Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE)

Teie 11.05.2023 nr 2-5/23-00785, Riigikantselei RIIGIKOGU/23-0465/- [email protected] 2T Meie 28.05.2023 nr 1.1-11/3474-2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) Austatud riigisekretär Riigikantselei 11. mai 2023. a resolutsiooni nr 1-1/15-37 täitmiseks esitan ettepaneku valitsuse arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) kohta. Teen valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu Isamaa fraktsiooni 8. mail 2023. a algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE). Isamaa fraktsioon soovib kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) täiendada §-ga 171, milles nähakse ette volikogu liikme õiguste kaitse selliselt, et seaduses sätestatud õiguste rikkumisel on volikogu liikmel õigus pöörduda halduskohtusse. Eelnõud ei saa toetada järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu seletuskirjas on kavandatud muudatust põhjendatud napisõnaliselt argumendiga, et volikogu liikme õiguste rikkumised võivad olla seotud näiteks informatsiooni varjamisega või komisjonidesse kuulumisega. Eelnõu sõnastus võimaldab aga väga laia tõlgendust, kas seeläbi võib kohtusse pöörduda ka õiguste kaitseks, mida KOKS ei nimeta, kuid mis on sätestatud volikogu liikme õigustena KOKSi alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrustes ja erinevates töökordades. 2. Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud, miks ei loeta olemasolevaid õiguslikke mehhanisme taoliste vaidluste lahendamisel piisavaks. Kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõike 1 järgi teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Justiitsministeerium saab oma järelevalve käigus nõuda ka volikogu liikme arvamist volikogu moodustatud mõne komisjoni koosseisu, et tagada kooskõla KOKS § 47 lõigete 1 ja 13 nõuetega1. Volikogu komisjonide koosseisud kinnitab volikogu otsusega. Nimelt võib Justiitsministeerium, kui ta leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või 1 Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja (VVS § 753 lõige 4). Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole Justiitsministeeriumi ettepaneku saamise järel jätkuvalt oma haldusakti muutnud, kehtetuks tunnistanud või nõutavat haldusakti andnud, siis on Justiitsministeeriumil õigus rakendada VVS § 753 lõike 8 lahendust: kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Praktikas on Justiitsministeerium korduvalt ka juhtinud kohaliku omavalitsuse üksuste tähelepanu vastavatele asjaoludele ja praktika KOKSiga kooskõlla viimise vajadusele, kui volikogu koosseisus ei ole arvestatud erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus või kui opositsiooni esindaja on jäänud volikogu komisjoni koosseisu arvamata. Küsimused on saanud pea alati ka kiirelt lahendatud ja Justiitsministeeriumil ei ole tulnud pöörduda volikogu liikme õiguste tagamiseks protestiga halduskohtusse. Oleme teadlikud, et praktikas on volikogu liikmetel olnud probleeme KOKS § 26 alusel teabe saamisega. Sageli on sel juhul pöördutud hea halduse tava järgimata jätmise kaebusega õiguskantsleri poole ning selle menetluse raames saadud nõutav teave kätte. Üldjuhul on volikogu liikme õiguste tagamata jätmine pigem kohapealse puuduliku poliitilise kultuuri küsimus, kui küsimus, mida peaks seadusandlikult, saati siis kohtulikult adresseerima. Individuaalse kohtukaebeõiguse andmine volikogu liikmetele kohaliku omavalitsuse sisevaidlustes võib põhjendamatult kasvatada halduskohtute koormust poliitiliste vaidluste pidamisel. Justiitsministeeriumi järelevalves ja õiguskantsleri menetluses on taoliste vaidluste lahendamine märksa vähem aja- ja ressursimahukam, kui halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluses võib minna vähemalt aasta, enne kui volikogu liige saab oma õigused maksvusele panna. Selle aja jooksul võib kohtule kaebuse esitanud volikogu liikme mandaat seoses uute volikogu valimistega ka tähtaegselt lõppenud olla. 3. Eelnõu seletuskirja 5. peatükis on märgitud, et käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Tegemist on eksitava väitega. Käesoleval ajal on volikogu liikmete arv kokku 1717. Seaduse esitatud kujul rakendamine võib kasvatada halduskohtute koormust hüppeliselt, mis tooks kaasa ka täiendavad kulud halduskohtutele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister 2 Olivia Taluste 58851 453 [email protected] 3