Eelnõu kooskõlastamine

Aili Petti Teema: FW: TLS-i, ATS-i ja ELTTS-i muutmise kooskõlastamine From: Svetlana Meister <[email protected]> Sent: Friday, July 16, 2021 11:33 AM To: Maria-Helena Rahumets <[email protected]> Subject: RE: TLS-i, ATS-i ja ELTTS-i muutmise kooskõlastamine Tere, Maria-Helena Seoses eelnõuga tekkis mul veel kaks tähelepanekut. Palun arvestage ka nendega. 1. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt muudetakse ATS-i 26 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(1) Haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, tuleb vormistada seitsme kalendripäeva jooksul ametikohale asumise päevast ja see peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:“. Samas ATS-i § 28 lõigete 2 ja 5 kohaselt ei või ametikohale asumise kuupäev olla varasem kui ametikohale nimetamise haldusakti ja ametivande andmise kuupäev ning enne ametniku ametikohale asumist kehtestab ametiasutus ametijuhendi ning tutvustab seda ametnikule. ATS-i käsiraamat selgitab: „Kui ametnik nimetatakse ametikohale, siis võib vastavas haldusaktis ette näha, et ametnik asub ametikohale haldusakti andmise päeval või ka sellest hilisemal päeval (ATS § 28 lg 2). Seega ametikohale nimetamise haldusakti kuupäev ja ametikohale asumise kuupäevad ei pea kattuma. Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et tagasiulatuvalt ei saa ametnikule avaliku võimu teostamise ülesandeid anda, mistõttu ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametikohale nimetamise haldusakti ja ametivande andmise kuupäev. [---] Enne ametniku ametikohale asumist peab ametnikul olema ettekujutus sellest, mis on ametikoha teenistusülesanded, nende ülesannete täitmiseks esitatavad nõuded ning teenistussuhte muud olulised tingimused. Muuhulgas hõlmab see töötamist summeeritud tööajaarvestuse alusel (vt lähemalt ATS § 35 lg 4 komm), valveaja kohaldamist (vt lähemalt ATS § 38 komm) ja öötööd (vt lähemalt ATS § 40 komm). Seega näeb ATS § 28 lg 5 ametniku kaitseks ette, et ametiasutus peab enne ametniku ametikohale asumist olema ametijuhendi kehtestanud ning seda ametnikule ka tutvustanud. Tähele tuleb panna, et ametijuhend peaks olema kehtestatud juba tegelikult enne konkursi väljakuulutamist, kuna konkursikuulutuses märgitud nõuded peavad vastama ametijuhendis märgitud nõuetele. Lisaks, kuna ametiasutus peab olema enne ametikohale nimetamise haldusakti andmist veendunud, et ametnik on kõigi oluliste teenistustingimustega nõus, siis on soovitatav isikule ametijuhendit enne ametikohale nimetamise haldusakti andmist.“ Kas eelnõu § 2 punkti 3 ja kehtiva ATS-i § 28 lõigete 2 ja 5 vahel ei tekki vastuolu? Normitehnilise märkusena, et muuta tuleks ainult ATS-i § 23 lõike 1 sissejuhatavat lauset, sest tegelikult ei muudeta kogu lõiget 1 nagu muutmisvormelis kirjas. 2. Eelnõu § 2 punkti 9 kohaselt täiendatakse ATS-i § 67 lõiget 2 uute punktidega. Punkti 11 selgitustes on märgitud: „Punktiga 11 võetakse üle direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt h, mille kohaselt tuleb ametnikku teavitada ametiasutuse pakutavast koolitusest. Kui ametiasutus ametnikule koolitust pakub, tuleb esitada eelkõige andmed selle kohta, mitmele koolituspäevale on ametnikul aastas õigus, samuti tuleb esitada muu asjakohane teave ametiasutuse üldise koolituspoliitika kohta. Kuigi ATS ei kohusta erinevalt TLS-ist ametnikule koolitust tagama, siis juhul, kui ametiasutus näeb ette ametiasutuse huvidest lähtuva koolituse, tuleb sellest kirjalikult teavitada.“ Kas selgitused ametiasutuse koolitamise kohustuse puudumise kohta ei ole eksitavad? 1 ATS-i käsiraamatus on selgitatud: „ATS-i kohaselt peab ametiasutus rakendama abinõusid ametniku ametialase arengu edendamiseks ning ametiasutusel on seetõttu kohustus kavandada oma eelarvesse selleks raha (ATS § 31 lg 1). Sarnane kohustus on ka TLS § 28 lg 2 p-s 5 (analoog seisneb selles, et tööandja peab töötajale tagama koolituse ja kandma koolituskulud – otsest kohustust koolituskulude raha planeerimiseks ei ole). Oluline on eristada, et tegemist ei ole üldise koolitamiskohustusega, vaid ametiasutus näeb ametnikule ette sellise koolituse, mis on vajalik ametiasutuse huvidest lähtuvalt. Ametnike koolitustegevuse kavandamisel tuleks arvesse võtta nii eri tasandite strateegiadokumente kui arengu- ja hindamisvestlustel määratletud koolitusvajadusi, samuti eelarvesse koolituseks planeeritud raha. Tähele tuleb panna, et teatud juhtudel on ametiasutusel kohustus ametnikku koolitada. Enne ametniku teenistusest vabastamist ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu (ATS § 92 lg 3) või koondamise tõttu (ATS § 90 lg 4) tekib ametiasutusel kohustus kaaluda, kas ametnikku oleks võimalik mõistliku aja jooksul koolitada ja puudused kõrvaldada (vt lähemalt ATS § 90 ja 92 komm). Näide: Näiteks peab ametiasutus vajaliku koolituse tegema uue arvutiprogrammi või töömetoodika kasutuselevõtmisel. Kui ametiasutus koolitust ei korralda, ei ole tal õigus ametnikku teenistusest vabastada põhjusel, et ametnik ei valda uut arvutiprogrammi või töömetoodikat piisavalt hästi.“ Svetlana Lugupidamisega Svetlana Meister personalipoliitika osakond õigusnõunik Siseministeerium 612 5012 58867311 Pikk 61, 15065 Tallinn From: Svetlana Meister Sent: Wednesday, July 14, 2021 4:50 PM To: 'Maria-Helena Rahumets' <[email protected]> Subject: RE: TLS-i, ATS-i ja ELTTS-i muutmise kooskõlastamine Suur-suur aitäh! From: Maria-Helena Rahumets <[email protected]> Sent: Wednesday, July 14, 2021 4:50 PM To: Svetlana Meister <[email protected]> Subject: RE: TLS-i, ATS-i ja ELTTS-i muutmise kooskõlastamine TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere Tänan tagasiside eest! Tutvume Teie tähelepanekutega. Mitteametlikult saadetud märkused sobivad hästi! Parimate soovidega Maria-Helena Rahumets nõunik | töö- ja pensionipoliitika osakond 626 9132 | [email protected] 2 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee From: Svetlana Meister <[email protected]> Sent: Wednesday, July 14, 2021 4:43 PM To: Maria-Helena Rahumets <[email protected]> Subject: TLS-i, ATS-i ja ELTTS-i muutmise kooskõlastamine Tere Saadan Siseministeeriumi märkused töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Meie minister on praegu puhkusel, mistõttu saadan märkused e-kirjaga. Kui nii sobib, siis me ametlikku kirja ei saada. Kui soovite ka ametlikku kirja, siis anna palun teada. Sellisel juhul kooskõlastamine viibib kuni minister jõuab kooskõlastuskirja allkirjastada. Loodan, et ka mitteametlikult saadetud märkused sobivad.  Meie märkused on järgmised. 1. Olulise sisulise märkusena, et muudatused suurendavad oluliselt tööandjate halduskoormust. 1.1. Eelnõu § 1 punkti 8 ühe muudatusena kehtestatakse tööandjatele kohustus säilitada andmeid töötajale teabe edastamise või vastuvõtmise kohta nii töölepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppemist 10 aastat. Kehtiva seaduse järgi tuleb säilitada ainult töölepingu kirjalikku dokumenti. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „[---] Direktiivi kohaselt võib töötajale andmed esitada igal juhul paberil, kuid elektroonselt tingimusel, et teave andmete kohta on töötajale kättesaadav, salvestatav ja väljatrükitav. See tähendab, et tööandja peab töötajale tagama digitaalselt allkirjastatud andmete kättesaadavuse (nt ei tohi andmed paikneda kinnises serveris, millele töötajal ligipääs puudub) ning andmeid peab olema võimalik salvestada või välja trükkida.“ Arvestades, et tänapäeval eelistatakse paberkandjale elektroonilist asjaajamist, võib eeldada, et teavitamine toimub pigem viimasel viisil. Selle kohta on ka eelnõu seletuskirjas selgitatud, et „[---] Tööandjal on õigus valida, kas säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise või nii edastamise kui vastuvõtmise kohta. Seega juhul, kui töötajale esitatakse andmed näiteks e-posti vahendusel, peaks tööandja säilitama tõendi andmete esitamise kohta (nt koopia e-kirjast, millega andmed edastati) või andmete vastuvõtmise kohta (nt töötaja allkirjastatud kinnitus). Kui töötajale esitatakse andmed paberil, peab tööandja samuti säilitama tõendi andmete esitamise kohta.“ Selline säilitamine tähendab tööandjale lisakoormust, sest kõik e-kirjad, kinnitused jms tuleb talletada selliselt (näiteks dokumendihaldussüsteemis Delta), et need oleksid kättesaadavad veel ka 10 aasta pärast. Selleks, et tööandjal oleks lihtsam oma kohustust täita, palume seletuskirjas selgitada erinevaid võimalikke teavitamise viise ja nende teavituste säilitamise võimalusi. 1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (edaspidi direktiiv) artikkel 12 kohaselt tagavad liikmesriigid, et töötaja, kes on läbinud oma katseaja, kui seda on kohaldatud, ja kes on sama tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud, võib taotleda prognoositavamate ja kindlamate töötingimustega töötamise vormi, kui see on olemas, ning saab põhjendatud kirjaliku vastuse. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu, kui tihti võib esitada taotlusi, mis toovad kaasa käesoleva artikli kohase kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 16 ja § 2 punkti 5 kohaselt sätestatakse TLS-s ja ATS-s töötaja ja ametniku õigus taotleda sobivaid töö- või teenistustingimusi. Eelnõu kohaselt täiendatakse TLS-i § 181 lõikega 11, mille kohaselt on töötajal õigus taotleda sobivaid töötingimusi, eelkõige tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga töötamist katseaja ja kuuekuulise töötamise nõuete täitmisel. Sarnaselt täiendatakse ATS-i § 481 lõikega 11 sobivate teenistustingimuste taotlemiseks. Kuigi direktiiv lubab kehtestada piirangu taotluste esitamise sageduse kohta, ei ole seda eelnõus tehtud. Piirangu seadmata jätmine võib tekitada olukorra, kus tööandja peab hakkama vastama arvututele taotlustele, mis ei pruugi olla põhjendatud või on lausa ebamõistlikud. Arvestades direktiivi artikkel 12 lõikes 1 sätestatut palume eelnõu § 1 punkti 16 ja § 2 punkti 5 muudatused üle vaadata ning kehtestada taotluste esitamise piirangud. Ka on eelnõu nimetatud sätete alusel võimalik taotleda ükskõik millise sisuga tingimusi, mis võib viia selleni, et esitama hakatakse ka ebamõistlikke või ebareaalseid taotlusi, millele on tööandja kohustatud igal juhul vastama. 3  Lisaks tekkis küsimus seletuskirja selgituste kohta, mille kohaselt „[---] tuleb sobivate teenistustingimuste taotlemise all eelkõige mõista osalise tööaja muutmist täistööajaks ja tähtajalise teenistusülesannete täitmise vormistamist tähtajatuks.“ Kas see selgitus tähendab seda, et tähtajaliselt teenistusse võetud ametnik saab nõuda teenistussuhte tähtajatuks muutmist ka ilma konkursita, näiteks kui ta asendab lapsehoolduspuhkusel olevat ametnikku, kes otsustab ametikohale mitte naasta. Kui see selle säte mõte ei ole, tuleks seda selgitada vähemalt seletuskirjas. 2. Normitehnilise märkusena, et kuna kehtiva TLS-i §-s 3 ei ole lõikeid, siis ei saa seda täiendada lõikega 2, vaid paragrahvi tekst tuleb lugeda lõikeks 1 ja täiendada lõikega 2 (eelnõu § 1 punkt 2). Sama märkus on ka eelnõu § 2 punkti 2 kohta, millega täiendatakse ATS-i § 13 lõikega 2. Lugupidamisega Svetlana Meister personalipoliitika osakond õigusnõunik Siseministeerium 612 5012 58867311 Pikk 61, 15065 Tallinn 4