Ly Pärenson
Saatja: Ly Pärenson
Saatmisaeg: esmaspäev, 26. juuli 2021 11:31
Adressaat: Ly Pärenson
Teema: FW: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes
omavalitsustes - vastus Deltasse
-----Original Message-----
From: Signe Riisalo
Sent: Thursday, July 8, 2021 1:59 PM
To: 'Eesti Kurtide Liit' <
[email protected]>
Subject: RE: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes
Lugupeetud Tiit Papp!
Tänan Teid pöördumise eest seoses viipekeele tõlketeenuse hüvitamisega kohalikes omavalitsustes.
Toote oma pöördumises välja, et Eestis on umbes 1500 kurti, kes vajavad ühiskonnaelus osalemiseks
viipekeele tõlketeenust, mille tagamine on seotud nii siseriiklike õigusaktidega (nt sotsiaalhoolekande
seadus, sotsiaalseadustiku üldosa seadus) kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille
Eesti ratifitseeris 2012. aastal. Olen nõus, et viipekeele tõlketeenuse tagamine on väga oluline neile
inimestele, kelle emakeeleks on eesti viipekeel ja viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus peaks olema
tagatud sõltumata inimese elukohast või tõlketeenuse taotlemise protsessist.
Nii nagu Te ka oma pöördumises välja tõite, siis tõlketeenuse korraldamise kohustus on
sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg 3 kohaselt eelkõige kohalikul omavalitsusel, kellel tuleb tagada
kuulmispuudega inimese abistamine sellekohase vajaduse korral tõlketeenuse korraldamisega. Kuigi
viipekeele tõlketeenus ei ole sotsiaalhoolekande seaduse järgi üks kolmeteistkümnest kohustuslikult
kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavast sotsiaalteenusest, siis on sotsiaalhoolekande seaduse järgi igal
inimesel õigus saada vajadustele vastavat abi temale vajalikus mahus ja vajalikul ajal. Vajaduse korral
tõlketeenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, sest kohalik omavalitsus on
sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja, mis hõlmab abivajaduse märkamist, hindamist ja vajadusele
vastava sotsiaalteenuse korraldamist. Seejuures on oluline, et kohalik omavalitsus ei tohi piirata
tõlketeenuse osutamist ettemääratud mahuga ega seada teenuse osutamise tingimuseks puude
raskusastme olemasolu. Samuti tuleb arvesse võtta, et teenuse omaosaluse suurus ei tohi saada piiravaks
teenuse kättesaamisel. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1
kohaselt selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastav abi. Sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele,
võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.
Kohalike omavalitsuste poolt osutatud tõlketeenuste korralduse osas ametlikku statistikat ei koguta,
mistõttu viidi 2020. aasta veebruaris Sotsiaalministeeriumi poolt läbi küsitlus kohalike omavalitsuste seas,
milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda ülevaade osutatud tõlketeenustest.
Küsitlusele vastanud 48 omavalitsusest (61% kõikidest omavalitsustest) 27 (56% vastanutest) ei olnud
2019. aastal tõlketeenust osutanud, kuid vastanud omavalitsused kinnitasid, et teenuse vajaduse korral
ollakse valmis teenust osutama. Just selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi ja parandada viipekeele
tõlketeenuse kättesaadavust, võimaldatakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa
Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust, mis on mõeldud kuulmislangusena inimestele. Sellest
1
aastast on kaugtõlketeenus tagatud ka 5–15-aastastele lastele ja vanaduspensioniealistele
kuulmislangusega inimestele.
COVID-19 epidemioloogilise olukorra halvenedes ja sellest tulenevad piirangud mõjutasid ka
kaugtõlketeenuse kasutust, helistamised kasvasid veebruar-märts. Kui muidu helistati sisse keskmiselt 2,7
korda tunnis, siis jaanuaris ja veebruaris oli tööpäevade keskmine sisse helistamine 4 korda tunnis.
Käesoleva aasta kevadel COVID-19 epidemioloogilise olukorra halvenedes, toetati kaugtõlkeeteenuse
kättesaadavuse suurendamist (alates 19. aprillist kuni 30. juunini 2021 oli tagatud lisa tõlk paralleelliiniga
teenuse kõige populaarsematel aegadel, esmaspäeviti ja reedeti kell 11.00 - 15.00), et leevendada teenuse
populaarsust tekkinud ootejärjekorda ning esmase murega abi saada helistamaks erinevatele
abitelefonidele.
Alates veebruari lõpust on Sotsiaalkindlustusametil alanud ka koostöö Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusega hankimaks uut äppi, mille kaudu tulevikus kaugtõlketeenust osutada. Vastavasisulise
pöördumise uue lahenduse leidmiseks on Sotsiaalministeeriumile esitatud Eesti Kurtide Liit eelmise aasta
suvel ning loodame, et hiljemalt käesoleva aasta lõpuks on võimalik uut lahendust juba presenteerida.
Sotsiaalkindlustusameti poolt on koostatud ka kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste soovituslikud
juhised kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. Juhiste eesmärgiks on toetada kohalikke omavalitsusi
tõlketeenuse korraldamisel ning ühtlustada teenuse kvaliteedinõudeid ja kättesaadavust.
Sotsiaalministeerium plaanib jätkata tänase teenusekorralduse mudeliga, kuid toetada kohalikke
omavalitsusi veelgi enam, et tagada omavalitsuste kaudu osutatava teenuse mahu kasv ja kättesaadavus.
Niisamuti jätkab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti kaudu kaugtõlketeenuse osutamist ja
teavitustööd pakutavast teenusest nii teenuse sihtgrupi, nende lähedaste kui ka esindusorganisatsioonide
ja omavalitsuste seas. Samuti loodame leida võimalusi kaugtõlketeenuse jätkumiseks peale ESF rahastuse
lõppemist 31. detsember 2022, et tagada sõltumata inimese elukohast tõlketeenuse kättesaadavus.
Lugupidamisega
Signe Riisalo
-----Original Message-----
From: Eesti Kurtide Liit <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 22, 2021 1:34 PM
To: Signe Riisalo <
[email protected]>
Cc: Janis Golubenkov <
[email protected]>; Mati Kartus <
[email protected]>; Riina Kuusk
<
[email protected]>; Sirle Papp <
[email protected]>; Helle Sass <
[email protected]>
Subject: Eesti Kurtide Liidu pöördumine viipekeele tõlketeenuse hüvitamisest kohalikes omavalitsustes
Importance: High
Tere, austatud sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo!
Eesti Kurtide Liit pöördub Teie poole teie seisukoha ja arvamuse saamiseks, kuidas saab parandada
ühetaolist viipekeele tõlketeenuse kättesaadavust Eestis, et tagada kurtidele ühiskonnaelus osalemine
teistega võrdsetel alustel.
Meie pöördumine on ajendatud sellest, et suuremates omavalitsustes nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus,
Kuressaares ja Viljandis on viipekeele tõlketeenus kättesaadav ja hästi toetatud omavalitsuse poolt. Kuid
mujal Eestis on kurtidel suhtlemine takistatud ja sageli mõned kohalikud omavalitsused ei hüvita viipekeele
tõlketeenust, sellele vaatamata on nende omavalitsuste teadlikkus vajaduspõhisest viipekeele
2
tõlketeenusest paranenud, kuid on ka mõnesid omavalitsusi nagu siin näiteks Võru linnavalitsust, kes on
keeldunud aastaid viipekeele tõlketeenust osutama, välja arvatud mõned korrad, kui tasuti
teenuseosutajate arved. See on üks drastiline näide.
Meie saame hästi aru, et SHS selle § 15 võib piduriks olla eesti keeleseaduse § 8 õiguse realiseerimisele.
Sellega seoses palume Teie seisukohta ja arvamust!
Meie oleme valmis vastama Teie täpsustavatele küsimustele.
Manuses on Eesti Kurtide Liidu pöördumine
Parimat ikka
Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
Nõmme tee 2, Tallinn 13426
SMS (ainult) +372 521 8851
e-post:
[email protected]
EKL koduleht: www.ead.ee
3