Käskkiri

KÄSKKIRI 21.12.2020 nr 1-2/20/1035 Maanteeameti peadirektori 22.11.16 käskkirja nr 0215 „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise ja Killustikust katendikihtide ehitamise juhise kinnitamine“ muutmine Majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimääruse“ § 10 lõike 1 ning § 14 lõike 2 punkti 1 alusel: 1. Muudan Maanteeameti peadirektori 22.11.16 käskkirjaga nr 0215 kinnitatud Killustikust katendikihtide ehitamise juhist järgmiselt: 1.1. Tabelis 2 on juurde lisatud tulp järgmiste nõuetega: 8000 aluste ülakihid ja AKÖL 20 > ühekihil. Omadus alused Segu tähistus 0/31,5 või 0/63 Maksimaalne peenosiste sisalduse kategooria UF5 (UF3) Minimaalne peenosiste sisalduse kategooria LFN Ülemõõduliste terade kategooria OC85 Üldise terakoostise kategooria GA või GO Purustatud või murenenud terade ja täielikult C100 ümardunud terade kategooria Petrograafiline kirjeldus Määratud Purunemiskindlus LA25 Külmakindlus FNaCl4 Plaatsustegur FI25 1.2. Punktis 5.1.5 on viide „asfaldist katendikihtide ehitamise juhises“ asendatud viitega „EVS 901-3“; 1.3. Punkti 5.1.6 lõppu on lisatud laused: „Objektile tarnitava mustkillustiku tootmisraportid tuleb säilitada digitaalselt kuni objekti garantiiaja lõpuni. Põhjendatud soovi korral tuleb tootmisraportid esitada Tellijale ja/või Insenerile“; 1.4. Punktis 5.1.15 on kehtetu dokumendi viide ,,Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ asendatud kehtivate dokumentide viidetega „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ja „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“;  2 1.5. Punktis 5.2.2 on täiendatud sõnastust: Immutatud kihtide rajamiseks kasutatav jämetäitematerjali peab vastama juhise tabelis 1 esitatud nõuetele, „v.a. purustatud pindade kategooria, mis peab olema vähemalt C90/3 ning“ peenosiste maksimaalne sisaldus peab vastama EVS-EN 13242 kategooria f2 nõudele. ; 1.6. Punktis 6.2 on kehtetu dokumendi viide „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjast“ asendatud kehtiva dokumendi viitega „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“. 2. Kinnitan 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215 kinnitatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhise“ uues redaktsioonis (lisatud käskkirjale). 3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest ja kehtib hangetel, mis on välja kuulutatud alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 SISUKORD Sisseuhatus ................................................................................................................................. 3 1. Üldosa ................................................................................................................................. 4 2. Üldised nõuded aluste projekteerimisel .............................................................................. 5 3. Üldised nõuded aluste ehitamisel........................................................................................ 7 4. Sideainega töötlemata aluste ehitamine ............................................................................ 10 4.1 Aluste ehitamine sidumata segudest .......................................................................... 10 4.2 Aluste ehitamine ridakillustikust ............................................................................... 11 4.3 Aluste ehitamine fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil ............................... 12 4.4 Aluste ehitamine objektil sideaineta segatud segudest .............................................. 13 4.5 Nõuded sideainega töötlemata alustele ...................................................................... 13 5. Bituumensideainega töödeldud aluste ehitamine .............................................................. 15 5.1 Segistis valmistatud mustkillustikust (MUK) alused ................................................ 15 5.2 Aluste ja katete ehitamine immutusmeetodil............................................................. 17 5.3 Nõuded sideainega töödeldud alustele ...................................................................... 19 6. Tööde vastuvõtmine .......................................................................................................... 20 2 SISSEUHATUS Juhis on eelmise, 2012. aastal Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhise“ uusversioon, milles on arvestatud õigusaktides toimunud muudatusi ja Maanteeameti poolt omandatud uusi kogemusi. Juhises on aluste rajamise tehnoloogilisi nõudeid olulisel määral vähendatud ning peamine rõhk on pandud valmis aluse nõuetele. Juhisesse on sisse toodud tööde jooksul teostatavate kontrolltoimingute tabelid, mis lihtsustavad juhises sisalduvate nõuete loetavust ja selgust. Lisaks on juhisesse sisse toodud nõuded sideaineta kohapeal segatud segust aluse rajamiseks. Objektil sideaineta segatud segude kasutamine võimaldab suuremal määral kasutada ära teeobjektil olemasolevat materjali. Juhise sisu on arutatud MTÜ Eesti Asfaldiliiduga ning selle üksikliikmetega, millede tulemused on sisse viidud ühistele arvamustele jõutud kohtades. Maanteeamet tänab erinevaid osapooli nende panuse eest. Juhise tulemusel oodatakse ühiselt riigimaanteede kvaliteedi ja kestvuse paranemist tulevikus. 3 1. ÜLDOSA 1.1 Käesolevas juhises käsitletakse: - aluste ehitamist EVS-EN 13242 kohastest jämetäitematerjalidest: - aluste ehitamist fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil; - aluste ehitamist ridakillustikust. - aluste ehitamist EVS-EN 13285 kohastest sidumata segudest; - aluste ehitamist asfalditehases toodetud mustkillustikust; - aluste ehitamist jämetäitematerjalist bituumensideainetega immutusmeetodil. 1.2 Aluse tüübi valikul tuleb lähtuda käesoleva juhise peatükis 2 kirjeldatust. 1.3 Juhist rakendatakse kõigi Maanteeameti teeprojektide projekteerimisel ja tööde teostamisel sh ka ehitushankel, mis sisaldab projekteerimist lepingus ette määratud ulatuses. Maanteeameti teenistujad on kohustatud hankeid ette valmistades lähtuma antud juhisest. 1.4 Töövõtjale on käesolevas juhises kirjeldatud nõuete järgimine kohustuslikud, kui juhis on töövõtjale lepingus sätestatud. 1.5 Lisaks majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi kvaliteedimäärus) peab projekteerimisel, ehitamisel järgima ka käesolevas juhises kehtestatud täiendavaid nõudeid. 1.6 Käesolevas juhises kasutatakse standardite EVS-EN 13043, EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 peatükis „Terminid ja määratlused“ kasutatud mõisteid ja standardites käsitlemata järgnevaid mõisteid: - AKÖL 20 – objekti kahekümnenda aasta eeldatav keskmine ööpäevane liiklussagedus autot ööpäevas (a/ööp); - Killustik – jämetäitematerjalid, fraktsioneerimata täitematerjalid ja sidumata segu; - Fraktsioneeritud killustik – jämetäitematerjalid fraktsiooniga 16/32 mm, 32/63 mm või 63/120 mm; - Kiilumiskillustik – jämetäitematerjal, mida kasutatakse fraktsioneeritud killustiku „kiilumiseks“. Sobivad kiilumiskillustiku fraktsioonid on 4/16 mm, 8/12 (8/11 mm) mm, 12/16 mm (11/16 mm) või 16/32 mm. - Ridakillustik – jämetäitematerjal, mille d ≥ 4 mm ja D=31,5 või 63 mm ning mille kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20% kuni 70%; - Mustkillustik (MUK) – jämetäitematerjali ja bituumensideaine segamisel saadav materjal; - Aluse ülakiht ja alakiht – rajatavad alused, mille paksused ületavad 25 cm, jaotatakse kaheks - ülakiht ja alakiht. Ülakihi paksus on 10-15 cm. 4 2. ÜLDISED NÕUDED ALUSTE PROJEKTEERIMISEL 2.1 Sideainetega töötlemata aluste rajamiseks kasutatakse sidumata segusid (juhise pt 4.1), ridakillustikku (juhise pt 4.2.), fraktsioneeritud killustikku (juhise pt 4.3) või objektil sideaineta segatud segusid (juhise pt 4.4). Aluste rajamiseks kasutatavate täitematerjalide omaduste valikul projektis tuleb lähtuda käesoleva juhise tabelis 1 või tabelis 2 esitatud nõuetest. 2.2 Bituumensideainega töödeldud aluste rajamiseks kasutatakse asfalditehastes valmistatud mustkillustikku (nn MUK, juhise pt 5.1.) või immutusmeetodil rajatud aluseid (juhise pt 5.2). Immutatud katteid (juhise pt 5.2) võib kasutada ajutise kattekihi ehitamiseks etapiviisilisel ehitamisel. 2.3 Aluse tüübi valikul on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal saadaolevatest materjalidest (karjääridest), muuhulgas ka objektil saadaolevate materjalide taaskasutamisest (freesitud või purustatud asfalt). Objektilt omandatav taaskasutatav täitematerjal tuleb võimalusel täielikult ära kasutada samal objektil, kasutades taaskasutatavat täitematerjali sidumata segudes, fraktsioneeritud killustiku kiilumiseks, objektil segatud sideaineta segudes (juhise pt 4.4 ) või stabiliseeritud katendikihtide ehitamiseks (vt. „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“). 2.4 Sidumata segude korral on eelistatud poorse koostisega sidumata segude kasutamine (GO ja GP). 2.5 Teekonstruktsiooni alusest peab olema tagatud vee väljajuhtimine külgkraavidesse (või torudreenidesse) ja dreenkihti. Võimalusel tuleb alus projekteerida ja rajada terve mulde laiuselt, võimaldamaks vee eemalejuhtimist katendikonstruktsioonist. 2.6 Kui teeremondi korral killustikaluse alla jäävatel kihtidel ei ole tagatud kogu mulde laiuselt filtratsioonimoodul ≥ 1 m/ööp (katsestandardi EVS 901-20 järgi määratuna) vähemalt 20cm sügavuseni mõõdetuna killustikaluse alapinnast, siis on alustes sidumata segude ning objektil sideaineta segatud segude kasutamine keelatud ning alus tuleb ehitada kogu mulde laiuselt fraktsioneeritud killustikust või ridakillustikust. Juhul kui kihi rajamine mulde laiuselt ei ole võimalik, siis tuleb projektis ette näha täiendavad meetmed (nt torudreenid või dreenivad geosünteedid), millega juhitakse vesi alusest ja teekonstruktsioonist välja. 2.7 Katendikihtides kasutatavate aluste tüübid ja kihtide paksused määratakse projektis või teetööde kirjeldustes lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi tüüplahenditest. 2.8 Kompenseerimaks nõrgemate omadustega täitematerjalide (LA40 ja F8) kasutamist alustes, tasub projekteerimisel kaaluda kihi stabiliseerimist vastavalt „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhisele“. Stabiliseerimise korral on lubatud ainult kompleksstabiliseerimine, mis võimaldab eelpool viidatud omadustega täitematerjale kasutada kuni liiklussageduseni AKÖL 20 < 3000 (vt. „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“). 2.9 Aluse paksuste ja materjalide koguste optimeerimiseks tasub projekteerijal kaaluda ka mehaanilist stabiliseerimist vastavat funktsiooni omavate geosünteetidega. 5 2.10 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on kuni 15 cm, siis tuleb aluse rajamisel kasutada sidumata segusid fr 0/31,5 mm (tabeli 3 positsioon 1 või positsioon 2) või ridakillustikku fr 4/32 mm (tabel 5). 2.11 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on 16-25 cm, siis tuleb aluse rajamisel kasutada sidumata segusid fr 0/63 mm (tabeli 3 positsioon 3 või positsioon 4) või ridakillustikku fr 4/63 mm (tabel 5). 2.12 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on üle 25 cm, siis tuleb alus rajada mitmekihilisena, lähtudes eelpool kirjeldatud nõuetest, sealjuures ülemises kihis tuleb kasutada sidumata segu fr 0/31,5 mm või ridakillustikku 4/32 mm ning aluse ülemise kihi paksus ei või olla väiksem kui 10 cm ega suurem kui 15 cm. 2.13 Fraktsioneeritud killustikust alustes kasutatavate fraktsioonide valikul tuleb lähtuda järgnevast: - 12 kuni 17 cm paksuste ühekihiliste aluste või aluste ülakihtide ehitamisel tuleb kasutada fraktsioneeritud killustikku fr 16/32 mm; - 18 kuni 25 cm paksuste ühekihiliste aluste või aluste ülakihtide ehitamisel tuleb kasutada fraktsioneeritud killustikku fr 32/63 mm. - Kahekihiliste fraktsioneeritud killustikust aluste alakihid tuleb rajada fr 32/63 mm või fr 63/120 mm fraktsioneeritud killustikust. 6 3. ÜLDISED NÕUDED ALUSTE EHITAMISEL 3.1 Talvel ehitatud konstruktsioonidele tohib aluseid ehitada peale alumiste konstruktsioonide täielikku sulamist ja veelkordset tihendamist. Sulamist kontrollitakse töövõtja poolt teostatavate proovisurfidega omanikujärelevalve või tellija esindaja poolt ette näidatud iseloomulikes kohtades (nt avatud maastikul, varjulistes kohtades jms). Proovisurfide tagasitäitmisel tuleb tagada kõikide konstruktsioonikihtide homogeensus ja tihendatus. 3.2 Kõik objektile tarnitavat täitematerjalid peavad vastama käesolevas juhises kirjeldatud nõuetele. Täitematerjalide vastavust peab tõendama tootja poolt väljastatud deklaratsioonidega. Täitematerjale, mille nõutavad omadused ei ole tõendatud ja tootja poolt deklareeritud, ei tohi püsivalt teekonstruktsiooni paigaldada. 3.3 Aluste ehitamine on keelatud, kui alloleva konstruktsioonikihi materjali niiskusesisaldus on suurem EVS-EN 13286-2 modifitseeritud Proctorteimiga määratud optimaalsest niiskusesisaldusest +0,5% võrra. 3.4 Alused rajatakse aluspinnale, mille kõrgused, kalded, tasasus ja tihedus on kontrollitud ning vastavad lepingus kehtestatud nõuetele. Projektkõrguste, kallete, tasasuste ja tiheduse lubamatute hälvete puhul tuleb aluspind enne aluse rajamist parandada. 3.5 Rajatud aluse paksuse hulka ei loeta aluse kihti, mis on aluspinnaga (näiteks dreenkihiga) segunenud. Aluse kiht, mis on segunenud aluspinnaga (näiteks dreenkihiga), loetakse aluspinna paksuse (näiteks dreenkihi paksuse) hulka. 3.6 Liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 3000 korral on soovitatav fraktsioneeritud killustiku ja alumise konstruktsioonikihi vahel kasutada eraldavat ja filteerivat funktsiooni omavat geosünteedi kihti. Juhul kui projektis ei ole öeldud teisiti, võib Töövõtja aluspinnaga segunemise vältimiseks kasutada eristavaid, kuid vett läbilaskvaid geosünteedi kihti ka juhul, kui projekt seda ette ei näe ja otseselt ei keela. 3.7 Aluste valmimisel tuleb järgmine konstruktsioonikiht rajada võimalikult kiiresti. 3.8 Teetöid peab dokumenteerima „Ehitusseadustiku“ § 15 alusel kehtestatud nõuetele ja Maanteeameti poolt kehtestatud korrale. 3.9 Kaetud tööde vastuvõtmisel lähtutakse „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“. 3.10 Ilma tellijapoolse nõusolekuta on alustes erineva petrograafilise päritoluga täitematerjalide kooskasutamine keelatud (välja arvatud looduslikest kruusadest valmistatud täitematerjalide korral). Taaskasutatavate täitematerjalide kasutamise korral tuleb kinni pidada käesolevas juhises kirjeldatud tingimustes. 7 Tabel 1. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik) Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 Nr. 5 Nr. 6 Nr. 72) ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede kahekihil. aluste üla- AKÖL 20 3000-6000 AKÖL 20 3000-6000 ühekihil. alused, kui AKÖL 20 500-3000 aluste alakihid, kui ühekihilised alused ning sõiduautodele mõeldud parklate aluste ülakihid ja aluste ülakihid ja AKÖL 20 ≥ 6000 AKÖL 20 ≥ 6000 AKÖL 20 ≥ 6000 Evaj > 275 MPa1) AKÖL 20 < 500 ja alakihid, kui ühekihil.alused Evaj > 275 MPa Evaj ≤ 275 MPa aluste alakihid alused Omadus Terastikulise koostise GC80/20 kategooria Purustatud või murenenud terade ja C90/3 C90/3 C90/3 C90/3 C50/10 C50/10 C50/30 täielikult ümardunud terade kategooria Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud Määratud Määratud Määratud - Purunemiskindlus LA30 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA40 Külmakindlus3) F2 F4 F4 F4 F4 F4 F8 Külmakindlus 1% NaCl FNaCl4 - - - - - - lahuses Plaatsustegur FI20 FI20 FI20 FI20 FI35 FI35 FI35 Peenosiste sisalduse f2 f4 f4 f4 f4 f4 f4 kategooria 8 Tabeli 1. märkused: 1. Ühekihiliste aluste ja aluste ülakihtide ehitamisel kasutatavale materjalile LA25 ja FNaCl4 kategooria nõude vajaduse määrab Tellija enne pakkumuste küsimist, lähtudes eeldatavast arvutuslikust liiklusintensiivsusest AKÖL 20, nõutavast Evaj > 275 MPa katte peal ja nõude rakendamise majanduslikust otstarbekusest. Projekteerijal tuleb esitada Tellijale katendiarvutuste käigus kooskõlastamiseks minimaalselt kaks katendikonstruktsiooni alternatiivi koos maksumuste võrdlusega: tardkivi või tardkivi asemel MUKi kasutamisega aluses. Katendikonstruktsioonis peab ainult MUK-i kasutamise korral selle alla jääma fraktsiooniga 32/63 karbonaatsest killustikust kiilutud alus 15- 20cm paksuselt. 2. Taaskasutatavate purustatud betoonitäitematerjalide, mille pH > 11, kasutamine on keelatud otseses kokkupuutes alumiiniumist või galvaniseeritud terasest konstruktsioonide või nende osadega. 3. Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F2, F4 ja F8 loetakse tõendatuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida. 9  4. SIDEAINEGA TÖÖTLEMATA ALUSTE EHITAMINE 4.1 Aluste ehitamine sidumata segudest 4.1.1 Sidumata segudest aluste ehitamisel kasutatakse EVS-EN 13285 kohast täitematerjalide segu. Sidumata segud peavad vastama tabelis 2 esitatud nõuetele. 4.1.2 Objektile tarnitava fr 0/31,5 ja 0/63 mm GA ning GO kategooria sidumata segude terastikuline koostis peab jääma tabelis 3 toodud piiridesse. Teise tähistuse või segu terakoostise kategooria korral (nt GP) peab objektile tarnitava segu terastikuline koostis vastama standardis EVS-EN 13285 kirjeldatule. Sidumata segu terastikuline koostis võib hälbida tootja poolt deklareeritud terastikulisest koostisest tabelis 4 esitatud hälvete võrra. Teise tähistuse või segu terakoostise kategooria korral võib segu hälbida standardis EVS-EN 13285 kirjeldatud piirides. Tabel 2. Minimaalsed nõuded EVS-EN 13285 kohastele sidumata segudele ja sidumata segudes kasutatavatele täitematerjalidele Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 Nr. 5 sõiduautodele mõeldud AKÖL 20 3000-8000 AKÖL 20 3000-8000 ühekihilised, jalg- ja AKÖL 20 500-3000 ühekihilised alused jalgrattateede ning AKÖL 20 > 8000 aluste ülakihid ja aluste ülakihid ja AKÖL 20 < 500 ühekihil. alused ühekihil. alused parklate alused aluste alakihid Omadus 0/31,5 või 0/31,5 või 0/31,5 või 0/31,5 või 0/31,5 või Segu tähistus 0/63 0/63 0/63 0/63 0/63 Maksimaalne peenosiste sisalduse UF5 (UF3) UF5 (UF3) UF5 (UF3) UF5 (UF3) UF5 (UF3) kategooria Minimaalne peenosiste LFN LFN LFN LFN LFN sisalduse kategooria Ülemõõduliste terade OC85 OC85 OC85 OC85 OC85 kategooria Üldise terakoostise GA, GB, GC, GA või GO GA või GO GA või GO GA või GO kategooria GO, GP, GE, Purustatud või murenenud terade ja C100 C90/3 C50/10 C50/10 C50/30 täielikult ümardunud terade kategooria Petrograafiline Määratud Määratud Määratud Määratud - kirjeldus Purunemiskindlus LA25 LA30 LA35 LA35 LA35 Külmakindlus FNaCl4 F4 F4 F4 F4 Plaatsustegur FI25 FI25 FI25 FI35 FI35  Tabeli 2 märkused: - Täitematerjali külmakindluse kategooria F4 loetakse tõendatuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida. - Sulgudes märgitud maksimaalse peenosiste sisalduse kategooria UF3 kehtib 0/63 mm segude korral. Tabel 3. Sidumata segu tootja poolt deklareeritud tüüpilise terakoostise piirid kõver Sõela ava, mm Sõel- Segu 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Pos. Läbib sõela, massi-% 1 GA 100 85-99 63-77 43-57 30-42 22-33 15-30 5-15 0-5 0/31,5 2 GO 100 85-99 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 0-5 3 GA 100 85-99 - 63-77 43-57 30-42 22-33 15-30 5-15 - 0-3 0/63 4 GO 100 85-99 - 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 - 0-3 Tabel 4. Lubatud hälbed sidumata segu tootja poolt deklareeritud tüüpilisest terakoostisest Sõela ava, mm Segu Pos. 31,5 16 8 4 2 1 0,5 Hälve sõelal, massi-% 1 ja 2 0/31,5 - ±8 ±8 ±7 ±7 ±5 ±5 3 ja 4 0/63 ±8 ±8 ±7 ±7 ±5 ±5 - 4.1.3 Liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 3000 korral on sidumata segudes taaskasutatavate täitematerjalide kasutamine keelatud. Sidumata segudes taaskasutatavate täitematerjalide kasutamine on lubatud AKÖL 20 < 3000 korral ning sõiduautodele mõeldud parklate ja jalg- ning jalgrattateede killustikalustes. 4.1.4 Sidumata segust aluse paigaldatava kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 2,5D (D on kasutatava täitematerjali suurima tera suurus) kuid mitte väiksem kui 10cm. Sidumata segust aluse paigaldatava kihi maksimaalne paksus tohib olla kuni 25cm. 4.1.5 Sidumata segude kruntimine tuleb teostada vahetult enne järgmise kihi paigaldamist, kui lepingutingimused seda nõuavad. Vajadusel tuleb teeprojektis ette näha ühekordne pindamine. 4.1.6 Sidumata segu peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab ühtlase ja nõuetele vastava terastikulise koostisega materjali kogu tee ristlõike ulatuses. Vajadusel tuleb ehitatavat alust mõõdukalt niisutada, sealjuures vältides peenosiste väljapesemist. Visuaalsel hindamisel peab sidumata segudest aluse pealispind olema ühtlase struktuuriga. 4.1.7 Tellija võib projektis ette näha tabelis 3 toodud terakoostise kategooriatest erineva sõelkõveraga sidumata segude kasutamise. 4.2 Aluste ehitamine ridakillustikust 4.2.1 Ridakillustikus kasutatavad jämetäitematerjalid peavad vastama käesoleva juhise tabelis 1 esitatud nõuetele. Objektile tarnitava ridakillustiku terastikulise koostise piirid ja lubatud hälbed kesksõelal peavad vastama EVS-EN 13242 mõistes kategooriate GC80/20 ja GTC20/17,5 nõuetele (tabel 5) ning kesksõela (avaga D/2 mm) läbindi hälve tootja poolt deklareeritud tüüpterakoostisest võib hälbida ± 17,5%. 11 Tabel 5. Ridakillustikust aluse täitematerjali terastikulise koostise piirid (GC80/20 ja GTC20/17,5) Sõela ava, mm Fr. 90 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Hälve sõela, massi-% 4/32 100 98-100 80-99 20-70 - 0-20 0-5 - - 0-4 4/63 100 98-100 80-99 - 20-70 - - 0-20 0-5 - - 0-4 4.2.2 Ridakillustikust valmistatud aluse pealispind peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase struktuuriga. 4.3 Aluste ehitamine fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil 4.3.1 Fraktsioneeritud killustik (täitematerjal) peab vastama käesoleva juhise tabelis 1 esitatud nõuetele. 4.3.2 Fraktsioneeritud killustikust aluse ülakiht või ühekihiline alus tuleb ehitada kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest kiilumiskillustiku kulunormidest: - Fraktsioneeritud killustiku fr 16/32 mm korral - kiilumiskillustik fr 8/12, fr 4/16 mm või fr 8/16 mm, kulunormida 25 kg/m2; - Fraktsioneeritud killustiku fr 32/63 mm korral – kiilumiskillustik fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m2, või fr 16/32 mm, kulunormiga 35 kg/m2, mis omakorda kiilutakse kiilumiskillustikuga fr 8/12 mm, fr 4/16 mm või fr 8/16 mm, kulunormiga 15 kg/m2; - Fraktsioneeritud killustiku fr 63/120 mm korral – kiilumiskillustik fr 16/32 mm, kulunormiga 30 kg/m2, mis omakorda kiilutakse kiilumiskillustikuga fr 8/12 mm, fr 4/16 mm või fr 8/16 mm, kulunormiga 20 kg/m2; - Tardkivist valmistatud fraktsioneeritud killustikust aluse kiilumiseks kasutatakse tardkivist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali fraktsiooniga 0/32 mm; 4.3.3 Kiilumiskillustiku kulunormi hinnatakse teostatud töömahtude ja objektile tarnitud kiilumiskillustiku saatelehte alusel. Arvutuslikult määratud tegelik kiilumiskillustiku kulunorm ei tohi olla suurem kui 5 kg/m2 võrra juhises või lepingus ettenähtud kulunormist. 4.3.4 Taaskasutatavate täitematerjalide (freesitud või purustatud asfalt) kasutamine kiilumiseks on liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 1500 korral keelatud. Taaskasutatavate täitematerjalidega kiilumine on lubatud AKÖL 20 < 1500 korral, sõiduautode parklate ja jalg- ning jalgrattateede ehitamisel juhul, kui see on Tellijaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud. 4.3.5 Kui fraktsioneeritud killustikust aluse kiilumiseks kasutatakse taaskasutatavat täitematerjali (freesitud või purustatud asfalt), tohib kiilumistöödega alustada alles siis, kui põhifraktsioonist killustikaluse paksus on mõõdetud ja vastab lepingus ettenähtud kihipaksusele. Kiilumiseks kasutatava taaskasutatava materjali kulunorm ei tohi olla suurem kui 50 kg/m2. 4.3.6 Kiilumiseks kasutatav taaskasutatav täitematerjal peab vastama EVS-EN 13108-8 nõuetele, sh järgnevatele nõuetele: - 40 RA 0/16 või 63 RA 0/32 - LA35 12 4.3.7 Aluse kihtide materjal laotatakse konstruktsiooni sõltuvalt kasutatavate fraktsioonide arvust kihtidena. Tööde käigus tuleb vältida erinevates kihtides kasutatavate fraktsioonide segunemist laotamisel. 4.3.8 Nii aluse ehitamisel kui ka kiilumiskillustiku paigaldamisel ning tihendamisel tuleb vältida terade purunemist. 4.4 Aluste ehitamine objektil sideaineta segatud segudest 4.4.1 Liiklussageduse AKÖL 20 < 3000 tingimusel võib asfalt- ja pinnatud katete aluseks ette näha ka objektil „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud nõuetele vastava segamisfreesiga segatud ja tihendatud katendikonstruktsioone, sealjuures sideaineid lisamata. Objektil sideaineta segatud segudest rajatavate aluste eesmärk on võimalikult suurel määral kasutada ära kas tervelt või osaliselt olemasoleva teekatendi konstruktsioonis olevaid materjale (sh korduvkasutatav asfalt). 4.4.2 Olemasoleva teekonstruktsiooni segamissügavuse ulatuses tuleb töövõtjal teostada katendikonstruktsioonis sisalduvate materjalide terastikulise koostise uuringud, lähtudes „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ ette nähtud eeluuringute põhimõtetest, sealjuures arvestades, et olemasolevates katendikonstruktsiooni kihtides sisalduvat lahustuva sideaine sisaldust ei ole vaja määrata. 4.4.3 Objektil sideaineteta segatud aluste rajamisel peab juurde lisatava jämetäitematerjali omadused EVS-EN 13242 mõistes vastama vähemalt kategooriate GC80/20, f4, LA35, FI50, F4 ja C50/30 nõuetele. 4.4.4 Objektil sideaineteta segatud aluste rajamisel peavad juurde lisatava fraktsioneerimata täitematerjali omadused EVS-EN 13242 mõistes vastama vähemalt kategooriate GA75, f22, LA35, FI35, F4 ja C50/30 nõuetele. 4.4.5 Objektil sideaineta segatud segust aluste ehitamisel peab segu terakoostis peale segamisfreesimist vastama tabelis 5 nõutud terastikulise koostise piiridele. Tabel 5. Objektil sideaineta segatud segu terastikuline koostis Sõela ava, mm 63 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Läbib sõela, massi-% 100 80-100 50-78 31-60 18-46 10-35 6-26 0-15 0-10 4.4.6 Objektil sideaineteta segatud segu nõuetele vastavuse kontroll tuleb teostada, lähtudes „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud nõuetele, sealjuures arvestades, et segusse sideaineid juurde ei lisata ning sideaine sisalduse ja segu tugevusomaduste kontrolli teostama ei pea. 4.4.7 Objektil sideaineta segatud segust rajatud aluse geomeetrilised omadused peavad vastama „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise“ nõuetele. 4.5 Nõuded sideainega töötlemata alustele 4.5.1 Sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust ehitatud aluse geomeetrilised omadused peavad vastama kvaliteedimääruses kirjeldatule. Visuaalsel hindamisel peab sidumata segust, ridakillustikust, fraktsioneeritud killustikust või objektil sideaineta segatud segust alus olema üleandmisel ühtlase pinnastruktuuriga. 13 4.5.2 Sidumata segust, ridakillustikust, fraktsioneeritud killustikust aluste rajamisel tuleb töövõtjal täitematerjalide omaduste vastavust deklaratsioonile ja lepingu nõuetele kontrollida vähemalt üks kord enne täitematerjalide paigaldamist konstruktsiooni ning katseprotokollid tuleb esitada Insenerile. Objektil sideaineta segatud segude korral kontrollitakse objektile tarnitavate täitematerjalide omadusi vastavalt eelpool kirjeldatule. 4.5.3 Täitematerjalide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib kasutada katseprotokolle, mis on välja antud tööde teostamisega samal aastal ning on väljastatud akrediteeritud labori poolt. 4.5.4 Sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust aluste rajamise käigus tuleb Töövõtjal täitematerjalide omaduste vastavust deklaratsioonile ja lepingu nõuetele kontrollida vähemalt üks kord objektile tarnitud 6000 tonni täitematerjali kohta, sealhulgas sidumata segude terastikulise koostise vastavust nõuetele tuleb Töövõtjal kontrollida vähemalt üks korda iga objektile tarnitud 1500 tonni kohta. Objektil sideaineta segatud segude korral kontrollitakse täitematerjalide omadusi iga 6000 tonni objektile tarnitud täitematerjali kohta. 4.5.5 Kui täitematerjalide külmakindlus on varasemalt juba tõendatud, st täitematerjali külmakindlus vastab nõudele või külmakindluse kategooriate F2, F4 või F8 nõudmise korral täidab täitematerjal veeimavuse tingimuse WA24 ≤ 1, siis külmakindlust jooksvalt iga 6000 tonni tarnitud täitematerjali kohta kontrollima enam ei pea. 4.5.6 Objektile tarnitud täitematerjalide proovid tuleb võtta Töövõtja poolt Inseneri juuresolekul vastavalt standardis EVS-EN 932-1 kirjeldatule. Proovid tuleb üle anda Insenerile, kes toimetab proovid akrediteeritud katsetega laborisse. 4.5.7 Tihendatud sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust aluse mistahes punktist võetud juhuslik proov ei tohi sisaldada üle 7% peenosiseid (alla 0,063 mm suurusega osiseid). Tihendatud sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust alusest kontrollitakse peenosiste sisaldust kahtluse korral. 4.5.8 Tihendatud kihist tuleb kõik proovid võtta Töövõtja poolt Inseneri või Tellija esindaja poolt ettenäidatud kohast, lähtudes „Sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalidest proovivõtu katsemetoodikas“ (Maanteeameti peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230) kirjeldatud põhimõtetest. Proovid tuleb üle anda Insenerile, kes toimetab proovid akrediteeritud katsega laborisse. 4.5.9 Aluse tihendatust kontrollitakse vastavalt kvaliteedimääruses kirjeldatule. Sõidutee aluse või jalg- ja jalgrattatee (mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks) aluse tihenduse vastavust nõuetele võib kontrollida ka plaatkoormuskatsega (EVS 934) ning sellisel juhul peab elastsusmoodul EV2 tihendatud kihi pinnal olema ≥ 150 MPa ning EV2/EV1 suhe peab olema ≤ 2,5. 4.5.10 Objektil sideaineta segatud segudest aluse korral kontrollitakse tihedust lähtudes „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatust. 14 5. BITUUMENSIDEAINEGA TÖÖDELDUD ALUSTE EHITAMINE 5.1 Segistis valmistatud mustkillustikust (MUK) alused 5.1.1 Mustkillustikust MUK 16 (tabel 6) ja MUK 32 (tabel 7) ehitatakse aluste ülakihte püsikatenditele. Kitsalt fraktsioneeritud mustkillustikku MUK 4/8 (tabel 8), MUK 8/12 (tabel 9) ja MUK 12/16 (tabel 10) kasutatakse kiilumiseks tardkivimitest valmistatud täitematerjalidest immutatud aluste ehitamisel, nn grittimisel või pindamisel. 5.1.2 Mustkillustikus kasutatav jämetäitematerjal vastama EVS-EN 13043 mõistes vähemalt kategooriate GC85/20, C50/10, LA30, FI25, F4, f4 nõuetele või lepingus nõutule. Mustkillustikus kasutatav peentäitematerjal peab vastama GF85 nõuetele. Mustkillustikus kasutatav fraktsioneerimata täitematerjali peab vastama GA85 nõuetele. 5.1.3 Pindamistöödel peab mustkillustikus kasutatava täitematerjali valikul lähtuma kehtivas „Pindamisjuhises“ kirjeldatud omadustest. 5.1.4 Mustkillustikust ehitatava aluse ühe kihi paksus peab jääma vahemikku 5-10 cm. 5.1.5 Aluste ehitamiseks ning kiilumis- ja pindamistöödeks kasutatavad mustkillustikud peavad olema valmistatud asfalditehastes. Mustkillustiku seguretsept tuleb koostada ja kooskõlastada lähtudes kehtivas EVS 901-3 kirjeldatust. 5.1.6 Mustkillustiku tootmiseks kasutatava asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurirežiimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava mustkillustiku tootmisraportid tuleb säilitada digitaalselt kuni objekti garantiiaja lõpuni. Põhjendatud soovi korral tuleb tootmisraportid esitada Tellijale ja/või Insenerile. 5.1.7 Objektile tarnitava mustkillustiku katseline (lahustuv) bituumenisisaldus ei tohi olla väiksem vastava mustkillustiku segutüübi minimaalsest bituumensideaine sisaldustest (tabelite 8 kuni 12 märkused). 5.1.8 Tabelite 8 kuni 12 märkustes toodud minimaalsed sideaine sisaldused kehtivad juhul, kui MUK-i koostises olevate terade kaalutud keskmine näivtihedus on 2,65 Mg/m3. Tegelikku minimaalse sideaine sisalduse piiri tuleb korrigeerida, lähtudes mustkillustiku retseptis esitatud terade kaalutud keskmisest näivtihedusest vastavalt . Mustkillustikust võetakse proovid lähtudes kehtivast „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud proovivõtu protseduuridest. 5.1.9 Mustkillustikku transportimisel tuleb kinni pidada kehtivas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud nõuetest. 5.1.10 Mustkillustikku ei tohi laotada märjale ja määrdunud alusele. Mustkillustik laotatakse aluspinnale, mille kõrgused, kalded, tasasus ja tihedus on kontrollitud ning nõuetekohased. Projektkõrguste, kallete, tasasuste ja tiheduse lubamatute hälvete puhul tuleb aluspind enne mustkillustiku paigaldamist parandada. 5.1.11 Mustkillustikust kihte ei või laotada õhutemperatuuril alla +5°C. Laotamisel nimetatud temperatuurist madalamal positiivsetel temperatuuridel tuleb kasutada segu töödeldavust parandavaid lisandeid (viskoossust alandavaid lisandeid). 15  Mustkillustikust kiht tuleb paigaldada kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. 5.1.12 Aluste rajamisel tuleb mustkillustiku laotamiseks kasutada asfaldilaoturit. Mustkillustik tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei pea automaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt mahasõidud, laiendused). Automaatjuhtimissüsteemi mittekasutamise otsustab Insener. Käsitsi laotatakse mustkillustikku ainult erandkorras väikesemahuliste tööde puhul. 5.1.13 Laoturi punkris ei tohi kuuma mustkillustiku temperatuur olla bituumeni 50/70 või 70/100 kasutamisel ≤ 130°C. Mustkillustiku temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle tühjendamist laoturisse ja kirjalikult fikseerida temperatuur protokollis (protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning mustkillustiku temperatuuri). Inseneri ja Töövõtja vaheliste erimeelsuste korral tuleb temperatuuride mõõtmine teostada veoki kastist vastavuses standardiga EVS-EN 12697-13. Laoturi punkris peab töötamise ajal olema alati vähemalt nii palju materjali, et transportöörid oleks kogu pikkuses kaetud. 5.1.14 Kui paigaldamine katkeb ja tekib võimalus, et MUK jahtub alla lubatud temperatuuri, siis tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga või sellest kuni 30º nurga all. Paigaldamise jätkamiseks tuleb juba paigaldatud paani otsast eemaldada pealesõiduramp ja nii palju segu, et kate oleks jätku kohalt tasane, ühtlase koostisega ning nõutud tihedusega. 5.1.15 Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all ehitamisel laotatava paani lõpetamisel ehitada pealesõiduramp kaldega 1:20. Ebatasasused tuleb tähistada vastavalt kehtivatele Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ja „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ juhendi nõuetele. 5.1.16 Tihendamisel peab mustkillustikust kiht saavutama nõutava tasasuse. Tihendamisel tuleb vältida täitematerjali purunemist. Tihendatav mustkillustik ei tohi rulli ees nihkuda ega moodustada lainet. Rullid peavad liikuma sujuvalt ega tohi peatuda veel lõplikult tihendamata kihil muul otstarbel kui suuna muutmiseks. Vibrorullide vibreerimisrežiim tuleb enne sõidusuuna muutmist välja lülitada. Iga järgmine rulli käik peab eelmist katma umbes 30 cm ulatuses. Jälge tuleb vahetada jahtunud osal. Rullimist alustatakse paani äärelt. Mustkillustiku kleepumise vältimiseks rulli valtsidele tuleb neid veega või erilahusega niisutada. Keelatud on kasutada diiselkütust, petrooleumi või muid bituumenit kahjustavaid vedelikke. Vajalik tihendamine tuleb teostada enne kihi jahtumist. 5.1.17 Enne järgmise projektse kihi paigaldamist tuleb veenduda, et MUK-i pinnal puuduvad defektid. Defektsed kohad tuleb parandada kas projektse MUK-iga või järgneva konstruktsioonikihi asfaltseguga. 16 Tabel 6. MUK 16 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 20 31,5 63 Läbib sõela, massi-% MIN 0 0 0 0 3 5 7 7 7 20 100 MAX 4 5 7 7 8 9 12 17 70 100 Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 2,4% Tabel 7. MUK 32 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 20 31,5 63 Läbib sõela, massi-% MIN 0 - - - - 0 0 0 0 15 - 75 100 MAX 6 - - - - 12 15 20 35 55 - 100 Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 2,0% Tabel 8. MUK 4/8 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 6,3 8 12,5 16 31,5 40 Läbib sõela, massi-% MIN 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100 MAX 3 3 4 4 5 5 10 70 100 Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 1,1% Tabel 9. MUK 8/12 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 10 12,5 16 31,5 40 Läbib sõela, massi-% MIN 0 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100 MAX 3 3 4 4 5 5 5 10 70 100 Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 0,9% Tabel 10. MUK 12/16 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 12,5 14 16 20 31,5 40 Läbib sõela, massi-% MIN 0 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100 MAX 3 3 3 4 4 5 5 10 70 100 Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 0,7% 5.2 Aluste ja katete ehitamine immutusmeetodil 5.2.1 Aluste ehitamisel rajatakse immutatud kiht samaaegselt aluse ülakihiga, st immutuskihi rajamine moodustab tehnoloogiliselt kiilumismeetodil aluse ehitamisega ühtse terviku. Sidumata segudest konstruktsioonikihte ei immutata. 5.2.2 Immutatud kihtide rajamiseks kasutatav jämetäitematerjali peab vastama juhise tabelis 1 esitatud nõuetele, v.a. purustatud pindade kategooria, mis peab olema vähemalt C90/3 ning peenosiste maksimaalne sisaldus peab vastama EVS-EN 13242 kategooria f2 nõudele. 17 5.2.3 Immutamiseks võib kasutada EVS 901-2 nõuetele vastavaid bituumenemulsioone (baasbituumeni penetratsioon 160/220 või pehmem) C50B4, C60B3, C65B4, C67B3, C69B3, teebituumeneid penetratsiooniga 160/220 või pehmem, pehmeid teebituumeneid ning asulavälistel teedel põlevkivibituumeneid PB-4 ja PB-5. Laotatava sideaine kiht peab katma immutatava pinna ühtlaselt. 5.2.4 Aluse immutatud ülakiht ehitatakse kahest kuni kolmest killustiku fraktsioonist olenevalt immutatud kihi vajalikust paksusest ja killustiku suurima fraktsiooni terajämedusest. 5.2.5 Põhifraktsiooni killustiku suurima tera suurus (D) ei tohi ületada 90% tihendatud kihi paksusest 5.2.6 Vahetuse jooksul ehitatava lõigu pikkus tuleb valida lähtudes asjaolust, et vahetuse jooksul suudetakse valitud lõigul teostada immutatud kihi rajamine kuni lõpptihendamiseni. 5.2.7 Fraktsioneeritud killustikust aluse immutatud ülakiht või immutatud ühekihiline alus tuleb ehitada liikluseks suletud alal kiilumismeetodil, juhindudes tabelis 11 ja tabelis 12 kirjeldatud killustiku ja sideaine kulunormidest. 5.2.8 Tabelis 11 ja 12 toodud sideainete kulunormid on taandatud puhtale sideainele. Põhifraktsiooni killustiku ja kiilumiskillustiku ning sideaine kulunorme võib korrigeerida vajadusel Inseneri või Tellija esindajaga kooskõlastatuna. 5.2.9 Immutustööde tegemise ajal peab õhutemperatuur olema vähemalt +10 kraadi. 5.2.10 Liikluse võib avada täielikult valmisehitatud ja tihendatud alusel, piirates liikumiskiirust kuni aluse formeerumiseni 30 km/h. 5.2.11 Enne immutatud alusele asfaltsegu paigaldamist või pindamist tuleb eemaldada aluselt lahtine kiilumiskillustik ning parandada tekkinud löökaugud ja ebatasasused näiteks asfaltseguga. Tabel 11. Immutatud katte ja aluse ehitamine 4 kuni 6 cm paksuselt Kulunorm Töö nimetus Kate Alus Immutuskihi põhifraktsiooni fr 16/32 mm laotamine, cm 4 või 6 4 või 6 Eeltihendamine, kordusläbikud 4-6 4-6 Eeltihendatud fr 16/32 mm killustikust kihile sideaine 1,4-2,0 2,4-3,0 valamine, kg/m2 Kiilumiskillustiku fr 4/16 mm või 8/16 mm või fr 8/12 (8/11) 14-16 14-16 mm laotamine, kg/m2 Tihendamine, kordusläbikud 3-5 4-5 Sideaine valamine, kg/m2 1,6-2,2 - Kiilumiskillustiku fr 4/8 mm või 5/8 mm laotamine, kg/m2 10 - Tihendamine, kordusläbikud 3-4 - Tabel 12. Immutatud katte ja aluse ehitamine 2 kuni 4 cm paksuselt Kulunorm Töö nimetus Kate Alus Immutuskihi põhifraktsiooni fr 16/32 mm laotamine, cm 2 või 4 2 või 4 Eeltihendamine, kordusläbikud 3-5 3-5 18  Eeltihendatud fr 16/32 mm killustikust kihile sideaine 1,4-1,8 1,8-2,2 valamine, kg/m2 Kiilumiskillustiku fr 4/16 mm või 8/16 mm või fr 8/12 (8/11) 14-16 14-16 mm laotamine, kg/m2 Tihendamine, kordusläbikud 3-4 3-4 5.3 Nõuded sideainega töödeldud alustele 5.3.1 Mustkillustikust aluse geomeetrilised omadused peavad vastama kvaliteedimäärusele. Visuaalsel hindamisel peab mustkillustikust ja immutatud meetodil rajatud alus olema üleandmisel ühtlase pinnastruktuuriga. 5.3.2 Immutatud kihi geomeetriat kontrollitakse iga 25 m järel, lubatud on järgmised suurimad hälbed projektist: - telje kõrgus immutatud aluse korral ± 50 mm ja immutatud katte korral ± 30 mm, asustatud alas või külgneva rajatisega või konstruktsiooniga liitumisel nii immutatud alusel kui ka kattel ± 20 mm; - aluse serva kaugus tee teljest -0cm/+10cm; - põikkalle kahepoolse kaldega teedel ± 0,5 % ja ühepoolse kaldega teedel ± 0,3 %. 5.3.3 Immutatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm. 5.3.4 Suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise latiga mõõdetuna on mustkillustikust alustel või immutatud alustel tee piki- ja põiksuunas 20 mm. Immutatud kattel on suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise latiga mõõdetuna tee piki- ja põiksuunas 15 mm. 5.3.5 Immutatud aluse ja katte tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 170MPa. 5.3.6 Mustkillustikust aluse ülakihi tihendatust nimetatud seadmetega ei kontrollita. 5.3.7 Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga. 5.3.8 Immutamiseks kasutatud sideaine kulunorm ei tohi olla üle 5% väiksem ettenähtust. Immutamiseks kasutatud sideaine kulu määratakse immutustööde mahu ning sideaine saatelehtedes kirjutatud koguste järgi. 19 6. TÖÖDE VASTUVÕTMINE 6.1 Aluste rajamisel tuleb kontrollida selle vastavust kvaliteedimäärusele ning alustele täiendavalt lepinguga antud juhisest tulenevate kehtestatud nõuete järgi ning järgides kõiki teetööde tegemist, kontrollimist, dokumenteerimist ning vastuvõtmist reguleerivaid kehtivaid õigusakte. 6.2 Vastuvõtmisel tuleb täiendavalt juhinduda hanke ajal kehtinud „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“. 6.3 Kui alus on rajatud, arvestades antud juhise nõudeid ja kvaliteedimäärust ning on kooskõlas lepingus esitatud nõuetega, siis võib eeldada, et ehitustööd on teostatud korrektselt. 6.4 Tellijal on alati õigus kontrollida aluse ja materjalide nõuetele vastavust igal ajahetkel ning kohas. Kõikide objektile tarnitavate materjalide kohta tuleb töövõtjal esitada Insenerile saatelehed, mille alusel kontrollib Insener tööde ja materjalide mahtusid. Tabel 13. Materjalide omaduste kontroll tööde käigus (informatiivne) Kontrollitav omadus Kontrolli tihedus Meetod Nõue Üks kord enne Täitematerjalide omaduste paigaldamist ja kontroll Vastavalt deklareeritud Vastavalt materjalile, edaspidi üks proov (välja arvatud täitematerjali omadustele ja meetoditele juhise tabel 1 või 2 tarnitud 6000 tonni külmakindlus) kohta Vastavalt segule ja tootja Üks proov poolt deklareeritud Sidumata segude Terastikuline koostis objektile tarnitud ≤ tüüpterakoostisele terastikuline koostis EVS-EN 933-1 1500 tonni kohta (juhise tabel 3 ja 4 või EVS-EN 13285) Kontrollitakse Proovi võtmisel lähtuda MA kahtluse korral. peadirektori käskkiri nr 230 Peenosiste sisaldus (alla Peenosiste sisaldus Proovi võtab 30.07.2010 kirjeldatud 0,063 mm osised) paigaldatud ja tihendatud Töövõtja Inseneri põhimõtetest; mistahes aluse punktist aluses või Tellija esindaja võetud proovil peab täitma poolt ette näidatud terastikuline koostis tingimust f ≤ 7% kohtadest. EVS-EN 933-1 Tabel 14. Aluse geomeetriliste omaduste kontroll (informatiivne) Kontrollitav omadus Kontrolli tihedus Meetod Nõue Vähemalt iga 25 m Kuni -10% projekteeritud järel Geodeetiline paksusest; Tihendatud kihi paksus 1 m aluse servast mõõdistamine üksikmõõtmise tulemus kuni -30 ning teljelt mm projekteeritud paksusest. Telje kõrgus ± 50 mm; Asustatud alas ja külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ± 20 mm. Vähemalt iga 25 m Geodeetiline Kihi kõrgus Immutatud kattel telje kõrgus ± järel teljelt mõõdistamine 30 mm ning asustatud alas ja külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ± 20 mm. Kihi laius ei või olla üheski Vähemalt iga 25 m Geodeetiline ristlõikes väiksem kui projektis Kihi laius järel mõõdistamine ettenähtud laius ega laiem üle 10 cm kui projektis ettenähtud laius. 20  3-meetrise latiga Kahepoolse ristsuunalise kaldega vastavalt EVS-EN Vähemalt iga 25 m teel ± 0,5%; Kihi põikkalded 13036-8 või järel Ühepoolse ristsuunalise kaldega geodeetiline teel ± 0,3% mõõdistamine Sidumata segudest alustel, MUK alustel ja immutatud kattel 3 meetrise latiga ± 15 mm; Kihi tasasus Kahtluse korral vastavalt Ridakillustikul, fraktsioneeritud EVS-EN 13036-7 killustikul ± 20 mm Sõiduteel või jalg- ja jalgrattateel, Kihi elastsusmooduli mida kasutatakse teenindava mõõtmine Loadman- transpordi jaoks ≥ 170 MPa; Vähemalt iga 100 või Inspector-tüüpi jalg- ja jalgrattateel ≥ 140 MPa; Kihi tihedus m järel seadmega või eraldussaarel ≥ 120 MPa. plaatkoormuskatsega EVS 934 Plaatkoormuskatsel EV2≥150 MPa ja EV2/EV1≤2,5 21