Ettepanekud Hiiumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

Hiiumaa Vallavalitsus Teie 19.11.2020 nr 9-6/842 [email protected] Meie 18.12.2020 nr 15-2/20/53711-3 Ettepanekud Hiiumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Hiiumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Üldplaneering ja KSH on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018.a otsusega nr 90. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse (PM), esitab Maanteeamet Hiiumaa valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ettepanekud. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Integreerida planeeringusse üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga kavandatud püsiühenduste trassid ja säilitamisele kuuluvad taliteede koridorid. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  viia. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c 84f2cfe35720149f 1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. Käina ja Kõrgessaare aleviku territooriume läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud alevikke läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel. Välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning põhimaantee funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata: 2.2.1. riigiteele nr 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste km 11,58-13,29 Käina aleviku ulatuses tee kaitsevööndi laiuseks 30 m; 2.2.2. riigiteele nr 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja km 41,90-43,43 Kõrgessaare alevikus tee kaitsevööndi laiuseks 30 m (riigitee nr 12115 Kõrgessaare - Hüti - Puski ristmikust kuni riigitee nr 12117 Jõeranna - Kõrgessaare ristmikuni); 2.2.3. riigiteele nr 12117 Jõeranna - Kõrgessaare km 0,00-1,60 (riigitee nr 80 ristmikust kuni Käina aleviku 50 km/h kiiruspiirangu alguseni). 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna/alevit/alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.3. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.4. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud 2 (5)  sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.7. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. 4.2. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 4.3. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed 3 (5)  piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on välja toodud Hiiumaa arengukava 2035+ taristu ja ühenduste valdkonna eesmärgid. Muuhulgas on arengukava üheks eesmärgiks riigiteede tolmuvaba katte alla viimine koos nimekirjaga. Märgime, et Maanteeamet lähtub riigiteede arendamisel riiklikust teehoiukavast, mille koostamine toimub üle-eestilise tolmuvaba katte alla viimise pingerea alusel. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 4 (5) Lisa: Juhime tähelepanu Maanteeameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele: Transpordi arengukava Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid (www.mnt.ee/Tee/Teehoiukava ...) Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2021-2024 Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk) Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister) Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...) Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus- leviva-mura...) Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....) Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste) Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus) Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...) Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010) Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...) Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid) Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anna Palusalu 58507716 [email protected] 5 (5)