ja põikisuunaline äravool teemaalt. Sillale on antud kahepoolne 2,5% põikkalle ning silla pikikalle 1%, sajuveed juhitakse sõidutee muldesse ja nõlvadele. Vete juhtimist läbi silla otse veekogusse ette nähtud ei ole. Projekteeritud silla eluiga: 75 aastat. Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on projekteeritava lõigu maanteeklass IV ja projektkiirus 90 km/h. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise sooju se või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 8 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav sild asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Unakvere ja Ülde külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Sild ületab Oe oja (ka Parika oja). Olemasolev Mädaoja sild on 1963. aastal ehitatud üheavaline sild (4,0 m), mille kogupikkus on 6,0 meetrit. Sõidutee laius sillal on 6,0 meetrit ja silla kogulaius on 6,9 meetrit. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete le oli T24110 Venevere- Tääksi lõigu km 0-11,905 liikluskoormus 56 sõidukit ööpäevas (sh sõiduautod 62%, veoautod ja autobussid 3%, autorongid 35%). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel ei jää projektiala lähedusse elu- või ühiskondlikke hooneid (vt joonis 4.1). Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis Kivikalme (registrinumber 13239) asub sillast enam kui 2 km kaugusel. Lähim pärandkultuuri objekt (Unakvere maaparandusobjekt) jääb Keskkonnaregistri andmetel rekonstrueeritavast sillast ca 650 m kaugusele. Piisava kauguse tõttu puudub kavandatavalt tegevusel mõju nimetatud kultuuriväärtustele. Kavandatav tegevus jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.2). Kavandatav tegevus ristub Oe ojaga (ka Parika oja) (VEE1132800), millele on kehtestatud 100 m ulatuses ranna või kalda piiranguvöönd, 50 m ulatus es ehituskeeluvöönd, 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning 4 m ulatuses kallasrada. Maaparandussüsteemide registri andmetel kuulub Oe oja riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (OE OJA, maaparandussüst. kood 6113280020000). Lisaks jääb kavandatava tegevuse lähedusse MANGLU (maaparandussüst. kood 6113280020014) ja KARU MIHKEL (maaparandussüs. kood 6113280020011) maaparandusehitise reguleerivad võrgud (vt joonis 4.1). Ükski looduskaitseseaduse alusel kaitstav loodusobjekt projektialaga ei ühti, kuid silla vahetus läheduses paikneb Parika looduskaitseala (KLO1000190, vt joonis 4.3), mis kuulub ka Natura 2000 võrgustiku hulka kui Parika linnuala (RAH0000081) ja Parika loodusala (RAH0000628) (vt ka joonised 5.2 ja 5.3, ptk 5.2). EELIS-e andmetel jääb lähim registreeritud kaitsealune liik (I kaitsekategooriasse kuuluv must toonekurg, KLO9102343) kavandatavast tegevusest ca 1.5 km kaugusele, lähim III kategooria kaitsealune liik hallpea rähn (KLO9109014) jääb kavandatavast tegevusest ca 1. 8 km kaugusele (vt joonis 4.3). Lähim vääriselupaik (VEP nr.206025) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2 km kaugusele. Viljandi maakonnaplaneeringu 4 järgi jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonda Parika Ülde Maalasti rohevõrgustiku tuumala (T2.5, vt joonis 4.4). Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on Põhja Sakala vald koostamas haldusreformi järgse valla territooriumi üldplaneeringut 5. Viimase järgi asub projektiala samuti rohevõrgustiku alal. 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/75 5 Algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 74  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 9 Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide ja lähimate hoonete suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase ringiga) põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 10 Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele)6. Aluskaart: Maa-amet 2020 Joonis 4.4 Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringust, „Ruumilised väärtused“ kaardilt. Projektiala on tähistatud sinise ringiga. 6 I kaitsekategooriasse kuuluva musta toonekure leiukohta (KLO9102343) joonisel ei kuvata, kuna vastavalt looduskaitseseaduse § 53 (1) on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 11 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 24110 Venevere – Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna tegemist on olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimeste tervisele soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avald umise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE JA MAAKASUTUSELE Riigitee nr 24110 Venevere-Tääksi km 6,879 Mädaoja sild asub Põhja-Sakala vallas, kus käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus tervet valda hõlmav (haldusreformi järgne) üldplaneering. Seni kehtiv (endise) Kõo valla üldplaneering kehtestati Kõo Vallavolikogu 12.07.2007 otsusega. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja alusel on teedevõrgu arendamisel esmatähtis kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamine. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus on kehtiva üldplaneeringuga üldiselt kooskõlas. Viljandi maakonnaplaneeringu alusel projektiala väärtuslikel maastikel ei asu, kuid jääb rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) (vt joonis 4.5). Maakonnaplaneeringus on sätestatud võrgustiku toimimist tagavad tingimused: rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kava de jne puhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus; uute tehniliste rajatiste planeerimisel tuleb konfliktseid alasid käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi ning rohelise võrgustiku funktsioneerimise taga miseks töötada välja vastavad abinõud. Laiemal skaalal ei too kavandatav silla rekonstrueerimine kaasa pikaajalisi püsivaid olulisi muutusi jõele ja selle kallastele ning need saavad rohelise võrgustiku na toimida  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 12 endistviisi. Olemasoleva tee (sh väikese liiklussageduse) näol ei ole tegemist ka olulise barjääriga rohevõrgustiku toimimisele (vt Joonis 5.1). Tulenevalt kavandtava tegevuse mahust ja iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. Joonis 5.1 Vaade rohevõrgustiku alal asuvale Mädaoja sillale (Google Maps, 11.07.2020) 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE 5.2.1. NATURA HINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 7. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse 7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 13 keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse - eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäo liselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asj akohane hindamine, tuleb algatada ka KMH protsess. Käesolev Natura eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 24110 Venevere-Tääksi 6,879 km asuva Mädaoja silla ehitus. Ülevaade kavandatavast tegevusest on antud käesoleva töö ptk 3. Tulenevalt planeeritavate tegevuste iseloomust ja väiksest mastaap susest ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab rekonstrueeritava silla vahetut lähedust. Rekonstrueeritav sild jääb Parika loodus- ja linnualast veidi vähem kui 5 m kaugusele (joonis 5.2). Joonis 5.2 Mädaoja silla paiknemine Parika loodus- ja linnuala suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 14 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Silla rekonstrueerimine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otses elt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Tegevuste mõjuala hõlmab hinnanguliselt rajatava silla ja tee ning mullete ala kus toimub keskkonna füüsiline muutmine ning ehitusperioodil võib mõjuala olla suurem seoses ehitustegevusest tuleneva mürahäiringuga. Rekonstrueeritava silla vahetus läheduses ja seega võimalikus mõjualas asuvad Natura 2000 võrgustiku Parika linnuala kui ka samades piirides asuv Parika loodusala. Võimalikus mõjualas asuvate Natura alade ja kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud järgnevalt. Parika loodusala Parika loodusala (RAH0000628) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabari igi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 22 km 2 ning see on loodud 8 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Loodusala kattubprojektiala piirkonnas Parika looduskaitseala (KLO1000190) Nõuassaare sihtkaitsevööndiga, mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Tabelis 5.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardsele andmevormile ja kehtivale kaitsekorralduskavale. Tärniga tähistatud elupaiagad ja liigid on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. Tabel 5.1 Parika loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused LK kaitse- pindala kirjeldus8,9 10 hinnang eesmärk (ha) Elupaika kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelis looduslikud järved ja järvikud peamiselt rabades või rabastuvates ed järved ja nõmmedes. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Parika raba lõunaosas 106 B järvikud (3160) asuv Parika järv, raba lääneservas olev väikejärv ning rabalaukad, mis asuvad kavandatava tegevuse alast üle 6 km kaugusel Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei rabad küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabadesse peamiselt 927 A (7110*) sademed. Rabakooslused on loodusalal enamlevinud elupaigaks, hõlmates Natura andmebaasi järgi loodusalast 42,4 %. Elupaik on registreeritud kavandatava tegevuse alast üle 3 km kaugusel. 8 Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/parika_lka_kkk_2014_2023.pdf 9 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2000 10 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080573&release=10 11 Standardse andmevormi järgi : A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 15 LK kaitse- pindala kirjeldus8,9 10 hinnang eesmärk (ha) rikutud, kuid Inimtegevusega rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad hõlmavad taastumisvõim Natura andmebaasi järgi loodusalast 5,7 %. Elupaigatüüp esineb Parika 124 B elised rabad raba lõunakagu- ja lääneservas, turbalõikamisega rikutud aladel, (*7120) kavandatava tegevuse alast üle 3,5 km kaugusel. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengust kõrgsooks ehk rabaks. Õõtsiksoo on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja siirde- ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtsikkamara alla jääb õõtsiksood püdel muda või veekiht. Loodusalal on elupaik esindatud valdavalt 244 B (7140) õõtsiksiirdesoona, mis levib Parika järve kinnikasvanud ehk õõtsikuga kattunud osadel. Väiksemal alal levib õõtsiksoo ka Väikejärve ja Pühajärve ääres. Elupaika leidub kavandatava tegevuse alast üle 4 km kaugusel. Nokkheinakooslused on alal esindatud valge nokkheinaga kaetud älveste näol, mis levivad laialdaselt Parika raba keskosas älveraba nokkheina- aladel ning väiksemal ala ka Särgla soo älveraba osas. kooslused Nokkheinakooslused on valdavalt heas seisundis ja suhteliselt kõrge 0 B (7150) esinduslikkusega. Nokkheinakooslusi pindalaliselt ei eristata ning nende kaitset käsitletakse koos rabade (*7110) elupaigatüübiga, mis on registreeritud kavandatava tegevuse alast üle 3 km kaugusel. Elupaik hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlenguid katvaid nooremaid puistuid. Valdava osa elupaigast moodustavad laanemetsad, aga vanad loodus- esineb ka soostunud metsi, puurindes domineerib enamasti kuusk. metsad Elupaik on enam levinud kaitseala põhjaosas Nõuassaare ja Särgla 13 C (*9010) sihtkaitsevööndites, väiksemal pindalal ka kaitseala kagunurgas Parika sihtkaitsevööndis ning Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaigas. Kavandatavale tegevusele lähimad vanad loodusmetsad asuvad ca 1,2 km kaugusel. Soostuvad ja soo-lehtmetsad on laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii soostuvad metsad, madalsoometsad kui ka lodumetsad. soostuvad ja Kõik need metsad kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või soo- nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase muutub tugevasti. Elupaik on esindatud valdavalt madalsoometsade, 188 C lehtmetsad (*9080) vähemal määral ka soostunud metsade näol ning levib enamuses Särgla ja Nõuassaare sihtkaitsevööndites. Väiksemal alal levib madalsoometsi ka Parika raba idaservas Parika sihtkaitsevööndis. Seda elupaika leidub ca 150 m kaugusel kavandatava tegevuse alast. siirdesoo- ja Elupaik erineb siirdesoo ja raba elupaigast märgatavalt tihedama ja raba-metsad kõrgema puurinde poolest. Parika looduskaitsealal on siirdesoo- ja 438 B (*91D0) rabametsad enamlevinud metsaelupaigaks. Elupaik on kavandatava tegevuse alast enam kui 2,5 km kaugusel. Parika linnuala Parika linnuala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Vali tsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 22 km² ning see on loodud 4 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub projektiala piirkonnas Parika looduskaitseala (KLO1000190) Nõuassaare sihtkaitsevööndiga, mis tagab l innuala siseriikliku kaitse.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 16 Tabelis 5.2 on välja toodud linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardsele andmevormile 12 ja Parika looduskaitseala kaitsekorralduskavast. Tabel 5.2 Parika linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused kaitse- esinemin LK kaitse Info kaitsekorralduskavast 8 eesmärk e hinnang suur- LiD II 4000 B On meil arvukas läbirändaja aprillist maini ja laukhani isendit septembrist oktoobrini. Eestis ta ei pesitse. (Anser Kevadrändel peatub Eestis kümneid tuhandeid albifrons) isendeid. Parika looduskaitsealal asuv Parika järv koos järve kallastel laiuvate õõtsikutega on oluline veelindude rändepeatuspaik (asub Mädaoja sillast kilomeetrite kaugusel). rabahani LiD 7000 B Rabahaned rändavad nii varakevadel kui sügisel läbi (Anser II/2 ja isendit Eesti suurte parvedena. Rabahani on rändeajal üks fabalis) III/2 tavalisimaid hanelisi Eestis. Linnualal on Parika järv ja järveäärsed õõtsikud on sobilikud rändlindude peatuskohaks (asub Mädaoja sillast kilomeetrite kaugusel). 2007. aastal loendati Parika järvel 260 rabahane. must- LiD I - - Must-toonekure elupaik asub Parika looduskaitseala toonekurg LK I põhjaosas Nõuassaare sihtkaitsevööndis (pea 1,5 km (Ciconia Mädaoja sillast), kus asub kaks lähestikku asuvat nigra) alternatiivset pesapaika. Pesapaik on olnud juba pikemat aega asustamata. Vastavalt kaitsekorralduskavale on ala kaitse-eesmärgiks säilitada must-toonekurele sobivat pesitsusmets 55 ha suurusel alal. metsis LiD I 15-20 B Parika looduskaitsealale jääb kaks (Tetrao LK II paari Keskkonnaregistrisse kantud metsisemängu ala. urogallus) Kavandatavale tegevusele lähim on Särgla metsisemäng (metsise leiukoht KLO9102069) asub kaitseala keskosas (üle 2,5 km Mädaoja sillast) ning hõlmab väga erinevaid biotoope. Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Parika loodusala Arvestades, et kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva Mädaoja silla rekonstrueerimine olemasolevas asukohas, piirneb tegevuse mõjuala silla koridoriga, st rajatava silla ja selle all oleva veekogu (Oe oja, mis voolab loodusalast eemale) ning nõlvade/kraavidega/haljastuse eemaldamise alaga. Sellest tulenevalt o leksid mõjualas need loodusala kaitse-eesmärgid, mis levivad vahetult teega piirnevalt , kuid antud juhul kavandatava tegevuse vahetus läheduses ühtegi elupaigatüüpi ei ole . Elupaigatüüpide paiknemist kavandatava tegevuse piirkonnas illustreerib joonis 5.3. Kõik elupaigad asuvad tegevusest kilomeetrite kaugusel ja on selgelt väljapool mõjuala, v.a soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), mis asub sillast ca 150 m kaugusel. Vastavalt kaitsekorralduskavale on ala pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et Parika looduskaitsealal on soostuva ja soo-lehtmetsa elupaik säilinud vähemalt 190 ha suurusel alal, keskmise 12 Linnuala standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080573&release=10  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 17 seisundiga B (hea). Piisava puhverala tõttu ei too kavandatav tegevus kaasa muutusi elupaiga pindalas ega elupaigale vajalikes keskkonnatingimustes (nt vee- või valgusrežiim). Loodusala kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju kavandatava tegevuse elluviimine kaasa ei too. Joonis 5.3 Parika loodusala kaitse-eesmärgid projekteeritava teelõigu piirkonnas. Parika linnuala Keskkonnaregistri ja Parika looduskaitseala kaitsekorralduskava andmetel ei leidu projektiala piirkonnas linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti teele (ja Mädaoja sillale) lähemal kui 1,5 km. Enamik kaitstavate linnuliikide leiukohti on seotud linnuala kaguosas asuva Parika järve ja selle kallastel laiuvate õõtsikutega , mis jääb sillast mitmete kilomeetrite kaugusele. Arvestades asjaoluga, et tegemist on juba olemasoleva sillaga ning silla asukoht ei kattu linnualaga, vaid jääb selle lähedusse, siis linnustiku elupaiku olemasoleva silla rekonstrueerimine ei vähenda ega too kaasa nende seisundi halvenemist. Silla rekonstrueerimisest tulenevat ehitusaegne häirimine on aju tise iseloomuga ning ei tekita piisavalt suure vahemaa tõttu olulist häirimist linnuala linnustikule. Projekti elluviimisel säilivad kõik Parika linnualal kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide m õjutamist. Ebasoodne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 18 Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura hindamine tuvastas, et Venevere-Tääksi riigitee km 6,8 asuva Mädaoja silla rekonstrueerimise projekti (seisuga 15.06.2020) elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Parika loodusalale ja Parika linnualale ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohase hindamise läbiviimine kummagi ala puhul ei ole vajalik. 5.2.2. MÕJU ÜLEJÄÄNUD KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Eelnevas peatükis käsitletud Parika loodusala ja Parika linnualaga samal alal asub ka Parika looduskaitseala (mis tagab Natura alade siseriikliku kaitse). Parika looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on Linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide ning Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse. Enamikku (nt kõiki elupaigatüüpe) kaitseala kaitse-eesmärkidest käsitleti juba Natura hindamise raames ja siinkohale ei dubleerita. Keskkonnaregistri andmetel ei ole kaitstavate liikide leiukohti re konstrueeritava silla läheduses registreeritud. Kaitsekorralduskava toob välja, et kaitseala tuumikuks olev Parika rabamassiivi lagedam keskosa on rabalinnustiku eluala, pakkudes sobivaid elupaiku mitmetele nn rabaspetsialistidele (rüüt, mudatilder, sookiur, punajalg -tilder, kiivitaja), kes elutsevad peamiselt lagedates ja älverikastes rabades. Parika järv koos ümbritsevate raskeltläbitavate roostike ja õõtsiksooaladega pakuvad elu - ja toitumisalasid partlastele, loorkullidele, hüübile ning laululuigele. Sooala on oluline ka läbirändel olevate haneliste (rabahani, suur-laukhani) jaoks. Kaitseala põhjaosas ning servades levivad metsad pakuvad elupaiku metsalinnustikule sealhulgas ka metsisele, kanakullile ja laanerähnile, puisraba ning hõredad rabametsad on elupaigaks tedrele. Välja toodud kaitseala tuumikala, mis pakub elupaiku linnustikule, asub rekonstrueeritavast sillast kilomeetrite kaugusel. Kuna silla rekonstrueerimine on lokaalse iseloomuga tegevus , mille mõjuala piirneb olemasoleva silla ja selle vahetu lähedusega (nõlvad/kallasrajad), pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealuste linnuliikude leiukohtadele tervik likult. Ehitustööde ajal võib siiski tekkida mõningane mürahäiring , mis on siiski ajutise iseloomuga ning arvestades linnustiku elupaikade kaugust kavandatavast tegevusest, ei ole müra leevendavate meetmete rakendamine linnustiku jaoks vajalik. Keskkonnaregistri andmetel ei jää rekonstrueeritava silla lähedale ühtegi vääriselupaika, lähim vääriselupaik VEP nr.206025 asub enam kui 2km kaugusel (vt joonis 4.3, ptk 4). 5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevuse lähipiirkonnas puurkaevud puuduvad. Projektiala paikneb terves ulatuses keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.2, ptk 4). Sellegipoolest on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 19 kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui ee lmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele tuleb tagada vete piki- ja põikisuunaline äravool teemaalt. Silllale on antud kahepoolne 2,5% põikkalle ning silla pikikalle 1%, sajuveed juhitakse sõidutee muldesse ja nõlvadele. Vete juhtimist läbi silla otse veekogusse ette nähtud ei ole. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 13. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T24110 Venevere- Tääksi lõigu 0,00- 11,905 liikluskoormus 56 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ja sillalt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus ristub Oe ojaga (VEE1132800, vt joonis 4.1 ptk 4), millele on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd . Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga, mis kajastuvad ka planeeringutes, seega konflikti ehituskeeluvööndiga ei teki. Silla rajamiseks tuleb oja ka süvendada ning ojasse ta hkeid aineid uputada. Umbkaudne väljakaeve maht on 260 m 3 , sellest veepiirist sügavamal ca 160 m 3 mahus kaevet. Uue vundamendi põhi jääb olemasolevast jõepõhjast ca 1,5 m sügavusele. Betoonkonstruktsiooni osa, mis jääb hetke veetasemest madalamale (hõlmab nii uue sillaraami osa kui vundamenti) on ca 17 m 3 . Lisaks täidetakse vette killustikaluse osa, millele vundament rajatakse, mahuga ca 8m 3 . Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht alla nimetatud piirmäära ( 500 m 3 ) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti alla piirmäära (2000 m 3 ). Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on oja süvendamise maht suurem kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba. Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitusaegseid meetmeid. Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. 13 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 20 Oe oja kuulub täiendavalt maaparandussüsteemide registri andmetel riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (OE OJA, maaparandussüst. kood 6113280020000). Lisaks jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse MANGLU (maaparandussüst. kood 6113280020014) maaparandusehitise reguleeriv võrk (vt joonis 4.1). Projekt tuleb seetõttu kooskõlastada ka Põllumajandusametiga. Ülal kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole ka kavandatava tegevusega alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist põhja- ja pinnaveele. 5.4. MÜRA Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks liiklusest tingitud müra levikut, müratundlikke objekte projektiala läheduses ei asu. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju müraolukorrale puudub. Ehitusaegse müra liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga, mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda piirkonnas asuvate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.5. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lis amist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada. 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 21 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega , kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 22 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 24110 Venevere-Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõj u esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on oja süvendamise maht suurem kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba. ◼ Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitusaegseid meetmeid. ◼ Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. ◼ Kuna projekti piirkonnas paiknevad maaparandussüsteemid (vt täpsemalt ptk 5.3), tuleb projekt kooskõlastada ka Põllumajandusametiga. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kont orid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja v õimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Riigitee nr 24110 Venevere - Tääksi km 6,879 asuva Mädaoja silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang 23 ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. LISA 1. MÄDAOJA SILLA JOONISED (SELEKTOR PROJEKT OÜ, 15.06.2020)  Keskkonnaamet Põllumajandusamet 17.12.2020 nr 15-1/20-0004/58292-1 Riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Maanteeamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt projektile „Mädaoja silla rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr P20004). Projekti eesmärk on riigitee nr 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla (nr 630) ehitus, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/3AZXHPackmjZAc4. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 28.12.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Ave Kallo poole (tel +372 55944304, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ave Kallo projektijuht projekteerimise talitus Lisa. Tee ehitusloa korraldus ja KMH algatamata jätmine (eelnõu) Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020.aastal ehitusloa andmise menetluse riigitee 24110 Venevere– Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 asuv Mädaoja sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 35701:004:0078) Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Unakvere ja Ülde külades. Maanteeameti 21.09.2020 korraldusega nr 1-3/20/179 on antud projekteerimistingimused riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P20004 „Mädaoja silla rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.09.2021 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/3AZXHPackmjZAc4. Projekti eesmärk on riigitee nr 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla (nr 630) ehitus, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 ja § 11 punkt 7. Projektiga on kavandatud infrastruktuuri (silla) ehitamine ja vee erikasutus. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha järgmistelt asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet  2 2. Põllumajandusamet Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Vastavalt EhS § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kavandatava ehitisega seonduvaid küsimusi on arutatud projekteerimistingimuste menetluses ning selles väljendatud seisukohti on projekteerimisel arvestatud või põhjendatud arvestamata jätmist. Projekteerimistingimused viidi läbi selge ja üheselt arusaadava riigitee plaanilahendusega, mida ei ole ehitusprojekti koostamise käigus olulises määras muudetud, mistõttu puudub vajadus puudutatud isikute ja asutuste täiendavaks arvamuse küsimiseks ehitusloa menetluses. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ja § 11 punkt 7, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Mädaoja silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.  3 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Lääne regiooni teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja taristu arendamise osakond Lisa 1. Tee ehitusluba_Mädaoja sild Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. KMH eelhinnang  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 Mädaoja silla ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 15-1/20-0004/58292-1 Tee ehitusloa andmise kuupäev 17.12.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused  Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on oja süvendamise maht suurem kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba.  Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitusaegseid meetmeid.  Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.  Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.  Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui  2 võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.  Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.  Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.  Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 1. Andmed tee kohta Riigitee 24110 Venevere–Tääksi km 6,879 asuv Mädaoja sild (nr 630) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Mädaoja silla rekonstrueerimise põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P20004 (allkirjastatud digitaalselt)