Kehtna valla üldplaneeringu heakskiitmine

Teie 14.04.2023 nr 7-6/2020/220-191 Kehtna Vallavalitsus Meie 30.05.2023 nr 15-3/2763-7 [email protected] Kehtna valla üldplaneeringu heakskiitmine Kehtna Vallavalitsus esitas 17.10.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-171 Kehtna valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlemise dokumendid. Samuti avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamise ajal ei arvestatud, ja Kehtna Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Kehtna Vallavalitsus 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-1911 esitas Rahandusministeeriumile täiendatud üldplaneeringu materjalid heakskiitmiseks. Kuna heakskiidu andmise menetluse ajal 2022. a lõpus valmis „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“2 ja ilmnesid uued asjaolud, siis kontrollis Kehtna Vallavalitsus üldplaneeringus valitud tuuleparkide (olulise ruumilise mõjuga ehitiste - ORME) alade vastavust koostatud uuringule. Lähtuvalt Keskkonnaameti seisukohtadest3 (Kehtna Vallavalitsuse kirja lisa) loobus kohalik omavalitsus tuulepargi alast T6. Tuuleenergia arendusala T5 on määratud tuuleenergeetika uuringualaks, kus ORME asukoha valikuks tuleb koostada eriplaneering või viia läbi muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess. Tuulepargi alad T1- T4 jäid üldplaneeringusse ORME asukohtadena. Korrigeeritud on KSH aruannet, üldplaneeringu seletuskirja ja joonised. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri4 pädevuses: keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine; maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut; üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja 1 Kehtna Vallavalitsuse14.04.2023 kiri nr 7-6/2020/220-191 2 https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja- lisad 3 Keskkonnaameti kiri 21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8 4 Peaministri 19.04.2023 korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 8 kohaselt on valdkonna eest vastutav minister regionaalminister. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab regionaalminister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lg 4). 1. Üldplaneeringu ja KSH menetlus Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine kogu Kehtna valla territooriumil. Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik KSH läbiviimine (PlanS § 74 lg 4). Üldplaneering ja selle KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Rapla maakonnaplaneeringust 2030+, Kehtna valla arengukavast, vallas kehtivatest üldplaneeringutest, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne olulist ega piiriülest keskkonnamõju. Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 04.12.2018, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid 05.12.2018, detsembri 2018 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Koostöötegijaid teavitas vallavalitsus ka kirjalikult 07.12.2018. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus esitati 06.02.2020 koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos ettepanekutega avalikustati (14.04.2020) valla veebilehel. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 02.08.‒10.09.2021. Üldplaneeringu ja KSH eelnõudega oli võimalik avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 20.10.2021 Järvakandi kultuurimajas, 21.10.2021 Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas. Teated eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumisest avaldati 21.07.2021 ajalehes Raplamaa Sõnumid, 2021 juuli vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused. Informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati 10.11.2021 ajalehes Raplamaa Sõnumid, 2021 novembri vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Põllumajandus- ja Toiduamet 21.01.2022 kirjaga nr 6.2-1/523-1, Kaitseministeerium 28.01.2022 kirjaga nr 12-1/22/134, Muinsuskaitseamet 22.02.2022 kirjaga nr 1.1-7/2672-13, Terviseamet 25.01.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/516-2, Keskkonnaamet 04.02.2022 kirjaga nr 6-5/21/15888-11, Maa-amet 01.04.2022 kirjaga nr 6-3/21/15956-8, Keskkonnaministeerium 25.02.2022 kirjaga nr 7- 15/20/582-17, Maaeluministeerium 26.01.2022 kirjaga nr 4.1-5/322-8, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 23.02.2022 kirjaga nr 1.10-17/2022/278-2, Põllumajandus- ja Toiduamet 21.01.2022 kirjaga nr 6.2-1/523-1, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 20.01.2022 kirjaga nr 16-6/18-3435-004, Päästeamet 09.12.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3555-4. Kohalik omavalitsus on nende valitsusasutustega teinud koostööd ning arvestanud nende 2 poolt seatud tingimustega. Kooskõlastamise taotlusele jätsid vastamata Transpordiamet, Märjamaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Põhja Pärnumaa Vallavalitsus. Mitte vastanuid võib lugeda PlanS § 85 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande vaikimisi kooskõlastanuteks. Üldplaneering võeti vastu Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.06.‒25.07.2022. Materjalidega sai tutvuda Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati ajalehes Raplamaa Sõnumid 01.06.2022, mai 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati kirjalikult 31.05.2022. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati 29 arvamuskirja. Kehtna Vallavalitsus 22.08.2022 vastas arvamusi esitanud isikutele kirjalikult ja teavitas ka avalike arutelude toimumisest. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 05.09.2022 Järvakandi kultuurimajas, 06.09.2022 Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas. Kehtna arutelul oli võimalik osaleda ka veebikeskkonnas. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid 17.08.2022, augustikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid 28.09.2022, vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse Keskkonnaametile esitas Kehtna Vallavalitsus 22.06.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-129. Keskkonnaamet 17.11.2022 kirjaga nr 7- 13/22/12592-9 andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks: 1) Räägu järve, Rõue jõe ja maaparandussüsteemi eesvoolu Rõue jõe kaldal Nadalama külas Räägu puhkeala katastriüksusel 10 meetrini veekogu piirist puhkekompleksi rajatiste rajamiseks tingimusel, et hoone ehitatakse veepiirist 25 meetri kaugusele; 2) Vihakuoja oja paremal kaldal vahemikus katastriüksuse Kooli tn T3 läänepiirist kuni katastriüksuse Pargi tn 4 idapiirini elamute kavandamiseks 10 meetrini veekogu piirist. Samas kirjas Keskkonnaamet keeldus ehituskeeluvööndi vähendamistest Vihakuoja oja paremal kaldal vahemikus katastriüksuse Rahu tn 38 läänepiirist kuni katastriüksuse Kooli tn 3 läänepiirini ja oja vasakul kaldal Pargi tn 6 katastriüksusel. Heakskiidu andja tuvastas, et üldplaneeringut on korrigeeritud ja ehituskeeluvööndi laius on viidud vastavusse Keskkonnaameti nõuetega. Seoses 2022. aasta lõpus valminud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga ilmnesid uued asjaolud, millega tuleb planeeringulahenduses tuuleparkide kavandamise puhul arvestada. Sellest lähtuvalt esitas Kehtna Vallavalitsus 28.02.2023 nr 7-6/2020/220-1865 seisukoha saamiseks Keskkonnaametile täiendatud Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH aruande. Oma seisukohad Kehtna Vallavalitsusele esitas Keskkonnaamet 21.03.2023 vastuskirjas nr 6-5/22/11056-8. Tulenevalt Keskkonnaameti seisukohast loobus vallavalitsus tuuleenergia arendusala T6 kavandamisest. Samuti on üldplaneeringut korrigeeritud ja ala T5 määratud tuuleenergeetika 5 https://atp.amphora.ee/kehtnavv/index.aspx?itm=321769 3 uuringualaks, kuna üldplaneeringu tasandil puudub põhimõtteline veendumus, et T5 alale saab rajada tuuleparki. Tuuleenergeetika uuringualal tuleb tuulepargi kui ORME asukohavalikuks koostada eriplaneering või läbi viia muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess (mh ornitoloogiline uuring). Vastav täiendus on lisatud üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.18.1.1. Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) on tuulealade muudatustest teavitatud 12.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-188. T6 ala Kehtna valla üldplaneeringust väljajätmisest on teavitatud avaliku väljapaneku jooksul arvamuse esitanud M. Lega, Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal OÜ-d ja R. Kobinit 12.04.2023 kirjadega nr 7-6/2020/220-189 ja 7- 6/2020/220-190. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Kehtna valda hõlmavad järgmised kehtivad maakonnaplaneeringud:  Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi ka maakonnaplaneering, kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80);  Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi Rail Balticu planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43). Maakonnaplaneeringuga on määratud Järvakandi alev piirkondlikuks ja Kehtna alevik kohalikuks keskuseks. Üldplaneeringus on rõhutatud Kehtna alevikku kui valla haldus- ja hariduskeskust, kus toimivad nii tööstus- kui põllumajandusettevõtted, aleviku arengusuunaks on avalike ja erateenuste pakkumine ning edasiarendamine. Järvakandi alevi arengusuunaks on tugevnemine tööstus- ja logistikakeskusena Rail Balticu trassil, mille tuumaks on Järvakandi ajalooline klaasitööstus. Kaerepere, Keava, Lelle ja Eidapere alevikud on maakonnaplaneeringu järgselt lähikeskusteks, mille roll on eelkõige pakkuda kodulähedasi teenuseid ja töökohti. Ingliste ja Lokuta on paikkondlikeks keskusteks (maakonnaplaneeringus nimetatud kandikeskustena), mis on era- ja kogukonnainitsiatiivil põhineva tegevuse ja ettevõtluse arendamise kohaks vastavalt kogukonna võimekusele. Tiheasustusalad on määratud Järvakandi alevis ning Kehtna, Kaerepere, Keava, Lelle ja Eidapere alevikes. Kompaktse hoonestusega aladeks on määratud juba väljakujunenud kompaktse hoonestusega külasüdamed Ingliste ja Lokuta külas, kus on eesmärgiks kujunenud kompaktsust hoida. Üldplaneeringus on määratud maakasutuse juhtotstarbed selliselt, et keskustes saab välja arendada vajalikud teenused. Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi. Seatud on üldised tingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks. Täpsustatud on rohelise võrgustiku piire ja kasutamistingimusi, lähtudes üldplaneeringu täpsusastmest ja olemasolevast maakasutusest. Rohelise võrgustiku tugialad moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagavad tugialasid ühendavad rohelised koridorid, mis paiknevad nii metsastel aladel kui kultuurmaastikul. Seatud on väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused. Täpsustatud on maakonnaplaneeringust tulenevat kaardikihti. Väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja jäetud kehtestatud detailplaneeringute alad; olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbega alad, mis ei ole põllumajandusmaad; tiheasustusalad ja kompaktse hoonestusega alad, õuemaad ja metsamaad. 4 Maakonnaplaneeringu elluviimiseks ettenähtud üldised tingimused ja põhimõtted on kajastatud ja täpsustatud üldplaneeringuga määratavates maakasutus- ja ehitustingimustes. Rail Balticu planeeringuga on üldplaneeringus arvestatud. Planeeringuga nähakse ette perspektiivne tööstusraudtee haru Rail Balticu trassilt Järvakandi tootmisalal. Joonistele „Maakasutusplaan“ on kantud Kehtna valda läbiv Rail Balticu trassikoridor (maakonnaplaneeringus määratud laiusega 350 m) koos perspektiivsete eritasandiliste ristmikega. Loomade liikumiseks on ette nähtud ökoduktid. Näidatud on kohalike reisirongide peatus Järvakandis. Rail Balticu planeeringut on käsitletud seletuskirja peatükis 6.4.5 „Raudtee“. Rahandusministeeriumi hinnangul on maakonnaplaneeringu täpsustamine üldplaneeringuga eeltoodud teemade osas asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud. Üldplaneering ei sisalda kummagi maakonnaplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Üldplaneeringus on arvestatud kehtivate maakonnaplaneeringutega ning on tagatud nende elluviimine Kehtna valla territooriumil. 3. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste kohta Üldplaneeringu avalikul väljapanekul (15.06.2022‒25.07.2022) esitati kirjalikke arvamusi üldplaneeringu lahenduse kohta. Kehtna Vallavalitsus vastas arvamuste esitajatele ning korraldas avaliku arutelud: Järvakandi kultuurimajas 05.09.2022, Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas 06.09.2022. Avalike arutelude tulemusena ei jõudnud kohalik omavalitsus kokkuleppele arvamusi esitanud isikutega kõikide arvamuste osas. Osaliselt või täielikult jäid kohalikus omavalitsuses arvestamata Sunly AS, Evecon OÜ, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, RMK, A. Ildi, E. Arakase, T. Sepa, C.-M. Järvela, I. Lambingu, A. Mutli, M. Jaansoni, K. Ahlberi, K. Jõesoo, A. Leinbergi, I. Reino, Maarja Lega, MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsi lepinguline esindaja Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Indrek Kuke, Ragnar Kobini avalikul väljapanekul esitatud arvamused. Vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 viis Rahandusministeerium läbi üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamised. Arvamuste suure arvu tõttu toimusid ärakuulamised teemade kaupa gruppides. Rapla riigimajas viidi läbi neli ärakuulamist: 07.12.2022 kell 10.00, 13.00 ja 15.30 ning 11.01.2022 kell 11.00. Neil jõudsid arvamuste esitajad ja Kehtna vallavalitsuse esindaja kokkuleppele osaliselt esitatud arvamuste osas. Hiljem teatasid Sunly AS (21.12.2022), Evecon OÜ (24.11.2022) ja RMK (16.01.2023) kirjalikult, et nõustuvad kohaliku omavalitsuse vastustega üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele antud vastustega ja korrigeeritud planeeringulahendusega. Rahandusministeeriumis ärakuulamiste tulemusena teatasid Keskkonnaamet (9.02.2023) ja Keskkonnaministeerium (23.01.2023), et on nõus avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohaselt täiendatud ja täpsustatud üldplaneeringuga. Rapla Vallavalitsus esitas 14.04.2023 Rahandusministeeriumile vastavalt ärakuulamistel kokkulepitud täienduste ja täpsustuste kohaselt korrigeeritud üldplaneeringu seletuskirja ja 5 joonised. Heakskiidu andja kontrollis ning tuvastas, et kokkulepitud täiendused ja täpsustused on viidud üldplaneeringusse. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 andis Rahandusministeerium seisukoha Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud ja ärakuulamise tulemusena kokkuleppeta jäänud arvamuste kohta A. Ildile 08.05.2023 kirjaga nr 15-3/2763-3; E. Arakasele 08.05.2023 kirjaga nr 15-3/2763-4; T. Sepale 08.05.2023 kirjaga nr 15-3/2763- 2; C.-M. Järvelale, I. Lambingule, A. Mutlile, M. Jaansonile, K. Ahlberile, K. Jõesoole, A. Leinbergile ja I. Reinole 08.05.2023 kirjaga nr 15-3/2763-5. M. Legale, R. Kobinile (MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsile) ja advokaadibüroole PricewaterhouseCoopers Legal OÜ 17.05.2023 kirjaga nr 15-3/2763-6. 4. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud PlanS-is sätestatud üldplaneeringu asjakohased ülesanded. Järgitud on PlanS-is toodud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks, teabe piisavuseks ning otstarbekaks, mõistlikuks ja säästlikuks maakasutuseks. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arendamiseks. KSH-s on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja töötatud mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Üldplaneeringu koostamisel on KSH tulemustega arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega olulist keskkonnamõju ega piiriülest keskkonnamõju ei kaasne. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud kooskõlas PlanS-s sätestatud menetluse nõuetega. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seeläbi on arvamusi esitanud isikud olnud üldplaneeringu koostamisse kaasatud, mis on kooskõlas avalikkus kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Arvestades eeltoodut on Kehtna valla üldplaneering kooskõlas PlanS-is sätestatud planeeringu sisule ja menetlusele esitatud nõuetega. 5. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas on kohaliku elu küsimuseks ruumiline planeerimine (KOKS § 6 lg 1). 6 Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Kehtna valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi. Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91 lg 1). Seega antud juhul otsustab Kehtna Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks6. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus7. Palun kohalikul omavalitsusel Kehtna valla üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel esitada täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses. Võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2, annan heakskiidu Kehtna valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. 6 RKHKo 3-3-1-39-07 7 RKHKo 3-3-1-37-04 7 Tulenevalt PlanS § 91 lõikest 31 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhin tähelepanu, et regionaalministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisaadressaadid: T. Sepp A. Ild OÜ Kehtna Manor MTÜ Raikküla Mõis C-M. Järvela M. Jaanson K. Ahlberg A. Mutli Ingliste Arendusselts TECHNOSOL OÜ M. Lega MTÜ Nõlva Metsaküla Selts Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Raine Viitas 5885 1458 [email protected] 8