Arvamus

Sotsiaalministeerium Teie 07.07.2021 nr 1.2-2/95-1/ Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 27.07.2021 nr 5.2-2/19110-2 [email protected] Arvamus riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Sotsiaalkindlustusamet (SKA) esitab riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta järgmised ettepanekud. 1. Eelnõu § 1 punkt 7. Teeme ettepaneku täiendada § 24 lõiget 7 lausega: „Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.“. Selgitus: Lause on lõikest välja jäänud ja see peaks olema analoogne § 10 lõike 2 ja § 28 lõike 21 sõnastusega. 2. Eelnõu § 1 punkt 14. Teeme ettepaneku sõnastada § 32 lõige 21 järgmiselt: „Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed enne vanaduspensionikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmist, teeb Sotsiaalkindlustusamet pensioni määramise otsuse 15 päeva jooksul vanaduspensionikka jõudmise päevast arvates.“ Selgitus: RPKS § 32 sätestab pensioni määramise tähtajad. 1.01.2017 jõustunud muudatustega täiendati §-i 32 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, siis määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast.“ Eelnõu seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „Muudatuse eesmärgiks täpsustada, millisel ajahetkel määratakse isikule pension. Juhul, kui isik esitab pensioniavalduse enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, siis määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast. Eesmärgiks on vältida olukorda, kus isikul ei ole veel pensioniõigust tekkinud, kuid lähtuvalt ajalisest või muust asjaolust on esitanud pensioniavalduse näiteks 6 kuud enne pensioniõiguse tekkimise päeva. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet isiku avalduse vastu, kuid vanaduspension määratakse siiski pensioniõiguse tekkimise päevast. Sama põhimõtet toetab SÜS § 24 lõige 3, mille kohaselt taotluse hüvitise saamiseks võib esitada enne õiguse tekkimist hüvitisele, kui see on sotsiaalkaitse korralduses mõistlik või muul viisil oluline isiku õiguste tagamiseks, eelkõige kui hüvitise saamise õiguse tekkimine või hüvitise andmine sõltub hüvitise andja poolt läbiviidavast muust haldusmenetlusest. SKA ei tee enne pensioniga esitatud avalduste menetlemisel menetluse peatamise ja jätkamise toiminguid ega teavita nendest inimesi. Nagu oleme eelnõu koostamisel öelnud informeerib SKA inimest, millal tehakse määramise otsus, millal makstakse pension ja millal saadetakse pensionitunnistus. SKA viib ühes kuus läbi keskmiselt tuhat pensioni määramise menetlust ja teeb samapalju pensioni määramise otsuseid. Haldusmenetluse ökonoomikat silmas pidades ei ole otstarbekas ega ka mõistlik hakata teavitama igat pensioni taotlejat enne pensionikka jõudmist menetluse peatamisest ja siis jätkamisest pensioniikka jõudes. Teiseks oleme veendunud, et Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  2 selline info haldusmenetluse spetsiifika (menetluse peatamine ja jätkamine) kohta jääks inimesele arusaamatuks. Samuti ei ole selliste haldusmenetluslike toimingute tegemise nõuet varem esitatud avalduste menetlemisel peetud vajalikuks kehtestada ka selle sätte loomisel nagu nähtub seaduse sõnastusest ja seletuskirja selgitustest. Veel juhime tähelepanu, et RPKS §-s 32 on kasutatud kolme erinevat mõistet – „nõuetekohane avaldus“, „avaldus“ ja „pensioniavaldus ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed“. Kas need mõisted selles sättes on kattuvad? Kas „nõuetekohane avaldus“ ja „pensioniavaldus ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed“ on selles sättes sama tähendusega? 3. Eelnõu § 1 punkt 15. Teeme ettepaneku sõnastada RPKS § 424 lõike 2 punkt 3 järgmiselt: „3) ta tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti poolt selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või Eesti Vabariigi ametiasutusse kohapeale tulles.“. Selgitus: Sotsiaalkindlustusamet on liitumas Riigimajadega ning peagi on olukord, kus ei ole ainult üheselt võimalik defineerida, mida tähendab Sotsiaalkindlustusametisse kohapeale tulek. Lisaks on võimalik, et kunagi hakkab Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse funktsioone täitma näiteks kohalik omavalitus. Selleks, et ei peaks õigusakte pidevalt muutma, on mõistlik kirjutada võimaikult lai nimetus, mis hõlmamaks klienditeenindusse kohapeale tulekut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Sults Osakonnajuhataja, Peadirektori ülesannetes Andrus Jürgens 57833628 [email protected] Kati Kümnik 5089912 [email protected]