dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 26. mai 2023
Viit
12.2-10/23-68/306-1
Registreeritud
26. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-68
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20230525_RH-22-075.asice192 KB

Sisu (failidest)

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 22.05.2023 nr 26-23/253943 Endla 13, Tallinn Meie 25.05.2023 nr 4-6/RH-22-075 Asutusesiseseks kasutamiseks Vastus vaidlustusele Tartu Linnavalitsuse Alus: RHS § 110 lg 5 - Pakkumus on riigihankes 253943 „Toitlustamisteenuse osutaja konfidentsiaalne leidmine Tartu linna koolidele“ Märge tehtud: 25.05.2023 Piirangu lõpp: 24.05.2028 Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing Registrikood 10068915 Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat Advokaadibüroo Concordia OÜ E-post [email protected] Taotlused 1. Jätta P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus rahuldamata. ASJAOLUD 1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke "Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele" (viitenumber 253943) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. Hankija tegi 03.05.2023 kõigis Riigihanke osades vastavusotsused (10 tk), mille punktide 2 kohaselt tunnistati Vaidlustaja pakkumus vastavaks tingimuslikult ning otsustati minna üle läbirääkimistele. Kõigi riigihanke osade vastavusotsuste punktide 2 põhjendused tõi Hankija iga vastava vastavusotsuse lisas 1. Kuna Vaidlustaja oli esitanud igale Riigihanke osale ühesuguse menüü, olid ka otsuste põhjendused kõigis Riigihanke osades samad: Esiteks leidis Hankija vastavusotsuste lisades 1, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD p 6.14 ja RHAD lisas 1 sätestatud tehnilisele kirjeldusele, sest Vaidlustaja on I ja II nädala reedel jätnud menüüs jookide pakkumisel välja naturaalsest toorainest kuuma või külma joogi. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Teiseks leidis Hankija vastavusotsuste lisades Raekoja plats 1a 1, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHADwww.tartu.ee tel 736 1111 p 6.14 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Teiseks leidis Hankija vastavusotsuste lisades 1, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD p 6.14 sätestatud nõuetele, kuna Vaidlustaja pakkumuses esineb mittevastavus järgmises menüü koostamise nõudes: II nädala teisipäevaks planeeritud toidu kohafileesupp riisiga puudub kalatoidu tunnus (K). Hankija leidis, et eelnimetatud puuduste puhul on tegemist lihtsasti kõrvaldatavate puudustega, mitte sisuliste puudustega. Pakkumust on võimalik hinnata, mistõttu hankija pidas vajalikuks pidada läbirääkimisi juhindudes RHAD p 12.1, mis sätestas, et Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus ning läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. Kolmandaks leidis Hankija vastavusotsuste lisades 1, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD p 6.11, sest Vaidlustaja on jätnud esitamata ühispakkujate esindajale antud volikirja. Vastavuse kontrolli teostades tuleb hankijal kontrollida vastavustingimuste täitmist. 3. 22.05.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks Tartu Linnavalitsuse riigihankes "Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele" (viitenumber 253943) 03.05.2023 tehtud kõigis hanke osades (I-X) tehtud vastavusotsuste p 2 osas, millega P. Dussmann Eesti OÜ pakkumus tunnistati vastavaks üksnes tingimuslikult ning otsustati minna üle läbirääkimistele. 4. Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vaidlustatud vastavusotsuste punkt 2 ei ole õigusvastane. PÕHJENDUSED 5. Naturaalsest toorainest kuum või külm jook Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole täidetud RHAD lisa 1 (tehniline kirjeldus ehk nõuded toidule) nõue: joogiks pakkuda iga päev: 1) tavalist vett; 2) maitsevett (eelistatult marjade, köögivilja ja/või ürtidega, kui kasutada tsitruselisi, tuleb enne koor eemaldada); 3) piima ja/või naturaalseid maitsestamata hapendatud piimatooteid; 4) naturaalsest toorainest (näiteks täismahl, tee vms) kuuma või külma jooki. Jookide pakkumisel mitte ületada 200 grammi päevas õpilase kohta (lisaks joogi- ja maitseveele). Vaidlustaja on I nädala reedel pakkunud joogiks ja II nädala reedel pakkunud joogiks: Kuigi Vaidlustaja on pakkunud nelja erinevat jooki, ei ole Vaidlustaja täitnud hankija poolt Kuigi Vaidlustaja on pakkunud nelja erinevat jooki, ei ole Vaidlustaja täitnud hankija poolt kehtestatud tehnilise kirjelduse nõuet pakkuda joogiks iga päev „naturaalsest toorainest (näiteks täismahl, tee vms) kuuma või külma jooki“. Vaidlustaja on pakkumuses ka ise välja toonud, et nii mahe täispiima (PRIA) puhul kui ka pakutava peti puhul on tegemist piimatootega. Seega Vaidlustaja on pakkunud kahte jooki tehnilise kirjelduse realt 3) „piima ja/või naturaalseid maitsestamata hapendatud piimatooteid“, kuid on jätnud pakkumata realt 4) joogi „naturaalsest toorainest (näiteks täismahl, tee vms) kuum või külm jook.“ Ei saa olla vaidlust, et piim on piimatoode ja pett on samuti piimatoode, nii nagu Vaidlustaja on ka ise oma pakkumuses sedastanud, vt pakkuja pakkumuse tabel. Hankija on soovinud, et pakkumustes pakutaks nelja erinevat jooki ja on toonud välja ka loetelu, missuguseid jooke tuleks pakkuda. On tõsi, et alapunktides on loetelu jäetud lahtiseks, st et naturaalsest toorainest (näiteks täismahl, tee vms) kuuma või külma jooki pakkudes võinuks pakkujad pakkuda ka näiteks värskelt pressitud puu ja/või köögiviljamahla, kuid pakutavad piimatooted seda alapunkti sisustada ei saa, kuna piimatoodete nõue on loetelu punktis 3 eraldi välja toodud „piima ja/või naturaalseid maitsestamata hapendatud piimatooteid“. Ülaltoodust lähtudes ei ole Vaidlustaja kahel päeval täitnud hankija eelnimetatud nõuet ja on jätnud menüüs jookide pakkumisel välja mõlemal päeval naturaalsest toorainest kuuma või külma joogi. Hankija märgib täiendavalt, et ülejäänud kaheksal päeval on Vaidlustaja tehnilisest kirjeldusest õigesti aru saanud ja pakkunud sellele vastavat jookide valikut. Seega ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus Hankija poolt kehtestatud tingimus on segane ja Vaidlustaja on läbivalt tingimust hankijast teistmoodi tõlgendanud. Vastavus kontrolli teostades peab hankija sisuliselt kontrollima, kas pakkumus vastab RHADle sh tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Pakkumuste vastavuse kontrollimist nõuab ennekõike pakkumuste võrdse kohtlemise põhimõte, kuivõrd vastavuse tingimuste alusel teevad potentsiaalsed pakkujad otsuseid riigihankel osalemise kohta. Juhul kui pakkumusele seatud tingimused on huvitatud isiku jaoks ebasobivad, siis tal puudub võimalus hankel osaleda. (VAKO 10.07.2018, 125-18/194358, p 27; 17.01.2019,265-18/198628, p 15). Pakkumuste vastavuse sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija jookide valikut enam hindamiskriteeriumina ei hinda ja on oluline, et hankija kontrollib kas pakkuja (vaidlustaja) on valmis pakkuma toitu ja jooki hankija poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Kuna vaidlustaja ei pakkunud esialgses pakkumuses kahel päeval tehnilisele kirjeldusele vastavat jookide valikut, pidi Hankija lähtuma RHADst ning nimetatud puuduse välja tooma ja saatma vastavalt RHAD p 12.1 pakkumuse kohandamisele ja asuma pidama läbirääkimisi. RHAD p 12.1 Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus ning läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. Juhul, kui Vaidlustaja ei ole valmis pakkuma kõigil kümnel päeval Hankija poolt soovitud jookide valikut, ei saa Hankija pakkumust vastavaks tunnistada. Antud juhul Vaidlustaja täiendas oma pakkumust ja esitas Hankijale kohandatud pakkumuse, milles on nõustunud pakkuma nii I nädala kui ka II nädala reedel hankija tehnilisele kirjeldusele vastavat jookide valikut. Vaidlustaja on I nädala reedel pakkunud joogiks (kohandatud osa on märgitud punasega): Vaidlustaja on I nädala reedel pakkunud joogiks (kohandatud osa on märgitud punasega): Vaidlustaja on II nädala reedel pakkunud joogiks: Seega kokkuvõttes on Vaidlustaja kohandatud pakkumuses pakkunud tehnilisele kirjeldusele vastavat joogivalikut ning pakkumus on selles osas vastav. Esialgne pakkumus ei olnud Hankija seisukohalt vastav, kuna esitatud menüü ei vastanud jookide osas RHAD kehtestatud nõuetele, täitmata oli punkti 4 jookide valik. 6. Kalatoidu tunnus Pakkujad olid kohustatud esitama pakkumused juhindudes RHAD punktist 6. Alapunkt 6.14 sätestab mh, et menüüs märgitakse koolilõuna (põhitoidu lahtrisse) nimetuse taha liha- ja kalavaba toit märgisega (LV), portsjontoode (PT) ning kalatoit (K), vajadusel mitu korraga nt (K) (PT). Vaidlustajal ei ole pakkumuses esitatud menüüs II nädala teisipäevaks planeeritud toidu "kohafileesupp riisiga" nimetusele lisanud kalatoidu tunnust „(K)“. Vaidlustaja leiab vaidlustuses, et tegemist ei ole sisulise puudusega, mis õigustaks Hankija poolset otsust minna üle läbirääkimistele ning nõuda pakkumuse kohandamist RHAD p 12.1 alusel. Esmalt, Hankija selgitab, et ka mittesisuliste puuduste korral on hankijal õigus saata pakkumus kohandamisele ja minna üle läbirääkimistele juhindudes RHAD punktist 7.1, mis sätestab, et Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest va punktis 7.2 märgitud juhul. Seega hankija võib ka mitte tunnistada pakkumust vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest ja saata pakkumuse kohandamisele. Hankija peab hindama pakkumustes esinevaid puudusi ja kaaluma, kas need on puudused, mille puhul ei ole pakkumus tehnilisele kirjeldusele vastav või on need puudused, mille tõttu ei saa pakkumust hinnata või on tegemist puudustega, mis hilisemalt ei sega pakkumust hindamast. Teiseks, Vaidlustaja pakkumus ei vastanud jookide osas tehnilisele kirjeldusele, mistõttu oli juba ainuüksi sellel põhjusel hankijal õigus saata pakkumus kohandamisele. Kuna pakkumus saadetakse kohandamisele, ei ole Vaidlustajal enam võimalik saada vormistuse osas hilisemalt hindamisetapis punkte. Seega kuigi ka ilma "K" täheta on pakkumuse hilisem hindamine võimalik, ei ole antud juhul võimalik pakkumust selle puuduse tõttu vastavaks tunnistada, kuna nimetatud osas ei vasta pakkumus RHADs sätestatud nõuetele (RHAD punkt 6.14 sätestas, et koolilõuna (põhitoidu lahtrisse) tuli märkida tunnus, antud juhul kalatoidu puhul "K" täht.) Tunnuste olemasolu toitude taga on hankijal vajalik nii vastavustingimuste kontrollimiseks, näiteks kas pakkumus sisaldab tehnilises kirjelduses nõutud toite tehnilises kirjelduses toodud mahus kui ka hindamisetapis pakkumuste hindamiseks, et oleks tagatud pakkumuste kiire hindamine ja toitude selekteerimine. Hankija toob mõned näited tunnuste nõude kehtestamise tagamaade kohta. Hankija toob mõned näited tunnuste nõude kehtestamise tagamaade kohta. · Osade toitude puhul ei ole aru saada, kas tegemist võib olla portsjontootega või mitte, näiteks toidu pealkirjaks on nimetatud "kalapala". Seega toidu nimetusest ei selgu, millega on tegemist, kuid Hankija peab vastavuse kontrollis kontrollima, kas tegemist on kalatükiga (portsjontoode) või kalaga, mis on väiketükilisena kastme koosseisus. Hankija peab tuvastama, kas on täidetud tehnilise kirjelduse nõue, „kalast toitu pakkuda kuni kaks korda nädalas ning üle nädala peab kalatoode olema pakutud portsjontootena (näiteks lõhesteik, kohafilee tükk, forelli lõik, kalakotlet, kalast pikkpoiss vms, mitte purustatuna kastmes, vormiroas, vokiroas vms kujul)“. · Pakkumuses on toit nimetusega "läätsekotlet", kuid retseptist nähtub, et kotletis sisaldub ka 20% hakkliha. Seega ei saa läätsekotleti taha märkida tunnust LV (lihavaba). Pealkiri võib seega olla eksitav ning kui hankija ei oleks kehtestanud tunnuse nõuet, siis ei saa hankija kontrollida, kas pakkuja on täitnud tehnilise kirjelduse nõude „vähemalt kahel korral nädalas peab nii lihaga kui liha- ja kalavaba toit olema pakutud portsjontootena“. Seega nt läätsekotlet võib olla valmistatud ainult läätsedest (tunnus LV) või läätsedest ja porgandist (tunnus LV) või hoopis läätsedest ja hakklihast (ei ole lihavaba toit). Seega on Hankija eeltoodud näidete põhjal vastavad tunnuste nõuded kehtestanud reaalsest vajadusest, mitte nõudnud tunnuste kasutamist nö ilu pärast. Kolmandaks, hindamisetapis on tunnuste olemasolu oluline toitude selekteerimiseks ning menüü mitmekülgsuse hindamisel. Hankija ei saa ise asuda pakkuja pakkumust sisustama ja Hankija arvates ei ole ka korrektne ning pakkujaid võrdselt kohtlev teguviis selgituste küsimise teel puuduolevaid andmeid (tunnuseid) hilisemalt, nt hindamisetapis täpsustada. Viimasel juhul ei saa Hankija pakkumust enam tagasi lükata, sest vastav otsus on juba tehtud (juhul kui hindamisetapis selgub, et nõutud kalatoit, lihatoit või kala- ja lihavaba toit on pakkumusest puudu ja selles osas ei ole tehnilise kirjelduse nõuet täidetud). Teisel juhul, kui Hankija annaks selgituse küsimise teel hilisemalt pakkujale võimaluse puuduolev tunnus lisada, võib Vaidlustaja saada eelise, kuna määrab toidu tunnuse nö puuduolevale toidule, et saada maksimaalseid punkte. Neljandaks, kui hankija on nimetatud nõude kehtestanud, tuleb pakkujal seda täita. Isegi kui möönda, et Vaidlustaja puhul kalasupi taga "K" tähise puudumisest võib aru saada, et kohasupi puhul on tegemist kalaga, siis hankija märgib, et ei tee vahet, kas puudu on "K" tunnus või "PT" tunnus või "LV" tunnus, vaid kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt. Hankija ei saa asuda ka ise puuduolevaid tunnuseid nö juurde mõtlema või iseseisvalt pakkumust tõlgendama, sest võib olla on pakkuja mõelnud kohafileesupis pakkuda kohafileed terve tükina ja õpilane saab valada teisest anumast soovi korral puljongi või erinevad puljongid (nt üks köögiviljadega ja teine kaunviljadega) kalafilee peale, sel juhul oleks tulnud toidu taha kirjutada mõlemad tunnused, nii "K" - kalatoit kui ka "PT" - portsjontoode). Pakkuja (Vaidlustaja) ei saa hinnata, kas mingi Hankija nõue on vajalik või mitte või kas Hankija peaks mõne puuduse puhul nö silma kinni pigistama ja puudust ise tõlgendama. Hankija on seisukohal, et kui hankija on RHADs kehtestanud vastavustingimused ja tehnilise kirjelduse, on hankija kohustatud ka neid sisuliselt kontrollima. Puuduste või kõrvalekallete esinemisel on Hankijal kaalutlusõigus hindamaks, kas tegemist on sisulise puudusega/mittesisulise puudusega, kas tunnistada pakkumus vastavaks või saata pakkumus kohandamisele. Antud juhul on Hankija teinud Vaidlustaja pakkumuses esinenud puudusi hinnates otsuse saata pakkumus kohandamisele, kuigi oleks võinud tõlgendada jookide ja ka "K" tunnuse puudumist kaheks sisuliseks puuduseks ning pakkumuse tagasi lükata. 7. Ühispakkujate volikiri 7. Ühispakkujate volikiri Hankija on RHAD punktis 6.11 sätestanud, et ühispakkujad peavad arvestama RHS § 7 lõigetes 4– 6 ja § 110 lõikes 4 esitatud nõudeid, mh tuleb koos pakkumusega esitada ühispakkujate esindajale antud volikiri. Pakkuja (Vaidlustaja) on jätnud vormi 1 ühispakkumuse kinnituse, kuid nõutud volikiri pakkumuse juurest puudub. Hankija on seisukohal, et kui Vaidlustaja ei esitanud ühispakkumust, oleks tulnud Vaidlustajal Vormilt 1 kustutada lause: "Oleme esitanud ühispakkumuse ning kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt." Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et: „hanketingimused ei sisaldanud juhist, et pakkujad oleksid pidanud RHAD vormi 1 tekstist ühispakkumuse kinnitust puudutava juhise osa ära kustutama. Vorm 1 sisaldas vastavat juhist üksnes vormi osade A ja B osas, mis puudutasid mahetoorainet.“ Hankija arvates, vorm 1 sisaldab vormi 1 täitmise juhist sh ühispakkumuse osas: "ühispakkumuse korral lisatakse järgnev kinnitus". Nimetatust võib selgelt järeldada, et kui ühispakkumust ei esitata siis ei lisata vastavat lauset: "Oleme esitanud ühispakkumuse ning kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt." Tulenevalt RHAD punkt 6.15 tunnistatakse vastavaks pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koosatud õigele vanuseastmele ja sisaldama nõutud kinnitusi). Kuna Vaidlustaja ei olnud täitnud vorm 1 nõuetekohaselt - ei olnud kustutatud ühispakkujate kinnitust - saatis hankija ka nimetatud küsimuses pakkumuse kohandamisele. Vastavalt RHAD punkt 8.1.8 viimane lause: "kohandamisele saatmise korral vormistuse osas, hindamisetapis punkte ei anta", seega ei ole vahet kas kohandamisele saatmise aluseks on üks, kaks või kolm puudust. Isegi juhul kui jaatada, et hankija oleks pidanud riigihanke registrist aru saama, et tegemist ei ole ühispakkumusega ja volikirja esitamine ei ole vajalik, ei ole Vaidlustaja täitnud pakkumuses nõutud vormi nõuetekohaselt (kuna vormile oli jäetud pakkumuse kohta mitte käivat informatsiooni) ning Hankija ei saanuks juhindudes punktist 6.15 pakkumust koheselt vastavaks tunnistada. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida RHAD tingimuste alusel. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Kui hankija on nõudnud pakkumuse koosseisus ühispakkujatelt volikirja esitamist ehk konkreetseid dokumentide esitamist, on hankija vastavate tingimustega seotud. Hankija praktikas on esinenud juhtum, kus pakkuja märkis vormile, et on esitanud ühispakkumuse ja lisanud ka volikirja, kuid jätnud riigihangete registris vastavasse kohta (ühispakkujad) linnukese tegemata. Seega Hankija ei saa jätta ühe Pakkuja puhul puudusi märkimata ning asuda pakkumuses esinevate vastuolude korral iseseisvalt pakkumust sh esitatud vormi tõlgendama. Hankija on kohelnud kõiki pakkujaid ühetaoliselt ning andnud kõigile pakkujatele võrdselt võimaluse pakkumustes esinenud puudusi täpsustada ja parandada, et saavutada hanke eesmärk - selgitada välja parim pakkumus. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 25.05.2023. Vastus on tähtaegne. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Leelo Sahk-Jansen 736 1115 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel