Terviseameti 04.04.2021 korraldus

KORRALDUS Tallinn 19.07.2021 nr 1.1-15/21/49 Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest Arvestades Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjas nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ tuvastatud tervishoiu hädaolukorra ohtu ning võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 18 lõike 1 punktide 1, 4 ja 5 ja lõike 2 ja § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõiget 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 30 ja sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 10, Terviseameti peadirektor otsustab 1. Piiriületajate küsitlemine ja dokumentide nõudmine 1.1. Korralduse eesmärk on selgitada välja nakkushaigust COVID-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 ja selle erinevate tüvede välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile levimise asjaolud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning epideemia ohu ennetamiseks. 1.2. Isiku, kes on ületanud riigipiiri liikumisvabaduse piirangud ja erandid on määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning teistes õigusaktides. 1.3. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, viiruse SARS-CoV- 2 enamohtlike ja uute tüvede riiki saabumise tõkestamiseks; tervishoiualase hädaolukorra ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID- 19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile saabuv isik (edaspidi piiriületaja) kohustatud enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist esitama Terviseametile järgmised andmed: 1.3.1. piiriületaja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, reisidokumendi number, sugu ja kodakondsus); 1.3.2. piiriületajaga koos reisinud alaealise lapse isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kodakondsus); 1.3.3. piiriületaja kontaktandmed (e-postiaadress, telefoni number, elukoha või püsiva viibimiskoha postiaadress); 1.3.4. reisimisega seotud andmed (riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või  ümberistumised, isegi kui isik ei väljunud transiitalalt, ning välismaalase viibimiskoha andmed Eestis); 1.3.5. immuniseerimise ja testimise andmed (andmed nakkushaiguse COVID-19 läbipõdemise kohta, andmed nakkushaiguse COVID-19 suhtes vaktsineerituse kohta). 1.4. Piiriületaja esitab korralduse punktis 1.3 nimetatud andmed enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist Terviseameti iseteeninduse kaudu elektrooniliselt. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt https://iseteenindus.terviseamet.ee/. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud esitama iseteenindusest saadud kinnituse. 1.5. Rahvusvahelist reisi tegeva transpordivahendi abil Eestisse reisiv piiriületaja esitab korralduse punktis 1.3 nimetatud andmed võimalusel enne transpordivahendisse sisenemise nõuete kontrolli ja reisi algust. Muu transpordivahendi abil Eestisse reisiv piiriületaja esitab korralduse punktis 1.3 nimetatud andmed võimalusel enne reisi algust. 1.6. Terviseameti iseteeninduse keskkonnas täidetava ankeeti andmestiku näidisvorming on kinnitatud korralduse lisaga 1. 1.7. Isikuandmeid säilitatakse seire ja järelevalve eesmärgil kuni Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangu lõppemiseni. 2. Järelevalve korralduse täitmise üle ja sanktsioonid 2.1. Korralduse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. 2.2. Terviseamet võib kaasata järelevalve tegevusse Politsei- ja Piirivalveameti halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides. 2.3. Korralduse punktidest 1.3 - 1.5 tuleneva teavitamise kohustuse täitmiseks kohaldatakse sunniraha kuni 9600,00 EUR iga korralduse rikkumise juhul. Sunniraha võib kohaldada korduvalt kuni kohustuse täitmiseni. 2.4. Korralduse punktidest 1.3 - 1.5 tuleneva teavitamise kohustuse rikkumisel võib isiku võtta vastutusele nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 462 sätestatud tingimustel ja korras. Väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud juhul Politsei- ja Piirivalveamet. 3. Korralduse jõustumine, avaldamine ja lõppemise tähtaeg 3.1. Korraldus jõustub 26.07.2021. 3.2. Terviseameti 04.04.2021 korraldus nr 1.1-15/21/39 "Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest" (muudetud Terviseameti peadirektori 16.04.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/40) tunnistatakse kehtetuks. 3.3. Korraldus avaldatakse Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee. Korraldusest teavitatakse avalikkust meediaväljaannete kaudu. 2 (4) 3.4. Korraldus lõppeb, kui Terviseamet otsustab, et hädaolukorra oht või nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku oht on lõppenud. Terviseamet teavitab avalikkust korralduse lõppemisest Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee ja meediaväljaannete kaudu. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Viiruse leviku risk ning uudsete tüvede välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile saabumise risk väga suur, seega on selle vähendamiseks vaja kohaldada meetmeid tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks ning teostada järelevalvet Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangute järgimise üle. NETS § 18 lõike 1 punktide 1, 4 ja 5 ja lõike 2 kohaselt on Terviseamet nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist; kogub, analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta ning korraldab nakkushaiguste seiret. Terviseamet määrab ja hindab nakkushaiguste leviku tendentse ning immuniseerimisega hõlmatust. Nakkushaiguse levikuga seotud ohu hindamiseks selgitab Terviseamet välja immuunsustausta (NETS § 11 lõike 1) ning arvestab seda hädaolukorra või selle lõppemise tuvastamisel. NETS § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 kohaselt võib Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks haldusaktiga muu hulgas nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada isikute suhtes NETS § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud meetmeid ja piiranguid. NETS § 27 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldada viibimiskeeldu KorS § 44 tähenduses või isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirangut. Nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku olukorras on eriti suur nakatumise risk, kui isik on saabunud riiki teisest riigist, eriti kui ta on reisinud lennuki, laeva või muu ühistranspordivahendiga. NETS § 45 ja KorS § 30 lõike 1 kohaselt on Terviseamet pädev küsitlema isikuid, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on Terviseameti pädevuses. Piiriületajate andmete kogumine toimub eelkõige nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku ohu ennetamiseks. Piiriületajate isikuandmete, reisiandmete ja viibimisandmete väljaselgitamine ja seostamine testimise andmetega võimaldab tuvastada, millistest teistest riikides on viirus SARS-CoV-2 või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ning kuidas see on Eesti territooriumil levinud. Piiriületusele eelnenud või piiriületuse järgselt toimunud testimise ning hilisemate testimiste andmete võrdlus võimaldab aru saada, millal on piiriületaja toonud 3 (4) nakkushaiguse kaasa lähteriigist ja eristada seda juhtudest, kui nakatumine on toimunud Eesti territooriumil. Reisi- ja testimisandmete süstemaatiline kogumine ja töötlemine võimaldab kiirelt reageerida haigestumise juhtumitele, piiritleda lähikontaktsete ringi ning kohaldada isolatsiooni ja karantiini kohustust ja muid NETS § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 tulenevaid piiranguid. Isikute küsitlemine ei ole piisav meede, kui asjaolud peavad olema tõendatud ametliku dokumendiga või ametisikul tekib põhjendatud kahtlus antud andmete õigsuses. NETS § 45 ja KorS § 30 lõike 3 kohaselt on Terviseamet pädev nõudma isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Eelkõige on dokumentide nõudmine põhjendatud juhul, kui on vaja selgitada välja, kas isik on põdenud läbi nakkushaiguse COVID-19 (läbipõdenu) või tal on selle haiguse suhtes vaktsineeritus (vakstineeritu), samuti kui tema puhul esineb muu Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktis 4 sätestatud õiguslik alus, mille tõttu tema suhtes ei kohaldu liikumis piirangud. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitletakse isikut ja nõutakse isikult dokumente, kui need on iseseisvalt vajalikud ohu ennetamiseks, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitlemine ja andmete nõudmine on käsitletavad ettekirjutustena, mille täitmiseks on võimalik kasutada sunnivahendina sunniraha kuni 9600,00 EUR (KorS § 23 lõiked 3 ja 4). NETS § 28 lõike 10 kohaselt jõustub sama paragrahvi alusel kehtestatud haldusakt selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis ei ole nähtud ette teist jõustumisaega. Riikliku järelevalve järjepideva ja ühetaolise teostamise huvides on jõustada haldusakt samast kuupäevast, millal jõustub Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korraldus nr 132 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“, st 05.04.2021. Lühike etteteatamise aeg on õigustatav sellega, et isikute jaoks muutub üksnes piiriületaja ankeedi esitamise formaalne õiguslik alus, samas kui ankeedi esitamise kohustus ja sisu jäävad valdavas osas samaks. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 4 (4)