ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Viljandi Linnavalitsus
Märge tehtud: 30.05.2023
Kehtib kuni: otsuse jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
VILJANDI LINN
LINNAVALITSUS
Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie: 22.05.2023 nr 12.2-10/66
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected] Meie: 30.05.2023 nr 13-14/23/1669-7
Vaidlustaja: EKT Teed OÜ
Registrikood 12709519
Artelli 15, 10621 Tallinn
[email protected]
Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn
[email protected]
Kolmas isik: RoadWest OÜ
Registrikood 11137400
Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond
[email protected]
Esindaja: advokaat Artur Maljukov
Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus
Ülikooli 4, 51003 Tartu
[email protected]
Hankija seisukoht vaidlustaja täiendavate
selgituste osas
Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendavate seisukohtadega ning on jätkuvalt seisukohal, et
vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja vaidlustaja menetluskulud tema enda
kanda.
1. Hankija andis juba eelmises vastuses ülevaate oma tegevustest selgitamaks välja, kas
tegemist ei ole põhjendamatult madala hinnaga pakkumusega.
Hankija selgitab, et kolmanda isiku poolt teenuse osutamise kohta antud selgitused kõrvaldasid
hankija kahtlused pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest ja sellega seotud riskist,
et pakkuja ei suuda sellise hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita.
Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005
71020 VILJANDI e-post
[email protected] AS SEB Pank
www.viljandi.ee registrikood 75005222
2. Hankija on RHR-is määranud riigihanke eeldatavaks maksumuseks 2 250 000.00.
Nimetatud hanke eeldatav maksumus on ka hankija hankeplaanis, mis tulenevalt on RHS § 9
lg 6 on avalik ja nähtav Viljandi linna kodulehel. Seega ei ole tegemist suvalise numbriga vaid
hankija poolt turuhindade põhjal kalkuleeritud ja eelarves arvestatud kuluga.
Viidatud summa on hankeperioodi, mis on 36 kuud (01.10.2023 – 30.09.2026),
kogumaksumusega. Konkreetsete pakkumuste maksumuseks oli 2023. aasta kolme kuu ja 2024.
aasta kaheteistkümne kuu maksumus, s.o 15 kuu maksumus, mis on (arvestamata
hankelepingus ettenähtud hinna suurenemist) 41 % kogu hankelepingu perioodi maksumusest.
Seega on kolmanda isiku pakkumus oluliselt lähemal hankija poolt juba enne hankemenetluse
algust tehtud eeldatavatele hanke maksumuse arvestustele.
Hankija on seisukohal, et vaidlustaja olles aastaid selle teenuse osutaja ja eelmises hankes ka
ainuke pakkuja, on teinud ebamõistlikult kõrge hinnaga pakkumuse lootuses teenida
võimalikult suurt kasumit, mis iseenesest ongi iga ettevõtja eesmärk.
Viljandi linnavalitsusel on kohutus garanteerida maksumaksja raha efektiivne ja mõistlik
kasutamine ja seega ei ole teenuste eest nn ülemaksmine mõeldav.
Eeltoodut kinnitab ka vaidlustaja poolt esitatud kalkulatsioon. Kuna nimetatud dokument
sisaldab ärisaladust, siis nimetab hankija siinkohal üldiselt järgmist:
1) kalkulatsioonis toodud tehnikat ei kasutata ainult Viljandi linna ja vaidlustaja vahel
sõlmitud hankelepingu täitmiseks, millest tulenevalt ei ole kindlasti asjakohased kõik
toodud amortisatsioonikulud, liisingukulud ja remondikulud;
2) programmi Autocad (mille litsentsitasu on kuludes) ei kasutata teenuste osutamiseks
ainult Viljandi linnas vaid ka mujal;
3) ruumide kommunaalkulud ei ole samuti seotud ainult Viljandi linnale teenuste
osutamisega.
Vaidlustaja osutab erinevaid teenuseid lisaks Viljandi linnale veel näiteks Keilas, Tapal,
Tallinnas, Rakveres, Elvas ja mujal Viljandi maakonnas.
3. Vaidlustaja võtab vaidlustuses põhjendamatult aluseks enda kulud ja eeldab meelevaldselt,
et kolmanda isiku kulud ei saa olla väiksemad (p 5.7). Hankija on seisukohal, et kulud saavad
olla oluliselt väiksemad, mida kinnitab nii kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus kui ka tema
poolt teistes linnades osutatavate teenuste hind.
Kolmas isik esitas pakkumuse toetudes oma kogemusele sarnaste teenuste osutamisel ja
hankijal ei ole alust arvata, et kolmas isik ei suuda Viljandi linnas teenust samadel tingimustel
kui mujal osutada.
Nagu hankija juba eelnevas vastuses selgitas hindas ta nii kolmanda isiku poolt antud selgituste,
kui oma kogemuste pinnalt kehtiva samaväärse lepingu täitmise järgi, et kolmanda isiku
pakkumus on realistlik.
4. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja nimetatud argumendid, toodud põhjendused ei
tõenda, et tegemist oleks kolmanda isiku poolt tehtud alapakkumusega. Kohtupraktikas on
korduvalt selgitatud, et alapakkumuse vaidlustes lasub tõendamiskoormus vaidlustajal
(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p-d 19–20; otsus asjas nr 3-20-924,
p 29).
5. Vaidlustaja poolt on meelevaldne siduda kinnitust tehnika hoidmise ja hooldamise koha
kohta kinnitusega selle kohta, et pakkuja teenuse osutajana on teadlik, milliseid masinaid ja
seadmeid on vaja riigihanke tehnilises kirjelduses nimetatud tööde teostamiseks ja tal on vajalik
tehnika olemas või olemas võimalus selle kasutamiseks. Viimases kinnituses peetakse silmas,
et tehnika on kas pakkuja oma või tal on võimalus selle kasutamiseks (võimalus tehnikat
rentida, liisida jne). See küsimus on samuti suunatud tulevikku ning hankija ei ole
2
hankemenetluses nõudnud, et pakkujad tehnika nimekirja esitaks või oma kinnitust kuidagi
teisiti täiendavalt tõendaks.
6. Hankija juhib tähelepanu, et hanke tingimused ei sätesta täpselt, kui palju tehnikat või
masinaid peab pakkujal hooldustööde teostamiseks olema. Hankija jääb oma väite juurde, et
ka nelja (4) masinaga on võimalik edukalt ja kvaliteetselt hange objektiks olevaid teenuseid
osutada.
Vaidlustaja on esitanud tõendi millelt nähtub, et Hankija nõudis eelmises hankes pakkujatelt
kokku 19 ühikut tehnikat. Vaidlustaja väidab, et sellest nimekirjast osaleb tänavahoolduse
teostamisel 12 masinat. Antud 19 ühikut sisaldav nimekiri ei ole ainult masinate (autod-
traktorid) nimekiri, vaid ka tööagregaatide nimekiri. Tegelikkuses võib järeldada, et nimekirja
„täitmiseks“ piisab 9 masinast.
Täpse selgituse (vastuse punkt 6) esitab hankija eraldi dokumendis, sest see sisaldab
vaidlustaja ärisaladust.
Seega ei pea paika väide, et tänavahoolduse teostamisel osaleb 12 masinat. Reaalselt võttes
aluseks vaidlustaja sõidukite GPS-andmed nähtub, et Viljandi tänavate talvise perioodi
hooldamiseks kasutatakse 8 masinat, millest nn. põhimasinad on 5.
Hankija rõhutab veelkord, et üksnes asjaolu, et vaidlustaja ei ole võimeline vastavaid teenuseid
vähemate masinate, töötajate ja kuludega tegema, sh ei ole võimeline oma tööd piisavalt
optimeerima, ei ole tõendiks, et kolmas isik seda teha ei suuda.
Siinkohal esitab hankija üldistava kokkuvõtte, mis on tehtud vaidlustaja poolt olemasoleva
hankelepingu täitmisel Viljandi linnas kasutatavast tehnika kasutusest lähtudes sõidukite GPS-
liikumise andmetest:
Hankija juhib tähalapanu, et üldistav kokkuvõte on tehtud talvise (ehk siis töörohkema)
perioodi kohta ja see kinnitab, et talvisel ajal liigub tavapäraselt tänavatel 5 masinat, täiendav
tehnika tuleb juurde ilmastiku halvenedes ja samas üle poole ka talvisest ajast saab hakkama 3-
4 masinaga.
7. Tööaja arvestuse osas peab hankija vajalikuks märkida, et valveteenus on vajalik talvisel
perioodil, et tagada vajalik operatiivne reageerimine muutuvate ilmastikuolude korral.
Vaidlustaja teeb eelnimetatust järelduse nagu peaks kolmandal isikul valveteenuse osutamiseks
olema kindlasti neli töötajat, kes osutavad ainult valveteenust. Vaidlustaja jätab tähelepanuta,
et need töötajad võivad olla samad, kes ise ka teenuseid osutavad, mitte ei pea need olema eraldi
ja täiendavalt.
3
Samuti on võimalik, et töötajate osas kohaldatakse valveaega, s.t seda, et töötaja ei ole
kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis
tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.
8. Maksuvõla osas on hankija juba ka eelnevalt selgitanud, et kontrollis maksuvõlga
20.04.2023 ning tuvastas, et osa maksuvõlast ei ole maksegraafikus. Pakkuja likvideeris selle
ning seisuga 24.04.2023 oli pakkuja kogu maksuvõlg maksegraafikus.
Ebaõige on vaidlustaja väide, et hankija valetab maksuvõla kohta. Hankija on seoses teise
riigihankega (261734) kontrollinud sama pakkuja maksuvõlga ning pakkujal näiteks ei olnud
maksuvõlga seisuga 07.05.2023.
Samuti ei olnud maksuvõlga sellele järgneval mitmel päeval.
Tänase seisuga (30.05.2023) on pakkujal maksuvõlg ja nimetatud võlg on ka kogu selle ulatuses
maksegraafikus. Hankija leiab, et olukorras, kus maksvõlg on ajatatud, ei saa see olla aluseks
pakkuja kõrvaldamiseks ja ei pea vajalikus eelmises vastuses toodud põhjendusi siinkohal
korrata.
9. Hankija rõhutab veelkord, et Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 kohtuotsuse nr 3-
21-1733 punktides 11-14 asub kohus seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud
hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või
leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
Seega ei saa pakkujat kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. Hankijal
puudub teave, et kolmanda isik oleks varasemat hankelepingut rikkunud oluliselt ja pidevalt.
Lähtudes ülaltoodust jääb hankija oma seisukoha juurde ja palub jätta vaidlustus täies ulatuses
rahuldamata ja vaidlustaja kui kolmanda isiku menetluskulud täies ulatuses vaidlustaja kanda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit-Marit Raudsepp
õigusteenistuse juht linnasekretäri ülesannetes
Lisa. Täpsem selgitus punktile nr 6. Punkti 6 terviktekst.pdf
[email protected], tel 435 4733
4