KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 23. mai 2023 nr 221
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000
määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 25.02.2022
detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/2068-1 ja 13.04.2023 sõlmitud halduslepingut nr
8-15/147-22.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on EP Majaprojekt OÜ (Järve põik 2c, Assaku alevik, 75301 Rae vald,
tel +372 52 033 89, e-post
[email protected]).
1. Algatada Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamine (DP0355). Käesoleva
korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 6293 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud
lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1 Kiili valla üldplaneering
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509)
kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1
kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu)
kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi
suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m 2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema
3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni
9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune
pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus peab olema 2000 m2. Igasugune
ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituut
pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja
seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
6. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse.
Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH
eelhinnangu vajadus.
7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste
põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste
põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste
põhjuste all mõeldakse eelkõige:
8.1 Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine;
8.2 Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).
9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg
1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023 korraldusele nr 221;
2. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;
3. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;
5. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu lähteseisukohad.
Lisa 5
Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023
korraldusele nr 221
VAELA KÜLAS VAELA TEE 41
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355).
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 6293 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Vaela tee 41 6293 m2 30401:001:0509 elamumaa 100%
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
2. Detailplaneeringu eesmärk
Eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu
jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1 kinnistule tohib
ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks
ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni
300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema 3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni
4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m 2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus
peab olema 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole
sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri
on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
1/5
Ajaskaala
Toiming
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
4. Lähteseisukohtade koostamise alused
4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
4.7 muud standardid, määrused ja seadused;
4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;
4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;
4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid;
4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid;
4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;
4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.
Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool
planeeritava ala piire;
4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.
5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata:
5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute
tegemine;
5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise
sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);
5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;
5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;
5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;
5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;
5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud;
5.2.8 määrata kujad;
5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;
2/5
5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine;
5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks
tagatud vee liikumine läbi teetammi;
5.2.12 määrata servituutide vajadus;
5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kinnisomandi kitsenduste ulatus;
5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
6. Insenervõrgud ja teed
6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus
määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:
6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;
6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Vaela teelt;
6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse
vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise,
sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning
vajadusel seiremeetmed.
8. Arvamuste küsimine
8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.1.1 Põhja päästekeskusega,
8.1.2 Transpordiametiga,
8.1.3 Muinsuskaitseametiga.
8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.2.1 planeeringust huvitatud isikult;
8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;
8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.
9. Detailplaneeringu koosseis
9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuded):
9.1.1 tekstiosa:
tiitelleht;
sisukord;
täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);
3/5
seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).
9.1.2 joonised:
situatsiooniskeem;
tugiplaan;
planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
põhijoonis;
tehnovõrkude joonis;
vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;
9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).
10. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise
nõuetele § 20 ja §21.
10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:
Seletuskiri
Joonised
Tehnilised tingimused
Kooskõlastused
10.2 Lisade kaust sisaldab:
Menetlusdokumendid
Koostatud uuringud
10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja
huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf
failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja
selle tuletis *.pdf failina.
Failide nimekuju näide: 1_Vaela_tee_41_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf
10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena.
10.3.2 Digitaalsed kaustad:
1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.
2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
11. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste
küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)
eksemplaris dwg ja pdf formaadis.
12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine
12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;
12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;
12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)
ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.
13. Lähteseisukohtade kehtivus
13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat.
4/5
13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat
detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja
ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
5/5
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023
korraldusele nr 221
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355).
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu koostab EP Majaprojekt OÜ.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 6293 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Vaela tee 41 6293 m2 30401:001:0509 elamumaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid.
Olemasolev tehnovarustus
Kinnistul puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahendatud kaevuga
(Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbväljakuga.
Liitumiskilp asub Vaela tee 39 kinnistul. Kinnistut läbib madalpinge õhuliin ja madalpinge
maakaabel.
Sidevarustus on lahendatud kaabliga.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs detailplaneeringu alale on Vaela teelt.
ÜVK kohustus
ÜVK liitumise kohustus lahendatakse detailplaneeringuga.
2. Taotluse eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu
jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1 kinnistule tohib
ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks
ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni
300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema 3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni
4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m 2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus
1/9
peab olema 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole
sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri
on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks
elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:
o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja
arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000
m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
2/9
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5
m;
o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,
metall, katusekivi);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele
kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad
olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon
elamu maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või
mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi
mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Elamu maa-alal on lubatud:
3/9
Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.
Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).
Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,
teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-,
haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need
sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.
Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel
kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise
otstarbe toimimist.
Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.
5. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik
huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna
huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise
tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb
KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba,
vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu
hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal
isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus
välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas
avalik huvi. Kuna tegemist on olemasoleva elamumaa kinnistu jagamisega ning 2 elamuühiku
lisandumisega leidis Kiili Vallavalitsus, et parm viis avaliku huvi väljaselgitamiseks on
detailplaneeringu menetlus.
6. Algatamise põhjendused
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
6.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
4/9
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.
5/9
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel
määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
6.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
6/9
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb.
elamistingimused. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem
halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed
mõjud.
majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik
mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus
suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.
uute elanike tulek piirkonda, suurendab Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik
nii valla kui ka teenuse pakkujate mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus
tulusid suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.
transpordi-ja infrastruktuuri Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla
paranemine eelarvele.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni
2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside
uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija:
Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla
juurdepääsetavuse paranemine eelarvele.
loodusmaastiku asendumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
tehismaastikuga (looduskoosluste looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1
hävimine) paariselamu.
maastiku killustumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1
paariselamu.
põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.
tasuvuse vähenemine
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine. Olemasolev elamumaa
valdavaks maakasutuseks – söötis kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.
kõlvikud
ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine. Olemasolev elamumaa
kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.
rajamise vajadus – suur koormus valla
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on mõningad negatiivsed mõjud. Samas saab väita, et negatiivne mõju on
7/9
minimaalne ja mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused
Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada
kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele
pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav
elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul
tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul
omavalitsusele jõukohane.
20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna
lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste
lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme
aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest
tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus
katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr
on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute
kehtestamist piirama.
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra
jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.
1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud
keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude
kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee
prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m 3/ööp ning
Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on
kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400,
L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp.
Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega
taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on
keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp.
Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt
500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud
on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude
hulgaks on 225,01 m3/ööp.
2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki
esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on
võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude
ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka
muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le
hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja
koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise
või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest.
Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru
hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab
soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru
kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb
veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili
valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse
teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal,
tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.
8/9
Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud
detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi
mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane
prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel
tarbimisperioodidel, sh suvel.
8. Detailplaneeringu menetlus
17.12.2021 – Kiri nr 8-1/2068.
Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.
04.01.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. Viia kooskõlla
üldplaneeringuga.
25.02.2022 – Kiri nr 8-1/2068-1.
Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.
03.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
9/9
Pos. nr Krundi planeeritud Krundi Lubatud Lubatud hoone Lubatud Lubatud hoonete arv Maksimaalne Fassaadimaterjal Piirded Minimaalne Piirangud
sihtotstarve pindala ehitisealune kõrgus (m) katusekalle krundil korruselisus tulepüsivus-
(m²) pindala (m²) maapinnast kraadi klass
100 % elamumaa 3577 300 Kahe korteriga 20-45 1 kahe korteriga Kahe korteriga Hoonete välimus peab olema visuaalselt Puidust lattaed, tellistest või TP-3 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit
EE2 Kahe korteriga elamul 9,0m elamu elamul 2 nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje plokkidest laotud aed, kinnistute 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit
elamu Abihoonel 4,5m 2 abihoonet Abihoonel 1 ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi vahel võib olla võrkpiire. 3) Muinsuskaitse piirangud
andmiseks või eristuva lahenduse Maksimaalne piirdeaia kõrgus 4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m
loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või maapinnast võib olla tee pool 1,4m 5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
1 tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast
omavahel kombineerida erinevaid ei tohi avaneda täna-vamaale. Piirete 7) Teeservituudi vajadus krundi 2 kasuks
materjale. Vältida tuleb naturaalseid lahendus peab sobituma 8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale olemasolevatega ning kavandatava
(näiteks plastikust laudis). hoone arhitektuuriga.
100 % elamumaa 2716 360 Eramul 9,0m 20-45 1 üksikelamu Üksikelamul 2 Hoonete välimus peab olema visuaalselt Puidust lattaed, tellistest või TP-3 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit
EE Üksikelamu Abihoonel 4,5m 1 abihoone Abihoonel 1 nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje plokkidest laotud aed, kinnistute 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit
ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi vahel võib olla võrkpiire. 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala
andmiseks või eristuva lahenduse Maksimaalne piirdeaia kõrgus 4) Muinsuskaitse piirangud
loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või maapinnast võib olla tee pool 1,4m 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m
2 tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast
omavahel kombineerida erinevaid ei tohi avaneda täna-vamaale. Piirete 7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
materjale. Vältida tuleb naturaalseid lahendus peab sobituma 8) Tuleõhutuskuja 8m
materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale olemasolevatega ning kavandatava
(näiteks plastikust laudis). hoone arhitektuuriga.
Tehnilised näitajad:
Planeeritava ala ligikaudne suurus: 0,7 ha
Vaela tee 41 kinnistu suurus: 6293 m²
Sihtotstarve: elamumaa 100 %
Planeeritava ala bilanss:
Krunt 1 Elamumaa (EE2): 3577 m²
Krunt 2 Elamumaa (E): 2716 m²
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
I ÜLDOSA
1.1. LÄHTEANDMED
Antud planeeringu koostamisel on aluseks võetud:
Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)
Planeeringu koostamisel on kasutatud AderGeo OÜ poolt koostatud topo-
geodeetilist alusplaani (töö nr T990721)
Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega.
Detailplaneering on koostatud vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguse määramine.
1.2. DETAILPLANEERINGU ÜLDEESMÄRGID
Krundi ehitusõiguse määramine
Arhitektuurinõuete seadmine
Haljastuse ja heakorra lahendamine
Servituutide vajaduse määramine
Tehnovõrkude lahendamine
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Sademevee äravoolu lahendamine
Tuleohutusnõuete tagamine
4 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
II OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT, KONTAKTALA JA ASENDIPLAAN
Asukoht
Planeeringuala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee 41 kinnistul.
Kinnistu andmed:
Vaela tee 41 kinnistu- katastritunnuseks on 30401:001:0509, pindala on 6293m² ning sih-
totstarve on 100% elamumaa.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7 ha.
Kontaktala
Kinnistu jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal
positsioonil Kiili-, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka
kaugemate Eesti piirkondadega, kuna kinnistust ca 800m põhja pool on 11 Tallinna
ringtee.
Kinnistu on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Kinnistu
paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeelamumaa) . Olema-
solev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Planeeringuala
paikneb tihedama asustusega piirkonnas. Kontaktalas on hoonete katusekalded 20-45
kraadi (enamjaolt on viilkatusega hooned). Fassaadimaterjalidena domineerivad eramutel
looduslikud materjalid puit ja tellis. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites
pääseb Kiili alevikku, mis asub planeeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-
Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõi-
ta Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lähim alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud
kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood
asub Kiili alevikus. Planeeringu alal ei ole üldvõrgud välja ehitatud (tsentraalne vee- ja
kanalisatsioonivarustus). Planeeringualal on olemas elektri õhuliin ning elektri liitumine.
Asendiplaan
Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11115 Kurna-Tuhala teelt. Olemasolevat sissesõidu
lahendust ei muudeta.
Ehitisregistri andmetel on Vaela tee 41 kinnistu hoonestatud:
Üksikelamu (EHR kood: 116007711)
Abihoone (EHR kood: 116007714)
Pumbakuur (EHR kood: 116007715). Antud hoone on lammutatud
Kinnistul on järgmised rajatised:
Rajatis 220259483 (Salu eramu elektrivarustus)
Rajatis 220300230 (Ilba II Mü elektrivarustus)
Rajatis 220410377 (Kaev)
Rajatis 220410378 (Väravad ja piirded)
5 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Planeeringualal olevad piirangud
1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit
2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit
3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala
4) Muinsuskaitse piirangud
5) Kaevu sanitaarkaitseala 50m
6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast
Piiranguid vt. jooniselt DP-04.
2.2. KESKKONNATINGIMUSED
Kinnistust suur osa on kaetud heinamaaga. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säi-
litada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning lik-
videerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis.
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata-
seme mõõtmise meetodid tagada vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 (Vastu võetud
04.03.2002).
2.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kinnistul puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahendatud
kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbväljakuga.
Asukohtu vt. jooniselt DP-03 ja DP-05.
2.4. ELEKTRIVARUSTUS
Liitumiskilp asub Vaela tee 39 kinnistul. Kinnistut läbib madalpinge õhuliin ja madalpin-
ge maakaabel.
2.5. SIDEVARUSTUS
Sidevarustus on lahendatud kaabliga.
2.6. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit).
2.7. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
Sademevesi hajutatakse kinnistu siseselt haljasalal.
2.8. ÕHU SAASTE
Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning läheduses asuvate hoonete kütmisest põh-
justatud õhu saaste.
6 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
2.9. MÜRA
Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra
11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel.
7 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
III PLANEERIMISLAHENDUS
3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Käsitletav planeeringuala koosneb kahest krundist:
Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu).
Krundi suuruseks on 3577 m², millele võib rajada kahe korteriga elamu ja 2 abihoonet
ehitisealuse pinnaga kokku 300 m². Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel
DP-04.
Krundi piirangud:
1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit
2)Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit
3) Muinsuskaitse piirangud
4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m
5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast
7) Teeservituudi vajadus krundi 2 kasuks
8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Krundi suuruseks
on 2716 m², millele võib rajada üksikelamu ja abihoone ehitisealuse pinnaga kokku 360
m². Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04.
Krundi piirangud:
1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit
2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit
3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala
4) Muinsuskaitse piirangud
5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m
6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast
7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru
8) Tuleõhutuskuja 8m
3.2. ARHITEKTUURI NÕUDED
Krunt 1 - Hoonete paigutus: Kahe korteriga elamu soovituslik asukoht on näidatud joo-
nisel DP-04. Lisaks on võimalik ehitada krundile veel 2 abihoonet.
Kahe korteriga elamu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m.
Kahe korteriga elamu max. korruselisus on 2.
Abihoone max. korruselisus on 1.
Abihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 4F,5m.
Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab-
riga ning tagada tuleohutus.
8 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või
risti 11115 Kurna-Tuhala teega.
Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema
visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt-
sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume-
daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida
tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis).
Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45
kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane).
Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast.
Lubatud piirded: puidust lattaed, tellistest või plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib
olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla tee pool 1,4m ning
kinnistute vahel 1,6m. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Piirete lahendus peab
sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi
üldist lahendust.
Abihoone lahendus peab sobima kahe korteriga elamu arhitektuuriga.
Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.
Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
Krunt 2 - Hoonete paigutus: Olemasolevate hoonete asukohad on näidatud joonisel DP-
04.
Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m.
Üksikelamu max. korruselisus on 2.
Abihoone max. korruselisus on 1.
Abihoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 6,5m.
Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab-
riga ning tagada tuleohutus.
Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või
risti 11115 Kurna-Tuhala teega.
Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema
visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt-
sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume-
daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida
tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis).
Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45
kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane).
Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast.
9 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Lubatud piirded: puidust lattaed, tellistest või plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib
olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla tee pool 1,4m ning
kinnistute vahel 1,6m. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Piirete lahendus peab
sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi
üldist lahendust.
Abihoone lahendus peab sobima elamu arhitektuuriga.
Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.
Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
3.3. HALJASTUS JA HEAKORD, KESKKONNAKAITSE
Haljastus
Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puhverdavast mõ-
just. Soovitav on planeerida kõrghaljastus krundi sõiduteede poolses osas. Ehitiste ja
kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säi-
litamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsatingi-
mustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte üksikult. See tingib puude
mahavõtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud või-
vad kergesti tuule käes murduda.
Krunt 1 on põllumaa. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult
suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete
projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast
kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma-
dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro-
jektis.
Krunt 2 on hoonestatud ja haljastatud. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada
võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele
hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast
kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma-
dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro-
jektis.
Müra
Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002,
38, 511);
Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtase-
med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid
10 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades
olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeritavaid teid.
Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra
11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel.
Õhu saaste
Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste.
Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor
tuleks välja lülitada.
Jäätmekäitlus
Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti
ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et
see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät-
mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest
ja Kiili vallas kehtivatest vastavatest määrustest. Prügikonteinerid peavad paiknema naa-
berkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
Valgustus
Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. 11115 Kurna-
Tuhala teel on tänavavalgustus olemas.
Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Kiili valla kontekstis
olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks
elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatud detailplaneering
võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik,
sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub
olemasolevate elamute läheduses.
Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks
Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:
Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar-
vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid
töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii
ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami-
sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr
42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken-
dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü-
ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri
04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.
11 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehi-
tusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkesta-
mise abinõud;
Pärast uusehitise valmimist tuleb krunt heakorrastada, rajada kõrg- ja madalhal-
jastus (hoovimuru, ilutaimed, puud);
Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu-
tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu-
tamine; rajatavaid hooneid hakatakse kütma pellet-, maa- või elektriküttega, mida
vajadusel kombineeritakse kaminate ja pliitidega. Alal soovitakse kasutada pas-
siivkütet ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone. Maaküte rajamisel tuleb
arvestada, et horisontaalselt rajatav torustik peab olema kinnistu piirist ja kraavist
2m kaugusel. Maakütte kontuuri täpne lahendus ja paigutus lahendatakse hoone
ehitusloa projektis. Samuti peab arvestama, et soojuspuurauk tuleb rajada vasta-
valt ehitusseadustiku § 124 nõuetele ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele
nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puur-
kaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha koos-
kõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puuri-
mispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkae-
vu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu
ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea-
duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja
sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh-
tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu-
tusloa saamise eelduseks;
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on
kohustatud järgima Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi-
se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh
ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava-
litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti).
Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea-
dust ning Kiili valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk-
konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord teostada vastavalt „Kiili valla jäät-
mehoolduseeskiri“ nõuetele;
Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega
kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnami-
12 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
nistri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra-
taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri
17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu-
sega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibrat-
siooni piirväärtusi;
Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtu-
sed, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri
valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi-
pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi
omanik. Kraave on keelatud rajada, sulgeda või panna torusse ilma Kiili Vallava-
litsuse kirjaliku loata;
Vastavalt Eesti radooniriski kaardile asub kinnistu normaalse radoonisisaldusega
alas 30-50 kBq/m³. Eraldi radoonitõkke meetmeid ei ole vaja rakendada. Kõik
vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks
nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada normidele vastav ra-
doonitase hoones.
Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete
täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei
too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele
elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala
arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva-
te elamute läheduses naabreid teavitada.
Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus
kavandatud tegevuse elluviimisega:
teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra-
kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:
lahendatud on tuletõrjeveevarustus – planeeringuala vahetus läheduses puudub tu-
letõrje veevõtukoht. Kinnistule paigaldatakse 50m³ tuletõrje veevõtumahutid.
liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed
normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine
radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili-
selt kui majanduslikult teostatavad.
vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid avariiohlikke olukordi:
13 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma-
sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista-
mine;
vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs-
teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele).
Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt.
saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispai-
ka.
maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis
omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa-
beraladel elavate inimeste heaolu (müra), vara jm.
oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel.
3.4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS
11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites pääseb Kiili alevikku, mis asub pla-
neeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites
pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lä-
him alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda
11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevikus. Parkimine on
lahedatud kinnistu siseselt.
Planeeringuala jääb 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee kaitsevööndisse (30m
tee servast).
Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05
3.5. TULEOHUTUSNÕUDED
Alus
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.
Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010)
EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid
EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid
EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus
Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.02.2021. Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"
Planeeringuala
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem
vahemaa peab olema 8m. Lähim hoone on ehitusalast 8,0m kaugusel (vt. joonis DP-04).
14 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi:
Lahendus 1- saadakse planeeritavast 50m³ tuletõrje veevõtumahutist (asukohta vt. jooni-
selt DP-05). Tuletõrjemahutid peavad paiknema min. 30m kaugusel hoonest (mida ei ole
võimalik tagada). Mahuti väljavõtu kaugus olemasolevast hoonest on 24,1m. Mahutid on
planeeritud mahasõidu juurde.
Lahendus 2- hoonetesse paigaldatakse sprinklersüsteem
Lahendus 3- Ehitatakse välja piirkonna tuletõrje veevõtukoht vastavalt kehtivatele nor-
midele ja standarditele.
Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid.
3.6. KURITEGEVUSE ENNETAMINE
Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi
rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud
kuritegevuse ennetamise standardiga.
*Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad
seega autodega seotud probleeme.
*Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vähendab
sissemurdmiste riski.
*Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski.
*Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu.
*Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibimist
krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees.
*Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas
teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohir-
mu.
*Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalismiaktide
ning grafiti ohtu,
*Korrashoid vähendab kuriteohirmu.
*Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve.
3.7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
- vajalike servituutide seadmine;
- detailplaneeringu kehtestamine;
- tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise
alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
- ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude ja muude rajatiste
ehitamiseks;
- hoonete ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine.
15 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS
4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Krunt 1
Majandus-joogivesi saadakse olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (pla-
neeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale).
Kuni üldvõrkude väljaehitamiseni on kanalisatsioon lahendatud ühel boksil sertifitseeri-
tud 12m³ reoveemahutiga.
Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus
vähemalt 1,8m.
Olmereovee- ja majapidamisjoogivee vooluhulk on ca 0,40 m³/d.
Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.
Krunt 2
Majandus-joogivesi saadakse olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (pla-
neeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale).
Kaevu hooldusala ja imbväljaku omavaheline kaugus (kuja) peab vastama nõuetele (im-
mutada võib alates 50m kaugusel kaevu hooldusala välispiirist). Antud nõue ei ole taga-
tud ning seda ei ole võimalik ka krundi suurusest tagada. Imbväljak tuleb likvideerida
ning paigaldada sertifitseeritud 12m³ reoveemahuti.
Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus
vähemalt 1,8m.
Olmereovee- ja majapidamisjoogivee vooluhulk on ca 0,40 m³/d.
Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.
4.2. ELEKTRIVARUSTUS
Krunt 1
Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimus-
tele. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt.
jooniselt DP-05. Liitumiskilbid on planeeritud kinnistu piiri vahetusse lähedusse (vt. joo-
nis DP-05). Peakaitse suuruseks on planeeritud 3x20A boks.
Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus-
peajaotuskeskuseni paigaldada 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK
4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas
vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt
1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu
ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning
16 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N
survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka
450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel arvestada
tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt
lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m
kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda
ehitusprahti ega suuri kive.
Krunt 2
Olemasolevat lahendust ei muudeta. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja
planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05.
4.3. SIDEVARUSTUS
Krunt 1
Sidevarustus lahendatakse ruuteriga läbi õhu.
Krunt 2
Sidevarustus on lahendatud kaabliga. Olemasolevat lahendust ei muudeta.
4.4. SOOJAVARUSTUS
Krunt 1
Hoonete soojavarustus lahendada energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi
küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse
kontuuri kaugus kinnistu piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadme-
te (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoo-
nete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel kesk-
konnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü-
rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“.
Krunt 2
Olemasolv soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Tulevikus
lahendada soojavarustus energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte).
Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse
kontuuri kaugus kinnistu piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete
tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid“.
17 | 18
Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936;
Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering
Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017
Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond
4.5. SADEMEVESI, DRENAAŽ JA VERTIKAALPLANEERING
Sademevesi hajutatakse ja immutatakse kinnistu siseselt haljasalal. Sademevee juhtimine
naaberkinnistule ja kanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Sademevee hetkkoormused:
Kaetud ja sillutatud pinnal on sademevee hetkkoormus Qsk1=0,008 l/s m² kohta.
Haljasalal on sademevee hetkkoormus Qsk2=0,005 l/s m² kohta.
Detailplaneeringu koostamisel osalesid:
Koostas: Ermo Pais
Arhitekt: Andrei Pleskatšjov
18 | 18