Seisukoht Kuru küla Järveäärse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kohta

Liina Talistu Teie 28.04.2023 nr 7-6/97-1 Alutaguse Vallavalitsus Meie 25.05.2023 nr 15-3/3109-2 [email protected] Seisukoht Kuru küla Järveäärse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kohta Austatud Liina Talistu Alutaguse Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 28.04.2023 kirjaga nr 7-6/97-1 Alutaguse valla Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha saamiseks. Kirja lisadena on toodud Alutaguse Vallavolikogu otsuse eelnõu “Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneeringu algatamine ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“, planeeritava maa-ala skeem, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, detailplaneeringu algatamise taotlus ja detailplaneeringu eskiisjoonis. Planeeritav maa-ala asub Alutaguse vallas Kuru külas ja hõlmab Järveäärse katastriüksust (13001:001:0999) koos osaga piirnevast Aleksi (13001:001:0127) katastriüksusest. Planeeringuala suurus on ca 1,14 ha. Kaaskirja kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk suvilate ehitamine. Detailplaneeringuga soovitakse Järveäärse maaüksus jagada hooajalise kasutusega elamu kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus, seada liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuspõhimõtted ning tagada vajalik tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285 kehtestatud Alutaguse valla üldplaneeringu (edaspidi nimetatud üldplaneering) muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ning krundi minimaalsuuruse vähendamise osas. Oleme tutvunud esitatud dokumentidega ning märgime järgmist: 1. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse detailplaneeringut algatada Järveäärse katastriüksusel. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu kohaselt on Alutaguse Vallavalitsuse ettepanekul kaasatud planeeringualasse ka kinnistuga piirnev osa Aleksi (13001:001:0127) katastriüksusest. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 130 lg 3 kohaselt on taotletud planeeringuala muutmine lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel, kuid algatamise otsuse eelnõust ei selgu, kas huvitatud isik on olnud nõus planeeringuala suurendamisega. Palume lisada eelnõusse info koostöö kohta huvitatud isikuga. 2. Detailplaneeringu algatamise taotluse on esitanud KANSENT OÜ (registrikood 11335152) esindaja, kellele kuulub 1/2 Järveäärse kinnistu kaasomandist. Palume kohalikul Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu menetlusse kaasatakse kindlasti ka Järveäärse kinnistu teine kaasomanik ning Aleksi kinnistu omanik. 3. Planeeringuala asub kehtiva Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku koridoris, mille kohta on üldplaneeringu seletuskirjas p 12 toodud mitmeid tingimusi. Mh on toodud, et sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) eelhinnangus ei ole käsitletud planeeringuala asumist rohevõrgustikus ega analüüsitud selle funktsionaalse toimimise tagamist. Märgime, et Riigikohus on asjas 3-21-125 tehtud lahendis viidanud varasemale lahendile (3-20-1310/52) ja tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandil. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse rohevõrgustikku tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad. Palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud ja KSH eelhinnangut eeltoodut arvesse võttes rohevõrgustiku osas täiendada. 4. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus ei ole viidatud KSH eelhinnangule kui otsuse lisale. Kuna detailplaneeringu KSH algatamata jätmise kaalutlused ja põhjendused on toodud KSH eelhinnangus, siis peaks selguse huvides olema KSH eelhinnang otsuse lisana viidatud. 5. Algatamise otsuse eelnõus on toodud õigusliku alusena Alutaguse valla üldplaneering, kuid otsusest ei selgu, millisel kehtivast üldplaneeringust tuleneval detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul detailplaneering algatatakse. Palume algatamise otsuses käsitleda üldplaneeringust tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust ja lisada õigusliku alusena viide PlanS § 125 lg-le 2. 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 5 kohaselt peab KSH algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendust; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõusse lisada strateegilise planeerimisdokumendi koostaja nime ja kontaktandmed, kui planeeringu koostaja on enne detailplaneeringu algatamist teada. 7. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt võib otsuse peale esitada Alutaguse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule 2  halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Märgime, et detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega detailplaneeringu algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. 8. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Juhime tähelepanu sellele, et arvestades PlanS § 142 lg 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt PlanS § 142 lg 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume eeltoodut planeeringu koostamisel arvestada, sh detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadust täiendavalt põhjendada. 9. Kuna detailplaneering on PlanS § 142 lg 1 kohaselt üldplaneeringut muutev, siis sama § lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS § 81 kohaselt esitab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asutustele ja isikutele, vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused ning planeeringu lähteseisukohad koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Kuna käesoleval hetkel ei ole lähteseisukohti Rahandusministeeriumile ega teistele asutustele ettepanekute tegemiseks esitatud, siis palume seda teha edaspidi. Juhime tähelepanu ka sellele, vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 8 on detailplaneeringu kooskõlastajaks Politsei- ja Piirivalveamet, kuna planeeringuala asub piiriveekogu kaldajoonele lähemal kui 5 km. Eeltoodust tulenevalt palume lähteseisukohtade kohta ettepanekuid küsida lisaks nendele ametiasutustele, kellele saadeti KSH eelhinnang KSH algatamise vajaduse kohta seisukoha küsimiseks, ka Politsei- ja Piirivalveametilt. 10. Palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lg-st 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. 3 Tutvunud KSH eelhinnanguga on Rahandusministeerium seisukohal, et eelhinnangut tuleb täiendada hinnanguga kavandatava tegevuse mõju kohta rohevõrgustiku toimimisele ning sellest tulenevalt kaaluda planeeritud tegevuse lubamist rohevõrgustiku alal. Detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Rahandusministeerium on koostatud eelhinnangus toodu põhjal seisukohal, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ja vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kätlin Kallas 5386 3996 [email protected] 4