dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 15. oktoober 2024
Viit
KV-4.1-3.1/24/17572-3
Registreeritud
15. oktoober 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎4-6_627_14_10_2024_vastuskiri_elwind_meretuulepargi_keskkonn.asice441 KB

Sisu (failidest)

Kliimaministeerium Keskkonnaamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Kaitsevägi Kuupäev digiallkirjas nr 4-6/627 Vastuskiri ELWIND meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele Täname Teid keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekute eest! Kõik keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekud, seisukohad ja vastuväited ning koostöös keskkonnamõju hindamise programmi ekspertrühmaga kujundatud vastused neile on koondatud ühte tabelisse. Tabel on kättesaadav aadressil: https://elwindoffshore.eu/wp-content/uploads/2024/10/ELWIND_ettepanekutevastuste_koondtabel.pdf ning lisatud ka käesolevale kirjale. Lisad : KMH programmile esitatud arvamuste/ettepanekute ja vastuste koondtabel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Treier juhataja 1 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus I. Asjaomaste asutuste poolt laekunud ettepanekud 1 Transpordiamet 27.08.2024 nr 7.2-4/24/13560-2 Teatame, et Transpordiametil ei ole märkusi ega ettepanekuid ELWIND Eesti ala - meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule. 2 Terviseamet 14.08.2024 nr 9.3-4/24/3356-2 Terviseameti lääne regionaalosakond on ELWIND Eesti ala meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga ning ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma - koosseisule ametil ei ole. 3 Kliimaministeerium, 27.08.2024 nr 21-2/24/1073-6 Teeme ettepaneku KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse kooskõla Saaremaa valla Saaremaa vallal ei ole Saaremaa Vallavolikogu poolt kinnitatud energia - ja energia- ja kliimakava 2030-s seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise kliimakava. Teie poolt viidatud töö näol on tegemist Saaremaa eesmärkidega. Samuti palume hinnata, kuidas võivad kliimamuutused mõjutada kavandatavat Arenduskeskuse initsiatiiviga, millel puudub valla heakskiit. Kui KMH aruande tegevust, sealhulgas milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevaid võimalikke riske tuleks koostamise ajaks valla energia - ja kliimakava on kinnitatud, siis sellega ka üksikasjalikumalt käsitleda, ning hinnata kliimarisk ide maandamise võimalusi. arvestatakse. KMH programmi on lisatud kliimamuutuste mõju hindamine. KMH programmi koostamise ajal ei ole teada, millist tehnoloogiat tuulikutes, KMH programmis ei ole täpsustatud, millist tehnoloogiat on plaanis tuulikutes isalootorina mida hakatakse püstitama aastal 2029+ kasutatakse. Küll on teada, et SF6 -t kasutada. Levinud on, et tuulikutes kasutatakse isolaatorina SF6 -t ehk väävel-heksafloriidi, mis kasutatakse elektrivõrgu alajaamades võimsuslülitites, et vähendada seadme on väga tugeva toimega kasvuhoonegaas. Palume KMH aruandes käsitleda meretuulepargis mahtu. Euroopas mõnedes rii kides on asutud neid seadmeid keelama, kuna isolaatorina kasutada plaanitavat tehnoloogilist lahendust. Juhul, kui kavatsetakse kasutada SF6 on kasvuhoone gaas. Enamus võimsuslülitite tootjaid pakuvad ka SF6, siis palume hinnata ka selle lekkevõimalusi. alternatiivseid seadmeid (näiteks vaakumlülitid) ja suure tõenäosusega on kõik meretuulikute tootjad valmis tarnima ilma SF6 -ta tuulikuid. 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , 27.08.2024 nr 16-7/22-17023-063 1. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele peab tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus olema võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi KMH programmi on täiendatud. tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. ELWIND alast põhjasuunas jääb Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusega hõlmatud mereala. Seega tuleb ELWIND Eesti ala 2 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus meretuulepargi puhul eeltoodud tingimusega arvestada. KMH programmis on puhverala väljatoodud joonistel, kuid ei ole kirjeldatud meretuulepargi puhverala ulatust. Palume eeltoodu osas KMH programmi täiendada. 2. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele ning 23.03.2024 hoonestusloa menetluse algatamise otsuses nr 1-7/24-102 toodule tuleb hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust. jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele, samuti arvestada Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. KMH programmi alapeatükis 4.1.2. jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise „Hüdrometeoroloogilised tingimused“ on kirjeldatud, et ELWIND Eesti ala meretuulepargi ala projekteerimise käigus. asub piirkonnas, kus jääolud on kõige leebemad ning jää esinemise tõenäosus on väike. Jääkate esineb vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva u latuses. Kuna jäätekkimise võimalus ELWIND alal on olemas, siis palume KMH käigus anda hinnang merejää liikuvusele või programmis põhjendada, miks ei ole vaja eeltoodud hinnangut anda. 3. Palume parandada KMH programmi tabelis 9 -1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ KMH programmi on täiendatud. Veterinaar- ja Toiduameti nimi. Korrektne on Põllumajandus - ja Toiduamet. 4. Palume lisada KMH programmi tabelisse 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ ka Saare KMH programmi on täiendatud. Rannarahva Selts ning Päästeamet. 5. Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 1 punktile 8 esitatakse KMH programmis muuhulgas ekspertrühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. KMH programmi kohaselt selguvad KMH aruande ja uuringute koostajad tulevikus läbiviidavate riigihangete käigus. Käesoleval hetkel on teada KMH programmi tabelis 8-2 „KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed“ toodud ekspertrühma liikmed ning nende vastutusvaldkonnad. Palume lisada tabelisse 8 -2 ka KMH programmi on täiendatud ja lisatud vastutatavate valdkonna ek spertide vastutusvaldkonnad/uuringud, mille vastutavad ekspertrühma liikmed ei ole veel teada ning kaasamise vajadus. KIKil on kavas KMH aruande koostaja leidmiseks selguvad edasiste riigihangete käigus. korraldada uus riigihange, ning KMH aruanne ja KMH -d läbi viiv ekspertgrupp Juhime tähelepanu, et kuna kõik ekspertrühma liikmed ei ole hetkel teada on võimalik vai d peab vastama nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile. Uue KMH programmi tingimuslik nõuetele vastavaks tunnistamine (Kliimaministeeriumi juhend riigihanke läbiviimisel täpsustatakse ekspertrühma koosseis ja konkreetne KMH programmis ekspertrühma liikmete nimetamise kohta vastutusala. KIK arvestab TTJA seatava kõrvaltingimusega. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/moju-hindamine-keskkonnale). See tähendab, et KMH programm tunnistatakse nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui TTJA on andnud nõusoleku täiendatud KMH programmile, milles on nimetatud ka ekspertrühma liikmete nimed (st kõrvaltingimus on täidetud). 5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , 25.09.2024 nr 16-7/22-17023-080 3 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus KMH programmi tabelis 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ on asjakohane lisada huvitatud osapoolena ka MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, MTÜ Koovi külaselts ja MTÜ KMH programmi on täiendatud. Elurikkuse Kaitse. 6 Keskkonnaamet, 26.08.2024 nr 6-3/24/16483-2 Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm (sh eksperdirühm) asjakohane ja piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste ettepanekutega: 1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (VMK) järgi on veekaitse korraldamise eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk veekogumiteks. Kavandatava meretuulepargi rajamisega mõjutatakse eeldatavalt osaliselt planeeritaval meretuulepargi alal asuvat ning ühtlasi lähimat veekogumit, milleks on Kihelkonna lahe rannikuveekogum (veekogumi kood EE_11). Veekogumite koondseisundiinfo kohaselt hinnati Kihelkonna lahe rannikuveekogumi koondseisund 2023. aastal halvaks. Veekogumi seisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel KMH programmi on täiendatud, KMH aruandes antakse hinnang mh mõjule olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline Kihelkonna lahe rannikuveekogumile. seisund hinnati 2018. aasta seire põhjal kesiseks, põhjustena on välja toodud mh toitained. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi keemiline seisund hinnati 2021. aasta seire põhjal halvaks, põhjuseks elavhõbeda sisaldus kalades. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisund3. Palume KMH programmi ptk -s 4 kirjeldada Kihelkonna lahe rannikuveekogumit ning selle seisu ndit. 2. Lk 35 toodud hallhüljeste arvukuse hinnang on vananenud. Viimastel andmetel on Eesti hallhüljeste arvukus kasvanud üle 6000 (6324 looma; Jüssi I (2023). Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2 (6) KMH programmi on parandatud. 2023“, nr 261698), hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4 -3/23/17)“, vt ka Hallhülged löövad rekordeid | Keskkonnaagentuur). Palume info ajakohastada. 3. Lk 59: Palume kustutada märge keskkonnaregistrile, kuna keskkonnaregistri seadus on alates 06.06.2022 kehtetu ja keskkonnaregistrit kui sellist enam ei eksisteeri. Antud juhul KMH programmi on parandatud. viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. 4. Joonealuse viite 83 (lk 59) link on aegunud. Natura hindamise juhendi (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi KMH programmi on parandatud. artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet) link on: https://envir.ee/media/4372/download. Lk 78 toodud KeHJSi viide on samuti vananenud, 4 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus õige on: KeHJS § 3 lg 1 p 2. Lk 96 nimetatud avalikustamise kanalite ring on ka alates 21.06.2024 laiem, nt ka veebilehel. Lainetuse muutuse modelleerimist käsitleb tabeli 5 -1 p 1.1. Modelleerimine 5. Tabeli 5-1 p 1.1: Palume täiendada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude muutuste teostakse üldjuhul tuulepargi hoonestusloa ala kohta ning modelleerimisel modelleerimise eesmärki – modelleerimisest lähtuvalt palume hinnata: arvestatakse ühtlasi vajadusega käsitleda tuulikute mõju vee vertikaalsele 1) kuidas muutub tuulepargi rajamisel lainetus tuulepargi sees ja rannikul; segunemisele. 2) kuidas muutub tuulepargi rajamisel vee vertikaalne liikumine tuulikute juures ja Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda kas sellega kaasneb produktsiooni muutus ning mõju toitainete koormusele; (tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Setete liikumist käsitleb tabeli 5-1 p 1.2. Pelaagilisele produktsioonile on mõju minimaalne, samas tekib teatud 3) kuidas muutub setete liikumine tuulepargi alal. produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida saab hinnata ja arvutada. 6. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi tabelis 5-1 nimetatud teostatavate uuringute KMH aruandes analüüsitakse jääolusid, eraldi jääolude täpsustavat uuringut nimekirjast on puudu jääolude täpsustav uuring – jääoludest tulenev risk rajatiste läbi ei viida. Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust. vastupidavusele, kas jäämurdmistööd jaanuaris-veebruaris osutuvad vajalikuks ja kuidas Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus see mõjutab piirkonna jääkatet ning merejää liikuvust. Palume see KMH programmi lisada. jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise Jääolude uuringust lähtuvalt hinnata kaablite süvistamise/katmise vajadust projekteerimise käigus. rannikupiirkonnas (arvestada jääoludest tuleneva riskiga kaablile). Kaablid süvistatakse / kaetakse sõltumata jääoludest. 7. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi kohaselt tuleb KMH hinnangu aluseks teostada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine. Samuti on märgitud, et KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes SWE Kavandatava Elwind tuulepargi modelleerimisel tuleb ühtlasi arvestada varem tuulepargiga. Palume täpsustada meetodit, kuidas kumulatiivset mõju hinnatakse, kas arendusalal nr kavandatavate meretuuleparkidega, mille osas on KMH aruanne eksperthinnanguna või teostatakse ka modelleerimine mõlemat arendust arvestades. heakskiidetud või mis on jõudnud vähemalt ELWIND tuulepargiga samasse Keskkonnaameti hinnangul on põhjendatud viimane lähenemine, tagamaks et oleks etappi, kui eelduslikult elluviidavate objektidega. Seega modelleerimisel võimalik luua kindlus, et tuuleparkide koosmõjus hüdrodünaamilised olud Saaremaa võetakse mh arvesse ka teisi arendusi. rannikul paiknevatel Natura aladel olulisel määral ei muutuks (SWE tuulepargi KMH raames tehtud modelleerimine prognoosis põhjalähiste hoovuste kiiruse suurenemist pea kümnendiku võrra teatud Saaremaa rann ikulõikude lähedal). 8. Tabeli 5-1 p 1.2: KMH programmi kohaselt ELWIND kavandataval alal tuleb võtta merepõhja pinnaseproovid, määrata setete lõimis ning teostada nende keemilised analüüsid raskmetallide, naftasaaduste ja toitainete sisalduse kontrollimiseks. Märgime, et lisaks eelnimetatutele tuleb määrata pinnaseproovidest ka tributüültina ühendid, Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud. polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ja polüklooritud bifenüülid (PCB). Tulenevalt Kihelkonna lahe rannikuveekogumi halvast keemilisest seisundist, tuleb raskmetallide seas mh määrata elavhõbeda sisaldus. Pinnaseproovide analüüsidel tuleb lähtuda HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises4 toodud nõuetest. Proovipunktide arvu ja sügavuse 5 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus määramisel lähtuda juhise ptk 5 p-st 5.3 ja 5.4., analüüsitavad näitajad on toodud juhise lisas 1 osas II (Tier II Chemical properties). 9. Tabeli 5-1 p 1.2: Palume täiendada ehitustööde käigus vabanevate põhjasetete ja heljumi Punktis 1.2 on toodud setete ja heljumi leviku modelleerimine. Setete ja leviku modelleerimist, arvestades modelleerimisel ka erinevate tuuliku vundamendi heljumi leviku modelleerimine viiakse läbi kõiki KMH aruandes püsitatud paigutamise ja kaablipaigutuse tehnoloogiaid. Lisaks palume mudeldada ka tuulepargi tehnoloogilisi lahendusi ja/või asukohti arvestades. kasutuse perioodil (tuulepargis tekkiva produktsiooni ja vee vertikaalse liikumise Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda muutusega kaasnev koormus) vabanevate ohtlike saasteainete ja toitainete mõju vee (tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Pelaagilisele produktsioonile on mõju kvaliteedile. EL Veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv minimaalne, samas tekib teatud produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane saab hinnata ja arvutada. Täiendav modelleerimine ei ole vajalik. tegevusraamistik) seab eesmärgiks veekogumi hea seisundi saavutamise. VMK kohaselt on 2027. aastaks seatud Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundi eesmärgiks hea5. Mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundile hinnataks e, kuid samas Keskkonnaamet märgib, et mõjude hindamisel on vajalik hinnata kavandatava tegevuse tuulepargi ehitamine ja edasine käitamine ei tohiks kumbagi probleemset mõju vee kvaliteedile ja mudeldada tööde mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi teemat süvendada (toitainete leke tuulepargi püstitamisel võib küll esineda , seisundile ning analüüsida, kas tööde elluviimine võib mõjutada direktiivi ja VMK kuid ilmselt mitte nii suures ulatuses, et see mõjutaks veekogumi seisundit) eesmärkide saavutamist. KMH aruandes palume hinnata ka kumulatiivset mõju vee kvaliteedile. Täiendava kunstsubstraadi uuringut alal ei teostata. Teemat käsitletakse tuginedes varasematele läbiviidud kunstsubstraadi uuringutele. Varasematele uuringutele tuginedes on võimalik anda soovitusi , kuidas valitud tehnoloogistest lahendustest tulenevalt ajastada uue susbtraadi paigutamise 10. Tabeli 5-1 p 1.3: Palume täiendada KMH programmi, lisades uuringute nimekirja ka merre selliselt, et seda kattev kooslus oleks kõige rohkem sarnane kohalikule kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuringu. kooslusele ja seeläbi raskendada võõrliikide levikut. Tuulepargi vundamentide tehnoloogilisest valikust tulenevalt saab vajadusel lisada KMH aru andesse tuulepargi opereerimisel läbiviidava meetme kohustuse võõrliikide seiramiseks ja tõrjumiseks. 11. Tabeli 5-1 p 1.3: KMH programmis on välja toodud, et tuleb läbi viia merepõhja elustiku ja elupaikade uuring. Lisame, et KMH käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevusega KMH programmi on ettepaneku alusel täiendatud. kaasnevaid mõjusid lähtuvalt Merestrateegia eesmärkidest (merepõhja elupaikade terviklikkus). 12. Tabeli 5-1 p 1.4: Palume KMH programmi täiendada, lisades uuringute nimekirja ka setete ja vee liikumise uuringu, millest saadav teave võimaldab hinnata vundamentide kaitse Tabeli 5.1 p 1.1 ja p 1.2 kirjeldatud uuringud annavad mh sisendi vajadust. Lisaks annab uuring sisendi hindamaks vee vertikaalse liikumise muutust ettepanekutes nimetatud teemade käsitlemiseks. tuulikute rajamisel ja sellega kaasneda võiva produktsiooni muutust ja selle mõju toitainete koormusele. 6 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Ettepanek on võetud teadmiseks. Nii geotehniline merepõhja uuring kui teised 13. Tabeli 5-1 p 1.4: KMH programmi kohaselt teostatakse üldgeoloogiline, geofüüsikaline - ja uuringud on vajalikud selleks, et selgitada välja parim võimalik tuulepargi geotehniline merepõhja uuring. Juhime tähelepanu, et uuringutest lähtuvalt tuleb KMH maht, kavandatava tehnoloogia, ehitustehnilised lahendused jne. aruandes välja selgitada, millist tehnoloogiat saab kasutada tuulikute ja kaablite paigutamisel. Kaablid maetakse reeglina 1 m sügavusele. Võimalikud täiendavad 14. Tabeli 5-1 p 1.5: Palume täiendada KMH programmi, et mh hinnata keskkonnameetmena, keskkonnameetmed selguvad KMH aruande koostamise käigus. KMH kas võib olla vajadus kaablite süvistamisele suuremale sügavusele, et leevendada programmi täiendamise vajadus hetkel puudub. Lõplik tehnoloogia valik elektromagnetvälja mõju. sõltub merepõhja geoloogilistest tingimustest. 15. Tabeli 5-1 p 1.7: Linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud nii peatuvate kui ülelendavate/rändavate lindude uuring vastavalt rahvusvaheliselt kasutatavale STUK4 metoodikale lennuloenduste ja radarloenduste alusel. Märgime, et tuulearendusala ja selle lähikonnas pesitsevad kõrge kaitseväärtusega liigid tõmmu- ja väikekajakas. Väikekajakas on kahaneva arvukusega II kategooriasse kuuluv linnuliik, kelle arvukus Eestis on hinnatud 400 -800 paari. Arvukuse kahanemise tõttu on liik Eestis väljasuremisohus. Tõmmukajaka seisund Eestis on veelgi kriitilisem, liigi arvukuseks on hinnatud 10-20 paari. Mõlema liigi asurkonna oluliseim osa (üle poole asurkonnast) pesitseb Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud . Saaremaal ja on tõenäoliselt tihedalt seotud arendatava ala ga. Tõmmukajaks on määratud Keskkonnamõjude hindamise raames tellitakse täiendavalt ka väike- ja arendusalaga külgneva Kura kurgu linnuala ja rannaäärse Kaugatoma -Lõu linnuala kaitse- tõmmukajaka telemeetriline uuring. eesmärgiks. Väikekajakas on määratud Vilsandi rahvuspargi kaitse -eesmärgiks ning SWE KMH tõi välja, et väikekajakas on antud piirkonnas tähele panuvääriv liik. STUK4 metoodikaga läbi viidavad uuringud annavad läbirändavate või peatuvate lindude arvukused, kuid ei anna selgust nende kahe liigi toitumislendudest ja olulistest toitumisaladest, mistõttu on keeruline hinnata ka konkreetseid mõjusid. Arvestades nende liikide seisundit, andmete puudulikkust ning erinevate tuulearenduste võimalikke koosmõjusid toitumisaladele, oleme seisukohal, et väike - ja tõmmukajaka telemeetriline uuring oleks kõnealuse KMH raames asjakohane. 16. Tabeli 5-1 p 3.1: KMH programmi kohaselt kavandatakse tuulikute ehitus -, toimimis- ja demonteerimise aegse müra hindamiseks teostada modelleerimine ja koostada mürakaart. Soojusenergia, elektromagnetvälja ja vibratsiooni mõju hinnatakse seoses Juhime tähelepanu, et müraga seonduvate mõjude hindamisel tuleb keskenduda eelkõige mõjuga mere-elustikule (nt kalastik, hülged, põhjaelustik). Soojusenergia ja veealusele mürale, kuid käsitledes ka atmosfääriõhus levivat müra. Ühtlasi tuleb hinnata elektromagnetvälja mõju on võimalik elimineerida kaablite matmisega, seega soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku puudub vajadus selle modelleerimiseks. Vibratsioon on osa mürast ja olulist ebasoodsat mõju, selleks vajadusel läbi viia modelleerimised. Palume tabe lit selles modelleeritakse koos müraga. osas täiendada. 17. KMH käigus tuleb välja selgitada orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete KMH programmi on täiendatud. ainete paigutamise mahud ja kaasnevad mõjud (st mõjude hindamisel tuleb lähtuda 7 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus nendest mahtudest). Tegevuse mõjude hindamisel peab lähtuma suurimast tõenäolisest mahust. Selgitame, et näiteks veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem6). Süvendamine toimub, kui kaevatakse avatud kaablikraav, mis hiljem täidetakse. Kui toimub süvenduspinnase kaadamine, tuleb leida KMH käigus sobiv koht kaadamisele. Kaadamise koha valikul tuleb lähtuda vastavast HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisest. Palume selles osas tabelit 5 -1 täiendada. 18. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on välja toodud, et tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus). Palume antud lauset täpsustada. Rõhutame, et ka taaskasutuseks sobivaid jäätmeid tuleb käidelda KMH programmi sõnastust on täiendatud. vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Jäätmeid, mida ei õ nnestu tekkekohas taaskasutada, tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada ka mujal, tuleb kõrvaldada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 19. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on märgitud, et jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise etapis on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba, sh veeluba. Palume märkida, et KMH programmi on täiendatud. jäätmete käitlemiseks (taaskasutamiseks) on lisaks veeloale vajalik ka keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks ehk jäätmeluba. 20. Tabeli 5-1 p 5.1: Palume täpsustada, millistele andmetele tuginedes hinnatakse Saaremaale suunduva eksportkaabli rajamise mõju hinnatakse tuginedes Saaremaale suunduva kaabli rajamise mõju (sh kumuleeruvat mõju) kalastikule. Lk 64 on olemasolevatele andmetele, sh SWE meretuulepargi hindamisel läbiviidud märgitud tuulepargiala (eeldatavalt siis tuulepargi hoonestusloa taotluse ala) kalastiku uuringute andmetele. SWE meretuulepargi hindamise protsessis läbi viidud inventuuri ning kaablitega seonduvalt on märgitud vaid elektromagnetväljade kudealade uuring võimalike eksportkaabli ko ridoride alal ei tuvastanud eksperthinnangut. SWE tuulepargi KMH aruandes on toodud välja kaablite kaladele olulisi kudealasid. Kalastiku kudealade probleemid olid välja toodud paigaldamisega kaasnevaid võimalikke probleeme rannavööndis, sh seonduvalt kalade kalastiku ekspertide poolt eeldusliku probleemina, mida alal läbi viidud oluliste kudealadega. uuringu andmed ei kinnitanud. Läti ELWIND meretuulepargi ala kaugus Eesti ELWIND alast on u 100 km, 21. Ptk 5.3: Märgime, et kumulatiivsete mõjude hindamisel (arendusprotsessi piisavale mistõttu nende mõjude kumulatiivsus on vähetõenäoline. Tuulepargi kaugusele arenemisel) arvestada ka Elering AS Eesti -Läti 4 projektiga, millega mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid kavandatakse merekaableid lähtudes samast randumispunktist kui käesolevas projektis rakendades selleks pigem ettevaatuspõhimõtet. (KMH programmi joonis 2-1). Samuti kavandatakse samal alal ka mitmete teiste mereala planeeringu arendusalale nr 2 kavandatavatest tuuleparkidest lähtuvate kaablite maale KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel toomist. SWE tuulepargi KMH tõi välja, et antud piirkonnas on kaablite maismaale kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse toomiseks olud kitsad. sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi 8 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Lisaks palume kumulatiivse mõju võimalikkust (mõjuala) analüüsida seoses ELWIND projekti ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu Läti tuulepargiga ja teiste Läti meretuulepargi arendustega. andmeid. Meile teadaolevalt on ELWIND ainuke Lätis arenduses olev meretuuleenergia projekt. Täiendavalt märgime, et käesoleva KMH aluseks on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatud hoonestusloa taotlus, mis tähendab, et mõjusid hinnatakse merealale kavandatavatele tegevustele. Siiski on analoogsete projektide (nt SWE meretuulepargi KMH) puhul heaks praktikaks käsitleda keskkonda ja seonduvaid piiranguid ka rannajoone vahetus läheduses maismaal, andmaks võimalikult varases etapis tervikinformatsiooni projekti kui Ettepanekuga arvestatakse, teemat käsitletakse KMH aruande käigus. terviku ellurakendatavuse kohta. Antud juhul anda palume esmane indikatsioon maismaale kavandatavate kaablite rajamise piirangute kohta. Lõplikud hinnangud maismaale kavandatavate ehitiste kohta tuleb anda antud ehitiste kavandamise käigus. Maismaale kavandatavate ehitiste kavandamine võib, aga ei pruugi, toimuda peale antud KMH läbiviimist. 22. Tabelis 8-2 on nimetatud KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed. KMH programmi lk 95 kohaselt KMH aruande ja uuringute koostajad selguvad tulevikus läbiviidavate riigihangete käigus; KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad. Märgime, et KeHJS § 13 lg 1 p 8 kohaselt on KMH programmi üheks sisunõudeks juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (s.o KMH käigus, KMH aruandes). See ga, KMH Esitatud tähelepanekud on võetud teadmiseks. KMH programmi on täiendatud programmis tuleks juhteksperdi ja eksperdirühma liikmed esitada nimeliselt, milleta ei ole ja lisatud vastutatavate valdkonna ekspertide kaasamise vajadus. võimalik KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistada. Nn kahe -etapiliste hangete korraldamisel võib aga esineda olukord, et KMH aruande koostab juhtekspert/e ksperdirühm, mis erineb KMH programmis nimetatust. Selleks on Kliimaministeeriumi veebilehelt leitav tõlgendusdokument, mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH menetlustes (antud juhul saab rakendada nt tõlgendusdokumendi punkti 1, kuig i 21.06.2024 jõustusid KeHJS’i muudatused, millega muutus KMH protsess, siis KMH programmi nõuded jäid endisele kujule). 23. KMH programmi lk 95 kohaselt KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad. Oleme seisukohal, et KMH aruande koostamise faasis peab eksperdirühm katma lisaks tabelis 8 -2 nimetatule ka järgmised valdkonnad: 1) mere hüdrodünaamika– hoovuste, lainetuse, vee vertikaalse liikumise ja KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud. tuuleolude muutuste modelleerimine, jääolud; 2) merepõhja setted – setete koostis, setete liikumine (sh rannaprotsessid), setete resuspensioon ja heljumi leviku modelleerimine; 9 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Lisaks, KMH programmis oli välja toodud vee kvaliteedi ekspert, täpsustame, et see valdkond peab sisaldama nii heljumi, toitainete kui ka saasteainete mõju vee kvaliteedile. 24. Tabel 9-1: Palume täiendada Keskkonnaameti kaasamise põhjendust lisades mh vee KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud. erikasutus, keskkonnakaitse. 7 Saaremaa Vallavalitsus, 28.08.2024 nr 8-5/1812-3 Saaremaa Vallavalitsuse poolt käesoleval ajahetkel parandus - ja täiendusettepanekud - programmi muutmiseks puuduvad. 8 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 30.08.2024 nr 6.2-15/1666-2 Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna pädevusest märgime, et Eesti mereala planeeringu ptk 5.6.5 on toodud tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Tingimuste punktis 12 on toodud punktid, mida tuleb loamenetluse/KMH tasandil tuulikute as ukohtade ja Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi sõnastust on vastavalt tehnoloogilise lahendamisel hinnata. Esitatud programmis puuduvad või ei ole piisavalt täiendatud. kajastatud järgmiseid tingimusi: Tingimust 12 l kajastub Tabel 5-1 punktis 1.3 millega hinnatakse mh a. Tingimus 12 b – hinnata eralduva soojusenergia võimalikku mõju; tuulepargi demonteerimisega kaasnevat mõju. KMH programmi on täiendatud. b. Tingimus 12 l – seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eelmaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. 9 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, e-kiri 16.09.2024 LK 12 on kirjas“ Interkonnektori ja võimaliku Saaremaa maismaal paikneva alajaama rajamine ei ole käesoleva hoonestusloa taotluse ja KMH osa. Maismaal paiknevate elektriühenduste ja alajaamade lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024 Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi KMH programmis on sõnastust parandatud. eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Interkonnektori merekaabli rajamine toimub eraldi hoonestusloa alusel.“ 10 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Siit jääb mulje, et Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering rajat akse ELWIND tarbeks aga nii see ei ole. Tegemist on eraldiseisva proje ktiga, kus me kedagi ei eelista ja põhirõhk on varustuskindluse suurendamisel. Muuta sõnastust. Riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on planeerida Eesti -Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast Lihula linna suunas ning läbi Suure väina Saaremaa edelarannikule, kust edasi kavandatakse kaabelühendus Lätiga. Saaremaa edelarannikult algav kaabelühendus Lätiga ei kuulu REP koosseisu. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas, et tagada varustuskindlus. Loodav elektriühendus võimaldab muuhulgas ka arendamisel olevate meretuuleparkide ühendamist elektrivõrku. KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse Ptk. 5.3 Kumulatiivine mõjus osas. Eesti -Läti neljanda elektriühenduse REP kehtestamine on sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on plaanis 2026 alguses, seega tuleb ka selle projekti koosmõju hinnata ja ka REP ptk välja tuua. jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. KMH programmi sõnastust on täpsustatud. 10 Siseministeerium, e-kiri 02.09.2024 KMH-s on alates lk 60 on toodud välja vajalike uuringute nimekiri. Ühe uuringuvajadusena on välja toodud uuring nr 4.2 "Mõju navigatsioonisüsteemidele ning mõju laevaliiklusele ja meresõiduohutusele". Ettepanek on uuringukirjelduses välja tuua sõnad „mõju meresidele ja ESTER raadioside“ ning kaasata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskust (SMIT) ja PPA. Ettepanek on võetud teadmiseks, KMH programmi on vastavalt täiendatud. Lk 97 on PPA puhul menetlusse kaasamise põhjendusse märgitud „piirivalve“ ja „merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine“. Ülesanded on alates 2023 Kaitseväel, seega tuleks lisada asutusena Kaitsevägi ja need teemad Kaitseväe kaasamise põhjendustesse. 11 Kaitsevägi, 23.09.2024 nr KV-4.1-3.1/24/17572-2 Kaitseväe seisukoht on esitatud Kaitseministeeriumi poolt valitsemisala üleselt, milles edastati hoonestusloa taotluse menetluse käigus TTJA -le 03.10.2023 kirjas nr 12-1/23/3002 arvamuse, Info on võetud teadmiseks. et „Kaitseministeeriumi hinnangul võib kavandatav meretuulepark aval dada negatiivset mõju 11 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus mereseiresüsteemile. Võimalikud tehnilised lahendused negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks on hetkel Kaitseväes väljatöötamisel“. Kaitseväe seisukoht ei ole muutunud. Eraisikute ja organisatsiooni poolt laekunud ettepanekud 12 Eraisik 1 TEABENÕUE ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmis puuduvate vastuste osas 1. Kuidas lahendatakse inimeste ja koduloomade -lindude varustamine puhta joogiveega? Meretuulikud füüsikaliste protsessidega kondenseerivad sademeid ja õhuniiskust vähendades P1: Tuulepargist avalduvat mõju meteoroloogilistele muutustele käsitletakse vähemalt 30 % ulatuses mõjuga ca. 30-40 km, vihm ei jõua enam maale (tuntud on ka juba 19. KMH aruande koostamise. sajandil üleskirjutatud Sõrve põualaulud vee puuduse kohta Sõrvemaal)? Isegi sel aastal on salvkaevud veest tühjad ja allikaist niriseb vett vähe! Puurkaevudesse on siiani saadud vaid P2: Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju soolast vett. See vee puudumise tsoon hakkab katma ka Kuressaare linna. Samas ka Jaandi võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi järvede looduskaitseala koos sookurgedega kaob? välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH 2. Millal kehtestatakse Eesti Vabariigis normid ja standardid infrahelile ja madalsageduslikule ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu - ning metsloomadele ja juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, – lindudele? madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. 3. Kuidas kavatsetakse kompenseerida meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) ehk keset Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumine = välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja küüditamine Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast? (Võrdluseks Sõrvemaa varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks elanike küüditamine Saksamaale-Preisimaale 1944. aasta oktoobris-novembris, mille mõjud on ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning väga tugevad veel 80 aastat hiljem, hoolimata minikompensatsioonist 90 -ndate aastate vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. alguses)? Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, 4. Kuidas kavatsetakse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele (k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas, kui võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. kasutatakse vananenud tehnoloogiaga toodetud tuulikute labasid, nagu praegusel ajal? P3: Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusele ei saa 5. Kes tegeleb nende tuulikute juhtimissüsteemidega kohapeal, kui toimub otsustaja anda tegevusluba kavandatavatele tegevustele , millega kaasneb hübriidküberrünnak tarkvarale või otsene rünnak merelt? Kus asub tsentraalne juhtimisbüroo? oluline keskkonnamõju ja keskkonnamuutustest tulenevalt pöördumatu mõju 6. Miks pole avaldatud CO2 jalajälje küsimus - tuulikute eluea analüüsi? inimese tervisele, heaolule ja varale. Täpsem hinnang kavandatava meretuulepargiga kaasnevatele mõjudele antakse KMH aruande käigus. 7. Millal saavad põliselanikud – saarlased ja sõrulased - kätte kogu vajaliku informatsiooni, mida pole esitatud materjalides ja küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas sünnivad KMH protsessi käigus. 2024.a.? Kas see oli pseudoinformeerimine „linnukese“ pärast, kus ühelegi küsimusele vastust ei esitatud? 12 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 8. Kuna Eesti Teaduste Akadeemia (A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja P4 ja 6: KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs infraheli ala tunnustatud spetsialisti, siis miks ei ole kaasatud teiste riikide spetsialiste? (LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv Ma ei ole vastu meretuulepargi ehitamisele, kui see toimub nii nagu teistes tsiviliseeritud bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus. maades. P5: KIK tegeleb ala eelarendamisega, peale oksjoni läbiviimist selgub Tsiviliseeritud maades ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes meretuulepargid 80 -100 km , tuulepargi ehitaja ja opereerija, kes tegelevad juhtimissüsteemidega, sh viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi võimalike küberrünnakutega. Tuulepargi infrastruktuur on piisavalt kallis meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse. investeering, et selle lõpliku arendaja huvi on seda võimalikult hästi kaitsta. Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest. Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija P 7: Kogu seminaril kogutud sisend on KMH programmi koostamisel arvesse poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata - võetud. Kõikidele küsimustele ei saa vastata enne, kui on läbi viidud vastavad viibimata. uuringud. Uuringutulemused lisatakse veebilehele www.elwindoffshore.eu ja käsitletakse KMH aruandes. P8: Müra hindamine viiakse läbi vastavalt KMH aruande ajal kehtivatele õigusaktis sätestatud põhimõtetele. Täpsem vastus toodud mh p 2 vastuse all. 13 Eraisik 1 1 Lugupeetud Kristi Talving, olen saanud Teie töötajalt e-meili teel ( lisas) üliformaalse ja bürokraatliku vastuse, kuid vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ootan Teilt Eesti Vabariigi maksumaksjana Eesti Vabariigi seadustes antud tähtajaks tegelikke vastuseid tarbijate ehk elanikkonna kaitse osas. Viidata selle, et ELWIND annab kõik vastused, on väga ebakompetentne, sest pea kõik need küsimused peab lahendama Eesti Vabariigi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koos teiste Eesti Vabariigi ametiasutustega, Teie Ametile on Eesti Vabariigis pan dud koordineerimise kohustus kui ka tarbijate - elanikkonna kaitse! Vastamise tähtaega kontrollib Eesti Vabariigi Riigikontroll. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 17 vastatakse avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekutele pärast On küll kuulutatud välja 12. septembri koosviibimine Torgus, kuid siiani pole isegi selle KMH menetluse käigus toimuvat avalikku arutelu (§ 17 lg 1 1 ja 2). päevakorda ega esinejate nimesid ja ameteid avaldatud ning 2 tundi on ilmselt liiga lühike aeg küsimustele vastamiseks. Samas see ei anna ka Teie Ametile õigust seadust rikkuda ning seaduses ettenähtud ajaks mitte vastata kirjalikult Eesti Vabariigi maksumaksja küsimustele. On selge, et ELWIND, kes Eesti registrites on riiulifirma MTÜ ELWIND, kel pole ühtegi töötajat ja kelle kohta on alustatud kustutamise hoiatust 2023. aasta majandustegevuse aruande esitamata jätmise tõttu (20.10.2024.a.), on negatiivse mainega - 340 punkti ning kelle info liigub ainult läbi Venemaa serveri live.ru, on Eestis suure raha jahil, et saada mõned miljardid eurod Eesti riigi dotatsiooni roheenergia tootmiseks kõrgepingeliini rajamine läbi Saaremaa nende merealajaamani, "toetuste" maksmine Saarema a Vallavalitsusele jne.) ja kes ei saa 13 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus vastata enamusele minu esitatud küsimustele, sest eraettevõttena on nende eesmärgiks kasumi teenimine, mitte aga kohalikele inimestele tekitatud probleemide lahendamine. ELWIND : 1. ei saa lahendada pärast tuulepargi ehitamist Sõrvemaa inimeste ja koduloomade -lindude varustamist puhta joogiveega? 2. ei saa algatada Eesti Vabariigis normide ja standardide kehtestamist infrahelile ja madalsageduslikule helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu- ning metsloomadele ja – lindudele, see pole isegi nende huvides. 3. ei kavatse kompenseerida rahaliselt meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) tõttu ehk keset meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumise = küüditamise Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast. 4. ei kavatse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele(k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas. 7. ei saa esitada põliselanikele – saarlastele ja sõrulastele - kogu vajaliku informatsiooni, mida pole esitatud materjalides ja mida küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail 2024.a. 8. ei kavatse kaasata teiste riikide spetsialiste, hoolimata sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia (A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja infraheli ala tunnustatud spetsialisti. Lõpuks kordan veelkord, et ma ei ole vastu meretuuleparkide ehitamisele, kui see toimub nii nagu teistes tsiviliseeritud maades (Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm). Nendes riikides ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes uued meretuulepargid 80 -100 km, viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse. Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest. Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata - viibimata. Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud aja jooksul, arvates 9. augustist 2024.a. esitatud info taotlusele (lisas)! 14 Eraisik 1.Programmi dokumendi pt.3 on ära toodud erinevad strateegiadokumendid ja nende seosed KMH aruandes lähtutakse selle koostamise ajal kehtivatest strateegilistest kavandatava tegevuse vahel-küsimuseks, kas ja kuidas planeeritakse eeldatavas KMH aruandes arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav/uus hinnang. 14 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 2027a. tagada aruande ja selleks ajaks täiendatud, muudetud strateegiadokumentide asjakohane ja sisuline vastavus ? 2.Dokumendi p.3.13 on väidetud, et UNESCO programmiga on kavandatava tuulepargi ala Tuulepargi ala asub biosfäärikaitseala üleminekualal, mille funktsiooniks on tegevus kooskôlas, sest aitab kaasa kliimamuutuste leevendamiseks ja jätkusuutlikuks mitmekesine jätkusuutlik looduskasutus. Bioloogilise mitmekesisuse looduskasutuseks, aga programmi olulisemast osast -bioloogilise mitmekesisuse säilitamis est säilitamiseks ja loodusvarade kaitseks on biosfäärikaitsealal tuumalad ja ja loodusvarade kaitsest minnakse mööda -ettepanek ,kajastada dokumendis ka eelpool puhveralad. toodud meetmete kooskôlalisust. 3.Dokumendi pt.4 on läbivalt viidatud, et puuduvad n. merepôhja geoloogilised uuringud , Ptk. 4 on antud eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus osundades ka pole teostatud merepôhja elustiku inventuuri, piisavalt pole uuritud hüljeste, nahkhiirte puuduvatele andmetele. Ptk 5.2 toodud uuringute eesmärk ongi puudu olev ,linnustiku pesitsusalasid ja rännet, puudulikult kajastatud kalanduse, veeliikluse asbekte - info saada. Ülevaade piiriülese mõju hindamisest on toodud KMH programmi ettepanek, p.5.2 kirjeldatud uuringutesse hôlmata puuduolevad tegevused ja kaasata ptk. 9.3. piiriülesed institutsioonid ning huvirühmad. 4.Dokumendi p.4.2.2 on osutatud,et lisaks KOV -idele tasu maksmise kohustusele on oksioni KMH programmi sisu on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja tingimustesse vôimalik arendajatele lisada muid kohustusi -ettepanek,kirjeldada, pakkuda keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse §-ga 13. KMH programmis kirjeldatakse lähtuvalt teadaolevast maailma parimast praktikast, loetelu vôimalikest kohus tustest, lühidalt kavandatavat tegevust. Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas meetmetest häiringute leevendamiseks. sünnivad KMH protsessi käigus. 5.Dokumendi p.5.2 on teostatavate uuringute osas planeeritud telemeetriliselt märgistada vaid Nii nahkhiirte kui hüljeste uuringute läbiviimiseks p uuduvad standardsed kuni 10 hüljest ja paigaldada min. 8 statsionaarset nahkhiirte registraatorit -küsimuseks, metoodikad.Nahkhiirte uuringu vaatlusvõrk on planeeritud tihedusega millisest metoodikast lähtuvalt sellised väikesed piirmäärad ? selliselt, et 2 km kohta paikneb üks vaatluspunkt. Sarnast vaatluspunktide tihedust on kasutatud ka varasematel meretuulepargi uuringutel. Hüljeste uuringu läbiviimisel rakendatakse k indla mereala uurimisel kõik seniseid teadmiseid telemeetriamärgistega loomade kohta, mis on kättesaadavad kas siis kohalikul või vajadusel ka rahvusvahelisel tasemel. Eeldatavasti võib ka ELWINDi arendusala kohta leida olemasolevaid andmeid varasematest töödest Läänemere idaosa merekaitsealade eeluuringust 2007 - 2009 aastal ning samas merepiirkonnas tehtud Saare Wind Energy tuulepargi rakendusuuringute käigus kogutud andmetest, mis tõstab kasutatava materjali mahtu oluliselt. 6.Dokumendi p.5.2 tabeli allosades nr.3.1,3.2 uuringute osas on ettepanek -mitte Eesti mereala planeeringu protsessi raames koostatud visuaalsete mõjude modelleerida ning mitte kasutada kohalikku visuaalse môju hindamise soovituste hindamise juhend võtab aluseks juba kehtiva ja väljakujunenud parima juhendmaterjali, vaid vôtta aluseks maailma parimat praktikat ja juba teo statud uuringuid praktika. KMH aruande hindamise ajahetkeks arvestatakse mh selle aja hetkeks olemasolevate nii suurte tuuleparkide osas. täpsustatud parimate teadmistega. 7.Dokumendi p.5.2 tabeli allosas nr.3.3 on môju inimese tervisele ja heaolule tulenev vaid Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev kinnisvara väärtuse muutusest -ettepanek kaasata analüüsidesse Pôhjamaade olemasolevad analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja 15 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus tervisenäitajate uuringud tervisespetsialistide poolt(kuskil pole märgitud ka müra uuringuid maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH kodu-ja metsloomadele käitumisele) ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vib ratsioon ja varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. 8.Dokumendi p.5.2, 5.3 on märgitud, et kumulatiivseid môju uuringuid tuleb teostada vaid koostoimes SWE tuulepargiga ja kuna teistele mereala planeeringu alade hoonestusloa KMH programmi on täiendatud ja lisatud käsitlus, et kumulatiivsete mõjude protsessid ei ole samasse faasi jôudnud, siis neid arveatada ei saa -ettepanek, kuna ELWINDi hindamisel tuleb arvestada kõikide projektidega, mis on jõudnud vähemalt ja SWE tuulepargid moodustavad kokku alla poole kavandatavast merealade planeeringust ja KMH aruande avalikustamise etappi. Praeguseks on teadaolevasse etappi tuulikute arvust, siis kumulatiivset môju Lääne -Saaremaa piirkonnale hinnata ikkagi kogu ala jõudnud üksnes SWE meretuulepark, millega kindlasti arvestada tuleb. planeeringust ja teha vastavad modelleeringud ja hinnangud. 9.Dokumendi pt.6,tabeli 6-1 kohaselt on osade loodusalade (Kaunispe,Lindmetsa,Ohessaare,Tammuna) ebasoodne môju prognoosimine välistatud,siis- KMH aruandes käsitletav õlilaigu modelleerimine sisaldab ka võimaliku mõju ettepanek, hinnata siiski erinevaid häda, ônnetusjuhtumite (n.ôlireostus jne.) toimumise môju hinnangut tundlikele piirkondadele, nagu lähedal paiknevad loodusalad. nimetatud loodusaladele 10.Dokumendi pt.8 kohaselt ei ole ekspert rühma koosseisus ühtegi väliseksperti, KMH aruandes kaasatavate ekspertide rühma tuleb laiendada, vastav täiendus terviseeksperti-ettepanek, laiendada ekspertrühma koosseisu. mõjuvaldkondade kaupa on lisatud KMH programmi. 14 Taavi Liblik, TalTech, merefüüsika osakonna juhataja KMH programmi tabelis 5-1 on lahtris „Eeldatavalt olulised mõjud“ toodud „Tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku tuule-, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee vertikaalset segunemist.“, kuid vajaliku uuringuna on mainitud üksnes „KMH hinnangu aluseks t uleb teostada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine.“, st. vertikaalset segunemist ning selle mõju veesamba parameetritele ei ole mainitud. Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi on täiendatud. Viimastel aastatel on teaduskirjanduses ilmunud mitmeid uuringud (nt. Floeter jt. 2017, Floeter jt. 2022, Christiansen jt. 2023), mis näitavad tuuleparkide suuremastaabilist mõju vertikaalsele segunemisele ja see läbi ka vee(samba) omadustele, sh. võivad m õjutada stratifikatsiooni, ülemise kihi primaarproduktsiooni, suurendada põhjalähedase kihi hapniku puudust (Daewel jt. 2022). Läänemere avaosa on tugevalt kihistunud ja tundlik mereala, kus on 16 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus juba praegu inimtegevuse tõttu mitmed probleemid, sh. intensiivne hapnikupuudus. Tuulepargi tööaegset mõju veesamba omadustele tuleks samuti modelleerida ja hinnata ning seda tuleks teha mudeli abil, mis on valideeritud Läänemere avaosas tehtud mõõtmistega . Ettepanek on täiendada eeltsiteeritud teksti järgnevalt: „KMH hinnangu aluseks tuleb teostada veesamba omaduste (temperatuur, soolsus, stratifikatsiooni tugevus, klorofülli sisaldus, toitained, hapnik), hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine. Modelleerimisel kasutatud mudelid peavad olema valideeritud piirkonnas (Läänemere avaosas) tehtud mõõtmistega“ 15 Eraisik 2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Teie kirjas väljatoodud teemad on KMH menetluse esimeses etapis leidnud Vajadus hoogelektri järgi Eestis sellises mahus puudub /Veskimägi/ kaardistust ja kajastamist. Tegemist on KMH menetluses lähtedokumendiga ehk eeldatavate mõjude kaardistamine, mis lisaks annab ülevaate kuidas ja Meretuulepargi tehniline kirjeldus millise metoodilisel alusel hindamine teostatakse (alusuuringud, analüüsid jne). Alustuseks jääb ebaselgeks milline vundamendi tüüp valitakse – kuidas ehitusel välditakse hõljumi teket ja edaspidist erosiooni – kaabli kanalid kaevatakse 2m sügavused – seega Järgmisena viiakse ala põhiselt läbi vajalikud alusuuringud, mis on ühtlasi songitakse merepõhi üles, mis hiljem tormidega kaldale uhutakse. KMH aruande koostamiseks aluseks. KMH aruan ne peab andma selguse, millisel hoonestusloaga piiritletud ruumilisel alal arendustegevus on võimalik Kaablite sihtmärgiks on märgitud avalik Pihla rand, kus kogu piirkonna rahvas suviti suplemas ning mis on sellega kaasnevad võimalik keskkonnamõjud, milline on parim käib, peetakse kogukonna üritusi ning turistidel meeldib ööbida. Samas kohalikud kalurid tehnoloogia ja millised on vajalikud rakendatavad leevendusmeeted tegevuse veestavad oma paate. elluviimiseks minimaalsete keskkonnahäiringutega. Sellega rikutakse rand - populaarne puhke ja peatuskoht ning muudetakse tööstusmaastikuks. EL ja Eesti on võtnud eesmärgi minna üle taastuvenergiale, sh transpordi ja Green destination Saaremaa enam ei toimi – siis saab olema „super green destination”, mille tööstussektori elektrifitseerimist. St, et tulevikus on elektritarbimine suurem ja eest Euroopa turistid tulevad praegu Saaremaale. seetõttu on ka oluliselt suurem vajadus taastuvelektri järgi. Meretuulepargi Tabel 5.1 puhul on väga vähe olukordasid, kus ei toimu elektri tootmist, kuna avamerel ja rootori kõrgusel on minimaalne tuul tootmiseks olemas. Toodetud 1.1 Tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku tuule -, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee taastuvenergiat on võimalik ka salvestada ja selle suunas toimub ka Eestis vertikaalset segunemist. Tegemist on eeldatavalt väheolulise mõjuga. Mõjud on seotud arendusi. tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), Väide mis ei pea paika. mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja SMHI okeanograafiateadlased: "Avamere tuuleparkidel on suur mõju merele" võimalik mikroplasti reostus. https://www.smhi.se/forskning/forskningsnyheter/smhis -oceanografiska-forskare- Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev vindkraftsparker-till-havs-har-en-storskalig-paverkan-pa-havet-1.202627? analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja Siin tölge: maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH Meie esimesed mudelitulemused näitavad, et avamere tuuleparkidel on laiaulatuslik mõju ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, merele ja et mõjud levivad palju kaugemale parkide välispiirist, ütleb Lars Arneborg, SMHI juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, okeanograafiliste uuringute juht, kes jätkab: madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. 17 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus - Tuuleparkide taga tuul väheneb ja näeme, et see mõjutab hoovusi ja kihistumist mere Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud pinnakihis. See omakorda mõjutab toitainete ja vetikate õitsemist pinnakihis, millel on seejärel välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja tagajärjed kogu mereökosüsteemile ja hapnikutingimustele sügavas vees. varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning uule mõju avaldab mõju ka merepinnast allpool. Rootorid ammutavad tuulest energiat – just vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. seetõttu tuulikuid ehitatakse – ja olenevalt ilmast vähenevad tuuled kuni 5 -15 protsenti kuni 30 kilomeetri kaugusele tuulepargi taga. Uuringud näitavad, et pinnavesi koguneb siis Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, vähenenud tuulega ala ühele küljele, teisel pool aga süvavesi, mis omakorda mõjutab hoovusi KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim veelgi suuremal alal. võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. Isegi tuuleenergia alused mõjutavad merd, sest need aeglustavad ookeanihoovusi ja tekitavad turbulentsi, mis segab erinevaid veekihte. Kui soolase ja hapnikurikka vee sissevool Läänemerre muutub näiteks Läänemere suudmealal asuvate tuuleparkide tulemusena, oleks sellel tagajärjed kogu Läänemere keskkonnale. Muutunud sissevool või sissevoolava vee suurenenud segunemine võib mõjutada püsiva soolakihi tugevust ja sügavust Läänemere keskosas, kus hapnikupuudus ja toitainete vertikaalne transport on mereelustiku jaoks kriitilised tegurid. Tölke löpp. Kindel on see, et kavandatav hiina müür möjutab totaalselt löuna Saaremaa kliimat - kus ja kuidas moodustuvad pilved? Kalad. Riksu jögi ja järv on tuntud särje kudemis ja püügikoht. Haug käib kevadeti kudemas Pussa jöe niitudel. Peale merepöhja eletrifitseerimist ei ole teada kas see nii edasi toimib. Kirjandusest leiab erinevat informatsiooni kalaliikide tundlikusest elektriväl jale. Inimestel miskipärast ei soovitata tugevas elektriväljas viibida. Electrical workers, such as utility linemen or electrical service personnel, should not be exposed to electric fields greater than 10 kV/m except for short periods of time. Magnetic fields for occupational exposures should be limited to less than 0.5 mT (5 gauss or 5,000 mG). Ala on merepõhja elustiku osas bioloogilise mitmekesisuse „hot -spot“. Ala on äärmiselt oluline karide elupaigatüübi kaitsmiseks Eesti majandusvööndis kuna alal asub 2 5.58 % kogu majandusvööndi karidest. Ala on Läänemere lesta, sügiskuduräime, nolguse ja meripühvli koelmuala, oluline turgutusala tursa noorkaladele ning euroopa lesta ja läänemere lesta oluline toitumisala. Kohalike kalurite jutu järgi – vene ajal hävitati tursa ja lestapüügil pöhja traalidega merepöhja elustik, peale mida kadus lest sellest piirkonnast kolmekümneks aastaks ja hakkab alles nüüd tagasi tulema. Merepöhja elustik taastub väga aeglaselt. Enne nende kaitsealade moodustamist ja eesmärkide püstitamist ei ole antud meretuulepargi keskkonnamöju hindamisel mingit mötet. Bifenool A ja mikroplastid 18 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Vaja teostada bifenool A ja mikroplasti uuringuid mullastikus vanade tuuletööstuste ümbruses Paldiskis, Virtsus On teada, et tuulikulabad emiteerivad kesskonda vähemalt 30+kg mikroplasti aastas /sõltub laba suurusest -vanusega erosioon suureneb – söltuvus ei ole lineaarne/ Saja tuuliku korral tekib mikroplasti 3 tonni aastas. Kui labades kasutatakse Bifenol Ad nagu siiani seda tehakse, siis siit vöib lugeda milliseid terviseriske see kaasa toob: https://www.medicalnewstoday.com/articles/221205 https://www.who.int/publications/i/item/toxicological -and-health-aspects-of-bisphenol-a Kuna meri on madal ning tuulikud paiknevad ranna lähedal siis suur osa mikroplastist kantakse hoovuste ja tuulte möjul randa kus kontsentreerub/sadestub rannikul vöi lahesopis olles terviseriskiks kaladele, lindudele, loomadele ja inimesele. Seletuseks: Bifenool A imendub ka naha kaudu, kui sellises vees ujuda. 1 kilo bifenooli muudab 10 miljardit liitrit vett kasutuskölbmatuks. https://docs.wind-watch.org/Leading-Edge-erosion-and-pollution-from-wind-turbine- blades_5_july_English.pdf 1 kilo of bisphenol A is enough to pollute 10 billion litres of water. That's 10 000 000 000 lires). Remember that Bisphenol A amounts to approx. 13 - 15% of casting weight of a turbine blade INFRAHELI Oma teadmiste pöhjal vöin väita,et infraheli vöib olla väga häiriv nii lindudele, loomadele kui ka inimesele kogu ranniku ulatuses, kes asuvad tuulekoridoris. Selleks on kaks pöhjust 1 tuulikud paiknevad rannikule liiga lähedal ja heli ei sumbu piisavalt 2 töenäosus, et tekib resonants mitme heli -allika vahel on suur Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses kuid 1. tuule poolt pöhjustatud müra spekter on ühtlane. Tuulikud tekitavad regulaarseid impulsse. 2. pikad lained sealhulgas helilained homogeenses keskonnas eriti ei sumbu – seetõttu vaalad saavad omavahel suhelda sadade kilomeetrite kauguselt. Kui tuul puhub tugenide poolt siis suure töenäosusega on Kuresaares olla suht ebameeldiv nagu praegu Salmel, kus on ainult viis Sönajalgade tuulikut vöi Virtsus kus tuulikulabad tekitavad kodudesse vilkuvat päikesevalgust valgust. 19 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 3. Vaatamiseks lingid https://www.youtube.com/watch?v=ywWNx3OJyuo https://www.youtube.com/watch?v=2Q7rgDH8M8s Norrakate uurimuse pöhjal tursavastsed liiguvad infraheli suunas mida tekitavad vette tugenid arvatas, et ujuvad ranna poole. Kuna merel varjevöimalused puuduvad pistetakse nad teiste kalade poolt pintsli. Teiste rannikul ja madalikel varju otsivate liikid e puhul vöib olla sama tulemus. https://thefishingdaily.com/latest-news/scientists-find-cod-larvae-attracted-to-noise-from- offshore-wind-turbines/ Rootslaste infraheli uuringu tulemus- metskitsede ja pötrade arvukus tuulikute läheduses on väiksem. Loomad liiguvad infraheli-möjualast välja. Sama ei saa teha kariloomad kes hooldavad rannaniitusi ja on oma tarandikus kinni. Linnud, nahkhiired Planeeritavad alad paiknevad lindude ja nahkhiirte rändeteel – kas siis Gotlandile vöi Liivimaale. Ala on oluline linnuala (varasemalt on uuringutes märgitud kui oluline kaitsestaatust mitteomav linnuala). Ala oluline eelkõige auli, kauride (järvekaur ja punakurk -kaur) ja väikekajaka puhkeala ja läbirände piirkond (eri liigid kasutavad ala rändepeatuste ks, talvitumisalana ning suvise toitumisalana) Avamere tuuleparkide heidutus merelindudele on liigiti erinev ja ulatub mõnede liikide puhul 10+ kilomeetrini – Sellega väheneb toitumisala ja linnud ei jää enam rannikule pesitsema. Vaika saared ja rannikuala saab olema päris linnutühi. Keskonnamöju hindamisel peab vaatlema merikotkaid ja haigruid Karalas on minule köige lähem meirikotka pesa. Nad on huvitavad ja isepäised tegelased kelle koduks on kogu planeeritav ala. Talvel, kui meri on jääs kükitavad jääpankadel ja uudistavad merd. Kotkad on liigina oma nägemise erisuse ja instinktide /puuduvad otsesed vaenlased/ töttu tugenidele kerge saak. /Aidu konnakotkas/ Väikelindudele on kogu löunarannik sügiseti kogunemisala – neid on igal pool, siin lausa uputab – liigirohkus ja arvukus on muljetavaldav miski hommik on nad köik kadunud – öised rändajad. Looduskaitse peab olema preventiivne! Inimese löpututel ambitsioonidel peab olema kuskil piir. 20 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Ma valisin elamiseks keskkonna kus on veidi loodust järgi jäänud. Tegelen mesilaste - ja loomapidamisega. Minu valikuteks jääb kas - Leppida loomade ja enda terviseprobleemidega mida põhjustab infraheli - Saada vöitu masendusest, mida tekitab teadmine, et lind kes hüppleb mu koduöuel vöib olla üks tuhandetest ränduritest, kes igal aastal tuulikutes otsa leiab. vöi kolida minema - lõunaranniku kinnisvara hinnad peale tuulikute püstitamist kukuvad kolinal. Sellisel kujul looduse rüüstamine on vördne uue kaevanduse avamisega virumaal ja ei ole aksepteeritav. Vaja taastada biosfääri kaitseala! 16 Saarte Rannarahva Selts MTÜ, 30.08.2024 SRS esitas oma märkused, seisukohad ning ettepanekud Salme rahvamajas 02.05.2024 ELWINDi poolt korraldatud kogukonnaseminaril „Milliseid teemasid merealal uurida?“. Enamus neist on ka ära märgitud või nendega arvestatud. Käesolevaga esitame need SRS märkused, seisukohad ja ettepanekud, millele pole ELWINDi KMH programmis SRS arvates piisavalt tähelepanu pööratud. P 3.11, lk 20 on juttu merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise kompensatsioonimeetmetest (BALEE-M032), millede üheks eesmärgiks on tagada võimalikult Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande koostamisel. Merepõhja terviklikkuse väikene merepõhja häiring ja kasutusejärgne endise olukorra taastamine. KMH programmi taastamise meetmeid käsitletakse KMH aruandes. projekt neid meetmeid ei kirjelda. SRS seisukoht: KMHs tuleks kirjeldada, milliste meetmetega ja mil moel tagatakse konkreetsel merealal kasutusejärgselt merepõhja endise olukorra taastamine. P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 1.11, lk 70 valdkonna „Mõju kliimale“ osas on kohalikud elanikud mures kohaliku mikrokliima võimaliku muutumise üle. Mitmed uuringud on jõudnud järeldusele, et suuri tuugeniparke läbiva õhumassi kiire jahtumise tõttu toimub koos õhuni iskuse kiire kontsentreerumisega ka sademete koondumine tuugeniparkide vahetusse lähedusse. KMH aruandes käsitletakse kavandatava tuulepargi mõju meteoroloogiliste Valitsevate läänekaaretuultega Lääne-Saaremaa jaoks võiks see tähendada, et siinse ranniku muutustele sh koosmõjus teiste selleks hetkeks kinnitust leidnud projektidega. tüüpilistel kuivadel loopealsetel ja alvaritel jääks sademete hulk senise st veelgi väiksemaks. Kui siinsed niigi põuased kevaded ja suved veelgi sademetevaesemaks muutuks, tekitaks see siin tõsiseid probleeme nii põllumajandusele kui kogu elusloodusele (vt nt https://www.nature.com/articles/s41598-022-22868-9). Praegu on projektis sel teemal 21 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus märgitud vaid, et: „…Tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe uuritud. KMH s antakse ülevaade teadaolevate ja võrreldavate teadusuuringute tulemustest.“ SRS seisukoht: Võimaliku olulise keskkonnamõju tõttu ei tohiks selle küsimuse juures piirduda ainult ülevaatega uuringuist, vaid tuleks modelleerida ka võimalikku (kumulatiivset) efekti. P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.1, lk 71 valdkond „Müra (sh infraheli, madalsageduslik heli) ja vibratsioon“ teeb kohalikele elanikele täna kõige rohkem muret. Kõikjal maailmas koguneb näiteid sellest, et väga rohkete suurte tuugenite töötamisel tekkiva infrahelim üra intensiivsuse mõõtmiseks ja vastavate tervisemõjude hindamiseks ei sobi seni olemasolevad standardsed metoodikad ja regulatsioonid. SRS võttis ühendust Eesti vastavate normide väljatöötamisega tegelenud akustiku Linda Madalikuga, kes selgitas, et tol a jal ei osatud arvestada sedavõrd suure kontsentratsiooni ja võimsusega madalsagedusliku - ja infrahelimüra allikatega ning pidas vajalikuks vastavat metodoloogiat uutest teadusuuringutest lähtuvalt värskendada. Saaremaa läänerannikule planeeritud kuni 500 t k kuni 330 meetri kõrguseid tuugeneid moodustaksid tänase seisuga maailma suurima meretuugenite tööstuspargi. Samas asuks see pretsedenditult lähedal rannikule. Seetõttu ongi kohalike kõige tõsisem mure, et siinsed Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev rannikualad võivad tekkiva kumulatiivse m adalsagedusliku- ja infrahelimüra tõttu muutuda analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi elamiskõlbmatuiks mitte ainult inimeste, vaid ka kodu - ja metsloomade jaoks. välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja Kohalike elanike selliste murede põhjused oleks võimalik antud KMH käigus kaotada. SRS on maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH teadlik, et „…KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, me toodikatest, prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnorm idega ja juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. koostamisel kasutatakse andmeallikatena muuhulgas /… / eriala - ja teaduskirjandust, Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid /… / ning muud saadaval olevat (asjako hast) välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.“(lk 56). Lähtudes KMH varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks järelduste adekvaatsuse-taotlusest, uskudes et meie riigiinstantside poolt läbiviidav KMH ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning võiks (erinevalt äriettevõtteist) maksimaalselt tähtsustada oma kodanike ter vist ja heaolu ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. arvestades seda, et väga suure tõenäosusega ei võimalda senistes õigusaktides sätestatud vananenud metoodikad teha KMH-s konkreetsete müraolude osas adekvaatseid järeldusi Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, (võimaldab paljude suurusjärkudeni ulatuvaid eksimusi), teeb SRS ettepaneku lülitada KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim madalsagedus- ja infrahelimüra osas KMH programmi põhjalikumad uuringud, kui seniste võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. õigusaktide järgi miinimumina nõutud on. Ühtlasi mõjutaks see väga oluliselt ka tabeli 5 -1 jaotust Nr 3.3, lk 73 „Mõju inimese tervisele ja heaolule v õi varale“. SRS ettepanek: Adekvaatsete järelduste huvides loobuda antud KMH -s infra- ja madalsagedusliku müra hindamisel lihtviisilisest standardsest arvutiprogrammi abil modelleerimisest ning selle asemel teostada müraga seotud teadmatuse kaotamiseks reaalsed mõõtmised. Mõõtmised teostada olemasoleva töötava meretuulepargi juures, mis on tuugenite arvult (sh ka kumulatiivselt) võrreldav siia planeerituga (nagu näiteks Hornsea 1/2 Põhjameres). Mõõtmised teostada (vähemalt) sellistelt distantsidelt, kus tuugenite arvu, kõrguse/võimsuse ja kauguse suhe on võrreldav siia planeerituga (11 km distantsil 100 kuni 500 tk 330 m kõrguseid tuugeneid). Mõõtmisel kasutada erialases teaduskirjanduses välja 22 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus pakutud erapooletut hinnangut võimaldavat metoodikat (vt H. Bakker, M. Alves -Pereira, R. Mann, R. Summers and P. Dickinson Infrasound Exposure: High -Resolution Measurements Near Wind Power Plants: Management of Noise Pollution, 2022, https://www.intechopen.com/chapters/85225). Metoodika võimaldab infrahelireostuse tervisemõju (unehäired, iiveldus, peapööritus, tinnitus, valu kõrvades jms) ohu täpsemat hindamist tänu infrahelimüra mõõtmisele suurema sagedusliku ning ajalise lahutusvõimega (so 1/36-oktaaviribadega sagedusvahemiku ja 1-sekundiliste sammudega, kasutades analüüsis korrigeerimata helirõhutaseme väärtusi (detsibellides) ning võimaldades sagedusvahemikus 0,5 kuni 5 Hz registreerida täpsemalt (tiiviku konstruktsioonist sõltuvalt) tuugenite poolt genereeritud infraheli "piike" kuni 25 dB üle taustamüra). Seda enam, et infraheli jaoks puudub ühtne standardiseeritud mõõtmismeetod (vt ka 2. lõik sissejuhatuses ISO veebilehel https://www.iso.org/obp/ui/en/#iso:std:iso:7196:ed-1:v1:en ). Kuigi infraheli sagedusvahemik jääb väljaspoole kuuldeläve, on selle liigsete dooside mõjul registreeritud kõigi imetajate organismides rohkelt väga olulisi bioloogilisi reaktsioone, mis võivad tihti väljenduda patoloogiatena alates nn „tuulegeneraatori sü ndroomist“ ja lõpetades krooniliste nn vibroakustiliste haigustega. Antud metoodika võimaldaks määrata võimalike infrahelimüra "dooside" kvantitatiivset suurust ning kasutada mõõtmisandmeid vastavate võimalike terviseriskide hindamisel ja analüüsimisel. Se llise müraanalüüsi kasutamine välistaks soodsate tulemuste korral enamiku meie kohalike elanike tervise, heaolu ja varaga seotud negatiivseist ootusist. Ning vastupidiste tulemuste ilmnemisel aitaks analüüs vältida ulatuslike tervisekahjustuste tekkimist elanikele, koos vastavate kahjutasunõuetega. Selline selguse toomine madalsagedusliku- ja infrahelimüra küsimustesse peaks ühtlasi olema heas kooskõlas KMH koostamises osaleva TTJA tegevuse eesmärkidega ning välistaks edaspidi hulga sama temaatikaga seotud probleeme, mis on kõikjal aktuaalsed eelkõige adekvaatsete mõõtmis - ja võrdlusandmete puudumise, st teadmatuse tõttu. Ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes „Avamere taastuvenergia ELis“ 22/2023 (https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR -2023- 22) viidatakse sellele, et just avamere taastuvenergia arendamisel ei uurita looduse mõjutamise kõrval piisavalt põhjalikult mõjusid inimestele ja sotsiaal -majandusele. Sellest hoidumine on olnud silmatorkav Eestis edendatavate arenduste juures, tekitades praegu kohalikes elanikes hirmu ning lootusetust. P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.2, lk 72 valdkond „Visuaalne mõju“ KMH aruandes viiakse läbi visuaalsete mõjude analüüs, mille puhul võetakse arvesse tuulepargi kaugust, vaatevälja hõivatust tuulikutest ning SRS ettepanek: Kõige häirivama visuaalse reostuse vähendamiseks võiks rakendada tuugenite potentsiaalselt mõjutatud vaatleja tundlikkust. Mõju ulatuse suurust mõjutab paiknemise ruumilist liigendamist, lähtudes tuugeni(te) kõrguse ning ranniku kauguse suhtest. ka tuulikute paigutus tuulikupargi alal, mille le antakse analüüsi käigus hinnang. P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 4.4, lk 75-76 valdkond „Jäätmeteke ja ringmajandus“ KMH programmiga on ette nähtud KMH aruandes tuulikute eluringi analüüs (LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv SRS märkus: Ei ole käsitletud mikro- ja nanoplasti osakeste ning bisfenool-A reostust. bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus. Reostuse tekitab pöörlevate tuugenilabade (mille massist üle 33% on plastid) pidev erosioon kuni 350 km/h kokkupõrgetel vihma/lume/rahe osakestega. Reostuse maht ajas sõ ltub tiiviku 23 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus diameetrist ja ka koostisest. Nt Norra uuringuis (tiiviku diameeter 130 m) leiti plastreostuse koguseks 62 kg turbiini kohta aastas (vt uuring (PDF) Leading Edge erosion and pollution from wind turbine blades 5 th. Edition - English (researchgate.net). Kui siia plaanitavad üle 2 korra suuremad tuugenid (tiiviku diameeter üle 280 m) eritaksid samaväikses koguses reostust, oleks erituv kumulatiivne kogus 500*62= 31 000 kg aastas. See reostus ei settiks tööstuspargi lähiümbrusse, vaid liiguks hoovuste ja tu ultega laiali üle kogu Läänemere jõudes mikroplasti osakeste ja toksiinide kujul elusorganismidesse. Eelkõige kaladesse kontsentreerununa ringiga ka inimeste organismi, tekitades tõsiseid tervisekahjustusi. 17 MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, 30. august 2024 1. Kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentidega Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele Juhime tähelepanu KMH programmi peatükis 3 esitatud väidetele, mille kohaselt on koostatud tuleb KMH programmis välja tuua kavandatava tegevuse seos strateegiliste programm muuhulgas kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga; Eesti keskkonnastrateegiaga planeerimisdokumentidega. Hinnangud on antud vastavalt tänastele aastani 2030; Eesti merestrateegiaga; Lääne -Eesti saarte biosfääri UNESCO programmiga. teadmistele. KMH aruandes lähtutakse selle k oostamise ajal kehtivatest Oleme seisukohal, et sellist eeldust ei ole võimalik KMH programmis sedastada. strateegilistest arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav Meretuulepargi kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentide ja rahvusvaheliste hinnang. kokkulepetega saab tuvastada pärast keskkonnamõju hindamist. 2. Mõjuala suurus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 lg 1 p 5 kohaselt tuleb KMH programmis välja tuua mõjuala suurus. Programmi punktis 5.1 on toodud välja, et „eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid, arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, ehitusaegsed häiring ud, peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt mõjutatavast looduskeskkonna komponendist seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse. (veekeskkond, merepõhja elupaigad, mere -elustik jm).“ Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse Tabelis 5-1 toodud hindamismeetodite juures on kirjeldatud ka eeldatavad mõjualad, mida konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel keskkonnamõju hindamisel uuritakse. tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või Leiame, et paljudes küsimustes on mõjualad määratud liiga kitsalt. Näiteks on mõju mere kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju hüdrodünaamikale piiratud vaid tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega, kuid kuivõrd eeldatav rannaprotsessidele. on ka koostoime Saare Wind Energy (edaspidi SWE) tuulepargiga, peaks kindlasti võtma uurimise alla nii SWE kui ELWIND tuuleparkide alad ja nende lähiümbruse, kuid ka kogu ala, mis jääb tuuleparkidest Saaremaa ranniku suunas. Veelgi enam tuleks hinnata kogu mõlem a tuulepargi ja Saaremaa ranniku vahelist ala mõjualana järgmises küsimuses – mõju merevee kvaliteedile ja heljumile. Küsimus puudutab mitte üksnes tuuleparkide lähiümbrust, vaid 24 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus rannikut, kuhu õlireostus, mikroplasti reostus ja muu saaste võib jõuda. Samuti jõuab rannikule ka ehitusaegne merepõhja töödest tekkiv heljum. Kindlasti ei saa ka merepõhja elupaikade ja elustiku (sealhulgas kalastiku) uuringutes piirduda pelgalt tuuleparkide ala ja lähiümbrusega. Merepõhja elustik ja kalastik saab oluliselt mõjutatud tuuleparkide ja ranniku vahelises meres. Punktis, mis puudutab rannaprotsesse, palume mitte lähtuda SWE KMH uuringutest ja aruandest, milles toodu tulemusel on programmis toodud hüpotees: „Tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist. Rannikulähedases tsoonis kannavad materjali edasi lained tõstes seda veesambasse ja kandes edasi ka piki rannajoont. SWE tuulepargi modelleerimine näitas, et tuulepark vähendab lainekõrgusi 1 kuni 2%. Seega ei saa rannast kaugel asuv tuulepark mõjutada rannaprotsesse“ Oleme esitanud SWE tuulepargi KMH aruandele oma vastuväited, mida oleme valmis vaidlustama kohtus. Leiame, et tegemist on kallutatud ebaobjektiivsete väidetega, mida ei saa hoonestusloa väljastamisel aluseks võtta. Leiame, et eriliselt ohustatud on just Pi lguse lahe suue, kuhu kandub ka tavaliste tormide korral heljumit merepõhjast, mis põhjustab lahe sulgumist. Linnustiku ja nahkhiirte puhul leiame, et mõjud on seotud mitte ainuüksi Eesti rannikutega vaid ka Läänemere äärsete teiste riikide rannikutega. Nagu on välja toonud ka BirdLife Sverige on vajalikud uuringuid nii öise kui ka päevase liikide rände jm kohta ning mõju neile tuleb hinnata koos teiste Läänemere tuuleparkidega kumulatiivselt. Samuti on kalavarusid vajalik hinnata laiemal mõjualal – vähemalt kogu Läänemere kesk- põhjaosas. 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud KMH programmi tabelis 5-1 toodud kavandatava tegevuse eeldatavate oluliste mõjude hindamise nõuetes on vaid osade mõjude puhul ette nähtud kumulatiivse mõju hindamise kohustus koostoimes SWE meretuulepargiga. Näiteks puudub vastav kohustus merevee kvaliteedi ja heljumi leviku hindamisel (p 1.2) ning merepõhja, põhja setete ja KMH programm sisaldab mõju hindamist kalastikule, sh kaablite rajamise rannaprotsesside (p 1.4.) hindamisel.Siinjuures on toodud välja, et mõjud on seotud mõju. Pilguse lahe kinnikasvamine on kestnud juba aastakümneid ja see on meretuulepargi ja merekaableid ümbritseva ala ning selle lähiümbrusega. eeldatavalt põhjustatud Läänemere üldisest seisundist, maakerkest ja Kuivõrd ELWIND eksportkaabel on kavandatud maabuma samasse alajaama, kuhu SWE kaabel, tormidest. Seostada Pilguse lahe kinnikasva mist tuuleparkidega on on möödapääsmatult vaja hinnata Pilguse lahele ehitamise käigus tekkivat mõju. Olenemata spekulatiivne. sellest, kas SWE ja ELWIND meretuuleparkide ehitamine on ajastatav ühele ja samal e ajale või toimub erineval ajal, võib täiendava heljumi hulk põhjustada Pilguse lahe täieliku sulgumise. Pilguse laht on vaikselt kinni kasvamas viimaste aastate jooksul. Selle ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja Otsenina vahel on vesi vaevalt poole meetri sügavune. Süvistustööde tulemusel vabanevad setted kanduvad soodsate tuulte mõjul justnimelt sellesse kri itilisse punkti ning 25 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus võivad täielikult katkestada Pilguse lahe ühenduse merega. See omakorda võib tuua kaasa lahe kalade huku ning lahe kinnikasvamise meretaimedega ning pöördumatud muutused hoiualal. Lisaks sellele, et Pilguse lahe kinnikasvamine muudab veekogu režiimi, võib see ka mõjutada üleujutatavat ala rannikul. Võimalik on nii rannaerosioon kui ka üleujutusalade järsk laienemine. See omakorda põhjustab kahju nii puisniitude taimekooslustele, sh kaitsealustele orhideedele, kuid ka kinnistuomanikele, kelle kinnistul sellega seoses laieneb ehituskeeluvöönd. Halvimal juhul võib üleujutus kahjustada olem asolevaid hooneid ja muuta elumaad sootuks kasutuskõlbmatuks. Merepõhja elupaikade osaline hävimine ja muutused mere põhjas põhjustavad muutusi mitte ainult merepõhja elustikus vaid ka hoiualal elutsevatele liikidele. Merepõhja ettevalmistamise ja ehituse käigus hävib tõenäoliselt merepõhjaelustik „ehitusplatsidel“ n ing selle lähimas KMH programm sisaldab mõju hindamist mereelupaikadele ja ka vastavaid ümbruses, mis tähendab lindude toidubaasi kadu. Merepõhi ei taastu kunagi ning uuringuid. tuuleparkide rajamisel kahjustatakse oluliselt merevee kvaliteeti, mis juba praegu on halb. Vundamentide ja kaablite rajamise käigus võivad tekkida ettearvamat ud protsessid. Samuti mõjutab kahe järjestikuse meretuulepargi rajamine merevee kvaliteeti koostoimes rohkem ning hinnata on vaja ka võimaliku õlireostuse mõju kumulatiivselt. Siinkohal leiame, et KMH programmis on nimetatud mõju valdkonnad ära toodud, sh hinnatakse õlireostus on tõenäoline ka tuulepargi käitamise ajal ning seda enam tuleb mere kvaliteedi neid koosmõjus vähemalt SWE meretuulepargi alaga. hindamisel võtta arvesse vähemalt SWE meretuuleparki. Linnustiku ja nahkhiirte hindamisel võetakse arvesse alal leiduvate liikude Linnustiku ja nahkhiirte osas palume mõju hinnata kumulatiivselt mitte ainuüksi SWE rahvusvaheline kaitsestaatus ja hinnatakse kavandatava meretuulepargi mõju meretuulepargiga vaid ka rahvusvaheliselt. Leiame, et rändelindude ja nahkhiirte rännuteed ei puuduta mitte ainuüksi Eesti looduskeskkonda vaid teisigi Läänemere äärseid pesitsusalasid. lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest. Laiemaks rahvusvaheliseks mõju hindamiseks Vajalik on analüüsida rahvusvahelisi ornitoloogilisi andmeid ning Läänemere tuuleparkide puuduvad paraku täpsemad andmed ja kättesaadav info nii liigiliste andmete koosmõju (eelkõige barjääriefekti) rändelindudele ning ka nahkhiirtele. kui ka kavandatava tegevuse osas. Peame ebapiisavaks, kui ornitoloogilist seiret viiakse läbi sama pisteliselt nagu SWE tuulepargi KMH programmis on ära toodud, et Elwind kavandataval meretuulepargi alal keskkonnamõju hindamisel. Vajalik on kindlasti vähemalt kahe aastane kestev seire tuleb uuringud läbi viia kahel aastal ja seda nii kevadel kui sügisel. (igapäevane lokaalne seire kavandatava tuulepargi alal). Palume Natura 2000 alade mõju uurimisel seada tingimuseks selle läbi viimine pädevate asjatundjate poolt, kes on sõltumatud muu keskkonnamõju hindamise läbiviijatest. Ettepanekuna kajastatud nõue Natura hindamise eksperdi osas ei ole Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt kui olulist mõju ei ole võimalik objektiivsest teabest asjakohane. lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata. KMHsse kaasatakse Natura ekspert, kes vastab looduskaitseseaduses LKS § 695 lg 1 kohaselt peab Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava lii gi uurimist läbi viima nimetatud tingimustele. eriteadmistega isik, kel on pikaajalised kogemused ning, kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid. 26 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Leiame, et hinnangud kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele tuleb viia läbi ka SWE tuulepargi äärsel rannikul asuvate kinnistute (eelkõige elamutega hoonestatud kinnistute) osas. Küsitluse läbiviimise eelduseks peaks olema ka mürakaartide ning visuali seeringute tutvustamine maaomanikele. Samuti tuleks programmis ette näha küsitluse läbi viimine Kogukonna hoiakute teada saamiseks on korraldatud ja korraldatakse rannaäärse ala maaomanike hulgas. Arvamust tuleks küsida ka Saaremaa läänerannikul kaasamise koosolekuid, sh kogutakse infot KMH avalikud arutelude käigus. majutus- ja toitlustusettevõtteid ja muid turismiga seonduvaid ettevõtteid pi davatelt isikutelt, kuivõrd eeldatav on, et turismisektor saab meretuuleparkidega seonduvalt tugeva negatiivse tagasilöögi. Müra uuringute puhul palume kindlasti mitte piirduda vaid Infraheli, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni mõjuga inimestele vaid ka koduloomadele ja metsloomadele, lindudele ning putukatele. Programmi kohaselt kirjeldatakse müra mõju teaduskirjanduse ja varasemate uuringute põhjal sh võrreldakse laevade ja tuulikute poolt põhjustatava infraheli omadusi ja levikut. Leiame, et teaduskirjandust on erinevat. Teaduslikult on tõestatud, et meretuule pargi infraheli ehk väga madalal sagedusel heli, mida meretuulepargid tekitavad, kandub väga kaugele – isegi 90 km Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev kaugusele1 . Kõnealuses teaduslikus uuringus mõõdeti 60 tuulikuga pargist kanduvat infraheli analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide ning leiti, et tuulepargi heli levib vähemalt 90 km kaugusele teatud atmosfääritingimustes, (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja eriti öisel ajal. Lähtuda ei tohiks eeldusest, et tuulikutest ei ole ette näha piirväärtusi ületavat maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH müra ja vibratsiooni lähimate elamuteni. Juba SWE KMH -s on toodud välja: „Tuulikutest ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, tingitud mürahäiringuid on uuritud nt Rootsis teostatud uuringus157 ning on leitud, et ka juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, mürataseme vahemikus 35-40 dB (ning veelgi madalama mürataseme korral) võib küllaltki madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. märkimisväärne osa (isegi kuni 15-25%) elanikest ennast häirituna tunda.“(SWE KMH aruanne lk 199). Arvestada tuleks Saaremaa lääneranniku maastikuga – vähe on jäänud alles Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud kaitsemetsi ning maastik on lauge ja tühi. Müra kandub mööda maastikku edasi oluliselt välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja kaugemale kui mujal. Seda on tõdetud ka SWE KMH aruandes: „Merealade puhul on maastik varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks avatud (puuduvad takistused müra leviku teel), lisaks toimub müra levik mööda veepinda, ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning mida loetakse akustilised peegeldavaks pinnaks“ (SWE KMH aruanne lk 204) vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. SWE müra modelleerimise kaartidel on näha, et ainuüksi selle pargi rajamisel kandub Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, keskmine müra Karala-Pilguse hoiualale ja seda ümbritsevate talukohtadeni tugevusega 35 dB. KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. Arvestades sellega, et tegemist on piirkonnaga, kus tänaseni igasugune tööstusmüra aga ka liiklusmüra puudub, tekitavad uued müraallikad tuuleparkide näol sellise elukeskkonna muutuse, millega on raske kui mitte võimatu harjuda nii inimestel kui ka loomade l-lindudel. Peame vajalikuks ka seetõttu, et nii müra kui visuaalse häiringu mõjude tuvastamiseks viiakse läbi ka uuring või vähemalt eksperthinnang mõjude kohta, mis ELWIND ja SWE tuulepargid koostoimes võivad kaasa tuua (vähemalt 35 dB helimüra) mõjualas se jäävatele piirkonna elanikele. 17 MTÜ Koovi külaselts MTÜ Elurikkuse Kaitse 27 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 30.08.2024 MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad järgmised vastuväited ja ettepanekud ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmi osas: 1. KMH programmis on toodud pea kõikide uuringute osas, et uuringuid teostatakse ainult tuulepargi ja selle lähiümbruse ala osas . Samas ei ole määratletud millist ala peetakse silmas tuulepargi lähiümbruse ala osas. On oluline, et uuringute teostamine tuulepargi ala osas ei anna informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale, sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh hoovused ja lainetused) soovitakse uurida vaid tuulepargi alal ja selle lühiümbruses, mis ei näita tegelikke mõjusid ümbritsevatele aladel. Näiteks ei selgu tuulepargi ala hüdrodünaamikast see, KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid, milline on tuulepargi ala hüdrodünaamika koosmõjus nt Pilguse (Koovi) lahe kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et hüdrodünaamikaga. Hetkel on leitud programmi koostamisel, et tuulepargi peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku hüdrodünaamikal (sh hoovustel ja lainetustel) on väheolulise mõjuga, mis avaldub seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse. ainult tuulepargi alal. Samas on selge, et tuulepargi alal tekivad muutused mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste modelleerimine on võimalik ainult Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse sellisel juhul, kui on teada, milline on Pilguse lahe hüdrodünaamika. Kui algandmed konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel (so Pilguse lahe hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe hüdrodünaamikale. eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid tuulepargi ala või selle lähialaga toob kaasa rannaprotsessidele. olukorra, kus esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele, kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud. Uuringute aluseks võetud mõjualad tuuakse välja alusuuringute aruannetes. Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et (alus)uuringuid teostatakse vaid tuulepargi alal, mitte tuulepargist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel, Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on tuulepargist mõjutatud. Teeme ettepa neku, et KMH programmis nimetatud uuringute osas tehakse lisaks tuulepargi alal ja selle lähialal teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel avalduvad tuulepargist tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Rikus lahte. 2. KMH programmis on toodud, et kumulatiivset mõju tuleb hinnata vaid teatud mõjude korral ja sellisel juhul tuleb kumulatiivset mõju hinnata vaid koostoimes SWE Tuulepargi mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi tuulepargiga. Käesolevaga esitame vastuväite sellele, et kumulatiivset mõju ei keskkonnamõjusid rakendades selleks ettevaatuspõhimõtet. hinnata teiste olemasolevate või teadaolevalt ehitamisele kuuluvate tuuleparkidega KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel Läänemeres. Olukord, kus kumulatiivne mõju jäetakse hindamata teiste kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse tuuleparkidega toob kaasa olukorra, kus esitatavad näitajad ja modelleeringud ja ka sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on kõik muud mõjusid kajastavad seisukoha d ei lähtu keskkonnamõju hindamise jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi põhimõttest, mille kohaselt tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid andmeid. Näitena 28 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus saab tuua, et Liivi lahe tuuleparkidega ja muude hoonestuslubade alusel teostavate ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu tegevuste ehitamisel tekkiv heljum jõuab tänu Liivi lahe ja Lääne -Saaremaale ka andmeid. Lääne-Saaremaa piirkonda, sh nt Pilguse lahe lähialale. Kalade jõudmisel kudemisaladele (Koovi lahte, Riksu lahte) omavad mõju mitte ainult SWE tuulepark ja Elwind tuulepark, vaid kõik kudemisalani jõudmiseks kasutatavad rännuteed ja nendele ehitatud ehitised kogu kalade rändetee ulatuses. Seega omavad kaladele mõjusid nii Liivi lahte kavandatud t uulepargid, aga samuti teised rändeteedele jäävad Läänemerre ehitatavad ehitised. Samuti on selge, et rändelindudele avaldavad mõju kõik rändeteel paiknevad tuulepargid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et kumulatiivse mõju hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohast mõju omavaid ehitisi, sh tuuleparke, so kõiki rändeteele jäävaid tuuleparke, ning kõiki neid ehitisi, milledel on teaduslike andmete alusel võimalikke mõjusid koosmõjus Elwind tuulepargiga. Märgime, et Läti riigi esindajad on toonud välja, et vajalik on muuhulgas kumulatiivse mõju hindamine Liivi lahe kavandatavate tuuleparkidega. Teeme ka ettepaneku, et kumulatiivset e mõjude määramisel võetakse arvesse kõiki kavandatavaid ehitisi, mis mõjutavad või võivad mõjutada koosmõjus Elwind tuulepargiga Lääne-Saaremaa piirkonda. 3. KMH programmis on toodud seisukoht, et teatud uuringute puhul võetakse aluseks KMH programmis on kaardistatud kõik Elwind meretuulepargi mõjuhindamise SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid. Esitame vastuväite sellele, et protsessi jooksul läbiviidavad alusuuringud, mis on vajalikud mõjude tahetakse kasutada SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid, oleme määratlemiseks ja analüüsiks. Täiendavalt võetakse arvesse varasemalt seisukohal, et kuna nimetatud uuringute puhul ei ole arvestatud üldse kumulatiivseid läbiviidud uuringute sh SWE alal läbiviidud, riiklike seire jmt andmeid, mis on mõjusid. Teeme ettepaneku, et teostatakse täiendavad uuringud. asjakohased käesoleva projekti mõjude hindamisel. 4. Esitame ühtlasi vastuväite asjaolule, et soovitakse käsitleda tuulepargi analoogiana Toome veelkord välja, et KMH aruande koostamisel arvestatakse sama suurt tuuleparki, kui tegelike mõjude teadasaamiseks peab tuulepargi kumulatiivsete mõjude hindamisel kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse analoogia puhul olema arvestatud kumulatiivsete mõjudega, sh ka etteteadaolevate jäävaid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid täiendavate tuuleparkidega. Ettepanek on käsitleda nendes valdkondades, kus kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande soovitakse tugineda analoogiatele, KMH raames tuuleparki kui 500 tuu likust koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik koosnevat tuuleparki, mis paikneb 11km kaugusel rannast. arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. 5. KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse tuulepark ei mõjuta ning koondina esitatakse varasemate uuringute, teaduskirjanduse ja teostavate uuringute koond. Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et KMH raames hinnatakse meretuulepargi ja sellega seotud taristu ga kaasnevat rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt teostada rannikualade mõju. Tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta eeldatavalt osas uuringud, sh selgitada välja millised on olnud muutused viimaste kümnendite rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist. Täpsem jooksul ja seejärel teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust hinnang antakse KMH aruande raames. ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut mõjutavaid pr otsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta. 29 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 6. KMH programmis on setete osas eeldatavalt olulise mõjuna on välja toodud, et ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamine ja resuspensioon. Selle mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad süvendamise (sh kaadamise või tahkete ainete paigutamise) mahud sõltuvad nii tuulikute ja nende vundamentide arvust, mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablite pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks valitud tehnoloogiast. Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute kirjeldusena on välja toodud, et kavandataval alal tuleb teostada üldgeoloogiline, geofüüsikaline- ja geotehniline merepõhja uuring, selgitamaks merepõhja olukorda (setete mineraalne koostis, settekihi lasuvus, aluspõhja omadused jms). Samas on juba niivõrd varajases staadiumis välja toodud 2 ad hoc järeldust: KMH programmis on nimetatud mõjuvaldkond välja toodud ning tä psem hinnang meretuulepargi rajamisega kaasnevast mõjust setete liikumisele (i)vEt ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus esitatakse KMH aruandes. toimuva setete ümberpaigutamise ja resuspensiooni mõju avaldub vaid piiratud alal ning lühiajaliselt. Nimetatud väide on otseses vastuolus SWE KMH käigus teostatud uuringuga . (ii) Et tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist. Mõju prognoos- ja hindamismeetodite ning vajalike uuringute kirjelduses ei ole toodud vajadust hinnata kõikide tegevuste kumulatiivset mõju, vaid on piirdutud viitega SWE poolt juba teostatud uuringule, mis käsitles üksikut tuuleparki. Esitame eeltoodust tulenevalt KMH programmi osas vastuväite. Teeme ettepaneku teostada setete uuringud kogu tuulepargi mõjualal, sh Pilguse lahel ja Riksu lahel. 7. KMH programmis on välja toodud, et tuulepargi tekitatavat nn tuule varjutust modelleeritakse koos muude hüdrometeoroloogiliste näitajatega. Programmis osundatakse, et tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe uuritud ning et KMH’s antakse ülevaade nende väheste teadaolevate ja võrreldavate teadusuuringute tulemustest, st uusi uuringuid ei tehta. Selline lähenemine on KMH aruandes käsitletakse meretuulepargi mõju meteoroloogilistele kahtlemata pealiskaudne ja eksitav, seetõttu teeme ettepaneku tuulepargi mõju muutustele. Avamere tuuleparkide põhjustatud mikrokliima teemale piirkonna kliimale põhjalikumalt modelleerida . KMH programmis ei ole ette nähtud kohaldatud viimased uuringud ja mudelid näitavad mõningaid lokaalseid uuringuid tuuleparkide mõjust sademetele, sh sademetele Lääne -Saaremaal. Esitame muutusi pinnatemperatuuris, niiskuses ja tuule kiiruses elektrituulikute puhul vastuväite vastavate uuringute puudumiste osas. Teeme ettepaneku lisada uuringu, allatuult. See mõju on aga tuntav vaid kuni mõnesaja meetri kaugusel mis käsitleks sademeid Lääne-Saaremaal. Teeme ettepaneku, et teostatakse uuring tuulepargist, mitte laiemal alal. milline on sademete ja põhjavee omavaheline mõju ja kui kaugele rannikualadelt ulatub sademete vähenemine Saaremaal tulenevalt tuulepargist. Teeme ettepaneku käsitleda sademete uuringuid kumulatiivselt teiste sademeid mõjutavate ehiti ste (tuulepargid ja muud kõrgemad ehitised) ning looduslike tehioludega (nt Viidumäe kõrgendik). 30 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 8. Jäätmete tekke ning ringmajanduse korrale ei ole peetud vajalikuks hinnata kumulatiivseid mõjusid koos SWE mõjudega. Uuringuvajadusest on täielikult välja KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), jäänud nii kasutusaegse mikroplasti kui ka bisfenooli mõjude analüüs ning on mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja piirdutud pealiskaudse väitega, et „Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole võimalik mikroplasti reostus. oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju“. Esitame eeltoodust tulenevalt vastuväite. 9. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargist teadaolevate mõjude uuringuid Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev metsloomadele ja -lindudele (nt kakkudele), koduloomadele ja -lindudele, putukatele analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide ning ka muule elusloodusele. Esitame nimetatud osas vastuväite. Teeme ettepaneku, (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja et tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh madalsagedusliku helist tulenevaid mõjusid maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH uuritakse nii metsloomade kui ka -lindude ja samuti koduloomade ja -lindude ning ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, putukate osas. juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. 10. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikupargi võimalikku barjääriefekti kaladele ja muule mereelustikule ning muudele lindudele/loomadele. Eraldi on toodud välja KMH programmis on lisaks välja toodud muud mereelustiku puudutavad nahkhiirte uuring, kuid oleme seisukohal, et vajalik on ka teiste rändavat uuringud – linnustiku uuring, hüljeste uuring, kalade uuring, sh elukorraldust kasutava fauna osas teostatavad uuringud. Esitame vastuväite, et räimeakustilised uuringud. selliseid uuringuid ei ole kavandatud. Teeme ettepaneku teostada tuuleparkide alal kalade ja muu mereelustiku osas loendused koos liikumisalade registreerimisega. 11. KMH programmis ei ole käsitletud infraheliga ja vibratsiooniga seonduvaid uuringuid, Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev vaid tahetakse nimetatut asendada kirjeldustega eelnevalt teostatust. Arvetsades analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide asjaolu, et sellises mahus tuulikuid ei ole sellisele elupiirkondade lähedusse maailmas (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa; edaspidi võrdlusriigid) mere - veel paigutatud, siis ei õigustatud jätta vastavad asjassepuutuvad uuringud ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist teostamata. Esitame vastuväite sellele, et tuulepargist tekkiva infraheli, (KMH ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, meto odikatest, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni osas ei soovita teostada uuringuid. Esitame juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, ettepaneku, et teostatakse uuringud tuulepargist tekkiva infraheli, madal sagedusliku madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. heli ja vibratsiooni osas. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks 31 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid. 12. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute ehitusmaterjali osade eemaldumist ehitise kasutamise ajal, so nt mikroplasti eraldumine tuulikulabadest, mis toob kaasa KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), mtuulikulabades paikneva ehitusmaterjali eraldumise loodusesse. Esitame mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja vastuväited, et KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute kasutamise aegseid võimalik mikroplasti reostus. mõjusid, sh mikroplasti eraldumist ning sellest tekkivaid mõjusid nii inimestele, mets - ja koduloomadele ning lindeudele ja putukatele. 13. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargiga seonduvate ohtlike toimainetega KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), seonduvaid uuringuid, nt bifenooliga seonduvaid uuringuid. Esitame vastavas osas mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja vastuväite ja teeme ühtlasi ettepaneku käsitleda kõiki inimesele või võimalik mikroplasti reostus. looduskeskkonnale ohtlikke aineid kogu tuulepargi elukaare jooksul. 14. KMH programmis on käsitletud kinnisvara väärtuse muudatust, mida tahetakse hinnata müra ja visuaalse mõju uuringute alusel. Esitame nimetatule vastuväite, sest kinnisvara väärtust mõjutab nt asjaolu, kui looduskeskkond on saastunud (nt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb mikroplast), putukaid ei ole (ei ole võimalik ilma putukateta põllumajandust teha), KMH käigus hinnata mõju looduskeskkonnale, sh läbi looduskeskkonna kui loomade tervist tuulepark mõjutab megatiivselt (lemmikloomaga inimene ei soovi toimuvate muutustega kaasnevat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. kinnisvara osta) ning samuti nt tuulepargist tekkivad rannaprotsessid oluko rras, kus Kuna kavandatav tuulepark on rannikust rohkem kui 11 km kaugusel, siis vesi nn sööb ranna ära ehk kinnistu suurus väheneb põhjusel, et tuulepargi mõjust nimetatud teemadel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Täpne käsitlus ja tulenevalt toimub erosioon. Teeme ettepaneku laiendada kinnisvara väärtuse hinnang antakse KMH aruandes. määrmisel kõiki tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh looduskekskonnale tekkivaid mõjusid. 15. KMH programmis on sotsiaal-majanduslike aspektidena käsitletud ainult kalandust ja Sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel käsitletakse kogu Saaremaa valla teistele majandusvaldkondadele ei ole tähelepanu pööratud. Esitame nimetatule majandust ja ettevõtluse profiili, sh turism, põllumajandus kui ka tööstus ja vastuväite. Teeme ettepaneku käsitleda sotsiaalmajanduslike aspektidena uuringute vajadus üle minna kliimaneutraalsele majandusele. Kalandus on välja toodud, tasemel kõiki majandustegevusi-sh nii turismi kui ka põllumajandust. Märgime, et kui kõige otsesemalt merel toimuvatest tegevustest mõjutatud ja eraldi turismi osas ei saa teha järeldusi juhtumiuuringutele tuginedes, mis on leitud mahult käsitlemist vajav valdkond. Juhtumiuuringud on üldkasutatav ja tunnustatud palju väiksemate tuuleparkide ja rannikust palju kaugemal paiknevate tuuleparkide meetod, et aru saada võimalikest keskkonnamõjudest nt turismisektorile või osas. kinnisvara väärtusele. 16. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargi elukaart, so mis saab tuulepargist ja KMH programmi on täiendatud ja toodud välja, et mh hinnatakse tuulepargi elektrikaablitest pärast seda kui tuulepark ei toimi enam, so 30 aasta pärast. Nimelt demonteerimisega kaasnevaid mõjusid. KMH programmiga on lisaks ette ei ole käsitletud kuidas toimub lammutustegevus merepõhjas ja millised on mõjud, nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), mille käigus mh käsitletakse mis sellega kaasnevad, sh nt heljumiga seonduvad mõjud. Esitame vastuväite sellele, teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus. 32 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus et soovitakse käsitleda tuuleparki kui tavapärats ehitist. Tavapärasest ehitisest ei eraldu mikroplasti tema kasutamise ajal sellises koguses nagu tuulikupargist, tavapärane ehitis ei paikne meres ja tavapärast ehitist ei soovita lammutada vaid 30 aasta pärast selle ehitamist. KMH aruandes peavad olema analüüsitud ja esitatud ka tuulepargi lammutamisega seonduvad mõjud. 17. Esitame vastuväite sellele, et ei ole esitatud alternatiive, mis käsitleksid väiksema KMH programmi koostamise ajal olemasolevast informatsioonist lähtuvalt arvuga tuulikuid ja erinevatel ehitusviisidel rajatud tuulikuid ja erinevate käsitleb KMH reaalse alternatiivina põhialternatiivi 1, milleks on kuni 100 materjalidest ehitatud tuulikuid, nt bifenoolivabad tuulikud. elektrituulikuga meretuulepargi ala (hoonestusloa taotluse ala) kui maksimaalselt kavandatavat. Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub hoonestusloa alal läbi viidavate uuringute käigus selguvatest keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest parameetritest. Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all -alternatiividena vaadeldakse ja hinnatakse KMH käigus erinevaid tehnilisi lahendusi – tuulikute vundamenditüübid, tuulikute paigutus, eksportkaabli erinevad alternatiivid jne. KMH programmis on alternatiivide käsitlus toodud ptk 2.4.
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel