Avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 21.07.2021 nr 80 Avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 2 ja § 7 lõike 1 alusel: kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Local Development and Poverty Reduction“ rahastatava avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja korra koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2021 käskkirjaga nr 80 kinnitatud avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja kord Lisa 4 EKSPERTIDE HINDAMISMETOODIKA Hindamiskriteeriumid Maksimum- hinne 1. Projekti eesmärgipärasus ja asjakohasus – osakaal 30% 24 1.1. Projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – Projekti eesmärgid on vastavuses toetuse andmise eesmärgiga ning toetavad meetme eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamist. Tegevused on selgelt suunatud sihtgrupile ning kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamisele pakkuda integreeritud tugiteenuseid, mis ennetavad varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Projekti tulemusena luuakse uuenduslikke lahendusi, mis parandavad teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja koordineeritust kohalikul tasandil. Projekti põhitegevus hõlmab integreeritud teenuste osutamise mudelite väljatöötamist kohalikul tasandil ning teenuste piloteerimist, mis toetavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning haridusest tööturule. 6 punkti – Projekti eesmärgid on vastavuses toetuse andmise eesmärgiga ning toetavad meetme eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamist. Tegevused on suunatud sihtgrupile ning kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamisele pakkuda integreeritud tugiteenuseid, mis ennetavad varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Projekti tulemusena luuakse osaliselt uuenduslikke lahendusi, mis parandavad teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja koordineeritust kohalikul tasandil. Projekti põhitegevus hõlmab integreeritud teenuste osutamise mudelite väljatöötamist kohalikul tasandil ning nende piloteerimist. 4 punkti – Projekti eesmärgid on vastavuses toetuse andmise eesmärgiga. Tegevused on osaliselt suunatud sihtgrupile, kuid nende mõju varajase koolist väljalangevuse ennetamisele ja üleminekute toetamisele jääb ebaselgeks või on küsitav. Projekti tulemusena luuakse osaliselt uuenduslikke lahendusi, mis tõenäoliselt parandavad teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja koordineeritust kohalikul tasandil. Projektis on kirjeldatud projektitegevuste mõju kohaliku omavalitsuse suutlikkuse suurendamisele pakkuda sihtgrupile integreeritud tugiteenuseid, kuid puudub selge vaade valdkondade ülesest ja piirkondlikust koostööst. 2 punkti – Projekti eesmärgid on vastavuses toetuse andmise eesmärgiga. Tegevused on osaliselt suunatud sihtgrupile, kuid nende mõju varajase koolist väljalangevuse ennetamisele ja üleminekute toetamisele on vähene. Projektis on kirjeldatud projektitegevuste mõju kohaliku omavalitsuse suutlikkuse suurendamisele pakkuda sihtgrupile integreeritud tugiteenuseid, kuid puudub vaade valdkondade ülesest ja piirkondlikust koostööst. 0 punkti – Projekti eesmärgid ei ole vastavuses toetuse andmise eesmärgiga. Projekt ei kirjelda selgelt või ei oma olulist mõju kohaliku omavalitsuse koostöövõimekuse suurendamisele pakkuda sihtgrupile integreeritud tugiteenuseid.  2 1.2. Projekti panus meetme tulemuse saavutamisse 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). 4 punkti – projekt panustab selgelt meetme tulemuse saavutamisse. Projektis kavandatud tegevused annavad alust eeldada, et projekti tulemusena paraneb kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineeritus. 2 punkti – projekt panustab osaliselt meetme tulemuse saavutamisse. Projekt ei kirjelda selgelt või omab tagasihoidlikku mõju kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineerituse paranemisele. 0 punkti – projekt ei panusta kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste parema koordineerituse edendamisesse. 1.3. Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – projekti tegevused panustavad mõlema väljundnäitaja saavutamisesse, sh välja töötatakse vähemalt 5 teenusmudelit ja koolitatakse vähemalt 50 spetsialisti ning piloteeritakse vähemalt 5 teenust või programmi, mille raames toetatakse vähemalt 25 õpilast. 6 puntki – projekti tegevused panustavad mõlema väljundnäitaja saavutamisesse, sh välja töötatakse vähemalt 3 teenusmudelit ja koolitatakse vähemalt 30 spetsialisti ning piloteeritakse vähemalt 3 teenust või programmi, mille raames toetatakse vähemalt 15 õpilast. 4 puntki – projekti tegevused panustavad mõlema väljundnäitaja saavutamisesse, sh välja töötatakse vähemalt 2 teenusmudelit ja koolitatakse vähemalt 20 spetsialisti ning piloteeritakse vähemalt 2 teenust või programmi, mille raames toetatakse vähemalt 10 õpilast. 2 puntki – projekti tegevused panustavad ühe väljundnäitaja saavutamisesse, sh välja töötatakse vähemalt 5 teenusmudelit ja koolitatakse vähemalt 50 spetsialisti või piloteeritakse vähemalt 5 teenust või programmi, mille raames toetatakse vähemalt 25 õpilast 0 punkti – projekti tegevuste panus väljundnäitaja saavutamisesse jääb alla eelpool kirjeldatud mahtusid. 1.4. Sidusus strateegiate ja arengukavadega 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). 4 punkti – taotluses on kirjeldatud projekti seoseid riiklike ja kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentidega. Kavandatud tegevused on selgelt kooskõlas ning aitavad kaasa valdkonna ning kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentides, sh omavalitsuse arengukavas ja maakonna arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamisele. 2 punkti – taotluses on kirjeldatud projekti seoseid riiklike ja kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentidega. Kavandatud tegevuste kooskõla ning panus valdkonna ning kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentidesse, sh omavalitsuse arengukavas ja maakonna arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamisele, on vähene või jääb taotluses ebaselgeks. 0 punkti – taotluses ei kirjeldata või mainitakse üldsõnaliselt projekti seoseid riiklike ja  3 kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentidega. Projekt ei panusta valdkonna ning kohaliku tasandi strateegia- ja arengudokumentides seatud eesmärkide saavutamisesse. 2. Projekti põhjendatus ja partnerite kaasatus – osakaal 30% 24 2.1. Kavandatud tegevuste vastavus kaardistatud probleemidele ja sihtrühma 8 vajadustele Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – Probleemi kirjeldus on põhjalik, argumenteeritud ning kaardistab väga hästi tegeliku olukorra. Projekti vajadus on selgelt kirjeldatud ning veenev. Kirjeldus sihtrühma vajadustest (vajadusel ka võimalikest erinevatest vajadustest või rõhuasetustest sihtrühma sees), ja/või probleemidest, mida kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, on asjakohane ning ammendav. Projektitegevused on täielikult kooskõlas kaardistatud probleemidega ning vastavad sihtrühma vajadustele, andes alust eeldada, et kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil kaasa toetuse andmise eesmärkide täitmisele. 6 punkti – Probleemi kirjeldus on põhjalik ja kaardistab hästi tegeliku olukorra. Projekti vajadus on kirjeldatud, kuid esineb üksikuid küsitavusi. Kirjeldus sihtrühma vajadustest (vajadusel ka võimalikest erinevatest vajadustest või rõhuasetustest sihtrühma sees), ja/või probleemidest, mida kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, on asjakohane. Projektitegevused on kooskõlas kaardistatud probleemidega ning vastavad sihtrühma vajadustele, andes alust eeldada, et kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil kaasa toetuse andmise eesmärkide täitmisele. 4 punkti – Probleemi kirjeldus võimaldab saada ülevaate hetkeolukorrast. Projekti vajaduse põhjendatus on üldsõnaline. Kavandatavad tegevused on osaliselt kooskõlas kaardistatud probleemidega ning valdavalt vastavad sihtrühma vajadustele. Kirjeldus sihtrühma vajadustest ja/või probleemidest, mida kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, annab alust eeldada, et kavandatud tegevustel on vähemalt osaliselt positiivne mõju toetuse andmise eesmärkide täitmisele. 2 punkti – Probleemi kirjeldus võimaldab saada mõningase ülevaate hetkeolukorrast. Projekti vajaduse põhjendatus on üldsõnaline. Kavandatavad tegevused on osaliselt kooskõlas kaardistatud probleemidega, nende vastavuses sihtrühma vajadustele esineb mõningaid küsitavusi. Kirjeldus sihtrühma vajadustest ja/või probleemidest jääb liialt üldsõnaliseks ning on küsitav, kuivõrd kavandatavad tegevused omavad mõju toetuse andmise eesmärkide täitmisele. 0 punkti – Hetkeolukorra kirjeldus on ebapiisav ning kavandatavad tegevused ei ole lõpuni põhjendatud. 2.2. Sihtrühma valik ja põhjendus 6 Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0). 6 punkti – Projekti tegevused on otseselt suunatud ebasoodsas olukorras olevatele ning mitme valdkonna (nt haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse) tuge vajavatele lastele ja noortele. Projektis on selgelt kirjeldatud täpsem sihtrühm /sihtrühmad, kelle projekti tegevused on suunatud. Sihtrühma valik on väga hästi põhjendatud, selle valikul tuginetakse olukorra analüüsile ja statistikale või uuringutele. 4 punkti – Projekti tegevused on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele. Projektis on kirjeldatud täpsem sihtrühm /sihtrühmad, kelle projekti tegevused on suunatud. Sihtrühma valikul tuginetakse olukorra analüüsile ja statistikale või uuringutele, kuid valiku põhjendamisel esineb küsitavusi.  4 2 punkti – Projekti tegevused on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele. Projektis on kirjeldatud täpsem sihtrühm /sihtrühmad, kelle projekti tegevused on suunatud. Sihtrühma valiku põhjendus on üldsõnaline või puudub. 0 punkti - Projekti tegevused ei ole suunatud ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele või sihtrühma kirjeldus puudub. 2.3. Projekti suunatus partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – Projekt on selgelt suunatud partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle. Taotlejaks on omavalitsusliit või on kohalik omavalitsus kaasanud partnerina vähemalt kaks omavalitsust. Projektimeeskonda kuuluvad vähemalt kolme erineva valdkonna (haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse, ohvriabi jne) eksperdid. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja/või elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotluses on taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel selgelt kindlaks määratud ja lahti kirjutatud. 6 punkti – Projekt on selgelt suunatud partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle. Taotlejaks on omavalitsusliit või on kohalik omavalitsus kaasanud partnerina vähemalt kaks omavalitsust. Projektimeeskonda kuuluvad vähemalt kahe erineva valdkonna (haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse, ohvriabi jne) eksperdid. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja/või elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotluses on taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel selgelt kindlaks määratud ja lahti kirjutatud. 4 punkti – Projekt on suunatud partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle. Kohalik omavalitsus taotlejana on kaasanud partnerina vähemalt ühe omavalitsuse. Projektimeeskonda kuuluvad vähemalt kahe erineva valdkonna (haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse, ohvriabi jne) eksperdid. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja/või elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning projektimeeskonna rollid ja ülesanded on projektikirjelduses lahti kirjutatud. 2 punkti – Projekt on suunatud valdkondade vahelisele koostööle. Kohalik omavalitsus taotlejana ei ole kaasanud partnerina ühtki omavalitsust. Projektimeeskonda kuuluvad vähemalt kahe erineva valdkonna (haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse, ohvriabi jne) eksperdid. Projektimeeskonna rollid ja ülesanded on projektikirjelduses lahti kirjutatud 0 punkti – Projekt ei ole suunatud valdkondade vahelisele koostööle. Kohalik omavalitsus taotlejana ei ole kaasanud projektimeeskonda erinevate valdkondade eksperte. 2.4. Doonorriikide partnerite ja/või ekspertide kaasatus projekti planeerimisel ja 2 elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0). 2 punkti – Projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini Vürstiriigist. Partneri kinnituskiri projekti planeerimise ja/või elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotluses on ammendavalt selgitatud partneri roll, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele. 1 punkt – projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini Vürstiriigist, ent taotluses ei ole partneri roll ammendavalt selgitatud.  5 0 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud partnerit Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini Vürstiriigist. 3. Projekti teostatavus ja kuluefektiivsus – osakaal 25% 20 3.1. Projekti tegevuskava teostatavus ja asjakohasus 6 Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0). 6 punkti – Projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav, tegevused on planeeritud loogilises järgnevuses. Tegevuskava avab projekti raames ellu viidavate tegevuste sisu ja tegevused on omavahel seostatud. Tegevused on teostatavad planeeritud ajaraamistikus ning tegevuste kestus on mõistlik. Projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi. Projektis kavandatud tegevused aitavad lahendada olukorra kirjelduses väljatoodud probleeme ja võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused. 4 punkti – Projekti tegevused on valdavalt loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid mõne tegevuse osas ei avata tegevuse sisu. Tegevused on valdavalt teostatavad kavandatud ajaraamistikus, kuid osadele tegevuste kestuse osas esineb küsitavusi. Projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi, kuid projekti tegevuste ajakava on mõningate tegevuste osas ala- või üleplaneeritud. 2 punkti – Projekti tegevused on kohati planeeritud ebaloogilises järgnevuses. Kavandatud tegevused on valdavalt teostatavad kavandatud ajaraamistikus, kuid esineb mittevajalikke tegevusi või on projekti ajakava olulisel määral ala- või üleplaneeritud. 0 punkti – Projekti tegevuskava on pealiskaudne ega võimalda hinnata selle teostatavust ja vajalikkust. 3.2. Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). 4 punkti - Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia on väga hea. Projektitaotluses on lahti kirjeldatud projektimeeskonna kompetentsi, valdkonna teadmisi ja kogemusi, mis toetavad projektitegevuste elluviimist ning väljundite ja tulemuste saavutamist. 2 punkti – Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia on piisav. Projektimeeskonna kompetentsi, valdkonna teadmiste ja kogemuste kirjeldus on üldsõnaline või nende piisavus projektitegevuste elluviimiseks ning väljundite ja tulemuste saavutamiseks tekitab mõningaid küsimusi. 0 punkti – Taotleja suutlikkuses projekti ellu viia esineb olulisi puudusi. 3.3. Projekti riskianalüüs 2 Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0). 2 punkti - Nii välised, kui sisemised riskid on hinnatud. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud teostatavad maandamistegevused. 1 punkt – Kõikide projekti tegevuste riske ei ole hinnatud ja riskidele ei ole planeeritud maandamistegevusi või planeeritavad maandamistegevused ei ole asjakohased või teostatavad.  6 0 punkti – Nimetatud riskid ei tulene projekti tegevustest või ühelegi riskile ei ole kavandatud maandamistegevusi või maandamistegevused ei ole asjakohased. 3.4. Projekti kuluefektiivsus 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – Kõik kavandatud kulutused on tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate tegevuste iseloomust ja aitavad kaasa projekti eesmärkide, väljundite ja tulemuste täitmisele. Tegevused on kaetud ressurssidega ja kavandatud kulud ja tegevused on omavahelises proportsioonis ning on realistlikud (vastavad tegelikkusele) baseerudes tegelikel turuhindadel. 6 punkti – Kõik kavandatud kulutused on tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate tegevuste iseloomust ja aitavad kaasa projekti eesmärkide, väljundite ja tulemuste täitmisele. Tegevused on kaetud ressurssidega ja kavandatud kulud ja tegevused on enamjaolt omavahelises proportsioonis ning baseeruvad tegelikel turuhindadel. 4 punkti – Enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende elluviimiseks vajalikud. Esinevad üksikud mittevajalikud kulutused. Põhjendatud tegevused on ressurssidega kaetud, kuid esineb mõni üle- või alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud kulutustest baseeruvad tegelikel turuhindadel. 2 punkti – Projekti planeeritud kulud ei ole kõigi tegevuste elluviimiseks asjakohased ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Esineb suuremahulisi ja mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti tegevusi. Tegevused on osaliselt ressurssidega katmata ja mõnede kavandatud kulutustee osas puuduvad planeeritud tegevused. 0 punkti – Enamuses kavandatud kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud, ei tulene elluviidavate tegevuste iseloomust ja ei aita kaasa projekti eesmärkide täitmisele. Kulutuste arvestus on arusaamatu või puudub või kavandatud kulutused ei baseeru tegelikel turuhindadel. 4. Projekti jätkusuutlikkus – osakaal 15% 12 4.1. Mõju läbivatele teemadele 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). 4 punkti – Taotluses on kirjeldatud projektitegevuste võimalikke mõjusid regionaalarengu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna ja hea riigivalitsemise edendamisele ning näidatud ära seosed läbivate teemade eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks projekti raames kavandatud meetmetega. 2 punkti – Taotluses on üldsõnaliselt kirjeldatud projektitegevuste võimalikke mõjusid mõnele eelpool nimetatud läbivale teemale. Seoseid läbivate teemade eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks projekti raames kavandatud meetmetega pole piisavalt selgitatud. 0 punkti – Taotluses ei ole projekti mõju läbivatele teemadele kirjeldatud või on lisatud kirjeldus arusaamatu. 4.2. Projektitegevuste jätkusuutlikkus 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). 8 punkti – Taotluses on põhjalikult selgitatud, kuidas projektis osalevates KOVides (nii toetuse saaja, kui partnerid) jätkatakse pärast projekti lõppu integreeritud tugiteenuste  7 osutamist ja koostöömudelite rakendamist. Välja on toodud veenvad selgitused, mille alusel võib eeldada, et toetuse saaja tagab integreeritud tugiteenuste osutamise ja koostöömudelite rakendamise jätkumise enam kui viie aasta jooksul. Projektitaotluses on selgelt planeeritud projekti käigus väljatöötud teenuste /programmide ja koostöömudelite edasine juurutamine ning kavandatud on projekti eesmärki toetav jätkutegevus. Välja pakutud lahendused on teostatavad ja madala riskitasemega. Taotleja on kavandanud projekti sisuliste tegevuste (integreeritud tugiteenuste osutamine ja koordineerimine) jätkamisega seotud kulude katmise allikad enam kui viie aasta perspektiivis. 6 punkti – Taotluses on põhjalikult selgitatud, kuidas projektis osalevates KOVides (nii toetuse saaja, kui partnerid) jätkatakse pärast projekti lõppu integreeritud tugiteenuste osutamist ja koostöömudelite rakendamist. Välja on toodud veenvad selgitused, mille alusel võib eeldada, et toetuse saaja tagab integreeritud tugiteenuste osutamise ja koostöömudelite rakendamise jätkumise vähemalt viie aasta jooksul. Projektitaotluses on selgelt planeeritud projekti käigus väljatöötud teenuste /programmide ja koostöömudelite edasine juurutamine ning kavandatud on projekti eesmärki toetav jätkutegevus. Välja pakutud lahendused on teostatavad ja madala riskitasemega. Taotleja on kavandanud projekti sisuliste tegevuste (integreeritud tugiteenuste osutamine ja koordineerimine) jätkamisega seotud kulude katmise allikad vähemalt viie aasta perspektiivis. 4 punkti – Taotluses on selgitatud, kuidas projektis osalevates KOVides (nii toetuse saaja, kui partnerid) jätkatakse pärast projekti lõppu integreeritud tugiteenuste osutamist ja koostöömudelite rakendamist. Välja toodud selgitused annavad piisavalt alust eeldada, et toetuse saajal on võimekus tagab integreeritud tugiteenuste osutamise ja koostöömudelite rakendamise jätkumise vähemalt viie aasta jooksul. Projektitaotluses on mõningal määral planeeritud projekti käigus väljatöötud teenuste /programmide ja koostöömudelite edasine juurutamine ning kavandatud on projekti eesmärki toetav jätkutegevus. Taotleja on kavandanud projekti sisuliste tegevuste (integreeritud tugiteenuste osutamine ja koordineerimine) jätkamisega seotud kulude katmise allikad vähemalt viie aasta perspektiivis, kuid nende realistlikkuse osas esineb mõningaid küsitavusi. 2 punkti – Taotluses esitatud selgituste kohaselt on projektis osalevates KOVides (nii toetuse saaja, kui partnerid) võimalik integreeritud tugiteenuste osutamist ja koostöömudelite rakendamist jätkata üksnes osaliselt või lühiajaliselt (minimaalselt viis aastat) pärast projekti lõppu. Projektitaotluses on üldsõnaliselt kirjeldatud projekti käigus väljatöötud teenuste /programmide ja koostöömudelite edasist juurutamist. Nimetatud on võimalikke rahastamisallikaid pärast projekti lõppu, kuid nende realistlikkuse osas esineb küsitavusi. 0 punkti – Taotluses puuduvad selgituse projekti jätkusuutlikkuse kohta või välja toodud selgitused ei anna alust eeldada, et toetuse saaja suudab tagada integreeritud tugiteenuste osutamise ja koostöömudelite rakendamise jätkumise vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Maksimaalne üldhinne: 80  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2021 käskkirjaga nr 80 kinnitatud avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja kord Lisa 3 EKSPERDI HINDAMISLEHT Taotleja nimi: Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamiskriteeriumid Maksimum- Eksperdi hinne hinne 1. Projekti eesmärgipärasus ja asjakohasus – osakaal 30% 24 1.1. Projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.2. Projekti panus meetme tulemuse saavutamisse 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.3. Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.4. Sidusus strateegiate ja arengukavadega 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0).  2 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2. Projekti põhjendatus ja partnerite kaasatus – osakaal 30% 24 2.1. Kavandatud tegevuste vastavus kaardistatud probleemidele ja sihtrühma 8 vajadustele Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.2. Sihtrühma valik ja põhjendus 6 Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.3. Projekti suunatus partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.4. Doonorriikide partnerite ja/või ekspertide kaasatus projekti planeerimisel 2 ja elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3. Projekti teostatavus ja kuluefektiivsus – osakaal 25% 20 3.1. Projekti tegevuskava teostatavus ja asjakohasus 6 Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0).  3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3.2. Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3.3. Projekti riskianalüüs 2 Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3.4. Projekti kuluefektiivsus 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 4. Projekti jätkusuutlikkus – osakaal 15% 12 4.1. Mõju läbivatele teemadele 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 4.2. Projektitegevuste jätkusuutlikkus 8 Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 2, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti üldhinne kokku 80  4 Eksperdi üldine hinnang projektile: (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2021 käskkirjaga nr 80 kinnitatud avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja kord Lisa 2 PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg. number Teksti sisestamiseks klõpsake siin. (kui on võimalik) Partneri roll Teksti sisestamiseks klõpsake siin. projektis Varasem koostöö taotlejaga Teksti sisestamiseks klõpsake siin. (kui on olnud) Omafin. panus* * juhul kui partner Teksti sisestamiseks klõpsake siin. panustab projekti ka rahaliselt Kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] osaleb projektis (projekti nimi) projektitaotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2.7 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetuse andmise tingimuste ja korra peatükile 9. Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pettuses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises. Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri:1 Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. 1 Kui kinnitus allkirjastatakse digitaalselt, lisada allkirja kohale „allkirjastatud digitaalselt”  2 PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration No. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant (if applicable) Click here to enter text. Co-financing* (in EUR) Click here to enter text. * if applicable I hereby confirm that [name of the partner organisation] is fully aware of the content of the project proposal “[name of the project]” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for the project partner in Article 2.8 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation). I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a project partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not have national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, fraud, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation. Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature:2 Date: Click here to enter text. 2 If the statement is being signed digitally, please write ”signed digitally” instead of the signature  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2021 käskkirjaga nr 80 Lisa Avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Laste ja noorte heaolu suurendamine“ raames korraldatavale avatud taotlusvoorule „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ (edaspidi taotlusvoor). 1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi. 2. Terminid 2.1. Ebasoodsas olukorras olevad lapsed ja noored – erivajadustega ja puuetega lapsed ja noored, rändetaustaga või vähemusrühmadesse kuuluvad, kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad ja muud haavatavatesse rühmadesse kuuluvad lapsed ja noored. 2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt kolmest haridusvaldkonna / sotsiaaltöö pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. 2.3. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele; 2.4. Integreeritud teenusmudel – valdkondade ülene koostöömudel lõimitud tugiteenuste pakkumiseks. 2.5. Makse – toetuse saaja poolt vormikohaselt e-toetuse keskkonda sisestatud projektis piiritletud ajaperioodil tehtud kulud, mis esitatakse rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja makstud toetuse heakskiitmiseks. Makse peab sisaldama kõiki näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel rakendusüksusega võib toetuse saaja makses kajastada ka eelmisest maksest väljajäänud kulusid. 2.6. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide saavutamise eest vastutav asutus. 2.7. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk,  2 mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Partner on aktiivselt seotud projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab. 2.8. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, taotluse rahuldamise otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust. 2.9. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus. See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega. 2.10. Teenuse arendamine – uuringute või kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine Eestis uue teenuse loomiseks, teenuse täiustamiseks või juurutamiseks. 2.11. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi kaasfinantseeringust. 2.12. Toetuse saaja – kohalik omavalitsus või omavalitusliit, kelle toetuse taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti. 2.13. Tugiteenus – lapse ja noore arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav ning isiku või tema pereliikme toimetulekut soodustav teenus. 2.14. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste tulemusena. 2.15. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest, poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena. 2.16. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva osapoole otsese kontrolli all. 2.17. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse palkades toimunud muutusi. 3. Rakendusüksus ja programmioperaator Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 4. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.  3 2. peatükk PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 5.1. Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis ennetavad nende varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. 5.2. Toetuse andmise väljundinäitajad kumulatiivset kõikide projektide peale kokku on järgmised: 5.2.1 väljatöötatud kohaliku tasandi integreeritud teenusmudelite arv vähemalt 15 ning koolitatud spetsialistide arv vähemalt 150; 5.2.2 sihtrühmale suunatud uuenduslike kohaliku tasandi teenuste või programmide arv vähemalt 15 ning ebasoodsas olukorras olevate toetatud õpilaste arv vähemalt 75. 5.3. Taotlusvoorus toetatakse partnerlusele ning valdkondade vahelisele koostööle suunatud projekte lõimitud tugiteenuste pakkumiseks. 5.3.1. Projektid peavad sisaldama valdkondade üleste integreeritud lahenduste pakkumist. Sellest tulenevalt peab projekti meeskonda kuuluma mitme erineva valdkonna (haridus, sotsiaaltöö, tervishoid, õiguskaitse, ohvriabi jne) eksperdid. 5.3.2. Eelistatakse mitme kohaliku omavalitsuse (sh maakonna põhiseid) koostööprojekte. 5.4. Toetuse andmise tulemusena on taotlusvoorust rahastatud tegevustesse kaasatud haridusasutustest vähemalt 70% hinnangul paranenud kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineerimine. 5.5. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse. (vt ka punkt 27.1.1). 3. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL 6. Toetatavad tegevused 6.1. Kohaliku tasandi koostöömudelite loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks, mis võib muuhulgas hõlmata järgmisi tegevusi: 6.1.1 varajast koolist väljalangevust soodustavate tegurite väljaselgitamine ja analüüs; 6.1.2 hindamisvahendi loomine koolist väljalangevuse riskiga õpilaste ja nende teenusvajaduse väljaselgitamiseks; 6.1.3 olemasolevate teenuste ja ressursside kaardistamine ja analüüs; 6.1.4 integreeritud teenuste arendamine ja disain; 6.1.5 info- ja andmevoogude juhtimise, koostöövõrgustike ja -protsesside kirjeldamine; 6.1.6 koordineerimisskeemide loomine; 6.1.7 teenusstandardite ja kvaliteedi tagamise protseduuride väljatöötamine; 6.1.8 juhendmaterjalide koostamine. 6.2. Integreeritud teenuste osutamisega seotud spetsialistide koolitamine, sealhulgas koolitusprogrammi väljatöötamine, õppereisid, õppematerjalide koostamine; 6.3. Uuenduslike kohaliku tasandi teenuste või programmide piloteerimine, mis hõlbustavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning haridusest tööturule.  4 7. Abikõlblikkuse periood 7.1. Taotlusvoorust rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti abikõlblik kulu. Projektide tegevused ja kulud muutuvad abikõlblikuks kõige varem alates projekti taotluse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse poolt. 7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 24 kuud ja kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud ja projekti kulud tehtud taotluse rahuldamise otsuses näidatud ajaks, ent mitte hiljem kui 30.04.2024. 8. Toetuse osakaal ja piirsumma 8.1. Taotlusvooru maht kokku on 1 742 870 eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot. 8.2. Toetuse maksimaalne määr on: 8.2.1 100% abikõlblikest kuludest kohaliku omavalitsuse asutustel; 8.2.2 90% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel. 8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr valitsusvälistel organisatsioonidel on 10% abikõlblikest kuludest. 8.4. Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate projektide puhul on lubatud kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise omafinantseeringuna. Vabatahtlik töö võib moodustada kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu määrast. 8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi. 9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 9.1.1 kulud on tehtud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgi, tulemuste ja eelarvega; 9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud, va ühikuhinna arvestuslikul alusel tehtud vabatahtlik töö, mille kulu maksmine ei ole nõutav. 9.3. Erandkorras loetakse abikõlblikuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud ja esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.  5 9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti rahalise toetuse tulemusena. Projekti tegevuste raames eeldatav tulu arvestatakse projekti eelarvesse ja raporteeritakse kasumina projekti finantsaruandluses. Projekti lõplik toetuse määr tekib, arvestades planeeritavat tulu ja reaalselt saadud tulu, mis esitatakse projekti lõppedes. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil. Samuti järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid nii protseduurilisi kui ka sisulisi eeskirju. 9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 10. Projekti abikõlblikud otsekulud 10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4. Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud. 10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne. Lisaks on soovitatav venekeelsele sihtrühmale suunatud ürituste eelinfo ja läbi viidavate sekkumiste info avaldada ja teha kättesaadavaks ka vene keeles; 10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 10.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 10.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 10.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 10.2.8 taotluse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 10.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et:  6 10.3.1 projekti raames soetatud seadmed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt; 10.3.3 toetuse saaja tagab asjakohased ressursid soetatud seadmete hoolduse jaoks vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt. 10.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu, kaasa arvatud vabatahtlik töö; 10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud kuludelt. 11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 11.3.1 raamatupidamine; 11.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 11.3.3 juriidiline nõustamine; 11.3.4 vara haldamine; 11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 11.3.6 muu abistav töö. 11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 11.4.5 ruumide rendikulud; 11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 11.4.7 maamaks;  7 11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 11.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 12. Mitteabikõlblikud kulud Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projekti elluviimiseks sõlmitud lepinguga kehtestatud finantsteenustele; 12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 12.4 valuutakursi muutuste kahjum; 12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 12.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 12.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 12.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 13. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine Korra alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses. 4. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE 14. Nõuded taotlejale ja partnerile 14.1. Taotleja võib olla kohalik omavalitsus või omavalitsusliit. 14.2. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille esmane asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa, kes on allkirjastanud punktis 15.4 nõuetele vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 2). 14.3. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas), mis ei ole ajatatud. 15. Nõuded taotlusele 16.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 15.2 nimetatud dokumentide ning punktis 15.3 ja 15.4 nimetatud kinnitustega; 15.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 15.1.3 toetust taotletakse korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele; 15.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad korras sätestatule; 15.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid toetatavaid tegevusi;  8 15.1.6 toetatavad tegevused tehakse korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 15.1.7 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse sihttasemesse; 15.1.8 taotluses on kirjeldatud, milline mõju on projekti tulemusel regionaalarengu, võrdsete võimaluste, riigivalitsemise või infoühiskonna eesmärkide edendamisele; 15.1.9 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis. 15.2. Taotluse juurde lisab taotleja: 15.2.1 projekti eelarve (lisa 1); 15.2.2 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 2), mis sisaldab punktis 15.4 ära toodud kinnitusi; 15.2.3 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuse keskkonnas): 15.3.1 taotlus sisaldab teavet, mis on õige; 15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks; 15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest; 15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse projekti eelarve osana; 15.3.7 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest; 15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises. 15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 2) peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes korra punktis 2.6 kehtestatud põhimõtetele; 15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises; 15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9). 15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 5. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 16. Taotlusvooru avamine 16.1. Programmioperaator esitab korra peale kinnitamist rakendusüksusele. 16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.  9 16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid kaasa arvatud avatud taotlusvooru infoseminaride toimumisaja, -koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse- leiab programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021, Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehelt aadressil www.hm.ee ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra- toetused-2014-2021. 16.5. Taotlusvooru kontaktisik antakse teada taotlusvooru väljakuulutamise teates. Kõigile küsimustele vastatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel. 17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuse keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu. 17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 17.01.2022 kell 17:00 kohaliku aja järgi. 17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse. 17.4. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 6. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE 18. Taotluse menetlemine 18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuse keskkonnas taotluste esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse. 18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrolli kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele.  10 19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi alljärgnevatest asjaoludest: 19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. 19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. 20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord 20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. 20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-i 209 - 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab programmioperaator. 20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. 20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamislehe vormil ja lisas 4 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 20.4.1 projekti eesmärgipärasus ja asjakohasus – osakaal 30% (maksimaalselt 24 punkti); 20.4.2 projekti põhjendatus ja partnerite kaasatus – osakaal 30% (maksimaalselt 24 punkti); 20.4.3 projekti teostatavus ja kuluefektiivsus – osakaal 25% (maksimaalselt 20 punkti); 20.4.4 projekti jätkusuutlikkus – osakaal 15% (maksimaalselt 12 punkti). 20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Projektide pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad. 20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50% maksimumtulemusest, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on argumenteeritud ja põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võib toetada, kui programmist peaks täiendavalt vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid.  11 20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumite „projekti eesmärgipärasus ja asjakohasus“ ja „projekti põhjendatus ja partnerite kaasatus“ liidetud punktisumma on suurem. 20.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide, partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte. 20.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada. 21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine 21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust, hindamislehest ja punktis 20.10 nimetatud hindamiskomisjoni protokollist. 21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, muu hulgas märgitakse: 21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 21.2.2 projekti elluviimise tingimused; 21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood; 21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga; 21.2.5 projekti aruandluse tingimused; 21.2.6 makse esitamise ja maksete teostamise tingimused; 21.2.7 teave riigiabi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 21.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega; 21.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused. 21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. 21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 21.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva korra punktidele 14 ja 15; 21.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 21.4.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 21.4.4 hindamisprotokollist nähtuvalt teeb hindamiskomisjon ettepaneku projekti mitte rahastada; 21.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 20.6 sätestatud lävendit; 21.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada; 21.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra punktile 22. 21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja suhtes negatiivse otsuse.  12 21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 21.7. Toetuse saajaga sõlmib rakendusüksus lepingu projekti elluviimiseks. 22. Taotluse osaline rahuldamine 22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek parandada või uuendada taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet selliselt, et taotletava toetuse suurus ega toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on õigust taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud osades. 22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada ka järgmistel juhtudel: 22.1.1 projekti eesmärgid, tulemuste või väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 22.1.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. 22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. 7. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuse keskkonnas. 23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel.  13 23.7. Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus puudutab lepinguga kokkulepitut, algatab rakendusüksus lepingu muutmise. 24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 24.2. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel leping lõpeb. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud summa ulatuses saadud toetus tagastada. 8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 25.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande. 25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 25.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 25.5.1 taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 25.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 25.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 25.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 25.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 25.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 25.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 25.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta. 25.6. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu. 25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda  14 aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 26. Toetuse maksmise tingimused 26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning taotluse rahuldamise otsuses ja projekti elluviimiseks sõlmitud lepingus sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 26.2. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus, rakendusüksuse ja toetuse saaja poolt allkirjastatud leping projekti elluviimiseks, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud. 26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või makse taotluse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 26.5. Makse tegemiseks esitatakse kulud, mis on reaalselt tekkinud ja kantud, välja arvatud ühikuhinna arvestuslikul alusel tehtud vabatahtlik töö, mille kulu maksmine ei ole nõutav. Toetuse saaja esitab makse kuludokumendid e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 26.6. Toetuse saaja peab enne esimest makset või koos esimeste kulude sisestamisega e- toetuse keskkonda esitama rakendusüksusele: 26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 26.6.2 koopia organisatsioonisisesest hankekorrast; 26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 26.7. Rakendusüksus teeb makse tegemiseks esitatud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. Ühikuhinna puhul vabatahtliku töö maksumuse arvestuse alused ja metoodika. 26.8. Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 26.8.1 makse tegemiseks esitatud kuludokumentides esineb puudusi; 26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;  15 26.8.5 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 26.8.6 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile maksete tegemisest. 26.9. Pärast makse sisestamist e-toetuse keskkonda kontrollib rakendusüksus esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates makse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 26.10. Kui makse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 26.11. Abikõlblikuks arvatud toetuse summat on võimalik käesoleva korra punkti 30.2 kohaselt tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 26.12. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused 27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 27.1.5 teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üleskutse vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot või rohkem; 27.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 27.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. Lisaks on soovitatav venekeelsele sihtrühmale suunatud ürituste eelinfo ja läbi viidavate sekkumiste info avaldada ja teha kättesaadavaks ka vene keeles. 27.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti kestel välja töötatud integreeritud tugiteenuste osutamise ja koostöömudelite sihipärase rakendamise vähemalt viie aasta jooksul peale projekti lõpparuande kinnitamist.  16 27.3. Projekti partneri kantud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu projekti toetuse saaja kantud kulude suhtes. 28. Toetuse saaja ja partneri õigused 28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 28.2. Toetuse saajal on õigus esitada taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 29. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud: 29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise; 29.3 menetlema makseid, sealhulgas võib rakendusüksus makse menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata; 29.4 otsustama taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise; 29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse; 29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks; 29.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid. 30. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega; 30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel  17 rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus. 31. Lisad Lisa 1 Projekti eelarve Lisa 2 Projekti partneri kinnituskiri Lisa 3 Eksperdi hindamisleht Lisa 4 Ekspertide hindamismetoodika