Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 24.05.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 262842 Vaidlustaja: Identity OÜ Registrikood: 10839442 Laeva tn 2, 10111 Tallinn E-post: [email protected] Esindajad: advokaat Gerli Helene Gritsenko advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Registrikood: 80197361 F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 Rakvere E-post: [email protected] Esindaja: advokaat Priit Kala RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo E-post: [email protected] Kolmas isik: VELVET OÜ Registrikood: 11016984 Telliskivi tn 60a/5, 10412 Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/4 – 1. HANKIJA OTSUS ON ÕI GUSVASTANE 1. Hankija on vastuses vaidlustusele märkinud, et hankija hindamiskomisjoni tehniliste lahenduste hindamistulemuste alusdokumendis on esitatud üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on hindamiskomisjon pakkumustele vastavad hindepunktid omistanud (hankija vastus vaidlustusele p 10). Hankija on samuti märkinud, et riigihanke näol on tegemist lihthankega, mistõttu ei ole hankija arvates õigustatud kontrollida hankija 09.05.2023 otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte järgimist samasuguse rangusastmega, kui rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral. 2. See, et seadusandja on lihthankemenetluse puhul pidanud võimalikuks anda hankijale suurema vabaduse menetlusreegleid ise kujundada, ei tähenda, et hankija tegevus ei peaks samaväärselt vastama riigihanke korraldamise ülepõhimõtetele sätestatuna RHS §-s 3.1 3. Vaidlustaja jääb enda seisukoha juurde, et hankija on õigusvastaselt hinnanud vaidlustaja pakkumust, mistõttu oleks korrektse hindamise puhul vaidlustaja pidanud rohkem punkte saama ja osutuma eduka pakkumuse esitanud pakkujaks. 4. Antud juhul on hankija pakkumuse tehnilise lahenduse hindamiseks määranud kolm kriteeriumi, mida on erinevas selgus- ja detailsusastmes RHAD-s kirjeldatud. Hankija vastusest vaidlustusele kumab läbi aga see, et hankija saab enda arvates hindamiskriteeriumite puhul nii- öelda käigu pealt otsustada, milline asjaolu on talle ühe või teise kriteeriumi lõikes punktide omistamisel kaalukam (vt vastus vaidlustusele p 12). 5. Riigihanke alusdokumentide tingimuste, sealhulgas hindamiskriteeriumite tõlgendamisel lähtutakse sellest, kuidas valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja pidi tingimusest aru saama. Seega ei saa hankija asuda pärast pakkumuste esitamist asuda seisukohale, et tegelikult pidi hindamiskriteeriume sisustama nii, et see, kriteerium, mis juba selle esituse tõttu oli vähem tähtis, on hankijale hindamise raames tegelikult olulisem. 6. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida.2 Euroopa Kohus on selgitanud, et hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes.3 Ka vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et isegi siis, kui hankijal on õigus pärast pakkumuste esitamist määratleda nn alakriteeriumite osakaalud, tuleb need kriteeriumid kehtestada nii, et suurem osakaal on neil kriteeriumitel, mis on majanduslikult soodsaima pakkumuse tuvastamiseks kaalukamad ning väiksem nendel, millised on mõnevõrra vähemtähtsamad.4 7. Praegusel juhul ei ole hankija küll alakriteeriumite osakaale määratlenud pärast pakkumuste esitamist, kuid nagu nähtub eeskätt tema vastusest vaidlustusele on ta asunud nt kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine“ kohaldamisel väitma, et riskide hindamine oli talle justkui olulisem aspekt, kui aja- ja tegevuskava hindamine. See aga hindamiskriteeriumi sõnastusest kuidagi ei nähtu, nagu selgitas vaidlustaja vaidlustuses. 8. Seetõttu pole antud juhul tuvastatav hindamiskriteeriumite objektiivne ja ühetaoline kohaldamine ja hankija on vähemalt osaliselt järginud hindamisel kaalutlusi, mis kriteeriumist ei tulenenud. 1 Vt nt Kuusmann, T. § 3, p 12. Simovart, M.A.; Parind, M (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 2 RKHKo 3-20-1198, p 19. 3 Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44. 4 VaKo 53-22/242807, p 14.3.  Sorainen – 3/4 – 1.1. Kriteerium 1: visioon 9. Vastavalt hindamiskriteeriumi sissejuhatusele oli pakkujatelt nõutav põhjalike, piisavalt detailsete, selgete ja ühtselt mõistetavate pakkumuse dokumentide esitamine. Samamoodi oli ka kriteeriumi „visioon“ puhul nõutud põhjalikult kirjeldatud visiooni esitamine. 10. Hankija märkis vastuses vaidlustusele p-s 11: Vaidlustaja visiooni kirjeldus sisaldas palju sellist infot (nt. Statistikameti andmed rahvastiku arvust jms.), mille puhul jäi arusaamatuks, et miks need on üleüldse esitatud ja mida need peaksid näitama või põhjendama. 11. Juhuks kui hankijale jäi arusaamatuks vaidlustaja pakkumus, oleks hankija saanud selle kohta selgitusi küsida. Seda hankija tegi näiteks kriteeriumi „lisandväärtuse pakkumine“ puhul. Arusaamatult ei küsinud hankija aga vaidlustajalt selgitusi, kuigi muudel juhtudel hankija seda tegi. Seetõttu tuleb esiteks tõdeda, et tegemist on vaidlustusmenetluses lisatud põhjendusega, millega tegelikkuses hankija otsust tehes ei arvestanud.5 12. Lisaks jääb vaidlustajale mõistetamatuks, kuidas hankija vastuses vaidlustusele esitatud etteheide sellest, et ta näiteks ei saanud aru sellest, miks oli esitatud Statistikaameti andmed rahvastiku arvust, segasid teda mõistmast tema nimetatud „pakkumuse tuumikosa“. 13. Nimelt sai hindamiskomisjoni tehnilise lahenduse hindamistulemuste alusdokumendi järgi vaidlustaja 24 punkti seetõttu, et nõutav kirjeldus on liiga pikk, mistõttu „ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja“. 14. Vaidlustusmenetluses seevastu on hankija selgitanud, et vaidlustaja pakkumus jäi talle arusaamatuks. Riigikohus on selgitanud, et erandina võib esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel.6 15. Antud juhul puudub igasugune põhjus arvata, et hankija lähtus vaidlustuse vastuses toodud põhjendustest ka otsust tehes. Pigem näib hankija vaidlustusmenetluses otsivat uusi põhjendusi, kuidas üks või teine asi oli talle arusaamatu, kuigi sellele hankija oma otsuse põhjendustes viidanud ei olnud. 1.2. Kriteerium 2: aja-ja tegevuskava ning riskide hindamine 16. Kuivõrd hankija on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest selles osas, kuidas pidi ta hindama pakkumusi, on hankija järeldused ka antud hindamiskriteeriumi puhul ebaõiged. 17. Hankija ei saa asuda hindamiskriteeriumi sisustama viisil, mis ei ole kooskõlas sellega, kuidas mõistlik pakkuja seda mõistma pidi. Praegu väidab hankija, et tema diskretsioon on pärast pakkumuste esitamist otsustada, milline osa või asjaolu on hindamiskriteeriumist kaalukam kui teine. 18. Vaidlustaja arvates tuleb aga lähtuda sellest, et kuna kriteeriumi sõnastusest sai juba mõista, et aja- ja tegevuskava on hindamiskriteeriumis olulisem asjaolu, siis tuleb pakkuja võimalikke minetusi riskide hindamise osas vähem tähtsaks pidada. 1.3. Kriteerium 3: lisandväärtuse pakkumine 19. Hindamiskomisjoni tehnilise lahenduse hindamistulemuste alusdokumendi järgi sai vaidlustaja 20 punkti, kuivõrd „lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused on piisavalt 5 Vt selle kohta RKHKo 3-3-1-29-12, p 20. 6 RKHKo 3-3-1-29-12, p 20.  Sorainen – 4/4 – kirjeldatud ja neile eraldi viidatud. Suures osas hindamiskomisjoni liikmete hinnangul siiski tegemist elementaarsete tööga kaasnevate aspektidega.“ 20. Ka antud kriteeriumi puhul on vastuoluline hankija seisukoht, justkui peaks vaidlustaja jääma kanda see, et hankija pole suutnud RHAD-s mõistlikult selgitada, mida ta üldse peab lisandväärtusteks. Siinkohal on iseäranis tähelepanuväärne ka see, et lisandväärtuse olemust, ehk siis seda, mida hankija antud kriteeriumi puhul tegelikult hindab, pole hankija suutnud selgitada ka vaidlustusmenetluses. 21. Olukorras, milles hankija pole sõnagagi selgitanud, mida tema jaoks üldse lisandväärtus tähendab, peab sellise tingimuse hindamine olema iseäranis läbipaistev ja kontrollitav. Vastasel korral on raske kõrvaldada kahtlust, et hindamine osutub meelevaldseks. Näiteks, kui hankija oleks antud juhul kehtestanud hindamiskriteeriumi „disain on ilus“, siis otsuse õiguspärasuseks peaks hankija „disaini ilusust“ eriti veenvalt otsuse põhjendustes selgitama, et hindamine võiks sisuliselt puuduliku hindamiskriteeriumi raames osutuda siiski kontrollitavaks. 22. Hankija põhiväide näib seisnema selles, et vaidlustaja pakutavad lisandväärtused on tegelikult sellised tegevused, mida vaidlustaja pidanuks RHAD alusel niigi tegema. Samas ei ole hankija ka oma vastuses vaidlustusele suutnud viidata ühelegi RHAD tingimusele, mida ja millises ulatuses vaidlustaja pakutavad lisandväärtused siis dubleerivad. 23. Hankija otsused peavad põhinema tingimustele, mis on sätestatud RHAD-s ning mida hankija on õigesti kohaldanud. Samuti peab hankija otsus olema kontrollitav. Antud juhul näib hankija otsus hindamise alakriteeriumi 3 puhul põhinema sisuliselt tundmusel. Võimalik, et hankija ei saanud ka ise aru, mida ta lisandväärtuste puhul üleüldse hinnata soovib, kuid see ei saa vaidlustaja suhtes viia negatiivse tagajärjeni. 2. MENETLUSLIKUD TEATED 24. Vastavalt VaKo kirjaliku menetluse teatele, on lähtudes RHS § 196 lg-st 3 menetlusosalistel võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 24.05.2023. Seega on käesolev dokument tähtaegne, kuivõrd on esitatud 24.05.2023. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko Mario Sõrm advokaat advokaat