MINISTRI MÄÄRUS
22.07.2021 nr 27
Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames
rahastatava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 15
„COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse
15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ (edaspidi
meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.
§ 2. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses on:
1) üldhooldusteenus – sotsiaalteenus sotsiaalhoolekande seaduse § 20 tähenduses;
2) teenusekoht – tegevusloast lähtuv, teenuseosutaja poolt teenusesaajale hooldustoiminguid
ning muid toetavaid ja toimetulekut tagavaid toiminguid pakkuv majutusega teenuse osutamise
koht, mille täitmise eelduseks on lepingu sõlmimine isiku endaga või tema seadusliku
esindajaga;
3) tegevuskoht – teenuseosutajale tegevusloaga tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused ning meetme tegevuse väljundinäitaja
(1) Toetuse andmise eesmärk on kohandada ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamise teenusekohti eesmärgiga suurendada üldhooldusteenuse
toimepidevust, vähendades bioloogilisi riske, tõkestades nakkushaiguste levikut, vähendades
tulekahjuohtu ja tulekahju tagajärgi, tagades elektripaigaldiste nõuetekohasuse ja
suurendades elektrienergia varustuskindlust.
(2) Toetuse andmise tulemusel on tagatud võimalikult nakkusohutud tööolud personalile ning
elamis- ja hooldustingimused klientidele ja klientidega vahetult kokku puutuvatele isikutele.
(3) Meetme tegevuse väljundinäitaja on „üksused, mida toetatakse võitluses COVID-19
pandeemiaga“. Toetuse andmise tulemusena on kohandatud vähemalt 100
üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohta.
2
§ 4. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud
kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood ei
või olla varasem määruse jõustumise kuupäevast ja projekt peab lõppema hiljemalt
31.12.2023.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel
pikendada kuni 31.12.2023.
§ 5. Meetme tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme tegevuse rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).
Meetme tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaiete menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja
suurus ning riigiabi
§ 7. Toetuse taotleja
Toetuse taotlejaks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja,
kellel on Sotsiaalkindlustustusameti poolt väljastatud kehtiv tegevusluba.
§ 8. Toetatavad tegevused
Meetme tegevusest toetatakse üldhooldusteenuse toimepidevuse suurendamiseks,
bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja
tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja
elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks:
1) personali, klientide ja külastajate ruumide ümberehitamist ja sisustamist;
2) tehnovõrkude ja -seadmete, sealhulgas ventilatsioon, küte, veevarustus, kanalisatsioon,
infotehnoloogia, side- või elektrivõrk, uuendamist;
3) abitehnoloogia soetamist, paigaldamist ja seadistamist.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on lõikes 4 nimetatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 sätestatud kindlasummalisele maksele esitatud nõuetele.
(2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud ja elektrienergiat tootvate
seadmete kulud.
(3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu
sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel.
3
(4) Abikõlblikud on järgmised §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
1) auditite kulud;
2) ehitusteatise, ehitusprojekti ja ekspertiisi tegemise kulud;
3) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulud;
4) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
5) ehitisse paigaldatavate tehniliste seadmete, välja arvatud elektrienergiat tootvate seadmete
kulud;
6) pärast kohandust ruumide eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise
taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
7) ehituse käigus paigaldatava inventari kulud;
8) abitehnoloogia soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud;
9) teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele
nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.
(5) Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist on lõike 4 alusel tehtud kulutused abikõlblikud
toetuse taotleja omal vastutusel.
§ 10. Toetuse osakaal ja suurus
(1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.
(2) Tegevuskoha maksimaalne toetus on 1000 eurot ühe teenusekoha kohta, kuid kõige
rohkem 65 000 eurot. Kuni kümne teenusekohaga üldhooldusteenuse osutamise
tegevuskohale on maksimaalne toetus, teenusekohtade arvu arvestamata, 10 000 eurot.
§ 11. Riigiabi
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele
§ 12. Taotlusvooru väljakuulutamine ja taotluse esitamine
(1) Taotluse esitamine toimub jooksvalt kuni taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud
tähtpäevani või taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni.
(2) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
(3) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avanemisest oma kodulehel ja avalikus meedias,
avaldades taotlemise algus- ja lõppaja ning taotlusvooru eelarve. Taotlemine kuulutatakse
välja vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(4) Toetuse taotleja esitab taotluse ja selle lisad rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna
struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.
(5) Ühele üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohale võib esitada ühe taotluse, üks taotlus
võib hõlmata mitut toetatavat tegevust.
4
§ 13. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotleja on kohustatud täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS) § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
(2) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.
(3) Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud
kohustuste täitmise.
(4) Toetuse taotlejal peab olema mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) projekt toetab §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
2) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) taotlus on esitatud tähtajaks.
(2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.
(3) Kui toetuse taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab
toetuse taotleja esitama sellekohase teabe.
(4) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna
andmeväljadest. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) toetuse taotleja nimi, majandustegevuse registri kood, kehtiva tegevusloa number,
tegevuskoha aadress ja tegevuskohale vastav teenusekohtade arv;
2) meetme tegevuse eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks §-s 8 esitatud jaotusele vastav
planeeritud tegevuste kava ja eelarve;
3) kui toetusega planeeritakse teha töid bioloogiliste riskide vähendamiseks ja nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks, tuleb esitada hindamisakt, mille on koostanud Sotsiaalkindlustusametiga
lepingulises töösuhtes olev infektsioonivolinik;
4) kui toetusega planeeritakse teha töid tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks,
tuleb esitada riikliku järelevalve ettekirjutus, tuvastatud puudusega tuleohutuse enesekontrolli
auranne või muu asjakohane dokument, mis tõendab planeeritud tööde asjakohasust;
5) kui toetusega planeeritakse teha töid elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja
elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks, tuleb esitada nõuetekohane elektripaigaldise
auditi või erakorralise auditi protokoll tuvastatud puudustega ning puuduste kõrvaldamiseks
planeeritud tööde kava, mis sisaldab kogu hoonele või selle osale elektrienergia tagavaratoite,
sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse
loomist;
6) abikõlblike kulude kindlasummalis(t)e makse(te) suurus;
7) kindlasummalise makse aluseks olevate kulude eelarve, mille koostamisel on lähtutud
säästlikkusest ja otstarbekusest ning parimast hinna ja kvaliteedi suhtest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
5
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja käesolevas
määruses sätestatule.
(2) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotluse esitamise tähtaeg STS § 21 lõike 3 alusel
ennistamata.
(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist,
kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse ettepanekul või
rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse esitamisest.
§ 16. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine
(1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning hindab projekti
vastavust lõikes 7 nimetatud kriteeriumidele.
(2) Rakendusüksus kaasab lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele vastavuse
hindamiseks Sotsiaalkindlustusameti.
(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul
alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra
pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-
des 2 ja 3 ning määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.
(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 4 ja määruse §-s 14 sätestatud nõuetele.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi
määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse
taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.
(7) Taotlusega esitatud projekti peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
1) projekt panustab meetme tegevuse väljundinäitajasse;
2) projektiga planeeritakse tegevusi bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste
nõuetekohasuse tagamiseks või elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks;
3) projektiga planeeritud tegevused vastavad § 14 lõike 4 punktides 3–5 nimetatud
dokumentidele;
4) projekti eelarves kavandatud kulud on säästlikud ja otstarbekad ning parima hinna ja
kvaliteedi suhtega;
5) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia;
6
6) projektil on mõju võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise tagamisele ning
valikuline mõju keskkonnahoiule.
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad §-s 16
esitatud nõuetele ja kriteeriumidele ning taotlus ei ületa taotlusvoorus välja kuulutatud
rahastamise eelarvet.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta
§-s 16 esitatud nõuetele ja kriteeriumidele. Kui taotluste rahaline maht on suurem kui projektide
rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi ning
ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus või vastavalt §-le 18
taotluse osalise rahuldamise otsus.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud
juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul
kõrvaldanud.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule tegevuse eesmärgid, maksete tegemise aluseks olevad tingimused ja
tõendid, projekti tulemus koos sihtnäitaga ja selle saavutamise tõendamise alused.
(5) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt
esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
(7) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata teatavaks struktuuritoetuse
registri e-toetuse keskkonna vahendusel.
§ 18. Taotluse osaline ja kõrvaltingimustega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust
väiksema toetuse summaga.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat
vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse
ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetele 3
ja 4 teha kõrvaltingimustega.
§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse muutmine ja kehtetuks
tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel
hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise
aluseid.
7
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib kehtetuks tunnistada ja teha taotluse
rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse, kui meetme tegevuse eelarves on kohustustega
katmata jääke.
(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada osaliselt või täielikult
kehtetuks vastavalt STS § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse STS § 45 lõike 1
alusel.
(5) Enne taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist peab
rakendusüksus vastavalt STS § 23 lõike 2 punktile 2 andma toetuse saajale võimaluse esitada
oma seisukohad.
5. peatükk
Aruannete esitamine
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadele.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul
alates projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
(3) Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles
etteantud andmeväljadest.
(4) Toetuse saaja täiendab vahearuannet rakendusüksuse nõudmisel.
(5) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi,
projekti number ja toetuse saaja;
2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused ning saavutatud
tulemusnäitajad;
4) toetuse saaja hinnang projekti eesmärkide täitmise kohta;
5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
6. peatükk
Toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.
(2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.
(4) Toetuse saaja jätkab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamist toetusega
kohandatud tegevuskohas vastavalt STS § 24 punktile 14 vähemalt viie aasta jooksul projektile
tehtud lõppmaksest arvates.
7. peatükk
8
Toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–
13 ja § 15 lõigetest 1 ja 3 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete
tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse
koos toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud korras.
(3) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30
lõikes 1 sätestatud alustel.
(4) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja
vastavalt STS § 30 lõikele 2.
(5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
§ 23. Toetatava tegevuse tulemust tõendav ja maksmise eelduseks olev dokument
Toetuse maksmise eeldus ja toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendav dokument on
taotluse rahuldamise otsuses märgitud abikõlblikkuse perioodil tegevuse kohta koostatud
tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.
§ 24. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja
ühendmääruse §-des 21 ja 23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib
ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
tööala asekantsler kantsleri ülesannetes
Kommentaarid sotsiaalkaitseministri määruse „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks " eelnõule
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja
või säte põhjendused
§ 9 lg 5, § 19 RTK § 9 lõikes 5 ja § 19 lõikes 3 on kasutatud "toetuse Arvestatud.
lg 3 rahuldamise otsuse" mõistet. Kas on mõeldud "taotluse
rahuldamise otsuse" mõistet?
§ 13 RTK Seletuskirjas on eelnõu § 13 kohta märgitud, et Selgituseks: kindlasummalise makse alusel toetuse
"Taotlemise hetkeks läbiviidud ja eelarve aluseks oleva andmisel peab toetuse taotleja projekti kuluefektiivsuse
hankelepingu menetlust kontrollitakse eelarve hindamiseks esitatama toetuse taotlusega iga
abikõlblikkuse hindamise raames." Kas saame õigesti kindlasummalise makse eelarve arvestuse juurde vastavad
aru, et enne taotluse esitamist peab taotleja hanke läbi pakkumused, või hinnapäringute vastused võimalikelt
viima, et taotluse eelarve põhineks reaalsetel hindadel teenuse või kauba pakkujatelt, või avalike hinnakirjade
ning läbiviidud hankemenetluse nõuetele vastavust puhul viited ja kuvaprindid. Vastavalt määrusele kontrollib
tuleb RÜ-l kontrollida? Või mida on mõeldud RTK taotleja ja taotluse vastavust taotluste menetlemise
"hankelepingu menetluse kontrollimise" all, sest määruse §-des 2 ja 3 ning Määruses sätestatud nõuetele, sh
toetuse maksmisel kindlasummalise maksena ei tule ju kas taotlus sisaldab toetuse andmise tingimuste määruses
hankemenetluse korrektsust kontrollida? nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige.
§ 3 lg 2, § 8. ELVL Määruse pealkirja kohaselt puudutab õigusakt Selgituseks: määruse pealkiri vastab rakenduskavaga
§9 nakkushaiguste leviku tõkestamise vältimist. Samuti kinnitatud nimetusele. Hooldekodu üldise toimepidevuse
on määruse eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt toetuse tõstmine, sh tuleohutus ja elektrisüsteemise
andmise tulemusel tagatud võimalikult nakkusohutud varustuskindlus, on vajalik nakkusohu vältimiseks
tööolud personalile ning elamis- ja rakendatavate meetmete tõhususe tagamiseks. vt
hooldustingimused klientidele ja klientidega vahetult seletuskirja sisukokkuvõte.
kokku puutuvatele isikutele. Tutvudes eelnõuga
leiame, et määruse pealkiri võib olla eksitav. Nimelt
puudutatakse määruse eelnõus ka tulekahju vältimist,
elektrisüsteemide varustuskindlust jne. Eelnõu §-d 8
ja 9 reastavad abikõlbulike kuludena muuhulgas ka
eelnimetatud eesmärkide täitmisele suunatud kulusid
ja tegevusi.
§ 10 lg 2 ELVL Teiseks on meie arvates ebaselge määruse eelnõu § Selgituseks: maksimaalne toetus on kehtestatud
10 lõige 2. Antud lõikes toodu kohaselt on tegevuskohale teenuskohtade arvu järgi. Ühe tegevuskoha
tegevuskoha maksimaalne toetus 1000 eurot ühe kohta saab esitada ühe taotluse ehk ühe projekti.
teenusekoha kohta, kuid kõige rohkem 65 000 eurot. Vastavalt: § 12 (5) Ühele üldhooldusteenuse osutamise
Palume määruses täpsustada, kas ülempiir kehtib tegevuskohale võib esitada ühe taotluse, üks taotlus võib
tegevuskoha või teenuse osutaja osas. Seletuskirja hõlmata mitut toetatavat tegevust.
kohaselt on eelnõuga kehtestatud maksimaalne
toetuse suurus ühele projektile.
§ 14 Balti Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit MTÜ teeb Selgituseks: arvestades, et meetme tegevuse eelarve on 4
Sotsiaalteenuste ettepaneku eelnõu § 14 sätestatule: mln eurot, hooldekodude üksusi (tegevuskohti) üle 200 ning
Kvaliteedi Liit Toetada meetme raames elektrigeneraatori soetamist generaatoreid saab vajadusel rentida, siis toetatakse
MTÜ kuna akupanga soetamisega seotud lahendused on meetme tegevusest võimalikult paljude üksuste
äärmiselt kallid, vähe efektiivsed, palju ruumi ümberehitamist valmisoleku tagamiseks generaatori
raiskavad ja lisaks on akupank ajas kiiresti vananev. kasutamiseks, ja ei toetata generaatorite soetamist.
Korraliku diiselgeneraatori soetamiskulud on
käesoleval ajal mõistliku hinnaga, paigaldus nõuab
vähe ruumi. Positiivne on ka asjaolu, et
diiselgeneraatorit on võimalik paigaldada ka
välitingimustes. Korraliku hoolduse korral on
diiselgeneraatori eluiga 20-30. aastat. Samuti on
diiselgeneraatori kontrollimine lihtne. Akupanga
hooldamiseks on tarvis eriteadmistega spetsialisti,
keda on maapiirkondades keeruline leida.
§ 16 lg 2 SKA Nagu oleme varem märkinud, saab SKA eelnõu § 16 Selgituseks: vastavalt seletuskirjale kontrollib
lõike 2 kohasel arvamuse andmisel hinnata, kas Sotsiaalkindlustusamet toetuse taotluse vastavust meetme
projektiga planeeritavad tegevused seostuvad riskide tegevuse eesmärkide saavutamisele ja põhjendatusele,
vähendamisega nakkushaiguste leviku tõkestamisel. Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusse suunatud
Nimetatud hinnangu andmisel ei kujundada aga SKA infektsioonivoliniku koostatud üdhooldusteenuse
seisukohta, kas planeeritavad tegevused on kooskõlas tegevuskoha kontrollkaardil fikseeritud juhendamise,
ehitusseadustikus sätestatud nõuetega. Seejuures ei saa asutuse hetkeseisu ja edasiste tegevuste rakendamist.
SKA hinnata, kas kavandatavate tööde teostamiseks on Sotsiaalkindlustusamet ei kontrolli ehitusseadustikust
vajalik ehitusalaste lubade (nt ehitusluba, ehitusteatis) tulenevate nõuete täitmist.
olemasolu, kuna ehitusseadustiku § 35 lõigete 3 ja 4, §
38 lõike 3 ning § 39 lõike 1 kohaselt saab sellekohaseid
hinnanguid anda kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 3 lg 3, § 7 TALO (heaolu Ainsa küsimusena tõstatus - määruse § 3 (3) sätestab Selgituseks: sätestatud on üksuste arv, mis on võetud
arengukava vähemalt 100 üldhooldusteenuse tegevuskoha eesmärgiks meetme tegevusest kohandada, kui eelarvest
juhtkomitee kohandamist. Millele esitatav arv baseerub? Kas nö 101 saab kohandada enam üksusi, siis kohandatakse enam.
liikmena) sellise formulatsiooniga välistub? Kõik tegevusloaga üldhooldusteenuse osutajad saavad
Samas määruse § 7 alusel saab toetust taotleda SKA toetust küsida, kuid toetust saab anda 4 mln euro ulatuses.
tegevusloaga üldteenuse osutaja. Kas (kõik)
tegevuslubadega üldhooldusteenuse osutajad mahuvad
100 tegevuskoha arvu sisse.
Meie küsimus on pigem kui teemaga otse mitteseotute
teadmatus ja oleme veendunud, et määruse
menetlejatel on täpne selgitus olemas.
Sotsiaalkaitseministri määruse „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
2020. aasta veebruaris alguse saanud COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord
Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks
erakorraliste meetmete kasutusele võtmise ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisega
seotud lisainvesteeringute tegemise vajaduse. COVID-19 pandeemia ajal levis nakkus
hooldekodudes ulatuslikult ning tõi esile vajaduse võtta kasutusele täiendavad meetmed
hooldekodude toimepidevuse suurendamiseks Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale
reageerimise raames rahastatava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetsete suundade 15 ja 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ alt on meetme tegevusega 16.1.2
„COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvirabi“ planeeritud toetada Sotsiaalkindlustusametit, et
koostada infektsioonialase nõustamise plaan ja hindamisabivahend ning korraldada vastavad
koolitused ja teabepäevad. Meetme tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ alt on planeeritud toetada ööpäevaringse väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse teenusekohtade kohandamist, et suurendada üldhooldusteenuse
toimepidevust.
Määrusega kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 REACT-EU
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi REACT-EU ERF) prioriteetse suuna 15 „COVID-19
kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.4
„Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ (edaspidi meetme
tegevus) toetuse andmise tingimused.
REACT-EU ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel
koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava
viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1
alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ERFist rahastatavatele prioriteetse
suuna 15 meetme tegevustele:
15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“;
15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“;
15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“;
15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“;
15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“.
Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määrus „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ (edaspidi määrus).
Toetuse andmise eesmärk on kohandada ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse teenusekohti, et suurendada nende toimepidevust, sealhulgas vähendada
bioloogilisi riske ja tõkestada nakkushaiguste levikut. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil
2021–2023 COVID-19 pandeemia vastases võitluses toetatud vähemalt 100 üksust.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest avatud taotlemisel
rahastamisskeemiga kokku 4 000 000 euro ulatuses (100% REACT-EU ERFi toetus). Riiklikku
kaasfinantseeringut ega toetuse saajate omafinantseeringut ei lisandu.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Tiia Taevere (tel 626 9131,
[email protected]) ja hoolekande osakonna kohalike
omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juhid Triin Raag ja Tarmo Kurves (tel 626 9187,
[email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva määrusega ega isikuandmete töötlemisega
isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus sisaldab toetuse eesmärkide ja toetatavate tegevuste kirjeldust, kulude abikõlblikkuse
tingimusi, toetuse kasutamisega saavutatavaid näitajaid, mõjuhinnangut läbivatele teemadele ning
rakendamise tingimusi.
Eestis on 15.02.2021 seisuga majandustegevuse registris 156 väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse tegevusloaga ettevõtjat (edaspidi hooldekodu) maksimaalse teenusekohtade
arvuga 10 108. Enamik hooldekodude hoonetest ei võimalda arvestada nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks vajalike meetmetega. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks tuleb hoonetesse
paigaldada ja neis uuendada tehnovõrke, sh ventilatsioonisüsteeme; ehitada ümber ja juurde ning
sisustada personali, klientide ja külastajate ruume; soetada ja paigaldada tehnoloogilisi seadmeid.
2017. aastal Terviseameti tehtud sihtuuringust
(https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-
editor/vanaveeb/Tervishoid/8.05_Kokkuvote_2015._a_sihtuuringust.pdf) „Tervisekaitsenõuded
elukeskkonnale ning toitlustamisele hoolekandeasutuses“ selgub, et ainult 46%-l hooldekodudest
on ventilatsiooni hooldusleping.
Hooldekodudes puuduvad sageli eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse
osutamiseks (nt õe tööruum), koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Inimeste
arv magamistoas on osades hooldekodudes isegi üle nelja
(https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-
editor/vanaveeb/Tervishoid/hooldeasutuste_uuring.pdf).
COVID-19 pandeemia ajal on nakkuse levik hooldekodudes olnud suur. Perioodil 29.10.2020–
11.01.2021 oli hooldekodudes nakatunud 1194 elanikku, s.o 12% elanikest. Hooldekodudes levib
nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kui ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete
klientide eraldamist, samuti ei ole võimalik personalile luua turvalisi käiguteid jne.
Hooldekodude kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks tagab võimalikult
nakkusohutud tööolud hooldekodu personalile ning elamis- ja hooldustingimused hooldekodu
klientidele ja klientidega vahetult kokku puutuvatele külastajatele.
Samuti on hooldekodude tegevus enam mõjutatud elektri-, veevarustus- ja
kanalisatsioonikatkestustest. 2019. aasta novembritormi tulemusel oli Lõuna-Eestis osa tarbijatest
enam kui 72 tundi ilma kütte, vee ja kanalisatsioonita. Hooldekodu elanikud on vanemaealised,
erinevate terviseprobleemidega ning vähe liikuvad inimesed, mis tähendab, et eriti oluline on
tagada stabiilne, ligipääsetav ja ohutu keskkond. Hooldekodudes on oluline tagada pidev
elektrienergiaga ja veega varustatus, mis tähendab nt hooldekodus elektrienergia tagavaratoite,
sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomist.
Hinnanguliselt vajab kohandamist üle 100 hooldekodu. Meetme tegevusega on seatud eesmärgiks
kohandada vastavalt vajadusele vähemalt 100 hooldekodu.
Avatud taotlusvooru raames rahastatakse projekte kokku 4 mln euro ulatuses.
3
Määrus koosneb seitsmest peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning
riigiabi;
3) toetuse taotlemine, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele;
4) taotluse menetlemine;
5) aruannete esitamine;
6) toetuse saaja õigused ja kohustused;
7) toetuse maksmise tingimused.
Määruse 1. peatükis „Üldsätted“ kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise
eesmärki ja tulemusi, nimetatakse RÜ ja RA ning sätestatakse vaiete menetleja.
Määruse § 1 kohaselt antakse toetust prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme
15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ (edaspidi meetme tegevus) elluviimiseks.
Määruse §-s 2 määratletakse kasutatavad terminid ja nende sisu, kui terminit kasutatakse
õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktides
sätestatud.
Määruse § 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused ning meetme tegevuse
väljundinäitaja, mis omakorda on projektide tulemusnäitajaks. Meetme tegevuse näitaja sihttase
saavutakse määruse alusel toetatavate projektidega. Toetuse andmise eesmärk on kohandada
ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohti eesmärgiga
suurendada üldhooldusteenuse toimepidevust, vähendades bioloogilisi riske, tõkestades
nakkushaiguste levikut, vähendades tulekahjuohtu ja tulekahju tagajärgi, tagades elektripaigaldiste
nõuetekohasus ja suurendades elektrienergia varustuskindlust. Toetuse andmise tulemusel on
tagatud võimalikult nakkusohutud tööolud hooldekodu personalile ning elamis- ja
hooldustingimused hooldekodu klientidele ja klientidega vahetult kokku puutuvatele isikutele.
Määruse § 4 määrab rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi, mis on määruse jõustumise
kuupäevast kuni 31. detsembrini 2023. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma määruses
märgitud abikõlblikkuse perioodi.
Määruse § 5 nimetab meetme tegevuse RA ja RÜ.
Määruse § 6 sätestab, et RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Määruse 2. peatükis „Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse
osakaal ja suurus ning riigiabi“ määratakse kindlaks projekti raames toetatavad tegevused,
kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabiga seonduv.
Määruse § 7 nimetab toetuse taotleja. Meetme tegevusest saab toetust taotleda ööpäevaringse
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja, kellel on Sotsiaalkindlustustusameti poolt
väljastatud kehtiv tegevusluba.
Määruse § 8 loetleb toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused teenusekohtade toimepidevuse
suurendamiseks jagunevad kolme gruppi: 1) hoonega seotud ümberehitused; 2) tehnovõrkude
ümberehitused; 3) abitehnoloogia hankimine.
Määruse § 9 kohaselt on abikõlblikud §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis
hüvitatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 sätestatud
4
kindlasummaliste maksete alusel. Määruse alusel määratakse kindlasummaline makse kindlaks
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktile a,
mille kohaselt võib kindlasummalised kulud muu hulgas kindlaks määrata üksikjuhtumipõhiselt ja
RÜ-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti alusel, kui toetus ei ületa 100 000 eurot.
Seega määratakse taotluse rahuldamise otsuses kindlasummalis(t)e makse(te) suurus taotleja
esitatud eelarve alusel, mille on RÜ hinnanud abikõlblikuks, samuti tegevuse eesmärgid,
saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused.
Eelnevast tulenevalt on toetuse taotleja kohustatud tõendama iga tegevusega seotud
kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks võivad olla toetuse taotlemisel
esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt,
hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt.
Lõike 2 kohaselt on mitteabikõlblikud ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. Lõige 3 sätestab, et
käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna
õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Mitteabikõlblikku käibemaksu ei või eelarves kajastada.
Abikõlblikud on määruse § 8 kohase tegevuse elluviimise raames paigaldatavad seadmed, mis
tagavad isikute turvalisuse, näiteks tulekahju avastamise seade ehk suitsuandur, sh suitsuanduri
erilahendused kuulmispuudega inimestele (seade, mis on vibratsiooniga voodisse, valgusefektiga
jne), tahke- ja gaasiküttel küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade jne.
Abikõlblikud on teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a
määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.
Abikõlblikud on toetuse taotleja omal vastutusel enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist projekti
eesmärgipäraste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
Määruse § 10 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblikest kuludest ja toetuse
saaja omafinantseering ei ole nõutud. Arvestades meetme tegevuse eelarvet ja kohandamist
vajavate hooldekodude arvu, on määrusega kehtestatud maksimaalne toetuse suurus ühele
projektile. Toetuse maksimaalne suurus on 1000 eurot ühe teenusekoha kohta tegevuskohas, kuid
kõige rohkem 65 000 eurot ühele projektile. Ühe kuni kümne teenusekohaga hooldekodu projekti
maksimaalne toetus on, teenusekohtade arvu arvestamata, 10 000 eurot.
Määruse § 11 kohaselt ei ole meetme raames antav toetus riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele
tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale,
ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on
jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul.
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on
kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik,
õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline
iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
5
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel
põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib
regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele
(näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul antakse toetust ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutajale, kellel on Sotsiaalkindlustustusameti poolt väljastatud tegevusluba. Seega makstakse
toetust teatud sektori ettevõtjatele ja kriteerium on täidetud.
Kas abimeede annab eelise abi saajale?
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja
ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetme
võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures saab tugineda
ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud
asjaolude põhjal). Üldhooldusteenuse osutamine on majandustegevus ja toimepidevuse
parandamiseks toetust saav hooldekodu saab eelise võrreldes hoolekandeasutustega, millele
nimetatud kulusid ei kompenseerita, seega on kriteerium täidetud.
Kas abimeede moonutab või saab moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel?
Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev
ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi
moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest
abisummast. Seejuures saab mõju kaubandusele eeldada alati, kui riigi antud eelis tugevdab
ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust
isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta
teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või suurendab
kohalikku pakkumist.
Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb selgelt
kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada
liikmesriikidevahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule. Komisjon on mitmel
juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja
seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon
eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita
ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem
kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Siiski, Euroopa Komisjoni
riigiabi mõiste teatises esitatud avatud loetelu meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga
olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse iseloomuga teenuste osutamist.
Samas teatises sedastab komisjon, et isegi kui enamikul juhtudel piisab abi andmise asjaolude
tõendamiseks põhjendusest, et abi mõjutab liimesriikidevahelist kaubandust ja moonutab
konkurentsi, tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt
kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele,
võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse teenust
piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed või
tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Meetme tegevusega toetatakse ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutajaid, kellel on Sotsiaalkindlustustusameti poolt väljastatud tegevusluba. Tegevusloa taotluse
saavad Sotsiaalkindlustustusametile esitada kõik teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele
vastavad teenuseosutajad. Toetust saavad taotleda kõik vastava tegevusloaga teenuseosutajad.
6
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 20 on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja
toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt
iseseisvalt toime tulla.
Hoolekandeasutuste klientideks on kohalikud elanikud. Teenus ei ole mõeldud teiste Euroopa Liidu
liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega.
Kuna kõikide liikmesriikide ettevõtjatele on teenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemine
ühetaoline, toetust saavad taotleda kõik tegevusluba omavad teenuseosutajad ja teenus ei ole
suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava
sotsiaalhoolekandeteenusega, siis abimeede ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja
kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja
kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga ning
edasine hindamine ei ole vajalik.
Määruse 3. peatükk „Toetuse taotlemine, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele“
Määruse § 12 sätestab, et RÜ kuulutab avatud taotlusvooru välja RA ettepanekul. Taotlusvoor
kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva. Toetuse
taotleja esitab taotluse ja selle lisad RÜ-le digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri e-
toetuse keskkonna kaudu. Taotleja koostab projekti eelarve, võttes aluseks määruse § 9 lõikes 4
nimetatud tegevuste eeldatavad kulud. Toetuse taotleja võib ühele üldhooldusteenuse
tegevuskohale esitada ühe toetuse taotluse, üks toetuse taotlus võib koosneda mitmest
toetatavast tegevusest.
Määruse § 13 kohaselt peab toetuse taotleja täitma STS § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2
sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest sama
kulu hüvitamiseks toetust saanud.
Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste
täitmise. Taotlemise hetkeks läbiviidud ja eelarve aluseks oleva hankelepingu menetlust
kontrollitakse eelarve abikõlblikkuse hindamise raames.
Toetuse taotlejal peab olema mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.
Vastavalt määruse §-le 14 peab taotlus lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) projekt toetab §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
2) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) taotlus on esitatud tähtajaks.
Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest ning taotlus peab
sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. Taotlejal on kohustus
esitada teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust
samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
7
Toetuse taotlus peab sisaldama dokumente bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste
leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste
nõuetekohasuse tagamiseks või elektrienergi varustuskindluse suurendamiseks planeeritud tööde
vajalikkuse kohta.
Kui toetusega planeeritakse teha töid bioloogiliste riskide vähendamiseks ja nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks, tuleb esitada hindamisakt, mille on koostanud Sotsiaalkindlustusametiga
lepingulises töösuhtes olev infektsioonivolinik. Seoses COVID-19 pandeemiaga on
Sotsiaalkindlustusameti infektsioonivolinikud koostanud igale hooldekodule bioloogiliste riskide
vähendamiseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike tegevuste kohta hindamisakti, mis
on aluseks toimepidevuse suurendamiseks vajalike tööde planeerimisel.
Kui toetusega planeeritakse teha töid tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, tuleb
esitada riikliku järelevalve ettekirjutus, tuvastatud puudusega tuleohutuse enesekontrolli auranne
või muu asjakohane dokument, mis tõendab planeeritud tööde asjakohasust. Päästeamet on
teinud kõikides üldhooldekodudes tuleohutusjärelevalvet ning esitanud ettekirjutused puuduste
kõrvaldamiseks. Mitmed tuleohutusabinõud (nt vajadus paigaldada tuletõkkeuks) aitavad
ennetada ka viiruse levikut hoones.
Kui toetusega planeeritakse teha töid elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja
elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks, tuleb esitada nõuetekohane elektripaigaldise
audit või erakorralise auditi protokoll tuvastatud puudustega ning puuduste kõrvaldamiseks
planeeritud tööde kava, mis sisaldab kogu hoonele või selle osale elektrienergia tagavaratoite,
sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomist.
Elektriseadmete ja -paigaldiste vale või hooletu kasutamine võib põhjustada elektrilöögi või
tulekahju tekke ohu. Seetõttu on elektriseadmete ja -paigaldiste kasutamise ohutuse tagamiseks
sätestatud nõuded, mida tuleb järgida. Kuna hoonete elektrisüsteemid nende kasutamise jooksul
vananevad, tuleb nende korrasolekut perioodiliselt kontrollida. Selle jaoks tehakse
elektripaigaldisele kindla aja järel korraline audit. Selle sagedus sõltub paigaldise liigist ja
vanusest.
Kui toetuse taotleja toob oma taotluses esile tegevusi, mis on suunatud elektrienergia
varustuskindluse suurendamisele või elektriseadmete ja -paigaldiste ohutuse tagamisele, peab
nimetatud tööde tegemise vajadus ilmnema Päästeameti ettekirjutisest või lepingulise
elektripaigaldise käidu korraldaja tehtud auditi tulemustest ja dokumentidest.
Arvestades, et elektrisüsteemides võib esineda erakorralisi katkestusi, on hooldekodudes oluline
tagada elektrienergia varustuskindlus tagavaratoite, sealhulgas elektrigeneraatori või -energia
salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomisega.
Meetmest rahastavate tegevustena on lubatud teha elektrienergia varustuskindluse tagamist
toetavaid tegevusi, mis on seotud asutuse olemasoleva elektrienergia varustuskindluse
suurendamisega. Meetme raames on toetatav hooldekodu elektrisüsteemi projekti koostamine ja
ümberehitamine, et elektrikatkestuse korral oleks võimalik kogu asutuse elektrisüsteem või osa
sellest ümber lülitada ning tagada asutuse toimimine.
Meetme raames ei toetata elektrigeneraatori soetamist, küll aga toetatakse kõiki tegevusi ja selliste
seadmete soetamist (sh akupank), mis võimaldavad elektrikatkestuse korral võtta kasutusele
elektrigeneraatori ehk luua elektrigeneraatori kasutusele võtmise valmidus. Samuti ei toetata
meetme raames tuulegeneraatorite ja päikesepatareide soetamist ega selliste
päikeselektrijaamade ehitust, mis ei suuda tagada aasta läbi toimivat varustuskindlust.
Taastuvenergia tootmiseks ja kasutamiseks on perioodil 2021–2027 avanemas Euroopa Liidu
toetusmeetmed teiste ministeeriumide haldusalas.
Meetme tegevusest on abikõlblikud kulud, mis vastavad kindlasummalisele maksele esitatud
nõuetele. Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus ainult eelnevalt määratud tulemuse
8
täielikul saavutamisel ning kindlasummalise makse suurus arvutatakse välja toetuse saaja poolt
esitatud eelarve alusel. Toetuse saaja peab tõendama iga kindlasummalise makse määramisel, et
kulu on eelarvestatud säästlikult ja otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega.
Tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt,
hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt.
Ühe kindlasummalise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on tervikuna teostatavad.
Määruse 4. peatükk sätestab taotluse menetlemise.
Määruse § 15 kohaselt toimub taotluse menetlemine vastavalt taotluste menetlemise määruses ja
määruses sätestatule. RÜ võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui
taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisainformatsiooni.
Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RÜ osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase, s.o puudusteta taotluse
esitamisest.
Määruse § 16 sätestab, et RÜ kontrollib taotleja vastavust nõuetele ning taotluse vastavust
nõuetele ja hindamskriteeriumidele. RÜ kaasab taotluse vastavuse hindamisse ja projekti
põhjendatuse kontrollimisse Sotsiaalkindlustusameti kui eksperdi.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt võib kehtestada nõudeid, millele
ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt
peab väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus tagama täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla, turvalise keskkonna ja toimetuleku. Vastavalt
sotsiaalhoolekande seadusele võib Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav
minister kehtestada määrusega täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatava üldhoolduse
eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi
saavutamiseks. Eelnevast lähtuvalt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet toetuse taotluse vastavust
meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja põhjendatusele, Sotsiaalkindlustusameti poolt
asutusse suunatud infektsioonivoliniku koostatud üdhooldusteenuse tegevuskoha kontrollkaardil
fikseeritud juhendamise, asutuse hetkeseisu ja edasiste tegevuste rakendamist.
Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates
puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb
toetuse taotluse menetlemise tähtaeg.
Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-
des 2 ja 3 ning määruses sätestatud nõuetele. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see
vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja määruses sätestatud nõuetele.
Vastavalt Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud juhendile „Üldised valikukriteeriumid, mida
kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 rakenduskava prioriteetsetele
suundadele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ on iga projekti hindamiskriteeriumid
järgmised:
- projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia;
- projekti mõju läbivatele teemadele (sh võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele).
9
Meetme üldine eesmärk on pandeemia vastu valmisoleku tagamine ja pandeemiast tingitud
kahjude hüvitamine. Meetme tegevusest hüvitatavad bioloogiliste riskide vähendamiseks,
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks,
elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks
tehtavad tööd tagavad kõik hooldekodude parema toimepidevuse kriisiolukorras. Projektide
planeeritud tegevuste vajalikkus tuleneb vastavatest hindamisaktidest, pädeva asutuse
ettekirjutustest, enesekontrolli aruannetest, audititest ja pädeva spetsialisti koostatud tööde kavast.
Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusse suunatud infektsioonivoliniku koostatud üdhooldusteenuse
tegevuskoha kontrollkaardil fikseeritud juhendamise, asutuse hetkeseisu ja edasiste tegevuste
rakendamist kontrollib Sotsiaalkindlustusamet.
Projekti kuluefektiivsuse hindamiseks esitatakse koos toetuse taotlusega iga kindlasummalise
makse eelarve arvestuse juurde vastavad pakkumused või hinnapäringute vastused võimalikelt
teenuse või kauba pakkujatelt, või avalike hinnakirjade puhul viited ja kuvaprindid veebilehtedelt.
Kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud summas
ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine
projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Kindlasummaline makse kujuneb toetuse saaja
esitatud eelarve alusel. Toetuse saajal on võimalik ühe projekti raames taotleda toetust mitme
kindlasummalise makse alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse vaid enne
abikõlblike kulude kindlaks määramist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse
tingimusi: Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema lubatavad, mõistlikud ja
põhjendatud. Toetuse taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud kindlasummalise
makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste
eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks
hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik).
Majandustegevuse registrisse kantud ja Sotsiaalkindlustustusameti poolt väljastatud tegevusloaga
ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajad tagavad teenuse saajatele
nõuetekohased majutusega hoolduskohad, sh omavad suutlikkust majutuskohtade projekte ellu
viia. RÜ kontrollib majandustegevuse registrist (MTR (mkm.ee)) toetuse taotlejale
Sotsiaalkindlustustusameti poolt väljastatud ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutaja tegevusloa olemasolu ja kehtivust.
Kõikide meetme tegevuste projektide mõju läbivatele teemadele on ühetaoline, v.a mõju
keskkonnahoiule. Meetme tegevuse eesmärk, et 20% eelarvest panustab keskkonnahoidu, on
seatud arvestusega, et mitmes hooldekodu hoones tuleb nakkushaiguste leviku tõkestamiseks
paigalda soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis panustab kütteenergia vähenemisse ja on
positiivse mõjuga keskkonnahoiule.
Ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevuskohtada kohandamine
eesmärgiga suurendada üldhooldusteenuse toimepidevust panustab erinevas vanuses inimeste
võrdsesse kohtlemisse, parandades hooldekodu elanike elamistingimusi ja võimaldades
vähendada hooldekodu elanike sotsiaalset isoleeritust. Klientide ja külastajate ruumide ümber- ja
juurdeehitamisel ning sisustamisel järgitakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamise
nõudeid.
Kasutajasõbralikum ööpäevaringne väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on avalik teenus,
mis panustab riigivalitsemise edendamisse.
Mõju regionaalarengule on tagatud, kui igas toimepiirkonnas on kättesaadavad head teenused ja
mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Toetades hooldekodusid, mille toimepidevus
vajab parandamist, tasakaalustatakse piirkondlikke erinevusi.
Määruse § 17 kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse
§ 8 lõikes 4 sätestatu ning kindlasummalis(t)e makse(te) aluseks olev kulude eelarve koos projekti
10
tulemus(t)e saavutamise tõendamise alustega. Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8
lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa.
Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja
juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5
nimetatud teave. Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse
registri vahendusel.
Määruse § 18 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse
§ 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka
väiksema toetuse summaga, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9
lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ ettepanekuga taotletud
toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole RÜ
ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse
§ 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2
punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõigetele 3 ja 4.
Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse muutmise ja
kehtetuks tunnistamise.
Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei või muuta kindlasummalise makse
alusel hüvitatava projekti tegevuste kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise
tõendamise aluseid.
Kui meetme tegevuse eelarvesse on jäänud lõpetatud või katkestatud projektist väljamaksmata
toetus, võib taotlemisel rahaliste vahendite puuduse tõttu, eelistades ajaliselt varem esitatud
taotlust, taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistada ja teha toetuse rahuldamise või
osalise rahuldamise otsuse.
RÜ võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt STS
§ 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse STS § 45 lõike 1 alusel.
Määruse 5. peatükk sätestab aruannete esitamise.
Määruse § 20 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele ning projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul
alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes registri
andmeväljadest. Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet RÜ nõudmisel.
6. peatükk „Toetuse saaja õigused ja kohustused“
Määruse §-s 21 sätestatakse, et toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste
täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
Toetuse saaja esitab RÜ-le tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded.
11
Toetuse saaja tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud
eelarvega.
Toetuse saajal on samuti õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.
Samuti on toetuse saajal toetuse taotlemisel tegevuste kestuse kohustus, mille kohaselt peab
toetuse saaja jätkama vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamist toetatud üldhooldusteenuse
osutamise tegevuskohas.
Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Vastavalt määruse §-le 22 lähtutakse toetuse väljamaksete tegemisel STS §-dest 28 ja 29,
ühendmääruse §-dest 11–13 ja § 15 lõigetest 1 ja 3 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Toetuse maksmise eelduseks
on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemuste saavutamine.
Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos
tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus
on täielikult saavutatud ja selle saavutamine on tõendatav.
RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud
alustel.
Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS
§ 30 lõikele 2.
Määruse § 23 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks ja toetatava tegevuse tulemuse
saavutamist tõendavaks dokumendiks tegevuse kohta koostatud tööde üleandmise ja
vastuvõtmise akt.
Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja
toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule ning tagasimaksmist võib ajatada
ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei
maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse aluseks on STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava EL-i õigusega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmise EL-i määrusega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus).
4. Määruse mõjud
Seoses COVID-19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimisega tehakse investeeringuid, et
suurendada hooldekodude vastupanuvõimet ning võtta kasutusele meetmeid nende tavapärase
toimimise juurde naasmiseks. Meetme tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ eelarve on 4 mln eurot ja tegevuste elluviimiseks ei ole vaja
toetuse saaja omafinantseeringut ega riiklikku kaasfinantseeringut.
12
Programmiperioodi välisvahenditest rahastamise lõppemisega lisakulusid riigieelarvesse ei
planeerita, sest kavandatavad toetatavad tegevused panustavad hooldekodude toimepidavuse
suurendamisse, mis lähtub ülalpidamiskulude katmisest asutuse eelarvest.
Määruse alusel saab toetust anda hooldekodudele nende füüsilise keskkonna parandamiseks,
suurendades nii nende toimepidevust. Hooldekodudes turvalise keskkonna tagamisega
vähendatakse neis nakkushaiguste leviku riski ning parandatakse asutuste toimimist nii kriisi- kui
tavaolukorras. Määruse otsene mõju on ohutum keskkond hooldekodu elanikele, töötajatele ja
teistele isikutele.
Meetme tegevus mõjutab võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise eesmärke ning
valikuliselt keskkonnahoidu.
Projektide elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud projektide edukas elluviimine
toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis.
COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks
ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise
vajaduse ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Seetõttu
toetati ERFi meetme tegevusest 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh
isikukaitsevahendid“ tervishoiuteenuse osutamise varustuse (isikukaitse- ja
desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide
soetamise ja tegemise kulud).
REACT-EU ERFi vahenditest jätkatakse investeeringute tegemist, et tagada valmisolek COVID-19
kriisiks. Meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ toetatakse riigi ravimivaru
suurendamist ja COVID-19 testimisvõimekuse suurendamist, meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-
19 vaktsineerimine“ toetatakse COVID-19 vaktsineerimise kulusid, sh vaktsiinide ostmist ja
vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid.
Samuti toetatakse REACT-EU ERFi vahenditest sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri
investeeringuid. Meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud
haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ tehakse investeeringuid HVA haiglate olemasolevate palatite
ümberehitamiseks isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh hapnikravi
võimekuse suurendamisega statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt
HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamisega
pikaajaliste elektrikatkestuste korral.
Arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal on nakkuse levik hooldekodudes olnud suur, kuna
olemasolevad ruumilahendused, tehnoloogia ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide
eraldamist, samuti ei ole võimalik personalile luua turvalisi käiguteid jne, on meetme tegevusest
15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ kavandatud
toetada ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohtade
kohandamist eesmärgiga suurendada nende toimepidevust, sealhulgas vähendada bioloogilisi
riske ja tõkestada nakkushaiguste levikut.
Samuti on hooldekodude tegevus enam mõjutatud elektri-, veevarustus- ja
kanalisatsioonikatkestustest. Hooldekodu elanikud on vanemaealised, erinevate
terviseprobleemidega ning vähe liikuvad inimesed, mis tähendab, et eriti oluline on tagada
stabiilne, ligipääsetav ja ohutu keskkond. Hooldekodudes on oluline tagada pidev elektrienergiaga
ja veega varustatus, mis tähendab nt hooldekodus elektrienergia tagavaratoite, sealhulgas
elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomist.
Lisaks on Päästeamet teinud kõikides üldhooldekodudes tuleohutusjärelevalvet ning esitanud
puuduste kohta ettekirjutused nende kõrvaldamiseks. Mitmed tuleohutusalased abinõud (nt
vajadus paigaldada tuletõkkeuks) aitavad ennetada ka viiruse levikut hoones.
13
Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada süsteemide vastupidavust
COVID-19 levikust tingitud kriisiga toimetulemiseks (sh arvestades võimalikke sarnaseid kriise
tulevikus). Planeeritud toetatavad tegevused on kooskõlas tervisesüsteemi plaaniga COVID-19
kriisi ületamiseks 2021. aastal (tervisesusteemi_plaan_covid-
19_kriisi_uletamiseks_22.12.2020_0.pdf (sm.ee)), Eesti 2035 sihtidega ja 2020 riigipõhiste
soovitustega. Toetatavad tegevused on muu hulgas kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni
otsustega. Seega panustab TAT projektide elluviimine riigivalitsemisse.
Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise eesmärk on kõige haavatavamate vanuserühmade õiguste,
vastutuse, kohustuste ja võimaluste kaitse ja tagamine, et säilitada nende elukvaliteet. Meetme
tegevuse eesmärk on parandada hooldekodu elanike elamistingimusi ja panustada võrdsete
võimaluste põhisuunda.
Regionaalarengu põhisuuna eesmärk on tasakaalustada piirkondlikke erinevusi. Arvestades, et
toetuse taotluse saavad esitada need hooldekodud, mille toimepidevus vajab parandamist,
panustab meetme tegevus toimepiirkonnas ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kättesaadavusse.
Meetme tegevus mõjutab keskkonnahoidu arvestusega, et paljude hooldekodude hoonetes tuleb
toimepidevuse suurendamiseks paigalda soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis panustab
kütteenergia vähenemisse ja on positiivse mõjuga keskkonnahoiule.
5. Määrus rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meetme tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“
toetuse eelarve on 4 000 000 eurot ja toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on
100%.
Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi
vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise (tehnilise
abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust.
Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on nakkushaiguste leviku tõkestamiseks
kohandatud üldhooldekodude klientide ja personali haigestumiste vähenemisest tulenev
ravivajaduse vähenemine. Toimepidevuse suurendamiseks küttesüsteemide kaasajastamise
projektidest saadav tulu on küttekulude vähenemine ja panus keskkonnahoidu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, MTÜ-le Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja
Sotsiaalkindlustustusametile. Eraldi e-kirjade teel esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks heaolu
arengukava juhtkomitee liikmetele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi
märkusteta. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega.