Riigikogu
sotsiaalkomisjon
08.12.2021 nr 5-4/2021-141-1
Saadetud e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
Seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule1
Austatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed
Riigikogu menetluses on ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
205 SE, mille väljatöötamiskavatsus nägi ette müügiloata ravimite ja ravimite valmistamiseks
vajalike toimeainete sisseveoõiguse andmist haiglaapteekidele. Riigikogu menetluses olev
seaduseelnõu haiglaapteekidele sisseveoõiguse andmist ette ei näe, seda ei müügiloaga ega
müügiloata ravimite osas. Sellele vaatamata on Riigikogus seaduseelnõu 205 SE menetluses
see teema jätkuvalt päevakorral olnud ning turuosalised on selle kohta esitanud vastakaid
seisukohti. Tuleb ka märkida, et haiglate sõltuvuse vähendamine ravimihulgimüüjatest,
parandamaks ravimite kättesaadavust, pole sugugi uus teema ning selle üle on varemgi
mõtteid vahetatud ja eelnõusid koostatud.
Järgnevalt esitab Konkurentsiamet oma seisukoha ning soovitab Riigikogu liikmetel veelkord
kaaluda haiglaapteekidele sisseveoõiguse sätestamist ravimiseaduses, pidades silmas muu
hulgas järgmisi kaalutlusi:
- Eestis on ravimite hulgimüügi alal konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on
kontsentreerunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Vaatamata 01.04.2020 jõustunud üldapteegi
ja ravimite hulgimüüja integratsiooni keelule ei ole toimunud hulgimüügiturul tegelikku
elavnemist ega suurte hulgimüüjate turujõu vähenemist. Vastupidi, turuliidri osatähtsus ja
läbirääkimiste jõud on üksnes suurenenud.2
- Ravimituru ülevaatest selgub, et Eesti hulgimüüjate müügikäibest moodustab müük
haiglaapteekidele 107,1 milj. eurot, mis on 30% humaanravimite turumahust (võrdluseks
müük üldapteekidele 69% ehk 247,8 milj. eurot). Tegemist on märkimisväärse osakaaluga
ravimiturust, milles peitub konkurentsi seisukohalt oluline potentsiaal.
1
Konkurentsiamet on varem avaldanud samasisulisi seisukohti 08.08.2019 sotsiaalministrile ning 08.11.2019
justiitsministrile saadetud kirjades.
2
Ravimiameti andmetel müüsid 2020. aastal humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele
31 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtjat. 81% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat
hulgimüüjat: Tamro Eesti OÜ (32%), Magnum Medical OÜ (32%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (17%).
Viimane lõpetas 2020. lõpus tegevuse ning sellega seoses kasvas Magnum Medicali turuosa ligikaudu 50%-ni.
Tatari 39, 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
- Juhul kui haiglaapteegid saavad õiguse osta ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL
liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate käest, siis seeläbi avaneb haiglatel võimalus
osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda. Täiendava hinnakonkurentsiga kaasneks
Eesti hulgimüüjatele surve pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja
sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga.
Konkurentsiamet leiab eelnevat arvestades, et haiglaapteekidele müügiloata ravimite
sisseveoõiguse andmine kombinatsioonis RavS § 30 lõikes 4 ettenähtud varustamise õigusega
oleks kindlasti samm õiges suunas, mis aitaks parandada ravimite kättesaadavust
haiglapatsientide jaoks. Kuid konkurentsi elavdava meetmena jääks selle sammu mõju
suhteliselt tagasihoidlikuks. Seda seetõttu, et müügiloata ravimite osakaal ravimiturust on alla
2% (vt Ravimiameti statistika aastaraamat 2021, lk 9).3 Hinnakonkurentsi suurendamiseks
ning seeläbi ravikindlustusraha kokkuhoiu saavutamiseks on mõistlik rakendada kogu
haiglate raviminõudluse potentsiaali. Arvestades ühelt poolt ravimite hulgimüügi kehva
konkurentsiolukorda Eestis ning teiselt poolt haiglate võimekust hulgimüüjatele konkurentsi
pakkuda, tuleks seetõttu kaaluda haiglaapteekide sisseveoõiguse laiendamist mitte üksnes
müügiloata, vaid ka müügiloaga ravimitele.
Nii ajalooliselt kui ka praegusel juhul on valdavalt hulgimüüjad 4 olnud sellise võimaluse
vastu, nähes ühe ohukohana haiglaapteeki pidava haigla sõltumatuse kadumist seeläbi, et
haiglal ravimite sissevedajana tekiks surve mõjutada haiglaravis kasutatavat ravimivalikut
lähtuvalt oma ärilistest kaalutlusest.
Esiteks ei taga ka kehtiv süsteem iseenesest, et haiglaravis oleks alati võimalik kasutada
ravimeid, mida arstid peavad kõige efektiivsemaks, seda põhjusel, et ravimivalik sõltub
täielikult hulgimüüjate ärihuvidest ja tahtest neid riiki sisse vedada. Tegelikkuses on see
tekitanud tarnete viibimisi ja ravimivaliku vähenemist. Kehtiva süsteemi muutmine
võimaldaks neid olukordi tulevikus vältida.
Teiseks tuleb märkida, et tervishoiuteenuste osutamine on rangelt reguleeritud valdkond ning
arstidel on kohustus jälgida, et ravimikasutus oleks meditsiiniliselt põhjendatud. Seetõttu kui
väidetakse, et sisseveoõiguse laiendamise korral tekib Põhja-Eesti Regionaalhaiglal või Tartu
Ülikooli Kliinikumil ärihuvi haiglas kasutatavate ravimite valiku kitsendamiseks või mõne
ravimi eelistamiseks ilma meditsiinilise põhjenduseta, siis jääb täiesti arusaamatuks, mil viisil
haiglad sellised otsused läbi viiksid.
Seejuures on oluline, et haiglaapteegid kohustuvad hankima ravimeid riigihanke korras
(vastav kohustus on olnud siiani ning see säilib ka peale sisseveoõiguse laiendamist). Hanke
tulemusel valib haiglaapteek pakkumustest toimeaine põhiselt odavaima ravimi. Seetõttu ei
teki haiglaapteegis/haiglas hanke järgselt valiku olukorda, kuna sama otstarbe ja toimeainega
ravimit on reeglina ainult üks.
Seega haiglaapteegi puhul on ravimite käitlemise korraldus põhimõtteliselt erinev olukorrast
väljaspool haiglat kolmnurgas arst-apteek-patsient. Viimasel juhul on tõepoolest oluline
tagada ühelt poolt ravimi väljakirjutaja ja teiselt poolt müüja range lahutatus, et arstid
säilitaksid väljakirjutatavate ravimite valikul sõltumatuse ravimimüüjatest ja -tootjatest.
Haiglates kasutatav ravimivalik selgub aga hanke tulemusel ning sõltumata haigla
3
2020. aastal 359 miljoni euroni küündinud ravimituru mahust moodustasid müügiloata ravimid 5,8 miljonit.
Näiteks võrreldes 2016. ja 2017. aastate andmetega on see ligemale 1,5 miljoni võrra enam, kuid samal ajal on
ravimituru maht kasvanud ligikaudu 60-70 miljoni võrra.
4
Vt nt Ravimihulgimüüjate Liidu 03.11.20 kirja „Ravimiseaduse muudatusettepanekutest. Vastulause PERH ja
EHAS märkustele“, kättesaadav 205 SE eelnõu lehelt arvamuste alt.
2 (3)
sisseveoõiguse olemasolust või puudumisest haiglaarst seesuguste valikute ees ei seisa.
Haiglaapteegi kaudu toimub tervishoiuteenuse osutaja enda varustamine haiglaraviks vajalike
ravimitega, kusjuures haigla põhitegevuseks on ja jääb tervishoiuteenuse osutamine, mitte
ravimikaubandus.
Eelnevat arvestades ei teki seadusemuudatuse tulemusel haiglates arstidele survet hakata ilma
meditsiinilise põhjenduseta eelistama mõnda ravimitootjat ja tema toodangut. Hankekohustus
koos kavandatava sisseveoõiguse laiendamisega loob haiglaapteekidele üksnes võimaluse
hankida ravimeid rohkematelt pakkujatelt.
Konkurentsiameti hinnangul saab haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamine avaldada üksnes
positiivset mõju ravimivalikule ja -hindadele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
3 (3)