Kaitsevägi · 15. oktoober 2024
Sisu (failidest)
Kliimaministeerium Keskkonnaamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Kaitsevägi Kuupäev digiallkirjas nr 4-6/627 Vastuskiri ELWIND meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele Täname Teid keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekute eest! Kõik keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekud, seisukohad ja vastuväited ning koostöös keskkonnamõju hindamise programmi ekspertrühmaga kujundatud vastused neile on koondatud ühte tabelisse. Tabel on kättesaadav aadressil: https://elwindoffshore.eu/wp-content/uploads/2024/10/ELWIND_ettepanekutevastuste_koondtabel.pdf ning lisatud ka käesolevale kirjale. Lisad : KMH programmile esitatud arvamuste/ettepanekute ja vastuste koondtabel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Treier juhataja
1
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
I. Asjaomaste asutuste poolt laekunud ettepanekud
1
Transpordiamet 27.08.2024 nr 7.2-4/24/13560-2
Teatame, et Transpordiametil ei ole märkusi ega ettepanekuid ELWIND Eesti ala
-
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule.
2 Terviseamet 14.08.2024 nr 9.3-4/24/3356-2
Terviseameti lääne regionaalosakond on ELWIND Eesti ala meretuulepargi keskkonnamõju
hindamise (KMH) programmiga ning ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma -
koosseisule ametil ei ole.
3 Kliimaministeerium, 27.08.2024 nr 21-2/24/1073-6
Teeme ettepaneku KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse kooskõla Saaremaa valla Saaremaa vallal ei ole Saaremaa Vallavolikogu poolt kinnitatud energia - ja
energia- ja kliimakava 2030-s seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise kliimakava. Teie poolt viidatud töö näol on tegemist Saaremaa
eesmärkidega. Samuti palume hinnata, kuidas võivad kliimamuutused mõjutada kavandatavat Arenduskeskuse initsiatiiviga, millel puudub valla heakskiit. Kui KMH aruande
tegevust, sealhulgas milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevaid võimalikke riske tuleks koostamise ajaks valla energia - ja kliimakava on kinnitatud, siis sellega ka
üksikasjalikumalt käsitleda, ning hinnata kliimarisk ide maandamise võimalusi. arvestatakse. KMH programmi on lisatud kliimamuutuste mõju hindamine.
KMH programmi koostamise ajal ei ole teada, millist tehnoloogiat tuulikutes,
KMH programmis ei ole täpsustatud, millist tehnoloogiat on plaanis tuulikutes isalootorina mida hakatakse püstitama aastal 2029+ kasutatakse. Küll on teada, et SF6 -t
kasutada. Levinud on, et tuulikutes kasutatakse isolaatorina SF6 -t ehk väävel-heksafloriidi, mis kasutatakse elektrivõrgu alajaamades võimsuslülitites, et vähendada seadme
on väga tugeva toimega kasvuhoonegaas. Palume KMH aruandes käsitleda meretuulepargis mahtu. Euroopas mõnedes rii kides on asutud neid seadmeid keelama, kuna
isolaatorina kasutada plaanitavat tehnoloogilist lahendust. Juhul, kui kavatsetakse kasutada SF6 on kasvuhoone gaas. Enamus võimsuslülitite tootjaid pakuvad ka
SF6, siis palume hinnata ka selle lekkevõimalusi. alternatiivseid seadmeid (näiteks vaakumlülitid) ja suure tõenäosusega on kõik
meretuulikute tootjad valmis tarnima ilma SF6 -ta tuulikuid.
4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , 27.08.2024 nr 16-7/22-17023-063
1. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele peab tuuleparkide vaheline minimaalne
kaugus olema võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi KMH programmi on täiendatud.
tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. ELWIND alast põhjasuunas jääb Saare Wind
Energy OÜ hoonestusloa taotlusega hõlmatud mereala. Seega tuleb ELWIND Eesti ala
2
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
meretuulepargi puhul eeltoodud tingimusega arvestada. KMH programmis on puhverala
väljatoodud joonistel, kuid ei ole kirjeldatud meretuulepargi puhverala ulatust. Palume
eeltoodu osas KMH programmi täiendada.
2. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tingimusele ning 23.03.2024 hoonestusloa menetluse
algatamise otsuses nr 1-7/24-102 toodule tuleb hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike
Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust.
jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele, samuti arvestada
Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus
jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. KMH programmi alapeatükis 4.1.2.
jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise
„Hüdrometeoroloogilised tingimused“ on kirjeldatud, et ELWIND Eesti ala meretuulepargi ala
projekteerimise käigus.
asub piirkonnas, kus jääolud on kõige leebemad ning jää esinemise tõenäosus on väike.
Jääkate esineb vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva u latuses. Kuna jäätekkimise võimalus
ELWIND alal on olemas, siis palume KMH käigus anda hinnang merejää liikuvusele või
programmis põhjendada, miks ei ole vaja eeltoodud hinnangut anda.
3. Palume parandada KMH programmi tabelis 9 -1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“
KMH programmi on täiendatud.
Veterinaar- ja Toiduameti nimi. Korrektne on Põllumajandus - ja Toiduamet.
4. Palume lisada KMH programmi tabelisse 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ ka Saare
KMH programmi on täiendatud.
Rannarahva Selts ning Päästeamet.
5. Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 1 punktile 8 esitatakse KMH programmis muuhulgas
ekspertrühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab
iga rühma kuuluv isik hindama. KMH programmi kohaselt selguvad KMH aruande ja uuringute
koostajad tulevikus läbiviidavate riigihangete käigus. Käesoleval hetkel on teada KMH
programmi tabelis 8-2 „KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed“ toodud
ekspertrühma liikmed ning nende vastutusvaldkonnad. Palume lisada tabelisse 8 -2 ka KMH programmi on täiendatud ja lisatud vastutatavate valdkonna ek spertide
vastutusvaldkonnad/uuringud, mille vastutavad ekspertrühma liikmed ei ole veel teada ning kaasamise vajadus. KIKil on kavas KMH aruande koostaja leidmiseks
selguvad edasiste riigihangete käigus. korraldada uus riigihange, ning KMH aruanne ja KMH -d läbi viiv ekspertgrupp
Juhime tähelepanu, et kuna kõik ekspertrühma liikmed ei ole hetkel teada on võimalik vai d peab vastama nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile. Uue
KMH programmi tingimuslik nõuetele vastavaks tunnistamine (Kliimaministeeriumi juhend riigihanke läbiviimisel täpsustatakse ekspertrühma koosseis ja konkreetne
KMH programmis ekspertrühma liikmete nimetamise kohta vastutusala. KIK arvestab TTJA seatava kõrvaltingimusega.
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/moju-hindamine-keskkonnale). See
tähendab, et KMH programm tunnistatakse nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille
kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui TTJA on andnud nõusoleku täiendatud KMH
programmile, milles on nimetatud ka ekspertrühma liikmete nimed (st kõrvaltingimus on
täidetud).
5
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , 25.09.2024 nr 16-7/22-17023-080
3
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
KMH programmi tabelis 9-1 „Huvitatud asutuste ja isikute loetelu“ on asjakohane lisada
huvitatud osapoolena ka MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, MTÜ Koovi külaselts ja MTÜ KMH programmi on täiendatud.
Elurikkuse Kaitse.
6
Keskkonnaamet, 26.08.2024 nr 6-3/24/16483-2
Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm (sh eksperdirühm) asjakohane ja piisav, kui
KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste ettepanekutega:
1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (VMK) järgi on veekaitse korraldamise
eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk veekogumiteks.
Kavandatava meretuulepargi rajamisega mõjutatakse eeldatavalt osaliselt planeeritaval
meretuulepargi alal asuvat ning ühtlasi lähimat veekogumit, milleks on Kihelkonna lahe
rannikuveekogum (veekogumi kood EE_11). Veekogumite koondseisundiinfo kohaselt
hinnati Kihelkonna lahe rannikuveekogumi koondseisund 2023. aastal halvaks. Veekogumi
seisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel KMH programmi on täiendatud, KMH aruandes antakse hinnang mh mõjule
olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline Kihelkonna lahe rannikuveekogumile.
seisund hinnati 2018. aasta seire põhjal kesiseks, põhjustena on välja toodud mh
toitained. Kihelkonna lahe rannikuveekogumi keemiline seisund hinnati 2021. aasta seire
põhjal halvaks, põhjuseks elavhõbeda sisaldus kalades. Pinnavee kaitse eesmärk on
pinnaveekogumite vähemalt hea seisund3. Palume KMH programmi ptk -s 4 kirjeldada
Kihelkonna lahe rannikuveekogumit ning selle seisu ndit.
2. Lk 35 toodud hallhüljeste arvukuse hinnang on vananenud. Viimastel andmetel on Eesti
hallhüljeste arvukus kasvanud üle 6000 (6324 looma; Jüssi I (2023). Riigihanke „Riikliku
keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2 (6) KMH programmi on parandatud.
2023“, nr 261698), hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4 -3/23/17)“, vt ka Hallhülged
löövad rekordeid | Keskkonnaagentuur). Palume info ajakohastada.
3. Lk 59: Palume kustutada märge keskkonnaregistrile, kuna keskkonnaregistri seadus on
alates 06.06.2022 kehtetu ja keskkonnaregistrit kui sellist enam ei eksisteeri. Antud juhul KMH programmi on parandatud.
viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“.
4. Joonealuse viite 83 (lk 59) link on aegunud. Natura hindamise juhendi (Kutsar, R.;
Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi KMH programmi on parandatud.
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet) link on:
https://envir.ee/media/4372/download. Lk 78 toodud KeHJSi viide on samuti vananenud,
4
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
õige on: KeHJS § 3 lg 1 p 2. Lk 96 nimetatud avalikustamise kanalite ring on ka alates
21.06.2024 laiem, nt ka veebilehel.
Lainetuse muutuse modelleerimist käsitleb tabeli 5 -1 p 1.1. Modelleerimine
5. Tabeli 5-1 p 1.1: Palume täiendada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude muutuste
teostakse üldjuhul tuulepargi hoonestusloa ala kohta ning modelleerimisel
modelleerimise eesmärki – modelleerimisest lähtuvalt palume hinnata:
arvestatakse ühtlasi vajadusega käsitleda tuulikute mõju vee vertikaalsele
1) kuidas muutub tuulepargi rajamisel lainetus tuulepargi sees ja rannikul; segunemisele.
2) kuidas muutub tuulepargi rajamisel vee vertikaalne liikumine tuulikute juures ja Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda
kas sellega kaasneb produktsiooni muutus ning mõju toitainete koormusele; (tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Setete liikumist käsitleb tabeli 5-1 p 1.2.
Pelaagilisele produktsioonile on mõju minimaalne, samas tekib teatud
3) kuidas muutub setete liikumine tuulepargi alal.
produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida saab hinnata ja arvutada.
6. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi tabelis 5-1 nimetatud teostatavate uuringute KMH aruandes analüüsitakse jääolusid, eraldi jääolude täpsustavat uuringut
nimekirjast on puudu jääolude täpsustav uuring – jääoludest tulenev risk rajatiste läbi ei viida. Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust.
vastupidavusele, kas jäämurdmistööd jaanuaris-veebruaris osutuvad vajalikuks ja kuidas Erakorralised tööd teostatakse vajadusel helikopteriga. Seega puudub vajadus
see mõjutab piirkonna jääkatet ning merejää liikuvust. Palume see KMH programmi lisada. jäämurdmiseks. Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise
Jääolude uuringust lähtuvalt hinnata kaablite süvistamise/katmise vajadust projekteerimise käigus.
rannikupiirkonnas (arvestada jääoludest tuleneva riskiga kaablile). Kaablid süvistatakse / kaetakse sõltumata jääoludest.
7. Tabeli 5-1 p 1.1: KMH programmi kohaselt tuleb KMH hinnangu aluseks teostada
hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine. Samuti on
märgitud, et KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes SWE
Kavandatava Elwind tuulepargi modelleerimisel tuleb ühtlasi arvestada varem
tuulepargiga. Palume täpsustada meetodit, kuidas kumulatiivset mõju hinnatakse, kas
arendusalal nr kavandatavate meretuuleparkidega, mille osas on KMH aruanne
eksperthinnanguna või teostatakse ka modelleerimine mõlemat arendust arvestades.
heakskiidetud või mis on jõudnud vähemalt ELWIND tuulepargiga samasse
Keskkonnaameti hinnangul on põhjendatud viimane lähenemine, tagamaks et oleks
etappi, kui eelduslikult elluviidavate objektidega. Seega modelleerimisel
võimalik luua kindlus, et tuuleparkide koosmõjus hüdrodünaamilised olud Saaremaa
võetakse mh arvesse ka teisi arendusi.
rannikul paiknevatel Natura aladel olulisel määral ei muutuks (SWE tuulepargi KMH
raames tehtud modelleerimine prognoosis põhjalähiste hoovuste kiiruse suurenemist pea
kümnendiku võrra teatud Saaremaa rann ikulõikude lähedal).
8. Tabeli 5-1 p 1.2: KMH programmi kohaselt ELWIND kavandataval alal tuleb võtta
merepõhja pinnaseproovid, määrata setete lõimis ning teostada nende keemilised
analüüsid raskmetallide, naftasaaduste ja toitainete sisalduse kontrollimiseks. Märgime, et
lisaks eelnimetatutele tuleb määrata pinnaseproovidest ka tributüültina ühendid, Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud.
polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ja polüklooritud bifenüülid (PCB). Tulenevalt
Kihelkonna lahe rannikuveekogumi halvast keemilisest seisundist, tuleb raskmetallide seas
mh määrata elavhõbeda sisaldus. Pinnaseproovide analüüsidel tuleb lähtuda HELCOM
süvendamise ja kaadamise juhises4 toodud nõuetest. Proovipunktide arvu ja sügavuse
5
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
määramisel lähtuda juhise ptk 5 p-st 5.3 ja 5.4., analüüsitavad näitajad on toodud juhise
lisas 1 osas II (Tier II Chemical properties).
9. Tabeli 5-1 p 1.2: Palume täiendada ehitustööde käigus vabanevate põhjasetete ja heljumi Punktis 1.2 on toodud setete ja heljumi leviku modelleerimine. Setete ja
leviku modelleerimist, arvestades modelleerimisel ka erinevate tuuliku vundamendi heljumi leviku modelleerimine viiakse läbi kõiki KMH aruandes püsitatud
paigutamise ja kaablipaigutuse tehnoloogiaid. Lisaks palume mudeldada ka tuulepargi tehnoloogilisi lahendusi ja/või asukohti arvestades.
kasutuse perioodil (tuulepargis tekkiva produktsiooni ja vee vertikaalse liikumise
Toitainete koormusele vee liikumise muutused mingit mõju ei avalda
muutusega kaasnev koormus) vabanevate ohtlike saasteainete ja toitainete mõju vee
(tuulikutest toitaineid juurde ei tule). Pelaagilisele produktsioonile on mõju
kvaliteedile. EL Veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv
minimaalne, samas tekib teatud produktsioon tuulikuvundamentide peal, mida
2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
saab hinnata ja arvutada. Täiendav modelleerimine ei ole vajalik.
tegevusraamistik) seab eesmärgiks veekogumi hea seisundi saavutamise. VMK kohaselt on
2027. aastaks seatud Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundi eesmärgiks hea5. Mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi seisundile hinnataks e, kuid samas
Keskkonnaamet märgib, et mõjude hindamisel on vajalik hinnata kavandatava tegevuse tuulepargi ehitamine ja edasine käitamine ei tohiks kumbagi probleemset
mõju vee kvaliteedile ja mudeldada tööde mõju Kihelkonna lahe rannikuveekogumi teemat süvendada (toitainete leke tuulepargi püstitamisel võib küll esineda ,
seisundile ning analüüsida, kas tööde elluviimine võib mõjutada direktiivi ja VMK kuid ilmselt mitte nii suures ulatuses, et see mõjutaks veekogumi seisundit)
eesmärkide saavutamist. KMH aruandes palume hinnata ka kumulatiivset mõju vee
kvaliteedile.
Täiendava kunstsubstraadi uuringut alal ei teostata. Teemat käsitletakse
tuginedes varasematele läbiviidud kunstsubstraadi uuringutele. Varasematele
uuringutele tuginedes on võimalik anda soovitusi , kuidas valitud
tehnoloogistest lahendustest tulenevalt ajastada uue susbtraadi paigutamise
10. Tabeli 5-1 p 1.3: Palume täiendada KMH programmi, lisades uuringute nimekirja ka
merre selliselt, et seda kattev kooslus oleks kõige rohkem sarnane kohalikule
kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuringu.
kooslusele ja seeläbi raskendada võõrliikide levikut. Tuulepargi vundamentide
tehnoloogilisest valikust tulenevalt saab vajadusel lisada KMH aru andesse
tuulepargi opereerimisel läbiviidava meetme kohustuse võõrliikide seiramiseks
ja tõrjumiseks.
11. Tabeli 5-1 p 1.3: KMH programmis on välja toodud, et tuleb läbi viia merepõhja elustiku
ja elupaikade uuring. Lisame, et KMH käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevusega
KMH programmi on ettepaneku alusel täiendatud.
kaasnevaid mõjusid lähtuvalt Merestrateegia eesmärkidest (merepõhja elupaikade
terviklikkus).
12. Tabeli 5-1 p 1.4: Palume KMH programmi täiendada, lisades uuringute nimekirja ka setete
ja vee liikumise uuringu, millest saadav teave võimaldab hinnata vundamentide kaitse
Tabeli 5.1 p 1.1 ja p 1.2 kirjeldatud uuringud annavad mh sisendi
vajadust. Lisaks annab uuring sisendi hindamaks vee vertikaalse liikumise muutust
ettepanekutes nimetatud teemade käsitlemiseks.
tuulikute rajamisel ja sellega kaasneda võiva produktsiooni muutust ja selle mõju
toitainete koormusele.
6
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Ettepanek on võetud teadmiseks. Nii geotehniline merepõhja uuring kui teised
13. Tabeli 5-1 p 1.4: KMH programmi kohaselt teostatakse üldgeoloogiline, geofüüsikaline - ja
uuringud on vajalikud selleks, et selgitada välja parim võimalik tuulepargi
geotehniline merepõhja uuring. Juhime tähelepanu, et uuringutest lähtuvalt tuleb KMH
maht, kavandatava tehnoloogia, ehitustehnilised lahendused jne.
aruandes välja selgitada, millist tehnoloogiat saab kasutada tuulikute ja kaablite
paigutamisel.
Kaablid maetakse reeglina 1 m sügavusele. Võimalikud täiendavad
14. Tabeli 5-1 p 1.5: Palume täiendada KMH programmi, et mh hinnata keskkonnameetmena,
keskkonnameetmed selguvad KMH aruande koostamise käigus. KMH
kas võib olla vajadus kaablite süvistamisele suuremale sügavusele, et leevendada
programmi täiendamise vajadus hetkel puudub. Lõplik tehnoloogia valik
elektromagnetvälja mõju.
sõltub merepõhja geoloogilistest tingimustest.
15. Tabeli 5-1 p 1.7: Linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud nii
peatuvate kui ülelendavate/rändavate lindude uuring vastavalt rahvusvaheliselt
kasutatavale STUK4 metoodikale lennuloenduste ja radarloenduste alusel.
Märgime, et tuulearendusala ja selle lähikonnas pesitsevad kõrge kaitseväärtusega liigid
tõmmu- ja väikekajakas. Väikekajakas on kahaneva arvukusega II kategooriasse kuuluv
linnuliik, kelle arvukus Eestis on hinnatud 400 -800 paari. Arvukuse kahanemise tõttu on liik
Eestis väljasuremisohus. Tõmmukajaka seisund Eestis on veelgi kriitilisem, liigi arvukuseks on
hinnatud 10-20 paari. Mõlema liigi asurkonna oluliseim osa (üle poole asurkonnast) pesitseb
Ettepanekuga arvestatakse ja KMH programmi on täiendatud .
Saaremaal ja on tõenäoliselt tihedalt seotud arendatava ala ga. Tõmmukajaks on määratud
Keskkonnamõjude hindamise raames tellitakse täiendavalt ka väike- ja
arendusalaga külgneva Kura kurgu linnuala ja rannaäärse Kaugatoma -Lõu linnuala kaitse-
tõmmukajaka telemeetriline uuring.
eesmärgiks. Väikekajakas on määratud Vilsandi rahvuspargi kaitse -eesmärgiks ning SWE KMH
tõi välja, et väikekajakas on antud piirkonnas tähele panuvääriv liik. STUK4 metoodikaga läbi
viidavad uuringud annavad läbirändavate või peatuvate lindude arvukused, kuid ei anna
selgust nende kahe liigi toitumislendudest ja olulistest toitumisaladest, mistõttu on keeruline
hinnata ka konkreetseid mõjusid.
Arvestades nende liikide seisundit, andmete puudulikkust ning erinevate tuulearenduste
võimalikke koosmõjusid toitumisaladele, oleme seisukohal, et väike - ja tõmmukajaka
telemeetriline uuring oleks kõnealuse KMH raames asjakohane.
16. Tabeli 5-1 p 3.1: KMH programmi kohaselt kavandatakse tuulikute ehitus -, toimimis- ja
demonteerimise aegse müra hindamiseks teostada modelleerimine ja koostada mürakaart. Soojusenergia, elektromagnetvälja ja vibratsiooni mõju hinnatakse seoses
Juhime tähelepanu, et müraga seonduvate mõjude hindamisel tuleb keskenduda eelkõige mõjuga mere-elustikule (nt kalastik, hülged, põhjaelustik). Soojusenergia ja
veealusele mürale, kuid käsitledes ka atmosfääriõhus levivat müra. Ühtlasi tuleb hinnata elektromagnetvälja mõju on võimalik elimineerida kaablite matmisega, seega
soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku puudub vajadus selle modelleerimiseks. Vibratsioon on osa mürast ja
olulist ebasoodsat mõju, selleks vajadusel läbi viia modelleerimised. Palume tabe lit selles modelleeritakse koos müraga.
osas täiendada.
17. KMH käigus tuleb välja selgitada orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete KMH programmi on täiendatud.
ainete paigutamise mahud ja kaasnevad mõjud (st mõjude hindamisel tuleb lähtuda
7
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
nendest mahtudest). Tegevuse mõjude hindamisel peab lähtuma suurimast tõenäolisest
mahust. Selgitame, et näiteks veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine
veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja
kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks
vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub
veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176
lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast
kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel
atradel on ka tagasitäite võimekus suurem6). Süvendamine toimub, kui kaevatakse avatud
kaablikraav, mis hiljem täidetakse. Kui toimub süvenduspinnase kaadamine, tuleb leida
KMH käigus sobiv koht kaadamisele. Kaadamise koha valikul tuleb lähtuda vastavast
HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisest. Palume selles osas tabelit 5 -1 täiendada.
18. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on välja toodud, et tekkivad taaskasutuseks
mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus). Palume
antud lauset täpsustada. Rõhutame, et ka taaskasutuseks sobivaid jäätmeid tuleb käidelda
KMH programmi sõnastust on täiendatud.
vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Jäätmeid, mida ei õ nnestu tekkekohas taaskasutada,
tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Jäätmeid, mida ei ole
võimalik taaskasutada ka mujal, tuleb kõrvaldada vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
19. Tabeli 5-1 p 4.4: KMH programmis on märgitud, et jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise
etapis on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba, sh veeluba. Palume märkida, et
KMH programmi on täiendatud.
jäätmete käitlemiseks (taaskasutamiseks) on lisaks veeloale vajalik ka keskkonnaluba
jäätmete käitlemiseks ehk jäätmeluba.
20. Tabeli 5-1 p 5.1: Palume täpsustada, millistele andmetele tuginedes hinnatakse Saaremaale suunduva eksportkaabli rajamise mõju hinnatakse tuginedes
Saaremaale suunduva kaabli rajamise mõju (sh kumuleeruvat mõju) kalastikule. Lk 64 on olemasolevatele andmetele, sh SWE meretuulepargi hindamisel läbiviidud
märgitud tuulepargiala (eeldatavalt siis tuulepargi hoonestusloa taotluse ala) kalastiku uuringute andmetele. SWE meretuulepargi hindamise protsessis läbi viidud
inventuuri ning kaablitega seonduvalt on märgitud vaid elektromagnetväljade kudealade uuring võimalike eksportkaabli ko ridoride alal ei tuvastanud
eksperthinnangut. SWE tuulepargi KMH aruandes on toodud välja kaablite kaladele olulisi kudealasid. Kalastiku kudealade probleemid olid välja toodud
paigaldamisega kaasnevaid võimalikke probleeme rannavööndis, sh seonduvalt kalade kalastiku ekspertide poolt eeldusliku probleemina, mida alal läbi viidud
oluliste kudealadega. uuringu andmed ei kinnitanud.
Läti ELWIND meretuulepargi ala kaugus Eesti ELWIND alast on u 100 km,
21. Ptk 5.3: Märgime, et kumulatiivsete mõjude hindamisel (arendusprotsessi piisavale mistõttu nende mõjude kumulatiivsus on vähetõenäoline. Tuulepargi
kaugusele arenemisel) arvestada ka Elering AS Eesti -Läti 4 projektiga, millega mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid
kavandatakse merekaableid lähtudes samast randumispunktist kui käesolevas projektis rakendades selleks pigem ettevaatuspõhimõtet.
(KMH programmi joonis 2-1). Samuti kavandatakse samal alal ka mitmete teiste mereala
planeeringu arendusalale nr 2 kavandatavatest tuuleparkidest lähtuvate kaablite maale KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel
toomist. SWE tuulepargi KMH tõi välja, et antud piirkonnas on kaablite maismaale kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse
toomiseks olud kitsad. sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on
jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
8
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Lisaks palume kumulatiivse mõju võimalikkust (mõjuala) analüüsida seoses ELWIND projekti ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu
Läti tuulepargiga ja teiste Läti meretuulepargi arendustega. andmeid.
Meile teadaolevalt on ELWIND ainuke Lätis arenduses olev meretuuleenergia
projekt.
Täiendavalt märgime, et käesoleva KMH aluseks on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute
Keskus esitatud hoonestusloa taotlus, mis tähendab, et mõjusid hinnatakse merealale
kavandatavatele tegevustele. Siiski on analoogsete projektide (nt SWE meretuulepargi KMH)
puhul heaks praktikaks käsitleda keskkonda ja seonduvaid piiranguid ka rannajoone vahetus
läheduses maismaal, andmaks võimalikult varases etapis tervikinformatsiooni projekti kui Ettepanekuga arvestatakse, teemat käsitletakse KMH aruande käigus.
terviku ellurakendatavuse kohta. Antud juhul anda palume esmane indikatsioon maismaale
kavandatavate kaablite rajamise piirangute kohta. Lõplikud hinnangud maismaale
kavandatavate ehitiste kohta tuleb anda antud ehitiste kavandamise käigus. Maismaale
kavandatavate ehitiste kavandamine võib, aga ei pruugi, toimuda peale antud KMH läbiviimist.
22. Tabelis 8-2 on nimetatud KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed. KMH
programmi lk 95 kohaselt KMH aruande ja uuringute koostajad selguvad tulevikus
läbiviidavate riigihangete käigus; KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma
vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad.
Märgime, et KeHJS § 13 lg 1 p 8 kohaselt on KMH programmi üheks sisunõudeks juhteksperdi
nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju
hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (s.o KMH käigus, KMH aruandes). See ga, KMH Esitatud tähelepanekud on võetud teadmiseks. KMH programmi on täiendatud
programmis tuleks juhteksperdi ja eksperdirühma liikmed esitada nimeliselt, milleta ei ole ja lisatud vastutatavate valdkonna ekspertide kaasamise vajadus.
võimalik KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistada. Nn kahe -etapiliste hangete
korraldamisel võib aga esineda olukord, et KMH aruande koostab juhtekspert/e ksperdirühm,
mis erineb KMH programmis nimetatust. Selleks on Kliimaministeeriumi veebilehelt leitav
tõlgendusdokument, mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH
menetlustes (antud juhul saab rakendada nt tõlgendusdokumendi punkti 1, kuig i 21.06.2024
jõustusid KeHJS’i muudatused, millega muutus KMH protsess, siis KMH programmi nõuded
jäid endisele kujule).
23. KMH programmi lk 95 kohaselt KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma
vähemalt tabelis 8-2 toodud valdkonnad. Oleme seisukohal, et KMH aruande koostamise
faasis peab eksperdirühm katma lisaks tabelis 8 -2 nimetatule ka järgmised valdkonnad:
1) mere hüdrodünaamika– hoovuste, lainetuse, vee vertikaalse liikumise ja KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud.
tuuleolude muutuste modelleerimine, jääolud;
2) merepõhja setted – setete koostis, setete liikumine (sh rannaprotsessid), setete
resuspensioon ja heljumi leviku modelleerimine;
9
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Lisaks, KMH programmis oli välja toodud vee kvaliteedi ekspert, täpsustame, et see valdkond
peab sisaldama nii heljumi, toitainete kui ka saasteainete mõju vee kvaliteedile.
24. Tabel 9-1: Palume täiendada Keskkonnaameti kaasamise põhjendust lisades mh vee
KMH programmi on vastavalt ettepanekule täiendatud.
erikasutus, keskkonnakaitse.
7
Saaremaa Vallavalitsus, 28.08.2024 nr 8-5/1812-3
Saaremaa Vallavalitsuse poolt käesoleval ajahetkel parandus - ja täiendusettepanekud
-
programmi muutmiseks puuduvad.
8
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 30.08.2024 nr 6.2-15/1666-2
Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna pädevusest märgime, et Eesti
mereala planeeringu ptk 5.6.5 on toodud tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Tingimuste
punktis 12 on toodud punktid, mida tuleb loamenetluse/KMH tasandil tuulikute as ukohtade ja Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi sõnastust on vastavalt
tehnoloogilise lahendamisel hinnata. Esitatud programmis puuduvad või ei ole piisavalt täiendatud.
kajastatud järgmiseid tingimusi:
Tingimust 12 l kajastub Tabel 5-1 punktis 1.3 millega hinnatakse mh
a. Tingimus 12 b – hinnata eralduva soojusenergia võimalikku mõju; tuulepargi demonteerimisega kaasnevat mõju. KMH programmi on täiendatud.
b. Tingimus 12 l – seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute
vundamentide eelmaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele.
9
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, e-kiri 16.09.2024
LK 12 on kirjas“
Interkonnektori ja võimaliku Saaremaa maismaal paikneva alajaama rajamine ei ole käesoleva
hoonestusloa taotluse ja KMH osa. Maismaal paiknevate elektriühenduste ja alajaamade
lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024 Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi KMH programmis on sõnastust parandatud.
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Interkonnektori merekaabli rajamine
toimub eraldi hoonestusloa alusel.“
10
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Siit jääb mulje, et Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering rajat akse ELWIND
tarbeks aga nii see ei ole. Tegemist on eraldiseisva proje ktiga, kus me kedagi ei eelista ja
põhirõhk on varustuskindluse suurendamisel. Muuta sõnastust.
Riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on planeerida Eesti -Läti neljanda elektriühenduse Eestis
paiknev osa algusega Paide linnast Lihula linna suunas ning läbi Suure väina Saaremaa
edelarannikule, kust edasi kavandatakse kaabelühendus Lätiga. Saaremaa edelarannikult algav
kaabelühendus Lätiga ei kuulu REP koosseisu.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika
valdkonnas, et tagada varustuskindlus. Loodav elektriühendus võimaldab muuhulgas ka
arendamisel olevate meretuuleparkide ühendamist elektrivõrku.
KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel
kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse
Ptk. 5.3 Kumulatiivine mõjus osas. Eesti -Läti neljanda elektriühenduse REP kehtestamine on sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on
plaanis 2026 alguses, seega tuleb ka selle projekti koosmõju hinnata ja ka REP ptk välja tuua. jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu
andmeid. KMH programmi sõnastust on täpsustatud.
10
Siseministeerium, e-kiri 02.09.2024
KMH-s on alates lk 60 on toodud välja vajalike uuringute nimekiri. Ühe uuringuvajadusena on
välja toodud uuring nr 4.2 "Mõju navigatsioonisüsteemidele ning mõju laevaliiklusele ja
meresõiduohutusele". Ettepanek on uuringukirjelduses välja tuua sõnad „mõju meresidele ja
ESTER raadioside“ ning kaasata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskust (SMIT)
ja PPA. Ettepanek on võetud teadmiseks, KMH programmi on vastavalt täiendatud.
Lk 97 on PPA puhul menetlusse kaasamise põhjendusse märgitud „piirivalve“ ja „merereostuse
avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine“. Ülesanded on alates 2023
Kaitseväel, seega tuleks lisada asutusena Kaitsevägi ja need teemad Kaitseväe kaasamise
põhjendustesse.
11
Kaitsevägi, 23.09.2024 nr KV-4.1-3.1/24/17572-2
Kaitseväe seisukoht on esitatud Kaitseministeeriumi poolt valitsemisala üleselt, milles edastati
hoonestusloa taotluse menetluse käigus TTJA -le 03.10.2023 kirjas nr 12-1/23/3002 arvamuse, Info on võetud teadmiseks.
et „Kaitseministeeriumi hinnangul võib kavandatav meretuulepark aval dada negatiivset mõju
11
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
mereseiresüsteemile. Võimalikud tehnilised lahendused negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks
on hetkel Kaitseväes väljatöötamisel“.
Kaitseväe seisukoht ei ole muutunud.
Eraisikute ja organisatsiooni poolt laekunud ettepanekud
12 Eraisik 1
TEABENÕUE ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmis puuduvate vastuste osas
1. Kuidas lahendatakse inimeste ja koduloomade -lindude varustamine puhta joogiveega?
Meretuulikud füüsikaliste protsessidega kondenseerivad sademeid ja õhuniiskust vähendades P1: Tuulepargist avalduvat mõju meteoroloogilistele muutustele käsitletakse
vähemalt 30 % ulatuses mõjuga ca. 30-40 km, vihm ei jõua enam maale (tuntud on ka juba 19. KMH aruande koostamise.
sajandil üleskirjutatud Sõrve põualaulud vee puuduse kohta Sõrvemaal)? Isegi sel aastal on
salvkaevud veest tühjad ja allikaist niriseb vett vähe! Puurkaevudesse on siiani saadud vaid P2: Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju
soolast vett. See vee puudumise tsoon hakkab katma ka Kuressaare linna. Samas ka Jaandi võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi
järvede looduskaitseala koos sookurgedega kaob? välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
2. Millal kehtestatakse Eesti Vabariigis normid ja standardid infrahelile ja madalsageduslikule ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,
helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu - ning metsloomadele ja juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
– lindudele? madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
3. Kuidas kavatsetakse kompenseerida meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) ehk keset Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumine = välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
küüditamine Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast? (Võrdluseks Sõrvemaa varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
elanike küüditamine Saksamaale-Preisimaale 1944. aasta oktoobris-novembris, mille mõjud on ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
väga tugevad veel 80 aastat hiljem, hoolimata minikompensatsioonist 90 -ndate aastate vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
alguses)?
Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
4. Kuidas kavatsetakse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele (k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas, kui võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
kasutatakse vananenud tehnoloogiaga toodetud tuulikute labasid, nagu praegusel ajal?
P3: Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusele ei saa
5. Kes tegeleb nende tuulikute juhtimissüsteemidega kohapeal, kui toimub otsustaja anda tegevusluba kavandatavatele tegevustele , millega kaasneb
hübriidküberrünnak tarkvarale või otsene rünnak merelt? Kus asub tsentraalne juhtimisbüroo?
oluline keskkonnamõju ja keskkonnamuutustest tulenevalt pöördumatu mõju
6. Miks pole avaldatud CO2 jalajälje küsimus - tuulikute eluea analüüsi? inimese tervisele, heaolule ja varale. Täpsem hinnang kavandatava
meretuulepargiga kaasnevatele mõjudele antakse KMH aruande käigus.
7. Millal saavad põliselanikud – saarlased ja sõrulased - kätte kogu vajaliku informatsiooni,
mida pole esitatud materjalides ja küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas sünnivad KMH protsessi käigus.
2024.a.? Kas see oli pseudoinformeerimine „linnukese“ pärast, kus ühelegi küsimusele vastust
ei esitatud?
12
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
8. Kuna Eesti Teaduste Akadeemia (A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja P4 ja 6: KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs
infraheli ala tunnustatud spetsialisti, siis miks ei ole kaasatud teiste riikide spetsialiste? (LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv
Ma ei ole vastu meretuulepargi ehitamisele, kui see toimub nii nagu teistes tsiviliseeritud bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.
maades.
P5: KIK tegeleb ala eelarendamisega, peale oksjoni läbiviimist selgub
Tsiviliseeritud maades ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes meretuulepargid 80 -100 km ,
tuulepargi ehitaja ja opereerija, kes tegelevad juhtimissüsteemidega, sh
viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi
võimalike küberrünnakutega. Tuulepargi infrastruktuur on piisavalt kallis
meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse.
investeering, et selle lõpliku arendaja huvi on seda võimalikult hästi kaitsta.
Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest.
Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija P 7: Kogu seminaril kogutud sisend on KMH programmi koostamisel arvesse
poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata -
võetud. Kõikidele küsimustele ei saa vastata enne, kui on läbi viidud vastavad
viibimata.
uuringud. Uuringutulemused lisatakse veebilehele www.elwindoffshore.eu ja
käsitletakse KMH aruandes.
P8: Müra hindamine viiakse läbi vastavalt KMH aruande ajal kehtivatele
õigusaktis sätestatud põhimõtetele. Täpsem vastus toodud mh p 2 vastuse all.
13 Eraisik 1 1
Lugupeetud Kristi Talving,
olen saanud Teie töötajalt e-meili teel ( lisas) üliformaalse ja bürokraatliku vastuse, kuid
vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ootan Teilt Eesti Vabariigi maksumaksjana Eesti Vabariigi
seadustes antud tähtajaks tegelikke vastuseid tarbijate ehk elanikkonna kaitse osas. Viidata
selle, et ELWIND annab kõik vastused, on väga ebakompetentne, sest pea kõik need
küsimused peab lahendama Eesti Vabariigi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koos
teiste Eesti Vabariigi ametiasutustega, Teie Ametile on Eesti Vabariigis pan dud
koordineerimise kohustus kui ka tarbijate - elanikkonna kaitse! Vastamise tähtaega kontrollib
Eesti Vabariigi Riigikontroll. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
17 vastatakse avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekutele pärast
On küll kuulutatud välja 12. septembri koosviibimine Torgus, kuid siiani pole isegi selle
KMH menetluse käigus toimuvat avalikku arutelu (§ 17 lg 1 1 ja 2).
päevakorda ega esinejate nimesid ja ameteid avaldatud ning 2 tundi on ilmselt liiga lühike
aeg küsimustele vastamiseks. Samas see ei anna ka Teie Ametile õigust seadust rikkuda ning
seaduses ettenähtud ajaks mitte vastata kirjalikult Eesti Vabariigi maksumaksja küsimustele.
On selge, et ELWIND, kes Eesti registrites on riiulifirma MTÜ ELWIND, kel pole ühtegi töötajat
ja kelle kohta on alustatud kustutamise hoiatust 2023. aasta majandustegevuse aruande
esitamata jätmise tõttu (20.10.2024.a.), on negatiivse mainega - 340 punkti ning kelle info
liigub ainult läbi Venemaa serveri live.ru, on Eestis suure raha jahil, et saada mõned miljardid
eurod Eesti riigi dotatsiooni roheenergia tootmiseks kõrgepingeliini rajamine läbi Saaremaa
nende merealajaamani, "toetuste" maksmine Saarema a Vallavalitsusele jne.) ja kes ei saa
13
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
vastata enamusele minu esitatud küsimustele, sest eraettevõttena on nende eesmärgiks
kasumi teenimine, mitte aga kohalikele inimestele tekitatud probleemide lahendamine.
ELWIND :
1. ei saa lahendada pärast tuulepargi ehitamist Sõrvemaa inimeste ja koduloomade -lindude
varustamist puhta joogiveega?
2. ei saa algatada Eesti Vabariigis normide ja standardide kehtestamist infrahelile ja
madalsageduslikule helile, mille suurem voog mõjub hävitavalt nii inimestele, kui ka kodu-
ning metsloomadele ja – lindudele, see pole isegi nende huvides.
3. ei kavatse kompenseerida rahaliselt meretuulikute nii lähedale ehitamise (10 km) tõttu ehk
keset meretuule-tööstuspargis elamise mõju tõttu elanike ja nende vara sundümberasumise =
küüditamise Sõrvemaalt, Lääne-Saaremaalt ning Kuressaare linnast.
4. ei kavatse võidelda bisfenool A, hormoonsüsteemi kahjustava kemikaaliga, mida
arvestuslikult tuleb alla kuni 50 km kaugusele(k.a. Kuressaares) 3000 kg aastas.
7. ei saa esitada põliselanikele – saarlastele ja sõrulastele - kogu vajaliku informatsiooni, mida
pole esitatud materjalides ja mida küsiti juba Salme rahvamajas toimunud koosolekul 5. mail
2024.a.
8. ei kavatse kaasata teiste riikide spetsialiste, hoolimata sellest, et Eesti Teaduste Akadeemia
(A. Hamburgi) andmetel ei ole Eestis madalsagedushelide ja infraheli ala tunnustatud
spetsialisti.
Lõpuks kordan veelkord, et ma ei ole vastu meretuuleparkide ehitamisele, kui see toimub nii
nagu teistes tsiviliseeritud maades (Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm).
Nendes riikides ehitatakse inimeste ohutusele mõeldes uued meretuulepargid 80 -100 km,
viimasel ajal 100-120 km kaugusele inimasustatud kaldast, lähemale ehitatud väikesi
meretuuleparke aga nende suure negatiivse mõju tõttu juba lammutatakse.
Lisaks sellele informeeritakse kõikjal põliselanikke meretuuleparkide ohtlikest aspektidest.
Eestis aga isegi konkreetsetele küsimustele mingeid vastuseid ei tule, vaid viidatakse tellija
poolt kinni makstud „uurimustele“, mis on tehtud üldjuhul teoreetiliselt kohapeal elamata -
viibimata.
Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud aja jooksul, arvates 9. augustist 2024.a. esitatud info
taotlusele (lisas)!
14 Eraisik
1.Programmi dokumendi pt.3 on ära toodud erinevad strateegiadokumendid ja nende seosed KMH aruandes lähtutakse selle koostamise ajal kehtivatest strateegilistest
kavandatava tegevuse vahel-küsimuseks, kas ja kuidas planeeritakse eeldatavas KMH aruandes arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav/uus hinnang.
14
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
2027a. tagada aruande ja selleks ajaks täiendatud, muudetud strateegiadokumentide
asjakohane ja sisuline vastavus ?
2.Dokumendi p.3.13 on väidetud, et UNESCO programmiga on kavandatava tuulepargi ala
Tuulepargi ala asub biosfäärikaitseala üleminekualal, mille funktsiooniks on
tegevus kooskôlas, sest aitab kaasa kliimamuutuste leevendamiseks ja jätkusuutlikuks
mitmekesine jätkusuutlik looduskasutus. Bioloogilise mitmekesisuse
looduskasutuseks, aga programmi olulisemast osast -bioloogilise mitmekesisuse säilitamis est
säilitamiseks ja loodusvarade kaitseks on biosfäärikaitsealal tuumalad ja
ja loodusvarade kaitsest minnakse mööda -ettepanek ,kajastada dokumendis ka eelpool
puhveralad.
toodud meetmete kooskôlalisust.
3.Dokumendi pt.4 on läbivalt viidatud, et puuduvad n. merepôhja geoloogilised uuringud ,
Ptk. 4 on antud eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus osundades ka
pole teostatud merepôhja elustiku inventuuri, piisavalt pole uuritud hüljeste, nahkhiirte
puuduvatele andmetele. Ptk 5.2 toodud uuringute eesmärk ongi puudu olev
,linnustiku pesitsusalasid ja rännet, puudulikult kajastatud kalanduse, veeliikluse asbekte -
info saada. Ülevaade piiriülese mõju hindamisest on toodud KMH programmi
ettepanek, p.5.2 kirjeldatud uuringutesse hôlmata puuduolevad tegevused ja kaasata
ptk. 9.3.
piiriülesed institutsioonid ning huvirühmad.
4.Dokumendi p.4.2.2 on osutatud,et lisaks KOV -idele tasu maksmise kohustusele on oksioni KMH programmi sisu on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja
tingimustesse vôimalik arendajatele lisada muid kohustusi -ettepanek,kirjeldada, pakkuda keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse §-ga 13. KMH programmis kirjeldatakse
lähtuvalt teadaolevast maailma parimast praktikast, loetelu vôimalikest kohus tustest, lühidalt kavandatavat tegevust. Võimalikud kokkulepped kohaliku kasu osas
meetmetest häiringute leevendamiseks. sünnivad KMH protsessi käigus.
5.Dokumendi p.5.2 on teostatavate uuringute osas planeeritud telemeetriliselt märgistada vaid Nii nahkhiirte kui hüljeste uuringute läbiviimiseks p uuduvad standardsed
kuni 10 hüljest ja paigaldada min. 8 statsionaarset nahkhiirte registraatorit -küsimuseks, metoodikad.Nahkhiirte uuringu vaatlusvõrk on planeeritud tihedusega
millisest metoodikast lähtuvalt sellised väikesed piirmäärad ? selliselt, et 2 km kohta paikneb üks vaatluspunkt. Sarnast vaatluspunktide
tihedust on kasutatud ka varasematel meretuulepargi uuringutel.
Hüljeste uuringu läbiviimisel rakendatakse k indla mereala uurimisel kõik
seniseid teadmiseid telemeetriamärgistega loomade kohta, mis on
kättesaadavad kas siis kohalikul või vajadusel ka rahvusvahelisel tasemel.
Eeldatavasti võib ka ELWINDi arendusala kohta leida olemasolevaid andmeid
varasematest töödest Läänemere idaosa merekaitsealade eeluuringust 2007 -
2009 aastal ning samas merepiirkonnas tehtud Saare Wind Energy tuulepargi
rakendusuuringute käigus kogutud andmetest, mis tõstab kasutatava
materjali mahtu oluliselt.
6.Dokumendi p.5.2 tabeli allosades nr.3.1,3.2 uuringute osas on ettepanek -mitte Eesti mereala planeeringu protsessi raames koostatud visuaalsete mõjude
modelleerida ning mitte kasutada kohalikku visuaalse môju hindamise soovituste hindamise juhend võtab aluseks juba kehtiva ja väljakujunenud parima
juhendmaterjali, vaid vôtta aluseks maailma parimat praktikat ja juba teo statud uuringuid praktika. KMH aruande hindamise ajahetkeks arvestatakse mh selle aja hetkeks
olemasolevate nii suurte tuuleparkide osas. täpsustatud parimate teadmistega.
7.Dokumendi p.5.2 tabeli allosas nr.3.3 on môju inimese tervisele ja heaolule tulenev vaid Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
kinnisvara väärtuse muutusest -ettepanek kaasata analüüsidesse Pôhjamaade olemasolevad analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide
(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
15
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
tervisenäitajate uuringud tervisespetsialistide poolt(kuskil pole märgitud ka müra uuringuid maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
kodu-ja metsloomadele käitumisele) ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,
juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
madalsageduslik müra ehk infraheli, vib ratsioon ja varjutamine.
Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
8.Dokumendi p.5.2, 5.3 on märgitud, et kumulatiivseid môju uuringuid tuleb teostada vaid
koostoimes SWE tuulepargiga ja kuna teistele mereala planeeringu alade hoonestusloa KMH programmi on täiendatud ja lisatud käsitlus, et kumulatiivsete mõjude
protsessid ei ole samasse faasi jôudnud, siis neid arveatada ei saa -ettepanek, kuna ELWINDi hindamisel tuleb arvestada kõikide projektidega, mis on jõudnud vähemalt
ja SWE tuulepargid moodustavad kokku alla poole kavandatavast merealade planeeringust ja KMH aruande avalikustamise etappi. Praeguseks on teadaolevasse etappi
tuulikute arvust, siis kumulatiivset môju Lääne -Saaremaa piirkonnale hinnata ikkagi kogu ala jõudnud üksnes SWE meretuulepark, millega kindlasti arvestada tuleb.
planeeringust ja teha vastavad modelleeringud ja hinnangud.
9.Dokumendi pt.6,tabeli 6-1 kohaselt on osade loodusalade
(Kaunispe,Lindmetsa,Ohessaare,Tammuna) ebasoodne môju prognoosimine välistatud,siis- KMH aruandes käsitletav õlilaigu modelleerimine sisaldab ka võimaliku mõju
ettepanek, hinnata siiski erinevaid häda, ônnetusjuhtumite (n.ôlireostus jne.) toimumise môju hinnangut tundlikele piirkondadele, nagu lähedal paiknevad loodusalad.
nimetatud loodusaladele
10.Dokumendi pt.8 kohaselt ei ole ekspert rühma koosseisus ühtegi väliseksperti, KMH aruandes kaasatavate ekspertide rühma tuleb laiendada, vastav täiendus
terviseeksperti-ettepanek, laiendada ekspertrühma koosseisu. mõjuvaldkondade kaupa on lisatud KMH programmi.
14 Taavi Liblik, TalTech, merefüüsika osakonna juhataja
KMH programmi tabelis 5-1 on lahtris „Eeldatavalt olulised mõjud“ toodud „Tuulepargi
rajamine võib mõjutada kohalikku tuule-, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee vertikaalset
segunemist.“, kuid vajaliku uuringuna on mainitud üksnes „KMH hinnangu aluseks t uleb
teostada hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste modelleerimine.“, st.
vertikaalset segunemist ning selle mõju veesamba parameetritele ei ole mainitud.
Ettepanekuga arvestatakse, KMH programmi on täiendatud.
Viimastel aastatel on teaduskirjanduses ilmunud mitmeid uuringud (nt. Floeter jt. 2017,
Floeter jt. 2022, Christiansen jt. 2023), mis näitavad tuuleparkide suuremastaabilist mõju
vertikaalsele segunemisele ja see läbi ka vee(samba) omadustele, sh. võivad m õjutada
stratifikatsiooni, ülemise kihi primaarproduktsiooni, suurendada põhjalähedase kihi hapniku
puudust (Daewel jt. 2022). Läänemere avaosa on tugevalt kihistunud ja tundlik mereala, kus on
16
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
juba praegu inimtegevuse tõttu mitmed probleemid, sh. intensiivne hapnikupuudus.
Tuulepargi tööaegset mõju veesamba omadustele tuleks samuti modelleerida ja hinnata ning
seda tuleks teha mudeli abil, mis on valideeritud Läänemere avaosas tehtud mõõtmistega .
Ettepanek on täiendada eeltsiteeritud teksti järgnevalt: „KMH hinnangu aluseks tuleb teostada
veesamba omaduste (temperatuur, soolsus, stratifikatsiooni tugevus, klorofülli sisaldus,
toitained, hapnik), hoovuste, lainetuse ja tuuleolude (sh tuulevarjutus) muutuste
modelleerimine. Modelleerimisel kasutatud mudelid peavad olema valideeritud piirkonnas
(Läänemere avaosas) tehtud mõõtmistega“
15 Eraisik 2
Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Teie kirjas väljatoodud teemad on KMH menetluse esimeses etapis leidnud
Vajadus hoogelektri järgi Eestis sellises mahus puudub /Veskimägi/ kaardistust ja kajastamist. Tegemist on KMH menetluses lähtedokumendiga
ehk eeldatavate mõjude kaardistamine, mis lisaks annab ülevaate kuidas ja
Meretuulepargi tehniline kirjeldus millise metoodilisel alusel hindamine teostatakse (alusuuringud, analüüsid
jne).
Alustuseks jääb ebaselgeks milline vundamendi tüüp valitakse – kuidas ehitusel välditakse
hõljumi teket ja edaspidist erosiooni – kaabli kanalid kaevatakse 2m sügavused – seega Järgmisena viiakse ala põhiselt läbi vajalikud alusuuringud, mis on ühtlasi
songitakse merepõhi üles, mis hiljem tormidega kaldale uhutakse. KMH aruande koostamiseks aluseks. KMH aruan ne peab andma selguse,
millisel hoonestusloaga piiritletud ruumilisel alal arendustegevus on võimalik
Kaablite sihtmärgiks on märgitud avalik Pihla rand, kus kogu piirkonna rahvas suviti suplemas
ning mis on sellega kaasnevad võimalik keskkonnamõjud, milline on parim
käib, peetakse kogukonna üritusi ning turistidel meeldib ööbida. Samas kohalikud kalurid
tehnoloogia ja millised on vajalikud rakendatavad leevendusmeeted tegevuse
veestavad oma paate.
elluviimiseks minimaalsete keskkonnahäiringutega.
Sellega rikutakse rand - populaarne puhke ja peatuskoht ning muudetakse tööstusmaastikuks.
EL ja Eesti on võtnud eesmärgi minna üle taastuvenergiale, sh transpordi ja
Green destination Saaremaa enam ei toimi – siis saab olema „super green destination”, mille
tööstussektori elektrifitseerimist. St, et tulevikus on elektritarbimine suurem ja
eest Euroopa turistid tulevad praegu Saaremaale.
seetõttu on ka oluliselt suurem vajadus taastuvelektri järgi. Meretuulepargi
Tabel 5.1 puhul on väga vähe olukordasid, kus ei toimu elektri tootmist, kuna avamerel
ja rootori kõrgusel on minimaalne tuul tootmiseks olemas. Toodetud
1.1 Tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku tuule -, hoovuste ja lainerežiimi, samuti vee
taastuvenergiat on võimalik ka salvestada ja selle suunas toimub ka Eestis
vertikaalset segunemist. Tegemist on eeldatavalt väheolulise mõjuga. Mõjud on seotud
arendusi.
tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega.
KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),
Väide mis ei pea paika.
mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja
SMHI okeanograafiateadlased: "Avamere tuuleparkidel on suur mõju merele" võimalik mikroplasti reostus.
https://www.smhi.se/forskning/forskningsnyheter/smhis -oceanografiska-forskare- Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
vindkraftsparker-till-havs-har-en-storskalig-paverkan-pa-havet-1.202627? analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide
(nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
Siin tölge: maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
Meie esimesed mudelitulemused näitavad, et avamere tuuleparkidel on laiaulatuslik mõju ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,
merele ja et mõjud levivad palju kaugemale parkide välispiirist, ütleb Lars Arneborg, SMHI juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
okeanograafiliste uuringute juht, kes jätkab: madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
17
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
- Tuuleparkide taga tuul väheneb ja näeme, et see mõjutab hoovusi ja kihistumist mere Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
pinnakihis. See omakorda mõjutab toitainete ja vetikate õitsemist pinnakihis, millel on seejärel välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
tagajärjed kogu mereökosüsteemile ja hapnikutingimustele sügavas vees. varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
uule mõju avaldab mõju ka merepinnast allpool. Rootorid ammutavad tuulest energiat – just
vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
seetõttu tuulikuid ehitatakse – ja olenevalt ilmast vähenevad tuuled kuni 5 -15 protsenti kuni
30 kilomeetri kaugusele tuulepargi taga. Uuringud näitavad, et pinnavesi koguneb siis Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
vähenenud tuulega ala ühele küljele, teisel pool aga süvavesi, mis omakorda mõjutab hoovusi KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
veelgi suuremal alal. võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
Isegi tuuleenergia alused mõjutavad merd, sest need aeglustavad ookeanihoovusi ja tekitavad
turbulentsi, mis segab erinevaid veekihte.
Kui soolase ja hapnikurikka vee sissevool Läänemerre muutub näiteks Läänemere suudmealal
asuvate tuuleparkide tulemusena, oleks sellel tagajärjed kogu Läänemere keskkonnale.
Muutunud sissevool või sissevoolava vee suurenenud segunemine võib mõjutada püsiva
soolakihi tugevust ja sügavust Läänemere keskosas, kus hapnikupuudus ja toitainete
vertikaalne transport on mereelustiku jaoks kriitilised tegurid. Tölke löpp.
Kindel on see, et kavandatav hiina müür möjutab totaalselt löuna Saaremaa kliimat - kus ja
kuidas moodustuvad pilved?
Kalad.
Riksu jögi ja järv on tuntud särje kudemis ja püügikoht. Haug käib kevadeti kudemas Pussa jöe
niitudel. Peale merepöhja eletrifitseerimist ei ole teada kas see nii edasi toimib. Kirjandusest
leiab erinevat informatsiooni kalaliikide tundlikusest elektriväl jale. Inimestel miskipärast ei
soovitata tugevas elektriväljas viibida.
Electrical workers, such as utility linemen or electrical service personnel, should not be
exposed to electric fields greater than 10 kV/m except for short periods of time. Magnetic
fields for occupational exposures should be limited to less than 0.5 mT (5 gauss or 5,000 mG).
Ala on merepõhja elustiku osas bioloogilise mitmekesisuse „hot -spot“. Ala on äärmiselt
oluline karide elupaigatüübi kaitsmiseks Eesti majandusvööndis kuna alal asub 2 5.58 % kogu
majandusvööndi karidest. Ala on Läänemere lesta, sügiskuduräime, nolguse ja meripühvli
koelmuala, oluline turgutusala tursa noorkaladele ning euroopa lesta ja läänemere lesta
oluline toitumisala.
Kohalike kalurite jutu järgi – vene ajal hävitati tursa ja lestapüügil pöhja traalidega merepöhja
elustik, peale mida kadus lest sellest piirkonnast kolmekümneks aastaks ja hakkab alles nüüd
tagasi tulema. Merepöhja elustik taastub väga aeglaselt.
Enne nende kaitsealade moodustamist ja eesmärkide püstitamist ei ole antud meretuulepargi
keskkonnamöju hindamisel mingit mötet.
Bifenool A ja mikroplastid
18
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Vaja teostada bifenool A ja mikroplasti uuringuid mullastikus vanade tuuletööstuste ümbruses
Paldiskis, Virtsus
On teada, et tuulikulabad emiteerivad kesskonda vähemalt 30+kg mikroplasti aastas /sõltub
laba suurusest -vanusega erosioon suureneb – söltuvus ei ole lineaarne/ Saja tuuliku korral
tekib mikroplasti 3 tonni aastas.
Kui labades kasutatakse Bifenol Ad nagu siiani seda tehakse, siis siit vöib lugeda milliseid
terviseriske see kaasa toob: https://www.medicalnewstoday.com/articles/221205
https://www.who.int/publications/i/item/toxicological -and-health-aspects-of-bisphenol-a
Kuna meri on madal ning tuulikud paiknevad ranna lähedal siis suur osa mikroplastist
kantakse hoovuste ja tuulte möjul randa kus kontsentreerub/sadestub rannikul vöi lahesopis
olles terviseriskiks kaladele, lindudele, loomadele ja inimesele.
Seletuseks: Bifenool A imendub ka naha kaudu, kui sellises vees ujuda.
1 kilo bifenooli muudab 10 miljardit liitrit vett kasutuskölbmatuks.
https://docs.wind-watch.org/Leading-Edge-erosion-and-pollution-from-wind-turbine-
blades_5_july_English.pdf
1 kilo of bisphenol A is enough to pollute 10 billion litres of water. That's 10 000 000 000
lires).
Remember that Bisphenol A amounts to approx. 13 - 15% of casting weight of a turbine blade
INFRAHELI
Oma teadmiste pöhjal vöin väita,et infraheli vöib olla väga häiriv nii lindudele, loomadele kui
ka inimesele kogu ranniku ulatuses, kes asuvad tuulekoridoris.
Selleks on kaks pöhjust
1 tuulikud paiknevad rannikule liiga lähedal ja heli ei sumbu piisavalt
2 töenäosus, et tekib resonants mitme heli -allika vahel on suur
Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses kuid
1. tuule poolt pöhjustatud müra spekter on ühtlane. Tuulikud tekitavad regulaarseid impulsse.
2. pikad lained sealhulgas helilained homogeenses keskonnas eriti ei sumbu – seetõttu vaalad
saavad omavahel suhelda sadade kilomeetrite kauguselt.
Kui tuul puhub tugenide poolt siis suure töenäosusega on Kuresaares olla suht ebameeldiv
nagu praegu Salmel, kus on ainult viis Sönajalgade tuulikut vöi Virtsus kus tuulikulabad
tekitavad kodudesse vilkuvat päikesevalgust valgust.
19
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
3. Vaatamiseks lingid
https://www.youtube.com/watch?v=ywWNx3OJyuo
https://www.youtube.com/watch?v=2Q7rgDH8M8s
Norrakate uurimuse pöhjal tursavastsed liiguvad infraheli suunas mida tekitavad vette tugenid
arvatas, et ujuvad ranna poole. Kuna merel varjevöimalused puuduvad pistetakse nad teiste
kalade poolt pintsli. Teiste rannikul ja madalikel varju otsivate liikid e puhul vöib olla sama
tulemus.
https://thefishingdaily.com/latest-news/scientists-find-cod-larvae-attracted-to-noise-from-
offshore-wind-turbines/
Rootslaste infraheli uuringu tulemus- metskitsede ja pötrade arvukus tuulikute läheduses on
väiksem. Loomad liiguvad infraheli-möjualast välja. Sama ei saa teha kariloomad kes
hooldavad rannaniitusi ja on oma tarandikus kinni.
Linnud, nahkhiired
Planeeritavad alad paiknevad lindude ja nahkhiirte rändeteel – kas siis Gotlandile vöi
Liivimaale.
Ala on oluline linnuala (varasemalt on uuringutes märgitud kui oluline kaitsestaatust
mitteomav linnuala). Ala oluline eelkõige auli, kauride (järvekaur ja punakurk -kaur) ja
väikekajaka puhkeala ja läbirände piirkond (eri liigid kasutavad ala rändepeatuste ks,
talvitumisalana ning suvise toitumisalana)
Avamere tuuleparkide heidutus merelindudele on liigiti erinev ja ulatub mõnede liikide puhul
10+ kilomeetrini – Sellega väheneb toitumisala ja linnud ei jää enam rannikule pesitsema.
Vaika saared ja rannikuala saab olema päris linnutühi.
Keskonnamöju hindamisel peab vaatlema merikotkaid ja haigruid
Karalas on minule köige lähem meirikotka pesa. Nad on huvitavad ja isepäised tegelased
kelle koduks on kogu planeeritav ala. Talvel, kui meri on jääs kükitavad jääpankadel ja
uudistavad merd.
Kotkad on liigina oma nägemise erisuse ja instinktide /puuduvad otsesed vaenlased/ töttu
tugenidele kerge saak. /Aidu konnakotkas/
Väikelindudele on kogu löunarannik sügiseti kogunemisala – neid on igal pool, siin lausa
uputab – liigirohkus ja arvukus on muljetavaldav miski hommik on nad köik kadunud – öised
rändajad.
Looduskaitse peab olema preventiivne!
Inimese löpututel ambitsioonidel peab olema kuskil piir.
20
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Ma valisin elamiseks keskkonna kus on veidi loodust järgi jäänud. Tegelen mesilaste - ja
loomapidamisega.
Minu valikuteks jääb kas
- Leppida loomade ja enda terviseprobleemidega mida põhjustab infraheli
- Saada vöitu masendusest, mida tekitab teadmine, et lind kes hüppleb mu koduöuel vöib olla
üks tuhandetest ränduritest, kes igal aastal tuulikutes otsa leiab.
vöi kolida minema
- lõunaranniku kinnisvara hinnad peale tuulikute püstitamist kukuvad kolinal.
Sellisel kujul looduse rüüstamine on vördne uue kaevanduse avamisega virumaal ja ei ole
aksepteeritav.
Vaja taastada biosfääri kaitseala!
16 Saarte Rannarahva Selts MTÜ, 30.08.2024
SRS esitas oma märkused, seisukohad ning ettepanekud Salme rahvamajas 02.05.2024
ELWINDi poolt korraldatud kogukonnaseminaril „Milliseid teemasid merealal uurida?“. Enamus
neist on ka ära märgitud või nendega arvestatud. Käesolevaga esitame need SRS märkused,
seisukohad ja ettepanekud, millele pole ELWINDi KMH programmis SRS arvates piisavalt
tähelepanu pööratud.
P 3.11, lk 20 on juttu merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise
kompensatsioonimeetmetest (BALEE-M032), millede üheks eesmärgiks on tagada võimalikult
Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande koostamisel. Merepõhja terviklikkuse
väikene merepõhja häiring ja kasutusejärgne endise olukorra taastamine. KMH programmi
taastamise meetmeid käsitletakse KMH aruandes.
projekt neid meetmeid ei kirjelda.
SRS seisukoht: KMHs tuleks kirjeldada, milliste meetmetega ja mil moel tagatakse konkreetsel
merealal kasutusejärgselt merepõhja endise olukorra taastamine.
P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 1.11, lk 70 valdkonna „Mõju kliimale“ osas on kohalikud elanikud mures
kohaliku mikrokliima võimaliku muutumise üle. Mitmed uuringud on jõudnud järeldusele, et
suuri tuugeniparke läbiva õhumassi kiire jahtumise tõttu toimub koos õhuni iskuse kiire
kontsentreerumisega ka sademete koondumine tuugeniparkide vahetusse lähedusse. KMH aruandes käsitletakse kavandatava tuulepargi mõju meteoroloogiliste
Valitsevate läänekaaretuultega Lääne-Saaremaa jaoks võiks see tähendada, et siinse ranniku muutustele sh koosmõjus teiste selleks hetkeks kinnitust leidnud projektidega.
tüüpilistel kuivadel loopealsetel ja alvaritel jääks sademete hulk senise st veelgi väiksemaks.
Kui siinsed niigi põuased kevaded ja suved veelgi sademetevaesemaks muutuks, tekitaks see
siin tõsiseid probleeme nii põllumajandusele kui kogu elusloodusele (vt nt
https://www.nature.com/articles/s41598-022-22868-9). Praegu on projektis sel teemal
21
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
märgitud vaid, et: „…Tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe uuritud.
KMH s antakse ülevaade teadaolevate ja võrreldavate teadusuuringute tulemustest.“
SRS seisukoht: Võimaliku olulise keskkonnamõju tõttu ei tohiks selle küsimuse juures piirduda
ainult ülevaatega uuringuist, vaid tuleks modelleerida ka võimalikku (kumulatiivset) efekti.
P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.1, lk 71 valdkond „Müra (sh infraheli, madalsageduslik heli) ja
vibratsioon“ teeb kohalikele elanikele täna kõige rohkem muret. Kõikjal maailmas koguneb
näiteid sellest, et väga rohkete suurte tuugenite töötamisel tekkiva infrahelim üra intensiivsuse
mõõtmiseks ja vastavate tervisemõjude hindamiseks ei sobi seni olemasolevad standardsed
metoodikad ja regulatsioonid. SRS võttis ühendust Eesti vastavate normide väljatöötamisega
tegelenud akustiku Linda Madalikuga, kes selgitas, et tol a jal ei osatud arvestada sedavõrd
suure kontsentratsiooni ja võimsusega madalsagedusliku - ja infrahelimüra allikatega ning
pidas vajalikuks vastavat metodoloogiat uutest teadusuuringutest lähtuvalt värskendada.
Saaremaa läänerannikule planeeritud kuni 500 t k kuni 330 meetri kõrguseid tuugeneid
moodustaksid tänase seisuga maailma suurima meretuugenite tööstuspargi. Samas asuks see
pretsedenditult lähedal rannikule. Seetõttu ongi kohalike kõige tõsisem mure, et siinsed Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
rannikualad võivad tekkiva kumulatiivse m adalsagedusliku- ja infrahelimüra tõttu muutuda analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi
elamiskõlbmatuiks mitte ainult inimeste, vaid ka kodu - ja metsloomade jaoks. välisriikide (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
Kohalike elanike selliste murede põhjused oleks võimalik antud KMH käigus kaotada. SRS on maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
teadlik, et „…KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, me toodikatest,
prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnorm idega ja juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
koostamisel kasutatakse andmeallikatena muuhulgas /… / eriala - ja teaduskirjandust, Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid /… / ning muud saadaval olevat (asjako hast) välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.“(lk 56). Lähtudes KMH varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
järelduste adekvaatsuse-taotlusest, uskudes et meie riigiinstantside poolt läbiviidav KMH ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
võiks (erinevalt äriettevõtteist) maksimaalselt tähtsustada oma kodanike ter vist ja heaolu ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
arvestades seda, et väga suure tõenäosusega ei võimalda senistes õigusaktides sätestatud
vananenud metoodikad teha KMH-s konkreetsete müraolude osas adekvaatseid järeldusi Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
(võimaldab paljude suurusjärkudeni ulatuvaid eksimusi), teeb SRS ettepaneku lülitada KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
madalsagedus- ja infrahelimüra osas KMH programmi põhjalikumad uuringud, kui seniste võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
õigusaktide järgi miinimumina nõutud on. Ühtlasi mõjutaks see väga oluliselt ka tabeli 5 -1
jaotust Nr 3.3, lk 73 „Mõju inimese tervisele ja heaolule v õi varale“.
SRS ettepanek: Adekvaatsete järelduste huvides loobuda antud KMH -s infra- ja
madalsagedusliku müra hindamisel lihtviisilisest standardsest arvutiprogrammi abil
modelleerimisest ning selle asemel teostada müraga seotud teadmatuse kaotamiseks reaalsed
mõõtmised. Mõõtmised teostada olemasoleva töötava meretuulepargi juures, mis on
tuugenite arvult (sh ka kumulatiivselt) võrreldav siia planeerituga (nagu näiteks Hornsea 1/2
Põhjameres). Mõõtmised teostada (vähemalt) sellistelt distantsidelt, kus tuugenite arvu,
kõrguse/võimsuse ja kauguse suhe on võrreldav siia planeerituga (11 km distantsil 100 kuni
500 tk 330 m kõrguseid tuugeneid). Mõõtmisel kasutada erialases teaduskirjanduses välja
22
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
pakutud erapooletut hinnangut võimaldavat metoodikat (vt H. Bakker, M. Alves -Pereira, R.
Mann, R. Summers and P. Dickinson Infrasound Exposure: High -Resolution Measurements
Near Wind Power Plants: Management of Noise Pollution, 2022,
https://www.intechopen.com/chapters/85225). Metoodika võimaldab infrahelireostuse
tervisemõju (unehäired, iiveldus, peapööritus, tinnitus, valu kõrvades jms) ohu täpsemat
hindamist tänu infrahelimüra mõõtmisele suurema sagedusliku ning ajalise lahutusvõimega
(so 1/36-oktaaviribadega sagedusvahemiku ja 1-sekundiliste sammudega, kasutades analüüsis
korrigeerimata helirõhutaseme väärtusi (detsibellides) ning võimaldades sagedusvahemikus
0,5 kuni 5 Hz registreerida täpsemalt (tiiviku konstruktsioonist sõltuvalt) tuugenite poolt
genereeritud infraheli "piike" kuni 25 dB üle taustamüra). Seda enam, et infraheli jaoks
puudub ühtne standardiseeritud mõõtmismeetod (vt ka 2. lõik sissejuhatuses ISO veebilehel
https://www.iso.org/obp/ui/en/#iso:std:iso:7196:ed-1:v1:en ).
Kuigi infraheli sagedusvahemik jääb väljaspoole kuuldeläve, on selle liigsete dooside mõjul
registreeritud kõigi imetajate organismides rohkelt väga olulisi bioloogilisi reaktsioone, mis
võivad tihti väljenduda patoloogiatena alates nn „tuulegeneraatori sü ndroomist“ ja lõpetades
krooniliste nn vibroakustiliste haigustega. Antud metoodika võimaldaks määrata võimalike
infrahelimüra "dooside" kvantitatiivset suurust ning kasutada mõõtmisandmeid vastavate
võimalike terviseriskide hindamisel ja analüüsimisel. Se llise müraanalüüsi kasutamine välistaks
soodsate tulemuste korral enamiku meie kohalike elanike tervise, heaolu ja varaga seotud
negatiivseist ootusist. Ning vastupidiste tulemuste ilmnemisel aitaks analüüs vältida ulatuslike
tervisekahjustuste tekkimist elanikele, koos vastavate kahjutasunõuetega. Selline selguse
toomine madalsagedusliku- ja infrahelimüra küsimustesse peaks ühtlasi olema heas kooskõlas
KMH koostamises osaleva TTJA tegevuse eesmärkidega ning välistaks edaspidi hulga sama
temaatikaga seotud probleeme, mis on kõikjal aktuaalsed eelkõige adekvaatsete mõõtmis - ja
võrdlusandmete puudumise, st teadmatuse tõttu. Ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes
„Avamere taastuvenergia ELis“ 22/2023 (https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR -2023-
22) viidatakse sellele, et just avamere taastuvenergia arendamisel ei uurita looduse
mõjutamise kõrval piisavalt põhjalikult mõjusid inimestele ja sotsiaal -majandusele. Sellest
hoidumine on olnud silmatorkav Eestis edendatavate arenduste juures, tekitades praegu
kohalikes elanikes hirmu ning lootusetust.
P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 3.2, lk 72 valdkond „Visuaalne mõju“ KMH aruandes viiakse läbi visuaalsete mõjude analüüs, mille puhul võetakse
arvesse tuulepargi kaugust, vaatevälja hõivatust tuulikutest ning
SRS ettepanek: Kõige häirivama visuaalse reostuse vähendamiseks võiks rakendada tuugenite
potentsiaalselt mõjutatud vaatleja tundlikkust. Mõju ulatuse suurust mõjutab
paiknemise ruumilist liigendamist, lähtudes tuugeni(te) kõrguse ning ranniku kauguse suhtest.
ka tuulikute paigutus tuulikupargi alal, mille le antakse analüüsi käigus
hinnang.
P 5.2. Tabelis 5-1 Nr 4.4, lk 75-76 valdkond „Jäätmeteke ja ringmajandus“ KMH programmiga on ette nähtud KMH aruandes tuulikute eluringi analüüs
(LCA), mille käigus mh käsitletakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv
SRS märkus: Ei ole käsitletud mikro- ja nanoplasti osakeste ning bisfenool-A reostust.
bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.
Reostuse tekitab pöörlevate tuugenilabade (mille massist üle 33% on plastid) pidev erosioon
kuni 350 km/h kokkupõrgetel vihma/lume/rahe osakestega. Reostuse maht ajas sõ ltub tiiviku
23
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
diameetrist ja ka koostisest. Nt Norra uuringuis (tiiviku diameeter 130 m) leiti plastreostuse
koguseks 62 kg turbiini kohta aastas (vt uuring (PDF) Leading Edge erosion and pollution
from wind turbine blades 5 th. Edition - English (researchgate.net).
Kui siia plaanitavad üle 2 korra suuremad tuugenid (tiiviku diameeter üle 280 m) eritaksid
samaväikses koguses reostust, oleks erituv kumulatiivne kogus 500*62= 31 000 kg aastas. See
reostus ei settiks tööstuspargi lähiümbrusse, vaid liiguks hoovuste ja tu ultega laiali üle kogu
Läänemere jõudes mikroplasti osakeste ja toksiinide kujul elusorganismidesse. Eelkõige
kaladesse kontsentreerununa ringiga ka inimeste organismi, tekitades tõsiseid
tervisekahjustusi.
17 MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, 30. august 2024
1. Kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentidega
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele
Juhime tähelepanu KMH programmi peatükis 3 esitatud väidetele, mille kohaselt on koostatud
tuleb KMH programmis välja tuua kavandatava tegevuse seos strateegiliste
programm muuhulgas kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga; Eesti keskkonnastrateegiaga
planeerimisdokumentidega. Hinnangud on antud vastavalt tänastele
aastani 2030; Eesti merestrateegiaga; Lääne -Eesti saarte biosfääri UNESCO programmiga.
teadmistele. KMH aruandes lähtutakse selle k oostamise ajal kehtivatest
Oleme seisukohal, et sellist eeldust ei ole võimalik KMH programmis sedastada. strateegilistest arengudokumentidest ja õigusaktidest ning antakse täiendav
Meretuulepargi kooskõla strateegiliste planeerimisdokumentide ja rahvusvaheliste hinnang.
kokkulepetega saab tuvastada pärast keskkonnamõju hindamist.
2. Mõjuala suurus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 lg 1 p
5 kohaselt tuleb KMH programmis välja tuua mõjuala suurus.
Programmi punktis 5.1 on toodud välja, et „eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid,
arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et
Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, ehitusaegsed häiring ud, peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku
visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt mõjutatavast looduskeskkonna komponendist seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse.
(veekeskkond, merepõhja elupaigad, mere -elustik jm).“
Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse
Tabelis 5-1 toodud hindamismeetodite juures on kirjeldatud ka eeldatavad mõjualad, mida konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel
keskkonnamõju hindamisel uuritakse. tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise
eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või
Leiame, et paljudes küsimustes on mõjualad määratud liiga kitsalt. Näiteks on mõju mere kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju
hüdrodünaamikale piiratud vaid tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega, kuid kuivõrd eeldatav
rannaprotsessidele.
on ka koostoime Saare Wind Energy (edaspidi SWE) tuulepargiga, peaks kindlasti võtma
uurimise alla nii SWE kui ELWIND tuuleparkide alad ja nende lähiümbruse, kuid ka kogu ala,
mis jääb tuuleparkidest Saaremaa ranniku suunas. Veelgi enam tuleks hinnata kogu mõlem a
tuulepargi ja Saaremaa ranniku vahelist ala mõjualana järgmises küsimuses – mõju merevee
kvaliteedile ja heljumile. Küsimus puudutab mitte üksnes tuuleparkide lähiümbrust, vaid
24
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
rannikut, kuhu õlireostus, mikroplasti reostus ja muu saaste võib jõuda. Samuti jõuab
rannikule ka ehitusaegne merepõhja töödest tekkiv heljum.
Kindlasti ei saa ka merepõhja elupaikade ja elustiku (sealhulgas kalastiku) uuringutes piirduda
pelgalt tuuleparkide ala ja lähiümbrusega. Merepõhja elustik ja kalastik saab oluliselt
mõjutatud tuuleparkide ja ranniku vahelises meres.
Punktis, mis puudutab rannaprotsesse, palume mitte lähtuda SWE KMH uuringutest ja
aruandest, milles toodu tulemusel on programmis toodud hüpotees: „Tuulepargi rajamine >10
km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või
nõrgenemist. Rannikulähedases tsoonis kannavad materjali edasi lained tõstes seda
veesambasse ja kandes edasi ka piki rannajoont. SWE tuulepargi modelleerimine näitas, et
tuulepark vähendab lainekõrgusi 1 kuni 2%. Seega ei saa rannast kaugel asuv tuulepark
mõjutada rannaprotsesse“
Oleme esitanud SWE tuulepargi KMH aruandele oma vastuväited, mida oleme valmis
vaidlustama kohtus. Leiame, et tegemist on kallutatud ebaobjektiivsete väidetega, mida ei saa
hoonestusloa väljastamisel aluseks võtta. Leiame, et eriliselt ohustatud on just Pi lguse lahe
suue, kuhu kandub ka tavaliste tormide korral heljumit merepõhjast, mis põhjustab lahe
sulgumist.
Linnustiku ja nahkhiirte puhul leiame, et mõjud on seotud mitte ainuüksi Eesti rannikutega
vaid ka Läänemere äärsete teiste riikide rannikutega. Nagu on välja toonud ka BirdLife Sverige
on vajalikud uuringuid nii öise kui ka päevase liikide rände jm kohta ning mõju neile tuleb
hinnata koos teiste Läänemere tuuleparkidega kumulatiivselt.
Samuti on kalavarusid vajalik hinnata laiemal mõjualal – vähemalt kogu Läänemere kesk-
põhjaosas.
3. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud
KMH programmi tabelis 5-1 toodud kavandatava tegevuse eeldatavate oluliste mõjude
hindamise nõuetes on vaid osade mõjude puhul ette nähtud kumulatiivse mõju hindamise
kohustus koostoimes SWE meretuulepargiga. Näiteks puudub vastav kohustus merevee
kvaliteedi ja heljumi leviku hindamisel (p 1.2) ning merepõhja, põhja setete ja
KMH programm sisaldab mõju hindamist kalastikule, sh kaablite rajamise
rannaprotsesside (p 1.4.) hindamisel.Siinjuures on toodud välja, et mõjud on seotud
mõju. Pilguse lahe kinnikasvamine on kestnud juba aastakümneid ja see on
meretuulepargi ja merekaableid ümbritseva ala ning selle lähiümbrusega.
eeldatavalt põhjustatud Läänemere üldisest seisundist, maakerkest ja
Kuivõrd ELWIND eksportkaabel on kavandatud maabuma samasse alajaama, kuhu SWE kaabel, tormidest. Seostada Pilguse lahe kinnikasva mist tuuleparkidega on
on möödapääsmatult vaja hinnata Pilguse lahele ehitamise käigus tekkivat mõju. Olenemata spekulatiivne.
sellest, kas SWE ja ELWIND meretuuleparkide ehitamine on ajastatav ühele ja samal e ajale või
toimub erineval ajal, võib täiendava heljumi hulk põhjustada Pilguse lahe täieliku sulgumise.
Pilguse laht on vaikselt kinni kasvamas viimaste aastate jooksul. Selle ühenduskohas merega –
Mõndelaiu ja Otsenina vahel on vesi vaevalt poole meetri sügavune. Süvistustööde tulemusel
vabanevad setted kanduvad soodsate tuulte mõjul justnimelt sellesse kri itilisse punkti ning
25
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
võivad täielikult katkestada Pilguse lahe ühenduse merega. See omakorda võib tuua kaasa
lahe kalade huku ning lahe kinnikasvamise meretaimedega ning pöördumatud muutused
hoiualal.
Lisaks sellele, et Pilguse lahe kinnikasvamine muudab veekogu režiimi, võib see ka mõjutada
üleujutatavat ala rannikul. Võimalik on nii rannaerosioon kui ka üleujutusalade järsk
laienemine. See omakorda põhjustab kahju nii puisniitude taimekooslustele, sh kaitsealustele
orhideedele, kuid ka kinnistuomanikele, kelle kinnistul sellega seoses laieneb
ehituskeeluvöönd. Halvimal juhul võib üleujutus kahjustada olem asolevaid hooneid ja muuta
elumaad sootuks kasutuskõlbmatuks.
Merepõhja elupaikade osaline hävimine ja muutused mere põhjas põhjustavad muutusi mitte
ainult merepõhja elustikus vaid ka hoiualal elutsevatele liikidele. Merepõhja ettevalmistamise
ja ehituse käigus hävib tõenäoliselt merepõhjaelustik „ehitusplatsidel“ n ing selle lähimas KMH programm sisaldab mõju hindamist mereelupaikadele ja ka vastavaid
ümbruses, mis tähendab lindude toidubaasi kadu. Merepõhi ei taastu kunagi ning uuringuid.
tuuleparkide rajamisel kahjustatakse oluliselt merevee kvaliteeti, mis juba praegu on halb.
Vundamentide ja kaablite rajamise käigus võivad tekkida ettearvamat ud protsessid.
Samuti mõjutab kahe järjestikuse meretuulepargi rajamine merevee kvaliteeti koostoimes
rohkem ning hinnata on vaja ka võimaliku õlireostuse mõju kumulatiivselt. Siinkohal leiame, et KMH programmis on nimetatud mõju valdkonnad ära toodud, sh hinnatakse
õlireostus on tõenäoline ka tuulepargi käitamise ajal ning seda enam tuleb mere kvaliteedi neid koosmõjus vähemalt SWE meretuulepargi alaga.
hindamisel võtta arvesse vähemalt SWE meretuuleparki.
Linnustiku ja nahkhiirte hindamisel võetakse arvesse alal leiduvate liikude
Linnustiku ja nahkhiirte osas palume mõju hinnata kumulatiivselt mitte ainuüksi SWE
rahvusvaheline kaitsestaatus ja hinnatakse kavandatava meretuulepargi mõju
meretuulepargiga vaid ka rahvusvaheliselt. Leiame, et rändelindude ja nahkhiirte rännuteed ei
puuduta mitte ainuüksi Eesti looduskeskkonda vaid teisigi Läänemere äärseid pesitsusalasid. lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest. Laiemaks rahvusvaheliseks mõju hindamiseks
Vajalik on analüüsida rahvusvahelisi ornitoloogilisi andmeid ning Läänemere tuuleparkide puuduvad paraku täpsemad andmed ja kättesaadav info nii liigiliste andmete
koosmõju (eelkõige barjääriefekti) rändelindudele ning ka nahkhiirtele. kui ka kavandatava tegevuse osas.
Peame ebapiisavaks, kui ornitoloogilist seiret viiakse läbi sama pisteliselt nagu SWE tuulepargi KMH programmis on ära toodud, et Elwind kavandataval meretuulepargi alal
keskkonnamõju hindamisel. Vajalik on kindlasti vähemalt kahe aastane kestev seire tuleb uuringud läbi viia kahel aastal ja seda nii kevadel kui sügisel.
(igapäevane lokaalne seire kavandatava tuulepargi alal).
Palume Natura 2000 alade mõju uurimisel seada tingimuseks selle läbi viimine pädevate
asjatundjate poolt, kes on sõltumatud muu keskkonnamõju hindamise läbiviijatest.
Ettepanekuna kajastatud nõue Natura hindamise eksperdi osas ei ole
Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt kui olulist mõju ei ole võimalik objektiivsest teabest asjakohane.
lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata.
KMHsse kaasatakse Natura ekspert, kes vastab looduskaitseseaduses
LKS § 695 lg 1 kohaselt peab Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava lii gi uurimist läbi viima
nimetatud tingimustele.
eriteadmistega isik, kel on pikaajalised kogemused ning, kes tunneb Natura hindamise
menetluse põhimõtteid.
26
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
Leiame, et hinnangud kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele tuleb viia läbi ka SWE
tuulepargi äärsel rannikul asuvate kinnistute (eelkõige elamutega hoonestatud kinnistute)
osas. Küsitluse läbiviimise eelduseks peaks olema ka mürakaartide ning visuali seeringute
tutvustamine maaomanikele. Samuti tuleks programmis ette näha küsitluse läbi viimine Kogukonna hoiakute teada saamiseks on korraldatud ja korraldatakse
rannaäärse ala maaomanike hulgas. Arvamust tuleks küsida ka Saaremaa läänerannikul kaasamise koosolekuid, sh kogutakse infot KMH avalikud arutelude käigus.
majutus- ja toitlustusettevõtteid ja muid turismiga seonduvaid ettevõtteid pi davatelt isikutelt,
kuivõrd eeldatav on, et turismisektor saab meretuuleparkidega seonduvalt tugeva negatiivse
tagasilöögi.
Müra uuringute puhul palume kindlasti mitte piirduda vaid Infraheli, madalsagedusliku heli ja
vibratsiooni mõjuga inimestele vaid ka koduloomadele ja metsloomadele, lindudele ning
putukatele.
Programmi kohaselt kirjeldatakse müra mõju teaduskirjanduse ja varasemate uuringute põhjal
sh võrreldakse laevade ja tuulikute poolt põhjustatava infraheli omadusi ja levikut. Leiame, et
teaduskirjandust on erinevat. Teaduslikult on tõestatud, et meretuule pargi infraheli ehk väga
madalal sagedusel heli, mida meretuulepargid tekitavad, kandub väga kaugele – isegi 90 km Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
kaugusele1 . Kõnealuses teaduslikus uuringus mõõdeti 60 tuulikuga pargist kanduvat infraheli analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide
ning leiti, et tuulepargi heli levib vähemalt 90 km kaugusele teatud atmosfääritingimustes, (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
eriti öisel ajal. Lähtuda ei tohiks eeldusest, et tuulikutest ei ole ette näha piirväärtusi ületavat maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
müra ja vibratsiooni lähimate elamuteni. Juba SWE KMH -s on toodud välja: „Tuulikutest ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,
tingitud mürahäiringuid on uuritud nt Rootsis teostatud uuringus157 ning on leitud, et ka juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
mürataseme vahemikus 35-40 dB (ning veelgi madalama mürataseme korral) võib küllaltki madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
märkimisväärne osa (isegi kuni 15-25%) elanikest ennast häirituna tunda.“(SWE KMH aruanne
lk 199). Arvestada tuleks Saaremaa lääneranniku maastikuga – vähe on jäänud alles Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
kaitsemetsi ning maastik on lauge ja tühi. Müra kandub mööda maastikku edasi oluliselt välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
kaugemale kui mujal. Seda on tõdetud ka SWE KMH aruandes: „Merealade puhul on maastik varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
avatud (puuduvad takistused müra leviku teel), lisaks toimub müra levik mööda veepinda, ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
mida loetakse akustilised peegeldavaks pinnaks“ (SWE KMH aruanne lk 204) vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
SWE müra modelleerimise kaartidel on näha, et ainuüksi selle pargi rajamisel kandub Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
keskmine müra Karala-Pilguse hoiualale ja seda ümbritsevate talukohtadeni tugevusega 35 dB. KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
Arvestades sellega, et tegemist on piirkonnaga, kus tänaseni igasugune tööstusmüra aga ka
liiklusmüra puudub, tekitavad uued müraallikad tuuleparkide näol sellise elukeskkonna
muutuse, millega on raske kui mitte võimatu harjuda nii inimestel kui ka loomade l-lindudel.
Peame vajalikuks ka seetõttu, et nii müra kui visuaalse häiringu mõjude tuvastamiseks viiakse
läbi ka uuring või vähemalt eksperthinnang mõjude kohta, mis ELWIND ja SWE tuulepargid
koostoimes võivad kaasa tuua (vähemalt 35 dB helimüra) mõjualas se jäävatele piirkonna
elanikele.
17 MTÜ Koovi külaselts MTÜ Elurikkuse Kaitse
27
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
30.08.2024
MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad järgmised vastuväited ja ettepanekud
ELWIND Eesti ala meretuulepargi KMH programmi osas:
1. KMH programmis on toodud pea kõikide uuringute osas, et uuringuid teostatakse
ainult tuulepargi ja selle lähiümbruse ala osas . Samas ei ole määratletud millist ala
peetakse silmas tuulepargi lähiümbruse ala osas. On oluline, et uuringute teostamine
tuulepargi ala osas ei anna informatsiooni selle osas, millised on mõjud
ümbruskonnale, sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH
programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh hoovused ja lainetused)
soovitakse uurida vaid tuulepargi alal ja selle lühiümbruses, mis ei näita tegelikke
mõjusid ümbritsevatele aladel. Näiteks ei selgu tuulepargi ala hüdrodünaamikast see, KMH programmi koostamisse on kaasatud vastavate valdkondade eksperdid,
milline on tuulepargi ala hüdrodünaamika koosmõjus nt Pilguse (Koovi) lahe kes hindavad millises ulatuses on uuringute teostamine vajalik. Märgime, et
hüdrodünaamikaga. Hetkel on leitud programmi koostamisel, et tuulepargi peale konkreetsete meretuuleparkide uuringute teostatakse merel ka riiklikku
hüdrodünaamikal (sh hoovustel ja lainetustel) on väheolulise mõjuga, mis avaldub seiret, mille andmeid mõjude hindamisel kasutatakse.
ainult tuulepargi alal. Samas on selge, et tuulepargi alal tekivad muutused mõjutavad
ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste modelleerimine on võimalik ainult Ühegi mudel puhul ei piirduta kitsalt hoonestusala piiriga, vaid lähtutakse
sellisel juhul, kui on teada, milline on Pilguse lahe hüdrodünaamika. Kui algandmed konkreetsest mõjuvaldkonna hindamise vajadusest. Nt heljumi modelleerimisel
(so Pilguse lahe hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik tuuakse alad, kuhu heljum settib. Lainetuse ja hoovuste modelleerimise
modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe hüdrodünaamikale. eesmärk on hinnata, kas ja kui palju tuulepark võib nende suunda, kiirust või
kõrgust mõjutada ja vastavalt sellele saab hinnata, kas sellel võib olla mõju
Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid tuulepargi ala või selle lähialaga toob kaasa rannaprotsessidele.
olukorra, kus esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele, kuna vastavaid
alusuuringuid ei ole tehtud. Uuringute aluseks võetud mõjualad tuuakse välja alusuuringute aruannetes.
Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et (alus)uuringuid teostatakse
vaid tuulepargi alal, mitte tuulepargist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel, Riksu
lahel, rannikul jms kohtades, mis on tuulepargist mõjutatud. Teeme ettepa neku, et KMH
programmis nimetatud uuringute osas tehakse lisaks tuulepargi alal ja selle lähialal
teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede osas hilisemalt esitatakse
modelleeringud või kui nendel aladel avalduvad tuulepargist tulenevad mõjud. Eeltoodust
aladena palume käsitleda muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Rikus lahte.
2. KMH programmis on toodud, et kumulatiivset mõju tuleb hinnata vaid teatud mõjude
korral ja sellisel juhul tuleb kumulatiivset mõju hinnata vaid koostoimes SWE Tuulepargi mõjuhindamisel tuleb vältida eeldatavalt kaasnevaid olulisi
tuulepargiga. Käesolevaga esitame vastuväite sellele, et kumulatiivset mõju ei keskkonnamõjusid rakendades selleks ettevaatuspõhimõtet.
hinnata teiste olemasolevate või teadaolevalt ehitamisele kuuluvate tuuleparkidega KMH aruande koostamisel arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel
Läänemeres. Olukord, kus kumulatiivne mõju jäetakse hindamata teiste kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse jäävaid projekte või mitme tegevuse
tuuleparkidega toob kaasa olukorra, kus esitatavad näitajad ja modelleeringud ja ka sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on
kõik muud mõjusid kajastavad seisukoha d ei lähtu keskkonnamõju hindamise jõudnud KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
põhimõttest, mille kohaselt tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid andmeid. Näitena
28
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
saab tuua, et Liivi lahe tuuleparkidega ja muude hoonestuslubade alusel teostavate ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu
tegevuste ehitamisel tekkiv heljum jõuab tänu Liivi lahe ja Lääne -Saaremaale ka andmeid.
Lääne-Saaremaa piirkonda, sh nt Pilguse lahe lähialale. Kalade jõudmisel
kudemisaladele (Koovi lahte, Riksu lahte) omavad mõju mitte ainult SWE tuulepark ja
Elwind tuulepark, vaid kõik kudemisalani jõudmiseks kasutatavad rännuteed ja
nendele ehitatud ehitised kogu kalade rändetee ulatuses. Seega omavad kaladele
mõjusid nii Liivi lahte kavandatud t uulepargid, aga samuti teised rändeteedele jäävad
Läänemerre ehitatavad ehitised. Samuti on selge, et rändelindudele avaldavad mõju
kõik rändeteel paiknevad tuulepargid.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et kumulatiivse mõju hindamisel võetakse
arvesse kõiki asjakohast mõju omavaid ehitisi, sh tuuleparke, so kõiki rändeteele jäävaid
tuuleparke, ning kõiki neid ehitisi, milledel on teaduslike andmete alusel võimalikke
mõjusid koosmõjus Elwind tuulepargiga. Märgime, et Läti riigi esindajad on toonud välja,
et vajalik on muuhulgas kumulatiivse mõju hindamine Liivi lahe kavandatavate
tuuleparkidega. Teeme ka ettepaneku, et kumulatiivset e mõjude määramisel võetakse
arvesse kõiki kavandatavaid ehitisi, mis mõjutavad või võivad mõjutada koosmõjus Elwind
tuulepargiga Lääne-Saaremaa piirkonda.
3. KMH programmis on toodud seisukoht, et teatud uuringute puhul võetakse aluseks KMH programmis on kaardistatud kõik Elwind meretuulepargi mõjuhindamise
SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid. Esitame vastuväite sellele, et protsessi jooksul läbiviidavad alusuuringud, mis on vajalikud mõjude
tahetakse kasutada SWE tuulepargi KMH raames teostatud uuringuid, oleme määratlemiseks ja analüüsiks. Täiendavalt võetakse arvesse varasemalt
seisukohal, et kuna nimetatud uuringute puhul ei ole arvestatud üldse kumulatiivseid läbiviidud uuringute sh SWE alal läbiviidud, riiklike seire jmt andmeid, mis on
mõjusid. Teeme ettepaneku, et teostatakse täiendavad uuringud. asjakohased käesoleva projekti mõjude hindamisel.
4. Esitame ühtlasi vastuväite asjaolule, et soovitakse käsitleda tuulepargi analoogiana Toome veelkord välja, et KMH aruande koostamisel arvestatakse
sama suurt tuuleparki, kui tegelike mõjude teadasaamiseks peab tuulepargi kumulatiivsete mõjude hindamisel kõiki Elwind meretuulepargi mõjualasse
analoogia puhul olema arvestatud kumulatiivsete mõjudega, sh ka etteteadaolevate jäävaid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid
täiendavate tuuleparkidega. Ettepanek on käsitleda nendes valdkondades, kus kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande
soovitakse tugineda analoogiatele, KMH raames tuuleparki kui 500 tuu likust koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik
koosnevat tuuleparki, mis paikneb 11km kaugusel rannast. arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.
5. KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse tuulepark ei mõjuta ning
koondina esitatakse varasemate uuringute, teaduskirjanduse ja teostavate uuringute
koond. Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et KMH raames hinnatakse meretuulepargi ja sellega seotud taristu ga kaasnevat
rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt teostada rannikualade mõju. Tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta eeldatavalt
osas uuringud, sh selgitada välja millised on olnud muutused viimaste kümnendite rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist. Täpsem
jooksul ja seejärel teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust hinnang antakse KMH aruande raames.
ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut mõjutavaid pr otsesse ja seda
kuidas ja kus tuleb milliseid ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.
29
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
6. KMH programmis on setete osas eeldatavalt olulise mõjuna on välja toodud, et
ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub
setete ümberpaigutamine ja resuspensioon. Selle mõju avaldub piiratud alal ning
lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad süvendamise (sh kaadamise või tahkete ainete
paigutamise) mahud sõltuvad nii tuulikute ja nende vundamentide arvust,
mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablite pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks
valitud tehnoloogiast. Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute
kirjeldusena on välja toodud, et kavandataval alal tuleb teostada üldgeoloogiline,
geofüüsikaline- ja geotehniline merepõhja uuring, selgitamaks merepõhja olukorda
(setete mineraalne koostis, settekihi lasuvus, aluspõhja omadused jms). Samas on
juba niivõrd varajases staadiumis välja toodud 2 ad hoc järeldust: KMH programmis on nimetatud mõjuvaldkond välja toodud ning tä psem
hinnang meretuulepargi rajamisega kaasnevast mõjust setete liikumisele
(i)vEt ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus esitatakse KMH aruandes.
toimuva setete ümberpaigutamise ja resuspensiooni mõju avaldub vaid piiratud alal ning
lühiajaliselt. Nimetatud väide on otseses vastuolus SWE KMH käigus teostatud uuringuga .
(ii) Et tuulepargi rajamine >10 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside
iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist.
Mõju prognoos- ja hindamismeetodite ning vajalike uuringute kirjelduses ei ole toodud
vajadust hinnata kõikide tegevuste kumulatiivset mõju, vaid on piirdutud viitega SWE
poolt juba teostatud uuringule, mis käsitles üksikut tuuleparki. Esitame eeltoodust
tulenevalt KMH programmi osas vastuväite. Teeme ettepaneku teostada setete uuringud
kogu tuulepargi mõjualal, sh Pilguse lahel ja Riksu lahel.
7. KMH programmis on välja toodud, et tuulepargi tekitatavat nn tuule varjutust
modelleeritakse koos muude hüdrometeoroloogiliste näitajatega. Programmis
osundatakse, et tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe
uuritud ning et KMH’s antakse ülevaade nende väheste teadaolevate ja võrreldavate
teadusuuringute tulemustest, st uusi uuringuid ei tehta. Selline lähenemine on
KMH aruandes käsitletakse meretuulepargi mõju meteoroloogilistele
kahtlemata pealiskaudne ja eksitav, seetõttu teeme ettepaneku tuulepargi mõju
muutustele. Avamere tuuleparkide põhjustatud mikrokliima teemale
piirkonna kliimale põhjalikumalt modelleerida . KMH programmis ei ole ette nähtud
kohaldatud viimased uuringud ja mudelid näitavad mõningaid lokaalseid
uuringuid tuuleparkide mõjust sademetele, sh sademetele Lääne -Saaremaal. Esitame
muutusi pinnatemperatuuris, niiskuses ja tuule kiiruses elektrituulikute puhul
vastuväite vastavate uuringute puudumiste osas. Teeme ettepaneku lisada uuringu,
allatuult. See mõju on aga tuntav vaid kuni mõnesaja meetri kaugusel
mis käsitleks sademeid Lääne-Saaremaal. Teeme ettepaneku, et teostatakse uuring
tuulepargist, mitte laiemal alal.
milline on sademete ja põhjavee omavaheline mõju ja kui kaugele rannikualadelt
ulatub sademete vähenemine Saaremaal tulenevalt tuulepargist. Teeme ettepaneku
käsitleda sademete uuringuid kumulatiivselt teiste sademeid mõjutavate ehiti ste
(tuulepargid ja muud kõrgemad ehitised) ning looduslike tehioludega (nt Viidumäe
kõrgendik).
30
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
8. Jäätmete tekke ning ringmajanduse korrale ei ole peetud vajalikuks hinnata
kumulatiivseid mõjusid koos SWE mõjudega. Uuringuvajadusest on täielikult välja
KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),
jäänud nii kasutusaegse mikroplasti kui ka bisfenooli mõjude analüüs ning on
mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja
piirdutud pealiskaudse väitega, et „Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole
võimalik mikroplasti reostus.
oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju“. Esitame eeltoodust tulenevalt
vastuväite.
9. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargist teadaolevate mõjude uuringuid Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
metsloomadele ja -lindudele (nt kakkudele), koduloomadele ja -lindudele, putukatele analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide
ning ka muule elusloodusele. Esitame nimetatud osas vastuväite. Teeme ettepaneku, (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere - ja
et tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh madalsagedusliku helist tulenevaid mõjusid maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH
uuritakse nii metsloomade kui ka -lindude ja samuti koduloomade ja -lindude ning ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest,
putukate osas. juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
10. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikupargi võimalikku barjääriefekti kaladele ja
muule mereelustikule ning muudele lindudele/loomadele. Eraldi on toodud välja
KMH programmis on lisaks välja toodud muud mereelustiku puudutavad
nahkhiirte uuring, kuid oleme seisukohal, et vajalik on ka teiste rändavat
uuringud – linnustiku uuring, hüljeste uuring, kalade uuring, sh
elukorraldust kasutava fauna osas teostatavad uuringud. Esitame vastuväite, et
räimeakustilised uuringud.
selliseid uuringuid ei ole kavandatud. Teeme ettepaneku teostada tuuleparkide alal
kalade ja muu mereelustiku osas loendused koos liikumisalade registreerimisega.
11. KMH programmis ei ole käsitletud infraheliga ja vibratsiooniga seonduvaid uuringuid, Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju võrdlev
vaid tahetakse nimetatut asendada kirjeldustega eelnevalt teostatust. Arvetsades analüüs ja juhend mõjuhindajatele . See sisaldab võrdlevat analüüsi välisriikide
asjaolu, et sellises mahus tuulikuid ei ole sellisele elupiirkondade lähedusse maailmas (nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa; edaspidi võrdlusriigid) mere -
veel paigutatud, siis ei õigustatud jätta vastavad asjassepuutuvad uuringud ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist
teostamata. Esitame vastuväite sellele, et tuulepargist tekkiva infraheli, (KMH ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, meto odikatest,
madalsagedusliku heli ja vibratsiooni osas ei soovita teostada uuringuid. Esitame juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra,
ettepaneku, et teostatakse uuringud tuulepargist tekkiva infraheli, madal sagedusliku madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
heli ja vibratsiooni osas.
Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud
välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja
varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks
31
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning
vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.
Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,
KMH aruande koostamise ajal 2027. aastal, on mõjuhindajatel kasutada parim
võimalik kogemus ja metoodikad ning uuendatud õigusaktid.
12. KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute ehitusmaterjali osade eemaldumist
ehitise kasutamise ajal, so nt mikroplasti eraldumine tuulikulabadest, mis toob kaasa
KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),
mtuulikulabades paikneva ehitusmaterjali eraldumise loodusesse. Esitame
mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja
vastuväited, et KMH programmis ei ole käsitletud tuulikute kasutamise aegseid
võimalik mikroplasti reostus.
mõjusid, sh mikroplasti eraldumist ning sellest tekkivaid mõjusid nii inimestele, mets -
ja koduloomadele ning lindeudele ja putukatele.
13. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargiga seonduvate ohtlike toimainetega
KMH programmiga on ette nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA),
seonduvaid uuringuid, nt bifenooliga seonduvaid uuringuid. Esitame vastavas osas
mille käigus mh analüüsitakse teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja
vastuväite ja teeme ühtlasi ettepaneku käsitleda kõiki inimesele või
võimalik mikroplasti reostus.
looduskeskkonnale ohtlikke aineid kogu tuulepargi elukaare jooksul.
14. KMH programmis on käsitletud kinnisvara väärtuse muudatust, mida tahetakse
hinnata müra ja visuaalse mõju uuringute alusel. Esitame nimetatule vastuväite, sest
kinnisvara väärtust mõjutab nt asjaolu, kui looduskeskkond on saastunud (nt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb
mikroplast), putukaid ei ole (ei ole võimalik ilma putukateta põllumajandust teha), KMH käigus hinnata mõju looduskeskkonnale, sh läbi looduskeskkonna
kui loomade tervist tuulepark mõjutab megatiivselt (lemmikloomaga inimene ei soovi toimuvate muutustega kaasnevat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
kinnisvara osta) ning samuti nt tuulepargist tekkivad rannaprotsessid oluko rras, kus Kuna kavandatav tuulepark on rannikust rohkem kui 11 km kaugusel, siis
vesi nn sööb ranna ära ehk kinnistu suurus väheneb põhjusel, et tuulepargi mõjust nimetatud teemadel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Täpne käsitlus ja
tulenevalt toimub erosioon. Teeme ettepaneku laiendada kinnisvara väärtuse hinnang antakse KMH aruandes.
määrmisel kõiki tuulepargist tulenevaid mõjusid, sh looduskekskonnale tekkivaid
mõjusid.
15. KMH programmis on sotsiaal-majanduslike aspektidena käsitletud ainult kalandust ja Sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel käsitletakse kogu Saaremaa valla
teistele majandusvaldkondadele ei ole tähelepanu pööratud. Esitame nimetatule majandust ja ettevõtluse profiili, sh turism, põllumajandus kui ka tööstus ja
vastuväite. Teeme ettepaneku käsitleda sotsiaalmajanduslike aspektidena uuringute vajadus üle minna kliimaneutraalsele majandusele. Kalandus on välja toodud,
tasemel kõiki majandustegevusi-sh nii turismi kui ka põllumajandust. Märgime, et kui kõige otsesemalt merel toimuvatest tegevustest mõjutatud ja eraldi
turismi osas ei saa teha järeldusi juhtumiuuringutele tuginedes, mis on leitud mahult käsitlemist vajav valdkond. Juhtumiuuringud on üldkasutatav ja tunnustatud
palju väiksemate tuuleparkide ja rannikust palju kaugemal paiknevate tuuleparkide meetod, et aru saada võimalikest keskkonnamõjudest nt turismisektorile või
osas. kinnisvara väärtusele.
16. KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargi elukaart, so mis saab tuulepargist ja KMH programmi on täiendatud ja toodud välja, et mh hinnatakse tuulepargi
elektrikaablitest pärast seda kui tuulepark ei toimi enam, so 30 aasta pärast. Nimelt demonteerimisega kaasnevaid mõjusid. KMH programmiga on lisaks ette
ei ole käsitletud kuidas toimub lammutustegevus merepõhjas ja millised on mõjud, nähtud läbi viia tuulikut eluringi analüüs (LCA), mille käigus mh käsitletakse
mis sellega kaasnevad, sh nt heljumiga seonduvad mõjud. Esitame vastuväite sellele, teemasid nagu tuulikutes sisalduv bisfenool A ja võimalik mikroplasti reostus.
32
Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus
et soovitakse käsitleda tuuleparki kui tavapärats ehitist. Tavapärasest ehitisest ei
eraldu mikroplasti tema kasutamise ajal sellises koguses nagu tuulikupargist,
tavapärane ehitis ei paikne meres ja tavapärast ehitist ei soovita lammutada vaid 30
aasta pärast selle ehitamist. KMH aruandes peavad olema analüüsitud ja esitatud ka
tuulepargi lammutamisega seonduvad mõjud.
17. Esitame vastuväite sellele, et ei ole esitatud alternatiive, mis käsitleksid väiksema KMH programmi koostamise ajal olemasolevast informatsioonist lähtuvalt
arvuga tuulikuid ja erinevatel ehitusviisidel rajatud tuulikuid ja erinevate käsitleb KMH reaalse alternatiivina põhialternatiivi 1, milleks on kuni 100
materjalidest ehitatud tuulikuid, nt bifenoolivabad tuulikud. elektrituulikuga meretuulepargi ala (hoonestusloa taotluse ala) kui
maksimaalselt kavandatavat. Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub
hoonestusloa alal läbi viidavate uuringute käigus selguvatest
keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest
parameetritest. Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all -alternatiividena
vaadeldakse ja hinnatakse KMH käigus erinevaid tehnilisi lahendusi – tuulikute
vundamenditüübid, tuulikute paigutus, eksportkaabli erinevad alternatiivid
jne. KMH programmis on alternatiivide käsitlus toodud ptk 2.4.