Kolmanda isiku täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 23.05.2023 Seisukoht on edastatud: • [email protected] • [email protected] • [email protected] • [email protected] Riigihange nr 258151 Kolmas isik: MARGO NOVIKOV Osaühing Registrikood 11047223 Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Tähe tn 13a, 45109 Esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 e-post : [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid e-post: [email protected] Vaidlustaja: HMPK OÜ Registrikood: 10348945 Lubjaahju 3, Kärdla, 92411 Hiiumaa Esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus advokaat Marit Piirisaar Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn e-post: [email protected]; [email protected] MARGO NOVIKOV Osaühingu täiendav seisukoht ja täiendav menetluskulude nimekiri Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta HMPK OÜ vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Mõista MARGO NOVIKOV Osaühingu kulud õigusabile kokku summas 3750 eurot MARGO NOVIKOV Osaühingu kasuks välja HMPK OÜ’lt. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee I Asjaolud 1.1 HMPK OÜ (edaspidi HMPK või vaidlustaja) on riigihankes nr 258151 (edaspidi Hange) esitanud vaidlustuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK või hankija) 25.04.2023. a käskkirjale nr 1-47.2689/4 (edaspidi Käskkiri) ja selle lisale nr 1 (edaspidi Käskkirja lisa)), taotledes viidatud dokumentide kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti Hanke osas 5 (Hiiumaa piirkond) vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks MARGO NOVIKOV Osaühing (mitte pakkumus), (edaspidi MN või kolmas isik). 1.2 RMK ja kolmas isik on vaidlustusele vastanud ja esitanud oma menetluskulude nimekirjad. 18.05.2023. a esitas oma täiendava seisukoha ja tõendid ning menetluskulude nimekirja ka HMPK (edaspidi HMPK täiendav seisukoht). Käesolevaga esitab kolmas isik VAKO poolt määratud tähtajaks, 23.05.2023. a, oma täiendava seisukoha, adresseerides eelkõige HMPK uusi väiteid/tõendeid. Samuti esitan täiendava menetluskulude nimekirja seoses käesoleva menetlusdokumendi koostamisega. 1.3 Kolmas isik jääb enda 11.05.2023. a seisukohas esitatu juurde. Kui VAKO kinnitab, et hankija andis HMPK’le selgitustaotlusele vastamiseks tähtaja 04.04.23, siis nõustub kolmas isik, et HMPK ei ületanud selgitustaotlusele vastamise tähtaega (omaette küsimus on vastuse sisus, vt all p 2.5). II Kolmanda isiku täiendav seisukoht 2.1 HMPK hämab, et ta ei saanud aru, et FOB-klausliga puidu müük ei lähe RMK poolt nõutud kogemusena arvesse. HMPK on seda mõistnud ja üritanud seetõttu eksitada nii hankijat kui ilmselt ka oma tellijaid, kellele on ette antud HMPK poolt ettevalmistatud kinnituste tekst. 2.1.1 HMPK täiendava seisukoha punktis 1 väidab vaidlustaja, et ta ei saanud aru, et puidu müük ei ole Hankele kvalifitseerumise kontekstis võrdsustatud lepingulisel alusel teostatud metsamaterjali maanteeveoga. Selline käsitlus on kummaline. Hankija ei ole asunud „meelevaldselt“ midagi hiljem sisustama ega tagantjärgi võrdsustama „oma metsamaterjali vedu“ FOB-klausli alusel kauba viimisega kliendile. 2.1.2 Esiteks on elementaarsena üldteada asjaolu, et lepingulisel alusel teenusena osutatav metsamaterjali vedu ei ole sama, mis enda puidu müük kliendile ja selle tarnimine kliendi poolt soovitud laevale (klausel FOB). RMK ei soovi selle Hankega tellida seda, et keegi talle puitu müüks, vaid seda, et keegi tema puitu maanteel veaks. Kui vaidlustaja seda ei teadnud, siis ei ole vaidlustaja objektiivne mõistlik kolmas isik ja puht-majanduslikult ei tohiks / ei tasuks tal selles valdkonnas üldse tegutseda. 2.1.3 Teiseks on RMK Hanke raames juba selgitanud, et endale kuuluva metsamaterjali maanteevedu ei ole Hanke kontekstis käsitletav nõutud kogemusena. Enne kliendile üleandmist kuulub kaup müüjale, vaidlustaja ei ole tõendanud vastupidist (vt ka allpool p 2.2 ja 2.3). Seega oli hankija viide vastavale küsimusele ja vastusele igati asjakohane ka vaidlustaja FOB-teema osas. 2.1.4 Kolmandaks, vaidlustaja nö arusaamatus ei ole tekkinud sellest, et ta ei oleks saanud aru, et puidu müük FOB-klausli alusel kogemusena ei kvalifitseeru. Antud probleem on tekkinud seetõttu, et vaidlustaja üritab kunstlikult suruda enda kauba müüki RMK poolt kehtestatud lepingulise maanteveo kogemuse nõude konteksti. Olen 11.05.2023. a vastuses selgitanud ja aastaaruannetega tõendanud, et ka vaidlustaja ise ei ole varasematel aastatel käsitlenud enda puidu müüki FOB-klausli alusel maanteedel kaupade veona, kuna 2 müügitulu jaotuses on HMPK’l vastava EMTAK’i koodina vaid ca 1 %. Rahaliselt ega ka koguseliselt ei saa see 1 % kuidagi olla proportsionaalne nüüd Hankes väidetud FOB-klausli alusel puidu müügimahtudega. Ka kinnituskirjadest, mille sisust on kolmas isik saanud vähemalt osalise ülevaate vaidlustusest ja RMK vastusest, nähtub, et vaidlustaja on tahtnud klientidelt eraldi spetsiifilist kinnitust selle kohta, et tegemist on olnud maanteevedudega. Kui see oleks elementaarne, et FOB-klausli alusel puidu müük hõlmab ka metsamaterjali vedu maanteel, siis ei oleks vastavat spetsiifilist kinnitust algselt üldse küsitud (RMK ei andnud ette kindlat vormi, kuidas seda tõendama peaks). Nüüdseks, kui on igati põhjendatud kahtlused vaidlustaja mahtude, tegelike maanteevedude teostamise jms kontekstis, ei ole vaidlustaja samas esitanud isegi VAKO menetluses ühtegi tõendit (peale algsete ebaselgete kinnituskirjade) selle kohta, et ostjad tellisid lepingulisel alusel vaidlustajalt metsamaterjali maanteevedu. See fakt on kõnekas. 2.2 Vaidlustaja poolt esitatud aktid ja veokirjad kinnitavad, et vaidlustaja ei ole saanud puidu müügiga metsamaterjali maanteeveo kogemust. Vaidlustaja väited on dokumentidest nähtuvalt vastuolulised ja arusaamatud. 2.2.1 HMPK täiendava seisukoha punktis 2.1 on käsitletud seisukoha lisasid 1-7, mis peaksid justkui tõendama, et „veatud metsamaterjali omandi üleminek on /---/ toimunud pärast metsamaterjali vedu.“ Ning et „järelikult ei ole vaidlustaja esitanud kinnituskirjades oma veo kogemust.“ Kolmanda isiku jaoks jäävad sellised selgitused ja lisad 1-7 ebaselgeks ning need ei tõenda seda, mida vaidlustaja väidab. Käesoleva vaidluse kontekstis on arusaamatu ka punktis 2.2 esitatud tekst ja käsitlus sellest, kuidas hoopis RMK enda kaupa müüb. 2.2.2 Lisadena 1 ja 5 esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et RMK on müünud HMPK’le puitu tarnimisega vastavalt Virtsu ja Heltermaa sadamatesse ning selle puidu on sinna kohale vedanud vastavalt Prenton OÜ ja Margo Novikov OÜ ehk kolmas isik. HMPK ei ole seda puitu üldse vedanud, sh ei ole ta seda vedanud enne, kui ta sai puidu omanikuks. Ja edasi müüs ta enda puidu oma klientidele, tõstis samas sadamas (ilmselt jälle alltöövõttu kasutades) klientide poolt soovitud laevale. Seega kinnitavad vaidlustaja enda poolt esitatud tõendid kolmanda isiku väiteid ning ka RMK järeldusi – et HMPK poolt puidu müümine enda klientidele ja laevale tõstmine ei ole ega saagi olla, formaalselt ega sisuliselt, lepingulisel alusel metsamaterjali vedu maanteel. 2.3 Vaidlustaja hämab seoses enda klientidele müüdud puidu omandi üleminekuga. Asjakohaseid tõendeid esitatud ei ole, kuigi tegemist on faktiküsimusega, mida saaks üheselt mõistetavalt tõendada. 2.3.1 HMPK täiendava seisukoha punktides 2.1 ja 2.2 on esitatud konkretiseerimata käsitlus ja oletused, mh teoreetiliste võimaluste kohta, kuidas saaks kauba omand üle minna. Vaidlustaja on märkinud nt, et : „Lepingu juhised võivad olla nii kirjalikud kui suulised, sh kauba omandi ülemineku osas.“ Ei ole arusaadav, mida vaidlustaja selle väitega selgitada tahab (kas nt lepiti omandi üleminek klientidega kokku suuliselt ja kui, siis mida kokku lepiti?). Kuid ka seda ei ole HMPK väitnud. 2.3.2 Antud juhul on tegemist konkreetse kaasusega ja põhjendatud kahtluste kummutamiseks pidi vaidlustaja tõendama, et ta on vedanud maanteedel lepingulisel alusel kellelegi teisele kuuluvat kaupa. Seega on üks keskne küsimus just omandi üleminek – st mida on ostja ja müüja leppinud kokku puidu omandi ülemineku kohta. Selle kohta ei ole HMPK esitanud ühtegi tõendit, ainult hämavat teksti. Järelikult kohaldub üldreegel, et omand läheb üle valduse (sh kaudse) üleandmisega ehk antud juhul 3 siis, kui kaup on laevale tõstetud. Seega ei saa vastavatel juhtudel isegi teoreetiliselt HMPK olla teostanud lepingulisel alusel metsamaterjali maanteevedu. Sisuliselt tegi HMPK ainult seda, et tõstis iseenda kauba sadamast laevale ja andis sellega üle nii kauba valduse kui omandi. HMPK ei ole isegi sadamatesse puitu ise kohale vedanud. Kõike eelnevat kinnitab ka vaidlustaja majandusaasta aruannetest (esitatud kolmanda isiku 11.05.2023. a seisukoha lisana) nähtuv fakt, et vaidlustaja peamised tegevusvaldkonnad on metsavarumine ja mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine – need moodustavad ligi 99 % vaidlustaja müügitulust. 2.4 Vaidlustaja tõendamata väited terminalide asukoha ja vahekauguste kohta kinnitavad kolmanda isiku seisukohta, et tegemist ei ole olnud metsamaterjali veoga maanteedel. 2.4.1 HMPK täiendava seisukoha punktis 3 väidab vaidlustaja, et FOB-klausli alusel teostatud metsamaterjali vedu on maanteevedu. Samas nendib vaidlustaja, et Virtsu sadamast on vedu sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal tegelikult ei toimu. Seega on HMPK antud asjaolu osas hankijat eksitanud, esitanud valeandmeid ja asjakohatuid kinnituskirju. See kinnitab ka, et vaidlustaja poolt esitatud kinnituskirjad ei ole usaldusväärsed, kui kliendid on oma allkirjaga kinnitanud, et teostati maanteevedu, kuid tegelikult seda ei teostatud. 2.4.2 HMPK viide asjaolule, et autoveoseaduses maanteeveo mõistet ei ole, ei puutu asjasse – nagu kolmas isik on varasemalt selgitanud, siis maantee termini/legaaldefinitsiooni annab EhS § 92 lg 2 – maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Järelikult saab autoveoseaduse § 2 lg 2 ja EhS § 92 lg 2 koosmõjus tuletada ka maanteeveo mõiste, mille alla asulasisene vedu (või veelgi enam – sadamasisene vedu) ei mahu. HMPK nendib punktis 3.2 ka seda, et Virtsu sadama osas esitatud kinnituskirjade mahud saaks kvalifitseerimiseks kasutatavatest mahtudest maha arvata, kuid väidab samas, et siiski tuleks teiste sadamatega nõutud mahud täis. Kuidas ja millises mahus siis kvalifitseerimistingimus täidetud saaks, seda HMPK ei selgita, rääkimata tõendamisest. 2.4.3 HMPK on punktis 3.1 ning lisades 8-12 kaardil sisuliselt suvaliste punktide märkimisega väitnud, et Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse tehakse ikkagi „peamiselt“ maanteevedusid. HMPK ei ole tõendanud, et nendes kaardil märgitud kohtades üldse midagi asub, rääkimata puiduterminalidest või ladudest. Kolmas isik on aga aerofotodega tõendanud, et nii Virtsus kui Rohukülas asub puiduterminal sadama enda territooriumil ja HMPK on pidanud nentima, et neid terminale ta ka kasutab (vt ka all p 2.4.4). Vaidlustaja poolt ei ole tõendatud, et HMPK nende sadamate ja väidetavate terminalide vahel puitu on vedanud. Selgitatud ega tõendatud ei ole, et väidetavad teised laod/terminalid asuksid väljaspool asulaid (EhS’i mõistes väljaspool linnu, aleveid, alevikke). Mitu viidatud ladu on Heltermaa küla piires. 2.4.4 Rohuküla sadama osas on punktis 3.1.1 väidetud, et „sadam ei mahuta piisavalt“. Järelikult sadam ikkagi mingil määral nö mahutab ja HMPK seda ka kasutab. Jällegi, konkreetsemaks ei ole HMPK läinud, tahtmata ilmselt nentida, et nad kasutavad sadama terminali ning maanteevedusid teostanud ei ole. Nagu hankemenetluse raames hankija selgitustaotlustele vastates, on HMPK ka vaidlustusmenetluses puiklev ja asjakohast informatsiooni ega tõendeid ei esita. 2.5 HMPK ei vastanud kohaselt hankija selgitustaotlustele. HMPK jättis esitamata nii hankija poolt nõutud selgitused kui dokumentaalsed tõendid. 2.5.1 Kolmas isik jääb seisukoha juurde, et hankijal oli igakülgne õigus kontrollida põhjalikult ja sisuliselt seda, kas HMPK päriselt kvalifitseerimistingimustele vastab või mitte. Hankija ei pea lähtuma vaid 4 pakkuja paljasõnalisest kinnitusest. Samuti ei pea hankija pimesi lähtuma ka tellijate/klientide kinnituskirjadest – eriti, kui asjaoludest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus pakkuja kogemuse osas. Hankija oli õigustatud küsimusi küsima ja HMPK kogemust kontrollima. RHS’i kohaselt on sellises olukorras pakkuja kohustatud andma sisulised vastused konkreetsetele küsimustele ja esitama konkreetsed dokumendid, mida hankija küsib. Kui pakkuja seda ei tee, peab ta arvestama võimaliku tagajärjega, milleks on kvalifitseerimata jätmine. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et HMPK pidi mõistma, et hankija algatas tema kvalifikatsiooni sisulise kontrolli. Kolmas isik jääb enda seisukoha juurde, et vaidlustaja ei esitanud hankijale informatsiooni ega dokumente, mida hankija küsis. Nõustun selles osas ka RMK 10.05.2023. a vastuse punktides 5.10 ja 5.11 esitatud põhjendustega ega hakka neid kordama. 2.5.2 HMPK täiendava seisukoha punktis 2.3 esitatud positsioon jääb selles kontekstis sama arusaamatuks nagu hankemenetluses RMK’le esitatud vastus (vt vaidlustuse lisa nr 6, HMPK 04.04.23 vastus). Vaidlustaja justkui väidab, et kui pakkuja hankija selgitustaotlusele tähtaegselt vastab (olenemata sellest, mida üldse vastus sisaldab või ei sisalda), siis ei ole hankijal võimalik RHS § 104 lg 9 alusel pakkujat kvalifitseerimata jätta. Kolmas isik sellega ei nõustu. Hankija on andnud vaidlustajale korduvate selgitustaotlustega võimaluse enda nõuetele vastavust tõendada, täiendavaid tõendeid ja andmeid esitada. HMPK ei ole seda võimalust kasutanud, jättes sisulise vastuse ja tõendid 04.04.23 esitamata ning asudes selle asemel hoopis hankijalt retooriliselt kinnitusi nõudma. See on puhtalt pakkuja riisiko. HMPK ei esitanud, hankija nõudmisel, kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ning sellises olukorras ei olegi hankijal kaalutlusõigust – selline pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata. Seadusandja eesmärk ja mõte vastava regulatsiooni kehtestamisel on olnud ka asjaolu, et isik, kes isegi hankemenetluse protsessis ei vaevu hankijaga sisulist koostööd tegema, ei ole ka piisavalt usaldusväärne, et teda pikaajaliseks partneriks võtta. 2.5.3 RMK on oma 10.05.2023. a vastuses adekvaatselt selgitanud ja põhjendanud HMPK kvalifitseerimata jätmist (samuti on vastusest nähtuvalt seda tehtud vaidlustatud käskkirja lisas). Ka vaidlustuse sisust nähtub, et HMPK’le oli igati arusaadav, millistel põhjendustel jättis hankija HMPK kvalifitseerimata. Järelikult olid hankija põhjendused piisavad. 2.5.4 HMPK täiendava seisukoha punktidest 4.2 ja 4.3 jääb mulje, et vaidlustaja ei mõista probleemi sisu ja mitmetahulisust. Kolmanda isiku hinnangul on, lähtudes esitatud materjalidest, RMH vastusest, asjas omaette probleem ka selles, et HMPK poolt esitatud kinnituskirjad olid ebaselged ega eristanud hankija jaoks üheselt mõistetavalt nö FOB-mahte ja nö tavapärase maanteeveoteenuse mahte. See küsimus on eraldiseisev teisest küsimusest – st kas FOB-mahte saab üldse kvalifitseerimisel arvestada või mitte. HMPK on aga jätnud adekvaatselt vastamata ja dokumendid esitamata ka mahtude eristamise küsimusele, esitades vaid deklaratiivseid ja üldsõnalisi väiteid. 2.6 Kolmas isik nendib, et tal endal puudub esitatud mahus metsamaterjali maanteeveo kogemus, sest vedusid on teostanud alltöövõtu korras teised veoettevõtted. 2.6.1 HMPK täiendava seisukoha punktis 5.3 nendib HMPK, et ta ei ole ise nõutud mahus metsamaterjali maanteevedusid teostanud, vaid on kasutanud alltöövõttu. Rõhutan siinjuures, et erinevalt vaidlustaja eksitavast väitest, ei pea kolmas isik alltöövõtu kasutamist õigusvastaseks. Vastupidi, üldjuhul on see igati õiguspärane. Vastuolu seadusega ei ole tõenäoliselt ka antud juhul. 2.6.2 Omaette küsimus, mis ei ole seotud õigusvastasusega või õiguspärasusega, on aga selles, kes saab hiljem alltöövõtu pinnalt vedude teostamise kogemusele tugineda. Jään 11.05.23. a seisukoha punktis 2.7.4 esitatud käsitluse juurde ning ei hakka seda pikemalt kordama. Asja mõte on lühidalt selles, et 5 autoveoseaduse regulatsioonist tulenevalt saab veokogemust tasulise veoteenuse puhul omandada vaid äriühing, kelle konkreetselt registreeritud auto konkreetse tegevusloa alusel vedu teostab elik kogemus läheb tegevusloa omajale. Vahendaja, kelleks ka vaidlustaja antud juhul oli, seda kogemust endale omistada ei saa, sest tegevusload ja registreeringud on personaalsed. 2.7 Vaidlustaja ei ole esitanud kohast taotlust kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vastu. Samuti tuleb vaidlustus jätta osaliselt läbi vaatamata, kuna vaidlustatud on dokumenti, mida VAKO’s vaidlustada ei saa. 2.7.1 Kolmas isik jääb seisukoha juurde, et Käskkirja lisa 1 (ehk hankija selgituste/põhjenduste) kehtetuks tunnistamine ei ole vaidlustusmenetluses vaidlustatav ega VAKO poolt lahendatav (RHS § 185), mistõttu tuleb vaidlustus jätta osaliselt läbi vaatamata (RHS § 192 lg 3 p 7). Eelnevat ei ole vaidlustaja ümber lükanud. 2.7.2 Jään ka seisukoha juurde, et vaidlustaja ei ole esitanud taotlust tunnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Tegemist võib olla küll formaalsusega, nagu vaidlustaja viitab, kuid olulise formaalsusega. Sellist otsust, mille kehtetuks tunnistamist vaidlustaja nõuab, ei eksisteeri ning RHS’ist tulenevalt ei saagi eksisteerida. Vaidlustaja ei ole enda taotlust, pärast puudusele tähelepanu juhtimist, ka parandanud ega täiendanud. Vaidlustaja viide, et ka nt RHS § 47 lg 4 p 3 viitab „edukale pakkujale“, ei ole asjakohane. Käsitleksin sellist viidet isegi eksitamisena, kuna viidatud punktis on tegemist defineerimisega, kuidas edaspidi nimetatakse „edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat“. Seega, vastav viide kinnitab vastupidist sellele, mida vaidlustaja väidab, ja afirmeerib hoopis kolmanda isiku seisukohta. III Täiendav menetluskulude nimekiri 3.1 Kolmas isik on 18.05.2023. a esitanud enda menetluskulude nimekirja, taotledes enda menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustajalt väljamõistmist summas 2289 eurot. Käesolevaga esitab kolmas isik täiendava menetluskulude nimekirja seoses kuludega, mis on tekkinud pärast 18.05.2023. a. 3.2 Kolmandale isikule on täiendavalt tekkinud õigusabikulud kokku 7 h mahus, rahaliselt 1470 eurot (7 x 210), käibemaksuta. Tunnihind on olnud 210 eurot (käibemaksuta), mida peetakse kohtupraktikas põhjendatuks. Kulu on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Kolmas isik on käibemaksukohuslane ja taotleb kulude väljamõistmist vaidlustajalt käibemaksuta. Ajakanded on järgnevad: 23.05.2023 Täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 04:30 22.05.2023 Vaidlustaja täiendava seisukoha ja uute tõendite läbitöötamine ja analüüs, suhtlus kliendiga, vastuse koostamine 02:30 3.3 Kokku on kolmanda isiku menetluskulu vaidlustusmenetluses seega 2280 + 1470 = 3750 eurot. IV Seisukoht vaidlustaja kuludele 4.1 Kui menetluslikult peaks tekkima vajadus määrata kindlaks vaidlustaja menetluskulude rahaline suurus (taotletud on õigusabikulu summas 5350 eurot, km’ta), palub kolmas isik VAKO’l kriitiliselt hinnata nende kulude vajalikkust ja põhjendatust, arvestades vaidlustaja menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustaja ajakulu liiga suur. 6 Lugupidamisega MARGO NOVIKOV Osaühingu lepingulise esindajana /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Veiko Viisileht Vandeadvokaat 7