Harjumaa Kose vald Saula küla Metsatuka kinnistu detailplaneering

METSATUKA KINNISTU DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, KOSE VALD, SAULA KÜLA PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Kose Vallavalitsus PlanID 90092 TELLIJA, HUVITATUD ISIK: Siim Markus OÜ LANDEKER juhatuse liige Aadress: Tornimäe tn 7-152, Kesklinna linnaosa, 10145 Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 5110415 /allkirjastatud digitaalselt/ PLANEERINGU KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ TÖÖ NR HDP-02/2020 Tallinn 2020 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD JA MÕJUALA ANALÜÜS 3 2.1. PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3-4 2.2. PLANEERINGUALA MÕJUALA KIRJELDUS JA ANALÜÜS 5 2.3. VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE 5-7 2.4. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 7-8 3. PLANEERINGULAHENDUS 8 3.1. KRUNDI EHITUSÕIGUS 8 3.2. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 8-9 3.3. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 9 3.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 9 3.4.1. VEEVARUSTUS 9 3.4.2. KANALISATSIOON 9-10 3.4.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 10 3.4.4. ELEKTRIVARUSTUS 10 3.4.5. SOOJAVARUSTUS 10 3.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 10-11 3.6. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 11 3.7. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 11 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 12 5. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 12 II KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel 2020.11.09_Elektrilevi OÜ kooskõlastus nr 7364390388 2020.12.01_Huvitatud isikuga koostöö 2020.12.02_RMK_kooskõlastus_nr_3605 III DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_490x610 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_580x700 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 2 I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Kose valla üldplaneering (kehtestatud Kose Vallavolikogu 17.11.2011 määrusega nr 83); • 21.03.2017.a. Kose Vallavallavalitsuse korraldus nr 156 „Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Kose valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Kose Vallavolikogu 20.04.2017.a. määrus nr 138) • Kose valla jäätmehoolduseeskiri ( Kose Vallavolikogu 20.12.2007.a määrus nr 91); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • Geodeetiline alusplaan (Kose Maakorralduse OÜ töö 1006-04.17 25.04.2017.a.); 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Metsatuka kinnistu maa sihtotstarbe osaline muutmine, kuni kahe majutus ja/või toitlustuse kasutusotstarbega hoone ehitusõiguse määramine. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD JA MÕJU ALA ANALÜÜS 2.1. PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kose vallas Saula külas alljärgnevat maaüksust: MÜ nimetus katastriüksuse pindala m² sihtotstarve tunnus Metsatuka 33701:002:0903 6760 MAATULUNDUSMAA Maa-ala piirnevad maaüksused on: MÜ nimetus katastriüksuse tunnus sihtotstarve Kolukõrtsi 33701:002:0884 MAATULUNDUSMAA Paunküla metskond 44 33701:002:0963 MAATULUNDUSMAA Pirita jõgi L7 33801:001:1364 SIHTOTSTARBETA MAA 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 33701:002:0904 TRANSPORDIMAA 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 33701:002:0885 TRANSPORDIMAA Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 3 Planeeringualal hoonestus puudub. Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast kõrvalmaanteelt 11705 Saula- Kurena km 0,25. Hüdrogeoloogilistest tingimustest, pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi suhteliselt kaitstud ala. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusele tuginedes saab öelda, et planeeritaval alal ei esine Pirita jõe üleujutust. Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on: • 2% gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg). Muldade lõimiseks on turbale järgnev saviliiv (tsl); • 8% leetjas gleimuld (GI). Mulla lõimiseks on turvas, millele järgneb peenliiv ja siis liivsavi (tpl/ls); • 90% lammi-gleimuld (AG). Mulla lõimiseks on turvas 30-70cm, millele järgneb liivsavi (th 30- 70/ls). Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Metsatuka maaüksuse reljeef on lõuna-põhja suunaga, jäädes absoluutkõrgustelt 48.23m -43.00m vahele. Metsatuka katastriüksuse maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on 6137m² looduslik rohumaa, 467m² metsamaa ja 112m² muu maa. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused: • Elektri õhuliini ( 10 kV) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini telge; • Kõrge- ja madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablist; • Siniallika parkla (Kose) alajaama 2m kaitsevöönd; • Sideehitise 1m kaitsevöönd kaabli teljest. • Pirita jõe veekaitsevöönd vastavalt Veeseaduse §29 p2 lg2 on 10m; • Pirita jõe ehituskeeluvöönd on vastavalt Looduskaitseseaduse §38 p1 lg4 50m; • Pirita jõe piiranguvöönd on vastavalt Looduskaitseseaduse §37 p1 lg2 100m; • Pirita jõe 4m kallasrada on vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse¹ §38. • Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 50m kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast; • Kõrvalmaantee 11705 Saula-Kurena 30m kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Planeeritav ala piirneb Siniallikate looduskaitsealaga (Keskkonnaregistri kood KLO1000730, kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi). Pärandkultuuriobjekte Maa- ameti andmetele tuginedes detailplaneeringu alal pole, kuid planeeringuala lähistel paikneb Siniallikate kivisild. Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 4 2.2. PLANEERINGUALA MÕJUALA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeritav ala asub Kose vallas Saula külas kõrvalmaantee 11705 Saula-Kurena km 0,25, Pirita jõe ja Siniallikate looduskaitseala vahelisel alal. Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud on: ❖ Sillaotsa kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.06.2014; ❖ Metsavahi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 22.01.2009; ❖ Urva ja Saulasaare maaüksuste detailplaneering, kehtestatud 08.05.2003. Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute arhitektuursed tingimused: Sillaotsa kinnistu Metsavahi kinnistu Urva ja Saulasaare detailplaneering detaiplaneering maaüksuste detailplaneering Ehitise lubatud kõrgus 9m Elamu 9m, 8,5m abihoone 4,5m Korruselisus I korruseline Elamu II, abihoone I Ei ole määratud Katusekalle 45° Ei ole määratud Ei ole määratud Hoonete arv krundil 1 1 elamu/1 abihoone 5 Vallas on head turismi arendamisvõimalused. Tänu looduse mitmekesisusele on olemas head tingimused aktiivse puhkuse korraldamiseks. Tähtsamad loodusturismi külastusobjektid on Saula külas asuvad Siniallikad. Potentsiaalsed puhke- ja virgestusalad on Pirita jõe äärsed alad. Vallas on rajatud kergliiklusteid, matkateid ja -radu, millest osa on kasutatavad talvel ka suusaradadena, nt Siniallikal. 2.3. VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE Kose Vallavolikogu 17.11.2011 määrusega nr 83 kehtestatud Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtfunktsiooniks puhke- ja virgestusmaa, millel on detailplaneeringu koostamise kohustus. Väljavõte kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p. 2.5. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks Planeerimisseaduses ja Harju maakonnaplaneeringus määratud aladele ja juhtudele: • üldplaneeringus hajaasustuses detailplaneeringu kohustusega määratud aladel: =puhketeenindusega seotud ala Saula silla ümbruses; =äri- ja ettevõtlusala Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teetrassi ääres; • ehitusõiguse seadmiseks ja uute hoonete püstitamiseks jõgede (vooluveekogude) või järvede piiranguvööndis; • kultuurimälestiste piiranguvööndis ja looduskaitse piirangutega alal; • rohevõrgustiku tuumalal T9 (maakonna väike) ja koridoridel K8 (maakonna suur) ja K9 (maakon- na väike). • Kui detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juht- funktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 5 Joonis 1 VÄLJAVÕTE KOSE VALLA ÜLDPLANEERINGUST Planeeringu ala asukoht TINGMÄRGID: DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PUHKE- JA VIRGESTUSMAA Planeeritav ala paikneb rohelise võrgustiku konfliktsel alal, kuna suure liiklusintensiivsusega riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tõkestab suurulukite liikumise teisele poole maanteetrassi olevasse tuumalasse. On tõenäoline, et suurulukid (eelkõige põdrad ka kitsed) satuvad rändeperioodil läbipääsu otsingutel ka Metsatuka maaüksusele, sisuliselt tupikusse. Lähimad teeületuskohad on Ikaspalu piirkond ning Kolu ökodukt. Planeeritav ala paikneb põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja kõrvalmaantee 11705 Saula- Kurema ääres ning planeeritav ärihoone on kavandatud olemasoleva Saula Siniallikate looduskaitseala parkla äärde. Planeeritavad ehitised on määratud teenindama maantee liiklejaid, Saula Siniallikate külastajaid, RMK ja Euroopa matkateedel liikuvaid turiste ning matkajaid, loodussõpru ja vaatamisväärsustest huvitatud isikuid või ka lihtsalt lemmikloomadega pühapäevajalutajaid. Antud planeeringu lahendus ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist, mis antud kohas ei täida oma funktsiooni (kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks). Antud detailplaneering vastab üldplaneeringus välja toodud tingimustele ning on üldplaneeringu kohane, kuna maa sihtotstarvet muudetakse 30% ulatuses. Harju maakonnaplaneering 2030+ rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 6 keskkonnatingimused“. Vastavalt 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jääb planeeritav ala K8 rohekoridori (piirkonna/maakonna suur) rohevõrgustiku konfliktalasse. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaardist Harju maakonna roheline võrgustik Planeeritava ala asukoht 2.4. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehituste- gevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju kinnistu heakorrastamise näol. Rajatav hoone ja korrastatus parkla, mis teenindab Saula Siniallikate looduskaitseala külastajaid, tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ja muuda piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega nega- tiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevöön- did, mistõttu ei ole alust eeldada, et ärihoone rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. De- tailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoone rajamiseks. Tuginedes eel- toodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasneb peamine positiivne sotsiaalne mõju väljen- dub uute töökohtade lisandumisel. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaal- sele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele ja kergliiklustee kasutaja- Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 7 tele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba ku- junenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väi- kesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluli- selt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjus- tumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Pla- neeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 3. PLANEERINGULAHENDUS 3.1. KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed HL 70% ÄM 0-30%, ÄK 0-30% 2) rajatava hoone suurim lubatud arv maa-alal 1 3) hoone suurim lubatud ehitisealune pind 345m² 4) hoone lubatud maksimaalne kõrgus 8m 5) hoone suurim lubatud sügavus - HL-looduslik maa, ÄM-majutushoone maa, ÄK-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 3.2. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitatav hoone peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoone arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded: • Hoonestusviis lahtine. • Hoone projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega. • Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. • Katusekalle: 0-40°, kusjuures hoone põhimaht peab olema viilkatusega. • Lubatud viilkatus (ka murtud kaldega) ning kombineeritud katusetüüp. • Katusekattematerjal vaba. • Fassaadimaterjal-palk, laudis, looduslik kivi, fassaadiplekk. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. • Värvilaheduses kasutada looduslähedasi värvitoone. Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 8 Aiad ja piirded Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,5 m. Teepoolsete piiretena on lubatud kasutada vaid loodusklikke piirdeid-hekke. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Kivi võib piirdeaia rajamisel kasutada aia sokliosas või postidel. Teed ja platsid Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast kõrvalmaanteelt 11705 Saula- Kurena km 0,25. Detailplaneeringu joonisele on peale kantud kõrvalmaantee 11705 Saula-Kurena ristmiku nähtavuskolmnurk 8x 150m, mis tugineb nähtavuskaugusest kõrvalmaanteele „peatu ja anna teed“. Olemasolev lagunenud asfaltkattega parkla tuleb rekonstrueerida ning sellest tulenevalt tuleks laienda- da olemasolevat mahasõitu kõrvalmaanteelt. Riigiteeäärne jalgtee on ühendatud kinnistul paiknevasse parklasse ning olemasolevat jalgteed on pikendatud kuni mahasõiduni. Jalgtee pikendus mahasõiduni peab olema teostatud enne ehitusloa väljastamist, kuid mahasõidu rekonstrueerimine tuleb teostada enne hoone kasutusloa väljastamist. Parkla lõunapoolse osa 10 parkimiskohta koos 5 jalgratta parklaga ning murukivisillutisega kaetud juurdepääs Siniallikate looduskaitsealale on avaliku kasutusega. Planeeritud ärihoone teenindamiseks on kavandatud, lisaks avalikule 10 kohalisele parklale, 10 parkimiskohta. Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiiv. Pos. Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detailplaneeringus nr parkimiskohtade parkimiskohtade arv ettenähtud arvutus parkimiskohtade arv 1 Restoran, kohvik, majutus 690/80 9 20 Kuigi ärihoone teenindamiseks piisab täiesti 10 parkimiskohast, siis täiendav 10 parkimiskohta on mõeldud Siniallikate looduskaitseala külastajatele, kuna looduskaitseala külastatakse päris palju. 3.3. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Hoone katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega krundil olevasse kuivenduskraavi. 3.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Planeeritud tehnovõrkude paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 3.4.1. VEEVARUSTUS Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =5m³/d. Olmevee saamiseks rajatakse puurkaev, mille hooldusala on 10 meetrit kaevust. 3.4.2. KANALISATSIOON Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 5m³/d. Heitvee kogumiseks paigaldatakse klaasplast-kogumismahuti min.10m³. Kogumismahuti asukoha Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 9 täpsustatakse arhitektuur-ehitusliku projekti käigus. Reovee-kogumismahuteid võib tühjendada vaid vastavat tegevusluba omav ettevõte. Mahutile peab olema tagatud paakaauto juurdepääs. Hoone aastaringse kasutuse korral on keskkonnanõuete täitmisel lubatud rajada omapuhasti. Puhasti asukoht määratakse hoone ehitus-projekti käigus. 3.4.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED Hoone paikneb hajaasustusalal. Hoonete kavandamisel arvestada siseministri määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringu alale planeeritud hoone on nii II kui IV kasutusviisiga ehitis. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Planeeritava hoone maksimaalne kõrgus on 8m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2. Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määrata hoone ehitusprojektis. Tuletõrjevee saamiseks paigaldatakse planeeringualale veemahuti (veemahutid), et oleks tagatud väliskustutusvee vooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul. Mahuti juurde näha ette veevõtukoht (kuivhüdrant). Tuletõrje veevõtukohale (kuivhüdrant) tagada vaba juurdepääs. 3.4.4. ELEKTRIVARUSTUS Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele 17.07.2020 nr 355443: 1) Siniallika parkla:(Kose) mastalajaam asendatakse uue komplektalajaamaga. 2) Uuest komplektalajaamast projekteeritakse ja ehitatakse kaks keskpinge maakaablit. Üks muhvi- takse kokku kaabliga 26818 ja teine suundub Kose piirkonnaalajaama Klaasimeister I fiidri õhuliini masti nr 39. 3) Madalpinge olemasolevad võrguühendused seotakse uue komplektalajaamaga. 4) Kose piirkonnaalajaama Klaasimeister I fiidri õhuliin demonteeritakse alates Siniallika parka masta- lajaamast kuni mastini nr 39. Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Metsatuka kinnistul puudub hetkel liitumine Elektrilevi OÜ-ga (varasemalt oli see 6A). Kavandatav elektrivarustus 3x25A tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga. Madalpinge võrguühendused seotakse uue komplektalajaamaga ning liitumiskilp paigaldatakse rajatava alajaama juurde. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. 3.4.5. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas elektrikütet, pelletikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 3.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Liikluskiirus detailplaneeringu raames on kõrvalmaanteel 11705 Saula-Kurena 50km/h ja põhimaanteel 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 90km/h. Teed on korrektse asfaltkattega. Vastavalt 2019.a. liiklussageduse andmetele on liiklussagedus 11705 Saula-Kurena planeeringu ala raames 118 autot ööpäevas ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 12647 autot ööpäevas. Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 10 Hoone planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Siseruumide kaitseks saab müra vähendamiseks kasutada hoonete rajamisel hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Kõige müratundlikumad ruumid nagu nt magamistoad tuleks võimalusel planeerida planeeringuala teedest vastasküljele. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon. Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Kuna planeeritava krunt asub tiheda liiklusega teede ääres, siis tuleb hoone vundamendi projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Riigitee omanik (Maanteeamet) on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 3.6. HALJASTUSE JA HEAKORRAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritava alal esineb väga vähesel määral kõrg- kui madalhaljastust. Lammialal tuleb säilitada piirkonnale iseloomulik niidukooslus, selle tagamiseks näha ette iga-aastane niitmine ning vajadusel võsaraie. Täiendava kõrghaljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada lähipiirkonnas looduslikult levinud sobivaid liike. Istutav kõrg- ja madalhaljastus peab olema sobiv antud miljöösse. Krundi haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada ehitusprojektis, milles lahendada ka võimalikud väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis. Jäätmed Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinerit prügimajaga, variseina või haljastuse abil nii, et see jääks külastajatele märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Kose valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldus jne. hoone ehitus-projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. 3.7. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 11 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on huvitatud isikuga sõlmitud vastavasisuline leping. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgse sihtotstarbe muutmine ja servituutide seadmisega. 2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 3. Valmisehitatud hooned saavad kasutusloa pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate teede, parklate ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolul. Maanteeameti nõuded planeeringu elluviimisel: ❖ Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist (riigiteeäärse jalgtee pikendus kuni mahasõiduni), välja arvatud kõrvalmaanteelt 11705 Saula-Kurena km 0,25 mahasõidu rekonstrueerimine, mis tuleb teostada enne hoone kasutusloa väljastamist. ❖ Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigiteede laiendamise, uute ristmike kavandamise, olemasolevate ristmike rekonstrueerimise, jalgratta-ja jalgteede kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine planeeringu koostamise korraldaja kohustus, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti (PlanS § 131 lg 1). ❖ Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 5. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMAL IKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Metsatuka kinnistu detailplaneering lk 12  Töö nr: HDP-02/2020 Töö nimetus: METSATUKA KINNISTU DETAILPLANEERING 13 / 13 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Koostöötegijad Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Planeerija märkused nr organisatsioon ja kuupäev asukoht 1 Elektrilevi OÜ nr 7364390388 Kooskõlastatud tingimusel: Digitaalallkirjastatud, - Enn Truuts 09.11.2020 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. kaust I 2 RMK nr 3-1.1/3605 RMK on tutvunud Teie poolt edastatud materjalidega ning Digitaalallkirjastatud, - Andrus Kevvai kooskõlastab Saula küla Metsatuka kinnistu detailplaneeringu kaust I 02.12.2020 Lisame siinjuures, et RMK ei ole valmis antud detailplaneeringu Ida-Harjumaa elluviimisel võtma endale täiendavaid kohustusi. metsaülem Kaasatavad Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali Projekteerija nr kellega on esitamise asukoht märkused koostööd tehtud kuupäev 1 Huvitatud isik 01.12.2020 - Digitaalallkirjastatud, - OÜ LANDEKER OÜ kaust I juhatuse liige Siim Markus Projektijuht: Taimi Kirs   Kose Vallavalitsus Teie 10.12.2020 nr 7-1.2/2570-2 [email protected] Hariduse 1 Meie 18.12.2020 nr 15-2/20/57367-2 Kose alevik, Kose vald, 75101, Harju maakond Kose vald Saula küla Metsatuka detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kose vald Saula küla Metsatuka detailplaneeringule (katastritunnus 33701:002:0903, edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused majutus- ja toitlustushoone(te) rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame Hirundo OÜ töö nr HDP-02/2020 rev 15.12.2020 Kose vald Saula küla Metsatuka kinnistu detailplaneeringu tingimusel, et riigitee 11705 Saula - Kurena äärde rajatud jalgteed pikendatakse riigitee 11705 km 0,25 (planeeringut teenindava) ristumiskohani. Jalgtee pikendamine tagab jalgtee avaliku kasutamise ilma erakinnistut läbimata. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkudega Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Krista Einama 58627026 [email protected] 2 (2)