Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 18.06.2021 nr 2-5/21-01474 [email protected] Meie 12.07.2021 nr 1.1-11/4772-2 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE) Austatud haridus- ja teadusminister Rahandusministeeriumile esitati seisukoha andmiseks Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 17. juunil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE). Rahandusministeerium toetab küll eesmärki, kui ei saa konkreetset eelnõud toetada järgmistel põhjustel. 1. Põhiseaduse kohaselt põhineb Eesti valitsemiskorraldus lähimuspõhimõttel, mille kohaselt otsustamine toimub madalaimal võimalikul valitsemistasandil. See tähendab, et riik sekkub kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) otsustamisse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik ehk proportsionaalselt taotletavale eesmärgile. Lähimuspõhimõte tähendab, et KOVid saavad otsustamisel lähtuda piirkondlikest eripäradest ja inimeste erinevatest vajadustest. Omavalitsusliku ülesande täitmisel on KOViti erinev praktika aktsepteeritav, põhjendatud ja vajalik. 2. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on võetud eesmärgiks tugevad KOVid. Punkt 7.13 ütleb: „Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamine, suurendades kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“. See tähendab, et suund peaks olema KOVi rolli suurendamine, mitte vähendamine. 3. Märgime, et koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 4 kohaselt võib valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Seejuures pole muid asjaolusid täpsustatud ning mitmed KOVid on sellest lähtuvat diferentseerimise võimalust ka kasutanud, nt soodsam tasu mitme lapse puhul, üksikvanemale või abivajaduse korral. Seega on võimalik saavutada lapsevanemate jaoks soodsamaid kohatasusid või tasuta lasteaia kohti kehtiva seaduse raames. 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt on lasteaia kohatasu suurus probleemiks Tallinnas, Harjumaa KOVides ja Tartu linnas. Seletuskirjast ei selgu, miks välja toodud KOVides ei soovita või ei ole õnnestunud esile kutsuda muutust kohatasu suuruses nt volikogu valimiste raames, mis oleks kooskõlas lähimuspõhimõttega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 5. Seletuskirjas on tasuta lasteaiakohta põhjendatud võrdse ligipääsu tagamisega alusharidusele vähendamaks hariduslikku kihistumist. Eesmärk on, et kohatasu suuruse tõttu ei jääks ühelgi lapsel lasteaias käimata. Suurema kohatasuga KOVid diferentseerivad selle suurust laste arvu või pere sissetuleku alusel soodsamaks. Täiel määral peavad kohatasu maksma reeglina keskmise sissetulekuga või jõukamad ühe lapsega pered, kelle jaoks ei peaks kohatasu suurus olema liiga koormav. Seletuskirjas puudub analüüs, missuguste leibkondade jaoks on lasteaia kohatasu kombinatsioonis juba olemasolevate KOV põhiste soodustustega probleem ja kui mitme täna lasteaias mitte käiva lapse lasteaeda saamisele aitaks kaasa üleriigiline tasuta koht. 6. Seletuskirjas puudub analüüs, miks osades KOVides on keskmiselt oluliselt kõrgem kohatasu. Arenevates ja kasvava elanike arvuga piirkondades on vaja juurde luua uusi lasteaiakohti ning suuremates linnades on vaja taristut korras hoida. Eeldatavasti ei ole võimalik tagada kvaliteetset teenust taristut laiendades või parendades ning samal ajal pakkuda nt tasuta lasteaiakohta. 7. KOVide teenuseid saab suunata soorituse kohta informatsiooni avalikustamise, riigi poolse nõustamise ja juhendamisega. OECD uuringute kohaselt annab KOVide „positiivne nügimine“ pikemas vaates parema tulemuse kui seadusega kehtestatavad käsud ja keelud. Seaduste jäigad regulatsioonid koos sihtotstarbelise toetamisega muudavad KOVid passiivseks uute lahenduste väljamõtlemisel ja rakendamisel. Pikemas vaates kaotab valdkonna areng. 8. Osad lapsed käivad eralasteaedades ning eelnõust võib järeldada, et sellised pered jäävad lasteaiakoha eest maksma. Perede erinev kohtlemine sõltuvalt teenuse osutaja juriidilisest vormist ei ole aktsepteeritav, sest ei aita parandada üldist lasteaiakohtade kättesaadavust. Osad lapsed vajavad eripärasemat kohtlemist, mida on võimalik paremini korraldada eralasteaias. 9. Üleriigilise tasuta lasteaiakoha tagamise eelarveline mõju sõltub sellest, kas arvutamisel võetakse arvesse kohatasu keskmine suurus või lasteaiakohtade tegelik maksumus. Esimesel juhul oleks riigieelarve kulu ca 40 mln. Eelnõu seletuskirjas ei ole toodud katteallikat. Märgime, et kulukate üleriigiliste tasuta meetmete lisandumine raskendaks liikumist Vabariigi Valitsuse eesmärgiks võetud valitsussektori eelarvepositsiooni tasakaalu poole. 10. Lasteaia kulud kasvavad pidevalt ning kohatasu protsendina palga alammäärast annab KOVidele võimaluse osaliselt kulude kasvu kate küsida lapsevanematelt. Kui see õigus ära võtta, tekib küsimus, kas seda asendav riigieelarve toetus hakkab iga-aastaselt kasvama. Kompensatsioon KOVidele arvutatakse eeldatavasti meetme rakendamise eelneva aasta kohta. Seadusega kehtestatud tasuta lasteaiakoht kombinatsioonis riigieelarve toetuse sama suurena püsimisega tähendab KOVidele tulevikus kulude suuremat kasvu võrreldes kehtiva olukorra jätkumisega. 11. Need KOVid, kes on hoidnud kohatasu kõrgena, ei peaks saama lapse koha suuremat kompensatsiooni kui sellised KOVid, kes juba omal algatusel on osad lapsed kohatasust vabastanud või hoidnud kõikide laste jaoks kohatasu väiksena. Viimased KOVid on oma eelarvevahenditega lapse kohta perede heaolusse juba rohkem panustanud kui esimesed. Seega ei ole mõistlik KOVide toetuse suurust siduda vanemate poolt kaetud omaosaluse üleriigilise kogusummaga. 2 12. KOVidele toetuse arvestamine lasteaedade majanduskulude suurusest lähtudes ei taga võrdset kohtlemist. Osad KOVid on lapse kohta majandanud optimaalsemalt kui teised ning selline pingutus tuleks arvesse võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Sulev Liivik 6113417 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium 3