2 5 . mai 202 3 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn E-post:
[email protected] Vaidlustaja: E KT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post:
[email protected] Hankija: Viljandi Linnavalitsus Registrikood 750 0 5222 Linnu 2, 71 020 Viljandi E-post:
[email protected] Kolmas isik: RoadWest OÜ Registrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond E-post:
[email protected] Esindaja: advokaat Artur Maljukov Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Ülikooli 4, 51003 Tartu E-post:
[email protected] TÄIENDAVAD SEISUKOHAD seoses 15.05.2023 vaidlustusega riigihankes viitenumbriga 261388 „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ SISSEJUHATUS Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO ) menetluses on EKT Teed OÜ (edaspidi Vaidlustaja ) esita tud 15.05.2023 vaidlustus (edaspidi Vaidlustus ) Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi Hankija ) poolt hankes viitenumbriga 261388 („Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“) (edaspidi Hange ) tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 19.05.2023 Hankija esitas Vaidlustusele vastuse (edaspidi Hankija vastus ) . Samal päeval esitas vastuse ka RoadWest OÜ (edaspidi Kolmas isik , Kolmanda isiku vastus ) . Vastavalt VAKO 22.05.2023 kirjaliku menetluse teatele esitab Vaidlustaja siinsega omapoolsed seisukohad seoses Hankija vastusele ja Kolmanda isiku vastusele , samuti esitab Vaidlustaja taotlused seonduvalt menetluskulude väljamõistmisega. VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATE SEISUKOHTADE KOKKUVÕTE Vaidlustaja jääb kõigi Vaidlustuses toodud seisukohtade juurde. Hankija vastusega ning Kolmanda isiku vastusega seonduvalt leiab Vaidlustaja kokkuvõtvalt järgmist: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Hankija väited hanke mahu vähenemise kohta ei vasta tõele, samuti esitas Hankija eksitavat infot Vaidlustaja kasutatavate masinate arvu ning praegu osutatava teenuse ühikhinna kohta. Kolmanda isiku vastust ning tema varasemaid seisukohti võrreldes on ilmne, et Kolmandal isikul pole hooldustööde teostamiseks piisavalt töötajaid (vt käesoleva dokumendi p unkt 5 ) ; Kolmas isik kasutab Hankel hankevälist ristsubsideerimist, mis on riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD ) järgi keelatud (vt käesoleva dokumendi punkt 6 ); Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Hanke vastavustingimustele, kuna Kolmanda isiku enda väitel puudub tal koht hooldustöödeks vajamineva tehnika hoiustamiseks (vt käesoleva dokumendi punkt 7 ). Kolmas isik on korduvalt ja oluliselt rikkunud varasema hankelepingu olulist tingimust. Hankija ja Kolmanda isiku väited, nagu tegemist oleks ebaoluliste rikkumistega, ei vasta tõele (vt käesoleva dokumendi punkt 8); Kolmas isik esitas Hankijale ebaõiget teavet kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kolmanda isiku ja Hankija seisukoht, nagu võiks ebaõigete andmete esitamist õigustada Kolmanda isiku hinnang, et varasemalt tema suhtes kohaldatud leppetrahv i ei mõjutaks RHS § 95 lg 4 punkti 9 kohaldamist, pole kooskõlas RHS-i ega relevantse kohtupraktikaga (vt käesoleva dokumendi punkt 9); Kolmandal isikul on jätkuvalt maksuvõlg. Kolmas isik ja Hankija esitasid selle kohta asjassepuutu matuid ning ebaõigeid seisukohti. Alates 14.08.2022 jõustunud RHS § 124 lg 2 1 näitab seadusandja hoiakut selleks, et ka lepingu täitmise ajal peab pakkuja püsima usaldusväärsena ning mitte endale tekitama maksuvõlga (vt käesoleva dokumendi punkt 10). VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATE SEISUKOHTADE PÕHJENDUSED Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal Vaidlust use punkti 7 .3 järgi , Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata hooldustööde teostamiseks vajalikke kulutusi. Kokkuvõtvalt näitab sealtoodu, et Kolmanda isiku pakutav tehnika ühikute arv ei võimalda täita majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Määrus nr 92 ) tingimusi , samuti puudub kolmandal isikul vajaminev arv töötajaid. Selleks, et täita Hanke s ettenähtud hooldustööde mahud, peaks Kolmandal isikul olema suurem arv tehnikat ning rohkem töötajaid . Kolmas isik ning Hankija vaidlesid Vaidlustaja seisukohale vastu kahes osas : Hanke maht on võrreldes varasemaga langenud; Ka Vaidlustaja ise teostab hooldustöid Viljandis vaid viie masinaga, nagu lubab ka Kolmas isik. Hanke mahu vähenemine on ebaoluline. Hankija vastuse punkti 9.7 kohaselt väheneb hooldustööde maht 1700 liiklusmärgi ning 3000 m3 jagu lume väljaveo võrra. Hanke s edukaks osutuval pakkujal tuleb Hanke tehnilise kirjelduse lisade 1-5 järgi hooldada Viljandis 97,89 km teid, 3,47 km erikattega teid (erikattega teede pindala on 10 795 m2), 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigurada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid . Hankija vastuses toodud mahu vähenemine on võrreldes allesjäänud hooldustööde mahuga kaduvväike ega mõjuta pakkumuse maksumust peaaegu, et üldse. Järelikult ei saa sedasorti argumendiga põhjendada ka Kolmanda isiku pakkumuse madalat maksumust. Tegelikult muutus H an g e võrreldes varasemaga kulukamaks . Praegu teostatakse Viljandis tänavahooldust riigihanke viitenumbriga 198164 „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2018-2023“ tulemusena sõlmitud lepingu alusel. Viidatud hanke tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb Viljandi teede ja tänavate seisundinõuded tagada vastavalt Määrusele nr 92 ning seisunditasemed varieeruvad ühest kolmeni. Vaidlustatud Hanke puhul on aga tehnilise kirjelduse lisa 1 järgi m itmed tänavad (vrd näiteks Allika, Hiire, Ilmarise, Kalda, Kevade, Suur-Kaare jt) , mis varem olid märgitud seisunditasemega 2, nüüd märgitud seisunditasemega 2+, mis Hanke tehnilise kirjelduse punkti 2.21 järgi tähendab seda, et tegemist on hooldustsükli aja poolest 3. seisunditasemega tänavaga . See omakorda tähendab, et edukal pakkujal tuleb hooldustööde teostamisse panustada rohkem ühikuid tehnikat. Hankija esitas seoses Vaidlustaja kasutatava tehnikaga VAKO-le valeväite. Hankija vastuse punkti 9.18 järgi, praegune hooldustööde teostaja osutab teenust nelja masinaga . Hankija põhjendab sellega argumenti, justkui oleks Kolmanda isiku pakutud viie masinaga võimalik Viljandi hoolduspiirkonda nõuetekohaselt hooldada. Tegemist on valeväitega. Vaidlustaja esitab Eesti Keskkonnateenused AS kui Vaidlustaja õiguseellase poolt praeguse l ajal Viljandis toimiva tänavahoolduse töövõtulepingule eelnenud hankemenetluse s esitatud pakkumuse osa „Tehnilise suutlikkuse kinnitus“ ( Lisa 1 ). Tegemist on Vaidlustaja ärisaladusega, mida Vaidlustaja palub käesoleva dokumendi punktis 11 näidatud põhjendustel Kolmandale isikule mitte edastada. Tõendist nähtub, et Hankija nõudis pakkujatelt kokku 19 ühikut tehnikat, mille Eesti Keskkonnateenused AS ka võimaldas. Sellest nimekirjast osaleb tänavahoolduse teostamisel 12 masinat. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, mille alusel väidab Hankija, justkui kasutataks praegu tänavahoolduse teostamisel vaid nelja masinat. Hooldustööde praegune ühikhind on võrreldes Kolmanda isiku pakkumusega oluliselt kõrgem. Hankija vastuse punkti 9.17 järgi arvestas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hindamisel ka seda , mis maksumusega osutatakse Hankijale teenust prae gu kehtiva töövõtulepingu alusel. Vaidlustaja viitab, et sedasorti võrdlus praeguse ühikhinna ning Hankel pakutavate ühikhindade vahel näitab samuti, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kolmanda isiku pakkumuse komplekshind on 29 709 eurot (vt Vaidlustuse lisa 2). Kehtiva töövõtulepingu puhul oli eduka pakku muse maksumus 518 252,00 eurot ( ilma käibemaksuga) ehk igakuine ühikhind oli 43 188 eurot . 19.01.2023 tõsteti Hankija ja Eesti Keskkonnateenused AS vahelise kokkuleppe alusel igakuist ühikhinda veelgi, summani 54 957,98 eurot (ilma käibemaksuta) ( Lisa 2 ). Järelikult – ka praegu teostatavate hooldustööde kulutusi arvesse võttes pidanuks Hankijale olema selge, et Kolmanda isiku pakutud ühikhind on sedavõrd madal, et sellega pole võimalik hooldustöid nõuetekohaselt teostada. Kolmanda isiku vastuse lisa 1 ei saa tõendina arvestada ning see tõendab Hankija poolse kontrolli puudulikkust . Kolmanda isiku vastuse punkti 10.29 järgi, Kolmas isik esitab arvestuse ja selgituse selleks, et „ VAKO-l oleks võimalik hinnata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust“ . Kolmanda isiku arv es tus e kontrollimine ei kuulu VAKO pädevusse, mistõttu Kolmanda isiku arvestust ei saa pidada HKMS § 56 lõike 2 , TsMS § 236 lõike 3 ning TsMS § 238 lõike 1 mõttes asja kohaseks ega lubatavaks tõendiks . Nimelt näeb HKMS § 158 lõige 3 ette, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka VAKO lähtub samadest põhimõtetest (VAKO 29.01.2015 otsus asjas nr 2-15/153002, p 10). Teisisõnu – VAKO-l pole võimalik Kolmanda isiku arvestuse pinnalt jä r e ldada, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus o n põhjendatud, kuivõrd selle asjaolu kontrollimine kuulub Hankija kaalutlusõigusesse ning VAKO kontrollib Hankija tegevuse õiguspärasust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel, mitte ei kontrolli Hankija asemel , kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Samuti on oluline, et Kolmas isik ei esitanud arvestust Hankijale. Asjaolu, et Kolmas isik esitab arvestuse alles VAKO-le, kinnitab, et Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, st ei vasta RHS § 115 lõikes 1 sätestatud asjakohasele selgitusele. Vastupidisel juhul jääb arusaamatuks, miks peaks Kolmas isik esitama oma arvestuse VAKO-le? Rõhutame, et RHS § 115 lõike 1 alusel Hankija poolt küsitud selgituste puhul on pakkumuse maksumuse põhjendatuse tõendamiskoormis pakkujal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus asjas nr 3-16-787, p 16) . Viidatud lahendis on sõnaselgelt öeldud, et kui pakkuja ei tõenda pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust, esineb alus pakkumuse tagasi lükkamiseks. Vaidlustaja hinnangul ei täitnud Kolmas isik enda selgituskohutust, mistõttu tulnuks Hankijal Kolmanda isiku pakkumus igal juhul RHS § 115 lõike 8 alusel tagasi lükata. Kolmandal isikul pole piisavalt töötajaid, et hooldustöid nõuetekohaselt teostada. Kolmanda isiku vastuse punkti 10.38 järgi , Kolmas isik kavatseb kasutada hooldustööde tegemisel kahte hooldustraktorit. Punkti 10.40 järgi, Kolmas isik kavatseb ühe masina peale talviseks perioodiks võtta tööle 3 töötajat, leides, et sellest piisab ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks. Samas selgita s Kolmas isik 12.04.2023 Hankijale (vt Vaidlustuse lisa 2), et plaanib talviseks perioodiks võtta tööle 7 inimest ning talvel on kasutuses kokku 5 masinat (2 autot, 2 traktorit ja 1 masin kõnniteedele ja bussitaskutesse). Järelikult – Kolmanda isiku vastuse punkti 10.40 järgi kulub juba ainuüksi kahe traktori mehitamiseks 6 inimest. Järele jääb vaid üks töötaja, kellest ilmselgelt ei piisa kahe auto ja ühe tänavahooldusmasina mehitamiseks, ega ka liikluskorraldaja ning valveteenuse kohustu ste täitmiseks. Kui võrrelda Kolmanda isiku 12.04.2023 selgitusi ning Kolmanda isiku vastust, siis on ilmne, et Kolmandal isikul tegelikult puudub võimekus tagada tööõiguse normidega kooskõlas olevalt piisav personal hooldustööde teostamiseks. Vaidlustaja märgib, et RHS § 115 lõikes 9 toodud pakkumuse tagasi lükkamise alus on imperatiivne ning on suur tõenäosus, et Kolmas isik asub eirama tööõiguse valdkonda reguleerivaid sätteid. Kolmandal isikul puuduvad töötajad ööpäevaringse valveteen use osutamiseks. Hanke tehnilise kirjelduse punkti 1.1 järgi, töövõtja peab tagama ööpäevaringse töötava valveteenistuse olemasolu . Vaidlustuse punktide 7.3.4. 2 - 7.3.4.5 ning Riigikohtu 07.06.2021 otsus asjas nr 3-20-2362, punkti 30 .1 järgi : „TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2).“ Sellest järeldub, et ööpäevaringse valveteenuse osutamine eeldab kokku nelja töötaja olemasolu (3 töötajat asendavad üksteist 24-tunnise ajavahemiku jooksul ning 1 töötaja tagab puhkeaja nõude järgimise) , vastasel juhul ei ole võimalik järgida tööõigusalaseid töö- ja puhkeaja norme . Kui selgub, et Kolmas isik kavatseb hankelepingut täita tööõigusalaseid norme rikkudes, siis toob see kohustuslikus korras kaasa Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise (vt RHS § 115 lg 9 ). Kolmanda isiku vastuse ning tema poolt varem, 12.04.2023 Hankijale antud selgituste võrdlemisel ilmneb, et Kolmandal isikul pole mitte mingil moel võimalik tagada vaid seitsme töötajaga samaaegselt hooldustööde nõuetekohast teostamist ning valveteenuse osutamist. Selline eesmärk on saavutamatu, kuna Kolmanda isiku vastuse punkti 10.40 järgi kulub juba kahe hooldusmasina mehitamiseks kuus töötajat. Kolmas isik teostab Hankel keelatud hankevälist ristsubsideerimist Kolmanda isiku vastuse punktides 10.5 ning 10.6 kirjutatakse, et Kolmas isik võiski teha alla omahinna pakkumuse, kuna tema arvates oli nii hankesisene kui -väline ristsubsideerimine lubatud , st Kolmas isik võiski Hanke kulud täita teiste lepingute arvelt . Selle seisukohaga seonduvalt viitab Kolmas isik Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-20-924 ning 3-3-1-44-09. Vaidlustaja hinnangul näitas Kolmas isik sellega ise ära, et tema pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning tuleb tagasi lükata. RHS ei võimalda hankevälist ristsubsideerimist. Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsuse asjas nr 3-16-559, punkti 15 järgi, aktsepteerida ei tohi sellist pakkumust, mille tegemisel on pakkuja (nt turuosa hõivamiseks) algusest peale kavandanud hankelepingu täitmisega otseselt seonduvate kulutuste katmist konkreetse hankelepingu välistest t uludest. Sama le lahendile on konkurentsi moonutamise keelu põhjendamisel viidatud ka õiguskirjanduses. Kolmas isik esitas VAKO-le ristsubsideerimisega seoses eksitava väite . Kolmanda isiku vastuse punktis 10.5 järgi nähtuks Riigikohtu 04.11.2020 otsusest asjas nr 3-20-924 justkui asjaolu, et ristsubsideerimine on lubatud ka hankevälise tegevuse arvelt. Sellist seisukohta nimetatud lahendist ei nähtu ning lahend käsitleb ristsubsideerimist üksnes sama hanke sees. Hanke RHAD-ga sa masuguse s olukorras on jaatatud hankevälise ristsubsideerimise keeldu. Riigikohus kirjutab 07.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2362, punktis 20, et sõnaselgelt on hankeväli n e ristsubsideerimine hankija poolt keelatud olukorras, kus RHAD näeb ette järgmist: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi.“ Antud juhul nägi Hanke RHAD osaks oleva pakkumuse esitamise ettepaneku punkt 6.3 ette järgmist: „ Pakkumuse maksumus kalkuleeritakse selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine. Pakkuja peab arvestama kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste , tehnika, personali, materjali jm kuludega k.a nendega, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks.“ Viidatud Riigikohtu lahendis tsiteeritud RHAD tingimus ning Hanke RHAD tingimus on samasisulised, st ka Hankes keelas Hankija hankevälise ristsubsideerimise. Kolmas isik tõi vastuse punktis 10.5 ise välja, et tema pakkumuse maksumus on õigustatud hankevälise ristsubsideerimise tõttu . Kuna aga hankeväline ristsubsideerimine on keelatud, käitus Kolmas isik hooletult ning luges RHAD- sid valesti , arvates, et võib kulusid hankeväliselt ristsubsideerida. Kokkuvõttes, Kolmas isik näitas ka ise, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Hanke vastavustingimustele Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muuta ega täiendada riigihanke alusdokumen tide sisu , sh anda hilisemate selgitustega neile tõlgendust, mida neil asjakohaseid tõlgendamisviise kasutades ei ole (RHS § 81 lõige 1) (VAKO 14.06.2017 otsus asjas nr 81-17/187280, p 32). Hanke alusdokumente tuleb tõlgendada mõistliku pakkkujaga sarnasel viisil ( Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 otsus asjas nr 3-21-445, p 16; Euroopa Kohtu 12.03.2015 otsus asjas nr C-538/13, p 54). Ka RHAD keelelisel tõlgendamisel tuleb eelistada tavakeele tähendust ( mutatis mutandis Riigikohtu 23.02.2009 otsus asjas nr 3-4-1-18- 08 , p 17). Hankija tegelik tahe vastavustingimuse osas on selge. Hanke RHAD osaks olevate vastavustingimuste järgi tuli pakkujal kinnitada jah/ei vastusega küsimust, kas „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km.“ Tingimus ei räägi valmisoleku või eellepingu olemasolust, nagu on Hankija ja Kolmas isik asunud nüüd kohtumenetluses väitma, vaid konkreetselt sellest, kas vajalik koht on olemas . Eelmises punktis toodud praktika valguses pole võimalik grammatilise tõlgendamismeetodi alusel anda vastavustingimusele sellist sisu, et pakkumuse võiks lugeda vastavaks ka juhul, kui pakkujal küll kohta pole, kuid ta on valmis selle vajadusel hankima. Sellist tõlgendust ei võimalda ka teleoloogiline tõlgendamismeetod, kuivõrd vastavustingimuse punkti eesmärk on tagada, et edukas pakkuja saab tõrgeteta teenuse osutamisega alustada ning teenuse osutamine pole ks ohus logistiliste takistuste pärast. Hanketingimuse sisustamisel ei saa tõlgendamisargumente kõrvale heites eelistada pakkujale soodsamat tõlgendust (VAKO 20.11.2020 otsus asjas nr 230-20/223677, p 23; VAKO 20.07.2021 otsus asjas nr 115-21/228896, p 279). Teised Hankija vastavustingimused viitavad, et Hankija tegelik tahe oli tagada tehnika hoiustamise koht juba pakkumuse esitamise hetkel. Näiteks kirjutatakse vastavustingimustes: „ Pakkuja teenuse osutajana on teadlik, milliseid masinaid ja seadmeid on vaja riigihanke tehnilises kirjelduses nimetatud tööde teostamiseks ja tal on vajalik tehnika olemas või olemas võimalus selle kasutamiseks. “ Kui lähtuda Hankija vastuse punkti s 11.3 esitatud tõlgendusest, siis poleks vastavustingimusele olnud vaja sellist lõppu lisada. Ka see asjaolu näitab, et tegelikult ei oodanud Hankija pakkujatelt kinnitust tulevikus sõlmitavate üürilepingute kohta, vaid tehnika hoiustamise koht pidi pakkujal olema olemas pakkumuse esitamise seisuga. Kuna see kriteerium ei olnud Kolmandal isikul täidetud, tulnuks ta pakkumus tunnistada mittevastavaks. Kolmas isik on pidevalt rikkunud hankelepingu olulist tingimust Vaidlustuse lisaks 4 olnud Jõhvi Vallavalitsuse vastus (edaspidi Jõhvi vastus ) näita s, et Jõhvi kohaldas Kolmanda isiku suhtes korduvalt leppetrahvi. Jõhvi vastusele olid lisatud ka järelkontrolli aktid mõlema leppetrahvi määramise aluseks olevate rikkumiste tuvastamise kohta. Mõlemast aktist nähtub, et Kolmanda isiku suhtes kohaldati leppetrahvi korduvate rikkumiste eest ning põhjusel, et Kolmas isik polnud suutnud tagada teede vastavust Määruse nr 92 lisas 10 toodud seisundinõuetele. RHS § 95 lg 4 punkti 8 järgi võib hankelt kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on mh kohaldatud leppetrahvi. Leppetrahvinõude asjaolus pole Jõhvi vastuse pinnalt võimalik kahelda. See , kas tegemist oli olulise lepingulise kohustusega ning kas seda rikuti oluliselt või pidevalt, on aga õiguslik hinnang ning ei saa sõltuda sellest, mida võib arvata rikkumise kohta hankija ise. Vaidlustaja hinnangul pole võimalik ausameelselt väita, justkui võiks tänavahoolduslepingu puhul pidada töövõtja põhikohustust (tänavahooldus) ebaoluliseks kohustuseks. Tegemist on kohustusega, mis täidab lepingu peamist eesmärki ning on otseselt seotud töövõtja õigusega nõuda tellijalt tema põhikohustuse – tasu maksmise – täitmist. Kuna leppetrahv määrati Jõhvi vastuse kohaselt rikkumiste eest, mis puudutasid tänavate hooldamata jätmist, rikuti olulist kohustust. Samuti tuleb rikkumist pidada korduvaks (pidevaks), kuivõrd Jõhvi vastuse järgi tuvastati rikkumine 27-l juhul ning leppetrahvi määrati koguni üheksal korral. Kolmas isik esitas Hankijale eksitavat infot Vaidlustuse punkti de s 10.3- 10.5 kirjutatakse, et Kolmas isik esitas Hankijale ebaõiget infot seoses eelnimetatud Jõhvi vastusest nähtuvate leppetrahvidega. Hankija kirjutab vastuse punkti s 12.13 ning Kolmas isik vastuse punktis 13.10, et kuna kuivõrd nende hinnangul pole RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeldused täidetud, välistab see automaatselt ka RHS § 95 lg 4 punkti 9 kohaldamise. Kolmas isik ja Hankija eksivad. RHS § 95 lg 4 punkti 8 ja RHS § 95 lg 4 punkti 9 puhul on tegemist kahe, teineteisest sõltumatu kõrvaldamise alusega. Isegi kui õiguslik hinnang varasema hankelepingu rikkumisele võib päädida järeldusega, et tegemist pole RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamise ks piisava rikkumisega, peab hankija saama sellele asjaolule ise hinnangu anda. Riigikohus kirjutab 25.02.2022 otsuses asjas nr 3-21-1733, punktis 25 sõnaselgelt: „ Kaebaja oleks pidanud varasema hankelepinguga seoses määratud leppetrahvi ära märkima sõltumata oma õiguslikest seisukohtadest lepingu rikkumise küsimuses . Hankepassis ei küsitud varasema lepingurikkumise, vaid sanktsiooni kohaldamise fakti kohta. Oma õiguslikud seisukohad oleks kaebaja saanud vastustajale esitada täiendavalt, et vastustajal oleks saanud neid kõrvaldamisotsuse tegemisel arvestada.“ RHAD osaks olevas hankepassis küsiti antud Hanke puhul järgmist: „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankelepingu või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankelepingu või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga ?“ Samas kohas viitas Hankija ka RHS § 95 lg 4 punktile 8. Sellele küsimusele vastas Kolmas isik eitavalt, samal ajal ise adudes, et Jõhvis teostatud teenuse puhul talle leppetrahvi kohaldati. Järelikult esitas Kolmas isik Hankijale valeandmeid sõltumata asjaolust, kas Jõhvi hooldustööde teostamisel toime pandud rikkumisi võinuks pidada RHS § 95 lg 4 punkti 8 järgseks olukorraks. Kolmas isik on ka käesoleval hetkel maksuvõlgades Kolmas isik (punktis 10.4 4) ja Hankija (punktis 10.4) kirjutavad, et Vaidlustuse punktis 7.3.5 esitatud viide maksuvõlale on ebaoluline, kuna Kolmas isik on maksuvõla ajatanud. Hankija esitab punktis 10.5 koguni valeväite, justkui oleks Kolmas isik 07.05.2023 seisuga maksuvõla lausa äragi tasunud. Vaidlustaja märgib, et 24.05.2023 seisuga on Kolmandal isikul maksuvõlg summas 173 656,94 eurot, kusjuures ajatatud on sellest vaid 159 180,12 eurot ( Lisa 3 ). Järelikult on Kolmandal isikul 24.05.2023 riigi ees ajatamata maksuvõlg summas 14 476,82 eurot. Sellest tulenevalt jääb Vaidlustaja kõigi nende seisukohtade juurde, mida väljendas Vaidlustuse punktis 7.3.5. Lisaks viitab Vaidlustaja aga alates 14.08.2022 jõustunud RHS § 124 lõikele 2 1 , mille järgi, hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda, kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus. RHS § 95 lg 1 punkti 4 järgi kõrvaldatakse hankemenetlusest pakkuja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Järelikult, kuivõrd Kolmas isik ei suuda maksuvõlast hoiduda isegi enne hankelepingu täitmisele asumist (millisel hetkel tal veel hankelepingu täitmisega seotud kulutusi ei teki), siis on ebarealistlik, et Kolmandal isikul ei tekiks maksuvõlga hankelepingu täitmise kestel. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustaja taotlus mitte edastada käesoleva dokumendi lisa 1 Kolmandale isikule ega teha seda muul moel Kolmandale isikule kättesaadavaks. Lisa 1 sisaldab andmeid selle kohta, millised täpselt on Vaidlustaja poolt hooldusteenuse osutamiseks kasutatavad masinad . Tegemist on Vaidlustaja ärisaladusega, st teabega, mis vastab EKTÄKS § 5 lõike 2 tingimustele. Seda põhjusel, et lisa 1 teave ei ole Kolmandale isikule ega teistele Vaidlustaja konkurentidele täpsetes detailides ja kokkupanus teada, seal näidatud andmetel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ning EKT on võtnud ette samme sealtoodud andmete kaitsmiseks . Ka Riigikohus leidis 06.07.2021 määruses asjas nr 3-21-439, p 3, et pakkuja teave, mis sisaldab kalkulatsioone hanke osade teenuse osutamise kulude kohta on pakkuja ärisaladus. Menetluskulusid puudutavad taotlused . Juhindudes RHS § 198 lõi kest palub Vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonil mõista Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud, mis on tekkinud seoses Vaidlustaja 15.05.2023 vaidlustuse alusel alustatud vaidlustusmenetlusega r iigihankes nr 2 61388 . Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co osutas Vaidlustajale õigusabi kokku 36 tundi ja 35 minutit summas 7 571 eurot (summa sisalda ei sisalda käibemaksu). Õigusabi osutamine konkreetsete tegevuste lõikes nähtub käesolevale dokumendile lisatud arvelt. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co poolt Vaidlustajale esitatud 25.05.2023 arve nr 2023 00964 ( 1 tk) on lisatud käesolevale dokumendile ( Lisa 4 ) . Vaidlustaja kinnitab, et kõik arvel märgitud tegevused on seotud Vaidlustaja alustatud vaidlustusmenetlusega riigihankes nr 261388 . VAIDLUSTAJA TAOTLUSED Lähtudes ülaltoodud põhjendustest palub Vaidlustaja VAKO-l : Mitte edastada käesoleva dokumendi lisa 1 RoadWest OÜ-le ega teha seda muul moel RoadWest OÜ-le kättesaadavaks. Rahuldada EKT Teed OÜ 15.05.2023 vaidlustus . Mõista Viljandi Linnavalitsuselt EKT Teed OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ning vaidlustusega seotud õigusabikulud summas 7571 eurot . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Toomas Pikamä e v andeadvokaat EKT Teed OÜ lepinguli ne esindaja Lisad: Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse osa tehnilise suutlikkuse kohta hankes nr 198164 ( sisaldab EKT Teed OÜ ärisaladust ) ; Eesti Keskkonnateenused AS ja Viljandi vahelise lepingu muutmine (ühikhinnad); Teave RoadWest OÜ maksuvõla kohta seisuga 24.05.2023; Koopia Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 25.04.2023 arvest nr 202300 964.