Arvamus

Saatja: Liisa-Ly Pakosta <[email protected]> Saadetud: 20.07.2021 14:23 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets <Maria- [email protected]> Teema: Arvamus töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Manused: SoM_TLSprg3muutmine_kiri_20072021.asice Tere! Manuses. Parimat Liisa Tanel Kiik Teie: 22.06.2021 nr 1.2-2/91-1 CC Maria-Helena Rahumets Meie: 20.07.2021 nr 1-2/9_21 Sotsiaalministeerium [email protected] Seisukoht eelnõu „Töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu“ § 1 punktide 1 ja 2 ja § 2 punktide 1 ja 2 asjus Täname teid, et olete saatnud koos põhjalike selgitustega arvamuse avaldamiseks eelnõu „Töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisaga“ seisuga 18.06.2021 (edaspidi eelnõu). Eelnõu sisaldab § 1 punkti 2 kohaselt ettepanekut täiendada töölepingu seadust (TLS) uue lõikega number kaks, mille kohaselt „Tööandja ei tohi kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema käesolevas seaduses sätestatud õiguste kaitsel“. Lisaks soovitakse muuta eelnõu § 1 punktis 1 TLS § 3 pealkirja ning teha analoogilised muudatused ka avaliku teenistuse seaduses (ATS) vastavalt eelnõu § 2 punktidele 1 ja 2. 1. Voliniku kantselei poolt me ei toeta neid ettepanekuid esitatud kujul ja asukohas, kuna plaanitav muudatus ei sobi ettepandud paragrahvi täiendama, kuna tekiks küsimus kehtivate seadusesätete osalise dubleerimise poolt tekitatud õigusselgusetuse kohta. Kokkuvõttes võib kannatada nii töötajate esindajate kaitse kui ka õigusselgus. 2. Samas mõistame küsitavust, kas kehtiv VõrdKS ja SoVS katavad ära kõik olukorrad, mida TLS ja ATS töötaja õiguste osas kirjeldavad. Lisaks tuleb tähele panna, et töötajate esindajaid kaitseb halvema kohtlemise eest ka kehtiv ametiühingute seaduse § 19. Direktiivi artikkel 17 sõnastuse kohaselt „Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid, sealhulgas neid, kes on töötajate esindajaid, tööandjapoolse halva kohtlemise eest või selliste negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste järgimine.“ Sellest loetelust on kaitstud halvema kohtlemise eest praegu töötajate esindajad ja töötajate ühingute liikmed ning kõik töötajad, kes kaitsevad enda või kolleegide õigusi võrdsuspõhiõiguste raames (VõrdKS § 2 lg 3 ja § 3 lg 6 kohaselt), ent ei ole kaetud töötaja, kellel puudub eristav tunnus töötajate esindajana või töötajate ühingu liikmena ja kes esitab tööandjale kaebuse või algatab menetluse, mis on seotud muude direktiivis toodud töösuhet puudutavate õiguste kaitseks, näiteks töötaja õigused sellele, kui tööandja ei täida teavitamiskohustust direktiivis ettenähtud määral. 3. Voliniku hinnangul ei ole aga teavitamiskohustuse mittetäitmine samas sisu- ega kaalukategoorias põhiseaduse § 12 ja vastavalt TLS § 3 viidatuna toodud võrdsuspõhiõigusega ja [email protected]/ www.volinik.ee/ Roosikrantsi 8b/ 10119 Tallinn/ 626 9059/ Registrikood 70009155 seetõttu ei sobitu viide täiendusena TLS § 3 ja ATS § 13 juurde, kuna koos võrdsuspõhiõiguste kaitsega viitamine tekitaks segadust eelnõus tooduga võrreldes palju ulatuslikuma kaitsega vastavalt VõrdKS ja ka SoVS’s juba sätestatule. Normitehniliselt täpsustab teine lõige esimest lõiget, ent eelnõus pakutu kohaselt on tegemist sisuliselt täiesti teise teemalise lõikega. Seega ei sobitu eelnõus pakutud muudatused täiendama TLS § 3-e ega ka mitte ATS § 13. Küll võivad need eelnõus pakutud sätted sobituda mujale. 4. Pakutud sõnastuses TLS § 3 muutmisest ei teki nimetatud töötajatele reaalset kaitset või kui eelnõu koostajate hinnangul tekib, siis on vaja seda palju paremini ja õigusselgemalt põhjendada. Pelgalt keelu kehtestamisega ei teki direktiivis nõutavat kaitset. Kaitse tekkimiseks tuleb kehtestada mingidki sanktsioonid. Töötajate kaitse on sätestatud VõrdKS kohaselt seega laiemalt, kui plaanitav täiendus, ning see on täiendav põhjus, miks eelnõus pakutu ei sobitu pakutud asukohta. 5. Kui põhjendus on see, et lisatav säte on erinev SoVS ja VõrdKS alusel kaitse saamisest, siis jääb mulje, et ei ole tegemist diskrimineerimise vormiga, nagu on SoVS ja VõrdKS ohvristamise mõte. Kui pole tegemist diskrimineerimisega, kust siis tuleb sanktsioon tööandja tegevusele, kui ta kohtleb töötajat halvemini sel põhjusel, et töötaja nõuab direktiiviga talle antud õiguste järgimist? Eelnõust ei selgu, kuidas töötaja reaalses elus tegelikult kaitse saab. Seega ilma lisatavate täiendusteta on juba kehtiv õigus töötajate esindajatele ja töötajate ühingusse kuulujatele toimivam ja õiguskindlam ka ainuüksi ametiühingute seaduse viidatud § 19 alusel. 6. Eelnõu seletuskiri ei too välja erinevust diskrimineerimiskaitse ja eelnõuga pakutud kaitse vahel. Samas te olete seda erinevust diskrimineerimiskaitsest õigesti põhjendanud volinikule 15.07.2021 saadetud e-kirjas: „Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate isikute või isikute gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda töötaja varasema olukorraga. Ebasoodsa kohtlemise hindamisel ei ole oluline kindla kaitstava tunnuse olemasolu (nt sugu, vanus, veendumused jm). See eristab lisatavat sätet SoVS ja VõrdKS alusel kaitse saamise eeldustest“. Osundame, et võrdlusisikuks võib tõepoolest olla üksikutel juhtudel ka sama isiku varasem olukord, ent lisaks võrdlusisikule peab esinema TLS § 3 ja ATS § 13 mõttes ka eristav tunnus. Nii on eristavaks tunnuseks näiteks kuulumine töötajate ühingusse või töötajate esindajaks olemine. Kui töötaja küsib paindlikku tööaega, ent ei saa seda soovitud ulatuses ja pöördub sellest tulenevalt kaebusega näiteks Tööinspektsiooni poole, ja tööandja kohtleb töötajat oma õiguste eest seismise tõttu halvemini, ning töötajal ei ole selle tegevusega kaasuvalt ühtegi muud tema tahtele mitte alluvat või vähesemal määral alluvat eristavat tunnust VõrdKS mõttes, siis on töötaja halvemini kohtlemine oma õiguste eest seismisel vale, ent see ei ole diskrimineerimine VõrdKS mõttes. 7. Lisame selguse huvides võrdleva tabeli: EELNÕU Võrdse kohtlemise Võrdse kohtlemise Töölepingu seadus EUROOPA 18.06.2021 seadus seaduse alusdirketiivid PARLAMENDI Töölepingu JA NÕUKOGU seaduse, nõukogu direktiiv DIREKTIIV (EL) avaliku 2000/78/EÜ, millega 2019/1152, teenistuse kehtestatakse üldine seaduse ja raamistik võrdseks Eestisse kohtlemiseks töö 2  lähetatud saamisel ja kutsealale 20. juuni 2019, töötajate pääsemisel (art 11) töötingimuste läbipaistvate ja seaduse Nõukogu dirketiiv prognoositavate muutmise 2006/54/EÜ, 5. juuli töötingimuste seadus 2006, meeste ja naiste kohta Euroopa võrdsete võimaluste ja Liidus võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine), (art 24) § 3. Võrdse § 2. Seaduse § 3. Võrdse kohtlemise kohaldamisala Artikkel 11 kohtlemise põhimõte Artikkel 17 põhimõte ja Tööandja peab Ohvristamine Kaitse halva kaitse ebasoodsa (3) Käesolev seadus ei tagama töötajate kaitse kohtlemise või kohtlemise välista võrdse Liikmesriigid diskrimineerimise eest, negatiivsete eest“; 2) kohtlemise nõudeid rakendavad oma järgima võrdse tagajärgede eest paragrahvi 3 töösuhetes käesoleva siseriiklikus kohtlemise põhimõtet täiendatakse seaduse § 1 lõikes 1 õigussüsteemis ning edendama Liikmesriigid lõikega 2 nimetamata tunnuste meetmed, mis on võrdõiguslikkust kehtestavad järgmises alusel, eelkõige vajalikud vastavalt võrdse vajalikud sõnastuses: „(2) perekondlike kohustuste töötajate kohtlemise seadusele meetmed, et kaitsta Tööandja ei tohi täitmise, sotsiaalse kaitsmiseks töölt ja soolise töötajaid, kohelda töötajat seisundi ja töötajate vabastamise või võrdõiguslikkuse sealhulgas neid, ebasoodsalt huvide esindamise või muu pahatahtliku seadusele. kes on töötajate seetõttu, et töötajate ühingusse kohtlemise eest, esindajaid, töötaja toetub kuulumise, keeleoskuse kui see on tööandjapoolse käesolevas või kaitseväeteenistuse tööandja halva kohtlemise seaduses kohustuse tõttu. vastutegevus eest või selliste sätestatud ettevõttesisesele negatiivsete õigustele ja § 3. Võrdse kohtlemise kaebusele või tagajärgede eest, kohustustele, põhimõte ja kohtumenetlusele, mis tulenevad juhib tähelepanu diskrimineerimine mille eesmärk on tööandjale esitatud nende tagada võrdse kaebusest või rikkumisele või (6) Diskrimineerivaks kohtlemise menetlusest, mille toetab teist peetakse ka sellist põhimõtte eesmärk on tagada töötajat tema tegevust, kui isikut järgimine. käesoleva käesolevas koheldakse teistest direktiiviga seaduses halvemini või talle & ettenähtud õiguste sätestatud kaasnevad negatiivsed järgimine. õiguste tagajärjed seetõttu, et ta on Artikkel 24 - kaitsel.“; esitanud kaebuse Ohvristamine diskrimineerimise kohta Liikmesriigid võtavad või toetanud isikut, kes on oma riigisisestes esitanud sellise kaebuse. õigussüsteemides meetmed, mis on Artikkel 11 vajalikud töötajate ja sealhulgas riigisisese Ohvristamine õiguse ja/ või tavaga Liikmesriigid sätestatud töötajate rakendavad oma esindajate kaitsmiseks siseriiklikus töölt vabastamise või õigussüsteemis muu pahatahtliku meetmed, mis on kohtlemise eest, kui see vajalikud töötajate on tööandja vastutegevus kaitsmiseks töölt ettevõttesisesele vabastamise või kaebusele või muu pahatahtliku kohtumenetlusele, mille kohtlemise eest, eesmärk on tagada 3  kui see on tööandja võrdse kohtlemise vastutegevus põhimõtte järgimine ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. 8. Juhime ka tähelepanu, et TLS § 3 pealkiri on „Võrdse kohtlemise põhimõte“ ja sätte mõte on, et tööandja peab looma töökeskkonna, kus diskrimineerimine on välistatud. Kui sätte mõte ja pealkiri on „Võrdse kohtlemise põhimõte“, siis ei sobi sellesse sättesse täiendus, kus põhjenduseks on, et sätte lõige 2 on erinev SoVS ja VõrdKS alusel kaitse saamise eeldustest. 9. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik kehtestama meetmed töötajate kaitsmiseks, kes nõuavad direktiiviga töötajatele antud õiguste järgimist. Nendele töötajatele, kes ei ole töötajate esindajad ega töötajate ühingu liikmed, tuleks võib-olla vastav kaitse direktiivi ulatuses kehtestada – see teema on väljaspool voliniku pädevust. Ent kuna see kaitse on erinev SoVS ja VõrdKS võrdse kohtlemise põhimõttest ja kaitsest ohvristamise eest, siis peaks see kaitse olema mõnes muus TLS ja ATS paragrahvis. 10. Tehnilise ääremärkusena lisame, et lisaks on direktiivi artikkel 16 kohane õiguskaitse kättesaadav töötajate esindajatele ja töötajate ühingutesse kuuluvatele töötajatele VõrdKS ja SoVS toodud ulatuses ka voliniku kantseleilt, vastava täienduse võiks teha vastavustabelisse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa Pakosta Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 4