Seisukoha küsimine

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruande eelnõu (16.07.2021) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2021 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 3 Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 5 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 6 1. KSH objekt ....................................................................................................................................... 8 1.1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ..................... 8 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade .................................................................................................... 10 2.1 Läänemeri ja Eesti mereala ................................................................................................... 10 2.1.1 Klimaatilised tingimused ja üldised keskkonnatingimused ................................................ 10 2.1.2 Veekvaliteet ja seisund ...................................................................................................... 15 2.2 Siseveekogude kirjeldus ja seisund....................................................................................... 19 2.3 Kalalastik, kalavarud ja –püük ............................................................................................... 21 2.3.1 Läänemere kalastik, kalavarud ja -püük ............................................................................ 22 2.3.2 Siseveekogude kalastik, kalavaru ja -püük ....................................................................... 27 2.4 Vesiviljelus ............................................................................................................................. 29 2.5 Põhjavee seisundi kirjeldus ................................................................................................... 31 2.6 Loodusväärtused ................................................................................................................... 33 2.6.1 Bioloogiline mitmekesisus ................................................................................................. 33 2.6.2 Eesti mereala elustik, va kalastik ....................................................................................... 34 2.6.3 Eesti magevete elustik, va kalastik .................................................................................... 39 2.6.4 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................. 40 2.6.5 Natura 2000 alad ............................................................................................................... 41 2.7 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade .......................................................................... 43 3. KSH metoodika .............................................................................................................................. 46 4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega................................................................................... 48 5. Vastavusanalüüs ............................................................................................................................ 59 6. EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine ............... 89 6.1 Mõju looduskeskkonnale ..................................................................................................... 113 6.1.1 Mõju veekvaliteedile ja veekogude keemilisele seisundile .............................................. 113 6.1.2 Mõju põhjaveekvaliteedile ............................................................................................... 120 6.1.3 Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele ....................................................... 120 6.1.4 Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele, sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele .................. 122 6.1.5 Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....... 125 6.1.6 Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele ..................................... 125 6.1.7 Mõju kliimamuutustele ..................................................................................................... 131 6.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ............................................................................................ 134 6.2.1 Mõju inimeste tervisele ja varale ..................................................................................... 134 6.2.2 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele) ..................................................... 135 3 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.2.3 Mõju kultuuripärandile...................................................................................................... 136 6.2.4 Mõju kliimamuutustega kohanemisele............................................................................. 137 6.3 Kumulatiivsed mõjud ........................................................................................................... 139 6.4 Piiriülene mõju ..................................................................................................................... 141 7. Seire ja järelhindamise kirjeldus ................................................................................................... 143 8. Ülevaade KSH protsessist ja esinenud raskustest ...................................................................... 144 9. KSH tulemuste kokkuvõte ............................................................................................................ 145 9.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud ...................................................... 145 Olulisemad kasutatud allikad ............................................................................................................... 147 KSH ARUANDE LISAD KSH lisa 1. KSH algatamise otsus KSH lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega 4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 5 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Samuti tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/10601 artikkel 73 kohaselt mh EMKVF tegevuste valmimisel tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise“ (KSH lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021– 2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Seega käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Toetuste andmist reguleerib Kalandusturu korraldamise seadus ning selle alamaktid (Maaeluministri määrused 28.01.2021 nr 13, 14.04.2016 nr 22, 14.09.2015, 28.07.2016 nr 48, 01.06.2017 nr 44, 12.06.2018 nr 37, 13.11.2015 nr 16, 12.02.2016 nr 7, 25.11.2015 nr 19, 20.12.2016 nr 70, 14.02.2017 nr 15, 06.08.2018 nr 46, 10.05.2016 nr 31, 15.05.2017 nr 41, 31.07.2020 nr 56, 05.02.2016 nr 5, 25.11.2015 nr 20, 28.02.2018 nr 12, 27.06.2017 nr 49, 27.02.2017 nr 22, 17.04.2017 nr 34, 29.09.2016 nr 56, 12.10.2015 nr 9, 12.10.2015 nr 10, 21.03.2016 nr 18, 15.06.2020 nr 40, 20.12.2016 nr 71, 31.05.2018 nr 35, 06.07.2020 nr 52 ning 20.02.2020 nr 12). Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid1(edaspidi ÜSM määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/10042 (edaspidi EMKVF määrus). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). Siseriiklikult on ette valmistatud Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. 1 < link > 2 < link > 6 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. Käesoleva KSH eesmärkideks on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid sekkumiste ning meetmete disainimiseks (täpsustamiseks või täiendamiseks); • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. KSH ulatus hõlmab rakenduskava eesmärkide ja meetmetega (tegevuste) seatud tegevuste keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS). KSH aruanne on koostatud põhimahus rakenduskava materjalide alusel, mis tehti Maaeluministeeriumi poolt KSH ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga 26.04.2021. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Maaeluministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH töörühm on järgmine: ✓ Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) ✓ Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant; ✓ Kersti Kuum, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; ✓ Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavate või huvitatute asutuste ning isikute nimekiri on esitatud KSH programmis (lisa 2). 7 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 1. KSH objekt KSH koostamine toimub paralleelselt KSH objektiks olevate strateegilise dokumendi koostamisega. Tööprotsessi käigus on täpsustunud ja KSH programmis tooduga mõnevõrra muutunud kõnealuste strateegiliste dokumentide alleesmärgid/strateegilised eesmärgid või tegevused. 1.1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: Prioriteet 1: Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine. Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Prioriteet 2: Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu. Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Prioriteet 3: Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine. Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 8 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Prioriteet 4: Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 9 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade 2.1 Läänemeri ja Eesti mereala Läänemeri on riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne, olles samal ajal väga tundlik inimtegevusele. Läänemeri on oma suhtelise suletuse tõttu üks maailma kõige tugevama inimmõju all olevaid meresid3. Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Läänemeri puhul on tegemist maailma suurima riimveekoguga. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel 50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga 21 000 km3). Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli (3,5 %), Läänemeres on see kõigest 0,9 %. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Botnia lahe soppide suunas. Jõgede sissevool ja asjaolu, et sademeid mere pinnale on rohkem kui kadu läbi aurumise, tingib summaarselt vee väljavoolu Läänemerest. Teatud määral (sõltuvalt ilmaoludest ja veetasemest) toimub ka riimvee sissevool läbi Taani väinade, mille maht on suurusjärgus 500 km3 aastas (kuid see erineb erinevate aastate kaupa märkimisväärselt). Läänemere veevahetus on keskmisena seega vaid ligikaudu 2-3% aastas4. Eesti mereala on jagatud kolmeks (vastavalt merealapiiride seadusele: sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd). Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on kuni 12 meremiili. Territoriaalmere keskmine veesügavus on ligikaudu 30 m. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega. Majandusvööndi keskmine veesügavus on ligikaudu 80 m.5 Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri6. 2.1.1 Klimaatilised tingimused ja üldised keskkonnatingimused Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii 3 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 < link > 5 TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealala. Alusandmed ja uuringud < link > 6 Keskkonnaagentuur, 05.05.2020 < link > 10 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel horisontaalis kui ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides.7 Soolsus ja temperatuur. Läänemerd iseloomustab väga väike veevahetus maailmamerega, mis tingib madala soolsuse, mis omakorda väheneb Taani väinadest kaugenedes (Joonis 2.1). Kui maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, siis Läänemeres on see enamasti alla 10 promilli. Soolsus on erinev ka erinevatel sügavustel. Soolasem vesi on sügavamas veekihis, järsem soolsuse muutus toimub enamasti 50-80 meetri tsoonis ehk halokliinis. Soolasem vesi valgub suurema erikaalu tõttu kõige sügavamale. Läänemerest välja voolab vähem soolane pindmine vesi. Joonis 2.1. Eesti mereala keskmine pinnavee soolsus. Soolsuse alusandmed pärinevad Copernicus portaalist.8. Avamere sügavamates (> 80 m) osades esineb suvel reeglina kolmekihiline ning talvel kahekihiline temperatuuri ja soolsuse vertikaalne struktuur. Sesoonne ülemine segunenud soe ja magedam kiht on tavaliselt 10-30 m paksune ning selle temperatuur ja soolsus sõltuvad konkreetse perioodi hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Soolsus jääb ülemises kihis reeglina 6–7,5 g/kg piiresse ning temperatuur ei ületa tavaliselt 20°C.9 Kõige külmemal (Joonis 2.2) kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (< 10 ºC). Kõige soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne (> 18 ºC). 7 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 8 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 9 TTÜ Meresüsteemide instituut, Alkranel OÜ, 2015. Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine < link > 11 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.2 Eesti mereala keskmine pinnavee temperatuur veebruaris. Temperatuuri alusandmed pärinevad Copernicus portaalist10. Tuulekliima kujundab lainetuste ja hoovuste iseloomu. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 8,5–9 meetrini sekundis, puhangud üle 30 m/s. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aegajalt esinevate tugevate jugahoovuste korral. Intensiivseid hoovusi kiirusega 40–50 cm/s võib esineda ka mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal). Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5– 6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.11 Eesti mereala planeeringu koostamisel oli üheks alusuuringuks TTÜ Meresüsteemide Instituudi (2016. a) uuring “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“. Vastavalt nimetatud uuringule esineb Eesti merealal jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres (Joonis 2.3). Ekstreemselt pehmetel talvedel nagu 2019/2020 jääkate sisuliselt puudus. Karmidel talvedel nagu 2010/2011 on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on Pärnu laht, Väinameri ja Narva laht jääga kaetud 50% ajast (15.12-01.05), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%. Soome lahe lääne ja keskosas on jää periood lühem – keskmiselt 30% ja karmidel talvedel 60% ajast. Kuid Soome lahe lääne- ja keskosa puhul on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks jäätriiv ja selle tekitatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Triivjää esineb 10 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 11 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 12 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel peamiselt piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosas, Liivi lahe avaosas ning Saaremaa lääneranniku.12 Joonis 2.3. Jää hooaja keskmine (a) kestus päevades perioodil 2000-2016 igas võrgupunktis. Jää hooaja kestvus päevades erinevate talve stsenaariumite korral: (b) pehmete talvede keskmine, (c) keskmiste talvede keskmine ja (d) karmide talvede keskmine13. Levinumad merepõhja pinnavormid on Eesti merealal väljaspool rannikumerd mudased või savised tasandikud ja nõod. Soome lahe lääneosas ja Ava-Läänemere põhjaosas esineb ka kõva põhjaga kõrgendikke. Liivi lahe madalamas osas, Väinameres ja Hiiumaa ning Saaremaaga piirnevas avamere osas on levinud jämedateralise pinnasega tasandikud. Soome lahe madalamas osas vahelduvad jämedateralise, liivase ja savise põhjaga tasandikud.14 Kogu Läänemerd hõlmavate kaartide koostamisel, näiteks EMODnet geoloogia pilootprojekti raames (Joonis 2.4) ja Interreg projekti BALANCE raames on Eesti mereala põhja iseloomu kirjeldamisel kasutatud peamiselt olemasolevaid varasemate uuringute andmeid arhiividest. EMODnet projekti raames teostatud analüüsi ja kasutatud klassifikatsiooni põhjal esineb Eesti merealal kõige rohkem mudaseid setteid. Samuti on levinud moreen, liiv ja jämedateralised setted (veerised). Vähemal määral esineb kaljuse pinnasega alasid või on liigitatud piirkondi segasetetega aladeks.15 12 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 13 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016. Jääolude analüüs ja kaartide koostamine < link > 14 Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 15 TÜ Eesti Mereinstituut, 2012. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine < link >. 13 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.4 Eesti mereala ja naaberalade põhjasubstraat EMODnet pilootprojekti andmetel. Eesti mereala kohta on kasutatud arhiiviandmeid). Klassid: roheline – muda-liivane muda (mud to sandy mud); helekollane – liiv-mudane liiv (sand to muddy sand); pruun – jämedateraline sete (coarse-grained sediment); lilla – segasetted (mixed sediment); tumekollane – moreen (till); punane – kalju (bedrock).16 Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest (Joonis 2.5). Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad.17 16 TÜ Eesti Mereinstituut, 2012. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine < link > 17 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 14 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.5. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levik18. 2.1.2 Veekvaliteet ja seisund Merevee kvaliteet on merevee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite väärtuste ja seisundi hinnangute kogum. Rannikuvee iseloomustamiseks kasutatav koondseisund koosneb kahest osast: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund. Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse rannikuveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas: väga heast (inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised), kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub). Hinnatavad bioloogilised näitajad jagunevad kolme „kvaliteedi elemendi“ vahel: fütoplankton, põhjataimestik ja põhjaloomastik. Merevee füüsikalised ja keemilised näitajad (toitainete kontsentratsioonid ja vee läbipaistvus) on täiendavad parameetrid, mida kasutatakse bioloogiliste parameetrite seisundi ja muutuste põhjuste seletamisel. Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea (prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus) ja halb (prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi). Oluliseks merekeskkonna kvaliteedi näitajaks on läbipaistvus. Valguse kättesaadavus määrab ära esmase vee fotosünteesi võimalikkuse merekeskkonnas. Üldiselt on vee läbipaistvus suurem avamerel (Eesti merealal näiteks Ida-Gotlandi basseinis ja Läänemere põhjosas) ja madalam Liivi lahes ja Soome lahes. Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur 18 TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Versioon 2 (05.04.2018) 15 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained.19 Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda. Läänemere valgala iseloomust (asub sademeterohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 aastat) tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab inimtegevus. Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel.20 Keskkonnaagentuur koostas ülevaate maismaalt pärinevate reostuskoormuste kohta viimase 10-aasta jooksul (2009-2018). HELCOMi reostuskoormuste vähendamise eesmärkide täitmise hinnanguks on võrreldud reostuskoormuste vähendamise eesmärke perioodide 2009-2014 ja 2015-2017 keskmiste väärtustega. HELCOMi hinnangute referentsperioodiks võeti 2009-2014 andmed. Referentsperioodi alusel on HELCOMis arvutatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku referentstaseme vähendamise mahud. Tabelis (Tabel 2.1) on toodud perioodi 2015-2017 keskmised koormused ning referentsperioodi koormusväärtused.21 Tabel 2.1 Koormuse vähendamise eesmärgid ja referentsperioodi koormusväärtused21 Vastavalt tabelis 2.1 toodud andmetele on vajalik Läänemere Eestist pärinevat reostuskoormust vähendada üldlämmastiku osas 3389 t/a ning üldfosfori osas 215 t/a võrra. Arvestades, et HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks samas mahus21. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille 19 Keskkonnaministeerium, 2018. Eesti mereala keskkonnaseisund < link > 20 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 21 Keskkonnaagentuur, 2020. Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018. 16 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase saavutatud, on kalandusest tulenev surve22. Mõnede liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks23. Rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru- Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). 24.04.2020 jõustus keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, millega muudeti ka rannikuveekogumite jaotust Lääne-Eesti vesikonnas. Liivi lahe rannikuveekogum on jaotatud kolmeks rannikuveekogumiks: Liivi lahe loodeosa rannikuvesi, Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi. Lisaks on liidetud üheks kogumiks Hara lahe ja Kolga lahe rannikuveekogumid (uus veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Eraldi kogumina ei ole enam Väikese väina rannikuveekogumit. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 1 ja halvas seisundis 15 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund, mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest24. Eesti rannikuvee ametlik ökoloogilise ja koondseisundi hinnang pärineb aastast 2017 (Joonis 2.6 Eesti rannikuvee kogumite koondseisund 2017. a hinnangu alusel.Joonis 2.6 ja Joonis 2.7). Eraldi, üksikute rannikuvee kogumite kaupa antakse nii ökoloogiline kui keemiline seisund ka iga- aastastes Riikliku Keskkonnaseire vastavates aruannetes ja kuvatakse Keskkonnaagentuuri veekogumite kaardirakenduses25. 22 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 23 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteaduri Markus Vetemaa suuline kommentaar 24 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 25 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 17 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.6 Eesti rannikuvee kogumite koondseisund 2017. a hinnangu alusel.26 Joonis 2.7. Eesti rannikuvee kogumite koondseisund 2019. a hinnangu alusel27. Peamiseks põhjuseks (Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 alusel) on rannikuveekogumite halva seisundi osas nende keemiline seisund. Viieteistkümne rannikuveekogumi seisund hinnatakse halvaks, sest neis kõigis ületas elavhõbeda tase ahvenates keskkonnakvaliteedi standardiga (direktiiv 2013/39/EL) kehtestatud piirväärtuse; üksnes Eru-Käsmu rannikuveekogumit ei loetud halvas keemilises seisundis olevaks, kuid seda 26 Keskkonnaagentuur, 2018. Rannikuveekogumite seisund < link > 27 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 18 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel seetõttu, et hindamisperioodil seal seiret ei tehtud ja seega puuduvad andmed elavhõbeda sisalduse kohta sealsetes ahvenates. Elavhõbeda tase oli kõige kõrgem Matsalu lahe ahvenates, ületades piirväärtuse enam kui üheksa korda. Lisaks elavhõbedale oli Pärnu lahe rannikuveekogumi halva seisundi põhjuseks ka antratseen, bromodifenüüleetrid, DEHP ja tributüültina-katioon; Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi puhul nikkel ja tributüültinakatioon; Liivi ja Kihelkonna rannikuveekogumites nikkel. Hinnangute usaldusväärsus on üldjuhul madal analüüsitud proovide vähesuse tõttu. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole vastavalt viimasele mereala keskkonnaseisundi hindamisele Eesti mereala seisundihinnangule enamus Eesti merealast saavutanud „Hea“ Keskkonnaseisundi (HKS) taset. Hea Keskkonnaseisundi tase on saavutatud vaid "Merepõhja elupaikade" ja "Hüdrograafiliste tingimuste muutmise" kriteeriumite osas (Joonis 2.8). Eesti riikliku merekeskkonna seire andmed näitavad, et nii talvised anorgaanilise lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonid, kui ka suvised keskmised üldlämmastiku ja -fosfori sisaldused on kaugelt üle soovitud taseme28. Joonis 2.8 Eesti mereala seisundihinnangu kokkuvõte mereökosüsteemi komponentide kaupa28. 2.2 Siseveekogude kirjeldus ja seisund Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised29. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved30. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1031. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit: 644 vooluveekogudel, 90 järvedel ning 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei 28 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 29 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 30 Keskkonnaregistri avalik teenus, 2020 < link > 31 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 19 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a32. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 644 vooluveekogumist väga heas koondseisundis kaks kogumit, heas seisundis 372, kesises 207, halvas 59, väga halvas 3 ning hindamata 1 vooluveekogum. Maismaa 90st seisuveekogumist pole väga heas seisundis ühtegi, heas seisundis on 30, kesises 42, halvas 18 veekogumit33. Järved Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine33. Peipsi järve suubub kokku umbes 240 jõge, oja ja kanalit ning välja voolab ainult Narva jõgi. Peipsi järves on kokku 35 saart. Peipsi järve vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul ning järve veetase ei ole stabiilne (võib kõikuda aasta jooksul 1,5 meetrist kuni -0,5 meetrini)34. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb33. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järv on madalaveeline ning kaldad on madalad – lõunaosas soised ning põhjaosas liivased. Võrtsjärv on tugevalt eutroofne (rohketoiteline) järv. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor – pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise indikatsiooniks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel. Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug35. Väikejärved – füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“33. Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul järve kinnikasvamise (soostumise), setete ladestumise, inimtegevuse ja muu tagajärjel. Järved toituvad voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademeist. Järved kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning jaotuvad umb-, lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Järvede veetase sõltub veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Järvevee omadused (läbipaistvus ja temperatuur) sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub, mis omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Enamik Eesti järvi on läbivooluga ning jõed kannavad järvedesse setteid, mis muudavad vee sogaseks. Järve sattunud toitainete rohkus põhjustab veetaimede kiiret kasvamist36. Jõed Maismaa pinnaveekogumite koondseisund on toodud joonisel (Joonis 2.9). Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi ja Emajõgi keskmiste jõgede hulka, ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 32 Keskkonnaagentuur, 07.05.2020 < link > 33 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 34 Peipsi Infokeskus. Peipsi järv < link > 35 Avasta Võrtsjärv MTÜ, 2020. Võrtsjärv < link > 36 Keskkonnaagentuur, 2018. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused < link > 20 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Emajõe koondseisund 2019. a oli „halb“. Emajõgi on üks suurimaid Eesti jõgesid (pikkus 101 km). Jõe laius on 20-145 m, suurim sügavus 11 m ning vooluhulk keskmiselt 71,8 m3/s. Emajõgi on Eestis ainuke kogu ulatuses laevatatav jõgi. Tähtsamad kalad on haug, latikas, ahven, särg ja säinas (üldse on Emajõest püütud üle 40 liigi kalu)37. Narva jõe koondseisund 2019. a oli „halb“. Narva jõge pikkus on 76,2 km, laius enamasti 200- 300 m ning keskmine voolukiirus on meeter sekundis. Keskmine vooluhulk lähtel on 331 m3/s, suudmes ligikaudu 400 m3/s. Narva jõgi on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi, kuid ei ole täies ulatuses laevatatav. Laevade liikumist on takistanud Narva joad alamjooksul ja Omuti kärestikud jõe keskjooksul, samuti ka liivamadalikud, mis ummistavad jõe lähet ja suuet.38 Joonis 2.9. Maismaa pinnaveekogumite koondseisund39. 2.3 Kalalastik, kalavarud ja –püük Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast ja klimaatilistest tingimustest on kalapüük hooajaline tegevus. Eesti kalapüügivõimalus jaotatakse ettevõtjate vahel ajaloolise püügiõiguse alusel. Selline püügivõimaluste jaotusmehhanism annab kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel, kuid raskendab uute ettevõtjate sisenemist sektorisse. Merel püüdva kalalaevastiku osas on täiendavaks piiranguks kalalaevaregistri sihttasemed ning piiratud püügivõimsus40. Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. 37 Eesti Entsüklopeedia, 2011. Emajõgi < link > 38 Keskkonnaamet, 2010. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2. < link > 39 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 40 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 21 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2.3.1 Läänemere kalastik, kalavarud ja -püük 2.3.1.1 Kalastik Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel)41. Siirdekalad Eesti vete ainus katadroomne liik on angerjas. Euroopa angerja varu on madalseisus ja tema püük ei ole jätkusuutlik. 1938. aastal ületas aastane angerja kogupüük Eesti vetes 500 tonni, siis 2013. a oli angerja saak Eesti rannikumeres 1,7 tonni ja 2015. a 0,8 tonni. Põhjuseks on toodud kudejate vähesust, mis viitab ülepüügile kogu liigi levialas. Angerja arvukust mõjutavad negatiivselt ka tammid, mis on ehitatud angerja rändejõgedele, põhjustades migreerumise hilinemist või otseselt suremust42. Anadroomsete liikide esindajateks on lõhe ja meriforell. Lõhe saak Eesti vetest viimasel aastakümnel on enamasti samal tasemel. 2011. a oli lõhe saak 3,8 tonni, 2013. a 6,8 tonni ja 2015. a 5,6 tonni. Mõõdulise lõhe arvukus Eesti rannikumeres sõltub suuresti Eestist pärineva lõhe püügist väljaspool meie majandusstsooni. Prognooside kohaselt jäävad saagid lähiaastatel samale tasemele. Meriforelli saagid viimastel aastatel on samuti olnud Eesti rannikumeres samal tasemel. 2013. ja 2014. a oli meriforelli saak ligikaudu 14,6 tonni, 2015. a 16,1 tonni. Siinjuures tuleb arvestada, et lõhe ja meriforelli saakides kajastuvad ka asustatud isendid. Anadroomsete liikide puhul on oluliseks arvukust kahandavaks teguriks tammid kudejõgedel, mis piiravad ligipääsu kudemisaladele. Paljunemise edukust mõjutab veetase kudejõgedel sügistalvisel perioodil. Looduslike isendite arvukus on madal, kalastussuremust võib lugeda mõõdukaks. Vastavalt Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) soovitusele ei tohiks näiteks Soome lahes looduslikku lõhet üldse püüda ning lõhilaste püügipiirangud peaksid olema väga ranged (ICES, 2011, 2014). Lõhilaste varude suurust Läänemeres ei hinnata43. Vooluveekogude seisundi parandamiseks ja siirdekalade juurdepääsu tagamiseks kudemis- ja elupaikadele eraldatakse Eestis alates 2010. aastast toetust paisudele kalapääsude rajamiseks. Hetke seisuga on Eestis tehtud 95 investeeringut kalade rände tagamiseks. Nendest 20 on olnud paisutuse likvideerimised - pais on demonteeritud ning kujundatud kärestikuline jõelõik. 66 objektil on rajatud looduslähedane kalapääs, mis on võimaldanud paisutust säilitada. Ka nende lahenduste seas on tehiskärestikke, kuid need on sellised, kus rajatud tehiskärestik ise on paisutuse tekitaja - veetasemete vahe säilib esialgsel või osaliselt vähendatud kujul. 9 lahendust on olnud tehislike kalapääsudena 44. 41 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 42 Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 43 Maaeluministeerium , 2016; Saat jt, 2011, Kesler jt, 2011. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 44 Keskkonnaministeerium, 16.07.2021 < link >. 22 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Rannikumere kalad Merelise päritoluga liikidest kuuluvad rannikumere kalade gruppi emakala, raudkiisk, merinõel, madunõel, võikala, väike tobias, suurtobias, must mudil, väike mudil, pisimudil, kirjumudil ja meripühvel. Rannikumere kalade rühma võib liigitada ka kõik Läänemere Eesti osa asustavad mageveelise päritoluga kalad (merisiig, haug, särg, roosärg, säinas, turb, linask, latikas, nurg, koger, hõbekoger, karpkala, ogalik, ahven, koha, kiisk, võldas jt.) ning samuti poolsiirdekalad (meritint, vimb). Rannikumeres on esindatud ka enamik teiste funktsionaalsete rühmade liikidest. Suuremamõõtmeliste liikide arvukus on suhteliselt madal, kalandussurve on mõõdukas, kuid liigiti siiski väga erinev. Erandiks on jõudsalt oma leviala laiendavad võõrliigid hõbekoger ja ümarmudil. Arvukust kahandavateks teguriteks on nii kalastussuremus, surve kormoranide poolt, hüdrometeoroloogilised tegurid, kui ka kudealade kinnikasvamine. Väikesemõõtmeliste liikide arvukuse kohta on andmeid vähem; survetegurid on aga samad (kalanduse surve juhuslik)45. Põhjalähedase eluviisiga kalad Liigid, mille areaal ulatub madalast rannikualast kaugemale. Eesti vetes on tursa töönduslik varu siiski endiselt madal ning tursa sihtpüük ei ole majanduslikult tulus. 2014. a oli tursa saak Eesti rannikumeres 5,6 tonni, avamere püük Läänemeres oli Eesti kalurite poolt samal aastal 166 tonni. Surveteguriks on Läänemere idaosa tursa puhul eelkõige hüdroloogilised protsessid nagu veevahetus. Eesti vetes on lest võimeline kudema ka madala soolsusega rannikulähedastel aladel, kuid paljunemine on edukam soolasema vee sissevoolude järgselt. Seireandmed näitavad lestavaru vähenemist Eesti rannikumere kõigis suuremates piirkondades, kuigi lesta tööndussuremust võib lugeda mõõdukaks. Varude vähenemise põhjuseks on halvenev olukord süvikulesta koelmutel. Seoses tugevama ookeanivee sissevooluga 2014. aastal on oodata süvikulesta kudemistingimuste paranemist lähitulevikus ja hiljem ka rannikukudulesta koelmute tingimuste paranemist. Teiste sellesse rühma kuuluvate liikide (pullukala, nolgus, merivarblane, merilest, kammeljas, merihärg jt.) arvukus Eesti vetes on erinev, arvukamad on kammeljas ja nolgus46. Pelaagilised kalad Eesti vetes on tüüpiliste väikesekasvuliste pelaagiliste liikide esindajateks räim ja kilu. Kevadräime arvukus Liivi lahes on jätkuvalt kõrge (kuigi langeva trendiga), avaosa räimevaru on madal. Sügisräim on jätkuvalt sügavas depressioonis. Kiluvaru seisundit Eesti majandusvööndis võib lugeda suhteliselt heaks. Kalastussuremus on mõlema puhul kõrge47. Vastavalt ICES’i soovitusele ei tohiks 2016. aastal räimepüük Liivi lahes ületada 26 200 tonni ja Läänemere avaosas 201 000 tonni. 2011. aastal luges ICES Läänemere avaosa ja Soome lahe räimevaru ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele mittevastavaks. Eelnevat silmas pidades on üheks peamiseks surveteguriks väikesekasvuliste pelaagiliste kalade puhul kalastussuremus, ja seda ka tulevikus, mõjutades nii populatsiooni biomassi kui struktuuri (püüniste selektiivsuse läbi). Arvukust mõjutavad lisaks kalandusele ka zooplanktoni koosseis ja arvukus ning hüdroloogilised tingimused. Sesoonselt on Eesti vetes arvukas tuulehaug. 45 Saat jt, 2011¸ Eschbaum jt., 2011. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 46 Saat jt, 2011; TÜ Eesti Mereinistituut, 2015. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 47 Raid jt., 2011; Saat jt., 2011; Põllumajandusministeerium, 2013. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 23 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tuulehaugi arvukus on kõikuv, sõltudes peamiselt looduslikust ja kalastussuremusest väljaspool Läänemerd, aga ka pinnavee temperatuurist kudemisperioodil48. Sõõrsuud Eesti vetes kaks liiki: jõesilm ja merisutt, neist viimane harvaesinev. Jõesilmu rannikumerd asustavad täiskasvanud isendid on parasiitse eluviisiga. Koeb jõgedes, elu jooksul koeb korra. Arvukus on stabiilne. Jõesilmu seisund Eestis on märgatavalt parem kui kogu Euroopas tervikuna. Töönduslikult püütakse kudemisrände ajal jõgedes, kalastussuremus on tõenäoliselt suhteliselt kõrge49. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud (Joonis 2.10). Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim50. Joonis 2.10 Potentsiaalsed koelmualad50. Võõrliigid Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline 48 Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 49 Saat jt., 2011. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 50 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 24 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Ökosüsteemi seisukohalt on agressiivsed võõrliigid võimelised mõjutama ka põhjaselgrootute kooslusi ning kaudselt seetõttu kogu ümbritsevat keskkonda. Võõrliik saakloomana võib suurendada röövtoiduliste kalade (haug, koha, ahven) populatsioonide arvukust ja individuaalset kasvukiirust. Uue ja väga efektiivse kiskja lisandumine mõjutab kogu ökosüsteemi (muuhulgas nii põhja- kui ka pelaagilise süsteemi) toimimist ja selle tasakaalu. Ümarmudil näiteks toitub rannakarpidest, millel on oluline roll kogu ökosüsteemi toimimisel ja veekeskkonna isepuhastamisel, filtreerides mereveest välja üleliigse hõljumi ning selle kaudu vähendades eutrofeerumisprotsesside ilminguid Läänemeres. Rannakarpide eemaldamine ökosüsteemist võib põhjustada vee läbipaistvuse drastilist vähenemist, niitjate merevetikate vohamist, sh olulise töönduskala (räime) kudealade kvaliteedi langemist. Samuti mõjutab agressiivne liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku51. 2.3.1.2 Kalapüük Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed52. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 53. Rannapüük merel toimub 12 meremiili üldjuhul kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 88752 . Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 54. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 53. Eesti mereplaneeringu raames loodud mereplaneeringu portaalis on esitatud kartograafiliset informatsioon muuhulgas rannapüügi ja traalimise intensiivsuse kohta (Joonis 2.11 ja Joonis 2.12). 51 TÜ Eesti Mereinstituut, 2016. Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks, 1. osa < link > 52 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 53 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 54 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 25 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.11. Rannapüük 2011-2019, keskmine aastane kalasaak tonnides (saagikus – mida tumedam värv, seda suurem saagikus)55. Joonis 2.12. Traalimise intensiivsus 2014-2017, keskmiselt kg ruudu kohta kuus55. 2.3.1.3 Kalavarud Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile56. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi 55 Eesti mereala planeeringu portaali väljavõte seisuga 26.11.2020 < link > 56 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 26 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti kontekstis on peamised töönduslikud kalaliigid räim ja kilu. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra57. Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem57. Tursavaru on Läänemere idaosas püsinud viimase kümnendi madalamail tasemel, mille on põhjustanud pikaajaline madal sigimise efektiivsus (tingituna ebasoodsaatest keskkonnatingimustest) ja intensiivne püük. Tänu 2003. aasta keskmisest arvukamale põlvkonnale on Läänemere idaosa tursa kudekarja biomass alates 2005. aastast mõnevõrra suurenenud, olles 2008. aasta alguses hinnanguliselt siiski 40% madalam pikaajalisest keskmisest. Eesti vetes ei ole tursa sihtpüük majanduslikult tulus ning turska püütakse vaid kaaspüügina. Samas püüavad Eesti laevad turska ka Läänemere lõunaosas. Läänemere lõhepüük tugineb peamiselt kalakasvandustest asustatud isenditele, sest lõhe looduslik varu on madalseisus58. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. Viimastel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt59. 2.3.2 Siseveekogude kalastik, kalavaru ja -püük Eestis on 44 liiki mageveekalu, lisaks 3 liiki sõõrsuid ehk silmusid60. Eesti suurima siseveekogu Peipsi järve kalafauna on liigirikas. Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul elab 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Püügi suuruse alusel järgnevad ahvenale latikas, koha ja särg. Kiisk ja luts on teisejärgulise tähtsusega püügikalad. Harrastuspüüdjatele on olulisemad püügikalad ahven ja särg, neile järgnevad koha, haug ja latikas. Kiisa, nuru, roosärge ja viidika tähtsus seisneb vaid püügirõõmus. 57 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 58 Keskkonnaministeerium, 2019. Kalandus ja Läänemeri < link >. 59 Kalanduse Teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 60 Eesti Maaülikool, 2020. Eesti magevee kalad < link >. 27 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas61. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat62. Peipsi järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad63. Võrtsjärv on Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve järel suuruselt teine Eesti siseveekogu, kus on käinud ja käib ka praegu, küllaltki intensiivne kutseline kalapüük. Võrtsjärves ja selle sissevooludega suudmetes elab 31 kalaliiki ja peaaegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm). Aeg- ajalt lähevad püünisesse ka vikerforell ja karpkala, kes seniseil andmeil järves ei koe, vaid on sattunud sinna ümbruskonnas asuvatest kalakasvandustest. Saagi suuruse põhjal on Võrtsjärve peamised töönduskalad viimaseil kümnendeil olnud latikas, koha, angerjas ja haug. Neile järgnevad särg, ahven ja luts. Ent Võrtsjärve unikaalsus seisneb selle, et sinna on asustatud viimase 50 aasta jooksul hulgaliselt angerjamaime, ning seetõttu on olnud angerjas aastakümneid Võrtsjärve töönduskaladest tähtsamaiks ja väärtuslikumaks kalaliigiks61. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi63. Emajõgi ühendab kahte Eesti suuremat järve, Peipsit ja Võrtsjärve, samuti arvukaid vanajõgesid, lisajõgesid jne. Kuna 100 km pikkune jõgi on kalade tähtis rändetee, püütaksegi peamiselt rändel kalu. Emajõgi on läbi aegade olnud oluline kalapüügipiirkond. Emajõel püüdvate kalurite ametlik aastasaak on kõikunud 16–46,2 tonni vahel. Viimasel seitsmel aastal on see liikunud tõusujoones ja 2018 oli rekordiline aasta. Praeguse kalapüügieeskirja kohaselt 61 Keskkonnaministeerium, 2020. Siseveed ja kalandus < link >. 62 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 63 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 28 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel on keelatud püüda ka tuurlasi, kuigi teadaolevalt on Emajões registreeritud vaid võõramaiseid ja ilmselt kasvandustest vabanenud tuuraliike. Meie pärismaine tuuraliik – Atlandi tuur – merest Emajõkke ei pääse. Vabastada tuleb ka alamõõdulised isendid. 2019. aasta seisuga kehtivad Emajõel alammõõdud latika, haugi, linaski, koha, lutsu, angerja ja siia kohta. Peamiselt püütakse Emajõest latikat, kelle osakaal on viimase 10 aasta vältel kutseliste kalurite aastasaagis olnud keskmiselt 80,9% ja harrastuskalastajate saagis hinnanguliselt 51%. Lisaks latikale saadakse Emajõest kutselisel püügil suures mahus särge (2009.–2018. aasta keskmine osakaal saagis 9,1%) ja haugi (4,1%), mõnevõrra vähem säinast (1,7%), linaskit (1,1%), koha (1,1%), ahvenat (0,6%) ja nurgu (0,6%). Üheteistkümne ülejäänud kalaliigi keskmine osakaal saagis on olnud kokku 0,8%64. Harrastuskalapüük Eestis on ca 1200 rohkem kui 1 ha pindalaga järve ja ca 2178 vooluveekogu, millest enamik ei oma kutselise kalapüügi seisukohast väärtust, küll aga harrastuskalapüüdjate seas. Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis, kuid mitmete Eesti jõgede ökoloogiline seisund on halb ja seda eelkõige nende tõkestatuse tõttu. Siiski on Eestis harrastuskalapüügiga tegelemiseks piisavalt kvaliteetseid veekogusid, millest võimalik püüda erinevaid kalaliike. Eestis on hinnanguliselt ligi 50 000 harrastuskalastajat. Harrastuskalapüük on populaarseim 19-36 aastaste meeste seas65. Piirkondades, kus keskkonnaminister on määranud kalavarude kaitse eesmärgil piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkondades, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning on kehtestatud kasutada lubatud püügivahendite piirarv, annab püügiõiguse kalastuskaart. Kalastuskaardi väljastab Keskkonnaamet. Analoogselt kutselistele kaluritele, kehtib ka harrastuspüügi puhul mitmetele kalaliikidele ja vähkidele alammõõdu piirangud ja ajalised püügikeelud. Samuti reguleeritakse kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendite arvu. Peamised harrastuskalurite poolt püütavad kalaliikideks on ahven, haug, särg, latikas, koger, linask, jõeforell kuid püütakse ka mitmeid teisi kalaliike olenevalt veekogust ja kalastaja eelistustest. Merekaladest võib harrastuskalapüügi seisukohast oluliseks pidada vaid lesta. Populaarne on samuti vähipüük66. 2.4 Vesiviljelus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, 30 kalakasvandust ja 25 jõevähikasvandust. Samas peab nentima, et kõik kasvandused ei anna vesiviljelustoodangut. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra, kui kogutoodang oli 943 tonni. 2019. aastal kasvas aga kogutoodang 1062 tonnini, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust üle 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga. Harilikku jõevähki turustati 2019. aastal 0,93 tonni64. Eestis on vesiviljelus traditsiooniliselt tähendanud kalade kasvatamist. Eestis kasutatakse järgnevaid vesiviljelustehnoloogiaid: • Läbivoolusüsteem – kasutab 16 ettevõtet, ca 80% toodangust. 64 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 65 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 66 Keskkonnaministeerium, 2009. Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2009-2013. < link > 29 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel • Vee korduvkasutuse süsteem ehk retsirkulatsioonisüsteem – kasutab 10 ettevõtet, ca 20%67. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka 100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini68. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 on seadnud eesmärgiks, et säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures merevesiviljelust ning maismaavesiviljelust, kuid 2019. a ulatus kogu kasvatatud kaubakala müük 1062 tonnini69. Kuna merevesiviljelusega tegelebki 2019. a seisuga suuremas mahus vaid OÜ Redstorm, siis võib järeldada, et sellest kogusest 941 tonni müüdi maismaa kasvandustes kasvatatud kala ning 121 tonni merevesiviljeluses kasvatatud kala. Läänemerd iseloomustab ühe vesiviljelusele äärmiselt olulise nähtuse olemasolu. Nimelt on Läänemere avaosa vesi kihistunud ja esineb nii hooajalist (temperatuuri järgset) kui ka püsivat (merevee tihedusest e. soolsusest tingitud) kihistumist. Sesoonne kihistumine tekib suvisel perioodil, kui pindmine veekiht soojeneb ja nii tekib 10−20 m paksune pindmine soojem veekiht. Sellel hetkel võib pindmine veekiht soojeneda kuni 20−25 kraadini. Samas, selle kihi all on vesi endiselt 4−5 kraadi lähedal. Selline merevee kihistumine kestab mõni kuu ja laguneb sügiseste tormidega. Erinevast veemasside soolsusest põhjustatud kihistumine on püsiv. See väljendub mitme vee füüsikalis-keemilise parameetri taseme muutuses umbes 50−60 m sügavusel. Eelkõige sellel sügavusel tõuseb järsult merevee soolsus (ja seega ka tihedus). Vesiviljeluse ja ka ökoloogilise tähtsusega on just selle soolsuse muutusega kaasnev hapnikukontsentratsiooni langus. Seega peab vesiviljeluse kavandamisel arvestama, et sügavamal kui 50 m Läänemere avaosa tingimustes vesiviljelust kavandada ei saa. Samuti peab vesiviljeluse kavandamisel arvestama apvellingu ehk süvavee kerke võimalusega, mille käigus tuuakse teatud hüdroloogiliste ja klimaatiliste tingimuste esinemisel sügavate merevee kihtide vett pinnale. Sellega võib kaasneda ajutiselt ka pindmiste veekihtide hapnikukontsentratsiooni järsk langus70. Mereala kasvanduse rajamisel on oluline, et mere sügavus oleks piisav ja sobivad hoovused tagaksid piisavas koguses värske vee olemasolu. Kala saab kasvatada jäävabal perioodil, kuna talvine jää koos heitlike ilmaoludega võib sumbakonstruktsioonid ära lõhkuda. Eestis puuduvad tuulte eest kaitstud sobiva vee sügavusega merealad (võrreldes näiteks Soome Ahvenamaa ümbrusega), mille tulemusena peab sumpade asukoha valikul ka selle asjaoluga arvestama70. Karpide kasvatamine toimub enamasti veesambas ja karbikasvanduste materjalidena kasutatakse eri tüüpi hõljuvsubstraate, mis riputatakse veesambasse ning kinnitatakse merepõhja raskuste abil. BBG (Baltic Blue Growth) projekti tulemused näitasid, et karbikasvatamine on Eestis tulemuslik, majanduslikult tasuv ja karbikasvandustega eemaldame ka suuri koguseid toitaineid. 67 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 68 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 69 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 10.08.2020 70 TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 30 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Üldiselt sobivad vesiviljeluseks kõige paremini suurvetikad, kes kasvavad väga kiiresti, kasutavad enim toitaineid ning suudavad ressursside pärast konkureerida teiste liikidega. Suurvetikateks loetakse liike, millede mõõtmed on suuremad kui 2 cm. Läänemeres esineb kokku üle 550 liigi suurvetikaid. Suurvetikate levik Läänemeres on seotud eelkõige soolsuse, sobiva substraadi olemasolu, avatuse ja vee läbipaistvusega. Iga liik vajab oma elutegevuseks teatud ökoloogiliste tegurite kompleksi. Madala soolsuse tõttu on Eesti rannikumere merepõhja taimestiku liigiline mitmekesisus üldiselt üsna madal. Meie vetes võib kohata kuni 80 liiki suurvetikaid ja kõrgemaid taimi71. Vetika- ja karbikasvatus - vetikaid ja karpe 2018. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud72. Vesiviljeluseks enim sobiv suurvetika liik agarik on ainuke töönduslikult kasutatav suurvetikaliik Eesti. Agarikust toodetakse geelistuvaid polüsahhariide. Seda kogutakse rannast rannaheidiste näol ning traalitakse merest Väinamere piirkonnas. Ressursi kasutamine algas juba eelmise sajandi 60-ndate lõpus73. 2.5 Põhjavee seisundi kirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi.74 Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel (Joonis 2.13 ja Joonis 2.14), olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee 71 TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 72 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 73 Tartu ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. < link > 74 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 31 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Eesti keskmine netoinfiltratsioon on 70 mm aastas – seega on summaarne iga-aastaselt asenduv põhjavee kogus suur75. Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas inimese kohta. Põhjaveevaru on jaotunud ebaühtlaselt maapinnalähedaste ja sügavate põhjaveekihtide vahel. Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda.76 Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks77. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. Eesti vesiviljelusettevõtted kasutavad, olenevalt asukohast, kasvatatavatest liikidest ja tehnoloogiast, nii pinna- kui põhjavett. Sektori veekasutust reguleeritakse Eestis vee erikasutusloa või keskkonnakompleksloaga. Joonis 2.13. Põhjavee keemiline koondhinnang78 75 Põhjaveekomisjon, 2004 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. 76 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 77 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 78 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 32 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.14. Põhjavee koguseline koondhinnang79. 2.6 Loodusväärtused 2.6.1 Bioloogiline mitmekesisus Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid80. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas80. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, 79 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 80 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > 33 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised81. 2.6.2 Eesti mereala elustik, va kalastik 2.6.2.1 Merepõhja elustik Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Merepõhja taimestik 1992–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithoderma ja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht82. 2.6.2.2 Suurselgrootud 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp (Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda82. 2.6.2.3 Linnustik Eesti merealaga on oma elutsükli jooksul seotud enam kui 60 veelinnuliiki. Siinsetes vetes peatuvad veelinnud erinevatel aastaaegadel näiteks sulgimiseks, talvitumiseks kui ka läbirändel. Rannikul ja väikestel meresaartel pesitsevad veelinnud toituvad ja kasvatavad oma pojad üles merel. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veel paljud maismaalinnud82. Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige geograafilisest paiknemisest vahetult Ida-Atlandi rändetee ühel olulisel harul. Seda haru kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis ulatuvad Lõuna-Aafrikani. Eesti meremadalikud on neile sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks, samuti kasutatakse neid madalike talvitusaladena. Vaatamata meie akvatooriumi suhteliselt väikesele pindalale peatub siin märkimisväärne osa mõne linnuliigi 81 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 82 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 34 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel kõigist isenditest. Ligikaudsete hinnangute alusel võib meie vetes peatuda näiteks 48% merivardi, 25% auli ja 20–22% vaeraste rändetee asurkondadest 83. Eesti mereplaneeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega. Mainitud uuringuteks on Eesti mereala planeeringu alusuuringud „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornitoloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Tegemist on mahukate uuringutega, kus on esitatud põhjalik ülevaade erinevate linnuliikide käitumismustrite kohta. Alljärgneval joonisel (Joonis 2.15 ) on esitatud näitena kõigi rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad (Joonis 2.16). Joonis 2.15. Kõigi rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad84. 83 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 84 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs 35 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.16. Linnustikule sensitiivsed alad (punane viirutus)85. 2.6.2.4 Mereimetajad Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme - elupaikadeks Väinameri ja Liivi laht – nende piirkondadega on seotud hüljeste talvitumis- ja sigimisalad (Joonis 2.18). Viigerhülge edukaks sigimiseks on vältimatu merejää olemasolu mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. See liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežii miga (hallhülge püsielupaigad). Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole86. Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Telemeetria abil kogutud andmete põhjal on eristatud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimis- ja talvitusalad ning rändealad. Valimi suurust võib pidada piisavaks üldistuste tegemiseks, kuid esitatud andmeid ei tohi käsitleda absoluutsetena, pigem kirjeldavad need erinevate piirkondade kasutamise intensiivsust ja iseloomu ning võimaldavad piiritleda üldisemalt liigile omaseid ja olulisi elupaiku87. 85 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs 86 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 87 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. < link > 36 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.17. Viigerhüljeste toitumisalad Lääne-Eestis. Telemeetriliste uuringute andmetel toitumiskäitumise intensiivsus 5x5 km võrgustikus. Olulisimaks on vahemikud 0-70 asukohta ja 70-520 asukohta ruudus, sest need esindavad peamistest puhkealadest eemal asuvaid toitumisalasid. Kõrgemad (> 520) väärtused Hiiumaa laidudel on seotud liikumistega vahetus puheala läheduses, kus võib esineda ka toitumist, kuid kus metoodiliselt summeeruvad ka teised toitumisele sarnased käitumismustrid88. Viigerhülge olulised toitumisalad paiknevad Väinameres ning Liivi lahe osades, kus veesügavus ületab 40 meetrit (Joonis 2.17): Ruhnust kagu suunas ning Läti merealal Ruhnust lõunas. Teistel Liivi lahe avamerealadel selgelt toitumisalasid ei eristu, kuigi toitumisele viitavat käitumist esineb kogu lahe alal. Toitumisalad omavad suurt aastaajalist tähtsust maist novembrini. Viigerhüljeste puhkealad on seotud rannikul ja saarestikes asuvate kiviste madalikega ning on valdavalt Väinameres ning Väikese ja Suure väina lõunapoolsetel suudmetes. Andmed näitavad ka Ruhnu ranna kasutust üksikute isendite poolt, kuid kogu andmehulga kontekstis need alad oluliselt ei eristu. Andmete alusel on tuvastatav ka loomade puhkamine veepinnal, mil pikema aja jooksul on liikumised väga lokaalsed ja sukeldumised puuduvad. Puhkealad rannikul on valdavalt olemasolevate kaitsealade piirides. Puhkealadel on suur tähtsus aastaringselt, Hiiumaa laiud hüljatakse kui meri jäätub kuid nad on kasutusel jääst- jääni ning soojadel talvedel võib see kasutus olla praktiliselt aastaringne88. 88 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 37 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.18. Viigerhülge talvitus- ja sigimisalad. Telemeetriliste uuringute andmetel talvitus- ja sigimisalad 5x5 km võrgustikus89. Hallhülge kohta puuduvad Eesti rannikuvetest viigerhülgega analoogilised telemeetrilised uuringud. Aastatel 1995-2000 on läbi viidud täiskasvanud emastele hüljestele keskendunud liikumise ja paigatruuduse uuring, mis kasutas foto-identifikatsiooni meetodit. Selle tulemusena selgus, et liik on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega (Joonis 2.19). Merekasutust selle meetodiga uurida ei saa. Piiratud mahus tehtud telemeetriauuring osutab, et samast kohast samal ajal püütud isendite käitumine võib olla väga erinev ja esineb kindlasti seotust mõne merepiirkonnaga, mida korduvalt toitumiseks kasutatakse. 89 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 38 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.19. Samas lesilas märgistatud isase (vasakul) ja emase (paremal) hallhülge merekasutus 2007- 2008 aastal90. Olemasolevate andmete kombineerimisel ei saa üheselt tuvastada eri merealade kasutust (kasutusiseloomu eristades). Samas liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et see liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasolevate kaitserežiimidega. Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Üldiselt on teada, et tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt. sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse90. 2.6.3 Eesti magevete elustik, va kalastik Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabalt elavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki). Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki91. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit91. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi91. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv 90 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 91 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 39 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike92. Jõgede loomastik - põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria). Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast 93. Jõgede taimestik - fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat94. 2.6.4 Kaitstavad loodusobjektid Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), vältida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele liikidele95. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures96. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest97: 92 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020c < link > 93 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 94 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > 95 Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne. < link > 96 Keskkonnaagentuur, 2020. Keskkonnanäitajad < link > 97 Keskkonnaministeerium, 2020 < link > 40 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala98. Kaitsealused liigid jagunevad kolme kaitsekategooria vahel. Looduskaitseseaduse alusel kuuluvad I kaitsekategooriasse haruldased, hävimisohus liigid, mis esinevad väga piiratud alal või väga hajusate asurkondadena. Tingimustes, kus jätkuvalt avaldub ohutegurite toime, nende liikide väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb, ja mis võivad ohutegurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. III kategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Eestis esinevate kaitsekategooriat liikide arv on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 2.2). Tabel 2.2 Kaitsealused liigid Eestis. Kaitsekategooria Loomad (sh linnustik) Taimed Seened/samblikud I 21 liiki 35 liiki 10 liiki II 60 liiki 156 liiki 59 liiki III 135 liiki 74 liiki 28 liiki 2.6.5 Natura 2000 alad Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende looduslike elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura-võrgustik on loodud 1992. aastal ja koosneb linnualadest, mis moodustatakse EL-i linnudirektiivi I lisa liikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks, ning loodusaladest, mis moodustatakse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitseks. Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ajaks aastal 2004. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast (Joonis 2.20). Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura 2000 aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%99. 98 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 99 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 41 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 2.20 Eesti Natura 2000 loodusalad (märgitud punasega) ja linnualad (märgitud sinisega)100. Ala määramine Natura alaks ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Natura alal on lubatud tegevused, mis ei mõjuta oluliselt ala kaitse–eesmärke. Eesti seadusandluse järgi on KMH või KSH protsess kohustuslik, kui tegevusega või planeerimisdokumendi elluviimisega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2013-2019 jätkuvalt stabiilne või paranenud, seda ka kalandusega seotud liikidel ja elupaigatüüpidel (v.a kahepaiksed ja põllumaadega seotud linnuliigid)101. 100 Maa-amet, 2020 ja EELIS, 2020. 101 Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne. < link > 42 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2.7 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade Eesti kui mereriigi jaoks on kalandus olnud traditsiooniliselt oluline tegevusvaldkond, seda nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Otseselt saab kalandusega seotuks lugeda kalapüüki ja kala töötlemist, kaudselt on mõjutatud ka kaubandus, turism, toitlustus ja muud tegevusalad. Kuna osaliselt on kalandus hooajaline, tegutsevad kalanduses hõivatud püügivälisel ajal ka muudel tegevusaladel. Kalandus on oluline ka riikliku toidujulgeoleku seisukohalt. Valdkonna otsene rahaline panus riigi majandusse väike, kalanduse ja vesiviljeluse osatähtsus riigi aastases lisandväärtuses on olnud alates 2005. aastast 0,2 %102. Viimasel paaril aastal on kalapüügimahud suurenenud võrreldes 2012. a esinenud olukorraga peaaegu kõikides valdkondades (Joonis 2.21). Suurima osa kalapüügist moodustab traalpüük Läänemerel, mille maht tonnides, on viimastel aastatel tõusnud ning ajal moodustab see jätkuvalt enam kui 60% püütavast kalast tonnides. Joonis 2.21 Eesti kalanduse püügimahud perioodil 2012-2019103. Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügi ettevõtjate vahel ajaloolise püügiõiguse alusel, mis aitab tagada püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel. Kalapüüki Läänemere avamere osas ja kaugpüügil Atlandi ookeanil reguleeritakse eelkõige maksimaalselt lubatava püügikoguse abil, rannikuvetes ja sisevetes aga püügivahendite arvu ja osaliselt nn blokk-kvoodi abil. Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Tuginedes kutselise kalapüügi registri andmetele oli 2017. a Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 916 ja sisevetes 317. 2018 ja 2019. a oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20, kaugpüügis 3, rannapüügis 943 ja 1187 ning sisevetes 319 ja 340. Rannapüügis on toimunud 2019. a kalapüügiloa omanike arvu kasv (ca 20 %). 102 Statistikaameti andmed. Statistika andmebaas andmebaas.stat.ee (kasutatud 19.10.2020), näitaja „RA0046 Lisandväärtus tegevusala (EMTAK 2008, 2-kohaline kood) järgi“. 103 Statistikaameti andmed, 2020 < link > 43 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Kalapüügi tootjaorganisatsioonid tekkisid 2005. a, koondades traalpüügisektoris nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 27-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 19 ehk 60% on koondunud tootjaorganisatsioonidesse. Kolme kilu-räime tootjaorganisatsiooni kuuluvate ettevõtete valduses on Läänemere traalpüügiks 22 aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Tootjaorganisatsioonide liikmete laevadel töötas 2018. a seisuga 111 inimest. Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu kuuluvad ka rannapüüdjad. Sisevete püügis – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. a latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon. Ranna- ja sisevete püügiga tegelevate ettevõtete koondumine tootjaorganisatsioonidesse on vajalik selleks, et koondada väiksemaid kalakoguseid suuremateks tarneteks, saavutada mõjukamat turujõudu ja lahendada logistilisi probleeme. Eesti peamiseks kala ekspordiartikliks on külmutatud kala (2018. a eksportis Eesti 108 400 t kalatoodangut). Suurema osa sellest moodustas külmutatud kilu ja räim ning soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud ja paneeritud kala. 2018. a eksporditavast kalast 86% oli Eesti päritolu ja moodustas 59% kogumüügitulust, mis näitab Eesti kalatöötlemissektori sõltuvust ekspordist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas eksport 2,5%. Suurim kogus kala ja kalatooteid (40 267 t) eksporditi Ukrainasse. Kuna kala ei väärindata ja eksporditakse sisuliselt toorainet, siis eksporditavate toodete koguväärtus on madal, millest tulenevalt on püügisektori kasum väike. 2019. a keskmine esmakokkuostuhind (majanduslikult olulistel liikidel) oli kilul 0,17 EUR/kg ja räimel 0,18 EUR/kg. Esmakokkuostuhinna muutus protsentides 2008-2018 on olnud kilu puhul -0,01 EUR/kg ja räimel -0,06 EUR/kg.104 Sektoris hõivatute koguarvust annab 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmed. Selle kohaselt tegutseb kalandusega otseselt seotud tegevusaladel kokku enam kui 3000 töötajat, neist ligikaudu kolmandik kalapüügi või –kasvatuse valdkondades. Nii vesiviljelustoodet tootmise kui ka kalatöötlemisega tegelevate ettevõtete tööhõive trend on viimasel kolmel aastal languses: tööga hõivatute keskmine arv on vähenenud 2014. a ca 2000 inimese pealt 1218 inimeseni 2019. a ning vesiviljeluses samal aastal tööga hõivatute arv langenud 64 inimeseni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatav tööjõuvajaduse prognoos ei näe aastani 2026 kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas ette olulisi muutusi töötajate arvus. Prognoositakse aastaks 2026 pigem töötajate vähenemist tulenevalt töötajate kõrgest keskmises vanusest. Kalandussektoris on kvalifitseeritud töötajad kõrges vanuses ja kalapüügist põhisissetulekut saavate kalurite osakaal vaid 10%. Rannakalurite keskmine vanus on üle 50 aasta. 2019. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu 1141 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1472 eurot105. Uutel ettevõtjatel on püügisektorisse väga keeruline ja kulukas siseneda. Selleks, et siseneda sektorisse on vaja omada ajaloolist püügiõigust, mille soetamine on kulukas. Teine võimalus püügisektoris tegutseda on olla kantud kalurina püügiõiguse omaniku kalapüügiloale, kuid sellisel juhul sõltub loale kantud isik kalapüügiloa omanikust, mis ei taga piisavat stabiilsust ja kindlust, et teha investeeringuid varustusse (soetada püügivahendeid ja täita esmaseid püügijärgseid käitlemisnõudeid). Lisaks eeltoodule on piiratud meresegmentidesse laeva kandmine. Meresegmenti on võimalik laeva kanda, kui eelnevalt on sama suure või suurema püügivõimsusega (arvestatakse peamasina mootorivõimsuse (kW) ja kogumahutavuse (GT) järgi) laev või laevad sellest segmendist välja kantud. Sellisel juhul on uue laeva registrisse kandmise õigus isikul, kes laeva registrist välja 104 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 105 https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-024 44 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel kandis või isikul, kellele ta selle õiguse loovutas. Kui õigusi ei kasutata 36 kuu jooksul, otsustab Maaeluministeerium, kuidas vabanenud püügivõimsust kasutatakse ja millises segmendis. Sektorisse sisenemiseks vajalikud investeeringud võrreldes püügist saadav keskmise tuluga rannapüügis on samas väiksed ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikele kaluritele ainuke sissetulekuallikas (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas)106. 106 Kutselise kalapüügi register 45 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 3. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel on kasutatud kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. 46 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Teiste strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava meetmetega. Kumulatiivsete mõjude tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse sellele, kuidas erinevate strateegiliste dokumentide valdkondlikud meetmed ja tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele või kas erinevad tegevused võivad kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele (sh koelmualadele) ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud rakenduskava lahenduseni. Rakenduskava koostamise käigus koostatakse esmalt SWOT analüüsid EMKVF prioriteetide kaupa. SWOT analüüside eesmärk on välja selgitada sektori kitsaskohad ja vajadused arengu, investeeringute, innovatsiooni jms. suhtes. Tulenevalt SWOT analüüsist määratleti vajadused ja nende põhjal töötati välja sekkumised – sekkumised hõlmavad kogu loogilist ahelat – meetme disainist , rakendamisest kuni sihtrühmani. Seega SWOT analüüside põhjal selgus, millised meetmeid on vajalik rakenduskavas EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste eesmärkide täitmiseks rakendada. Seejuures kaaluti vajadusel alternatiivseid meetmeid (stsenaariumeid). Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. 47 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Käesolevas peatükis on kajastatud olulisemad EMKVFi 2021-2027 rakenduskavaga seotud teised strateegilised planeerimisdokumendid (nii Euroopa Liidu kui ka Eesti omad). KSH objektiks olev EMKVF 2021-2027 on jätkuks senini kehtinud EMKF 2014-2020. Seejuures on koostatava rakenduskava aluspõhimõtted ja seeläbi ka alusdokumendid üldjoontes samad, mis varasema puhul. Alljärgnevalt on esitatud seosed teiste strateegiliste dokumentidega: • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; • Euroopa roheline kokkulepe; • Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks; • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Eesti merestrateegia; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017– 2023 (perspektiiviga 2027); • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021; • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Paralleelselt koostatav perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava. Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (vajadusel arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Looduskaitse arengukava aastani 2020; • Turismi arengukavaga 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; • Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu programm 2014-2020. Koostamisel olevad strateegilised planeerimisdokumendid: • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ (Merenduspoliitika 2021-2030 koostatakse transpordi taristu ja liikuvuse arengukava alamprogrammina); • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027; 48 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035. Peatükis 5 ehk vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas EMKVF-i tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüsis (ptk 5) analüüsitakse järgnevaid strateegilisi dokumente: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • EL elurikkuse strateegia aastani 2030; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. . 49  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 4.1 EMKVF rakenduskava prioriteetide ja erieesmärkide seosed olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega. Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk EL kliima- ja energiapoliitika Vähendada kasvuhoonegaaside Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade raamistik aastateks 2020-2030 heidet 2050. aastaks 1990. aasta mootorite asendamise või tasemega võrreldes 80–95%. moderniseerimise kaudu. EL strateegia „Talust taldrikule“ Vähendada sõltuvust pestitsiididest ja Prioriteedid 1 ja 4 Veekeskkonna bioloogilise antimikroobikumidest, vähendada mitmekesisuse ja ökosüsteemide liigset väetamist, suurendada kaitsmisele ja taastamisele kaasa mahepõllumajandust, parandada aitamine loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. Hea merekeskkonna seisundi saavutamine. Euroopa roheline kokkulepe Muuta EL ressursitõhusa ja Prioriteedid 1 ja 4 Rakenduskava eesmärkideks on konkurentsivõimelise majandusega säästliku tegevuse tugevdamine, sh nt ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole jätkusuutliku kalapüügitegevuse enam kasvuhoonegaaside netoheidet tugevdamine ja ka heitgaaside ja kus majanduskasv on vähendamine. ressursikasutusest lahutatud. Eesti 2035+ strateegia Eesti majandus on tugev, Prioriteedid 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja uuendusmeelne ja vastutustundlik. keskkonnaalaselt jätkusuutliku Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kalapüügitegevuse tugevdamine. turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, tegevusega seotud kogukondade areng. Kliimapoliitika põhialused aastani Eesti pikaajaline eesmärk on üle Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade 2050 minna vähese süsinikuheitega mootorite asendamise või majandusele, mis tähendab järk- moderniseerimise kaudu. järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. 50  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Eesti riiklik energia- ja kliimakava CO2-heite vähendamine, Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade aastani 2030 taastuvenergia kasutuselevõtt, mootorite asendamise või energiatõhusus, energiajulgeolek, moderniseerimise kaudu. energia siseturg, teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Ühendada globaalsest konkurentsist Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja „Säästev Eesti 21“ tulenevad edukusenõuded säästva keskkonnaalaselt jätkusuutliku arengu põhimõtete ja Eesti kalapüügitegevuse tugevdamine traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Säästva arengu tegevuskava aastaks Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2030 säästvat majandusarengut ning keskkonnaalaselt jätkusuutliku tagada kõikidele inimestele kalapüügitegevuse tugevdamine. inimväärne töö. Tagada säästev tarbimine ja tootmine. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; Eesti merestrateegia Säilitada või saavutada hiljemalt Prioriteet 1 Veekeskkonna bioloogilise aastaks 2020 mereala hea mitmekesisuse ja ökosüsteemide keskkonnaseisund. kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Heaolu Arengukava 2016-2023 Kõrge tööhõive tase ning pikk ja Prioriteedid 1, 2 ja 3 Püügivõimsuse kvaliteetne tööelu. Sotsiaalse kalapüügivõimalustele kohandamise ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, edendamine püügitegevuse püsiva sooline võrdsus ning suurem lõpetamise korral ning rahuldava sotsiaalne kaasatus. elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral. 51  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Säästva vesiviljelustegevuse edendamine. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Rahvastikupoliitika põhialused 2035 Kindlustada Eesti rahvastiku Prioriteet 3 Kalanduse ja vesiviljelusega seotud kestlikkus ja areng, lähtudes selles ranniku ja sisemaa kogukondade põhiseaduslikust ülesandest tagada areng. eesti rahvuse, keele ja kultuuri Tagada sinimajanduse võimaluste, sh säilimine läbi aegade. keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Tagada elamisvõimalused Eesti igas Prioriteedid 1 ja 3 Püügivõimsuse asustatud paigas. Selleks on vajalikud kalapüügivõimalustele kohandamise kvaliteetne elukeskkond, head ja edendamine püügitegevuse püsiva mugavad liikumisvõimalused ning lõpetamise korral ning rahuldava varustatus oluliste võrkudega. elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Teatavate õhusaasteainete Tagada olukord, kus aastaks 2030 Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade heitkoguste vähendamise riiklik vähendatakse kavandatud meetmete mootorite asendamise või programm aastateks 2020 – 2030 abil õhusaaste kahjulikku mõju moderniseerimise kaudu. 52  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva Saada põhjalik ülevaade Eesti Prioriteet 1 Veekeskkonna bioloogili vesikondade veemajanduskavad veekogude seisundist ning planeerida mitmekesisuse ja ökosüsteemide 2015-2021 tegevusi jõgede, järvede ja kaitsmisele ja taastamisele kaasa rannikuvee ning mere seisundi aitamine. parandamiseks. Veemajanduskavade Hea merekeskkonna seisundi üldeesmärgid on suunatud vee hea saavutamine. ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali saavutamisele ja mitteheas seisundis vee heasse seisundisse viimisele. Hiiu maakonnaga piirneva mereala Tagada Hiiu maakonna mereala Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja maakonnaplaneering ruumilise arengu eesmärkide täitmine keskkonnaalaselt jätkusuutliku läbi kaasava planeerimisprotsessi. kalapüügitegevuse tugevdamine Hiiumaa mereala ressursside väärtustamine, säilitamine ja Säästva vesiviljelustegevuse jätkusuutlik kasutamine Hiiumaa edendamine. huvides, mis tagab Hiiumaa tasakaalustatud arengu. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud rannik kogukondade areng. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Pärnu maakonnaga piirneva mereala Pärnu mereala on ökoloogiliselt Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja maakonnaplaneering puhas ja vaatuslik meri, mis on keskkonnaalaselt jätkusuutliku asukohaks kestlikule kalandusele, kalapüügitegevuse tugevdamine. turismile ja puhkemajandusele, hoitud ja väärtustatud loodus- ja Kalanduse ja vesiviljelusega seotud rannik kogukondade areng. 53  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk kultuuriobjektidele ning toimivatele sadamatele ja laevateedele. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Paralleelselt koostatav perioodi Viis üldist poliitikaeesmärki – Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2021-2027 Euroopa Liidu nutikam, rohelisem, ühendatum, keskkonnaalaselt jätkusuutliku ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava sotsiaalsem ja inimestele lähedasem kalapüügitegevuse tugevdamine. Euroopa. energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine; Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Looduskaitse arengukava aastani Inimesed tunnevad, väärtustavad Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2020 ning hoiavad loodust ja oskavad oma keskkonnaalaselt jätkusuutliku teadmisi igapäevaelus rakendada. kalapüügitegevuse tugevdamine. Liikide ja elupaikade soodne seisund 54  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk ja maastike mitmekesisus on tagatud Kalanduse tõhusa kontrolli ja ning elupaigad toimivad ühtse õigusnormide täitmise edendamine ökoloogilise võrgustikuna. ning andmete usaldusväärsuse Loodusvarade pikaajaline püsimine edendamine, et teha teadmistel on tagatud ning nende kasutamisel põhinevaid otsuseid; arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Turismi arengukava 2020 Eesti transpordisüsteem võimaldab Prioriteet 3 Tuleb tagada sinimajanduse inimeste ja kaupade liikumist võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul sotsiaalsete ja inimressursside parem ja kestval moel. kasutamine. Riigi jäätmekava 2014-2020 Korrastada ning korraldada Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja jäätmehooldust süsteemselt kõigil keskkonnaalaselt jätkusuutliku valdkonna tasanditel. Jäätmekava kalapüügitegevuse tugevdamine. strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamine. Lääne-Eesti saarte biosfääri Lääne-Eesti saarestik on kujunemas Prioriteet 1 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja programmiala. Säästliku arengu Eesti juhtivaks rohemajandusliku keskkonnaalaselt jätkusuutliku programm 2014-2020 innovatsiooni ja pilootprojektide kalapüügitegevuse tugevdamine piirkonnaks kohalike looduslike ja poollooduslike maismaa- ja Kalanduse ja vesiviljelusega seotud merekoosluste loodusvarade kestliku ranniku ja sisemaa kogukondade kasutamise alal. areng. 55  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Transpordi ja liikuvuse arengukava Toetada Eesti majandusarengut läbi Prioriteet 1 Energiatõhususe suurendamine ja 2021+ (koostamisel) poliitika tõhusa toimimise kiiresti CO2 heite vähendamine kalalaevade muutuvas keskkonnas. Tagada, et mootorite asendamise või valdkonna poliitilised sihid ning moderniseerimise kaudu. erinevad tegevussuunad oleks omavahel loogiliselt seotud, sh koostoimes muude valdkondlike poliitikaeesmärkidega. alusdokumentides sätestatut. EL põllumajanduspoliitika Tõhustada arukat, vastupidavat ja Prioriteet 1. 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja strateegiakava 2021–2027 mitmekesist põllumajandussektorit, keskkonnaalaselt jätkusuutliku (koostamisel) mis tagab toiduga kindlustatuse. kalapüügitegevuse tugevdamine Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Säästva vesiviljelustegevuse Euroopa Liidu keskkonna- ja edendamine kliimaeesmärkidesse. Parandada maapiirkondade sotsiaal- Kalandus- ja vesiviljelustoodete majanduslikku olukorda. turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadus- ja arendustegevuse, Prioriteet 1. 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja innovatsiooni ning ettevõtluse innovatsiooni ja ettevõtluse ning keskkonnaalaselt jätkusuutliku arengukava 2021 – 2035 turismi – ühises strateegilises kalapüügitegevuse tugevdamine (koostamisel) raamistikus käsitlemise tingib 56  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk vajadus tekitada nimetatud Kalanduse tõhusa kontrolli ja valdkondade vahel senisega õigusnormide täitmise edendamine võrreldes suurem sünergia ja sidusus. ning andmete usaldusväärsuse Suunata tootlikkuse ja lisandväärtuse edendamine, et teha teadmistel kasvule nii lühikeses, keskmises kui põhinevaid otsuseid. ka pikas perspektiivis, selleks erasektori TA investeeringute kasvu Veekeskkonna bioloogilise soodustades. mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Kalakasvatusliku taastootmise Kalakasvatusliku taastootmise abil Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja tegevuskava 2017–2019 parandada ohustatud sh kaitsealuste keskkonnaalaselt jätkusuutliku (perspektiiviga 2023). kalaliikide seisundit ja suurendada kalapüügitegevuse tugevdamine; nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide Kalanduse tõhusa kontrolli ja püügiks Eestis. õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 57  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste Eesti sisevete ja riimveelise Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja kalaliikide koelmualade taastamise rannikuala mageveeliste, keskkonnaalaselt jätkusuutliku programm 2017–2023 poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalapüügitegevuse tugevdamine; (perspektiiviga 2027). kalaliikide koelmute kättesaadavuse suurendamine. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 58 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 5. Vastavusanalüüs Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas EMKVF-i tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5.1 kuni 5.11), kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid, teises tulbas EMKVF-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsiti järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia - kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. EL elurikkuse strateegia aastani 2030 - Et elurikkus saaks 2030. aastaks olla taastumise teel, tuleb loodust rohkem kaitsta ja taastada. Selleks tuleks parandada ja laiendada kaitsealade võrgustikku ning töötada välja kaugeleulatuv ELi looduse taastamise kava. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia – ühendab kaheksat Läänemere ümber paikenvat ELi liikmesriiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani) . Eesmärgiks on tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna arengut. Alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 - Toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat. Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ - Välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020 - Perioodil 2014–2020 on vesiviljeluse strateegia prioriteediks olemasolevate, juba rajatud tootmiste konkurentsivõime arendamine ja investeeringud turul edukate ettevõtete laiendustesse. Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 - Säilitamaks Eesti positsiooni rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses (sh Euroopa Teadusruumis), on vajalik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tasakaalustatud areng. Ettevõtete teadus- ja arendusvõimekuse ja riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajates on oluline osa avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse võimekusel, sh ülikoolide tasemel ja efektiivsusel. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 - Saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ja edukaks eksportööriks Eesti 59 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel viljelustingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide osas. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks – koondada ja koordineerida erinevaid meetmeid, mille rakendamine võimaldab Eesti merealal saavutada või säilitada head keskkonnaseisundit (st mere ökosüsteemide terviklikkust, struktuuri ja toimimist). Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest: Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua, et EMKVF rakenduskava toetab üldiselt teiste strateegiliste dokumentidega püstitatud eesmärke ning vastuolud rakenduskaval erinevate strateegiliste eesmärkidega puuduvad. 60  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 5.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Kliimamuutused ja Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Arvestades Merendus-, Kalandus- ja puhas energia – investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on kliimamuutuste ning Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse kavandatud sekkumised kliimamuutuste neist ühiskonnale ja rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut leevendamise ja puhta energia eesmärgiga keskkonnale alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. kooskõlas. tulenevate kulude ja Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh negatiivse mõju investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. piiramine Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Säästev transport – Rakenduskava otseselt ei tegele transpordiküsimustega, kuid kaudselt haakub Arvestades Merendus-, Kalandus- ja ühiskonna teemaga: Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on majanduslikele, kavandatud sekkumised transpordist keskkonnale sotsiaalsetele ja Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse johtuva soovimatu mõju minimeerimise keskkonnaalastele rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetust, üleminekut eesmärkidega kooskõlas. vajadustele vastavate alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist transpordisüsteemide tagamine ja neist Aga kaudselt seostuvad transpordimõjude vähendamisega ka meede 3.1.1 - majandusele, Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, kus toetatakse ühiskonnale ja lühikest tarneahelat püüdjalt, väärindajalt otse tarbijale. keskkonnale johtuva Ning Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja soovimatu mõju vesiviljelustoodete töötlemiseks), mille raames toetatakse mh ühislogistikat. minimeerimine 61  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Säästev tarbimine ja Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja tootmine – säästvate investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade teenindamiseks Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava tarbimis- ja vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad säästva tootmise tootmisviiside Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille eesmärkide saavutamist. edendamine raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Säästva tarbimise edendamisel on rakenduskava eesmärkidel, millel on roll kohaliku kala tarbimise Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh erinevaid uuringuid suurendamisel. Kohalikul toorainel põhinev tarbimine omab väiksemaid keskkonnamõjusid Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh tänu tarbijate lähedusele, mis vähendab toodete investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks transportimise energiakulu. Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni-programm ja Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus, mille raames toetatakse mh innovatsiooni säästlikku töötlemise suunas Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille raames toetatakse mh keskkonna tingimuste parendamist ning ressursitõhususe suurendamist ja taastuvenergeetika kasutusele võttu 62  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Loodusressursside Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja säilitamine ja selektiivseid püügivahendeid ning hülgepeleteid Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava haldamine – Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike meetmed ja sekkumised toetavad loodusressursside uuringuprogrammide elluviimist (eeskätt kalavarude ja kalapüügiga seonduv) loodusressursside säilitamise ja haldamise haldamise eesmärkide saavutamist. Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh parandamine ja uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist nende liigkasutamise vältimine, Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames tunnistades toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves ökosüsteemide osalevate inimeste koolitamist jm toimimise väärtust Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist (eeskätt vesiviljelusega seonduv) Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Rahvatervis – hea Rakenduskava otseselt ei tegele rahvatervise küsimustega, kuid kaudselt Arvestades Merendus-, Kalandus- ja rahvatervise haakuvad teemaga: Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on edendamine 63  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele võrdsetel tingimustel Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh kavandatud sekkumised rahvatervise eesmärgiga ja terviseohtude investeeringud ohutuse, töötingimuste ja energia efektiivsuse parandamisse kooskõlas. vastase kaitse Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus parandamine (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus, mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Sotsiaalne kaasatus, Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Erinevad Merendus-, Kalandus- ja demograafia ja ränne ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava – kõrge sotsiaalse Seega aitavad kogu rakenduskavaga kavandatud sekkumised kaudselt kaasa meetmed ja sekkumised toetavad sotsiaalse kaasatusega ühiskonna heaolu säilitamisele ja parandamisele. kaasatuse eesmärkide saavutamist. ühiskonna loomine, võttes arvesse Rannapiirkondadest rahvastiku migratsioon tõmbekeskustesse tõenäoliselt põlvkondade sisest ja jätkub ning rakenduskava meetmete rakendamisega seda tõenäoliselt vahelist solidaarsust, vastupidiseks pöörata ei õnnestu, küll aga aitavad EMKVF meetmed ning kodanike eelduslikult seda protsessi pidurdada. elukvaliteedi kui püsiva individuaalse heaolu eeltingimuse kindlustamine ja suurendamine Ülemaailmne vaesus Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Otseselt ei näe rakenduskava ette tegevusi, mis ja säästva arengu ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. haakuksid säästva arengu propageerimisega kogu alased väljakutsed – maailmas, kuid kaudselt toetavad sekkumised säästva arengu säästva arengu alaste liidu rahvusvaheliste aktiivne kohustuste kooskõlas tagamist. propageerimine kogu 64  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele maailmas ning ELi Seega puudub erinevatel Merendus-, Kalandus- ja sise- ja välispoliitika, Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskaval ülemaailmse säästva vastuolu antud eesmärkidega. arengu ja liidu rahvusvaheliste kohustuste vahelise kooskõla tagamine. Tabel 5.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Looduse kaitsmine ja Kaudselt aitavad eesmärgi täitmisele kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja taastamine Euroopa Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava liidus – sidus selektiivseid püügivahendeid ning hülgepeleteid meetmed ja sekkumised toetavad looduse kaitsealade kaitsmise ja taastamise eesmärkide saavutamist. võrgustik; ELi Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringud, mis on seotud mereprügi kogumisega, laevade teenindamiega Kõige otsesemalt on seotud valdkonnaga looduse taastamise seoses pilsivetega, ohtlik jäätmetega, nõuetele vastava tankimisteenuse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja kava. tagamine jm keskkonnanõuetega ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja uuringuprogrammide elluviimist. bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist projektide järelhindamist ja uuringuid. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves Kuid ka erinevad investeeringu ja osalevate inimeste koolitamist jm innovatsioonitoetused kannavad eneses keskkonnamõjude vähendamise ja Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse ressursitõhususe eesmärke. riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Samuti on olulised erinevad uuringute toetused. Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide Erinevate teadusasutuste poolt teostatavatest kaitse ning taastamise toetus (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja 65  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute merekeskkonna uuringutest saadava paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja informatsiooni integreerimine ja koostöö andmete uuringuid kogumisel võimaldab süvendada teadmisi kalavarude seisundis toimuvate muutuste ja nende Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh põhjuste kohta. Olgugi, et riikliku uuringute investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks programmi fookus on seatud eeskätt kalandus- Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh poliitiliste eesmärkide täitmiseks MeM, kaasneb riiklike uuringuprogrammide elluviimist sellega ka kalavarude kaitse ja seeläbi laiemalt Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames vee ökosüsteemide kaitse. toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Ümberkujundavate Kaudselt aitavad eesmärgi täitmisele kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja muutuste Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava võimaldamine – uus uuringuprogrammide elluviimist meetmed ja sekkumised toetavad antud juhtimisraamistik; eesmärkide saavutamist läbi selle, et kogutakse ELi keskkonnaalaste Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames täiendavaid alusandmeid, mis võimaldaksid toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves õigusaktide paremaid otsuseid juhitimisraamistiku ja osalevate inimeste koolitamist jm rakendamise ja nende õigusloome kujundamiseks. täitmise tagamise Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse tugevdamine; riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Erinevad kalandusuuringud ja andmete kogumine tuginemine lõimitud Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh võimaldavad teha järeldusi keskkonnaseisundi ja kogu ühiskonda riiklike uuringuprogrammide elluviimist olukorra, selle muutuste ja muutustega seotud hõlmavale põhjuste osas ning seeläbi rakendada kogutud lähenemisviisile infot keskkonnaalaste otsuste tegemisse. EL tegevus Eesmärgi täitmisele aitavad kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja ambitsioonika Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava üleilmse elurikkuse selektiivseid püügivahendeid ning hülgepeleteid meetmed ja sekkumised toetavad elurikkuse tegevuskava nimel – kaitsmise ja taastamise eesmärkide saavutamist. kõrgemate Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringud, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega eesmärkide seadmine Kuigi rakenduskava meetmed on eeskätt Eesti ja suuremate kohaliku tasandi meetmed, siis on meetmed 66  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele kohustuste võtmine Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike sihitud selliselt, et oleks loodud eeldused ka üleilmselt tasandil; uuringuprogrammide elluviimist Läänemere seisundi parandamisele. Kogutav info välistegevuse Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh ja rakendatavad praktikad on ülekantavad ka kasutamine ELi uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist vähemalt osaliselt üleilmsel tasandil ja seetõttu on eesmärkide kaudselt antud EL eesmärgi täitmist soodustavad. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames edendamiseks. toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Tabel 5.3 Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Mere päästmine – Eesmärgi täitmisele aitavad kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja ohtlike ainete Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava kasutamise ja mõju meetmed ja sekkumised toetavad Läänemere päästmise eesmärkide saavutamist, kuna meetmed 67  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele vähendamine; Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh aitavad kaasa jätkusuutlikule ressursikasutusele ja toitainete merre laevamootorite vahetamist säästlikumate vastu, selektiivseid püügivahendeid on sihitud keskkonnamõjude vähendamisele. sattumise ning hülgepeleteid vähendamine Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh vastuvõetava investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse tasemeni; seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja kujunemine keskkonnanõuetega meresõidu ohutuse ja Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike turvalisuse poolest uuringuprogrammide elluviimist juhtivaks piirkonnas; piirkonna muutmine Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist keskkonnasäästliku laevanduse Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus eeskujuks. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist 68  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Heaolu Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja suurendamine – investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade teenindamiseks Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava kultuuri ja vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad Läänemere loomemajanduse Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille piirkonna heaolu eesmärkide saavutamist, kuna edendamine; haridus, raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse paralleelselt keskkonnamõjude leevendamise teadusuuringute ja väljatöötamisse või parendamisse toetamisega, aitavad meetmed tagada kalandus- ja tööalase vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ning Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh konkurentsivõime erinevaid uuringuid võimaldavad ka selle kasvamist. edendamine; inimeste tervise Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Samuti on oluline roll kalanduspiirkondade parandamine ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks kohalike strateegiate rakendamise toetusel, kuna edendamine; Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames sellega nähakse ette ka toetusi ettevõtluse piirkonna toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse mitmekesistamisele. potentsiaali täielik väljatöötamisse või parendamisse realiseerimine Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh teadusuuringutes, investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe innovatsioonis ja suurendamiseks VKEdes; kaitse Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete maismaal esinevate töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid hädaolukordade, uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks õnnetuste ja piiriülese Meede 2.2.3 - Müügivõimekuse edendamise toetus (ettevõtete tegevused) ning kuritegevuse eest; Meede 2.2.4 – Turuarendustoetus (Riigi tegevused) aitavad suurendada toodete müüki ja suurendavad seeläbi sektoriga seotud inimeste heaolu maapiirkonna suurendamine Meede 2.2.5 - Tootmis- ja turustamiskavade toetus, mille raames tootmis- ja turismi kaudu. turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega seotud tegevused 69  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni-programm, Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus ning Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus aitavad arendada kalatöötlemist ning suurendavad seeläbi turupotentsiaali ning seeläbi kasvatada ka inimeste heaolu Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille eesmärk on tõsta ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid, teadmisi ja investeeringusuutlikkust ning seeläbi rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust tervikuna ja ettevõtluse mitmekesistamisele. Tabel 5.4 Eesti maaelu arengukava 2014-2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Teadmussiirde ja Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus Erinevad Merendus-, Kalandus- ja innovatsiooni (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava tugevdamine innovatsiooni meetmed ja sekkumised toetavad teadmussiirde ja põllumajanduses, Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh innovatsiooni eesmärkide saavutamist, kuna metsanduses ja uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetatakse teadlaste ja sektori esindajate vahelist maapiirkondades. koostööd, uuringuid ja infovahetust. Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud innovatsiooni Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus, mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, millede raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist ning seeläbi teadmussiiret ja innovatsiooni ka maapiirkondades 70  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Toiduahela Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus Erinevad Merendus-, Kalandus- ja korraldamise, (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh uute toodete, Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava sealhulgas teenuste ja varustuse väljatöötamist või parendamist ning uute meetmed ja sekkumised toetavad toiduahela põllumajandus- tootmismeetodite loomist ja juurutamist korraldamise eesmärkide saavutamist. toodete töötlemise ja turustamise, loomade Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh heaolu ja investeeringud keskkonnamõjude leevendamiseks ja investeeringuid riskijuhtimise digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara kasutuselevõtmine) edendamine põllumajanduses Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamist või parendamist ning uute tootmismeetodite loomist ja juurutamist Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse investeeringuid uute toodete tootmiseks Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks Meede 2.2.3 - Müügivõimekuse edendamise toetus (ettevõtete tegevused) ja Meede 2.2.4 – Turuarendustoetus (Riigi tegevused), millede raames toetatakse: jätkusuutlikkuse ja kvaliteedisertifikaatide vms taotlemist, (virtuaal)messidel osalemist, messikülastusi, kontaktreise, turu-uuringuid ning muid turundusüritusi Meede 2.2.5 - Tootmis- ja turustamiskavade toetus, mille raames toetatakse turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega seotud tegevusi 71  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni-programm ja Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus (ettevõtete innovatsiooni toetus) mille raames toetatakse innovatsiooni kalatöötlemisel Loodusvarade Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja tõhusama kasutamise investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade teenindamiseks Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava edendamine ning vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad loodusvarade vähese CO2-heitega Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille tõhusama kasutamise edendamine ning vähese ja kliimamuutuste raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes suhtes vastupidavale väljatöötamisse või parendamisse vastupidavale majandusele ülemineku eesmärkide majandusele saavutamist, kuna toetatakse nii ressursitõhusust, Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse ülemineku toetamine rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut taastuvenergiale üleminekut, kui ka muid põllumajandus-, alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist kalandus- ja vesiviljelussektori toidu- ja keskkonnamõjusid vähendavaid tegevusi. metsandussektoris. Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid tootmismahu suurendamiseks ja investeeringuid Samuti on kalapüük ja sageli ka vesiviljelus keskkonnamõjude leevendamiseks väiksema CO2-jalajäljega kui loomakasvatus Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh maismaal ning kala osakaalu suurendamine investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe toidulaual aitab kaasa antud eesmärgi suurendamiseks saavutamisele. Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille raames toetatakse mh keskkonna tingimuste parendamist ning ressursitõhususe suurendamist ja taastuvenergeetika kasutusele võttu Meede 2.2.3 - Müügivõimekuse edendamise toetus, Meede 2.2.5 - Tootmis- ja turustamiskavade toetus ning Meede 2.2.4 – Turuarendustoetus, millega toetatakse kala osakaalu kasvu toidulaual. 72  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Sotsiaalse kaasatuse, Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Kõik rakenduskavaga kavandatud sekkumised vaesuse vähendamise ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa sotsiaalsele ja majanduskasvu Eraldi võib välja tuua järgmise meetme: Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kaasatusele, vaesuse vähendamisele ja edendamine kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille raames toetatakse majanduskasvu edendamisele maapiirkondades. maapiirkondades. tegevusgruppide koostöö projekte, veeelusressursside väärindamist, rannapüügisadamate arendamist, ettevõtluse mitmekesistamist, keskkonna tingimuste parendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, digitaliseerimist, ressursitõhususe suurendamist ja taastuvenergeetika kasutusele võttu Tabel 5.5 Eesti Merenduspoliitika 2012-2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Merendus on ohutu, Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja turvaline ja investeeringud ohutuse ja töötingimuste parandamisse. Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava merekeskkonna Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh meetmed ja sekkumised toetavad merekeskkonna seisund on paranenud investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seisundi eesmärkide saavutamist. Samuti aitavad – ohutus ja turvalisus seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja kalalaevade investeeringud ohutusse kaasa veeliikluses ja keskkonnanõuetega merenduse ohutuse eesmärkide täitmisele. sadamates on Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus paranenud; (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud Rakenduskava ei tegele otseselt merenduse merekeskkonna uute töötingimuste innovatsiooni ohutusega, kuid kaudselt aitavad seda tagada seisund on erinevad investeeringumeetmed. Nt kalalaevade paranenud. Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse investeeringutoetuste raames rahastatakse mh rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut investeeringuid kontrolli ja järelevalve alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist seadmetesse, mille suurem kasutamine aitab Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide samuti kaasa meresõidu ohutusele. kaitse ning taastamise toetus (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja Merekeskkonnaseisundi parandamine on aga bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute kõikide rakenduskava meetmete fookuses. paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid 73  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus), mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Avaliku sektori Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja tegevused toetavad investeeringud kontrolli ja järelevalve seadmetesse Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava merenduse arengud – Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike meetmed ja sekkumised toetavad antud merenduse korraldus uuringuprogrammide elluviimist eesmärkide saavutamist läbi selle, et kogutakse ja seadusandlik baas täiendavaid alusandmeid, mis võimaldaksid Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames on tõhusamad. paremaid otsuseid merenduse korralduse ja toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves õigusloome kujundamiseks. osalevate inimeste koolitamist jm Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse Uuringute ja järelevalve raames kogutav info riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist võimaldab teha faktipõhiseid järeldusi kalanduse Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh olukorra osas, mis on eelduseks ka merenduse riiklike uuringuprogrammide elluviimist korralduse osas põhjendatud otsuste tegemisel. Eesti merendus- Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike Erinevad Merendus-, Kalandus- ja haridus ning teadus- uuringuprogrammide elluviimist Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ja arendustegevus on Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh meetmed ja sekkumised toetavad teadus- ja kaasaegsel tasemel – uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist arendustegevust eeskätt kalanduse ja Eestis antav vesiviljeluse valdkonnas, andes sellega Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames merendusharidus teemakohast sisendit nii merendushariduse, kui toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste kindlustab kõigile ka merenduse alase teadusinfo kogumisele ja levitamist merendussektori vajalike spetsialistide koolitamisele. valdkondadele Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames vajalike spetsialistide toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, koolitusi ning kaasaegse õppe veeressursside väärindamise kompetentsi keskust tasakaalustatud mahus; Eestis loodud 74  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele merenduse teadustöö maht ja kvaliteet on tõusnud. Rannaäärne elu- ja Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- külastuskeskkond on ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine ehk 2027 rakenduskava sekkumised loovad eeldused atraktiivne, soodustada kohaliku ettevõtluse arengut ja merekultuuripärandi edasiandmist. mereturism ja merendus ning randlusega seotud soodustades ettevõtluse arenguks ning merekultuuripärandi ja mereturismi ja Eraldi võib välja tuua Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike –traditsioonide säilimise on tagamiseks. kohaliku ettevõtluse strateegiate rakendamise toetus, mille eesmärk on tõsta ranna ja sisevete arengut, kalurite sissetulekuid, teadmisi ja investeeringusuutlikkust ning seeläbi merekultuuripärandit rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust tervikuna. antakse edasi – mereturism ja merendus ning randlusega seotud ettevõtlus on arenenud; merekultuuripärandi ja –traditsioonide säilimine on tagatud. Tabel 5.6 Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014-2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Vesiviljeluse säästva Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike Otseselt ei tegele EMKVF rakenduskava 2021- arengu ja kasvu uuringuprogrammide elluviimist 2027 ruumilise planeerimise abil vesiviljeluseks tagamine Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille sobivate alade kindlakstegemisega, kuid erinevad kooskõlastatud raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse innovatsioonitoetused ja teadlaste ning ettevõtjate ruumilise väljatöötamisse või parendamisse koostöö toetused, samuti kalandusuuringute planeerimise abil – toetused tagavad olulisel määral täiendava info 75  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele vesiviljeluseks Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames laekumist, mis võimaldab paremini kindlaks sobivate alade toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves määrata ka vesiviljeluseks sobivaid alasid ja kindlakstegemine; osalevate inimeste koolitamist jm seeläbi toetada sinimajanduse kasvu. sinimajanduse kasv. Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Euroopa Liidu Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- vesiviljeluse investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. 2027 rakenduskava sekkumised loovad eeldused konkurentsivõime Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh vesiviljeluse konkurentsivõime suurendamiseks. suurendamine. mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Euroopa Liidu Kogu EMKVF 2021-2027 rakenduskava ja kavandatud sekkumiste eesmärk Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- ettevõtjatele võrdsete haakub antud strateegilise eesmärgiga. Kui vaadelda kitsalt vesiviljelussektorit, 2027 rakenduskava sekkumised on kooskõlas võimaluste tagamine, siis on peamised meetme toodud käesoleva tabeli eelneval kahel real. ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamise kasutades ära nende eesmärkidega. konkurentsieeliseid. 76  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 5.7 Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Kompetentne Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed teadustugi ühise uuringuprogrammide elluviimist toetavad kompetentse teadustoe pakkumist põllumajandus- kalanduspoliitika kujundamisel igati. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames poliitika ja toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves kalanduspoliitika osalevate inimeste koolitamist jm kujundamisel ja rakendamisel. Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Kompetentne Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed teadustugi uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetavad kompetentse teadustoe pakkumist põllumajandus-, kalandussektorile ja on seeläbi oluliseks sisendiks Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toidu- ja valdkonna investeeringute kujundamisel ja toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste kalamajandus- rakendamisel. levitamist sektorile. Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Samuti kaudselt võivad teemaga haakuda erinevad innovatsioonitoetused. Teadlaskonna Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid käesoleva tabeli EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed on kestlikkus – eelneval kahel real nimetatud meetmed loovad eeldusi ka noorteadlastele antud eesmärgile kaasa aitava iseloomuga, kuid ei suurendada sobivate uurimisvaldkondade leidmiseks ja seeläbi nende osakaalu tõstmiseks tegele otseselt antud eesmärgiga. Samas loovad noorteadlaste teadlaskonna hulgas. uuringute ja teadlaste ning ettevõtjate koostöö osakaalu teadlaste meetmed head eeldused noorteadlaste osakaalu hulgas. kasvamiseks. 77  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Nüüdisaegne Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid käesoleva tabeli EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed materiaal-tehniline esimesel kahel real nimetatud meetmed loovad eeldusi ka vähemalt osaliselt toetavad antud eesmärgi täimist kaudselt. baas ja taristu. läbiviidavate uuringute tarvis uurimisvahendite soetamiseks. Eesti teadlased Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid ei ole välistatud, et EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed osalevad erinevate uuringute või innovatsiooniga seotud arendustegevuste juures võib toetavad antud eesmärgi täimist kaudselt. rahvusvahelises toimuda ka rahvusvaheline koostöö. teaduskoostöös. Toimiv teadmussiire, Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed sh nõustamisteenus uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetavad antud eesmärgi täimist otseselt läbi teadusasutuste ja teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö toetamise. Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames põllumajandus- toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste ettevõtjate vahel levitamist Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Tabel 5.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade Rakenduskava sekkumistest on otseselt Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus järgmine meede: Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori arvestavad ja toetavad kliimamuutustega ning sotsiaal-majanduslikult oluliste vahetamise toetus, mille raames toetatakse kohanemise arengukava eesmärke. Paljudel ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite sekkumistel on küll kaudne mõju, kuid vastuolu ja piisava kvaliteediga. vahetusis, üleminekut alternatiivsetele kütusetele kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. Eestile oluliste biomajandussektorite puudub. jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, Samuti näevad investeeringutoetused ja metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba innovatsioonitoetused ette investeeringuid kaevandamisega. ressursitõhususse, taastuvenergia (päike, tuul, 78  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid maasoojus, biomass) kasutuselevõttu, on majandussubjektide poolt parimal võimalikul keskkonnasäästlikkesse seadmetesse ja viisil juhitud. keskkonnamõjude leevendamisse. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud. Biomajandussektori (kalanduse ja Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud vesiviljelussektori) jätkusuutlikkusega arvestab elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete aga kogu rakenduskava. energiatõhusus. Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht. Tabel 5.9 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Kõrgema tootlikkuse, konkurentsivõimelise hinna Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- ja stabiilse kvaliteedi saavutamine. innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse aitavad kaasa vesiviljeldussektori arengule ja väljatöötamisse või parendamisse toetavad seda igati. Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, Seega on rakenduskava ja arengustrateegia mille raames toetatakse mh investeeringuid omavahel kooskõlas. tootmismahu suurendamiseks ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse Koduturu eeliste kasutamine. Kõik antud tabeli muudel ridadel nimetatud meetmed loovad eeldused koduturu eeliste kasutamiseks 79  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Vesiviljelusettevõtete koostöö ja strateegiline Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus partnerlus. (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks Kõrgema lisandväärtusega ja eristuvate toodete Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu arendamine. toetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, koolitusi ning veeressursside väärindamise kompetentsi keskust Eesti looduslike tingimustega sobivate ja kõrge Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete välisnõudlusega liikide viljelemine ning seda innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh toetava uurimis- ja arendustöö intensiivistamine. investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh 80  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Vesiviljelust toetava ettevõtluskeskkonna Kõik antud tabeli muudel ridadel nimetatud edendamine. meetmed soodustavad vesiviljelusega seotud ettevõtluskeskkonda Valdkonnaspetsiifiliste ja ärialaste teadmiste ning Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate oskuste omandamine. koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Tabel 5.10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja EMKVF rakenduskava 2021-2027 lähtub Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond – targa Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna 2027 rakenduskava sekkumised arvestavad PõKA ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu arengukava aastani 2030 (PõKA) eesmärkidest eesmärke ja toetavad eesmärkide saavutamist. tagamine on seotud avalike hüvedega. ning PõKA on rakenduskava alusdokumendiks. Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise – keskendub kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele. 81  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 5.11 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Luua toimiv ja tõhus merekaitsealade võrgustik Kaudselt haakuvad rakenduskava Antud tegevus ei haaku otseselt EMKVF Eesti majandusvööndis (väljaspool keskkonnamõjude leevendamisega seotud rakenduskava eesmärkidega, kuid kaudselt territoriaalmerd). meetmed ning ka antud eesmärgiga. kalanduse ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkusega arvestamisega ning uuringute Samuti annavad antud meetmekava meetme toetamisega rakenduskava meetmetes, rakendamiseks sisendit järgmised EMKVF soodustakse ka antud merestrateegia meetmekava rakenduskava meetmed: eesmärgi täitmist. Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Vastu võtta ja rakendada viigerhüljeste Viigerhüljeste kaitsekava on praeguseks vastu Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- kaitsekava. võetud. 2027 rakenduskava toetab viigerhüljeste kaitsekava elluviimist. EMKVF rakenduskava 2021-2027 osas arvestab teemaga järgmine meede: Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringud ohutuse, töötingimuste ja energia efektiivsuse 82  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele parandamisse, selektiivseid püügivahendeid ning hülgepeleteid Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine Vesiviljeluse piirkondlikud kavad võimaliku Nimetatud Merendus-, Kalandus- ja võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. keskkonnasurve ohjamiseks. on praeguseks Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostatud. meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid ja infot, ning teostada uuringuid, mis Kavade rakendamisele aitavad kaasa järgmised võimadalavad tegeleda vesiviljeluse võimaliku meetmed: keskkonnasurve parema ohjamisega. Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Võõrliikide alase teadlikkuse suurendamine nende Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille Nimetatud Merendus-, Kalandus- ja leviku ohjamiseks. raames toetatakse mh riiklike Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava uuringuprogrammide elluviimist meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid ja infot, ning teostada uuringuid, mis puudutavad võõrliike ja aitavad suurendada võõrliikide alast teadlikkust. 83  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, koolitusi ning veeressursside väärindamise kompetentsi keskust Rahvusvahelise ballastvee konventsiooni Otseselt ei ole antud teema rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- (BWMC) ratifitseerimine, rakendamise fookuses, kuid kaudselt seostub teemaga järgmine 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised ei ole hõlbustamine osaluse abil plaanitavas meede: antud eesmärgiga vastuolus piirkondlikus teabesüsteemis ja selle Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, rakendamine. raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Piirkondike kalapüügipiirangute väljatöötamine ja Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, Erinevad Merendus-, Kalandus- ja töönduskalade piirmõõtude kaasajastamine. mille raames toetatakse mh investeeringud Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava selektiivsetesse püügivahenditesse meetmed ja sekkumised aitavad koguda infot, et rakendada vajadusel piirkondlikke Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille kalapüügipiiranguid ja seega on rakenduskava raames toetatakse mh riiklike merestrateegia meetmekavaga selles osas uuringuprogrammide elluviimist kooskõlas. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve 84  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm Väheväärtusliku kala realiseerimise Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- soodustamine. (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh loovad eeldusi väheväärtusliku kala realiseerimise investeeringuid uute toodete tootmiseks, soodustamiseks. investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni- programm ja Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus, mille raames toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, koolitusi ning veeressursside väärindamise kompetentsi keskust Püügivõimsuse kohandamine hea Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus, Erinevad Merendus-, Kalandus- ja keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks. mille raames toetatakse riikliku kalandusandmete Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava kogumise programmi elluviimist meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid, et paremini kavandada püügivõimsuste Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille kohandamist raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Veeldatud maagaasi (LNG) kasutamise Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise Erinevad Merendus-, Kalandus- ja soodustamine laevakütusena. toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, meetmed toetavad otseselt antud merestrateegia üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, meetmekava meetme elluviimist LPG ning elektrimootorite paigaldamist Laevadelt puhastamata reovee merevette Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, EMKVF rakenduskava fookuses ei ole juhtimise vähendamine, sh ristluslaevadelt reovee raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade ristluslaevade sadamad, kui kalasadamate vastuvõtuvõimsuste tagamine sadamates. teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse investeeringutoetused on suunatud ka sadamates 85  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud keskkonnanõuetega arvestamist võimaldavatele mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega investeeringutele. Otse merre juhitava sademeveekanalisatsiooni ja Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi merestrateegia meetmekava meetmega sissekannet merre. Piirangute kehtestamine laevaliiklusele lainetusest Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- tingitud mõju korral. 2021-2027 fookuses. Kaudselt võib teemakohast 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud infot koguneda järgmise meetme rakendamisel: merestrateegia meetmekava meetmega Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Merereostustõrje võimekuse tõhustamine Antud tegevused ei ole otseselt EMKVF Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks rakenduskava 2021-2027 fookuses. Kaudselt 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merel. seostub teemaga järgmine meede: Meede 1.1.2 - merestrateegia meetmekava meetmega Kalasadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Merel punkerdamisega kaasnevate Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- keskkonnariskide ohjamine. 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega Püügivahendite märgistamise süsteemi Kaudselt seostub teemaga järgmine meede: Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- täiustamine kalapüügi paremaks kontrollimiseks Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve 2027 rakenduskava meetmed toetavad antud ja püügivahendite hülgamise välistamiseks. toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve 86  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Tegevuskava koostamine kalapüügivahendite seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves merestrateegia meetmekava meetmeid kaudselt kasutamise kontrolli tõhustamiseks ja hüljatud osalevate inimeste koolitamist jm ning vastuolu puudub. kalapüügivahenditest mere puhastamiseks. Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus raames määratakse mh püügivahendite parendamise toetuse meetme tingimustega nõuded püügivahendile enne selle aktiivseks muutmist (püügile viimist) ja nähakse ette vastavale asutusele kohustus kontrollida ja teostada järelevalvet püügivahendite üle. Mereprügistamise probleemi ennetamine ning Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- teadvustavate keskkonnahariduslike ürituste ja raames toetatakse mh investeeringuid, mis on 2027 rakenduskava meetmed toetavad otseselt koristustalgute korraldamine. seotud mereprügi kogumisega antud merestrateegia meetmekava meetme elluviimist Plastkottide kasutuse vähendamine, asjakohase Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- teavituse ja harivate tegevuste toetamine. 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega Rannapiirkonna kohalike omavalitsuste Kaudselt seostub teemaga järgmine meede: Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- tegevuskavade koostamine ja rakendamine 2027 rakenduskava meetmed toetavad antud Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike mereprügi vähendamiseks ja vältimiseks. merestrateegia meetmekava meetme elluviimist strateegiate rakendamise toetus, mille eesmärk on tõsta ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid, teadmisi ja investeeringusuutlikkust ning seeläbi rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust tervikuna. Sadamates ühtlustatud mereprügi Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- vastuvõtusüsteemi korraldamine. mille raames toetatakse mh investeeringuid 2027 rakenduskava meetmed toetavad otseselt kalalaevade teenindamiseks vajalikesse antud merestrateegia meetmekava meetme keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning elluviimist investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega 87  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Impulsshelide registri loomine. Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega 88 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6. EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Käesolevas peatükis teostatakse EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva mõju valdkondlik analüüs. Mõjude hindamine toimub strateegiliste eesmärkide täitmiseks seatud meetmete kaupa. Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud alljärgnevate värvikoodiga (Tabel 6.1), millele on täiendavalt esitatud sõnalised kirjeldused. Tabel 6.1. Hinnanguid iseloomustavad värvikoodid Erieesmärgi ning kavandatud sekkumisega (meetmetega) kaasneb Roheline otsene soodne (positiivne) mõju Erieesmärgi ning kavandatud sekkumisega (meetmetega) kaasneb Sinine kaudne soodne (positiivne) mõju Erieesmärk ning kavandatud sekkumine (meetmeted) ei aita tagada Punane keskkonnaeesmärkide saavutamist või nendega võib kaasned ebasoodne (negatiivne) mõju Keskkonnamõju täpset suunda ja iseloomu ei ole võimalik Kollane rakenduskava täpsusastmes hinnata või kavandatud sekkumised (meetmed) ei avalda olulist keskkonnamõju Võimalik kaasnev ebasoodne mõju olukorras, kus sekkumise Punane kiri (meetmete) üldine mõju on eeldatavalt soodne. EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmetele antud hinnangud on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4, millele järgnevalt on peatükkides 6.1. ja 6.2. esitatud mõju hindamise laiemad kirjeldused. ja vajadusel tehtud soovitused/ettepanekud meetmete/teemade kohta, millega tuleb rakenduskava edasisel koostamisel või ellurakendamisel kas täiendavalt arvestada või millega on küll arvestatud, kuid mis peaksid olema erilise tähelepanu all. 89  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 6.2. EMKVF 2021-2017 rakenduskava 1. prioriteedi (Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) 1. prioriteet - Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine Erieesmärk 1 - Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus Toetatakse: Investeeringud ohutuse tagamisse vähendavad kalapüügil Investeeringud ohutuse tagamisse ja olevate alustega õnnetuste toimumiste riske, millega kaasneb töötingimuste parandamisse on inimeste *investeeringud ohutuse, kaudne positiivne mõju nii veekvaliteedile, kui ka elustikule. (töötajate) tervisele positiivse mõjuga. töötingimuste ja energia Õnnetuste riskide vähendamine aitab ära hoida veereostust efektiivsuse Investeeringud ohutuse tagamisse ja ning seeläbi kahjusid kõikidele elupaikadele ja parandamisse töötingimuste parandamisse ning ka elustikuvormidele. energiaefektiivsuse parandamisse on * selektiivsed Investeeringud energiaefektiivsuse parandamisse aitavad kalandussektori ettevõtlusele ja seeläbi ka püügivahendid sh vähendada kalalaevade energiakulu ning seeläbi tööhõivele positiivse mõjuga, kuna need hülgepeletid kasvuhoonegaaside heidet. See omakorda aitab leevendada aitavad eelduslikult kokku hoida edaspidi (selektiivsed mõjusid kliimamuutustele ja on positiivse iseloomuga. kalapüügiga seotud kuludelt. püügivahendid) Eesmärk on soodustada selektiivsete, keskkonnasäästlike ja Selektiivsete ja keskkonnasäästlike * investeeringud hülgekindlate püügivahendite kasutuselevõtmist. Selektiivsete kalapüügivahendite laialdasem kasutuselevõtt, digitaliseerimisse (IT ja keskkonnasäästlike kalapüügivahendite laialdasem mis mõjub soodsalt kalavarude säilimisele, tarkvara ja riistvara kasutuselevõtt aitab vähendada soovimatut kaaspüüki ning on aitab tagada kalapüügisektori jätkusuutlikkust kasutuselevõtmine) seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Sellega kahandatakse ja on seeläbi positiivse mõjuga ettevõtlusele ja muuhulgas tõenäosust, et kaitstavad kalaliigid või ja kalade seeläbi ka tööhõivele. 90  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) * investeeringud noorjärgud võiksid püügivahenditesse sattuda. Vastavalt on Kõik meetmega toetatavad tegevused aitavad kontrolli ja järelevalve tegu positiivse meetmega kalavarude säilimise seisukohast. kaasa kalapüügisektori jätkusuutlikkusele ja seadmetesse selle tegevusala pikaajalisele säilimisele, millel Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega on positiivne mõju mh kultuuripärandi kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged, säilimise osas. kes on ka kaitsealused liigid, end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele Investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara soodne mõju. ja riistvara kasutuselevõtu osas) ning kontrolli- ja järelevalveseadmetesse annavad tõenäoliselt Investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara ka võimaluse täiendava info kogumiseks kasutuselevõtu osas) ning kontrolli- ja järelevalveseadmetesse teadus- ja arendustegevuse tarbeks. Siiski on võimaldava kalapüüki paremini korraldada ning selle üle ka otsene mõju teadus- ja arendustegevusele järelevalvet teha. See omakorda vähendab eelduslikult rakenduskava staadiumis keeruline kalapüügiga seonduvat energiakulu ning ka mõjub kaudselt prognoosida ja see sõltub konkreetsetest positiivselt vee-elustiku ning kalavarude säilimisele. projektidest ning kalandussektori ja teadusasutuste edasisest konkreetsest koostööst. Kliimamuutuste mõju mõjutab ka siinset kalandussektorit. Toetusmeetmed aitavad kliimamuutuste poolt tingitud kulude suurenemist või tulude vähenemist kompenseerida ja seeläbi sektoril kliimamuutustega kohaneda. Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus 91  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Toetatakse: Kalasadamate toetuse peamiseks eesmärgiks on Investeeringud sadamate infrastruktuuri ja Tähelepanu vaja pöörata: kalasadamatesse tehtavate investeeringutega leevendada kalalaevade teenindamiseks vajalikesse * investeeringud * kalasadamate kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju keskkonnasäästlikesse seadmetesse mõjuvad infrastruktuuri kliimamuutustele keskkonnale ja ökosüsteemile ning tõsta vastupidavust positiivselt kala edasisele turustamisele ning vastupanuvõime tõstmisele. * kalalaevade kliimamuutustele. seeläbi võimaldavad kalandussektoris teenida teenindamiseks suuremat tulu, mis omakorda mõjub * sadamate Investeeringud sadamate infrastruktuuri toovad küll kaasa vajalikud positiivselt nii tööhõivele, kui reoveekäitluslahendustele potentsiaalselt lühiajalised ebasoodsad mõjud, kui toimub keskkonnasäästlikud ettevõtluskeskkonnale ja samuti ehitustegevust nt meres või järves (kaide rekonstrueerimine seadmed, mis tagavad kalandussektori kultuuripärandi säilimisele. vmt). Pikas perspektiivis kaasnevad sellega soodsad mõjud, tooraine parema kuna korrastatud taristu aitab vältida õnnetuste riske ning Investeeringute, mis on seotud mereprügi kvaliteedi seeläbi etteprognoosimatute negatiivsete mõjude avaldumist kokkukogumisega, rakendumisega kaasneb * investeeringud, mis on veekvaliteedile ja elustikule ning elupaikadele. positiivne mõju eelkõige randa ja rannikut seotud mereprügi külastavate inimeste heaolule ja tervisele. Kalalaevade teenindamiseks vajalikud keskkonnasaastlikud kogumisega ja Teatav positiivne mõju kaasneb seadmed omavad samuti eelduslikult pigem kaudset soodsat keskkonnanõuetega; meresõiduohutusele ja turvalisusele, kuna mõju nii veekeskkonna kvaliteedile, kui ka sealsele elustikule. soodustatakse hüljatud kalapüügivahendite * investeeringud ressursi Mereprügi kogumisega ja muude keskkonnanõuete täitmisega merest eemaldamist. Seeläbi vähendatakse nt tõhususse seotud investeeringud omavad soodsat mõju kõikide võimalikke riske, mis võivad kaasneda * investeeringud looduskeskkonna mõjuvaldkondade osas, kuivõrd sellega hüljatud kalapüügivahendite (nt nakkevõrgud) taastuvenergia (päike, väheneb saastekoormus veekeskkonnale ja sealsele elustikule, sattumisega laeva sõukruvi ümber. Pikemas tuul, maasoojus, samuti väheneb vee-elustiku otsene kahjustamine mereprügi perspektiivis aitab meede kaasa mereprügi biomass, vedelgaas) tõttu. Investeeringud, mis on seotud mereprügi vähendamisele ja seeläbi väheneb kalapüügiga kasutuselevõtuks kokkukogumisega aidatakse kaasa hetkel merre sattuvate prügi koospüük. Kaudne positiivne mõju on jäätmete kokkukogumiseks ja luuakse eeldusi nimetatud seotud randade ja ranniku puhtuse ja hoolduse jäätmete vähemalt osaliselt taaskasutusse suunamiseks, mis on parendamisega, mis aitab vääristada merega seotud kultuuripärandit. 92  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) säästva ressursikasutuse seisukohast positiivse mõjuga ja Investeeringud ressursitõhususse ja seeläbi aitavad kaudselt leevendada ka mõju kliimamuutustele. taastuvenergiasse vähendavad nt fossiiliseid allikaid kasutatavate energiatootmisviiside Investeeringud ressursitõhususse ja taastuvenergia kasutamisse mahtusid ning seeläbi õhuheitmeid ja omavad omavad otsest positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisse. seeläbi kaudset soodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele. Samuti suurendavad need investeeringud perspektiivis kalanduse konkurentsivõimet ja omavad seeläbi soodsat mõju antud ettevõtlussektorile. Investeeringud sadamate kliimamuutustega kaasnevate mõjudele vastupanuvõime suurendamisse on soodsa mõjuga kiimamuutustega kohanemisel, Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud Toetatakse: Meetme eesmärk on kalanduse valdkonnas teostada uuringuid Kalandusuuringud omavad sotsiaalsele ja ja Uuringute tulemuste läbi viia ellu riiklikku majanduslikule keskkonnale positiivset mõju. * riiklike kalanduspoliitikat, võttes arvesse sektori vajadusi, teaduspõhist Kuigi uuringu tulemused võivad lisaks uutele uuringuprogrammide teadmussiiret ja PÕKA eesmärkide saavutamisse panustamist. võimalustele, seada kalandussektori elluviimine Erinevad kalandusuuringud annavad uut infot, mille alusel tegevustele ka täiendavaid piiranguid, on ka teha tulevikus paremaid otsuseid kalandus- ja seatavad piirangu pikaajaliselt soodsa mõjuga. vesiviljelussektori tegevuste korraldamiseks. Seega on Seda seetõttu, et keskkonnasäästlikku uuringutel kaudne positiivne mõju kõikidele looduskeskkonna kalavarude majandamise abil tagatakse ka hinnatavatele komponentidele. valdkonna majanduslik jätkusuutlikkus. 93  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus) Toetatakse: Uute toodete, tootmismeetodite, töötingimuste jm innovatsiooni Kalanduse valdkonnas innovatsiooni Kommetaariks võib lisada mõjud looduskeskkonnale on pigem kaudsed. stimuleerimise eesmärk on töötada välja või uute tootmismeetodite * uute toodete, teenuste võtta kasutusele uusi või oluliselt parendatud väljatöötamisel peab ja varustuse Innovatsioon võib seisneda kalapüügisektoris nt võõrliikide tooteid ja varustust ning suurendada seeläbi arvestama ka vastavate väljatöötamine või suuremal kasutuselevõtmisel. Võõrliikide kasutusele võtmine konkurentsivõimet, millel on soodne mõju kogu meetodite võimaliku parendamine vähendab survet majanduslikult olulistele kalaliikidele ja aitab sektori ettevõtluskeskkonnale. mõjuga kliimamuutustele. säilitada nende looduslikke varusid. Samuti vähendab * uute tootmis-, tarne- ja võõrliikide suurem kasutuselevõtt mõnevõrra nendepoolset EMKVF on merevesiviljeluse arendamisel müügimeetodite loomine toidukonkurentsi Läänemeres paiksetele liikidele, mis võib kolm peamist eesmärki: ja juurutamine pikemas perspektiivis mõjuda positiivsel nende varudele. 1. Suurendada vesiviljeluse toodangut (protsessiinnovatsioon) 2. Tagada vesiviljelustoodetele stabiilne ja Samuti võib vesiviljeluses innovatsioon seisneda uute liikide * uute töötingimuste konkurentsivõimeline kvaliteet võrdluses kasvatamises, millede hulka saavad kuuluda ka erinevad karbi- innovatsioon samaliigiliste kalade importtoodetega ning vetikakasvatuse tehnoloogilised lahendused. Karbi- ja 3. Elavdada sisemaa vesiviljelejaid, et need, vetikakasvatuse edendamine Läänemeres võimaldab viia saaks olla ettekasvatajad merevesiviljelusele ja merekeskkonnast välja toitaineid ning pidurdab seeläbi seeläbi parandada oma majanduslikku eutrofeerumist. jätkusuutlikkust ja paralleelselt toota oma Üldine innovatsioon nii maismaa-, kui ka merevesiviljeluses tootmisüksustes, kasutades ära olemasolevad võimaldab pakkuda eelduslikult tulevikus stabiilsemat maksimaalsed tootmismahud. kalatoodetega varustatust. Seeläbi väheneb mõnevõrra surve looduslike ressursside kasutamisele ja kaasneb eelduslikult 94  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) kaudne soodne mõju looduskeskkonnale. Otsene mõju Uute töötingimuste innovatsioon on eelduslikult kaitsealustele loodusobjektitele ja Natura 2000 võrgustikule soodsa mõjuga töötajate tervisele. puudub. Innovatsiooni jaoks tarvilikud tegevused Kliimamuutustele on mõju keeruline prognoosida, kuid eeldavad koostööd ka teadus- ning eelduslikult on innovatsioon pigem protsesse efektiivistav ja ei arendusasutustega, millega kaasneb soodne oma täiendavat ebasoodsat mõju kliimamuutustele. mõju teadus- ja arendustegevusele. Kultuuripärandile, kui kalandust ja kalapüüki vaadelda, võib kaudne soodne mõju kaasneda läbi tegevusvaldkonna konkurentsivõime paranemise ja seeläbi sektori jätkusuutlikkuse kasvu. Samuti võimaldab see kaudselt paremini toime tulla kliimamuutustega kohanemisega. Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus Toetatakse: Meetme eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori ja teadlaste Koostöö teadus- ja arendusasutustega kõrgema Teadlaste ning koostöö edendamine, sealhulgas teavitustegevuste, koolituste, lisandväärtusega toodete arendamisel omab kalandussektori koostöö * Nõustamisteenus uuringute ja katseprojektide elluviimine, mille läbi tõuseb otsest soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja osas on oluline eraldi *Uuringud sektori konkurentsivõime ja kasvab keskkonnasäästlik, teadus- ning arendustegevusele. Kaudselt tähelepanu pöörata ressursitõhus, teadmistepõhine majandamine ning paranevad kaasneb sellega ka soodne mõju inimeste võõrliikide suuremale *Teadmiste ja majandustulemused. tervisele ja varale. kasutuselevõtule. traditsioonide levitamine 95  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) *Koolitused Läbi teaduskoostöö ja teadmiste levitamise on kõikide Kultuuripärandile on mõju keeruline Lisaks on oluline koostööl osapoolte teadmised mh ka kalandusega seotud mõjude osas prognoosida, kuid teadmiste ja traditsioonide teadlastega kaasaegsete *Koostöö suuremad. See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid levitamisel on kultuuripärandile kaudne soodne tehnoloogiate, mõjusid looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi mõju. toomisprotsesside ja on tegemist soodsa mõjuga looduskeskkonnale. Antud soodne innovatsiooni toomine Kaudselt aitab teadus- ja arendustegevus ja mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja ettevõttetesse teadmiste jagamine kaasa ka kliimamuutustega vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises plaanis otsene kohanemisele. soodne mõju. Erieesmärk 2 - Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus Toetatakse: Mootori vahetamise toetuse kaudu suureneb kalalaevade Energiaefektiivsuse parandamine omab energiaefektiivsus kaasneb otsene soodne mõju eelduslikult positiivset mõju ka * rannapüügi laeva kliimamuutustele. ettevõtluskeskkonnale, kuna see aitab kokku mootorivahetus hoida kalapüügi kütusekulusid ja loob eeldused Seeläbi kaasneb samuti pikemas perspektiivis kaudne soodne * traalpüügilaeva seeläbi kalurite kasumi suurendamisele. mõju muudele looduskeskkonna aspektidele, kuna mootori vahetus kliimamuutuste leevendamine aitab kaasa ka kliimamuutustega Parem teenistus tagab ka parema võimekuse * üleminek seotud mõjude leevenemisele kogu looduskeskkonna osas. kliimamuutustega kohanemiseks ning aitab alternatiivsetele kaudselt kaasa ka merenduse ja kalandusega kütusetele nt LNG, LPG seotud kultuuripärandi säilimisele. * elektrimootorite Inimese tervisele meetmel märkimisväärne paigaldamine mõju puudub. 96  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Erieesmärk 4 - Efektiivse kalapüügi kontrolli ja järelevalve ning teadmiste põhiseks otsustamiseks vajalike usaldusväärteste andmete kogumise edendamine Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus Toetatakse: Meedet saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis Parem järelevalve tagab paremate teadmiste tagavad seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmise, alusel otsused kalandussektoris ja aitab seeläbi *järelevalvetehnoloogia, suurendades sealjuures avaliku halduse suutlikkust ja tagada sektori jätkusuutlikkust. Samuti sealhulgas arvuti riist- ja tulemuslikkust. võimaldab täpsem andmete kogumine teha ka tarkvara arendamine, täpsemat teadus ja arendustööd. soetamine, paigaldamine Läbi parema kontrolli ja info kogumise on kõikide osapoolte teadmised mh ka kalandusega seotud mõjude osas suuremad. Eelduseks on, et tõsiste rikkumiste arv langeb * järelevalve seadmete See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid korrelatsioonis läbiviidud ja vahendite soetamine looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi on järelevalvetoimingute arvuga. See tagab, et ja paigaldamine tegemist soodsa mõjuga looduskeskkonnale. Antud soodne perspektiivis jääb enam ressurssi * kalapüügi mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja preventiivseteks tegevusteks (nt teadlikkuse järelevalveks vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises plaanis otsene tõstmine).. kasutatavate soodne mõju, kuna nt parem järelevalve aitab ära hoida veesõidukite ehitamine keskkonnanõuete rikkumisi või tahtmatuid kõrvalekaldeid ja soetamine keskkonnaeesmärkidest. * kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammides osalemine 97  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) * kalapüügi järelevalves osalevate isikute koolitamine * sektoris tegusevate isikute koolitamine * avalikkuse teavitamine Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus Toetatakse: Kvaliteetsed andmed on vajalikuks sisendiks kalavarude Paremad ja ajakohasemad andmed aitavad majandamisotsuste tegemisel, aga ka mereelustiku kaitse paremate teadmiste alusel otsuseid teha ja * riikliku planeerimisel. Läbi parema info kogumise on teadmised võimaldavad seeläbi tagada sektori kalandusandmete kalandusega seotud mõjude osas suuremad. See loob eeldused, jätkusuutlikkust. Samuti võimaldab täpsem kogumise programmi et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on andmete kogumine teha ka täpsemat teadus ja elluviimine võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist soodsa mõjuga arendustööd. looduskeskkonnale. Antud soodne mõju on valdavas osas Kalavarude majandamine tugineb paljuski siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja vee-elustikule kaasneb teaduspõhisusele ja usaldusväärsetele eelduslikult pikaajalises plaanis otsene soodne mõju. andmetele. Kalandusandmete toetus annab oma järjepidevusega sisendi nii teadlastele, sektorile kui ka laiemalt EL-i Läänemereäärsetele riikidele toimuvast ja kesk-pikas perspektiivis vajalikest tegevustest. 98  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Erieesmärk 6 - Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (koelmud) Toetatakse: Antud meetme alt toetatavad tegevused omavad otsest Toetatavad tegevused aitavad kaasa kalavarude Jätkata ka mereprügi positiivset mõju looduskeskkonnale, kuna toetavad nii säilimisele ja seeläbi kalandussektori kogumise aktsioonide * keskkonna ja kalavarude taastumist, kui ka vee elustikku üldisemalt. jätkusuutlikkusele. toetamist otse merest ja bioloogilise Kaitstavatele loodusobjektidele ja nende ökoloogilisele rannaaladelt, mitmekesisuse See omakorda omab kaudset soodsat mõju nii tasakaalule kaasneb soodne mõju läbi üldise bioloogilise säilitamine ja inimeste tervisele ja varale, kui ka mitmekesisuse säilimise toetamise. Lisaks merekeskkonna parendamine; kultuuripärandile ning aitab kaasa projektide toetamisele Samuti toetatakse meetme alt nt vesiviljelusega seotud kliimamuutustega kohanemisel. * kunstkoelmute võiks kaasata ka tauditõrje programmi, mis aitab vähendada haiguste levikut paigaldamine; siseveekogude projekte, vesiviljelusettevõtetest loodusesse. mille eesmärk sama. * kudealade taastamine; Vee-elustiku ja elupaikade positiivne mõjutamine mõjutab * järelhindamine/uuring. kaudselt soodsalt ka maismaa elustikku, näiteks läbi Toetatud võiks olla ka toiduahelate. kalade siirdamine ehk maimude ette kasvatamine Mõju puudub vaid otseselt kliimamuutustele. ja vette laskmine. 99  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 6.3. EMKVF 2021-2017 rakenduskava 2. prioriteedi (Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) 2. prioriteet - Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu Erieesmärk 1 - Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus Toetatakse: Investeeringud tootmismahu suurendamiseks omavad kaudset Kõik toetatavad tegevused omavad soodsat mõju Oluline on pöörata positiivset mõju looduskeskkonnale. Vesiviljelus (kalakasvatus) on sotsiaalsele keskkonnale. suurt tähelepanu * investeeringud üks efektiivsemad viise loomse proteiini tootmiseks ning seetõttu vesiviljelusest tootmismahu Ainsana puudub otsene mõju kultuuripärandile. on vesiviljelus ka potentsiaalne lahendus loomse valgu nõudluse pärineva veeheite suurendamiseks kasvule. Seega aitab potentsiaalselt vesiviljeluse toodangumahu teemadega * investeeringud kasvatamine pidurdada maismaal loomakasvatuse mahtude tõusu tegelemisele, et keskkonnamõjude ning seeläbi ära hoida maismaalt põllumajandusliku hajureostuse vähendada leevendamiseks kaudu veekogudesse jõudvate toitainete koormuse kasvu. Samas siseveekogude ja ka on vähetõenäoline, et suurenenud vesiviljeluse toodang otseselt Läänemere toitainete * investeeringud vähendab maismaalt lähtuvat reostuskoormust võrreldes praeguse ja heljumi koormusi. taastuvenergia (päike, olukorraga. tuul, maasoojus, biomass) Investeeringud keskkonnamõjude leevendamiseks omavad otsest kasutuselevõttu soodsat mõju looduskeskkonnale. Mh on eesmärk kasvanduse omanikke ergutada kasutama efektiivseid söötasid, mille * investeeringud keskkonnamõju (kasvandusest väljuva vee saasteainete koormus) digitaliseerimisse (IT oleks minimaalne. Samuti omab merevesiviljeluse arendamisel 100  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) tarkvara ja riistvara positiivset mõju karbi ja vetikakasvatusega tegelemine kasutuselevõtmine) paralleelselt kalakasvatusega, milles peitub võimalus vähendada merekeskkonna eutrofeerumist (karbi- ja vetikakasvatus võimaldab merekeskkonnast toitaineid välja viia). Maismaa vesiviljeluses võimaldavad investeeringud panustada samuti efektiivsemate söötade kasutamisele ning ka reovee efektiivsemale puhastamisele. Investeeringud taastuvenergeetikasse aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi pidurdada kliimamuutusi. Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud Toetatakse: Riiklikud kalandusuuringud vesiviljeluse valdkonnas Tegevused jätkusuutlikku vesiviljeluse arendamiseks omavad soodsat mõju sotsiaalsele * riiklike aitavad koguda infot jätkusuutlikku vesiviljeluse arendamiseks keskkonnale, kuna aitavad vesiviljelussektoril uuringuprogrammide võimaldavad valida parimaid meetodeid vesiviljeluse areneda jätkusuutlikkus suunas ja tagavad seeläbi elluviimine rakendamiseks ning seeläbi aitavad vähendada ka vesiviljelusega head eeldused ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale. See loob eeldused, et ka ka inimeste sotsiaalsetele vajadustele. reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist soodsa mõjuga Ainsana puudub otsene mõju kultuuripärandile. looduskeskkonnale. 101  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus) Toetatakse: Otseseid mõjusid looduskeskkonnale on antud meetme ülejäänud Uute toodete ja teenuste innovatsioon ning Vesiviljeluses toetatavate tegevuste osas keeruline prognoosida. Siiski võib tootmis-, tarne ja müügimeetodite innovatsioon selliste liikide * uute toodete, teenuste eeldada kaudset soodsat mõju looduskeskkonnale, kuivõrd parem omavad soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja kasvatamise ja varustuse protsessijuhtimine, uudsem varustus jm vähendavad riske võimaldab eelduslikult paremini kohaneda ka eelistamine, millel väljatöötamine või ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumiseks. kliimamuutustega. on madal parendamine kasvuhoonegaaside Innovatsiooni jaoks tarvilikud tegevused eeldavad * uute tootmis-, tarne- emissioon toodetud koostööd ka teadus- ning arendusasutustega, ja müügimeetodite loomse proteiini millega kaasneb soodne mõju teadus- ja loomine ja juurutamine koguse kohta. arendustegevusele. (protsessiinnovatsioon) Uute töötingimuste innovatsioon omab soodsat * uute töötingimuste mõju inimeste tervisele. innovatsioon Kultuuripärandile on meetme mõju keeruline prognoosida. Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus 102  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Toetatakse: Läbi teaduskoostöö ja teadmiste levitamise on kõikide osapoolte Koostöö teadus- ja arendusasutustega kõrgema Teadlaste ning teadmised vesiviljelusega seotud mõjude osas suuremad. See loob lisandväärtusega toodete arendamisel omab otsest sektori koostöö osas * Nõustamisteenus eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja teadus- ning on oluline *Uuringud võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist soodsa mõjuga arendustegevusele. Kaudselt kaasneb sellega ka tähelepanu pöörata looduskeskkonnale. soodne mõju inimeste tervisele ja varale. karbi- ning *Teadmiste ja vetikakasvatuse traditsioonide Antud soodne mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid Kultuuripärandile on mõju keeruline prognoosida, arendamisele ning levitamine veekvaliteedile ja vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises aga teadmiste ja traditsioonide levitamisega samaaegselt karbi- plaanis otsene soodne mõju. kaasneb eelduslikult soodne mõju. *Koolitused ja vetikatoodangu väärindamisele, et *Koostöö oleks tagatud lisaks Kaudselt aitab teadus- ja arendustegevus ja keskkonna- teadmiste jagamine kaasa ka kliimamuutustega eesmärkide kohanemisele. saavutamisel ka vastavate tegevuste majanduslik tasuvus. Erieesmärk 2 - Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus Toetatakse: Investeeringud uute toodete tootmiseks võimaldavad vesiviljeluses Kõik toetatavad meetmed omavad soodsat mõju Täiendavalt võiks toodetavat paremini väärindada. Kindlasti oleks oluline, et leitaks sotsiaalsele keskkonnale ja võimaldavad olla toetatud ka * investeeringud uute ka võimalusi merevesiviljeluses kasvatatavate vetikate ja karpide efektiivistada vesiviljelust. keskkonnamõjude toodete tootmiseks biomassist uute toodete tootmiseks. See suurendaks huvi vetikate leevendamise Mõju kultuuripärandile on rakenduskava investeeringud (nt üldistusastmes keeruline määratleda, kuid kaudselt 103  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) * investeeringud ja karpide kasvatamiseks ning mõjutaks positiivselt luuakse kala suurema väärindamise abil ka eeldusi investeeringud ressuristõhususe merekeskkonda ja sealset elustikku. kalapüügi sektori ja traditsioonilise kalatöötlemise suurendamiseks rannapiirkondade eluviisi säilimiseks. käitiste Investeeringud ressursitõhususse ning taastuvenergeetikasse reoveepuhastus- * investeeringud omavad kaudset soodsat mõju kõikidele looduskeskkonna süsteemid) taastuvenergia (päike, elementidele ning otsest soodsat mõju kliimamuutuste tuul, maasoojus, leevendamisele. biomass) Investeeringutel digitaliseerimisse on vaid kaudsed mõjud kasutuselevõttu looduskeskkonnale, siiski on mõjud pigem soodsad, kui * investeeringud ebasoodsad. digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara kasutuselevõtmine, elektrooniliste müügikanalite loomine) Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO- d/TO-de liidud) Toetatakse: Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme 2.2.1. mõjudega. Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme Ühisinvesteeringud võimaldavad tõenäoliselt tegevusi veelgi 2.2.1. mõjudega. Ühisinvesteeringud võimaldavad * investeeringud uute efektiivistada ja on seeläbi mõnevõrra veel soodsama mõju tõenäoliselt tegevusi veelgi efektiivistada ja on toodete tootmiseks eeldusega. seeläbi mõnevõrra veel soodsama mõju eeldusega. 104  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) * investeeringud ressursitõhususe suurendamiseks * investeeringud taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass) kasutuselevõttu * investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara kasutuselevõtmine) Meede 2.2.3 - Müügivõimekuse edendamise toetus (ettevõtete tegevused) Toetatakse: Jätkusuutlikkuse ja kvaliteedisertifikaatide taotlemine nõuab ka Meede omab otsest positiivset mõju valdkonna keskkonnamõjudega tegelemist ja omab seeläbi kaudset ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi kaudset * jätkusuutlikkuse ja soodsat mõju. Mh aitavad sertifikaatide taotlemine ja hoidmine soodsat mõju ka inimeste tervisele ja varale ning kvaliteedisertifikaatide majandada kalavarusid säästlikult. teadus- ja arendustegevusele. vms taotlemine Meetme osade mõjusid looduskeskkonnale on rakenduskava Kalandussektori müügivõimekuse edendamine * (virtuaal)messidel täpsusastmes keeruline prognoosida. Siiski võimaldab antud omab samuti soodsat mõju kalapüügi osalemine, meede suurendada sektori tulusid. Suuremad tulud loovad ka traditsioonide säilimisele ja kaudselt aitab kaasa paremaid eeldusi keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks kliimamuutustega kohanemisele. 105  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) messikülastused, ning seega omab meede kaudset positiivset mõju ka kontaktreisid looduskeskkonnale. *turu-uuringud *muud turundusüritused Meede 2.2.4 - Turuarendustoetus (Riigi tegevused) Toetatakse: Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme 2.2.3. mõjudega. Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme 2.2.3. mõjudega. * jätkusuutlikkuse ja kvaliteedisertifikaatide vms taotlemine * (virtuaal)messidel osalemine, messikülastused, kontaktreisid *turu-uuringud *muud turundusüritused 106  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.5 - Tootmis- ja turustamiskavade toetus Toetatakse: Mõjusid looduskeskkonnale on rakenduskava täpsusastmes Antud meede toetab ettevõtluskeskkonda, sektori keeruline prognoosida. tööhõivet ning seeläbi mõjub soodsalt ka inimeste * tootmis- ja tervisele ja varale ning aitab säilitada turustuskavade Kaudselt võimaldavad efektiivsemad tootmis- ja turustamiskavad kalandussektoriga seotud kultuuripärandit. ettevalmistamise, teenida sektoril suuremaid tulusid ning seeläbi investeerida ka rakendamise ja seirega rohkem keskkonnasäästlikkusse. Seeläbi luuakse eeldused ka Kaudselt aitab parem tootmise ja turustamise seotud tegevused soodsate mõjude avaldumiseks kõikidele looduskeskkonna korraldus võidelda sektoril ka kliimamuutuste aspektidele. mõjudega. Samuti on kalapüük ja sageli ka vesiviljelus väiksema CO2- jalajäljega kui loomakasvatus maismaal ning kala osakaalu suurendamine toidulaual aitab kaasa vähese CO2-heitega majandusele üleminekule toidusektoris. Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni- programm Toetatakse: Investeeringud innovatsiooni aitavad toodetavat paremini ja Uute kalatöötlemise innovaatiliste lahenduste eelduslikult ka keskkonnasõbralikumalt väärindada. Kindlasti väljatöötamisel on ette näha soodsat mõju * riiklik innovatsiooni oleks oluline, et leitaks ka võimalusi merevesiviljeluses ettevõtluskeskkonnale ja see omakorda võimaldab programm,sh riiklikud kasvatatavate vetikate ja karpide biomassist uute toodete 107  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) kalatöötlemise tootmiseks. See suurendaks huvi vetikate ja karpide kasvatamiseks eelduslikult paremini kohaneda ka uuringud. ning mõjutaks positiivselt merekeskkonda ja sealset elustikku. kliimamuutustega. Rakenduskava täpsusastmes on otseseid mõjusid Innovatsiooni jaoks tarvilikud tegevused eeldavad looduskeskkonnale antud meetme osas keeruline prognoosida. koostööd ka teadus- ning arendusasutustega, Siiski võib eeldada kaudset soodsat mõju looduskeskkonnale, millega kaasneb soodne mõju teadus- ja kuivõrd parem protsessijuhtimine, innovatiivsed kalatöötlemise arendustegevusele. lahendused, uudsem varustus jm vähendavad riske ebasoodsate Mõju inimeste tervisele on antud meetme osas keskkonnamõjude avaldumiseks. Seega võib eeldada kaudseid rakenduskava täpsusastmes keeruline soodsaid mõjusid looduskeskkonnale. prognoosida, kuid vähetõenäoline on ebasoodsate mõjude avaldumine. Kaudselt luuakse kala suurema väärindamise abil ka eeldusi kalapüügi sektori ja traditsioonilise rannapiirkondade eluviisi säilimiseks ning sellega kaasneb valdkonnaga seotud kultuuripärandi säilimisele kaudne soodne mõju. Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetus Toetatakse: Mõjud on analoogsed meetme 2.2.6 mõjudega Mõjud on analoogsed meetme 2.2.6 mõjudega * ettevõtete innovatsiooni toetus 108  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus Toetatakse: Mõjud on analoogsed meetme 2.2.6 ja 2.2.7. mõjudega ja Mõjud on analoogsed meetme 2.2.6 ja 2.2.7. soodustavad nimetatud meetmete edukat elluviimist. mõjudega ja soodustavad nimetatud meetmete *Nõustamisteenus edukat elluviimist. *Uuringud *Teadmiste ja traditsioonide levitamine *Koolitused *Koostöö * riiklikud projektid, tarbija teavitamine * veeressursside väärindamise kompetentsi keskus 109  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.9 - Kriisimeede (Rakendatav loodusõnnetuste, keskkonna katastroofide ja tervisekriiside korral) Toetatakse: Antud meetmel pole otseseid ja kaudseid mõjusid Meede toetab kõikide sotsiaalse keskkonna looduskeskkonnale ette näha. valdkondade aspekte ja aitab sektoril * müügikäibe languse jätkusuutlikult edasi tegutseda. hüvitamine * täiendavate kulude hüvitamine * hüvitis TO-dele ladustamiskulude katmiseks 110  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 6.4. EMKVF 2021-2017 rakenduskava 3. prioriteedi (Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) 3. prioriteet - Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine Erieesmärk 1 - Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus Toetatakse: Ühistegevused ja suuremad sissetulekud loovad eeldused investeerida Antud meetme peamine eesmärk on tõsta ranna ja enam ka keskkonnasõbralikkusesse ja arvestada enam sisevete kalurite sissetulekuid, teadmisi ja * tegevusgruppide keskkonnaküsimustega. Seega luuakse paremad võimalused investeeringusuutlikkust ning seeläbi toetus sh keskkonnasäästlikkuks tegevuseks ja kaasneb kaudne soodne mõju ka rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust tegevusgruppide looduskeskkonna erinevatele aspektidele. tervikuna. Kalanduse valdkonna jätkusuutlikkuse koostöö projektid ja konkurentsivõime tagamise üks võtmetegur on *projektitoetus ühistegevus ranna- ja sisevete püügis. Riigi roll on toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis * veeelusressursside viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse väärindamine mastaabisääst ja konkurentsieelised. *rannapüügisadamate Seega omab antud meede soodsat mõju kõikidele arendamine sotsiaalse ja majandusliku keskkonna aspektidele * ettevõtluse ning toetab otseselt ja kaudselt kalandussektori ja mitmekesistamine rannakogukondade arengut ning püsimajäämist. 111  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel * keskkonna tingimuste parendamine * sotsiaalse heaolu suurendamine *digitaliseerimine, *ressursitõhususe suurendamine ja taastuvenergeetika kasutusele võtt 112 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.1 Mõju looduskeskkonnale 6.1.1 Mõju veekvaliteedile ja veekogude keemilisele seisundile Merenduse- ja kalanduse sektori seisukohast on Eestile kõige olulisemad Läänemeri ja suuremad siseveekogud – Peipsi ja Võrtsjärv. Valdavaks veekogude seisundit halvendavaks teguriks on toiteainete sissekanne valgaladelt. Arenenud tööstus- ja põllumajandusmaade vahel asetsev Läänemeri on üks suurima reostuskoormusega meresid. Läänemerre satub toitaineid ja orgaanilisi aineid paljudest kohalikest allikatest ning sellele lisandub hajureostus. Piiratud veevahetus maailmamerega põhjustab selliste ühendite kuhjumist Läänemeres. Alates 1970ndatest on merevee rikastumine toitainete ja orgaaniliste ainetega üha suurenev probleem. Laevaliikluse poolne toitainete sissekanne veekogudesse on minimaalne. Siseveekogude laevaliiklus on mõnevõrra hõredam ja madalate järvede veevahetus, Läänemerega võrreldes, oluliselt kiirem. Seetõttu ei ole laevaliiklusest tulenev reostuskoormus siseveekogudel samuti oluliseks probleemiks. EMKVF rakenduskavaga on ette nähtud investeeringutoetusi ökonoomsemate ja keskkonnasõbralikemate laeva/paadimootorite ostuks ning investeeringuteks laeva pardal. Lisaks planeeritakse investeeringuid kalasadamate arendamiseks, sh multifunktsionaalsuse välja arendamiseks ning kalalaevade teenindamiseks vajalike keskkonnasäästlike seadmete kasutuselevõtuks, mis lisaks efektiivsemale lossimisele, aitavad vähendada õnnetuste riske ja aitavad kaasa nt keskkonnasõbralikumate jäätmete- ning reoveekäitlemise lahenduste väljatöötamisele. Lisaks nähakse olulise meetmena kalurite teadlikkuse tõstmist ja tihenevat koostööd teadusasutuste ja kalurite, vesiviljelejate ning kala töötlejate vahel, mis tugevdab infovahetust ja aitab kaasa mh ka keskkonnahoidlikumale tegutsemisele. Vesiviljeluse laialdasem kasutuselevõtt toob kaasa riske veekogude toitainete koormuse suurendamiseks. Vesiviljelus jaguneb kasvatatavate organismide järgi kolme põhilisse rühma: selgroogsete veeloomade, selgrootute veeloomade ja veetaimede kasvatamine. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. Eestis kasvatatakse lisaks kaladele ka jõevähki. Liigne toitainete sissevool käivitab mere eutrofeerumise. Eutrofeerumine põhjustab mikrovetikate vohamist veemassis, niitjate makrovetikate massarengut, vee läbipaistvuse vähenemist, rohket orgaanilise aine settimist, hapnikudefitsiiti põhjalähedastes veekihtides ja tundlikumate veeorganismide hukkumist. Käesoleval hetkel on toitainete kättesaadavus Läänemeres liiga suur ning veekeskkonna kvaliteedi parandamiseks tuleks piirata lämmastiku ja fosforiühendite sattumist merre. Samas põllumajanduse intensiivistumine on toitainete koormust Läänemerre taas kasvatamas. Põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab muuhulgas taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku kasutuse suurenemine107. 107 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 113 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Prognooside järgi moodustab ligikaudu kaks kolmandikku 2030. aastal maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusettevõtete poolt toodetud kala108. Seetõttu tuleb arvestada, et vesiviljelusettevõtete mõju keskkonnale pidevalt suureneb ja loodusliku veega läbivooluliste süsteemide mõju vee-elustikule võib teatud juhtudel olla oluline. Seega on oluline pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest pärineva veeheite teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka Läänemere toitainete ja heljumi reostuskoormusi. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega moodustab vesiviljeluse saaste väga väikese osa veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt moodustab kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest.109. Vastavalt KSH aruande tabelis 2.1 toodud andmetele on vajalik Läänemere Eestist pärinevat reostuskoormust vähendada üldlämmastiku osas 3389 t/a ning üldfosfori osas 215 t/a võrra. Kalakasvatus mahuga 38000 t/a põhjustaks hinnanguliselt lisanduva reostuskoormuse 1235 t/a üldlämmastiku ja 76 t/a üldfosforit. Arvestades, et HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks samas mahus110. Olemasolev HELCOMi toitainete arvutamise metoodiline lähenemine piirab ringmajanduse arengut Läänemere vesiviljeluses. Selleks, et ringmajanduse arenguid toetada, on hädavajalik lisada HELCOM'i toitainete bilansi arvutustesse kalapüügi kaudu merekeskkonnast eemaldavad toitainete hulgad111. Veemajanduskava 2015–2021 ning Veemajanduskava 2021-2027 eelnõu meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. Seega EMKVF rakenduskava 2021-2027 ei tegele eraldiseisvalt väljaspoolt kalandus- ja vesiviljelussektorit pärineva punktkoormuse ega veekeskkonna reostuse hajukoormuse mõjude vähendamisega. Mere vesiviljeluse kasvatustes on organismide tihedus peaaegu alati suurem kui looduskeskkonnas ning selline biomassi kontsentreerimine suurendab ka ainevahetusjääkide kontsentratsiooni kasvatuspiirkonnas. Selleks, et organismide kasv toimuks optimaalselt, tuleb üleliigsed ainevahetusjäägid eemale juhtida ning tagada põhiliste ressursside (hapnik, toitained) pidev juurdevool. See kehtib nii kalakasvatustele kui ka näiteks karbi- ja vetikakasvatustele. Ainevahetusjääkidest on vaid osa seotud lämmastikku ja fosforit sisaldavate ainetega112. Kalakasvatusest pärinevad mõjud võib jagada suures plaanis kaheks, lokaalseteks ja suuremamastaapseteks protsessideks, millega tegelemine vajavad ka erinevaid strateegiaid: Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate nähtustega. Siia kuuluvad näiteks112: 108 Fish to 2030. Prospects for Fisheries and Aquaculture. World Bank Report no 83177-GLB. Agriculture and Environment Services Discussion paper 03. The Workld Bank. December 2013. 109 aqua consult baltic OÜ, 2012. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. 110 Keskkonnaagentuur, 2020. Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018. 111 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool 112 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 114 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel • Kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne. • Vee toitelisuse kasv, pelaagiliste mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja –selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. Suuremamastaapsete protsesside alla kuulub merebasseinide toitainete bilanss, mis ühelt poolt sõltub Läänemere summaarsest toitainete koormusest ja teiselt poolt klimaatilistest teguritest; viimased määravad ära toitainete liikumise meresetete ja veesamba vahel113. Lokaalsete mõjude leevendamiseks sobivad meetmed, mis otseselt mõjutavad toitainete kättesaadavust veesambas. Sellisteks võivad olla näiteks vetika- ja karbikasvatused kalasumpade vahetus läheduses, tehnoloogilised võtted, mis takistavad toitainete leostumist kalasumbast (näiteks söödajääkide ja fekaalide kogumine sumbas, või selle vahetus läheduses), aga ka kalakasvatusest tuleneva toitainete koormuse keemiline sidumine või hoopis lahjendamise tõhustamine113. Suuremamastaapsete protsesside tasandamiseks on aga hoopis teistsugused võimalused. Kui on soov säilitada basseini üldist toitainete bilanssi, siis sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest). Samuti saab siin kasutada kompenseerivate või mõju tasandavate meetmetena alternatiivseid, basseini toitainete bilanssi tasakaalustavaid lahendusi. Näiteks saab arendada efektiivsemaid toitainete ärastamisvõimalusi muude samasse basseini suubuvate toitainete koormusallikate jaoks, võib panustada efektiivsematesse asulate ja tööstusettevõtete heitvee töötlemisse, maakasutusest tuleneva põllumajandusekoormuse vähendamisse või muudesse merekeskkonnast toitainete eemaldamise võimalustesse nagu täiendav kalapüük või rannaheidiste korjamine113. Käesoleval ajal tegeleb Eesti vesiviljelussektor peamiselt kalakasvatusega ning alternatiivsed, looduskeskkonda taastavad suunad sisuliselt puuduvad. Lisandumas on uued loodushoidlikud vesiviljelusvaldkonnad nagu merekarpide ja –vetikate kasvatamine (Maaeluministeerium 2020). Kui looduslikes veekogudes paiknevad kalakasvandused üldjuhul suurendavad toitainete koormust keskkonnale, siis merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid välja viivat vesiviljelust peetakse mitmetes EL direktiivides keskkonnahoidliku majanduse lipulaevaks114. Karbikasvanduste saagikused (kogubiomass) on ka madala soolsusega merealadel väga suured. Selliseid väiksemaid karpe saab kasutada kala, looma- või linnusöödana ning eelnevalt töödelduna ka inimtoiduks. Lähtudes keskmisest karbi kasvukiirusest, on Lääne-Eesti rannikumere piirkonnast juba täna võimalik 1 km2 merealalt hinnanguliselt 1 aasta jooksul eemaldada 35 tonni lämmastikku ning 2,7 tonni fosforit. Karpide kasvutsükkel karbifarmis on meie rannikumere tingimustes hinnanguliselt 2 aastat, seega ühel saagikorjel eemaldatakse merest 70 tonni lämmastikku ja 5,4 tonni fosforit113. Selleks, et kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 38000 t/a arvestavat täiendavat lämmastikukoormust viia tasakaalu ainult karbikasvatusega, peaks kasvatama karpi ~35 km2 ning kalakasvatusest lisanduvat täiendavat fosforikoormust viia tasakaalu, peaks karpi kasvatama ~28 km2. 113 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 114 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 115 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Näitlikustamiseks võib lisada, et ainult karbikasvatuste abil ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudva liigse lämmastikukoormus tasakaalu viimiseks peaks karpi täiendavalt kasvatama ~97 km2 ja liigse fosforikoormus tasakaalu viimiseks ~80 km2. Võrdluseks on Eesti territoriaalmere pindala kokku 25 200 km2. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab selline karbifarm umbes 1 km2 raadiuses oluliselt vee läbipaistvust ning maandab kalakasvatustest tingitud lokaalseid vetikaõitsengute riske. Sellest tulenevalt on mõistlik rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse paigutada karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre vabaneva toitainete voogu ning hoida kalakasvatuse lähiümbruses vesi läbipaistvana. Avamere kalakasvatuse puhul ei ole aga oluline, et seda kompenseerivad meetmed asuksid ruumiliselt täpselt samas piirkonnas, kuna avamere intensiivse vee liikumise tingimustes kalafarmide lokaalsed keskkonnamõjud on enamasti tühised115. Vetikaviljeluse osas lähtutakse Kotta et al. (2019)115 aruandes lahendusest, et meres kasvatatakse agarikku. Farm seisneb peamiselt merre ankurdatud vetikakoplite rajamises, hooldamises ja saagi koristuses. Eeldusel, et sellistes koplites kasutatakse looduslikku vetikate asustustihedust (ruutmeetri kohta 950 g vetikat toorkaalus), toodab selline vetikafarm 135% aastase juurdekasvu juures hüpoteetiliselt 1296 tonni vetikamassi ruutkilomeetril ja eemaldaks merekeskkonnast 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega, selleks et ainult agarikukasvatusega viia tasakaalu kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 38000 t/a arvestavat lämmastikukoormust, peaks agarikku kasvatama ~287 km2 ning summaarset aastatoodangu mahtu 38000 t/a arvestava fosforikoomuse tasakaalu viimisel ~35 km2. Selleks, et ainult agarikukasvatuste abil viia tasakaalu veel ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudev liigne lämmastikukoormus, peaks agarikku kasvatama täiendavalt veel ~788 km2 ja et tasakaalu viia liigne fosforikoormus ~98 km2. Kalapüük ja muu biomassi eemaldamine on samuti üheks mooduseks, kuidas toitaineid veekeskkonnast eemaldada. Eesti kutseline kalapüük traallaevadega Läänemerel 2017 aastal ICES ruutudes 27, 28-1, 28-2, 29 ja 32 moodustas Maaeluministeeriumi andmetel kokku 53634 tonni ning sellest kilu oli 26546 tonni ja räime 26781 tonni. Selle tegevuse kaudu eemaldati Läänemerest kokku 1287 tonni lämmastikku ja 231 tonni fosforit (räimepüügil 643 tonni lämmastikku, 115 tonni fosforit; kilupüügil 637 tonni lämmastikku, 114 tonni fosforit). Kutselise rannapüügiga eemaldati Eesti merealadelt 2017. aastal 10842 tonni kala, millele vastab 260 tonni lämmastikku ja 47 tonni fosforit115. Kutseline kilupüük (ICES alampiirkonnad 27-32) kalalaeva kalapüügiloa alusel eemaldas 2020. aastal Läänemerest 583,425 tonni lämmastikku ja 104,530 tonni fosforit. Eesti kalurite räimepüük (ICES alampiirkonnad 27-32) eemaldas samal ajavahemikul Läänemerest kokku 686,590 tonni lämmastikku ja 123,010 tonni fosforit 116. Töönduslikult kasutatavaks vetikaks Eesti rannikumeres on agarik. Seda kogutakse rannast rannaheidiste näol ning traalitakse merest Väinamere piirkonnas. Statistika järgi on vetikat püütud ruudult nr 272 kahe aasta peale kokku (2014-2015) 653,9 tonni toorkaalus. Agariku lämmastiku ja fosfori sisaldus kuivkaalus on vastavalt 2 ja 1%, kuid väärtused võivad oluliselt 115 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 116 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool 116 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel varieeruda sesooniti ning kasvutingimustest sõltuvalt. Agariku toor- ja kuivkaalu suhtarv on keskmiselt 6. Nendele andmetele toetudes eemaldatakse agariku püügiga Väinamere piirkonnast hinnanguliselt 1 tonn lämmastikku ja 0,5 tonni fosforit aastas115. Rannaheidiste kogumine on hetkel alakasutatud võimalus rannikumerest liigsete toitainete kättesaamiseks. Käesoleval ajal kogutakse rannaheidistest vaid agarikku. Eesti rannikumeres moodustab väga suure osa põhjataimestiku biomassist põisadru. Suur osa sellest produktsioonist süüakse ära herbivooride poolt või laguneb kohapeal, kuid hinnanguliselt 10- 20% võib jõuda heidistena randa. Selline vetikaheidiste mass sisaldab 280 tonni lämmastikku ja 70 tonni fosforit ning 48% sellisest varust paikneb Saaremaa lõunarannikul ja 34% Lääne- Eesti saarestikus115. Töönduskalade varusid soovitakse ekspluateerida piirini, mis tagaks ka järgnevateks aastateks vähemalt samas suurusjärgus saagi. Paljude liikide puhul võib see piir olla ka ületatud ning varude taastamiseks tuleks püüki hoopis piirata. Leidub siiski ka väga üksikuid kalaliike, kelle püüki võiks suurendada. Sellisteks liikideks on näiteks võõrliigid, kelle osas seni suurem püügihuvi puudub ning kes ohustavad konkurentidena meie põliseid ja väärtuslikemaid kalaliike. Nii võiks selektiivse püügimetoodika olemasolu korral suurendada hõbekogre ja ümarmudila väljapüüki. Kalakasvatusreostuse kompenseerimine ümarmudila väljapüügiga on perspektiivne suund, sest lisaks biogeenide eemaldamisele vähendatakse ka invasiivse võõrliigi arvukust, kes on ohuks kohalikele liikidele ja töönduskalade varule117. Üldjuhul planeeritakse kavandatavates kalakasvatustes kasutada Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud kalasööta. Sellisel juhul ei viida kalakasvatustega tegelikult Läänemerre toitaineid juurde, vaid pigem puhastatakse Läänemerd üleliigsetest toitainetest. Fosfori osas eemaldaksime Läänemerest sellise lähenemise juures aktiivselt fosforit ning lämmastiku osas suudaksime kompenseerida suurema osa kalasumpadest lähtuvast lämmastiku koormusest (lämmastikukoormus väheneb ca 4,2 korda). Antud lähenemise puhul on oluline jälgida, et püütud kala pärineks kalakasvatuse piirkonnast so. ei kasutataks teistest regioonidest püütud kala, et kompenseerida kalakasvatuste negatiivset keskkonnaseisundit117. Väga suur hulk kalakasvatuse söödas sisalduvast toitainetest ei jõua merekeskkonda. Juhul kui kalasöödas ei kasutata piirkondlikku kala ja arvestame kasvatatud kalade väljavõtmisega eemaldatud toitainete kogust, vabaneb iga toodetud kalatonni kohta Läänemerre hinnanguliselt 10,5 kg lämmastikku ja 0.04 kg fosforit. Ülejäänud toitained eemaldatakse jooksvalt ringlusest rannikumeres massiliselt leviva söödava rannakarbi poolt. Lubades merekeskkonnas näiteks 10000 tonni kala kasvatamist vabaneb merekeskkonda kokku 105 tonni lämmastikku ja 0.4 tonni fosforit, mis on 18% Eesti kilu- ja räimepüügiga eemaldatavast lämmastikukogusest ja 0.4% kilu- ja räimepüügiga eemaldatavast fosforikogusest118. Kalakasvatusest vabanevat lämmastikukoormust on võimalik efektiivselt leevendada karbikasvatuste abil. Tagalahes tehtud mõõtmistulemused näitasid, et pelgalt 100 m pikkune karbifarm (traalvõrk) suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul püsivalt eemaldada kokku 2,4 tonni lämmastikku ja 0,1 tonni fosforit. Juhul kui toimub ka saagi koristamine (karpide korje), eemaldatakse aasta jooksul merekeskkonnast kokku 2,9 tonni lämmastikku ja 117 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 118 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool 117 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 0,2 tonni fosforit. Seega sellise 100 m karbikasvatusliini abil on võimalik 100% ulatuses kompenseerida 274 tonni (lämmastiku osas) või 4203 tonni (fosfori osas) kala kasvatamist 119. Seega on otstarbekas Läänemere eurofeerumise pidurdamiseks merevesiviljelust arendada eeskätt kas kombineeritud vesiviljelusena (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatustena, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Seda saab kombineerida nt rannaheidiste kogumisega ning kalakasvatustes Läänemerest püütud kalast tehtud sööta kasutades. Maismaa vesiviljeluse mõjud veekeskkonnale on eeskätt seotud vesiviljelusest pärineva veeheitega. Põhilistes saasteallikateks basseinides on lagunenud orgaaniline materjal ning toitained (N ja P) ning konkreetsed kalatoidust tulenevad tahked toidu jäätmed (heljum). Kaudselt mõjutavad need toitainete heitkogused ka maismaalt Läänemerre jõudvaid koormusi. Seega on oluline, et ka maismaa vesiviljelusettevõtete heitvee reostusparameetrid vastaksid kehtestatud piirväärtustele ja ei ületaks maismaa veekogude keskkonnataluvust. Vesiviljelus ettevõtete erinevad toetusmeetmed (Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, Vesiviljeluse investeeringutoetus) aitavad tegelda mh vesiviljeluse keskkonnamõjude leevendamisega. Hilborn et al (2018)120 tegid kokkuvõtte 148-st erinevast loomsete toiduainete tootmise uuringust, mis käsitlesid loomakasvatuse, vesiviljeluse ning kalapüügi keskkonnamõjusid (energiakasutus, kasvuhoonegaaside emissioonid, toitainete heited ning happestumise põhjustamine). Vt Joonis 6.1. Eutrofeerumise potentsiaal erines oluliselt eri loomse toidu tootmisviiside vahel. Praktiliselt kõik loomse toidu tootmisviisid emiteerivad toitaineid keskkonda, va molluskite vesiviljelus, mis eemaldab keskkonnast toitaineid (eutrofeerumise potentsiaal on negatiivne). Kuna kalapüügil ja kalanduses ei kasutata väetiseid, siis on kalanduse eutrofeerumise potentsiaal üldjuhul madalam, kui teistel loomse toidu tootmisviisidel. Madala eutrofeerumise potentsiaaliga oli ka lõhekasvatus. Ka sea- ja linnuliha tootmisel oli madal eutrofeerumise potentsiaal. Kalapüügi eutrofeerumise potentsiaal oli eeskätt seotud kala töötlemisel tekkivate veeheidete ja jäätmetega. Happestumise potentsiaal oli madalaim molluskite vesiviljelusel, millest ei jäänud palju maha väikesekasvulise pelaagilise kala ning valge lihaga kala püük ning lõhe vesiviljelus. Vesiviljeluses ja kalapüügis olid peamised happestumise potentsiaali tekitajad kütuse kasutamisega seotud hapestumist põhjustavad saasteained. Loomakasvatuses olid aga peamiseks NH3 ja NOx emissioonid, mis kaasnesid sõnnikutekkega121. 119 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool 120 Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. 121 Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. 118 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 6.1. Loomse toidu tootmise (c) eutrofeerumise potentsiaal (PO4-ekv) ning (d) happestumise potentsiaal (SO2-ekv) 40 g toodetud loomse proteiini kohta. Paks horisontaalne joon graafiku kastis näitab keskmist tulemust. Kasti ulatus näitab kvartiilide vahemikku ning kastist välja ulatuvad jooned kogu andmete varieeruvust. Vesiviljelustoodang on näidatud punasega (vasakult lugedes: karpkala, sägalaadsed, molluskid, lõhe, krevetid, tilaapia). Loomakasvatus kollasega (vasakult lugedes: veiseliha, kanaliha, sealiha). Kalapüügisektor on tähistatud sinisega (vasakult lugedes: selgrootud, suurekasvulised pelaagilised kalad, krevett, väikesekasvulised pelaagilised kalad, valge lihaga kalad) Seega võib kokkuvõtvalt järeldada, et kalanduse ja enamike vesiviljelusmeetodite mõjud veekogude veekvaliteedile on võrreldes enamike loomsete toiduainete tootmisviisidega väiksemad ning seeläbi on kalandus- ja vesiviljelussektori arendamisel strateegilisel tasemel soodsad mõjud veekogude veekvaliteedile. Kuna kalatoodete keskkonnamõju on üldjuhul võrreldes teiste loomsete toiduainete keskkonnamõjuga väiksem, siis on kaudne soodne mõju veekeskkonnale ka EMKVF rakenduskava meetmetel, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele. Seda seetõttu, et nimetatud toetused loovad eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks. Arvestades, et Eestis on kalapüügil suurimad saagid just väikesekasvulise pelaagilise kala, nagu kilu ja räim osas ning ka vesiviljelustoodangu osas on suurima potentsiaaliga lõhe- ja forellikasvatus, on Eesti tingimustes kalandussektor potentsiaalselt kõige väiksemate veekeskkonnamõjudega loomse proteiini tootmise viis. Kui täiendavalt areneb välja ka mere vesiviljeluses kalakasvatuse 119 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel kombineerimine karbi- ja/või vetikakasvatusega, siis suureneb pikas perspektiivis positiivne mõju veelgi. 6.1.2 Mõju põhjaveekvaliteedile Kutseline ja harrastuskalapüük sisuliselt põhjaveekvaliteeti ei mõjuta. Küll aga tuleb seni suurem osa Eesti vesiviljeluse toodangust mageveekasvandustest. Kui kalakasvatuses kasutatakse ka veevarustuses põhjavett, siis veevõtt iseenesest põhjavee kvaliteeti ei mõjuta. Põhjavee kvaliteeti võib kaudselt mõjutada kasvatustes tekkiva reovee puhastamise efektiivsus ning loodusesse juhtitava heitvee kvaliteet. Rakenduskava meetme 2.1.1 (Vesiviljeluse investeeringutoetus) raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks. Seega on oluline, et nimetatud investeeringutega kaasneks ka võimalikult hea vesiviljelusettevõtete heitvee kvaliteet ning vajadusel on keskkonnamõjude leevendamiseks otstarbekas toetada investeeringuid reoveekäitlussüsteemidesse. Kalade töötlemine nõuab samuti üldjuhul suhteliselt suurte veekoguste kasutamist ja seetõttu kasvab samuti reoveeteke. Oluline on, et ka kala töötlemisega seotud reovesi puhastatakse enne heitveena loodusesse juhtimist, nõuetekohaselt. Meede 2.2.1 (Kalatöötlemise investeeringu toetus) kohaselt toetatakse rakenduskava meetmete alusel investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks, investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass) kasutuselevõttu ning investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara). Täiendavalt võiks olla toetatud ka kalatöötlemise keskkonnamõjude leevendamise projektid, sh investeeringud reoveekäitluslahendustesse. 6.1.3 Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele Pinna-ja põhjavee kasutuse seisukohalt kalandussektoris on olulisimaks kalatööstus ja vesiviljelus. Suurem osa Eesti kalakasvatuse toodangust tuleb seni mageveekasvandustest. Vesiviljelussüsteeme on kahte peamist tüüpi. • Läbivoolusüsteem (flow through system) – Vesi saadakse looduslikust veekogust ning peale kalakasvatusrajatiste läbimist suunatakse looduslikku veekogusse tagasi. Vesi saadakse pumpamise või paisutamise teel kalakasvatuse tiiki(-desse) või basseini(- desse). Ka kiirvoolukanalid (raceway) on üldjuhul läbivoolusüsteemiga. • Vee korduvkasutuse süsteem e retsirkulatsioonisüsteem (recirculating system) – vesi on pidevas korduvkasutuses ning toimub vee täielik puhastamine. Sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või kus on keskkonnakaitsenõuded väga ranged. Eeliseks on see, et kalade aktiivne tegevus ja kalade kasv ei sõltu aastaajast, vaid kasvatus toimib efektiivselt terve aasta. Mageveekasvanduste arendamisel peab olemas olema sobiv veeressurss. Pinnaveel põhinevate kasvanduste puhul on oluline sobiv asukoht, kus saab kasutada pinnaveekogu vett pumpamise või jõe paisutamise teel isevoolselt. Asukoha valik nõuab eeltööd. Näiteks lõheliste kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogudel või nende osadel on paisutamine, loodusliku sängi või 120 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel veerežiimi muutmine keelatud. Pinnaveel põhinevatel kasvandustel on vee temperatuur mõjutatud välisest keskkonnast ja kala aktiivne kasvuperiood on ainult teatud perioodil aastast. Asukoha valikul on vähem piiranguid vee korduvkasutusega kalakasvatuse süsteemil põhinevatel kasvandustel. Olulisim on sobivas mahus põhjavee ressursi olemasolu. Retrsirkulatsiooni süsteemi puhul on võimalik kala kasvuks sobivat vee temperatuuri hoida aastaringselt stabiilsena, paraku on kasvanduse rajamise ja jooksvad ülalpidamiskulud suured ja selletõttu ka kala omahind kõrgem kui pinnavett kasutavatel kasvandustel 122. Valdav osa Eesti vesiviljeluskompleksidest kasutab läbivoolusüsteemi, kus looduslikust veekogust saadav vesi suunatakse peale vesiviljelusasutuse läbimist taas veekokku. Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eestis üldiselt rikkalikud veevarud, sest sademete hulk ületab siin aurumise. Seetõttu pole enamikes Eesti piirkondades ka põhjaveevarudega probleeme. Erandiks on vaid Kirde-Eesti piirkond, kus Ordiviitsiumi Ida- Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas koguselises seisundis, sest selle põhjaveetase on ulatusliku põlevkivi kaevandusvee väljapumpamise tõttu alandatud. Antud kogumi looduslik ressurss on neli korda väiksem, kui sealt võetav põhjavee kogus. Tulemus on aga oodatav ja püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub. Teiseks erandiks on maapinnalähedane Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum, kus veehaaretest võetav suur vee kogus alandab põhjaveest sõltuvaid piirkonna Martiska ja Kuradijärvede veetasemeid. Teistes Eesti piirkondades on põhjaveekogumite koguseline seisund hea123. Kalade töötlemine nõuab üldjuhul suhteliselt suurte veekoguste kasutamist. Vett kasutatakse töötlemiseks, vaheproduktide ja jäätmete transpordiks, toormaterjali ja toodangu pesemiseks, jahutamiseks ja puhastamiseks. EMKVF-i rakenduskava 2021-2027 toetab vesiviljelusest tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist. Vesiviljeluse investeeringutoetuste ja innovatsioonitoetuste eesmärgiks on arendada välja tehnilist innovatsiooni või teadmisi vesiviljeluse valdkonnas, mis vähendavad mõju keskkonnale, soodustavad ressursitõhusust, parandavad loomade heaolu ja hõlbustavad uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu. Sealhulgas toetatakse investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks läbitaastuvate energiaallikate kasutamise ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks. Samuti on toetatavate meetmete hulgas kala töötlemise innovatsiooni toetus, teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus ning Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud). Viimati nimetatud meetmega toetatakse mh ka investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks ja investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass) kasutuselevõttu. Tänase seisuga on Eestis nii põhja- kui pinnaveevarusid piisavalt, et vesiviljelussektorit ning kalatöötlemise sektorit arendada ja laiendada. Sektorite veekasutus ei kujuta ohtu ega avalda ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveevarudele (va eelpool nimetatud paar erandit põhjaveekogumite osas). 122 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 123 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 < link > 121 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.1.4 Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele, sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele EMKVF rakenduskava 2021-2027 toetab kalanduse ja vesiviljeluse mõjude leevendamist vee- elustikule ja elupaikadele, sh kaitstavatele loodusobjektidele mitmete meetmetega. 38st majanduslikult olulisest kalaliigist merel, Peipsi- ja Lämmijärvel ning Võrtsjärvel on 17 heas seisus ja 21 madalseisus (heas seisus 45% majanduslikult olulistest kalaliikidest)124. Madalseisus on eelkõige ranniku- ja sisevete kalaliigid. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust ja suurendada selektiivsemat püüki nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis. Selektiivsete ja keskkonnasäästlike kalapüügivahendite laialdasem kasutuselevõtt aitab vähendada soovimatut kaaspüüki ning on seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Selektiivsete püügivahendite kasutamine aitab viia madalamale tasemele kaaspüügist tuleneva kalade suremuse, kuna püügivahenditega minimeeritakse kalade noorjärkude tahtmatut sattumist püünistesse ja seega aidatakse kaasa kalavarude kiiremale taastumisele. Sellega kahandatakse muuhulgas tõenäosust, et kaitstavad kalaliigid või nende noorjärgud võiksid püügivahenditesse sattuda. Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Keskmiselt upub Eesti rannikuvetes passiivpüünistesse 850 hallhüljest aastas, mis on umbes 20% kogu Eesti aladel paiknevast populatsioonist125. Kormoranid võivad passiivseid kalapüüniseid kahjustada toitumise käigus - nakkevõrkudesse takerdudes või sealt kalu haarates lõhuvad nad nakkevõrgu lina ja kahjustavad saaki.126 Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele soodne mõju. Üheks kudealade pindala vähenemise põhjuseks on eutrofeerumisest tingitud muutused, millega kaasneb kudealade kattumine vee suurtaimestiku ja vetikatega. Täiendavalt võib negatiivse mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine. Rakenduskavaga nähakse ette rahalisi vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti toetatakse kudealade taastamise projekte. Nimetatud meetmed aitavad kompenseerida rannaäärse ehitustegevuse tõttu või muu inimtegevuse tagajärjel hävinenud või kahjustatud looduslikke koelmualasid. Sh toetatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe suudmetes kaladele läbipääsude avamist kudealadele. Kudealade taastamisega ning ummistunud jõe suudmetes kaladele kudealadele läbipääsude taasavamisega aidatakse kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele ja töönduslikult oluliste kalavarude kiiremale taastootmisele. Kudealade taastamine või kunstkoelmute loomine on 124 Keskkonnaministeerium. Kalanduse uuringud ja aruanded < link > 125 Vanhatalo J, Vetemaa M, Herrero A, Aho T, Tiilikainen R (2014) By-Catch of Grey Seals (Halichoerus grypus) in Baltic Fisheries—A Bayesian Analysis of Interview Survey. PLoS ONE 9(11): e113836. 126 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2014. Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks < link > 122 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel pikaajalises perspektiivis üks tõhusaim lahendus kalade looduslikuks kvaliteetseks taastootmiseks. Lisaks toetatakse järelevalvetehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamist ja soetamist, järelevalve seadmete ja vahendite soetamist ning kalapüügi järelevalveks kasutatavate veesõidukite ehitamist ja soetamist, aga ka erinevaid kalandusega ja vesiviljelusega seotud uuringuid ning kalandusandmete kogumist. Järelevalvesüsteemide parendamine on kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks soodsa mõjuga. Ebaseadusliku, teavitamata ja reguleerimata kalapüügi ohjamine läbi tõhusama järelevalve ja teavitustegevuse, piirivalve ja vabatahtlike kaasamine ning koostöö sektoriga vähendab oluliselt keskkonnale tekitatava kahju realiseerumise tõenäosust. Kalavarude hindamiseks kasutatakse kalandusalaseid uuringuid ja seiret. Seire käigus saadud andmed aitavad saada kalavarudest ülevaate ja on aluseks kalavarude kaitsemeetmete kehtestamisel. Läbi seireandmete, uuringute ja seadusandluse on võimalik vähendada liigset püügisurvet majanduslikult olulistele kalavarudele. Püügisurve vähendamine tasemeni, mis võimaldab säilitada kalavarude optimaalseid tasemeid, vähendab kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile. Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on kaotatud püügivahendid ehk kummitusvõrgud, mis püüavad vees veel kuni mitme aasta jooksul ise kala edasi. Toetatakse tegevusi, mis on seotud mereprügi kogumisega ning seeläbi vähendatakse mereprügiga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Samuti toetatakse ka tegevusi, mis merest prügi (nt kummitusvõrkude) väljakorjamisega tegelevad. Toetatakse veel kalurite teadlikkuse tõstmist ning teadlaste ja kalurite vahelist koostööd eesmärgiga aidata kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Samuti omavad kaudset soodsat mõju elustikule erinevad investeeringu ja innovatsioonimeetmed, millega toetatakse mh keskkonnasõbralikumate seadmete soetamist ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamisse ning ressursitõhususse. Otsest positiivset mõju veeelupaikadele omavad kalasadamate investeeringutoetused mereprügi kogumiseks. Samuti on pigem soodne mõju kalalaeva mootorite vahetamise meetmetel, kuna seeläbi vähenevad õhusaaste kaudu veekeskkonda jõudvate saasteainete heitkogused. Suurenev võõrliikide levikuareaal ja populatsioon on piisavalt kasutamata ressurss, mille suurem kasutusele võtmine vähendaks survet traditsiooniliselt väljakujunenud majanduslikult olulistele kalaliikidele ning aitab samas säilitada looduslikult esinevate liikide bioloogilist mitmekesisust. Nt ümarmudila väljapüügiga saaks kasutada erinevaid skeeme. Lihtsaimaks võimaluseks oleks huvitatud osapoole osalemine ümarmudilapüügil kehtiva kutselise kalapüügikorralduse raames. Selleks tegevuseks peaks huvitatud pool omama, ostma või rentima ajaloolist püügiõigust ja kogu püük toimuks praegu kehtiva seadusandluse raamides. Kuna täiendavaid püügivõimalusi ei loodaks ja püügi sihtliigiks oleks ümarmudil, siis püügikoormus teiste liikide osas ei kasvaks. Püügivahendiks oleks sellisel juhul peamiselt mõrd. Uuringud on näidanud, et ka kadiska on püügivahendina efektiivselt rakendatav ümarmudila väljapüügi suurendamiseks suurendamata seejuures püügikoormust teistele kalaliikidele (Saks et al., 2018). Kadiska ei ole hetkeseisuga merealal ei lubatud harrastus- ega kutseliste püügivahendite nimekirjas. Seega saaks seadusandlust muutmata lubada kadiskapüüki vaid eripüügiloa alusel. Kadiskapüügil võib osutuda probleemiks, et vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusele ei tohi harrastuspüügi 123 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel ja eriloa alusel püütud kala müüa. Müügikeeld teeb küsitavaks kadiskapüügile nende inimeste kaasamise, kes oleksid huvitatud saagi müügist majandusliku kasu saamisest127. Siseveekogude elustikku mõjutatakse kalatöötlemise ja maismaa vesiviljeluse kaudu eeskätt tulenevast heitveekvaliteedist. Kui orgaanilise ja toitainete reostuskoormuse osas kontrollitakse heitveekvaliteeti läbi keskkonnalubade süsteemi, siis läbivooluliste süsteemidega on potentsiaalseks probleemiks olukord, kus intensiivses kalakasvatuses levivate haigustega kaasnevaks suureks ohuks on lisaks kasvatatava saagi hävinemisele risk, et kasvatusest pärit haigustekitajad satuvad looduslikku veekokku ja kanduvad edasi looduslikele liikidele. Üheks vesiviljelusega kaasnevaks ohuks on epideemiate levik kasvatustiikidest/basseinidest väljapoole. Massilise kalade haigestumise tagajärjel esineb reaalne oht, et veevahetusega satuvad haigustekitajad looduslikesse veekogudesse ja looduslikud liigid haigestuvad128. EMKVF rakenduskava näeb ette ka tauditõrje tegevuste toetusi. Näiteks Eestis vesiviljelusel laialdaselt kasvatatav vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni. Loomne toit sisaldab palju valku ja on kasvu seisukohalt parem kui taimne toit või detriit. Aktiivselt kasvav vähk vajab 30-35% valku sisaldavat toitu. Valgu tarvet võib rahuldada kalaga, kuid see tuleb enne söötmist vähikatku leviku ära hoidmiseks külmutada129). Vähikatk on kõige ohtlikum vähi haigus, mis on Euroopa liikidele letaalse kuluga. Ameerika vähid on immuunsemad ja kannavad katkuseent edasi. Katku tekitaja on seen Aphanomyces astaci. Vähikatk levib vees viburitega varustatud zoospooride abil. Vähkide, vee, märgade püügivahendite jm esemete ühest veekogust teise viimise korral kandub edasi ka katku spoore (Paaver jt, 2009)130. Vähikatku levitavad zoospoorid hävivad külmumisel väga kergesti. Kuna vähikatk on ka looduslike vähipopulatsioonidele potentsiaalselt väga ohtlik ja suurt suremust põhjustav, siis on võimaliku vähikatku leviku tõkestamine ka vähikasvatuses kasutatava sööda kaudu väga oluline. Sel moel viiakse miinimumini riskid, et vähikatku levitavad spoorid võivad sööda kaudu jõuda vähikasvatusse ja sealt edasi ka loodusesse. Vähikatku levik kasvandusest otse loodusesse kujutab endast olulist negatiivset mõju looduslikele vähipopulatsioonidele. Samuti aitab sööda külmutamine vähendada võimalike teiste vähihaiguste levikut. Seetõttu võib järeldada, et sööda sügavkülmutamine vähendab negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise võimalikkust. Seega on võimalike vee elustiku mõjude leevendamisel oluline koht ka vesiviljeluse investeeringutoetustel, sh toetusel, mis aitavad soetada tootmise abiseadmeid. 127 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 128 Hendrikson & Ko OÜ, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine 129 Mannonen, A., Paaver, T., 2001. Vähk ja vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal 130 Paaver, T. Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K. Gross, R. 2009. Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis. Lõpparuanne Eesti Maaülikool, Veterinaatmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut, Kalakasvatuse osakond. (https://www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Tiit+Paaver,+Lpparuanne_2008.pdf) 124 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.1.5 Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele Maismaa elustikku mõjutatakse rakenduskava meetmete kaudu pigem kaudselt. Kõige otsesemad mõjud võivad olla seotud kala töötlemise ja turustamisega seotud tegevustel. Kala töötlemisel tekib nt mitmeid jäätmeid (või loomseid kõrvalsaadusi), võib esineda müra, lõhna teket ja reovee teket. Kalanduse sektori jäätmed on valdavalt seotud kala töötlemisega. EMKVF-i rakenduskava toetab investeeringuid kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisse, mis aitavad kaasa ressursitõhususele või vähendavad mõju keskkonnale. Kuivõrd kalatöötlejad alluvad ka oma tegevuses sõltuvalt veevõtu kogustest, veeheitest, tekitatavatest jäätmekogustest ja välisõhu paisatavate saaste- ning lõhnaainete kogustest keskkonnalubade regulatsiooni alla, siis hoitakse kalatöötlejate poolt tekitatud emissioonid seda kaudu kontrolli all ning seeläbi välditakse ka oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist maismaaelustikule ja elupaikadele. Samuti võib potentsiaalselt kaasneda otseseid mõjusid maismaa elustikule rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamisel sõltuvalt sellest, kas mingisuguseid objekte on vajalik rajada seni looduslikele aladele ja potentsiaalselt ka kalasadamate investeeringute korral, kui see eeldab sadamaalade laiendamist seni looduslikus seisundis püsinud alade arvelt. Ranna-alade ehitustegevuse (sadamad, muulid jmt) tagajärjel võivad kaduda mitmed rannaäärsed elupaigad või nende looduslik pindala väheneda. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava täpsusastmes prognoositav. Üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist kaitsealuste loodusobjektide territooriumitel ja sellega vältida ka kaitsealuste loodusobjektide kahjustamist. Seega on oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustata otseseid ja pikaajalisi muutusi looduslikes elupaikades. Kaudne soodne mõju maismaa elustikule kaasneb rakenduskava nende meetmetega, kus teostatakse investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, ressursitõhususe tõstmiseks ning energeetilise efektiivsuse tõstmiseks. Nt kalalaeva mootorite väljavahetamisega väheneb nii kasvuhoonegaaside heide, kui ka muude õhusaasteainete heide, millel on ka kaudne soodne mõju maismaa elustikule. Seega ei ole olulise ebasoodsa mõju avaldumist maismaa elupaikadele rakenduskava elluviimisel ette näha, kuivõrd konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva keskkonnaalase õigusruumiga ja ebasoodsate mõjude minimeerimisega. 6.1.6 Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele 6.1.6.1 Üldteave Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 125 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Kaitstavate alade puhul, mis kuuluvad ka üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, tuleb tegevust planeerides välistada igasugune ebasoo dne mõju võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis oli aastatel 2013-2018 soodsas seisundis 56,7% loodusdirektiivi elupaigatüüpidest ja 56,2% liikidest. Ülejäänud liikide ja elupaigatüüpide seisund hinnati ebapiisavaks, halvaks või on neid liike ja elupaiku nii vähe uuritud, et seisund on teadmata. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga (2007-2012) oli kasvanud nii elupaikade kui ka liikide arv, mida Eestis hinnati soodsas seisundis olevaiks131. Viimase Natura 2000 võrgustiku aruande põhjal on 54% liikidest (53 liiki) soodsas seisundis, 27% (27 liiki) ebapiisavas seisundis ja 8% (8 liiki) halvas seisundis. 11% liikide (11 liigi) seisund on senini teadmata. Linnudirektiivi liikidest on raporteeritud 266 linnuliigi kohta, sh 72 liiki Linnudirektivi lisast I. Lühiajalised populatsiooni trendid on järgmised: 17% kasvav, 41% stabiilne, 37% kahanev ning 2% teadmata. Pikaajalised populatsioonitrendid on järgmised: 26% kasvav, 32% stabiilne, 37% kahanev ja 2% teadmata. Suurimateks ohtudeks liikidele on sobivate elupaikade pindala kahanemine, elutingimuste halvenemine ja killustatus, sealhulgas levikukoridoride kadumine. Muutused maakasutused (nt rohumaade kinnikasvamine) vähendavad samuti sobivate elupaikade pindala paljudele liikidele132. Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 45 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). 6.1.6.2 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Informatsioon rakenduskava kavandatavate meetmete kohta on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4. 6.1.6.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Arvestades, et hindamise objektiks on Eesti Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- 2027 rakenduskava, siis on võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustikule seotud eeskätt mereliste, mageveeliste ja rannikuelupaikadega. Seejuures on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud veelised elupaigad ning rannikuelupaigad vaid sedavõrd, kuivõrd toetatavate meetmete alusel kavandatavaid tegevusi ruumiliselt rannikuelupaikadele või nende vahetusse naabrusesse kavandatakse. Vastavalt EELIS andmebaasile (05.07.2021) esineb Eestis kokku Natura loodusaladel 62 väärtuslikku elupaigatüüpi. Mereelupaikade hulka kuuluvad veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170). Eesti merevetes kõige ulatuslikuma levikuga on elupaigatüüp liivamadalad. 131 Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne < link > 132 Keskkonnaministeerium, 2020. Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027 < link > 126 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Mereliste elupaikade (1110, 1130, 1140, 1150, 1160, 1170) seisund on hinnatud soodsaks. Enamike väikesaartel ja laidudel pesitsevate linnuliikide, eriti kalatoiduliste liikide, arvukus on tõusnud. Põhjaelustikust toituvate linnuliikide arvukuse kahanemine on pidurdunud ning nende arvukus on stabiliseerunud madalal tasemel. Siiski on mitme liigi arvukus endiselt kahanemas (tõmmuvaeras Melanitta fusca, hahk Somateria mollissima, jääkoskel Mergus merganser). Põhjatoiduliste linnuliikide üldine seisund on endiselt halb. Viigerhülge Phoca hispida botnica seisund on väga halb, hallhülge Halichoerus grypus seisund on soodne133. Rannikuelupaikade hulka kuuluvad esmased rannavallid (1210), kivirannad (1220), pankrannad (1230), soolakud (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130), rusked luited kukemarjaga (2140), metsastunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod (2190). Enamike rannikuelupaikade seisund on hinnatud soodsaks, va rannaniidud ning metsastunud luited, mille seisund on hinnatud ebapiisavaks. Samuti on hinnatud ebapiisavaks ruskete kukemarjaga luidete seisund134. Mageveekogude elupaigatüüpide hulka kuuluvad vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved (3160), karstijärved (3180) ning jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpide jõed ja ojad, vähetoitelised järved ja vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved seisund on hinnatud ebapiisavaks133. Ülejäänud mageveekogude elupaikade seisund on hinnatud soodsaks134. 6.1.6.4 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega EMKVF rakenduskava ei ole valdavas osas otseselt seotud ega vajalik Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. Kuid Natura 2000 tegevuskava 2021-2027135 kohaselt on nt mereliste ja magevee elupaikade kaitse-eesmärkide saavutamiseks mh välja pakutud järgmised meetmed, millele EMKVF rakenduskava meetmed otseselt vastavad ja mille elluviimist EMKVF kaudu toetatakse: • Natura 2000 tegevuskava meede: töötada välja meetmeid, mis vähendavad veelindude ja hüljeste sattumist kalapüügivahenditesse (eeskätt nakkevõrgud ja mõrrad), millele vastab otseselt rakenduskava meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus (mille raames toetatakse mh selektiivsed püügivahendid sh hülgepeletid). • Natura 2000 tegevuskava meede: vesiviljeluses vetikate ja karpide kasvatamine mõjutatud kaitstavatel aladel (potentsiaalsed probleemsed alad Pärnu lahes, Haapsalu lahes ja Tallinna lahes), et vähendada eutrofeerumise survet, mida aitavad otseselt ellu viia: o meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse, o meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse, 133 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 134 Keskkonnaministeerium, Natura elupaigatüüpide seisund < link > 135 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 127 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel o meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist eeskätt vesiviljeluse sektoris ning o meede 2.1.4. - teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist. • Natura 2000 tegevuskava meede: merereostuse mõju vähendamine, millele aitab otseselt kaasa meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega. • Natura 2000 tegevuskava meetmed: nagu jõgede elupaikade taastamine ja kalade rändeteede avamine, kudealade taastamine, sh kobraste kontrollimine ja vooluveekogudel paisude eemaldamine, saab otsest tuge EMKVF rakenduskava meetmelt 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus. • Samuti aitavad veeliste elupaikade kaitset planeerida ja seisundit hinnata EMKVF rakenduskava meetmed 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus. • Kalandussektori mõjusid aitab samuti vältida ja leevendada rakenduskava meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus. 6.1.6.5 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Käesoleva hindamise aluseks olev strateegiline dokument – rakenduskava - on üldise iseloomuga, mis ei võimalda metoodika kohast Natura hindamist teostada. Teada on küll toetatavad meetmed, kuid teada pole konkreetselt toetatavad projektid ja sealsed konkreetsed tegevused. Rakenduskava eesmärkide ja seal kavandatavate tegevuste suunad täpsustatakse tulevikus madalama taseme detailplaneeringute või projektidega. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevused (nt ehitusmahud ning kasutatavad tehnoloogiad, siis sellest tulenevalt on võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine. Siiski saab välja tuua lähtuvalt ptk 6.1.6.4. toodust, et osad EMKVF rakenduskava meetmed toetavad otseselt või kaudselt Natura 2000 võrgustiku mereliste ja magevee elupaikade kaitse korraldamist ning panustavad elupaikade seisundi parendamisse. Merelistele elupaikadele on peamisteks surveteguriteks endiselt eutrofeerumine, elupaikade füüsiline kahjustamine ning häirimine (süvendamine, kaadamine, kaevandamine ja ehitus), merereostus, kaaspüük ning võõrliikide sissetung. Viigerhülge arvukust mõjutab aga globaalne soojenemine ja sellest tingitud muutused Läänemere jääkattes. Magevee elupaikade peamised surve- ja ohutegurid on veesaaste, eutrofeerumine (nii looduslik, kui ka inimtekkeline), muutused veerežiimis ning võõrliikide sissetung. Järvedega seotud linnuliikide seisund on halvenemas136. Kalastiku peamisteks surveteguriteks on kalastussuremus, elu- ja kudemispaikade hävimine ja seisundi halvenemine ja hüdrometeoroloogilised tingimused. Oluliseks ohuteguriks siirdekaladele on paisude ehitamine jõgedel, mis takistavad kalade liikumist nende koelmutele ja põhjustavad vooluveekogude kvaliteedi halvenemist. Peamisteks surveteguriteks linnustikule võib nimetada eutrofeerumist, kaaspüüki ja naftareostust. Kalavõrkudesse 136 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 128 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel sattumine ohustab linde eelkõige rände- või talvitumisperioodil, mil nad kogunevad suurtesse parvedesse ja viibivad piirkondades, kus aktiivselt tegutsevad ka kalurid. Eutrofeerumine on samuti veelinnustikule oluline survetegur, millele linnud võivad reageerida. Näiteks eutrofeerumine võib funktsionaalsetel linnurühmadel kutsuda esile risti vastupidiseid muutusi – nii põhjustab lahustunud lämmastiku ühendite (DIN) kontsentratsiooni tõus limustest toituvate merepartide arvukuse kasvu, taimtoidulistel lindudel aga kahanemise137. EMKVF rakenduskava enamik meetmeid toetavad, kui mitte otseselt, siis kaudselt mereliste ja magevee Natura 2000 võrgustiku elupaikade kaitse-eesmärkide saavutamist. Nt: Kaitstavate, aga ka teiste kalaliikide seisukohalt on oluline selektiivsete püügivahendite soetamise rahastamine Selektiivsete püügivahenditega minimeeritakse mh ka kaitsealuste kalade sattumist püünistesse ja seega luuakse soodsam olukord nende isendite säilimiseks. Seega on selektiivsete püügivahendite laialdasemal kasutuselevõtul ka kaudne soodne mõju Natura 2000 võrgustiku elupaikadele ja liikidele, sest säilitatakse elupaikade ökoloogilist tasakaalu. Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele soodne mõju. Rakenduskavaga nähakse ette rahalisi vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti toetatakse kudealade taastamise projekte. Kudealade taastamisega ning ummistunud jõgede suudmetes kaladele kudealadele läbipääsude taasavamisega aidatakse kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Lisaks toetatakse järelevalvetehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamist ja soetamist, järelevalve seadmete ja vahendite soetamist ning kalapüügi järelevalveks kasutatavate veesõidukite ehitamist ja soetamist, aga ka erinevaid kalandusega ja vesiviljelusega seotud uuringuid ning kalandusandmete kogumist. Järelevalvesüsteemide parendamine ja erinevad uuringud on soodsa mõjuga elupaikadega seotud kaitsetegevuste planeerimisel ning samuti veekeskkonnaga seotud elupaikadele avalduvate mõjude leevendamisel või vältimisel. Rakenduskavaga toetatakse mh tegevusi, mis on seotud mereprügi kogumisega ning seeläbi vähendatakse mereprügiga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, sh mõjusid nii elupaikadele, kui ka veelinnustikule. Toetatakse veel kalurite teadlikkuse tõstmist ning teadlaste ja kalurite vahelist koostööd eesmärgiga aidata kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Samuti omavad kaudset soodsat mõju elustikule erinevad investeeringu ja innovatsioonimeetmed, millega toetatakse mh keskkonnasõbralikumate seadmete soetamist ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamisse ning ressursitõhususse. Vastavad meetmed aitavad vähendada merereostusega seotud probleeme ning toetavad seeläbi kaudselt elupaikade soodsa seisundi säilimist või saavutamist. Kõige tõenäolisem risk ebasoodsate mõjude avaldumiseks on erinevate ehitiste ja rajatiste rajamisel kas Natura 2000 võrgustiku aladele või nende vahetusse lähedusse. Ehitustegevusega ranna-aladel (sadamad, muulid, turismiobjektid) võib kaasneda loodusliku ranna osakaalu vähenemine. Seega on oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid ja 137 Alkranel OÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 129 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikades. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava täpsusastmes prognoositav. Üldiselt on siiski selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste Natura kaitse- eesmärkidega arvestava planeerimise. Seetõttu võib järeldada, et rakenduskava tasemel vastavate meetmete elluviimise osas ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustikule ette näha ei ole. Rajatiste või ehitiste kavandamisel veekeskkonda või rannikuelupaikadesse tuleb leida lahendused ning rakendada tehnoloogiaid ja muid meetmeid, mis ei ohusta vee- ega rannikuelupaiku ega avalda seega mõju kalastikule või linnustikule. EMKVF rakenduskava meetmete alusel kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist vastava loodusala kaitse- eesmärkides nimetatud elupaikade territooriumitel ja sellega vältida ka loodusala elupaikade killustamist või kahjustamist. Seega ei ole EMKVF rakenduskava staadiumis ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustiku elupaikadele rakenduskava elluviimisel ette näha, kuivõrd konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva keskkonnaalase õigusruumiga ja ebasoodsate mõjude minimeerimisega. 6.1.6.6 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Praeguses täpsusastmes oleva info hindamise alusel ei ole põhjust eeldada, et rakenduskava elluviimine toob vältimatult kaasa negatiivse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Pigem kaasneb mitmete meetmete ellurakendamisega ka kaudne soodne mõju Natura 2000 võrgustikule. Seega ei ole mõistlik käesoleva strateegilise dokumendi täpsusastmes liikuda Natura asjakohase hindamise etappidesse ning asuda täpsemaid hinnanguid andma. Erinevate ehitustegevust puudutavate projektide puhul, kui need on kavandatud Natura 2000 võrgustiku alale või selle vahetusse lähedusse tuleb tegevuse planeerimise või projekteerimise etapis läbi viia Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse ehitustegevuse mõju konkreetse loodus- või linnuala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele. 130 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.1.7 Mõju kliimamuutustele EMKVF 2021-2027 rakenduskava toetab otseselt kliimamuutuste leevendamist meetmetega, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet kas läbi energiaefektiivsuse ja ressursitõhususe suurendamise, väiksema süsinikuheitega energiaallikate kasutamise või taastuvenergiaallikate kasutamise. Näiteks võib välja tuua järgmised meetmed, mis • Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid tootmismeetodite loomiseks ja juurutamiseks. • Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusi ja üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. • Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks ja ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille raames toetatakse mh ressursitõhususe suurendamist ja taastuvenergeetika kasutusele võttu. Kalandus ja vesiviljelus on üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini panustades seeläbi ühtlasi ka riigi toiduga kindlustatusesse. Tsakiridis et al (2020)138 rakendasid oma uurimuses keskkonnateemadega laiendatud sisend- väljund mudelit Iirimaal, et hinnata kasvuhoonegaaside emissioone ning majanduslikke väljundnäitajaid 2010. aastal kahele veekeskkonnaga seotud loomakasvatussaaduste valdkonnale (vesiviljelus ning mereline kalandus) ning viie maismaa keskkonnaga seotud loomakasvatussaaduste valdkonnale (veiseliha, lambaliha, sealiha, linnuliha ja piimatooted). Artiklis toodi mh välja eri sektorite kasvuhoonegaaside heitkogused (CO2 ekvivalent) ühe tonni toodetud loomse proteiini kohta ning ühe kilokalori (kcal) toodetud toidus sisalduva energiakoguse kohta (Joonis 6.2). 138 Tsakiridis, A., O’Donoghue, C., Hynes, S. & Kilcline, K. A comparison of environmental and economic sustainability across seafood and livestock product value chains. Marine Policy, Volume 117, July 2020, 103968 131 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 6.2. Loomsete toiduainete süsinikujalajäljed Tsakiridis et al (2020)138 alusel. (Ülemisel joonisel on süsinikujalajälg t CO2-ekv/kcal ning alumisel joonisel t CO2-ekv/t loomne proteiin. Keskmise sinisega (vasakult esimene tulp) on tähistatud vesiviljelustooted, punasega mere kalandustooted, rohelisega veiselihatooted, lillaga lambalihatooted, helesinisega sealihatooted, oranžiga linnuliha tooted ning tumesinisega (kõige parempoolsem tulp) piimatooted). Hilborn et al (2018)139 tegid kokkuvõtte 148-st erinevast loomsete toiduainete tootmise uuringust, mis käsitlesid loomakasvatuse, vesiviljeluse ning kalapüügi keskkonnamõjusid (energiakasutus, kasvuhoonegaaside emissioonid, toitainete heited ning happestumise põhjustamine). Vt Joonis 6.3. 139 Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. 132 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Joonis 6.3. Hilborn et al (2018)139 alusel loomse toidu tootmise (a) energiakulu (MJ), (b) kasvuhoonegaaside emissioonid (CO2-ekv) 40 g toodetud loomse proteiini kohta. Paks horisontaalne joon graafiku kastis näitab keskmist tulemust. Kasti ulatus näitab kvartiilide vahemikku ning kastist välja ulatuvad jooned kogu andmete varieeruvust. Vesiviljelustoodang on näidatud punasega (vasakult lugedes: karpkala, sägalaadsed, molluskid, lõhe, krevetid, tilaapia). Loomakasvatus kollasega (vasakult lugedes: veiseliha, kanaliha, sealiha). Kalapüügisektor on tähistatud sinisega (vasakult lugedes: selgrootud, suurekasvulised pelaagilised kalad, krevett, väikesekasvulised pelaagilised kalad, valge lihaga kalad) Kasvuhoonegaaside emissioonid olid väikseimad molluskite vesiviljelusel ning väikesekasvuliste pelaagiliste kalade püüdmisel. Lõhe vesiviljeluse, kanaliha tootmise ning suurekasvuliste pelaagiliste kalade ja valge lihaga kalade püügil olid kasvuhoonegaaside emissioonid samuti alla 1 kg CO2-ekv 40 g loomse proteiini kohta. Seega on vesiviljelus ja kalandus kasvuhoonegaaside heite osas minimaalsete mõjudega ning aitavad seeläbi kaasa toidu tootmisega kaasnevate kliimamuutuste mõjude leevendamisele. Kuna kalatoodete kasvuhoonegaaside heitkogused on üldjuhul võrreldes enamike teiste loomsete toiduainete kasvuhoonegaaside emissioonidega väiksemad, siis on kaudne soodne mõju kliimamuutuste leevendamisele ka EMKVF rakenduskava meetmetel, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele. Nimetatud toetused loovad eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks. 133 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale 6.2.1 Mõju inimeste tervisele ja varale Inimeste heaolu ja tervist mõjutavad mitmed asjaolud alates keskkonnasaastest ja mürast lõpetades merekeskkonna üldise puhtuse ja puhkamisvõimaluste tagamisega. Aga samuti võimalused ettevõtlusega tegeleda ning elamisväärset tulu teenida. Samuti mõjutavad sektoris töötavate inimeste tervist töötingimused. EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmete soodne mõju inimeste tervisele on peamiselt seotud asjaoluga, et meetmete rakendamise tulemusena paraneb pikemas perspektiivis eelduslikult merevee kvaliteet, õhukvaliteet ning väheneb mereprügi teke (või vähemalt paraneb mereprügi kokkukogumine). Mõju avaldub nii ranna-äärsetele elanikele kui ka turistidele (õhukvaliteedi osas ka laevapere liikmetele), kes on merega seotud nii igapäevastest kui ka puhke eesmärkidest lähtuvalt. Kui EMKVF rakenduskava meetmete, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele, rakendamise tulemusel suureneb ka kala tarbimine, siis võib järeldada, et erinevad kalandus- ja vesiviljelussektorit toetavad meetmed omavad kaudset soodsat mõju ka inimeste tervisele. Meetme 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetuse raames toetatakse mh investeeringuid ohutuse ja töötingimuste parandamisse ning meetme 1.1.4 – kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, meetme 2.1.3. - vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus raames toetatakse mh uute töötingimuste innovatsiooni. Nimetatud meetmetel on soodne mõju ka sektoris töötavate inimeste tervisele, kuna suureneb ohutus ja paranevad töötingimused. EKF ja EMKF perioodil on Eesti rannapiirkondades arendatud arvukalt väikesadamaid. Investeeringud keskendusid peamiselt merelisele taristule nagu kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut, näiteks kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Valdavas osas sadamates puuduvad kalurite olmeruumid ja varustuse hoidmise võimalused. See on loonud olukorra, kus kalurid saavad sadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused kalurite olmetingimuste parendamiseks. Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus raames toetatakse mh investeeringuid sadamete infrastruktuuri, sh kalurite olmetingimuste parandamiseks. Sellega kaasneb kaudne soodne mõju kalurite tervisele. Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas, samas Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg inimese kohta aastas. Kala suuremal tarbimisel on võrreldes muu loomse toidu tarbimisega mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kalades leidub rohkesti polüküllastumata, eriti just oomega-3-rasvhappeid ning D-vitamiini. Rasvarikaste kalade söömist ei ole vaja karta. Kalas on ka rohkesti teisi organismile vajalikke vitamiine, nt E, B1, B6, B12-vitamiinid, niatsiin ja mineraalaineid, nt kaalium, kaltsium, fosfor, seleen, jood. Kalamari ja krevetid on üsna kolesteroolirikkad. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja suitsukala sisaldavad üldjuhul üsna palju soola. Kaladesse võivad kuhjuda ka erinevad ühendid, mis suurtes kogustes tarvitatuna võivad olla tervisele ohtlikud. 134 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Dioksiini ja dioksiinilaadsete PCB-de riski hajutamiseks soovitatakse tarbida rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala140. 6.2.2 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele) EMKVF 2021-2027 rakenduskavas planeeritud meetmed panustavad kalanduse ja vesiviljeluse ning nendega seotud sektorite arengusse, aidates kaasa nii kalapüügi, vesiviljeluse, kui ka kala töötlemise tegevusalade jätkusuutlikkusele. Rakenduskava tasandil kavandatud tegevused ei too kaasa ebasoodsaid mõjusid inimese sotsiaalsetele vajadustele. Pigem on erinevatel meetmetel just sektoriga seotud inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja ka teadus- ning arendustegevusele soodne mõju. Siiski on vähe tõenäoline, et rakenduskava meetmetega saavutatakse oluline hõive kasv sektoris. Pigem on tõenäoline, et toetusmeetmete abil säilitatakse ligikaudu praegune kalandus- ja vesiviljelussektori hõivatute arv ja ehk kaasneb ka mõningane kasv. Kuna kalapüügisektoris on probleemiks ka valdkonnaga tegelejate kõrge keskmine vanus, on meetmete eesmärgiks ka noorte meelitamine sektorisse. Erinevatel investeeringu ja innovatsioonitoetustel on selle eesmärgi saavutamisel kindlasti oluline roll. Pikemas perspektiivis on sektori töökohtade säilitamisel ka oluline roll nendel meetmetel, mis toetavad keskkonnaseisundi (sh eeskätt veekeskkonnaseisundi) parandamist (alates investeeringutest keskkonnamõjude leevendamisse ja ressursitõhususse kuni kalandusalaste andmete kogumise ja uuringuteni) või mõnel juhul ka elupaikade taastamist (kudealad). Soodsam keskkonnaseisund aitab tagada kalandussektori jätkusuutlikkust, kuna aitab kaasa kalavarude taastootmisele. Samuti on soodne keskkonnaseisund eelduseks rannapiirkondade ja veekogudega seotud turismi arendamisel. Kalurite sissetuleku tõstmisel on üks olulisemaid komponente püütavale kalale suurema lisandväärtuse andmine, mida toetavad nii kalalaevadel ja kalasadamates kasutatavatesse seadmetesse investeerimine, kui ka erinevad innovatsiooni ja investeeringu toetusmeetmed kala töötlemisse. Aga samuti ka erinevad müügi- ja turundusvõimekuse toetamise meetmed. Samuti luuakse nimetatud meetmete abil eeldused sektoris hõivatute keskmise töötasu kasvuks. Nt toetused, mis panustavad tootearendusse ja mh ekspordivõimekuse kasvu, loovad eeldused jõudmaks toodetega maksejõulisematele turgudele. Erinevad kalandusuuringuid ja kalandusandmete kogumist puudutavad meetmed, aga ka innovatsioonitoetused ning sektori ja teadlaste koostöö toetused omavad lisaks sektori ettevõtluse toetamisele olulist rolli ka valdkonna teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkusele ning arengule. Toetatav teadus ja innovatsioon, uute tehnoloogiate, sh digitehnoloogiate edendamine ja rakendamine, aitab tõsta sektori konkurentsivõimet, kasvab keskkonnasäästlik, ressursitõhus, teadmiste põhine majandamine ning paranevad majandustulemused. Oluliseks eesmärgiks on rakenduskavas seatud, et viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi. Sellega kaasneb 140 Toitumine.ee < link > 135 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel nii sektori ettevõtluskeskkonnale, kui ka valdkonna teadus- ja arendusautustele oluline soodne mõju. Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata uute liikide kasvatamisele, esmatöötlemise võimalustele, toodangu lisandväärtuse kasvule ning väärindamisele nii kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Samas on vetika- ja karbikasvatuse arengu eelduseks selle majanduslik tasuvus, mis vajab täiendavaid uuringuid nii kasvatus- kui ka väärindamise tehnoloogiate väljaarendamiseks ja rakendamiseks Läänemere tingimustes. Selliste uuringute läbiviimiseks ja ka innovatsiooni toetamiseks on rakenduskavas ette nähtud eraldi meetmed. Oluline on, et vastavad uuringu- ning innovatsioonitoetused aitaksid arendada karbi- ja vetikakasvatust kogu selle väärtusahela piires (kasvatamine, tootearendus, turundus). Vastavate komplekssete meetmetega kaasneb eelduslikult vesiviljelussektori arengule positiivne mõju. Eesti kalalaevade keskmine vanus on küllaltki kõrge (24 aastat), millest tulenevalt on ette nähtud kalalaeva investeeringutoetused, et võimaldada kalalaevade kaasaajastamist, seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas. Vastavad toetused võiksid aidata parandada kalapüügi kui tegevusvaldkonna konkurentsivõimet. Kalapüük Eesti sisevetel ja rannikumeres on sesoonne. Olenemata kalavarude seisust saavad Eesti rannakalurid kalapüügiga tegeleda aastas ca viis kuud (perioodil märts-mai ja september- oktoober). Sisevetel on periood pisut pikem, kui on võimalik teostada jääalust kalapüüki. Selline sesoonsus ja ilmastikuoludest sõltuvus tekitab kaluritele raske olukorra, kuidas teenida endale elatist perioodil, kui aktiivset kalapüüki teostada ei saa. EMKVF rakenduskava meetmetega toetatakse mh kalurite tegevusi, mis võimaldaks neil oma tegevusi mitmekesistada, et teenida tulu ka püügivälisel hooajal. Valdavalt on kalurid oma tegevusi mitmekesistanud metsanduse, põllumajanduse ja turismi valdkonnas. Tegevuste mitmekesistamine on ka oluline, et meelitada noori kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning võimaldab kaluril teenida elatist endale ja oma perele aastaringselt. 6.2.3 Mõju kultuuripärandile Eestil on rikkalik merega seotud kultuuripärand, mis hõlmab endas väärtusi alates meres paiknevatest kultuuriväärtustest kuni ranna-äärse traditsioonilise eluviisini. Rannaäärset elukeskkonda iseloomustavad kaunis looduskeskkond, traditsioonilised huvitava ajaloo ja kultuuripärandiga rannakülad (sh ajaloolised sadamakohad, lautrid, paadikuurid jms) ning kogemustega kalurid, kes on rannapüügi traditsioonide kandjaiks. Eri tüüpi kultuurid ja kogukonnad (vanausulised, setud, venelased, eestlased) muudavad erinevad rannaäärsed piirkonnad omanäolisteks141. Teisalt iseloomustab rannakülasid madal asustustihedus, kahanev ja vananev rahvastik, töökohtade vähesus ja puudulik infrastruktuur. Enamikul rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval seoses lühikese püügihooajaga, mis on omakorda sageli (näiteks Peipsi järve kalanduses) põhjustatud sellest, et suur hulk kalureid püüab lubatud püügikogused välja kiiresti. Teisalt saab probleemina välja tuua ressursside vähesuse kultuuriväärtuslike objektide inventeerimiseks ja säilimiseks vajalike tegevuste ellu viimiseks. Samas on ranna-äärsel 141 Eesti Merenduspoliitika 2012-2020, 2011 136 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel elulaadil rikkalik kultuuripärand. Hetkel veel on inimesi, kes mäletavad nt 20. sajandi keskpaiga rannaalade eluolu, kuid nende mälestused vajavad uurimist ja säilitamist 142. Rannakülades on palju kasutamata potentsiaali turismiteenuste jm väikeettevõtluse arendamiseks ning kvaliteetse elukeskkonna loomiseks143. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, puhke- ja turismiteenuseid jms. Eristumaks teistest sihtkohtadest on vajalik leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste arendamisel. EMKVF 2021-2027 rakenduskavas seatud meetmetega kaasneb merekultuuripärandile kaudne positiivne mõju, mis on seotud merevee kvaliteedi paranemise ning randade ja ranniku puhtuse ja hoolduse parendamisega. Rakenduskavas toetatavad kalandusuuringud võivad omada sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale nii positiivset kui negatiivset mõju. Samas on oluline asjaolu, et meetme peamine eesmärk on kalaasurkondade taastootmisvõime parendamine. Lisaks on oluline, et piirangud töötatakse välja piirkondlikult ehk arvestades merealade erinevate piirkondade iseärasusi. Seega kuigi lühiajaliselt võivad piirangud avaldada negatiivset mõju, ei keelustata kalapüüki täielikult ning traditsiooniline kalapüük saab jätkuda, kuid teatud piirangutega. Pigem võib eeldada, et täiendavate piirangute mittekehtestamine võib viia olukorrani, kus traditsiooniline kalapüük hääbub täielikult ja seda tulenevalt kalavarude halvast olukorrast. Pikaajalises skaalas kaasneb kalapüügipiirangutega seadmisega positiivne mõju, kuna eelduslikult kalavarude seisund paraneb ning kalapüüdmisega on võimalik jätkata ka rannakaluritel. 6.2.4 Mõju kliimamuutustega kohanemisele Kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks on mh ka kliimamuutused. Soojenemisega suureneb orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk veekeskkonas, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalikku elustikku. Nt enamik töönduslikku huvi pakkuvatest rannakaladest (haug, ahvenlased ja karplased) sigib kevadel. Kui varasemalt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest tekkiv suurvesi, mis loob kaladele sigimiseks sobilikud olud (üleujutatavad luhad, peajõega ühenduses olevad vanajõed), siis kliimamuutustega esineb talviti järjest sagedamini plusskraadidega perioode, mil vahepeal kogunenud lumi sulab. Selle tulemusena on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt langenud, samuti on suurvete kõrgaeg nihkunud varasemale ajale, mil päikesekiirgus ei ole veel piisav zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi loomiseks. Kliimamuutuse tulemusena on ohus ka traditsiooniline jääpüük. Kliimamuutusega seostatakse ka võõrliikide invasioonide sagenemist. Selle tõttu on kliimamuutustega kohanemiseks veelgi olulisem roll meetmetel, mis toetavad kudealade taastamist ja kudealadele juurdepääsude avamist. Samuti on väga olulisel kohal kalandussektoris tegutsevatele inimestele erinevad ettevõtluse mitmekesistamise toetused. Need võimaldavad muutuvates kliimaoludes valdkonnas tegutsejatel paremini hakkama saada. Samuti on olulised erinevad investeeringutoetused. Näiteks tootearendus ja innovatsioon võimaldavad eelduslikult suurendada ka võõrliikide tarbimiseks kasutuselevõtmist, mis suurendab ka kalurite ja kalandussektori üldiseid teenimisvõimalusi ja on seeläbi potentsiaalselt 142 Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 143 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020, 2013 137 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel olulise positiivse mõjuga kliimamuutustega kohanemisel. Seni on võõrliigid kasutamata ressurss. Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit144, millega praegused kalasadamad ei ole arvestanud. Seega on kalasadamate arendamine uuel perioodil seotud muuhulgas vajadusega tõsta valmisolekut kliimamuutusteks. Kalasadamate investeeringutoetused mh vastavaid investeeringuid ka toetavad. Vesiviljelust ja kalapüügisektorit mõjutavad kliimamuutused veel ka seeläbi, et soojemad suved ning pikemad vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt veekogudesse ja sealt omakorda vesiviljeluskasvandustesse ja ka looduslikesse veekogudesse. Seetõttu on olulisel kohal ka meetmed, mis aitavad parandada sektori ettevõtete energiatõhusust ja aitavad leevendada ettevõtete poolt põhjustatud keskkonnamõjusid. Vastavad investeeringud vähendavad üldjuhul sektori ettevõtete püsikulusid ning tõstavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet, aidates paralleelselt kaudselt kaasa ka kliimamuutustega paremale toimetulekule. 144 < link > 138 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 6.3 Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivsed mõjud on muutused keskkonnas, mida põhjustab tegevus kombineerituna teiste mineviku, käesoleva aja ja tuleviku inimtegevustega. Kumulatiivne mõju võib avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ning oluline aspekt on, et tegevuste lisandumise tagajärjel toimub muutus. Kumulatiivne mõju võib esineda ka juhul, kus mitu strateegilist dokumenti mõjutavad sama sihtobjekti. Seega, kumulatiivseid mõjusid käsitletakse mitte ainult konkreetse projekti konkreetsete keskkonnamõjude (mõju veele, ohule, liikidele, mullale, jne) kumuleeruvusena vaid ka erinevate poliitiliste eesmärkide keskkonnamõju kumuleeruvusena145. EMKVF 2021-2027 rakenduskava kõikide prioriteetidega on seatud eesmärgid ja tegevused, mis on positiivse või neutraalse iseloomuga, eeldusel, et projektide elluviimisel arvestatakse keskkonnakaitse nõuetega ning kõik projektid peavad täitma olemasolevaid keskkonnanõudeid ja arvestama tegevuste kavandamisel vastavas konkreetses asukohas valitsevate keskkonnatingimustega ja vältima Natura 2000 võrgustiku kuuluvate elupaikade ja liikide kaitse-eesmärkide kahjustamist. Vesiviljeluse laialdasem kasutuselevõtt toob kaasa riske veekogude toitainete koormuse suurendamiseks. Kui on soov säilitada Läänemere basseini üldist toitainete bilanssi, siis sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest). Lisandumas on uued loodushoidlikud vesiviljelusvaldkonnad nagu merekarpide ja –vetikate kasvatamine. Üldjuhul planeeritakse kavandatavates kalakasvatustes kasutada Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud kalasööta. Sellisel juhul ei viida kalakasvatustega tegelikult Läänemerre toitaineid juurde, vaid pigem puhastatakse Läänemerd üleliigsetest toitainetest. Karbi- ja vetikakasvatuse arenedes on samuti võimalik Läänemerest toitaineid välja viia. Kalapüük ja muu biomassi eemaldamine on samuti üheks mooduseks, kuidas toitaineid veekeskkonnast eemaldada. Maismaa vesiviljeluse mõjud veekeskkonnale on eeskätt seotud vesiviljelusest pärineva veeheitega. Seega on oluline, et ka maismaa vesiviljelusettevõtete heitvee reostusparameetrid vastaksid kehtestatud piirväärtustele ja ei ületaks maismaa veekogude keskkonnataluvust. Vastavalt on ideeliselt rakenduskava meetmetel kumulatiivselt eutrofeerumisele soodne keskkonnamõju. Toitainete ülekülluse piiramise ja eutrofeerumise ohjamise mõju avaldub kogu ökosüsteemis ja seetõttu kumuleerub mõju aja jooksul aineringes. See võib tähendada ka seda, et kvantitatiivselt mõõdetav meetmete efekt avaldub teatud ajalõtkuga peale meetmete rakendamist. Lisaks eesmärgile toitaineid ökosüsteemist eemaldada, on EMKVF rakenduskava mitmetel meetmetel täiendavaid eesmärke, mis on seotud veekeskkonna mõjude leevendamisega ja keskkonna olukorra parendamisega, alates erinevatest investeeringutoetustest keskkonnamõju leevendavatesse seadmetesse ning nt ka mereprügi kogumisse ja lõpetades nt selektiivsete püügivahendite soetamise ning kudealade taastamise projektide toetamisega. Elustiku tingimuste parandamine suurendab selle taastootmisvõimet ning see positiivne efekt kumuleerub ajas. Ehkki eraldiseisvana on rakenduskava meetmete mõju looduskeskkonnale positiivne, siis nt ettevõtluse mitmekesistamise toetuste kaudu võib avalduda ka looduskeskkonnale 145 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamoju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 139 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel kumulatiivne ebasoodne mõju. Seda juhul, kui nt turismitegevuse arendamisel ei arvestata elupaikade vajalike kaitsetingimustega ning tegevustega suurendatakse häiringuid liikidele või elupaikadele. Üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Sotsiaal-majanduslikus keskkonnas avaldavad valdav osa rakenduskavas seatud meetmeid positiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele. Mõju on peamiselt seotud asjaoluga, et meetmete rakendamise tulemusena paraneb merevee kvaliteet, õhukvaliteet, väheneb mereprügi kogus. Mõju avaldub nii ranna-äärsetele elanikele kui ka turistidele (töötingimuste parendamise meetmete osas ka laevapere liikmetele), kes on merega seotud nii igapäevastest kui ka puhke eesmärkidest lähtuvalt. Nimetatud mõjudega kumuleeruvad positiivselt erinevad kala töötlemist ja turustamist toetavad meetmed ning teadlaste ja sektori koostööd toetavad meetmed, mis aitavad sektoril tegevust efektiivistada. Sotsiaal-majandusliku keskkonnale avalduvad kumuleeruvad negatiivsed mõjud on seotud täiendavate kulutustega, mida mitmete meetmete ellu viimise korral peavad sadama ja laevaomanikud tegema (nt alternatiivseid kütuseid kasutavad laevamootorid, või selektiivsemate püügivahendite soetamine, aga ka muud investeeringud, mis on seotud keskkonnamõjude leevendamisega). Lühiajalised negatiivsed mõjud võivad kutselistele kaluritele kaasneda ka erinevate kalapüügipiirangute seadmise ja püügivõimsuse optimeerimisega. Kalapüügipiirangute määramisega võib kaasneda lühiajaline negatiivne mõju rannakalurite ja ranna-äärse eluviisi kui olulise osa merekultuuripärandist säilimisele. Samas on oluline asjaolu, et meetme peamine eesmärk on kalaasurkondade taastootmisvõime parendamine. Seega kuigi lühiajaliselt võivad kalapüügipiirangud avaldada negatiivset mõju, ei keelustata kalapüüki täielikult ning traditsiooniline kalapüük saab jätkuda, kuid teatud piirangutega. Pigem võib eeldada, et täiendavate piirangute mittekehtestamine võib viia olukorrani, kus traditsiooniline kalapüük hääbub täielikult ja seda tulenevalt kalavarude halvast olukorrast. Pikaajalises skaalas kaasneb kalapüügipiirangutega seadmisega positiivne mõju, kuna eelduslikult kalavarude seisund paraneb ning tänu sellele on kalapüük pikaajaliselt jätkusuutlik tegevus. Kuivõrd kalandus ja vesiviljelus mõjutavad enim veekeskkonda ja -elustikku on muudest strateegilistest dokumentidest olulisim võimalik soodne koosmõju EMKVF rakenduskaval veemajanduskavadega ja Merestrateegia meetmekavaga, kuivõrd viimati nimetatud keskenduvad samuti meetmetele, mis on seotud siseveekogude ning Läänemere seisundi parandamisega. Võimalik kumulatiivne keskkonnamõju on seotud ka põllumajandustegevusega, kuivõrd ka EMKVF rakenduskava eesmärgid on seotud toidu tootmisega. Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning veekeskkonna säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandusliku arengu eeldusteks on enamasti tootlikkuse suurenemine ja uute maade kasutuselevõtt, mis toob endaga tavaliselt kaasa ka väetiste kasutamise suurenemise või siis vähemalt kasutuse mitte vähendamise, millega kaasnevad ka mõjud veekeskkonnale eeskätt läbi toitainete koormuse. 140 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Veekogumite vahehinnangu põhjal on ebasoodsas ökoloogilises seisundis (väga halb, halb, kesine) 326 pinnaveekogumit (58 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 252 vooluveekogumit). Põhjaveekogumite seisundi hinnangu järgi on halvas seisundis 8 kogumit. Pinnaveekogumitest 97-l kogumil on vähemalt üheks ebasoodsa seisundi põhjuseks toiteained (26 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 55 vooluveekogumit). Põhjaveekogumitest 4-l on üheks halva seisundi põhjuseks ammooniumiooni sisaldus (NH4). Üksnes toiteainete koormuse tõttu ebasoodsas seisundis pinnaveekogumeid on 37 (22 vooluveekogumit, 15 seisuveekogumit). Selliseid põhjaveekogumeid on üks. Selgelt hakkab silma, et toiteainete oluline koormust on iseloomulik väiksema osavalgalaga kogumitele. Igal aastal läbi viidav taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring (Toiteelementide bilansi uuring. 2019. Põllumajandusuuringute Keskus) toob välja, et Eesti keskmine lämmastiku efektiivsus on viimasel neljal aastal olnud pisut rohkem, kui 50%, fosforil rohkem kui 75% ja kaaliumil rohkem kui 60%. Lämmastiku ja fosfori efektiivsus on vaadeldud nelja aasta jooksul pidevalt kergelt langenud. Nimetatud uuring peab veekeskkonna kaitse seisukohast toitaine efektiivsuse piirmääraks 70%. Optimaalne toitaine kasutuse piir on 85%146. Sellest lähtuvalt on veemajanduskava eelnõus vesikonnaüleste põllumajanduslike meetmete hulgas järgmised meetmed: • NTA-l kui pilootalal valitakse välja pinnaveekogumi valgala, kus rakendatakse Eestis soovitatud toitaine-koormuse vähendamise meetmeid ja kus on võimalik läbi viia maaparandusseiret. Paralleelselt seiratakse pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Tegevuse tulemusel selguvad reaalse mõjuga meetmed veekogumite hea seisundi saavutamiseks ning veehaarete kaitseks. Projekt ulatub ülejärgmisse veemajandusperioodi (2027– 2033), kuna meetmete rakendamine võtab aega ja mõju ilmnemine võtab aega. Töö tuleb plaanida nii, et ülejärgmise perioodi kava koostamisel oleks võimalik esimesi teadmisi kasutada. • Loobu_2, Kunda_2, Selja_4, Pada_1, Sõmeru jõgede veekogumitel ja põhjaveekogumitel nr 13 ja 15 tehakse aastatel 2019–2022 põllumajandusettevõtete keskkonnamõju uuring. 2021. aasta lõpuks valmivad põllumajanduslike keskkonnameetmete ja põllumajandustootja toitainete bilansi koostamise juhised ja 2022. aasta lõpuks valmib aruanne põllumajanduse mõjust pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Seega võiks eeldada, et EMKVF rakenduskava meetmetel ning veemajanduskava meetmetel on pikaajaliselt koosmõjus veekeskkonnale soodne mõju. 6.4 Piiriülene mõju Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Kavandatud meetmed on suunatud merekeskkonnakeskkonna, kalandus- ja vesiviljelussektori olukorra parandamiseks, sh ka keskkonnamõjude leevendamiseks, ressursitõhususe 146 Veemajanduskavad 2021-2027(eelnõu). Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Eelnõu versioon 23.05.2021 < link > 141 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel parandamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks. Samuti on meetmed suunatud sektoriga seotud inimeste heaolu parandamiseks. EMKVF rakenduskavaga ei kavandata meetmeid, mis võiks avaldada ebasoodsat piiriülest mõju. Tegevustega kaasneb pigem soodne mõju, kuna meetmete ellurakendamisel on olulisel kohal ka keskkonnahoid ja keskkonnaseisundi parendamine. 142 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 7. Seire ja järelhindamise kirjeldus Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Kõrgemate strateegiliste dokumentide korral on tinglikult võimalik seirata ka püstitatud eesmärkide täitmist. KSH objekti iseloomu arvestades saab käesoleval juhul rääkida kahest seirest: keskkonnaseire ja arengudokumentide tulemuslikkuse seire. KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 10). EMKVF rakenduskava perioodil 2021-2021 ei seata eesmärke ega kavandata tegevusi, mille rakendumisel oleks ette näha olulise mõju avaldumine ja negatiivse mõju suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid negatiivse keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks. Arengudokumentide tulemuslikkuse seiret tehakse vastavates rakendusplaanides esitatud tegevuste täitmise kaudu. EMKVF 2021-2027 perioodil on sisseviidud ühtne seire- ja hindamise süsteem. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatavad indikaatorid. Rakendusplaani tegevuste täitmise kohta koostatakse vahearuanded iga-aastaselt. Seire korraldajaks on Maaeluministeerium. 143 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 8. Ülevaade KSH protsessist ja esinenud raskustest Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Maaeluministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9-3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Asjaomased asutused, kellelt KSH programmile seisukohti küsiti on järgmised: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet, Keskkonnaagentuur, Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH programm tutvumiseks ka huvitatud isikutele: Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 01.-17.09.2020 ja avalik arutelu 08.10.2020 algusega kell 14:00 Maaeluministeeriumi suures saalis (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Maaeluministeerium teavitas avalikust väljapanekust 01.09.2020 nr 6.9-3/869 kõiki asjaomaseid asutusi ning huvitatud isikuid. Samuti teavitati avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja üleriigilise levikuga ajalehes. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust arutelust osa võtta ka Microsoft Teams keskkonnas. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Maaeluministeeri poolt 25.11.2020 käskkirjaga nr 184. 144 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel 9. KSH tulemuste kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava ning selle kavandatud meetmed. Informatsioon rakenduskava prioriteetide ja erieesmärkide kohta on esitatud ptk 1.1. ning nende alusel kavandatavate meetmete kohta on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4 (ptk 6). KSH ulatus hõlmas EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostati strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnati KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH koostamisel kasutati kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs (seosed teiste strateegiliste dokumentidega – ptk 4 ja 5) ja välismõjude analüüs (valdkondlik mõju hindamine – ptk 6). Seejuures teostati välismõjude analüüs nii loodus- kui ka sotsiaal-majandusliku keskkonna ja nende alamvaldkondade lõikes. Mõjutatava keskkonna ülevaates (ptk 2) kirjeldati rakenduskava seisukohast olulisi loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna teemavaldkondi. 9.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud KSH käigus teostatud vastavusanalüüs tuvastas, et EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmed kas toetavad piirkondlikes ja Euroopa Liidu strateegilistes dokumentides seatud eesmärkide saavutamist või ei ole vastuolus püstitatud eesmärkidega. Samuti ei leitud vastuolu Eesti riiklikes strateegilistes dokumentides püstitatud eesmärkidega. Välismõjude analüüsi tulemuste alusel saab tõdeda, et KSH objektiks oleva rakenduskava elluviimisel kaasnevad eelkõige pikaajalised otsesed ja kaudsed soodsad (positiivsed) mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Meetmete elluviimisega kaasnevaid võimalikke ebasoodsaid lokaalseid mõjusid (võimalikud arendus- ja ehitustegevused looduslikel aladel) ei ole rakenduskava täpsusastmes küll võimalik täielikult välistada, kuid üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist kaitsealuste loodusobjektide territooriumitel ja sellega vältida ka kaitsealuste loodusobjektide kahjustamist. Meetmete elluviimisega kaasnevad lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast ning on võimalik detailsemalt tuvastada alles järgmistes etappides. Võimalik kumulatiivne keskkonnamõju on seotud põllumajandustegevusega, kuivõrd ka EMKVF rakenduskava eesmärgid on seotud toidu tootmisega. Kuna kalapüügi ja vesiviljeluse kasvuhoonegaaside heitkogused ning eutrofeerumise potentsiaal on üldjuhul (sõltuvalt liigirühmadest) võrreldes enamike teiste loomsete toiduainete tootmise kasvuhoonegaaside emissioonidega ning eutrofeerumise potentsiaaliga väiksemad, siis on EMKVF rakenduskava meetmetel kaudne soodne mõju veekogude seisundi parandamisele ja kliimamuutuste leevendamisele. EMKVF rakenduskava elluviimisega luuakse eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks ja seeläbi loomse toidu tootmise mõjude vähenemiseks. Oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid ja pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikades. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava 145 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel täpsusastmes prognoositav. Selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustikule on siiski välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste Natura kaitse- eesmärkidega arvestava planeerimise. Seega, rakenduskava tasemel vastavate meetmete elluviimise osas ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustikule ette näha ei ole. Rajatiste või ehitiste kavandamisel veekeskkonda või rannikuelupaikadesse tuleb leida lahendused ning rakendada tehnoloogiaid ja muid meetmeid, mis ei ohusta vee- ega rannikuelupaiku ega avalda seega mõju kalastikule või linnustikule. Kuna KSH käigus ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju ilmnemist, ei esitata käesolevas töös ka traditsioonilisi leevendavaid meetmeid. Küll aga tuuakse alljärgnevalt välja olulisemad KSH koostaja poolsed ettepanekud, mis aitavad soodsaid mõjusid suurendada: • Tähelepanu vaja pöörata kalasadamate kliimamuutustele vastupanuvõime tõstmisele. • Tähelepanu vaja pöörata sadamate reoveekäitluslahendustele. • Innovatsioonil vesiviljeluses vajab eraldi arendust ja tähelepanu uute liikide kasvatamine, millede hulka saavad kuuluda ka erinevad karbi- ning vetikakasvatuse tehnoloogilised lahendused. Karbi- ja vetikakasvatuse edendamine Läänemeres võimaldab viia merekeskkonnast välja toitaineid ning pidurdab seeläbi eutrofeerumist. • Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetuse raames uute tootmismeetodite väljatöötamisel peab arvestama ka vastavate meetodite võimaliku mõjuga kliimamuutustele. • Teadlaste ning kalandussektori koostöö osas on oluline eraldi tähelepanu pöörata võõrliikide suuremale kasutuselevõtule. Lisaks on oluline koostööl teadlastega kaasaegsete tehnoloogiate, toomisprotsesside ja innovatsiooni toomine ettevõttetesse • Lisaks merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise projektide toetamisele võiks kaasata ka siseveekogude projekte, mille eesmärk sama. • Toetatud võiks olla ka kalade siirdamine ehk maimude ette kasvatamine ja vette laskmine. Seejuures jätkuvalt tugineda Keskkonnaministeeriumi poolt koostöös teadlastega väljatöötatud soovitustele, asustamise riiklikele kavadele ja majanduslikult olulistele liikidele. • Vesiviljeluse investeeringutoetuste raames on oluline pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest pärineva veeheite teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka Läänemere toitainete ja heljumi koormusi. • Vesiviljeluses selliste liikide kasvatamise eelistamine, millel on madal kasvuhoonegaaside emissioon toodetud loomse proteiini koguse kohta. • Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetuste ja teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuste raames on oluline tähelepanu pöörata karbi- ning vetikakasvatuse arendamisele ning samaaegselt karbi- ja vetikatoodangu väärindamisele, et oleks tagatud lisaks keskkonna-eesmärkide saavutamisel ka vastavate tegevuste majanduslik tasuvus. • Kalatöötlemise investeeringu toetuse raames võiks täiendavalt olla toetatud ka keskkonnamõjude leevendamise investeeringud (nt investeeringud kalatöötlemise käitiste reoveepuhastus-süsteemid). • Arendus- ja ehitustegevuste planeerimisel või projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnaaspektidega, vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine ja võimaliku olulise mõju tuvastamisel ka keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (vajadusel koos Natura asjakohase hindamisega). 146 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel Olulisemad kasutatud allikad • Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne • Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang • aqua consult baltic OÜ (2012). Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. • Eesti Entsüklopeedia, 2011. Emajõgi • Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 • Eesti Maaülikool, 2020. Eesti magevee kalad • Eesti mereala planeeringu portaal • Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs • Fish to 2030. Prospects for Fisheries and Aquaculture. World Bank Report no 83177- GLB. • Agriculture and Environment Services Discussion paper 03. The Workld Bank. December 2013 • Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne • Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH • Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne • Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. • Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ • Kalanduse Teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ • Keskkonnaagentuur, 2018. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused • Keskkonnaagentuur (2020). Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018 • Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart • Keskkonnaagentuur, 2018. Rannikuveekogumite seisund • Keskkonnaamet, 2010. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 • Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 • Keskkonnaministeerium, 2009. Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2009-2013. • Keskkonnaministeerium, 2019. Kalandus ja Läänemeri • Keskkonnaministeerium, 2020. Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027 • Keskkonnaministeerium, 2020. Siseveed ja kalandus • Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool • Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 • Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 147 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel • Mannonen, A., Paaver, T., 2001. Vähk ja vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal • Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus • Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. • Paaver, T. Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K. Gross, R. 2009. Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis. Lõpparuanne Eesti Maaülikool, Veterinaatmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut, Kalakasvatuse osakond. • Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamoju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium • Põhjaveekomisjon, 2004 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 • The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 • Tartu ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks • Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2014. Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks • Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016. Jääolude analüüs ja kaartide koostamine • TTÜ Meresüsteemide instituut, Alkranel OÜ, 2015. Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine • Tsakiridis, A., O’Donoghue, C., Hynes, S. & Kilcline, K. A comparison of environmental and economic sustainability across seafood and livestock product value chains. Marine Policy, Volume 117, July 2020, 103968 • TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Versioon 2 (05.04.2018) • TÜ Eesti Mereinstituut, 2012. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine • TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud • TÜ Eesti Mereinstituut, 2016. Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks, 1. osa • Vanhatalo J, Vetemaa M, Herrero A, Aho T, Tiilikainen R (2014) By-Catch of Grey Seals (Halichoerus grypus) in Baltic Fisheries—A Bayesian Analysis of Interview Survey. PLoS ONE 9(11): e113836. • Veemajanduskavad 2021-2027(eelnõu). Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Eelnõu versioon 23.05.2021 148 Lisa 1. KSH algatamise otsus  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (21.10.2020) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2020 1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Sisukord Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 4 1. Üldist................................................................................................................................................ 5 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus ............................................................................................... 6 3. KSH eesmärk ja ulatus ..................................................................................................................... 8 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 10 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 12 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus ............................................................... 12 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus .................................................................................... 15 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus ........................................................................................ 16 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus ............................................................................................. 17 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ....... 18 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 22 7. KSH metoodika .............................................................................................................................. 23 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud .............................................................................................................................. 27 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ............................................................... 30 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................................ 32 KSH PROGRAMMI LISAD ........................................................................................................................ 34 Lisa 1. KSH algatamise otsus .................................................................................................................. 35 Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele....... 37 Lisa 3. KSH programmile avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja küsimused ning nendega arvestamine ........................................................................................................................................... 47 Lisa 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll .................................................................................. 50 3  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta 4  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 5  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetava rakenduskava koostab Maaeluministeerium. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta (edaspidi ÜSM määrus https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-375-F1-ET-MAIN- PART-1.PDF) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta (edaspidi EMKVF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_10297_2019_INIT&qid=1564575859881&from=E T). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas. EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: 1) Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; 6 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 2) Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. 3) Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 4) Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 7  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. KSH eesmärk ja ulatus KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH keskne eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise eesmärgid on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid meetmete täpsustamiseks või täiendamiseks; • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse rakenduskava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Rakenduskava hõlmab eeskätt Läänemere rannapüüki (sh. Läänemere rannakalandus), Läänemere traallaevastikku ja traalpüüki, sisevete kalapüüki, vesiviljelust (maismaavesiviljelus, merevesiviljelus), kalandus- ja vesiviljelustoodete tööstust (käitlemine, vee-elusressursside väärindamine, turundus) ning rannikupiirkondade integratsiooni sinimajanduse valdkondadega (nt rannikuturism, 8  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel merebiotehnoloogia, merevesiviljelus). Rakenduskava võib hõlmata ka kaugpüügi laevastikku. Tõenäoliselt jätkub kaugpüügiga seotud andmete kogumine ning kaugpüügiga seotud kontrolli- ja järelevalve rahastamine. Viimastega ei ole oluliste keskkonnamõjude esinemist ette näha. Seega EMKVF rakenduskavaga kavandatavate sekkumiste poolt on eeldatavalt mõjutatavaks Läänemeri, aga ka siseveekogud ning Läänemere ja siseveekogude kalastik ja muu elustik. Kalanduse seisukohast on oluliseks nii Läänemerel, kui ka siseveekogudes toimuv kalapüük ja kalavarude olukord. Vesiviljeluse kaudu võidakse lisaks Läänemerele ja pinnaveekogudele mõjutada ka Eesti põhjaveevarusid, kui maismaavesiviljeluses kasutatakse põhjavett või ka põhjaveekvaliteeti läbi vesiviljelusega kaasneva reostuskoormuse. Nimetatud valdkonnad määravad eelduslikult ka KSH ruumilise ulatuse. KSH ajaline ulatus lähtub strateegilise planeerimisdokumendi ajalisest ulatusest. Mõjude hindamisel hinnatakse rakenduskava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele ning eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH viiakse läbi rakenduskava detailsusele vastavas täpsusastmes, s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise dokumendi täpsusastmest. 9  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskaval võivad tekkida seosed järgmiste teiste Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 • Euroopa roheline kokkulepe • Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027); • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021; • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Paralleelselt koostatav perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava. Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (vajadusel arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020; • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020; • Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; • Looduskaitse arengukava aastani 2020; 10  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Turismi arengukavaga 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; • Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu programm 2014-2020. Koostamisel olevad strateegilised planeerimisdokumendid: • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ (Merenduspoliitika 2021-2030 koostatakse transpordi taristu ja liikuvuse arengukava alamprogrammina); • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027; • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035. Nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 11  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus Läänemeri on riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne, olles samal ajal väga tundlik inimtegevusele. Läänemeri on oma suhtelise suletuse tõttu üks maailma kõige tugevama inimmõju all olevaid meresid1. Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Läänemeri on Vahemere järel suuruselt teine sisemeri maailmas ning tegemist on maailma suurima riimveekoguga. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel 50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga 21 000 km3). Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli (3,5 %), Läänemeres on see kõigest 0,9 %. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Botnia lahe soppide suunas. Jõgede sissevool ja asjaolu et sademeid mere pinnale on rohkem kui aurumine, tingib summaarselt vee väljavoolu Läänemerest. Teatud määral (sõltuvalt ilmaoludest ja veetasemest) toimub ka riimvee sissevool läbi Taani väinade, mille maht on suurusjärgus 500 km3 aastas (kuid see erineb erinevate aastate kaupa märkimisväärselt). Läänemere veevahetus on keskmisena seega vaid ligikaudu 2- 3 % aastas2. Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri3. Rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru- Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). 24.04.2020 jõustus keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, millega muudeti ka rannikuveekogumite jaotust Lääne-Eesti vesikonnas. Liivi lahe rannikuveekogum on jaotatud kolmeks rannikuveekogumiks: Liivi lahe loodeosa rannikuvesi, Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi. Lisaks on liidetud üheks kogumiks Hara lahe ja Kolga lahe rannikuveekogumid (uus veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Eraldi kogumina ei ole enam Väikese väina rannikuveekogumit. 1 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 2 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 < link > 3 Keskkonnaagentuur, 05.05.2020 < link > 12  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest. Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad4 Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained4. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase saavutatud, on kalandusest tulenev surve4Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.. Mõnede liikide puhul ( näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks5. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu6 kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 1 ja halvas seisundis 15 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund, mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest6. Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. . Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile7. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi 4 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 5 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteaduri Markus Vetemaa suuline kommentaar 6 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 7 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 13  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti kontekstis on peamised töönduslikud kalaliigid räim ja kilu. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed8. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 9. Rannapüük merel toimub 12 meremiili üldjuhul kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 88710. Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 11. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 12. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra11. Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem11. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. Viimastel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt13. 8 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 9 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 10 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 11 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 12 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 13 Kalanduse teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 14  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised14. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved15. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1016. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat17. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit: 644 vooluveekogudel, 90 järvedel ning 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a18. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 644 vooluveekogumist väga heas koondseisundis kaks kogumit, heas seisundis 372, kesises 207, halvas 59, väga halvas 3 ning hindamata 1 vooluveekogum. Maismaa 90st seisuveekogumist pole väga heas seisundis ühtegi, heas seisundis on 30, kesises 42, halvas 18 veekogumit19. Kalanduse seisukohast olulise Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine19. Järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru 14 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 15 Keskkonnaregistri avalik teenus, 2020 < link > 16 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 17 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 18 Keskkonnaagentuur, 07.05.2020 < link > 19 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 15  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad20. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb21. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi20. Väikejärved. Füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“21. 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, 30 kalakasvandust ja 25 jõevähikasvandust. Samas peab nentima, et kõik kasvandused ei anna vesiviljelustoodangut. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra, kui kogutoodang oli 943 tonni. 2019. aastal kasvas aga kogutoodang 1062 tonnini, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust üle 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga20. Harilikku jõevähki turustati 2019. aastal 0,93 tonni. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni20. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka 100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini. Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures merevesiviljelust ning masimaavesiviljelust, kuid 2019. a ulatus kogu kasvatatud kaubakala 20 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 21 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 16  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel müük 1062 tonnini22. Kuna merevesiviljelusega tegelebki 2019. a seisuga suuremas mahus vaid OÜ Redstorm, siis võib järeldada, et sellest kogusest 941 tonni müüdi maismaa kasvandustes kasvatatud kala ning 121 tonni merevesiviljeluses kasvatatud kala. Vetika- ja karbikasvatus - vetikaid ja karpe 2018. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud23. 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi24. Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Lõplik seisundi hinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile eelduslikult juuli 2020. 22 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 10.08.2020 23 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2018_veeb.pdf 24 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 17  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks25. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid26. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas27. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks27. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike27. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid27. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised. Üle Läänemere kulgevad lindude rändeteed. Läbirändajatest on arvukaimad aul, sinikael-part, valgepõsk-lagle, rabahani. Imetajatest elab Läänemeres loivalisi (hall- ja viigerhüljes) ning vaalalisi (pringel)28. Eesti mereala elustik Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu28. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere 25 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 26 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku- bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-1 27 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 28 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 18  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel) 29. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Merepõhja taimestik.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithoderma ja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht30. Suurselgrootud.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp ( Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda30. Eesti merealaga on oma elutsükli jooksul seotud enam kui 60 veelinnuliiki. Siinsetes vetes peatuvad veelinnud erinevatel aastaaegadel näiteks sulgimiseks, talvitumiseks kui ka läbirändel. Rannikul ja väikestel meresaartel pesitsevad veelinnud toituvad ja kasvatavad oma pojad üles merel. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veel paljud maismaalinnud30. Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme - elupaikadeks Väinameri ja Liivi laht – nende piirkondadega on seotud hüljeste talvitumis- ja sigimisalad. Viigerhülge edukaks sigimiseks on vältimatu merejää olemasolu mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. See liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežii miga (hallhülge püsielupaigad). Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole30. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabaltelavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), 29 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 30 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 19  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki). Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki31. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit32. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi31. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike33. Jõgede loomastik. Põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria)34. Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast34. Jõgede taimestik. Fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat34. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures35. 31 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 32 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 33 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020c < link > 34 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 35 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/looduskaitsegraafikud 20  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest36: • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala37. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%38. 36 https://www.envir.ee/et/looduskaitse 37 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 38 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 21  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, rakenduskava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada, milliseid tegevusi konkreetselt ja kuhu kavandatakse, pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on rakenduskavaga elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus, kuna rakenduskava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole rakenduskava KSH programmi koostamise etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Piiriülesed mõjud. Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Arvestades KSH objektiks oleva rakenduskava iseloomu võivad olulised mõjud avalduda peamiselt looduskeskkonna mõjude näol veekvaliteedile ning veeressurssidele läbi veekasutuse, bioloogilisele mitmekesisusele ehk elustikule ning elupaikadele (sh kalastikule, kalavarudele ning koelmualadele, samuti kaitsealustele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele). Samuti võivad tegevusega kaasneda mõjud seoses jäätmetekkega ning mõjud õhukvaliteedile ja kliimamuutustele. Sotsiaalsete mõjude osas võivad kaasneda mõjud inimese tervisele (läbi toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse) ning sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõive ja ettevõtluskeskkond, haridus ja teadustegevus) ja varale, aga ka mõju kultuuripärandile läbi kogukondade arengu toetamise rannikualadel, kuna rannikualadel moodustab rannapüük ja sellega seotud tegevused olulise osa kultuuripärandist. Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes. Käesoleva rakenduskava koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid pinnasele ja maastikele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei käsitleta. Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 22  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 7. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 4. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. KSH hindab rakenduskava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. 23  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Rakenduskava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Mõjude kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse nii otseseid, kui ka kaudseid mõjusid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega avaldab. Seega arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel teiste valdkondlike strateegiliste dokumentidega seatud meetmete võimalike mõjude kumuleerumist rakenduskava meetmetega. Teiste strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava meetmetega. Kumulatiivsete mõjude tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse sellele, kuidas erinevate strateegiliste dokumentide valdkondlikud meetmed ja tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele või kas erinevad tegevused võivad kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete omavahelisi seoseid. Välismõjude analüüsile eelneb eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamine asjakohases mahus. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on sisuliselt keskkonnaseisundi ülevaade. Keskkonnaseisundi ülevaate eesmärk on selgitada, milline on hõlmatava valdkonna keskkonnaseisund täna. Paralleelselt KSHga toimub rakenduskava eelhindamise protsess, mille peamine eesmärk on fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); 24  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele (sh koelmualadele) ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud rakenduskava lahenduseni. Rakenduskava koostamise käigus koostatakse esmalt SWOT analüüsid EMKVF prioriteetide kaupa. SWOT analüüside põhjal selgub, millised meetmeid on vajalik rakenduskavas EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste eesmärkide täitmiseks rakendada. Seejuures kaalutakse vajadusel alternatiivseid meetmeid (stsenaariumeid). Seega selgub rakenduskava koostamise käigus, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid kaalutakse. Võimaluse (ja vajaduse) korral pakutakse KSH koostamise käigus kavandatud meetmetele välja täpsustusi meetmete sisustamiseks rakenduskava või muude strateegiliste dokumentide eesmärkidega parema kooskõla saavutamiseks. Seejärel toimub erinevate alternatiivide keskkonnamõjude hindamine ning tulemustest lähtuvalt alternatiivsete meetmete võrdlus. KSH käigus käsitletavad võimalikud alternatiivid eesmärkide elluviimiseks täpsustuvad protsessi käigus. Alternatiivsete meetmete võrdlus toimub kvalitatiivselt, kusjuures võrreldakse erinevate alternatiivsete meetmete mõju eelpool toodud mõjuvaldkondadele. Natura mõju hindamine Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 45 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise käigus saab vajadusel välja töötada alternatiivseid lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Rakenduskava kui kõrgema strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohase hindamise puhul peetakse silmas, et hindamise ulatus ja põhjalikkus oleksid proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi ulatusega. Natura hindamine vormistatakse KSH aruandes eraldi peatükina. 25  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Leevendavate meetmete ja seiremeetmete väljapakkumine Vastavusanalüüsi käigus leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsi käigus leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja/või vähendamiseks pakutakse vajadusel välja leevendavaid meetmeid. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise kaasneva olulise keskkonnamõju seireks ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pakutakse välja seiremeetmed, mis on soovitav integreerida rakenduskavasse. 26  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Samuti on tabelis 1 eraldi välja toodu KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse. Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumentide vastu. Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Asjaomane asutus Merestrateegia, Keskkonnaministeerium veemajanduskavad ja kalavarud, e-kirjaga DHS vahendusel riiklikud uurimisprogrammid Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniminist Merenduspoliitika, sadamad, e-kirjaga DHS vahendusel eerium sadamate taristud ja juurdepääsuteed Asjaomane asutus Haridus- ja Teadus- ja hariduspoliitika (sh e-kirjaga DHS vahendusel Teadusministeerium merenduses, kalanduses ja vesiviljeluses) Asjaomane asutus Siseministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Rahandusministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Riigi rahandus Regionaalarengu edendamine Asjaomane asutus Sotsiaalministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Tööhõive sinise majanduse kontekstis Asjaomane asutus Harrastuskalapüük Keskkonnaamet e-kirjaga DHS vahendusel Kaitsealuste loodusobjektide valitseja Kudealade taastamise projektid, 27  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala Asjaomane asutus Keskkonnainspektsioon e-kirjaga DHS vahendusel Kutselise ja harrastuskalapüügi järelevalve Asjaomane asutus Veeteede Amet e-kirjaga DHS vahendusel Riiklik järelevalve merenduses, sadamad Asjaomane asutus Keskkonnaagentuur e-kirjaga DHS vahendusel Riikliku keskkonnaseire korraldaja Asjaomane asutus Veterinaar- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus ja e-kirjaga DHS vahendusel toiduturg, toiduohutus, sertifitseerimine Asjaomane asutus Põllumajanduse Registrite ja e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduse ja vesiviljeluse Informatsiooni Amet toetused Eesti Kala- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vähikasvatajate Liit Eesti Kalaliit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalurite Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kaugpüüdjate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Vesiviljelejate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Harrastuskalastajate Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Liit Eesti Kalapüügiühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalatootjate Keskühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Traalpüügi Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalandusühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel 28  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Kalanduspiirkondade algatusrühmad: Harju Kalandus MTÜ Hiiukala MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ Huvitatud isikud e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Koda MTÜ Saarte Kalandus MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Meresüsteemide Instituut Tartu Ülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Mereinstituut Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel terviseteaduste instituut Eesti Sadamate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Avamere Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vesiviljelejate Ühistu Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse edendamine e-kirjaga DHS vahendusel Koda laiem avalikkus Teadlikkuse tõstmine Teavitatakse ajalehes ja 29  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3. Tabel 2. Rakenduskava koostamise ja KSH läbiviimise ajakava. Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg - Rakenduskava KSH algatamine. 08.01.2019 SWOT analüüside Eelinfo koondamine ja KSH programmi Aprill - mai 2020 koostamine eelnõu koostamine KSH programmi eelnõule asutuste Juuni - juuli 2020 seisukohtade küsimine ja saamine KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste Juuli - august 2020 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi eelnõu avalik September – väljapanek ja avalik arutelu oktoober 2020 Rakenduskava esimese KSH programmi eelnõu täiendamine versiooni koostamine. vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH Oktoober 2020 programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine KSH programmi nõuetele vastavaks November - tunnistamine detsember 2020 Rakenduskava Jaanuar- juuni konsultatsioonid Euroopa KSH aruande eelnõu koostamine 2021 Komisjoniga Rakenduskava meetmete Aprill-juuli 2021 tegevuste täiendamine, hindamiskriteeriumite ja KSH aruande eelnõu kohta asutuste August 2021 tulemusnäitajate lõplike seisukohtade küsimine ja saamine valikute tegemine. KSH aruande eelnõu täiendamine Rakenduskava teise vajadusel lähtuvalt asutuste September2021 versiooni (eelnõu) seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele valmimine vastuste koostamine Rakenduskava eelnõu Kood rakenduskava eelnõuga KSH Vabariigi Valitsusele aruande eelnõu Vabariigi Valitsusele November 2021 heakskiitmiseks esitamine esitamine. november 2021 30  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg - Rakenduskava eelnõu ning KSH aruande Oktoober - eelnõu avalik väljapanek ja avalik november 2021 arutelu Rakenduskava lõpliku KSH aruande eelnõu täiendamine peale November - versiooni valmimine avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist detsember 2021 ning vastuskirjade koostamine KSH aruande kooskõlastamine Detsmber 2021 – asutustega ja kooskõlastuste saamine jaanuar 2022 Vajadusel KSH aruande täiendamine Jaanuar – veebruar ning vajadusel asjaomase asutusega 2022 täiendav kooskõlastamine KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine ja tõlkimiseks Veebruar 2022 esitamine KSH aruande nõuetele vastavaks Märts 2022 tunnistamine ja tõlke valmimine Rakenduskava EK-le - 2022 II kvartal esitamine EK kinnitab rakenduskava - IV kvartal 2022 31  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn Kontaktisik: Oleg Epner Telefon: + 372 62 56 519 E-post: [email protected] KSH ekspert: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu Tel: 736 6676; 554 0579 E-post: [email protected] KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: • On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad (PhD) keskkonnatehnoloogias). • Omab enam kui 15-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. KMH litsents (nr KMH0098) esmakordselt omistatud 2003. a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kogemust omab alates 2006. a. • On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). • On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi) • Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel. • Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH ekspertrühma koosseis: ✓ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju veekvaliteedile, mõju põhja- ja 32  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel pinnaveeressursile ja veekasutusele; mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) - Haridus: Tartu Ülikooli bioloogia (PhD ihtüoloogia ja kalandus). Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju kalavarudele ja vee-elustikule ja elupaikadel ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju vee-elustikule ja elupaikadele, mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, mõju Natura 2000 võrgustikule; ✓ Terje Liblik (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad tööstusökoloogias Tallinna Tehnikaülikoolis. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju säästvale loodusvarade kasutusele ja ressursikasutusele. ✓ Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad (MSc) Tallinna Tehnikaülikoolis erialal keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud. KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga: Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] 33 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH PROGRAMMI LISAD 34  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 1. KSH algatamise otsus 35 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 36  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9-3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Asjaomased asutused, kellelt KSH programmile seisukohti küsiti on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Keskkonnainspektsioon • Veeteede Amet • Keskkonnaagentuur • Veterinaar- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH programm tutvumiseks ka huvitatud isikutele: • Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut • Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut • Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed 37  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L1. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. Sõnastus täiendatud 1. Sõnastada 3. peatükki keskkonnamõju 2. Lisatud strateegilise hindamise läbiviimise 3. KSH programmi eelnõus välja toodud toodangu eesmärgid on 2. punkt järgmiselt: andmed on viidatud vastava lõigu lõpus (Allikas: keskkonnaaspektide integreerimine Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti rakenduskavasse „põllumajanduse ja Kalamajandus 2018“ kalanduse arengukava aastani 2030“ e-kiri https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kala alusel, tehes seejuures ettepanekuid Kaspar majandus_2018_veeb.pdf keskkonnakaitseliste meetmete Keskkonna- Anderson Täiendavalt on lisatud Statistikaameti andmed 22.06.20 paremaks arvestamiseks, et vajaduse ministeerium (Mere- 2019. a kaubakala kasvatamise kohta ning korral saaksid põhjendatud soovitused keskkonna tuginedes OÜ Redstorm esitatud andmetele ka ka arvesse võetud; osakond) välja toodud eraldi kaubakala müügi kogused 2. Lisada peatükki 4. loetellu Euroopa mere- ja sisevesiviljeluse kohta. Kuna Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; 3. Peatükis 5.3 lisada viide toodangu Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures andmete kohta ning välja tuua toodangu jaotus sise- ja merevesiviljeluste kaupa; merevesiviljelust ning sisevesiviljelust, siis on tuginetud OÜ Redstorm andmetele merevesiviljeluse osas. Majandus- ja Kommunikatsiooni- - - Ei esitatud - ministeerium Haridus- ja Teadus- - - Ei esitatud - ministeerium Siseministeerium - - Ei esitatud - Lisada tabelisse nr 1 mõju ja huvi tulpa Rahandusministeeriumi riigi rahanduse e-kiri kõrvale ka regionaalarengu edendamine, Rahandus- Susann Tamm 15.07.20 kuna KSH Prioriteet nr 3. on - Säästva Tabelisse 1 lisatud huvina regionaalarengu edendamine. ministeerium Riigieelarve sinise majanduse kasvu võimaldamine ja osakond jõukate rannikukogukondade soodustamine ja vastavad eesmärgid on kalanduse ja 38  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng ning sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Sotsiaal- - - Ei esitatud - ministeerium 1. Keskkonnaamet palub korrigeerida 1. Korrigeeritud KSH programmi lk 4 keskkonnamõju 2. Märkust arvestatakse ja KSH aruandes hindamise ja kirjeldatakse, milliseid alternatiivseid keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse arengustsenaariume rakenduskava koostamisel (edaspidi KeHJS) nimetust (KSH on käsitletud ja kuidas on jõutud rakenduskava programmi lk 4 on nimetatud kui lahenduseni. Võimaluse (ja vajaduse) korral keskkonnamõju hindamise ja töötatakse KSH koostamise käigus kavandatud juhtimissüsteemi seadus). meetmetele välja eraldi alternatiivsed meetmed 2. KSH aruandes tuleb käsitleda, (stsenaariumid) rakenduskava eesmärkide missuguseid arengustsenaariume on elluviimiseks. Vastavalt on täiendatud KSH rakenduskava koostamisel kaalutud ja programmi ptk 7 (KSH metoodika) kuidas on jõutud rakenduskava 3. KSH programmi ptk 4 on lisatud Lääne-Eesti nr 6-5/20/1266- lahenduseni, samuti, kuidas on saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu Keskkonnaamet 13.07.20 3 rakenduskava vorminud KSH programm 2014-2020 tulemused. 4. Uuenenud rannikuveekogumite nimekiri on 3. KSH programmi ptk-i 4 lisada Lääne- lisatud. Eesti saarestiku biosfääri 5. Arvestatakse KSH aruande koostamisel nii programmiala, mis on kehtestatud palju, kui see antud strateegilisel tasemel on säästva arengu seaduse § 13 alusel. võimalik. Nt antakse hinnang, kas on võimalik 4. KSH programmi ptk-s 5.1 on nimetatud toitaineid lisav vesiviljelus, toitainete rannikuveekogumid. Keskkonnaamet neutraalne kombineeritud vesiviljelus või juhib tähelepanu, et toitaineid veekogumist eemaldav vesiviljelus. rannikuveekogumid on 6. Koelmualad lisatud nimekirja. keskkonnaministri 16.04.2020 7. Arvestatakse KSH aruande koostamisel. määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite Vastuoluline info seoses Natura hindamisega nimekiri, pinnaveekogumite ja on ptk 6 eemaldatud. Asjakohane info on ptk 7: 39  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele territoriaalmere seisundiklasside Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine määramise kord, pinnaveekogumite rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi ökoloogiliste seisundiklasside vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning kvaliteedinäitajate väärtused ja KEHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile pinnaveekogumiga hõlmamata „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks veekogude kvaliteedinäitajate loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ väärtused“(edaspidi määrus nr 19) (KeMÜ, 2019). muutunud. Lääne-Eesti vesikonnas Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses rannikuveekogumid (määruse nr 19 lisa (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH 1) on muutunud. aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava 5. KSH käigus tuleb käsitleda kõiki 16 täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena rannikuveekogumit eraldi ja anda selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 hinnang, millised mõjud võivad aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH kaasneda vesiviljeluse arendamisega käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. nendes rannikuveekogumites. KSH 8. Arvestatakse ja Natura hindamine käigus tuleb hinnata, kas vormistatakse eraldi peatükina. vesiviljelusega võib halveneda nende 9. Kumulatiivsete mõjude hindamisel rannikuveekogumite seisund veelgi ja arvestatakse teiste valdkondlike strateegiliste kas ning millised leevendusmeetmeid dokumentidega seatud meetmete võimalike tuleks rakendada. Võimalusel tuua mõjude kumuleerumist rakenduskava välja ka pinnaveekogumid, millel meetmetega. vesiviljeluse arendamisega võib kaasneda suurem oht pinnaveekogumi Teiste strateegiliste dokumentidega seoste seisundile ja vajadusel pakkuda välja analüüsimise käigus, selgub, millised on teised asjakohased leevendusmeetmed. valdkondlikud tegevused, mis võivad omada 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava lk 22 loetelusse ka koelmualade punkt meetmetega. Kumulatiivsete mõjude nagu see on välja toodud KSH tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse programmi lk 20. sellele, kuidas erinevate strateegiliste 7. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt strateegilise dokumentide valdkondlikud meetmed ja planeerimisdokumendi võib kehtestada tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna juhul, kui seda lubab Natura 2000 ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele võrgustiku ala kaitsekord ning või kas erinevad tegevused võivad 40  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele strateegilise planeerimisdokumendi kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist kehtestaja on veendunud, et kavandatav takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet märgib, et kui Natura Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks eelhindamise tulemusena selgub, et on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite rakenduskava elluviimise mõju Natura koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb omavahelisi seoseid. rakenduskava KSH käigus läbi viia ka 10. Tabelis 1 on lisatud Keskkonnaameti huvide Natura asjakohanehindamine. Natura osas täiendavat infot ja korrigeeritud asjakohase hindamise käigus saab Kaitsealuste loodusobjektide valitseja vajadusel välja töötada alternatiivseid 11. Lisatud lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Natura eelhindamisel ei ole lubatud leevendavaid meetmeid arvestada. Keskkonnaamet palub sellega arvestada rakenduskava KSH läbiviimisel. 8. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et rakenduskava KSH aruande koostamisel tuleb Natura hindamine vormistada oma protseduuri ja hinnangust tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu eraldiseisva (ala)peatükina, mitte ühe osana mõjudest vee-elustikule-ja elupaikadele ja kalavarudele. 9. Keskkonnaamet palub KSH programmis välja tuua, kuidas on kavas hinnata kumulatiivset mõju, mis aspektid võetakse seejuures arvesse. 41  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 10. KSH programmi lk 24: Keskkonnaamet ei ole seotud ainult harrastuspüügiga ja kaitstavate loodusobjektide valitsemisega, vaid ka kudealade taastamise projektidega, BPA alal UNESCO Man and Biosphere programmi toimimisele piirkonnas. Ühtlasi Keskkonnaamet palub korrigeerida mõistet „Kaitsealuste loodusobjektide osas kaitsealade valitseja“. 11. Keskkonnaamet teeb ettepaneku panna KSH programmi tabelis 2 rakenduskava koostamise ja KSH etapid koos tähtaegadega kõrvuti, sidudes need omavahel ühtseks protsessiks. See annaks infot ka avalikkusele, millal midagi toimub. Keskkonnainspektsioonil puuduvad e-kiri ettepanekud „Euroopa Merendus-, Keskkonna- Gaida Aasaru Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 14.07.2020 - inspektsioon APO rakenduskava 2021-2027“ keskkonnamõju vanemspetsialist strateegilise hindamise programmi sisu osas. 1-8-5/1568 Veeteede Ametil ei ole täiendavaid Veeteede Amet 14.07.2020 - ettepanekuid ega märkusi programmi sisu osas. Keskkonnaagentuur, lähtudes HELCOM’i Info võetakse teadmiseks ning sellega arvestatakse KSH Keskkonnaagentuur 30.06.2020 nr1-9/20/43-2 Läänemere reostuskoormuse vähendamise aruande koostamisel. kokkulepetest, on seisukohal, et kuna 42  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks. Teadmiseks, et oleme antud teemal 2020.a alguses teostanud ka vastavad arvutused ja analüüsi Keskkonnaministeeriumile (14.02.2020, nr 10-9/20/254-2), mille edastame ka Teile tutvumiseks ning oma töös arvestamiseks. e-kiri Ain Zereen Kalapüügi- ja 02.07.2020 turukorralduse Veterinaar- ja Ettepanekuid, parandusi ning täiendusi Ja osakond - Toiduamet esitatud dokumendi osas ei ole 15.07.2020 e-kiri Ave Raie Turukorralduse büroo Põllumajanduse Registrite ja - - Ei esitatud - Informatsiooni Amet 43  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L2. Huvitatud isikute esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Meresüsteemide instituu Tartu Ülikooli Eesti - - Ei esitatud - Mereinstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- - - Ei esitatud - ja terviseteaduste instituut 10.07.2020 nr 1-5/20/2785 1. Peame vajalikuks, et KSH ruumiline 1. KSH programmi täpsusti selles ulatus ja sellega seotud olukorra kirjeldus osas, et Eesti mereala kohta käiv oleks selgelt struktureeritud, eristades täpsemalt eristada. mere kui terviku ja Eesti mereosa kohta 2. käivad faktid ja võimalikud mõjud. • Kõikidel viidatud dokumentidel 2. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega on viited lõigu lõpus numbrilise Eesti Keskkonnaühenduste vajavad selgemat käsitlemist. indeksviitena ja allikas on toodud Koda Dokumentidele viitamine võiks olla vastava lehekülje all korrektsem, praegu on mõnedel allmärkusena. Kui indeksi dokumentidel viited, mõnedel mitte. number kordub eelnevaga, siis Võiks sisulisemalt avada, kuidas üks või see tähendab, et tegemist on teine dokument on konkreetselt samal leheküljel allmärkusena valdkonnaga seotud. Ning lõpuks: esitatud sama allikaga. kindlasti tuleks avada seosed Euroopa 44  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Liidu roheleppe ja sellega seotud • Täpsemad seosed strateegiliste strateegiadokumentidega. Eelkõige on dokumentidega esitatakse KSH vaja avada seos strateegiaga „Talust aruandes. taldrikule” ja uue elurikkuse strateegiaga. • Strateegiliste dokumentide hulka 3. Läänemere seisundi kirjeldamisel on lisatakse Euroopa roheline mitmed väited esitatud ilma viite või kokkulepe, Euroopa Liidu põhjenduseta: „On tõenäoline, et 2030. elurikkuse strateegia aastani aastaks ei suudeta saavutada mereala head 2030 ning strateegia „Talust keskkonnaseisundit bioloogilise taldrikule“ mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades.” või „Mõnede 3. Viiteid korrigeeritakse, need on liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, läinud sassi teksti ühelt mõned karplased) on kudealade halb leheküljelt teisele liikumisega seisund (näiteks kinnikasvanud 4. KSH programmi on täiendatud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi lisaks kalastikule ka teiste liikide tähtsamaks teguriks.” (alapeatükk 5.1, lk üldkirjeldusega. Põhjalikum 12). mereökosüsteemi kirjeldus 4. Kõnealuses peatükis kirjeldatakse esitatakse KSH aruandes. kalaliikide seisundit põhimõtteliselt vaid Täiendavalt juhime tähelepanu, räime ja kilu näitel. Kuigi tegu on et KSH programmi alaptk kalamajanduslikult prioriteetsete „Bioloogiline mitmekesisus, liikidega, ei saa keskkonnaseisundit vaid kaitstavad loodusobjektid ja nende põhjal kirjeldada. Veel enam, Natura 2000 võrgustiku alad“ mereökosüsteem koosneb ka teistest kirjeldab eraldi elustikku ja viide, loomarühmadest peale kalade. Peatükki et lähtutakse vaid kilust ja tuleb kindlasti täiendada näiteks räimest, ei ole asjakohane. mereimetajate ja lindude ülevaatega. 5. Kindlasti on vajalik suurem selgus Natura 5. Vastuoluline info on ptk 6 2000 võrgustikule avalduva mõju eemaldatud (viidatud lk 20 tekst). hindamisel. Lk 20 lõpus on kirjas "Kuna Asjakohane info on ptk 7: tegemist on riikliku tasandi arengukava ja Rakenduskavaga kaasnevate tegevuskavadega, siis ei viida KSH mõjude hindamine 45  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele käigus läbi detailset Natura asjakohast rahvusvahelisele Natura 2000 hindamist." Seegi väide on esitatud ilma võrgustikule viiakse läbi viiteta ja on loodusdirektiivi (ja ka Eesti vastavalt loodusdirektiivi artikli seadustega) vastuolus. Et hiljem (lk 21 ja 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 22) siiski kirjeldatakse Natura hindamist, 29 alusel. Hindamisel on pigem tegemist teksti sisese tuginetakse juhendile „Juhised vastuoluga. Kuivõrd riikidel on kohustus Natura hindamise läbiviimiseks tagada Natura 2000 alade soodne seisund, loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tuleb KSH protsessis selgelt hinnata, rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, kuidas neid mõjutab tulevane EMKVF 2019). rahastus. Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Euroopa Merendus- ja - - Ei esitatud - Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Eesti Harrastuskalastajate 16.06.2020 e-kiri Ettepanekud puuduvad - Liit Endrik Tõnsberg 46  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 3. KSH programmile avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja küsimused ning nendega arvestamine Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. Palume keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi peatükis 4 nimetada ja mõju hindamisel arvesse võtta strateegilise planeerimisdokumendina Hiiu maakonnaga Arvestame ja täiendame KSH programmi piirneva mereala maakonnaplaneeringut, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringut ning koostamisel olevat Eesti mereala planeeringut KSH programmis on sellega arvestatud. Ptk 7 on mõjude 21.09.20 1.1-11/5958-2 loetelus toodud: Rahandus- Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: ministeerium 2. Teeme ettepaneku läbi viia laiapõhjaline • Mõju inimeste tervisele ja varale; mõjude hindamine, st lisaks keskkonnale • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh avalduvatele mõjudele hinnata ka tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid1. vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. 3. Palume EMKVF seoste analüüsil muude planeerimisdokumentidega Arvestame ja ootame sisendit. Tõenäoliselt saab need arvestada ka paralleelselt koostatavat seosed lisada lõplikult mitte KSH aruande esialgses perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu versioonis vaid alles lõplikusse versiooni. ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga. 47  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele EMKVF 2021- 2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise Arvestame. Lisame Keskkonnaministeeriumile ühe MTÜ Läänemaa hindamise programmi eelnõu dokumendi huvina Rannapiirkondade arengu. tabelis nr 1 on „rannapiirkondade arengu” Rannakalanduse mõju või huvi esindajaks märgitud Selts Maaeluministeerium on strateegilise 02.09.2020 e-kiri Siseministeerium. Olles ise tihedalt seotud planeerimisdokumendi koostaja ja seeläbi tulenevalt rannapiirkondade arendamisega leian , et Margus Medell dokumendi iseloomust arvestab ka rannapiirkondade side Siseministeeriumiga sellel teemal on arengu huvidega. Antud asjaolu eraldi KSH programmis väga kesine ja kaudne, pigem võiks olla pole vajalik välja tuua. huvi esindaja Maaeluministeerium või siis Keskkonnaministeerium. Programmi lk 12 on märgitud, et rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt Peame varasema rannikuveekogumite jaotuse nimekirja veeseadusele jaotatud 16 esitamist KSHs siiski vajalikuks, kuna ajaloolised rannikuveekogumiks /…/. Ma arvan, et seisundiandmed on esitatud vanade rannikuveekogumite programmis ei ole mõtet märkida, kaupa. Selle tõttu peame selgituse lisamist, kuidas olid missugune oli jaotus varem, vaid panna rannikuveekogumid jaotatud varasemalt, vajalikuks, et kirja, missugune see on praegu. saaks varasemaid seisundiandmeid arvestada üheselt Keskkonnaamet tegi oma kirjas ka vastava arusaadavalt. ettepaneku KSH programmi lk 25: Keskkonnamõju Keskkonnaamet hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 24.09.2020 e-kiri seaduse (KeHJS) § 29 asendada § 45 vastu Arvestame. KSH programm vastavalt täiendatud lk 25 Irma Pakkonen ja lisada võiks, et Natura hindamine vormistatakse omaette (ala)peatükina. Tabel 2 - KSH aruande eelnõu täiendamine Ajakava korrigeeriti: tuleks märkida ka pärast rida „KSH aruande eelnõu kohta asutuste seisukohtade KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu september- küsimine ja saamine“ nii nagu KSH oktoober 2020. programmi korral ja KSH aruande kooskõlastamist (nt tegemist tingimusliku Lisati: kooskõlastamisega ja/või saadetud 48  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud aruande täiendamiseks). Mitte • KSH aruande eelnõu täiendamine lähtuvalt unustada, et otsustaja vaatab enne asutuste seisukohtadest ja asutuste avalikustamise korraldamist üle, kas seisukohtadele vastuste koostamine (oktoober asutuste ettepanekutega on arvestatud. Kui 2021) • Vajadusel KSH aruande täiendamine ning KSH aruanne saadetakse asjaomastele vajadusel asjaomase asutusega täiendav asutustele seisukoha andmiseks, siis palun kooskõlastamine (veebruar - märts 2022 kaasa panna ka rakenduskava eelnõu. Ajakavas tuleks üle vaadata ka võimalikud KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks toimumisajad, nt KSH programmi esitamine lükkus edasi (veebruar 2022 asemel märts avalikustamine toimub septembris- 2022) ning nõuetele vastavaks tunnistamine (märts 2022 oktoobris 2020. asemel aprill 2022). KSH aruande esitamisel asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks pannakse kaasa ka rakenduskava eelnõu. Lisada huvitatud isikute hulka Eesti Keskkonna- Avamere Vesiviljelejate Ühistu. Viimases ministeerium on meil hetkel Eestis ainuke tegutsev Arvestatud. Info Ühistule edastatud ning Eesti Avamere 15.09.2020 e-kiri sumbakasvandus. Palun neile ka EMKVF Vesiviljelejate Ühistu lisatud huvitatud isikute nimekirja. Katrina Lang KSH programmi eelnõu ja info avaliku arutelu kohta saata. 49  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll 50 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 51 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 52 Rahandusministeerium Siseministeerium Meie: 03.12.2020 nr 6.9-3/1147 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade Austatud koostööpartner! Maaeluministeerium annab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 39 lõikele 4 teada, et „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on tunnistatud maaeluministri 25.11.2020 käskkirjaga nr 184 nõuetele vastavaks. Euroopa Liidu Merendus- ja Kalanduspoliitika näeb ette strateegiliste lähenemisviiside tugevdamist EL-i tasandil määratletavate merendus- ja kalandusseaduste kaudu. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) eesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvaheliste ookeanide majandamist ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames. KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva rakenduskava koostamisele, mis võimaldaks EMKVFi tulemuslikku rakendamist Eestis. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ KSH programmis kirjeldatakse rakenduskava koostamise eesmärke ja seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, määratletakse strateegilise keskkonnamõju hindamise ulatus ja põhimõtted ning tuuakse välja hindamise ajakava. Rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39//Lai tn 41, 15056 Tallinn) (kontaktisik: Oleg Epner, tel: 62 56 519; e-post: [email protected]). KSH koostaja on OÜ Alkranel (Riia 15B, 51010 Tartu) (kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579; e-post: [email protected]). Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Vabariigi Valitsus. KSH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega ning muude asjassepuutuvate materjalidega on võimalik tutvuda digitaalselt: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2021- 2027/rakenduskava. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Sama: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Veeteede Amet Keskkonnaagentuur Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Eesti Keskkonnaühenduste Koda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Laura Palmi [email protected] 625 6179 2 (2)  Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium 22.07.2021 nr 6.9-3/557 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Seisukoha küsimine „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu osas Austatud koostööpartner Käesolevaga edastame teile KeHJS-e § 401 ja § 361 lõike 4 alusel „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu seisukohtade esitamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on OÜ Alkranel ekspertrühm. Vastavalt KeHJS § 401 lõikele (2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajana oleme kontrollinud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele ning kinnitame aruande asjakohasust ja piisavust. KSH algatati maaeluministri 8. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 „„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. KSH eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056, Tallinn) (kontaktisik on kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroojuhataja Oleg Epner, [email protected], 625 6519). KSH koostaja on Alkranel OÜ (Riia 15b, 51010 Tartu) (kontaktisik Alar Noorvee, [email protected], 7366 676, 554 0579). Palume Teil esitada oma seisukohad KSH programmi eelnõu sisu osas hiljemalt 24. augustiks 2021. a e-posti aadressil [email protected]. KSH lõpparuande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast lõpparuande eelnõu kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime Teid täiendavalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspolitiika ja välissuhete asekantsler Lisa: EMKVF_2021-2027_KSH_lõpparuande_eelnõu_16072021.pdf Sama: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Veeteede Amet Keskkonnaagentuur Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Eesti Keskkonnaühenduste Koda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Oleg Epner 625 6519, oleg.epner@agri. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734