„„Sidus ühiskond“ 2022. aasta tulemusaruanne“ kinnitamine

SIDUS ÜHISKOND 2022. AASTA TULEMUSARUANNE Sisukord SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 7 PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2022–2025“ 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 9 Olukorra analüüs 9 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 11 KOKKUVÕTE 14 TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 16 Tegevuskava mõõdikud ja eelarve täitmine 17 Olukorra analüüs 17 Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2022. aastal 18 KOKKUVÕTE 19 PROGRAMM „TUGEV KODANIKUÜHISKOND“ 21 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 22 Olukorra analüüs 22 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 24 KOKKUVÕTE 28 PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 30 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 31 Olukorra analüüs 31 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 24 KOKKUVÕTE 34 PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 36 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 36 Olukorra analüüs ning programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 37 2 Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. sidus ühiskond Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul Valdkonna arengukava määral toetatud. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- Tulemusvaldkonna eesmärk sest ja selleks koostatud programmide eelarve Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. täitmisest. Programmid* ja nende eesmärgid Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022– arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi 2025“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt Valitsus 18. novembril 2021. Selleks, et edendada sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed „Sidusa Eesti arengukava 2030“ teemasid, oli osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad varem mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigi- „Lõimuv Eesti 2020”. Uussisserändajate kohane- le Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed mise valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja suunati aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava- heaoluks. ga 2015–2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Kogukondlik Eesti“: tugev kodanikuühiskond. „Kodanikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli „Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste elusünd- varem „Rahvuskaaslaste programm aastateks mustega seonduvad toimingud on mugavad, 2014–2020“. lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automati- seeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning „Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti teemade ühisosa ning sellega aidatakse elanike lihtsal asjaajamisel. saavutada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja stratee- gilisi sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist „Erakondade rahastamine“: Riigikogus esindatud hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, erakonnad on tegutsemisvõimekad. koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi *„Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inime- ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja sekeskne riik“. väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti 1 Selguse huvides on tulemusaruandes antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Tugeva või keskmise tugevusega Eesti integratsiooni 78% - - - ≥ 79% ≥ 90% riigiidentiteedi kandjate monitooring (EIM) osakaal, eestlased Tugeva või keskmise tugevusega 85% - - - ≥ 86% ≥ 90% EIM riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused Eesti väliskogu- Välismaal elavate kondade ja tagasi- eestlaste ühtekuuluvus- - 84% - ≥ 84% ≥ 85% ≥ 90% pöördumisega tunne Eestiga seonduv uuring Rahandus- Rahulolu elanike ministeeriumi kaasamisega kohalikus 38% - - > 38% > 38% ≥ 50% tellitud rahulolu- omavalitsuses uuring Rahvastikuregistri Recommy, e-teenuste rahulolu 70 74 75 > 72 > 72 > 72 rahvastikuregister soovitusindeks Valdkonna eelarve täitmine3 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 7072 18 482 11 194 Investeeringud 0 0 0 (Kultuuriministeerium) Kulud (Siseministeerium) 14 549 18 627 15 538 Investeeringud 2 390 2 934 1 088 (Siseministeerium) 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on info tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 4 Olukorra lühianalüüs Lõimumine Eesti kultuuriruumi Lõimumise valdkonna eesmärke ja tegevusi on tugevalt mõjutanud ka Venemaa propaganda- Venemaa Ukraina-vastase sõja ja sellele järgnenud kanalite keelustamine ning sellele järgnenud sündmuste tõttu tõusis 2022. aastal sotsiaal- venekeelse erameedia ja ka Eesti Rahvusring- majandusliku ja ühiskondlik-poliitilise lõimumise häälingu (ERR) vene- ja ingliskeelse sisu loome kõrval märksa jõulisemalt fookusesse lõimumine toetamine. 2022. aastal eraldas Vabariigi Valitsus eesti kultuuri- ja inforuumi. Muutunud olukorras 1,3 miljonit ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite tuli vaadata üle pakutavad teenused ja nende tugevdamiseks ning 1,4 miljonit venekeelsete era- kättesaadavus, kujundada teenused vajadusel kanalite toimetuste tugevdamiseks.4 2023. aastal ümber ning prioriseerida sihtrühmi. Sõjapõgeni- viime läbi järjekorras üheksanda Eesti integrat- kele mõeldes seadsime esikohale teenused, mis siooni monitooringu. Selle tulemusena saame aitavad inimestel kohaneda ja osaleda aktiivselt muu hulgas ka täpse ülevaate meediatarbimise meie keele- ja kultuuriruumis ning mis soodus- muutustest, mis on toimunud pärast Venemaa tavad eesti keele aktiivset kasutamist. Selleks, et propagandakanalite sulgemist ja Eesti venekeelse toetada Ukraina sõjapõgenike iseseisvat toime- meedia võimestamist. Täna teame läbi mitmete tulekut, hakkas Kultuuriministeerium 2022. aastal avaliku arvamuse seireuuringute, et eestlaste pakkuma Ukraina sõjapõgenikele, kellel on ajutise jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed kaitse staatus, neile suunatud kohanemisprog- telekanalid, muust rahvusest elanike jaoks aga rammi ühepäevast koolitusmoodulit ja A1-tasemel Eesti uudiseportaalid nii vene kui ka eesti keeles. eesti keele õpet. Koolituse sai läbida nii vene kui ka ETV+ on oluline infoallikas 31%-le muust rahvusest ukraina keeles ning nii kontaktõppes kui ka veebis. elanikele ja 2% eestlastele. Venemaa kanalid on Koolitust hakati pakkuma 2022. aasta juuni lõpus aga jätkuvalt olulised 10%-le muust rahvusest ja aasta lõpuks oli selle läbinud ligi 13 000 ajutise elanikele. kaitse saajat. A1-taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Enne, kui koolitustega alustati, korraldati sõja- Eestiga püsib kõrge põgenikele Eestis toimetulekut toetavaid teavitus- tegevusi erinevate koostööpartneritega. Statistikaameti värskete andmete kohaselt elab väljaspool Eestit üle 191 000 eestlase ehk 17% Lisaks ajutise kaitse saajatele pakuti kohanemis- eestlaste koguarvust. Üleilmse eestluse tegevus- programmi koolitusi edasi ka teistele sihtrühma- kavaga tagatakse, et välismaal elavate eestlaste dele: tavarändes Eestisse saabunud uussisse- ühtekuuluvustunne Eestiga püsib kõrge ja et nad rändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. on huvitatud mitmekülgsest osalemisest Eesti Rahvusvahelise kaitse saajate, st pagulasstaatuse ühiskonnaelus. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane või täiendava kaitse staatusega isikute arv kasvas tegevus välismaal elavate eestlastega, et sidemed 2022. aastal. Nendele suunatud neljapäevase oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur kohanemisprogrammi koolituse läbis 366 inimest. jõuaksid võimalikult paljude eestlaste, Eesti juurte- 2022. aastal lõpetas keeleõppe ligikaudu 1200 ga inimeste ja Eesti sõpradeni. Sidemete hoidmisel tavarändajat. Selle kasvu taga on samuti Ukraina ja edendamisel on tähtsal kohal suhtlus ja teabe- sõjapõgenikud, kes ei kvalifitseerunud ajutise vahetus. Seetõttu on märkimisväärne, et valdkond- kaitse staatusele. liku veebivärava Global Estonian arendustegevus Võrdluseks: 2021. aastal osales kõikidel on olnud süsteemne ja regulaarne ning tehtud kohanemisprogrammi koolitustel 2260 inimest, sh koostöös partneritega. keeleõppe lõpetas 905, seega kasvas kohanemis- Kuna juba mitu viimast aastat on pöördunud programmis osalejate arv aastaga 7-kordselt. Eestisse tagasi enam eestlasi, kui siit lahkunud, vajab märkimisväärne hulk inimesi tugiteenuseid 4 ERRile ja erameediale eraldatud summad on kultuuriprogrammi eelarves. 5 Eestis (taas)kohanemisel. Oluline on pöörata tähe- Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha lepanu laste ja noorte toetamisele Eestis kohane- olulisem misel. 2022. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh- Oluline on teadvustada Eesti väliskogukondi laie- tud päringute arv üle 9 miljoni päringu võrra. Kokku malt kui Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- tehti 177 miljonit päringut. Suurema päringute võime võimalikke tugevdajaid. Lisaks klassikalise- arvuga kaasnevad ootused muudele toetavatele le majanduslikule rahasiirdele või investeeringute- tegevustele, mis on vajalikud näiteks andmetele le saavad eestlased arendada välismaal Eesti elu juurdepääsu otsuste tegemiseks ja andmete väl- ka muudel viisidel, näiteks läbi ideede, hea praktika jastamiseks. Rahulolu rahvastikuregistri e-teenus- ja oskuste jagamise ning sotsiaalse kapitali, nagu tega oli 2022. aastal jätkuvalt hea – 75%. Inimeste võrgustikud ja tutvused, sh Eesti tutvustamine. tagasisidet arvesse võttes parandati e-teenuseid, Kogukondade võimekus ja kohalike omavalit- et muuta need paremini kasutatavaks. suste oskused nendega koostööd teha on Oluline uuendus e-teenuste inimesele mugava- paranenud maks muutmisel oli 2022. aastal lisandunud Kogukondade võimekus ja kohalike omavalitsuste võimalus esitada abiellumisavaldus elektroonili- oskused nendega koostööd teha on paranenud. selt – inimesed kasutavad seda võimalust juba Kogukondade võimestamiseks tehti mitmeid tege- rohkem kui pooltel juhtudel. Enne seda sai vusi. Näiteks alustati uuendatud maakondliku abiellumisavaldust esitada vaid isiklikult ametniku juures kohapeal. Nüüd on see võimalik portaalis nõustamisteenusega ning kümme kohaliku oma- rahvastikuregister.ee. Elektroonilise abiellumis- valitsuse ja kogukondade meeskonda osalesid kogukondade arenguprogrammis. Samuti valmis avalduse esitamine on üks riigi arendatavatest kogukondadega koosloomemudel, mida on igal sündmuspõhistest teenustest, mille eesmärk on kohalikul omavalitsusel võimalik oma piirkonnas muuta avalikud teenused kodanikule võimalikult rakendada. lihtsaks ja mugavaks. Eesti vabaühendustel ja elanikel on oluline roll Oluline mõju oli 2022. aastal Soomega sõlmitud Ukrainas toimuva sõja mõjudega kohanemisel, sh rahvastikuregistri andmete vahetamise kokku- põgenike abistamisel. Selle paremaks korralda- leppel. Paljud toetused ja elutähtsad teenused on miseks ning riigiasutuste ja vabaühenduste koos- seotud inimese alalise elukohaga. Andmevahetus töö edendamiseks alustas Siseministeerium taas aitab tagada teises riigis elavatele inimestele teenuste kättesaadavuse ja parandada rahvastiku- kodanikuühiskonna kriisivõrgustikuga. registri andmete kvaliteeti. Aasta-aastalt on Eesti elanikud osalenud enam heategevuses. 2022. aastal kasvasid annetused Rahvastikuregistri tähtsus tuli teravalt esile oluliselt eelkõige põgenike ja Ukraina abista- Ukraina sõjapõgenike saabudes, mil oli vaja anda miseks. Viimasele aitas mõnevõrra kaasa tulu- põgenikele rohkesti isikukoode, registreerida elu- maksuseaduse muudatus, mis võimaldab jurii- kohti ja kanda perekonnasündmuste andmeid dilistel isikutel annetada Ukraina abistamiseks rahvastikuregistrisse – need andmed on aluseks täiesti maksuvabalt. teenuste osutamisel ja seega sõjapõgenikega seo- tud väljakutsetega tegelemise oluliseks eelduseks. 6 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2022. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta. 7  Foto: INSA PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022–2025“ PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022–2025“ Peavastutaja: Kultuuriministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuri- 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika taustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonna- kujundamine elus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist 2. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühte- rakendamine kuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks 2022. aasta olulisimad edusammud toimetulekuks ja heaoluks. • Ajutise kaitse saajate kohanemis- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja programmi koolitusmooduli läbis tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on 2022. aastal 13 100 ajutise kaitse hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on saajat ning A1-tasemel keeleõppe uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 riik“. ajutise kaitse saajat. Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- • Loodi toetusmeede Ukraina sõjapõgenikele programm 2022a–2025“ toetab sidusa ühiskonna nende keele- ja kultuuriruumiga sideme teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- säilitamiseks. gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada Eesti elanike teadlikkust erinevatest kultuuridest ja • Alustati sündmusteenuse „Eestis keeltest. kohanemine“ väljaarendamist. • Vabariigi Valitsus võttis teadmiseks sidususe plaani aastateks 2022–2023. • Võimestati vene -ja ingliskeelseid era- ja avalik-õiguslikke meediakanaleid. 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Tugeva riigiidentiteediga isikute Eesti osakaalu indeks teistest 39% - - - 40% integratsiooni rahvustest isikute hulgast monitooring (EIM) Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest 46% - - - 55% EIM rahvustest isikute hulgast eestlased 47% eestlased 48% Avatud hoiakuga inimeste osakaal teised rahvused - - - teised rahvused EIM sallivuse koondindeksi alusel 66% 70% Enesehinnanguline informeeritus eestlased 93% eestlased 95% Eestis toimuvast eestlaste ja teised rahvused - - - teised rahvused EIM teistest rahvustest elanike seas 87% 88% Aktiivse eesti keele oskusega aktiivse eesti aktiivse eesti keele inimeste osakaal teistest keele oskusega oskusega 50% rahvustest elanikest. Eesti keelt 41% - - - EIM eesti keelt mitteoskavate inimeste osakaal eesti keelt mitteoskajad 8% teistest rahvustest elanikest mitteoskajad 8% Kontaktide tihedus eestlaste ja eestlased 30% teiste rahvuste esindajate vahel teised rahvused - - - -6 EIM (osakaal, kellel on palju kontakte)5 39% Meetme mõõdikud Lõimumispoliitika on koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Kultuuri- jah jah jah jah jah Partnerministeeriumid panustavad ministeerium pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik Kaasajastatud õigusaktid ja antavad toetused vastavad Kultuuri- sihtrühma vajadustele ja loodud on jah jah jah jah jah ministeerium lõimumist toetav info- ja väärtusruum Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 7072 18 482 11 194 Investeeringud 0 0 0 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 9 322 10 000 5 000 1 872 0 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine 5 2020. aastal arvutati EIMis andmed ümber ja muudeti mõõdiku sõnastust järgmiselt: „Eestlaste ja teistest rahvustest elanikega tihedalt suhtlevate elanike osakaal (osakaal, kes suhtlevad iga päev või vähemalt 4 suhtlussfääris korda nädalas)“. 6 Mõõdikut programmiperioodil 2023–2026 enam ei kasutata, seepärast ei ole 2023. aasta sihttaset seatud. 9 Olukorra analüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rah- 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agres- vustest inimesi ja sisserände tulemusel võivad sioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuri- sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on line mitmekesisus veelgi kasvada. ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal on Ukrainast sõja eest põgenenutel Rahvastikuregistri kohaselt elab Eestis 1. jaanuari võimalik pöörduda turvaliselt ja püsivalt tagasi 2023. aasta seisuga 1 368 216 inimest, kellest oma päritoluriiki või -piirkonda. Eesti toetab 1 131 022 on Eesti kodanikud. Määratlemata koda- Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kondsusega inimesi, kelle elukoht on registreeritud kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama Eestis, oli 64 080 (4,7% elanikest). Teiste riikide saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. kodanikke, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 19. veebruari 2023. aasta andmetel on esitatud 173 114. Nendest on enim Venemaa kodanikke 43 485 Eesti ajutise kaitse taotlust. 3258 inimest (82 528) ja seejärel Ukraina kodanikke (43 921). on sellest hiljem loobunud, seega on neist 39 541-l 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis Eestis kehtiv ajutise kaitse staatus. 3160 Ukraina 211 rahvuse esindajaid. 69% elanikkonnast on kodanikule on antud pagulasstaatus või täiendav rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainla- kaitse. Ajutise kaitse pikendamise taotlusi on sed, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. esitatud 19. veebruari 2023. aasta seisuga 13 397. Eestis elab ka väike romade kogukond (676), Arvestades neid näitajaid, peame kultuuripoliitili- kellest ligi kolmandik (201) elab Valga maakonnas. selt tegelema nii täiesti uute teemadega kui ka 2022. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse täiendama või muutma varasemaid pikaajalisi 19 890 inimest, kellest 10 118 olid kolmandate plaane. Näiteks on sotsiaalmajandusliku ja ühis- riikide kodanikud ja 9772 Euroopa Liidu, Euroopa kondlik-poliitilise lõimumise kõrval tõusnud Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodani- märksa jõulisemalt fookusesse lõimumine eesti kud.7 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim kultuuri- ja inforuumi. Meie tegevusele aitab Soome ja Läti kodanikke. Kolmandatest riikidest kindlasti kaasa, et toetus sõjapõgenike vastu- saabujate seas on enim Ukraina ja Venemaa võtmisele on Eesti ühiskonnas jätkuvalt suur: kodanikke. 2022. aasta lõpu andmetel toetas Ukraina sõja- põgenike vastuvõtmist 73% Eesti elanikest. Eest- Kolmandatest riikidest sisserände peamised lastest vastajate seas on toetus Ukraina sõja- põhjused olid 2022. aastal töötamine (3913), põgenike vastuvõtmisele veelgi suurem – 82%. pereränne (3208) ja õppimine (632). Ettevõtluseks anti 89 tähtajalist elamisluba. 2022. aastal mitmekordistus riikliku kohanemis- programmi „Settle in Estonia“ töömaht. Selle Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, põhjus on kohanemisprogrammi pakkumine majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel ajutise kaitse saajatele. Kohanemisprogrammi toimunud olulised muutused ka Eesti rände- pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise protsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti elamisloa ja -õigusega välismaalastele ehk tava- jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme rändes Eestisse saabunud uussisserändajatele, viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Ala- rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse tes 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud saajatele. positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud Eestis elavaid rahvusrühmi eristavad endiselt ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumi- tugevasti hinnangud eri infoallikate olulisusele ja ne ja sisseränne. usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aastal läbi mitu avaliku arvamuse seireuuringut8, kus muu hulgas küsiti, 7 2022. aastal välismaalaste seaduse, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ning samal aastal registreeritud tähtajalise elamisõiguse saajate arv. Andmed ei sisalda ajutise kaitse saajaid ega püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu, kuna enamik selle saajatest ei ole uussisserändajad. 8 Avaliku arvamuse seireuuringud 2022; https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1. 10 millised infoallikad on Eesti elanikele kõige olulise- tööhõive madal (umbes 22%) ja toimetulek mad. Eestlastele kõige olulisemad kanalid on eesti- keeruline. Tõsistes toimetulekuraskustes inimene keelsed telekanalid: ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jne ei ole valmis osalema kodanikuühiskonnas ega (70%). Muust rahvusest elanike jaoks on kõige andma ühiskonda enda panust. Selleks, et toetada olulisemad nii vene- kui ka eestikeelsed Eesti roma laste haridusteed ja suurendada nende uudiseportaalid: err.ee, delfi.ee, postimees.ee osalust avalikes teenustes, on Kultuuriministee- (47%). ETV+ on oluline infoallikas 31%-le muust rium pakkunud 2020. aastast roma mentoritee- rahvusest elanikele ja 2% eestlastele. Venemaa nust Valga vallas, kus elab umbes kolmandik Eesti kanalid on jätkuvalt olulised 10%-le muust romadest. Teenuse koordinaator on Integratsiooni rahvusest elanikele ja 1% eestlastest. Sihtasutus. Roma kodanikuühiskonna tugevdami- seks ja sidusrühmade võimestamiseks on Kultuu- Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust riministeerium viinud alates 2018. aastast Euroopa Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal- Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast programmi toetusel ellu romade lõimumist toetava järsult maha. Statistikaameti 01.01.2023. aasta võrgustiku arendamise projekte. Need keskendu- andmetel omas kõrgharidust vaid 2,4% romadest, vad eelkõige roma noorte ja naiste aktiveerimisele kesk, keskeri- või kutseharidust 20,6%, põhihari- ja võimestamisele, aga ka koostöö edendamisele dust 37,8% ja algharidust 23,1%. Alghariduseta oli pedagoogide ja kohalike omavalitsustega, kes 9,7% romadest. 6,4% romade haridustase on töötavad roma lastega. teadmata. Madala haridustaseme tõttu on romade Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine9 Tegevuse raames planeeriti ja analüüsiti lõimu- Selleks, et tegeleda romade lõimumisega ja koordi- mis-, sh kohanemispoliitikat, korraldati koostööd neerida teavet, on Kultuuriministeeriumi juurde partneritega ning anti sisend valdkondliku poliitika loodud romade lõimumise nõukoda. Kultuuri- kujundamiseks lõimumise kontekstis ja koguti ministeerium on ka Euroopa Komisjoni riiklik roma selleks vajalikku infot. Peamiselt kujundati poliiti- kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu kat õigusaktide koostamise ja kooskõlastamise romade ja rändlejate eksperdikomitees. käigus. Valmistasime ette üheksandat Eesti integratsiooni „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks monitooringut, mille viime läbi 2023. aastal. Eesti moodustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta integratsiooni monitooring on olulisim uuring käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise lõimumise, sh kohanemise valdkonnas ning selle valdkonna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise põhjal kujundatakse valdkonna poliitikat ja hinna- mitmekesisuse asekantsler. takse tulemusi. Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele 2022. aastal planeeriti Euroopa Sotsiaalfond+, suunatud poliitika kujundamiseks tegime koos- Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti- tööd rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida- Šveitsi koostööprogrammi tegevusi ning Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. valmistati ette välisvahendite kasutamiseks vajalikke õigusakte. 9 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 11 Programmi tegevus 1.2. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine10 Tegevust viidi ellu seitsme teenuse kaudu. omavahelist suhtlust ning suurendasid eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. 1. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine Jätkus Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumise projekti ESTROM 3 elluviimine, et Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi võimestada romasid kodanikuühiskonnas osale- vähemusrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita miseks ning edendada lõimumise sidusrühmade, vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest romade, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tulenevaid kultuuriomavalitsuse eesmärke: rah- koostööd. 2022. aastal korraldati kuus koolitust, vusvähemuse kultuuri edendamist ja emakeelse viidi läbi roma genotsiidiohvrite mälestuspäeva õppe korraldamist. üritused ja toimus roma kultuuri festival ROMFEST 2. Rahvuskultuuride toetamine Tallinnas. Tegevustoetust sai kolmeks aastaks 17 rahvus- Toimusid kohtumised ingliskeelse kommunikat- vähemuste katusorganisatsiooni ja nende kaudu sioonivõrgustiku ja venekeelsete meediavälja- 258 kultuuriseltsi. Toetati 18 rahvusvähemuste annete toimetajatega. kultuuriseltsi projekti. 5. Keeleõppe- ja lõimumiskoolituste pakkumise Alustasime toetusmeetmega Ukraina sõjapõge- toetamine nikele nende keele- ja kultuuriruumiga sideme Jätkasime täiskasvanutele eesti keele õpet pakku- säilitamiseks. Toetuse eesmärk on tagada kuni vate õpetajate täiendkoolitustega, pöörasime suu- 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele remat tähelepanu mitteformaalsele keeleõppele Eestis võimalused hoida kogukondlike tegevuste eesti keele praktiseerimiseks ja investeerisime kaudu sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. täiendavate keeleõppevõimaluste pakkumiseks IT- Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina lahendustesse. noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. Integratsiooni Sihtasutus pakkus teistest rahvus- test elanikele tasuta suhtluskeele kursusi ja keele- Toetasime kultuurikoostööd hõimurahvastega, õpet toetavaid tegevusi. Eesti keele õppeks A1– hõimuliikumise arendamist nii Eestis kui ka C1-tasemel pakuti vähelõimunutele ja uussisse- soome-ugri riikide vahel ja Fenno-Ugria Asutuse rändajatele 2457 õppekohta keeleõppepartnerite tegevust. ja eesti keele majade peale kokku. 3. Nõustamis- ja infosüsteemi elluviimise Eesti keele majade õpetajad ja keeleõppepartnerid toetamine korraldasid üritusi, mis olid avatud kõikidele, kes 2022. aastal nõustati eesti keele majades umbes soovisid mitmekesistada keeleõppevõimalusi. 4000 inimest umbes 5000 korral. Kursustele Tallinna eesti keele majas toimus 2022. aastal soovijaid süvanõustati, mille käigus selgitati välja 178 avalikku üritust, kus osaleti kokku 2397 korral. nende keeleõppe eeldused, vajadused ja motivat- Narva eesti keele maja 182 üritusel oli 2022. aastal sioon ning leiti sobivaim õppevorm. osaluskordi 2996. 4. Koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste Integratsiooni Sihtasutuse partnerite kaudu pakku- toetamine sime keeleõpet 447 inimesele, kes soovisid saada Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud konkursi Eesti kodakondsust ja osata selleks vajalikul tulemusena sai toetust 13 spordi- ja kultuuri- B1-tasemel eesti keelt. Keeleõppe lõpetas 84 üritust, mis aitasid luua erineva kultuurilise tausta- inimest, kellest 75 said Eesti kodakondsuse. ga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustasid 10 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 12 Keelesõbra programmis osales 500 eesti keeles saabunud uussisserändajatele, ajutise kaitse suhelnud vestluspaari, kellest osa jäi omavahel saajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Tava- suhtlema ka pärast programmi lõppu. rändes Eestisse saabunud uussisserändajad osalesid kohanemisprogrammi koolitustel 2430 Osalesime keeleõppe veebikeskkonna „Keeleõpe korral. A1-taseme keeleõppe läbis 840 inimest ja Värav“ analüüsis, mille eesmärk on saada A2-taseme oma 370 inimest. Baasmooduli kooli- ülevaade, millisel viisil oleks kõige otstarbekam tuskordi oli 442, töömooduli omi 274 ja ettevõtlus- luua täiskasvanutele keskkond, mis toetaks eesti mooduli omi 230. Peremooduli koolituskordi oli keele kui riigikeele õpet, koondaks eri 174, õppimise mooduli omi 56 ja teaduse mooduli ministeeriumite haldusalas pakutavaid keeleõppe- omi 44. Koolitusgruppe oli 2022. aastal 169, kellest teenuseid, pakuks ligipääsu erapakkujate teenus- 102 läbisid koolituse kontaktõppes (3 Narvas, tele ja toetaks keeleõppijat eesti keele omandami- 20 Tartus ja 79 Tallinnas) ning 67 veebis. sel. Rahvusvahelise kaitse saajate ehk pagulasstaa- 6. Rahvuskaaslaste toetamine tuse või täiendava kaitse staatusega isikute arv Integratsiooni Sihtasutus jätkas toimiva nõusta- suurenes 2022. aastal mitmekordseks. Neile ette misteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku loomist, nähtud neljapäevase kohanemisprogrammi kooli- et soodustada tagasipöördumist. Tagasipöördu- tuse läbis 325 inimest ja keeleõppe lõpetas ligi- misinfot sai 640 inimest. Rahastuse sai 40 tagasi- kaudu 1500 inimest. pöördumistoetuse taotlust ja toetust 102 inimest. Selleks, et toetada Ukraina sõjapõgenike iseseis- Suunasime raha väliseesti noorte kultuuritegevus- vat toimetulekut, hakkas Kultuuriministeerium tesse. Rahvuskaaslaste koostöövõrgustike tekke 2022. aastal pakkuma Ukraina sõjapõgenikele, toetamiseks korraldasime koostöötegevusi ja kellel on ajutise kaitse staatus, neile suunatud suviseid õppelaagreid 13–18-aastastele väliseesti kohanemisprogrammi ühepäevast koolitusmoo- noortele. dulit ja A1-tasemel eesti keele õpet. Koolituse sai Aitasime kaasa rahvuskaaslaste koostöövõrgusti- läbida nii vene kui ka ukraina keeles ning nii ku Global Estonian veebiportaali kaudu. Portaali kontaktõppes kui ka veebis. Koolitust hakati pak- kasutajaskonda suurendasid mitmed uuendused: kuma 2022. aasta juuni lõpus ja aasta lõpuks oli portaali turundus ja ümberstruktureerimine, sh selle läbinud ligi 13 000 ajutise kaitse saajat. portaali tõlkimine vene keelde ning tihedam koos- A1-taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet töö väliseesti organisatsioonide ja noortega. alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Tellisime õppe- videoseeria, mis on mõeldud ajutise kaitse saaja- 7. Kohanemispoliitika rakendamine tele kohanemisprogrammi koolitusmooduli ise- Alustasime sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ seisvaks läbimiseks. väljaarendamist. Sündmusteenus hõlmab kuut 2022. aastal jätkasime 14 kohanemisteenuse osateenust. Täpsemalt on see infoteenus, mis edasiarendamise ja väljatöötamisega. Neist oluli- kirjeldab uussisserändajale kuue peamise kohane- semad olid 1) Politsei- ja Piirivalveameti välismaa- mist toetava osateenuse nüansse, nagu kuidas ja laste õigusnõustamise teenus; 2) elukohatoimin- miks teenusele registreeruda. Sellised teenused on gute teenus rahvastikuregistris; 3) perearsti kätte- elukoha registreerimine, perearsti nimistusse saadavuse arendamine (Terviseamet); 4) rände- registreerimine, kohanemisprogrammi, sh keele- statistika ülevaate koostamine; 5) uussisserända- õppesse, registreerimine, juhiloa vahetamine, jatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste peretoetuste taotlemine ja üldhariduskoolikoha kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine leidmine. (Tartu, Rakvere ja Tallinna Kesklinna valitsus); Jätkus sihtrühmade teavitamine lõimumis-, sh 6) kohanemis- ja lõimumisradade teenus (sünd- kohanemisteenustest. Viisime läbi ajutise kaitse musteenus); 7) rände- ja uussisserändajate koha- saajatele suunatud teavituskampaania. nemise kommunikatsiooni osutamine – proaktiiv- se sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud Jätkus andmevahetuslahenduse ja infoportaali kommunikatsiooni korraldamine rände ja uus- www.settleinestonia.ee arendus. sisserändajate kohanemise kohta; 8) pererändes Kohanemisprogrammi koolitusi pakuti 2022. aas- saabujatele tööturu- ja haridusvõimaluste tutvus- tal kolmele sihtrühmale: tavarändes Eestisse tamine koostöös Töötukassaga; 9) rahvusseltside, eelkõige Ukraina ja Valgevene kui suurimate sisse- 13 rändajate rühmade esindajate võimestamine, et 3. kõrgharidusasutuste toetamine kutsuja ko- suurendada rahvusseltside teadlikkust olemasole- hustuste teadvustamisel (seminariformaat); vatest teenustest. 4. valdkondlike nõustajate võimestamise ja info- 2022. aastal hakati arendama ka viit uut teenust: jagamise teenus (seminariformaat); 1. muukeelsete sotsiaalmeediagruppide oskuslik 5. kohanemismeetmete subjektide analüüs ja kasutamine avalikus sektoris (seminari- ülevaade, st võimalik sihtrühmade laienda- formaat); mine (ajutised viibijad ja teenustele juurde- pääs). Ajutise kaitse saajatele teenuste 2. erasektori toetamine kutsuja (ettevõtted, kes laiendamise analüüs ja rakendamine. välistöölisi Eestisse värbavad) kohustuste teadvustamisel (seminariformaat); KOKKUVÕTE 13 100 ajutise kaitse saajat läbis ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi. 2 430 korral osalesid tavarändega Eestisse saabunud uussisserändajad kohanemisprogrammi koolitustel. Keeleõppe ja kohanemise teemal Alustasime sündmusteenuse Eestis nõustati 9700 inimest. kohanemine väljaarendamist. Eesti keele õppeks A1-C1 Eesti keele majades A1-tasemel keelekursuse tasemel pakuti Tallinnas ja Narvas läbis 1116 ning vähelõimunutele ja korraldati 360 keeleõpet alustas 3024 uussisserändajatele 2457 üritust, kus osalusi ajutise kaitse saajat. õppekohta. kokku oli 5393. Tegevustoetust sai kolmeks 31% ETV+ on oluline infoallikas 31% muust aastaks 17 rahvusvähemuste rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. katusorganisatsiooni (ja nende kaudu 258 kultuuriseltsi), Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised toetati 18 rahvusvähemuste 10% muust rahvusest elanikele. kultuuriseltsi projekti Tagasipöördumisinfot said 640 inimest. Rahastuse on saanud 40 tagasipöördumistoetuse taotlust, toetust said 102 inimest 14 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Alustasime sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ väljaarendamist. Sündmusteenuse eesmärk on tõhustada asutustevahelist koostööd ning luua koosvõimelisi asutustevahelisi elu- või ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ja selleks vajalikke eeldusi, et pakkuda avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kulutõhusamalt. 2. Lähtudes vajadusest oluliselt parandada venekeelse elanikkonna informeeritust ja hõlmatust Eesti ühtsesse inforuumi, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal toetada sõltumatut erameediat venekeelse ajakirjandussisu loomisel ja levitamisel 1,4 miljoni euroga ning ERRi vene- ja ingliskeelseid kanaleid 1,3 miljoni euroga.11 Sellega loodi meediamajades uusi töökohti, suurendati ajakirjandussisu pakkumist ja toetati meediaväljaannete levikut. 3. Vabariigi Valitsus võttis teadmiseks sidususe plaani aastateks 2022–2023, mille eesmärk on Ukrainas toimuva sõja taustal tagada ühiskonna stabiilsus ja sidusus, võimalike konfliktide ennetus ning tugevad kogukondadevahelised suhted. 4. Pakkusime kohanemisprogrammi ajutise kaitse mooduli koolitust 13 100 ajutise kaitse saajale. A1- taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Tellisime õppevideoseeria, mis on mõeldud ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi koolitusmooduli iseseisvaks läbimiseks. 5. Alustasime toetusmeetmega Ukraina sõjapõgenikele nende keele- ja kultuuriruumiga sideme säilitami- seks. Toetuse eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida kogukondlike tegevuste kaudu sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2027 • Arendame sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis hõlmab kuut osateenust ja andmevahetuslahendust, sealhulgas uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee. • Jätkame kohanemisprogrammi pakkumisega. Avaldame Digiriigi Akadeemia õppeplatvormil ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi mooduli videokoolitused. • Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, loome rändekoordinaatorite võrgustiku. Suurendame kohalike omavalitsuste töötajate teadlikkust rände-, lõimumise, sh kohanemise valdkonnast ning tõstame KOVide võimekust lahendada sisserändega seotud probleemid. • Täiustame veebikeskkonda LINDA, mille abil saavad kohaliku omavalitsuse teenistujad ajakohase süstematiseeritud info sihtrühmale suunatud teenustest ja toetustest ning lõimumis-, sh kohanemis- teenuste teekonna kaardistamise võimalustest. • Jätkame keeleõppe ning keeleõpet toetavate tegevuste pakkumisega. Viime läbi analüüsi keeleõppe sihtrühmade prioriseerimiseks. • Riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumise kaudu tõstame teadlikkust Eesti riigist ja Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. • Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame vene- ja ingliskeelseid kanaleid, võimestame kohalikke meediakanaleid. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles. Käivitame meediahariduse programmi täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale. Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks. • Viime ellu Ida-Virumaa kultuuriprogrammi, mille eesmärk on suurendada Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust Eesti kultuuriruumiga kultuuri- ja spordiprogrammide elluviimise kaudu. 11 ERRile ja erameediale eraldatud summad on kultuuriprogrammi eelarves. 15  Foto: Välisministeeriumi fotokonkursi võitja, autor Märten Kuus TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 12 TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 13 Peavastutaja: Välisministeerium ja kasvatades nende panust ühiskonna aren- välisesindused13 gusse; Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv • toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti jäämine. ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti põhiliseks tegevussuunaks. positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. välismaal Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas. 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- (taas)kohanemise toetamine töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti 2022. aasta olulisimad edusammud majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- • Alustati rahvuskaaslastest noortele tundlik“. suunatud stipendiumiprogrammiga Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- erialase praktika tegemiseks Eestis. takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. • Arendati veebiväravat Global Sihid aastaks 2030 on järgmised: Estonian ja „Meediaruum 2022“ • välismaal elavad eestlased kannavad Eesti diasporaa väljaannetele ja identiteeti; teabevahendajatele. • Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti • Valmis uuring „Eesti väliskogukonnad: sõpradega tugevneb pakutavate teenuste identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, suunal“. 12 Eraldi programmi sel teemal ei ole, kuid selleks, et anda tulemusvaldkonnast „Sidus ühiskond“ terviklik ülevaade, on teemat tulemus- aruandes avatud. 13 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi eesmärgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 16 Tegevuskava mõõdikud14 Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas Tegevuskava mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Eesti väliskogukondade Välismaal elavate eestlaste - 84% - ≥ 85% ≥ 85% ja tagasipöördumisega ühtekuuluvustunne Eestiga seonduv uuring 2021 Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis- Eesti ühiskonna protsessiga integratsiooni - eestlased 90% - - ≥ 92% ≥ 92% monitooring (EIM) - teised rahvused 82% - - ≥ 85% ≥ 85% Välismaal elavad eestlased, Välismaal elavate kes on huvitatud osalemisest 76% - - ≥ 80% ≥ 80% eestlaste küsitlusuuring, Eesti ühiskonnaelus Välisministeerium 2020 Olukorra analüüs Statistikaameti värskete andmete kohaselt elab Eesti valimistel hääletamisel. Lastega peredest väljaspool Eestit üle 191 000 eestlase ehk 17% soovib suur osa eesti keelt, kultuuri ja kombeid eestlaste koguarvust. Üleilmse eestluse tegevus- oma lastele edasi kanda ning enamik soovib kavaga tagatakse, et välismaal elavate eestlaste säilitada ka oma Eesti kodakondsust.15 ühtekuuluvustunne Eestiga püsiks kõrge ja nad Sidemete hoidmisel ja edendamisel on tähtsal oleksid huvitatud mitmekülgsest osalemisest kohal suhtlus ning teabevahetus. Seetõttu on mär- Eesti ühiskonnaelus. Seetõttu on tähtis riigi sihi- kimisväärne, et valdkondliku veebivärava Global pärane tegevus välismaal elava eestlaskonnaga, et Estonian arendustegevus on olnud süsteemne ja sidemed oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel regulaarne ning toimunud koostöös partneritega. ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude eestlaste, Veebivärava kordumatute külastajate arv on kas- Eesti juurtega inimeste ja Eesti sõpradeni. vanud võrreldes 2022. aasta algusega 37%. Veebi- 2022. aastal valmis seni mahukaim ja laiaulatus- väravale lisandus 2022. aastal eesti- ja ingliskeelse likem Eesti diasporaa uuring. Uuringust ilmnes alalehe kõrval ka venekeelne alaleht. samuti, et Eesti väliskogukonnad – vaatamata Samuti on regulaarselt antud välja valdkondlikku oma suuresti püsivale elule väljaspool Eestit – ei uudiskirja eesti ja inglise keeles. Uudiskirja saajate ole Eestist kuidagi kauged, eemal ega võõrandu- arv on aastaga aktiivse kommunikatsioonitege- nud. Nad ei ole täiesti teistsugune või eraldiseisev vuse abiga kasvanud 169%. Uudiskirja avajate arv kogukond võrreldes Eestis elavate eestlastega, püsib stabiilselt suur: üle poolte väljasaadetava- vaid on vaimselt ja osati ka füüsiliselt Eestiga test uudiskirjanumbritest avatakse. tugevalt seotud. Enamik neist on oma eluga (uues) asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal Uuringust järeldus, et senisest enam tuleb soodus- ajal püsib ka nende ühtekuuluvustunne Eestiga tada väliskogukondade omavahelist ühendumist tugev. Nad suhestuvad Eestiga aktiivselt erineval ja kokkupuudet, st tõhustada väliskogukondade moel ja eri viisidel: alates läbikäimisest oma elu- kokkupuudet mitte ainult Eestiga, vaid ka nende kohariigi kohaliku eestlaskonna ja organisatsiooni- endi vahel, sh eri riikides, et ei tekiks mitte ainult dega tegevuste ja sotsiaalmeediavõrgustike kaudu piirkondlikud, vaid ka üleilmne eestlaste võrgustik. kuni Eesti füüsilise külastamiseni. Üle poole vasta- Seetõttu on ühine inforuum valdkonna arendami- jatest tähistavad Eestiga seotud pühasid ja sarna- sel jätkuvalt võtmekoht. Head vastukaja on saa- selt Eestis elavate eestlastega ollakse aktiivsed ka nud alates 2021. aastast regulaarselt kahel korral 14 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 15 Balti Uuringute Instituut 2022. Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal. 17 aastas toimuvad virtuaalfoorumid eestlastele üle varem Eestis elanud. See sihtrühm vajab tuge eesti maailma. keele õppel, sest vähene keeleoskus võib piirata nende võimalusi haridustee jätkamisel või üldse Juba mitu viimast aastat on Eestisse tagasi Eesti elu ja ühiskonnaga kohanemisel. Seega on pöördunud enam eestlasi, kui siit lahkunud. Kõige oluline toetada lapsi ja noori Eestis kohanemisel. rohkem naaseb inimesi Soomest, Venemaalt ja Ühendkuningriigist. See tähendab, et märkimis- Tähtis on teadvustada Eesti väliskogukondi laie- väärne hulk inimesi vajab tugiteenuseid Eestis malt kui Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- (taas)kohanemisel. Eesti integratsiooni monitoo- võime võimalikke tugevdajaid. Uuringule tuginedes ringu põhjal võib väita, et tugiteenuseid kasutanud võib väita, et lisaks klassikalisele majanduslikule inimeste hulgas oli rahulolu nendega suur, kuid rahasiirdele või investeeringutele saavad eestla- märkimisväärne osa ei teadnud tugiteenuste sed arendada välismaal Eesti elu ka muudel viisi- olemasolust. Seega on lisaks vajalike tugiteenuste del, näiteks läbi ideede, hea praktika ja oskuste pakkumisele ja arendamisele vaja panna rõhku ka jagamise ning sotsiaalse kapitali, nagu võrgusti- teavitusele. kud ja tutvused, sh Eesti tutvustamine. Eraldi rühmana võib käsitleda perekondadega tagasipöörduvaid lapsi ja noori, kes sageli ei ole Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2022. aastal Tegevuskava raames planeeriti üldiselt valdkonda koostöö Välisministeeriumi, Siseministeeriumi ja ja kujundati poliitikat, jätkus koostöö partneritega Kultuuriministeeriumi vahel ning „Üleilmse eestlu- ning käivitati mõningad uued algatused. „Sidusa se tegevuskava 2022–2025“ raames ülemaailmse Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jätkus eestluse koostöökomisjoniga16. Tegevuskava tegevussuund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal17 Jätkusid üleilmse eestluse valdkonna toetusprog- jatele korraldati õppeseminar „Meediaruum 2022“, rammid, näiteks omaalgatusprojektide ja kultuuri- millest sai osa 17 inimest. Eesti väliskogukondade seltside toetusprogramm ja diasporaa väljaannete väljaannete toimetustele mõeldud 2022. aasta toetusprogramm, mis kõik panustavad eesti keele, toetusprogrammist sai toetust kuus väljaannet. meele ja identiteedi hoidmisse ja edendamisse Oluline on esile tuua, et valmis seni valdkonna välismaal. Ühise inforuumi toetamiseks arendati mahukaim uuring „Eesti väliskogukonnad: partneritega süsteemselt veebiväravat Global identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“. Estonian. Veebivärava kordumatute külastajate Jätkutegevusena valmistati ette uuring „Noored arv on kasvanud võrreldes 2022. aasta algusega eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted 37%. Eesti väliskogukondadele suunatud oma- Eestiga ja tagasipöördumine“. algatusprojektide taotlusvooru raames sai toetust 25 projekti üle maailma. Valdkonna teabevahenda- 16 Lisainfot leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 17 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 18 Tegevuskava tegevussuund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine18 2022. aastal algas katseprogramm, kus Eesti sügisel – toimuvad virtuaalfoorumid eestlastele juurtega 21–35-aastased noored said taotleda üle maailma. Iga foorumiga kasvab vaatajate arv. stipendiumit erialase praktika läbimiseks Eestis. Oluline on ka see, et vaatajaid on foorumil igast Stipendiumiprogramm osutus väga populaarseks maailma nurgast: möödunud korral muu hulgas ja sai osalejatelt head tagasisidet. Erialase praktika Afganistanist, Jamaicalt, Taiwanist ja El Salvado- sooritas Eestis 16 noort. Populaarseks on osutu- rist. nud ka regulaarselt kaks korda aastas – kevadel ja Tegevuskava tegevussuund 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine19 Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või loomist, et soodustada tagasipöördumist. Tagasi- tagasi pöördunud palju eestlasi, kes varem elasid pöördumisinfot sai 640 inimest. Rahastuse sai välismaal. Integratsiooni Sihtasutus jätkas toimiva 40 tagasipöördumistoetuse taotlust ja toetust nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku 102 inimest. KOKKUVÕTE Üle 191 000 eestlase elab Statistikaameti värskete Peaaegu kõik välismaal andmete kohaselt väljaspool Eestit. See elavad inimesed tunnevad on 17% eestlaste koguarvust; nendest on Eestiga sidet ja hoiavad rahvastikuregistri andmetel (1.01.2023) kontakti (uuringule 123 613 Eesti kodanikku. vastanutest 98%). 2022. aastal käivitus pilootprogramm, kus Eesti juurtega noored (vanuses 25 projekti 21– eluaastat) said taotleda Üle maailma said toetust Eesti stipendiumit erialase praktika väliskogukondadele suunatud läbimiseks Eestis. Erialase praktika omaalgatuslike projektide sooritas Eestis 16 noort. taotlusvooru raames. Eesti väliskogukondade väljaannete toimetustele suunatud 2022. aasta Ligi 7000 toetusprogrammist said toetust 6 Eesti kodanikku pöördub igal väljaannet. aastal (tagasi) Eestisse elama. 18 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 19 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 19 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Alustati rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogrammiga erialase praktika tegemiseks Eestis. 2. Arendati veebiväravat Global Estonian ja „Meediaruum 2022“ diasporaa väljaannetele ja teabe- vahendajatele. 3. Valmis uuring „Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Hoolimata viimaste aastate edusammudest on jätkuvalt vaja ehitada ja tugevdada ühist inforuumi, et hoida paremini sidet ja suhelda süsteemsemalt eestlastega välismaal. Ühise inforuumi ja kiire info- vahetuse vajalikkus on eriti hästi esile tulnud kriisiolukordades: koroonapandeemias ja Venemaa sõjalise agressiooni valguses Ukraina vastu. Ühise inforuumi mõju ei saa alahinnata ka igapäevases suhtluses ja infovahetuses. • Senisest veelgi suurem tähelepanu ja lisategevused on vaja suunata eri vanuses Eesti juurtega laste ja noorte kaasamiseks välismaal, sest noori tuleb üldiselt pidada oluliseks kokkupuutepunktiks, mille kaudu säilitada tulevikus eesti kogukondade elujõulisus terves maailmas. Olulisel kohal on haldusaladevaheline koostöö olemasolevates tegevustes ja ka uute tegevuste väljatöötamisel, et tuua Eesti juurtega noored Eesti (kõrg)koolidesse või välismaale õppima läinud Eesti tudengid pärast õpinguid just Eesti tööturule. Oluline on tekitada lisavõimalusi Eesti päritolu lastele ja noortele Eestis eesti keele laagrites osalemiseks. • Tähtis on teavitada eestlasi välismaal rohkem Eesti e-teenustest, sest seni on olnud teadlikkus mugava- test ja kiiretest Eesti e-lahendustest välismaal madal. Koos Eesti välisesindustega anname ID-kaardi väljastamisel soovijatele tasuta ID-kaardilugeja ning tutvustame mitmekesiseid lahendusi, mida saab ka välismaal elades mugavalt ja kiirelt kasutada. 2023. aastal oli see oluline ka Riigikogu valimiste tõttu, sest suurel hulgal välismaal elavatel eestlastel oli samuti võimalus valimistel osaleda, mis omakorda aitab kaasa nende seotusele Eesti ühiskonnaeluga. • Ukrainas toimuva sõja mõjudes on vaja hoida Eesti head rahvusvahelist mainet: Eesti on turvaline, uuenduslik ja edumeelne riik. Eestlased välismaal on Eesti riigi mitteametlikud saadikud, kes aitavad kaasa Eesti hea kuvandi tutvustamisele. • Valdkond vajab lähiaastatel lisaressursse, et arendada edasi mitmeid edukalt alanud tegevusi, näiteks Eesti juurtega noorte Eestisse erialasele praktikale toomise või Eestis õppimise stipendium, sest mõlemal juhul ületab huvi noorte seas märkimisväärselt riigi praeguseid toetusvõimalusi. Lähiaastatel vajab lisa- tähelepanu ka üleilmse eestluse potentsiaali rakendamine äridiplomaatias. 20  Foto: Siseministeerium Foto: Siseministeerium PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ PROGRAMM „Tugev kodanikuühiskond“ Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest Programmi eesmärk: tugev kodanikuühiskond programmi tegevusest. Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade 2. Usuvabaduse tagamine ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna 2022. aasta olulisimad edusammud eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi • Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kaudu koordineeriti Ukraina kodanikualgatuse toetamise võimalused ja sõjapõgenikke aitavate toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning vabaühenduste ja riigiasutuste võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel koostööd. kaasa rääkida. • Eesti elanikud osalevad heategevuses „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad rohkem ja heategevuseks annetajaid on ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on tulnud juurde. hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on • Astuti mitmeid samme kogukonnakeskse uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne valitsemisviisi juurutamiseks, sh: riik“. Kümnes kohalikus omavalitsuses on Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse paranenud tänu arenguprogrammis kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- osalemisele oskused kogukondadega gu toetamisele, et aastaks 2030: koosloomeks ning valminud on mudel • osaleksid eri vanuses Eesti elanikud ühiskond- kohaliku omavalitsuse ja kogukondade likus elus ja kodanikuhariduses; koostööks. • oleksid kogukonnad võimekad ja hoolivad; Alustati uuendatud maakondliku kodaniku- • oleksid vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõt- ühiskonna nõustamise teenusega, mis ted oma eesmärkide saavutamisel võimekad keskendub kogukondade võimestamisele. ja jätkusuutlikud; Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, • oleks poliitikakujundamine läbipaistev ja kaa- arendati koostööd ning korraldati erinevaid sav; sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. • oleks usuvabadus kehtivas õiguskorras taga- tud. 21 Programmi mõõdikud20 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Vabatahtlikus tegevuses Vabatahtlikus tegevuses 49% - - ≥ 49% ≥ 49% osalemise määr osalemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti integratsiooni võimalust mõjutada 48% - - < 48% < 48% monitooring (EIM) ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) Ameerika Ühendriikide Eesti vabaühenduste 2,1 2,1 - ≤ 2,1 ≤ 2,1 arengukoostöö agentuur elujõulisuse indeks (USAID) Meetme mõõdikud Osakaal MTÜ-dest, kellel on Uuring „Kodaniku- rohkem kui kolm - - - 33% 33% algatuse institutsio- rahastamisallikat naliseerumine“ Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja Maksu- ja Tolliamet, 48,9 54,7 - 43 49 kuulujatele tehtud annetuste INF 9 kogusumma, mln € Palgaliste töötajatega MTÜ-de 9300 / 9760 / 9799 / Majandusaasta aruanded, 9800 / 25% 9800 / 25% arv ja osakaal 22,5% 23,2% 22,7% sh korteriühistud Osakaal Eesti elanikest, kes väljendavad postmaterialist- - - - Täpsustub European Values Survey likke väärtusi Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 3 814 5 793 4 824 Investeeringud 178 411 33 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 3 000 2 754 2 070 2 000 1 000 0 Usuvabaduse tagamine Kodanikuühiskonna arengu toetamine 20 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2022. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2023. aastal ning osa tulemusi möödunud aasta kohta selguvad 2023. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 22 Olukorra analüüs 1. jaanuari 2023. aasta andmetel on Eestis regist- oma valdkonnast nii positiivseid näiteid kui ka reeritud 24 126 MTÜ-d ja 827 sihtasutust. See on lahendamist vajavaid probleeme ja esitavad neid 789 MTÜ-d ja 8 sihtasutust enam kui 2021. aastal. võrgustikule, kus arutatakse võimalikke lahendusi. Olgugi et registreeritud vabaühenduste arv ei anna Tööd jätkasid 2021. aastal konkursiga valitud iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline kodanikuühiskonna valdkonna strateegilised part- jälgida registreerimise trendi. MTÜ-dest 91% nerid. Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud kasutab igapäevase töökeelena eesti keelt, 18% Arenduskeskused suurendavad elanike aktiivsust vene keelt ja 10% inglise keelt. Enamik MTÜ-sid ja teadlikkust ning toetavad vabaühenduste või- tegutseb kohalikul, st valla, küla, linna või linnaosa mekust, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor aitab tasandil. Kõige levinumad tegevusvaldkonnad on kaasa hoolivate ja võimekate kogukondade aren- vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja gule ning MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik kehakultuur ning kultuur ja kunst. aitab parandada sotsiaalsete ettevõtete võime- 2022. aasta möödus Eesti vabaühendustele hea- kust. Partnerlus kestab 2024. aasta lõpuni. tegevuse ja Ukrainas toimuva sõja mõjudega 2023. aasta alguses tähistas 15. tegutsemisaasta kohanemise sildi all. Eesti kodanikuühiskond täitumist kodanikuühiskonnas väärtustatud ja reageeris sõjale kiiresti ja asus esimestest päeva- hinnatud vabaühenduste võimekuse toetaja Siht- dest alates Ukraina heaks annetusi koguma. Kui asutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), 2021. aastal kogusid Eesti vabaühendused kokku mis on selle ajaga toetanud 2130 projekti kokku 54,7 miljonit eurot annetusi, siis ainuüksi kahe 19 miljoni euroga. Siseministeeriumi valitsemisala nädala jooksul alates sõja algusest olid viis suure- kõrval on kodanikuühiskonnale jätkuvalt oluline mat vabaühendust kogunud rohkem kui kaheksa positiivne mõju Norra, Islandi ja Liechtensteini miljonit eurot ehk 15% sellele eelnenud aasta rahastatud aktiivsete kodanike fondil 21, millest annetustest. toetatakse aastatel 2019–2023 Eesti kodaniku- Kodanikuühiskond suudab reageerida ühiskondli- ühiskonda 3,3 miljoni euroga. kele probleemidele kiiresti ja kohandada oma 2022. aastal astuti mitmeid jõulisi samme tegevusi. Selle kinnituseks nägime, kuidas vaba- kogukonnakeskse valitsemisviisi22 juurutamiseks, sh: ühendused ja organisatsioonid abistasid ja abista- vad tänaseni Ukrainat ja Eestisse saabunud 1. Uuendati maakondlikku kodanikuühiskonna Ukraina sõjapõgenikke ning kuidas Eesti inimesed nõustamisteenust: alates 2023. aasta algu- avasid oma kodud sõjapõgenike majutamiseks ja sest pakutakse lisaks proaktiivseid tegevusi varustasid neid hädavajalike esmatarbekaupade- kogukondade võimestamiseks. ga. Riigi positiivse meetmena võib ära märkida 2. 2022. aastal jõudis lõpuni kohaliku oma- tulumaksuseaduse muudatused, millega muudeti valitsuse ja kogukondade koosloome arengu- Ukraina aitamiseks tehtud annetused juriidilistele programm. See on esmakordne süsteemne isikutele täielikult maksuvabaks. lähenemine kohaliku tasandi koostöö eden- Selleks, et koordineerida abipakkumisi ja riiklikke damiseks ja kogukonnakeskse lähenemisviisi abivajadusi, taaskäivitas Siseministeerium kodani- juurutamiseks. Arenguprogrammis omandas kuühiskonna kriisivõrgustiku töö, mis keskendus kümme kohaliku omavalitsuse ja kogukonda- Ukraina sõjapõgenikega seotud vabatahtlike ja de meeskonda põhjalikud teadmised koos- kodanikuühiskonna kaasamisega seotud teema- loomest. Õpitut saavad nad rakendada oma dele. Võrgustikku kuulujad annavad regulaarseid piirkonnas kogukondade koostöö aren- ülevaateid oma tegevusvaldkonnast, koondavad damiseks. Programmi raames valmis ka 21 Active Citizens Fund (ACF). 22 Kogukonnakeskne valitsemisviis koostöömeetod, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse eestvedamisel selgitatakse välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus üheskoos elanikkonnaga piirkondliku kogukondlikkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukondade esindajate kaudu erinevates vormides nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotsessidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et oma elu- ja toimekeskkonna heaolu kujundada. 23  kogukondadega koosloome mudel, mida on 3. Kogukondade võimestamiseks jätkas KÜSK igal kohalikul omavalitsusel võimalik lihtsa kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursi- vaevaga oma piirkonnas rakendada. Mudeli ga, mille eesmärk on toetada motiveeritud levitamisega seotud tegevused jätkuvad 2023. ning kogukonna arendamiseks vajalike aastal. oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajaid. Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine23 Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed Heategevuseks annetamise edendamiseks koos- elanikud tas Siseministeerium analüüsi ja ettepanekud võimaluste kohta, mis motiveeriksid senisest Üks oluline suund on tegeleda eesti keelt mitte- enam nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid heategevu- kõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. seks annetama. Taaskord toimusid juba traditsioo- Selleks korraldati Varjupaiga-, Rände- ja Integrat- niks saanud üle-eestilised annetamistalgud, kus sioonifondi avalik taotlusvoor „Eestis elavate seekord osales 130 algatust ja heategevuseks kolmandate riikide kodanike kaasamine vaba- koguti ühe päeva jooksul üle 141 000 euro. tahtlikku tegevusse“, mille eesmärk on suurendada 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Eestis elavate kolmandate riikide kodanike osale- Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- mist vabatahtlikus tegevuses tööandjate, kohalike võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengus- omavalitsuste ja ülikoolide kaudu. Projekti raames se. 28. novembril 2022 toimus kodanikupäeva töötas Vabaühenduste Liit välja vahendusteenuse, pidulik tänuüritus, kus siseminister andis üle 14 mis viib vabatahtlike kaasamiseks omavahel kokku kodanikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele vabaühendused ning tööandjad, ülikoolid ja kodanikele. Sedalaadi tunnustussündmuste kohalikud omavalitsused. Lisaks pakuti arendus- korraldamine aitab toetada Eesti arengut, tegevusi vabaühendustele, kes soovivad kaasata ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagada eesti keelest erineva emakeelega vabatahtlikke, ja siseturvalisust. Kodanikupäeva paiku toimusid ka uuendati Vabatahtlike Värava infoportaali aadres- maakondlikud tunnustussündmused, mida sil www.vabatahtlikud.ee, mis on kättesaadav korraldavad maakondlikud arenduskeskused. kolmes keeles. 2022. aasta septembriks valmis Vabatahtlike tunnustuskonkurss, mis toimub infoportaali uuendus koos uute funktsioonide ja traditsiooniliselt vabatahtlike päeva puhul det- võimalustega, näiteks kasutajate loomine, vanade sembris, korraldati ja kodanikuühiskonna aasta kuulutuste haldamine ja vabatahtlike andmebaasi tegijaid tunnustati sel korral 20. jaanuaril 2023. loomine. Vabaühendustes tegutsevate eestvedajate väsimi- Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad se ja vähese järelkasvu probleemiga tegelemiseks kogukonnad korraldab Vabaühenduste Liit aktiivsete kodanike 2022. aastal jõudis lõpuni kohaliku omavalitsuse ja fondi toel vabaühenduste tulevikujuhtide arengu- kogukondade koosloome arenguprogramm, mis programmi, et valmistada ette tulevasi juhte, kes oli esmakordne süsteemne lähenemine kohaliku viiksid vabaühendused uuele tasemele. Arengu- tasandi koostöö edendamiseks ja kogukonna- programmi raames arendatakse osalejate juhti- keskse lähenemisviisi juurutamiseks. Arenguprog- misteadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, töötades nende rammis omandas koosloomest põhjalikud tead- motivatsiooni, valmisoleku ja julgusega võtta mised kümme kohaliku omavalitsuse ja kogu- suuremat vastutust vabaühenduste juhtimisel. kondade meeskonda, kes rakendavad õpitut oma Arenguprogrammis osales kaks lendu ehk kokku piirkonnas kogukondade koostöö arendamiseks. 26 tulevast juhti. Programmi raames valmis ka kogukondadega 23 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 24 koosloome mudel, mida on igal kohalikul oma- 1. kohaliku omavalitsuse võrgustiku algatamine valitsusel võimalik võtta lihtsa vaevaga üle ja oma ja juhtimine ning kogukondade kaasamise piirkonnas rakendada. Mudeli levitamisega seotud mudeli arendamine; tegevused jätkuvad 2023. aastal. 2. võrgustikupõhise piirkondliku koosloome- Arenguprogrammile lisaks jätkas KÜSK kogu- formaadi ehk heaolu nõukogu algatamine ja konna eestvedaja stipendiumi konkursiga, mille arendamine. eesmärk on toetada motiveeritud ning kogukonna MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor töö tule- arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja või- musena on 2022. aasta lõpuks vähemalt kümnes metega eestvedajaid. Konkursile esitas taotluse kohalikus omavalitsuses kaardistatud kogukon- 125 inimest. Stipendium on kuni 5000 eurot ja see nad ja käivitatud süsteemsed koostööformaadid antakse välja kuni 20 inimesele. kogukondade kaasamiseks kohaliku elu küsimus- Võimekate ja hoolivate kogukondade arengule tesse. aitab kaasa maakondlik kodanikuühiskonna nõus- tamisteenus. 2022. aastal valmisid analüüs ja ette- Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- panekud nõustamisteenuse täiendamiseks alates sed ja sotsiaalsed ettevõtted 2023. aastast. Edaspidi kasvab nõustamisteenuse Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ette- maht igas maakonnas, mis võimaldab konsultanti- võtete vallas on oluline roll KÜSKil. 2022. aastal del keskenduda süsteemse võrgustikupõhise kaa- toetati vabaühendusi sarnaselt varasematele aas- samise edendamisele ja kogukondade võimesta- tatele arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru ja misele. Nii tekib konsultantidel ja kohalikel oma- arenguhüppe taotlusvooru kaudu ning anti välja valitsusel ülevaade oma piirkonna kogukondadest, aasta vabaühenduse stipendium ja stipendiumid mis loob eeldused kogukondliku omaalgatuse soo- õpilastele ja juhendajatele koolinoorte konkursil dustamiseks ja kogukonnaliikmete suunamiseks „Koos suudame“. arenguks vajalike vahenditeni. NULA programm (inkubaator ja starditoetuste Koroonakriisi ajal tööd alustanud ja 2022. aastal konkurss) toimis jätkuvalt väga hästi. Heateo jätkanud kodanikuühiskonna kriisivõrgustik aitas Sihtasutus on NULA inkubaatori rakenduspartner samuti kogukondade rolli tugevdada. Kriisivõrgus- ja viib selle tegevusi ellu kuni 2023. aasta lõpuni. tik keskendus Ukraina sõjapõgenikega seotud NULA olulisusest ja nähtavusest ühiskonnas vabatahtlike ja kodanikuühiskonna kaasamisega annab märku 2021. aasta lõpus NULA inkubaatori seotud teemadele. Võrgustikku kuulujad annavad toetamiseks koostöölepingu sõlminud Luminor regulaarseid ülevaateid oma tegevusvaldkonnast, Bank AS, kes pikendas koostöölepingut aastaks koondavad oma valdkonnast nii positiivseid näiteid 2023. Luminor Bank AS pakub inkubaatoris kasuta- kui ka lahendamist vajavaid probleeme ja esitavad miseks mentoreid ja kuni 15 000 eurot NULA need kriisivõrgustikule, kus arutatakse võimalikke kommunikatsioonitegevusteks. lahendusi. Kriisivõrgustik kohtub kaks korda kuus vähemalt 2023. aasta juunini. Lisaks osaleb KÜSK koos Eesti partneritega rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on 2022. aastal korraldati neljandat korda koolinoorte 2023. aastal rajada sotsiaalse innovatsiooni konkurss „Koos suudame“, mida viiakse ellu koos- kompetentsikeskus Eestis. KÜSKi sihtrühm ehk töös MTÜ-ga Proovikivi. Konkursi eesmärk on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted, aga ka innustada noori tegema koostööd eakaaslastega, era- ja avalik sektor laiemalt aitavad sotsiaalset et panna end üheskoos proovile ning mõelda oma innovatsiooni puudutavat teavet laialdaselt levita- kogukonna – näiteks kooli või kodukoha – või kogu da ja saavad seda kasutada oma ettevõtmistes. ühiskonna probleemidele ja sellele, kuidas ühes- 2022. aastal hakati koostama sotsiaalse innovat- koos kogukonnaliikmetega neid probleeme koda- siooni visioonidokumenti ja 2023. aasta alguses nikualgatusega lahendada. Konkursi tulemused toimuvad avalikud arutelud, kuhu kaasatakse selguvad mais 2023. sidusrühmi mitmelt poolt Eestist. Siseministeeriumi strateegiline partner MTÜ Jätkus hea koostöö maakondlike arenduskeskuste Sotsiaalse Innovatsiooni Labor keskendus 2022. võrgustikuga ja vabaühenduste konsultantidega, aastal kahele peamisele tegevusele ja tegi et suurendada vabaühenduste mõju Eesti eri piir- sealjuures aasta jooksul koostööd umbes 30 koha- kondades. 2022. aasta jooksul nõustasid konsul- liku omavalitsusega järgmises: 25 tandid kokku 1654 korral, millele lisandus ligi 3. koostati tegevusvõimekuse indeksi ja ala- 24 065 külastust mtyabi.ee veebikeskkonnas. See indeksite valem. on 1300 külastaja võrra enam kui 2021. aastal. Uuringust selgus, et võrreldes kõigi Eesti vaba- Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ühendustega on KÜSKi taotlusvoorudes osalevate klientide seas viidi läbi küsitlus, mis näitas väga ühingute liikmeskonnad keskmiselt suuremad, suurt rahulolu: 97% vastanutest tõid välja, et nad nende seas on enam palgatöötajatega ühinguid ja said e-kirja või kohtumise teel nõustamisel oma ka vabatahtlike kaasamine on nende seas levinum. küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. KÜSK tegi koostööd Kultuuriministeeriumiga, et Siseministeeriumi strateegiline partner Vabaühen- aidata kaasa Euroopa Sotsiaalfondi perioodi duste Liit aitab vabaühenduste võimekust tõsta 2014–2020 prioriteetsele suunale „Sotsiaalse eelkõige oma liikmete ja võrgustike kaudu. Näiteks kaasatuse suurendamine“24. Selleks aitasid vaba- veab Vabaühenduste Liit eest annetuste kogujate ühenduste konsultandid kaasa uussisserändajate võrgustikku, et toetada vabaühenduste võimekust lõimumisele. Samuti toimusid koolitused uussisse- koguda annetusi. Annetuste abil saavad vabaühen- rändajatega tegelemiseks ning inglise ja vene keele dused suurendada ja mitmekesistada oma tulu- koolitused, koostati infomaterjale kolmes keeles baasi. Ühtlasi on võimekad annetuste kogujad ning täiendati MTYabi.ee venekeelset lehte. head elanike kaasajad. Huvikaitsevõrgustik koon- dab erinevaid huvikaitseorganisatsioone, kes jaga- KÜSKi rahvusvahelise koostöö toetamise konkurs- vad võrgustikus kogemusi ja leiavad ühistele sidel oli 2022. aastal oluliselt rohkem taotlejaid kui probleemidele lahendusi. 2022. aastal jätkati kahe varem. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühen- juhtide võrgustikuga. Nende eesmärk on kompe- dustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda tentsimudeli26 põhjal toetada juhtide võimekust rahvusvahelistes koostööprojektides ja valdkonna- ning parandada juhtimiskvaliteeti ja organisatsioo- le olulistel sündmustel välismaal ning korraldada nide jätkusuutlikkust. Avatud valitsemise partner- rahvusvaheliste katusorganisatsioonide sündmusi luse võrgustik koondab ühendusi, kes aitavad Eestis. Kõik need tegevused aitavad kaasa vaba- kaasa avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ühenduste võimekuse kasvule. Sarnast toetust ei koostamisele ja laiemalt ühiskonna avatumale ole vabaühendustel võimalik taotleda teistest prog- valitsemisele. Vabatahtlike kaasamise võrgustik rammidest. 2023. aasta alguses avanevad mitmed keskendub organisatsioonide suutlikkusele vaba- Euroopa Liidu programmid, mille taotlusvoorudes tahtlikke kaasata. Kõiki võrgustikke disainitakse ja osalemiseks vajavad vabaühendused rahalist tuge planeeritakse koos osalejatega. Teemade valik, ja seepärast on oluline, et KÜSK jätkaks rahvus- toimumise sagedus ja metoodika otsustatakse vahelise koostöö toetamist. kõikides võrgustikes koosloomes. Koostöös Tallinna Ülikooli uurimisrühmaga kaar- Siseministeeriumi strateegilise partneri MTÜ Sot- distas KÜSK 2022. aastal vabaühenduste tegevus- siaalsete Ettevõtete Võrgustiku eesmärk on oma võimekust ja analüüsis KÜSKi toetuste mõju25, tegevusega parandada sotsiaalsete ettevõtete täpsemini: tegutsemiskeskkonda, et nad saaksid kiiremini 1. võrreldi eri valdkondade tegevusvõimekuse areneda ning avaldada suuremat mõju ühiskon- näitajaid, mille puhul eristatakse ühinguid, kes nale ja keskkonnale. 2022. aastal koostati sotsiaal- on varem saanud KÜSKist toetust tegevus- se ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe, võimekuse tõstmiseks mõeldud taotlusvooru- mille allkirjastasid 23 organisatsiooni nii era-, avali- dest, ja ühinguid, kes ei ole; kust kui ka kolmandast sektorist. Samuti viis MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koostöös Euroo- 2. analüüsiti tegevusvõimekuse komponentide pa sotsiaalse ettevõtluse võrgustikuga EUCLID vahelisi seoseid; juba kaks aastat järjest läbi uuringu. See andis hea 24 Täpsemini tehti koostööd meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 25 Uuringuraporti leiab veebilehelt https://kysk.ee/wp-content/uploads/2023/01/2022-KUSK-uuringu-raport.pdf. 26 Kompetentsimudeli leiab veebilehelt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2020/02/vabau%CC%88henduse-juhi- kompetentsimudel.pdf. 26 ülevaate sektoris tegutsevate sotsiaalsete ette- hea ja paranes 2021. aastal.27 Sellele aitas kaasa võtete käekäigust ja arenguvajadustest – neid tule- valitsuses heaks kiidetud lobistidega kohtumise musi saame kasutada valdkonna arendamiseks. hea tava, mis suurendab läbipaistvust otsuste tegemisel. 2022. aastal oli plaanis uuendada vaba- Samuti korraldas MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete ühenduste rahastamise juhendit, kuid see lükkus Võrgustik koostöös 15 partneriga eri sektoritest ressursipuuduse tõttu 2023. aastasse. 7. oktoobril 2022 Põhjala tehases Baltikumi esime- se ja suurima mõju ja jätkusuutlikkuse festivali Võimalusi poliitikakujundamises osaleda on Eestis „Impact Day“, kus osales kokku ca 1500 inimest. mitmeid. Hea näide on rahvaalgatus.ee, mille Sündmus oli mitmes mõttes silmapaistev: osales kaudu on võimalik esitada vähemalt 1000 digi- 15 kaaskorraldajat avalikust, era- ja mittetulundus- allkirjaga rahvaalgatusi Riigikogule. 2023. aasta sektorist ja 50 partnerit ning osalejate keskmine jaanuari andmetel on rahvaalgatus.ee portaalis rahulolu kümnepalliskaalal oli 8,06. Samuti väärib olnud 327 algatust, millest 156 on esitatud Riigi- märkimist, et erinevate meediavahenditega jõuti kogule. Sügisel 2022 käivitas Riigikogu avatud ligikaudu 440 000 inimeseni, st umbes 33%-ni valitsemise ekspertrühma, mille eesmärk on luua Eesti elanikkonnast. avatud valitsemise teekaart. Teekaart sisaldab vajalikke samme koosloomelise poliitika- Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav kujundamise poole liikumiseks avalikus sektoris poliitikakujundamine igal tasandil ja selles hinnatakse nende sammude võimalikku mõju. Ekspertrühma tulemusi tutvus- Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on tatakse 2023. aasta kevadel. võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine28 Usuvabaduse tagamisel võetakse arvesse ja ra- soodustab ja parandab ühiskonnagruppide kendatakse teadmispõhist poliitikat, arvestatakse vahelist usaldust ja üksteisemõistmist ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning kohanda- üldinimlike väärtushinnangute avaldumisvormide takse senist head praktikat uuenevale olukorrale. aktsepteerimist. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi Riigi tugi on võimaldanud parandada usuliste puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõhustada usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasuta- sotsiaalvaldkonna teenuseid, tegelda perenõusta- mise üle järelevalve tegemist, usueluküsimuste misega ning vähendada perevägivalla ilminguid. analüüsimist ning muude usuliste ühendustega Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati koos- seotud tegevuste korraldamist. 2022. aastal suu- töös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse nati nendesse tegevustesse üle 700 000 euro. Riigi Instituudiga hingehoidjakoolitus laste ja noortega tugi, mille Siseministeerium eraldab valdavalt tege- tegelejatele ning perenõustajatele. Koostöös Eesti vustoetustena nii otse kui ka Eesti Kirikute Nõu- Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste kogu (EKN) kaudu, võimaldab teostada Vabariigi Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga korral- Valitsuse ja EKNi vahel 2002. aastal sõlmitud ühis- dati koguduste meeskondadele koolitused kriisi- huvide protokolli ning Siseministeeriumi ja EKNi järgsel ajal inimeste psühholoogiliste probleemide 2020. aasta koostöökokkuleppe eesmärke. ennetamise ja lahendamise kohta. Koolituste tule- Usulistele ühendustele antavate toetuste abil on musena suurenes koostöö kaplanite, hingehoid- paranenud toetusesaajate oikumeeniline moraali-, jate, koguduste töötegijate ja sotsiaalvaldkonna eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia- ja sotsiaalse spetsialistide vahel. rehabilitatsiooni tegevus väljaspool kirikule või Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- kogudusele iseloomulikke usulisi talitusi ja teenis- dustele koolitusi ja teabepäevi. Pühakodade res- tusi. Riigi ja toetusesaajate koostöö arendamine taureerimise ja remondi teemal korraldati kooli- 27 Lisainfot leiab veebilehelt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2022/12/Estonia.pdf. 28 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 27  tuspäev kirikuhoonetes levinud ehitustehniliste pühapaikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste probleemide ja nende lahendamise võimaluste, looduslike pühapaikade kaitsel on lisaks kultuuri- kunstivara hoolduse ja hoiustamise ning kiriku- loolisele tähendusele ka oluline usuvabaduse taga- aedade hoolduse ja haljastuse kohta. Samuti mise mõõde, kuna maausulistele on need objektid korraldati praktiline õppepäev „Kriisiolukorrad sakraalse tähendusega. koguduses“, mille viisid läbi eri valdkondade spet- Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on sialistid: psühholoogid, ajakirjanikud, politseinikud, vahetus seoses nii teadmispõhiste otsuste vastu- päästeametnikud ja vaimulikud. Sarnaselt vara- võtmise kui ka erinevatesse religioonidesse eel- sematele aastatele korraldati koolitus usuliste arvamusvabama suhtumise kasvuga. Selleks pa- ühenduste vaimulikele abielu sõlmimise õiguse kuti nõustamist, koolitusi jmt, et suurendada saamiseks. riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse spetsialisti- Usulisi ühendusi nõustati nende enesekorralduses, de teadlikkust Eestis tegutsevatest usulistest muu hulgas põhikirjade või põhikirjamuudatuste ühendustest. Eesmärgi saavutamiseks valmis ettevalmistamises registrisse kandmiseks. Samuti 2022. aastal veebiloengute sari Eesti usuelust30, valmis teatmik „Kirik keset küla“29, mille eesmärk mida saab vaadata Siseministeeriumi kodulehe on aidata kujundada usuorganisatsioonide koos- kaudu. Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, tööd eri tasanditel, sh avaliku sektoriga. kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks negatiivsete Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike püha- nähtuste teket juba varakult ja võimaldaks usu- paikade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu vabadust nii individuaalsel kui ka kollektiivsel aidati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste tasandil kehtiva õiguskonna raames. mäluobjektide säilimisele ja mittekaitsealuste KOKKUVÕTE 24 126 1654 mittetulundusühingut korral nõustasid maakondlike arendus- keskuste konsultandid vabaühendusi. 827 Uuendati maakondlikku kodaniku- sihtasutust ühiskonna nõustamisteenust. Kodanikuühiskonna kriisi- u 12% Ukraina abistamiseks tehtud annetused võrgustik aitas Ukraina sõja- kasvasid põgenikega seonduvate vaba- muudeti juriidilistele tahtlike ja kodanikuühiskonna annetused vaba- isikutele täielikult kaasamisega seotud ühendustele. maksuvabaks. teemadega. 39% Kümnes kohalikus oma- 10 kohalikus oma- valitsuses on paranenud valitsuses algatati oskused kogukondadega sotsiaalse innovatsiooni koosloomeks tänu arengu- võrgustik ja võrgustiku- elanikest on rahul programmis osalemisele, põhine piirkondliku elanike kaasamisega valmis sai mudel KOV-i ja koosloome formaat. kohaliku oma-valitsuse kogukondade koostööks. arengu kavandamisse. 29 Teatmiku leiab veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/teatmik-kirik-keset-kula. 30 Loengusarja leiab veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/koolitus. 28 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kaudu koordineeriti Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabaühenduste ja riigiasutuste koostööd. 2. Eesti elanikud osalevad heategevuses rohkem ja heategevuseks annetajaid on tulnud juurde. 3. Kümnes kohalikus omavalitsuses on tänu arenguprogrammis osalemisele paranenud oskused kogu- kondadega koosloomeks ning valminud on mudel kohaliku omavalitsuse ja kogukondade koostööks. 4. Alustati uuendatud maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega, mis keskendub kogukondade võimestamisele. 5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on soodustada kohalike omavalitsuste koostööd kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning aidata suurendada elanike rahulolu kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele võetakse kogu- konnakeskne lähenemisviis ja jätkatakse 2023. aastast ümber kujundatud maakondliku kodanikuühis- konna nõustamisteenuse osutamist. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adekvaatne ja kontrollitud info otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ning on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. • Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi käivitamine. Kaks aastat kestnud koroonaviirusest tingitud muutused ja Ukrainas toimuva sõja mõjud on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemisvormide innovaatilisuse ja võimekuse, samuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodaniku- ühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond ehk innovatsioonifond. 2023. aastal on innovatsioonifondi eesmärk mõelda kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel üheskoos elanike, kohaliku omavalitsuse ja kohalike pooltega innovatiivsel meetodil läbi nende kogukondade elanikkonna- kaitse vajadused ja võimalused. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse tasandil, arvestades kohalikke olusid. • Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on suurendada sotsiaalse ettevõtluse tuntust ning selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid ja kasvatada töökohtade arvu ning selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega saada ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge. • Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine, et kaasata annetamisel paremini eraraha. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on viidud läbi maksupoliitika muutmise analüüs ning koostatud ettepanekud. Oluline on jätkata tööga ettepanekute jõustamiseks. • Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine. 29  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“31 31 Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti 1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. tagamine Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on 2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti tagamine elanike lihtsal asjaajamisel. 2022. aasta olulisimad edusammud: „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi • Korraldati kiirkorras väga suurele arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning arvule Ukraina sõjapõgenikele „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja isikukoodi andmine ning nende inimesekeskne riik“. elukoha registreerimine ja Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse perekonnaseisuandmete kandmine tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh erine- rahvastikuregistrisse. vaid tegevusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed • Allkirjastati Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike oma- rahvastiku registreerimise kokkulepe. valitsuste ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning • Riigikogus võeti vastu seadusemuudatused, rahvastikuregistri teabe taaskasutamist. Samuti millega võimaldatakse luua automaatseid ja suurendatakse rahvastikuregistri töökindlust ja elektroonilisi teenuseid. teenuste kasutusmugavust. • Lisandusid kaks uut rahvastikuregistri e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. 31 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024 järgi oleks pidanud programmi nimetus olema „Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastiku- toimingud“, kuid kuna rahvastikuministri ametikoht kaotati, muudeti programmi sisu, ulatust ja pealkirja. 30 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% 75% 78% > 75% > 75% Statistikaamet vastavate andmete osakaal Rahvastikuregistrisse tehtud Siseministeerium, päringute arv (miljonites) 125 168 177 > 125 ≥ 172 rahvastikuregister Rahvastikuregistri Siseministeerium, e-teenuste arv 15 15 16 > 11 > 15 rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste Recommy, rahulolu soovitusindeks (SI) 70 74 75 > 69 > 69 rahvastikuregister Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 495 7 593 5 473 Investeeringud 2 212 2 523 1 055 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 4 000 3 020 3 000 2 453 2 000 1 000 0 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Olukorra analüüs Võrreldes 2021. aastaga tehti 2022. aastal rahvas- Lisaks toimus pidev ja mahukas töö selle nimel, et tikuregistrisse 9 miljonit päringut rohkem (kokku väga suure arvu Eestisse saabunud Ukraina sõja- 177 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- põgenike elukoha andmed saaksid kantud rahvas- gute arvu pidev kasv näitab, et rahvastikuregistri tikuregistrisse, et tagada neile elukoha andmete andmete kasutamise vajadus kasvab samuti. alusel kohaliku omavalitsuse ja riigiteenused. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude Aasta lõpuks registreeriti ligikaudu 30 000 sõja- tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud näiteks põgeniku elukoht rahvastikuregistrisse. Samuti andmetele juurdepääsu otsuste tegemiseks ja kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike andmete väljastamiseks. perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastiku- registri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele Alates Ukrainas toimuva sõja algusest tekkis vaja- ning võimaldada seeläbi riigil ja kohalikel oma- dus anda suurele hulgale Ukraina sõjapõgenikele valitsustel osutada teenuseid, küsimata inimestelt kiiresti isikukood, et neile saaks osutada sotsiaal- iga kord lisadokumente. teenuseid ja kanda nende andmed sotsiaalteenus- te andmekogudesse. Olukorra lahendamiseks anti 2022. aastal lisandusid kaks uut rahvastikuregistri kiirkorras Sotsiaalkindlustusametile õigus anda e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvas- isikukoode ja kaasati taotluste vastuvõtmiseks tikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. Lisaks kõik kohalikud omavalitsused, kuhu põgenikud olid täiendati rahvastikuregistris teenust „Minu and- saabunud. 2022. aastal anti isiku taotluse alusel med“, kuhu lisati võimalus teha päring sugulus- 17 303 isikukoodi, samas aasta varem vaid 3345. suhete kohta ja vaadata eestkostetavate andmeid. 31 2022. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste tagasisideküsitluste põhjal teenuste tekste, et kasutajatele 86 677 tagasisideküsimustikku, mille- aidata kasutajatel teenuseid paremini kasutada ja le vastas 11 778 inimest ehk 13,5% küsimustiku teha need selgemaks. saanutest. Olemasolevates teenustes parendati Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine32 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi üks prob- üle ka rahvastikuregistri seadus ja nimeseadus. leeme on kohtulahenditega rahvastikuregistrisse Eesmärk on võimaluse korral koondada erinevaid kantavate andmete kvaliteet, viivitused ja mitte- menetlusi puudutavad sätted ühte seadusesse, et täielikkus. Probleemi üks põhjus on, et kohalikud tekiks üldine rahvastiku toimingute valdkonna me- omavalitsused sisestavad kohtulahendeid käsitsi, netlusseadus. Lisaks tuleb üle vaadata menetluste sest kohtute infosüsteem ei saada andmeid. sisu, neid lihtsustada ning muuta need kvaliteetse- 2021. aastal hakkas Justiitsministeerium analüü- maks ja paberivabamaks. sima kohtulahendite andmete automaatset edas- Valmis rahvastikuregistri esimese sündmusteenu- tamist rahvastikuregistrisse, kuid automaatedas- se – abielu sõlmimine – esimene etapp, mille jaoks tust takistab Justiitsministeeriumi piiratud aren- koostati perekonnaseisutoimingute seaduse dusressurss ja prioriteedid. muutmise eelnõu, lepiti partneritega kokku, kuidas Koostati analüüs ja arendati rahvastikuregistrit, et sündmusteenused luuakse, ja kirjeldati peamisi kanda perelepituse andmed (näiteks vanemate tehnilisi vajadusi. Abielu sõlmimise sündmustee- kokkulepe) hooldusõiguse muutmiseks rahvasti- nus võimaldab esitada elektroonilise abiellumis- kuregistrisse ja tagada andmevahetuseks tehnili- avalduse ja sõlmida seejärel abielu perekonna- sed lahendused nii, et 2023. aasta keskel saaks seisuasutuses. Järgmises etapis lisandub abielu alustada perelepituse andmevahetust Sotsiaal- sõlmimise sündmusteenusele võimalus tellida kindlustusametiga. isikut tõendav dokument ja broneerida abielu sõlmimise aeg avalduse esitamisel. Abiellumis- 2022. aastal muudeti mitut seadust. Märtsis jõus- avalduse esitamiseks valmis 2022. aastal tus rahvastikuregistri seaduse muutmise ja selle- e-teenus, mis sai kohe kasutajate hulgas ga seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. populaarseks – seda kasutatakse juba üle poolte Muudatustega lihtsustati menetluste läbiviimist, et abiellumisavalduste esitamiseks. võimaldada toiminguid automatiseerida. Lisaks aitavad muudatused tagada kvaliteetsemad and- Alustati rahvastikuregistri menetlustarkvara ana- med rahvastikuregistris. Muudatustega täpsustati lüüsi projektiga. Eesmärk on luua uus peamiselt ka nõudeid lisa-aadressile. Samuti jõustus abielu kohalike omavalitsuste kasutatav tarkvara, mille sõlmimise ja abielulahutuse sündmusteenusega abil registreerida inimeste elusündmusi, luua isiku- seotud eelnõu ehk perekonnaseisutoimingute sea- koode jne. Analüüs annab infot, mille abil kaas- duse muutmise seadus, millega laiendati abiellu- ajastatakse ametnike kasutajaliides ja tarkvara, mis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Senise uuendatakse tehnoloogiline baas ning vaadatakse asutuses kohapealse ja paberasjaajamiskeskse üle ja võimalusel optimeeritakse tööprotsessid, abielumenetluse kõrvale loodi e-riigile omane arvestades sealjuures menetluste automatisee- e-asjaajamine. Peamine muudatus on võimalus rimise vajadusega ja teenuste inimestele e-kesk- esitada turvalises rahvastikuregister.ee portaalis konnas kättesaadavaks tegemisega. elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus. Kooskõlastusringi läbis uue perekonnaseisutoi- mingute seaduse väljatöötamise kavatsus. Selle seaduse väljatöötamise käigus on plaanis vaadata 32 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja B „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 32 Ühtse digivärava määruse33 järgi on Eestil kohus- rimine rahvastikuregistris. Samuti alustati jätku- tus muuta mitu inimestele ja ettevõtetele siiani tegevustega. Selleks viidi läbi rakendusuuring riiklikult osutatud teenust üleeuroopaliseks. Rah- „Algoritmi väljatöötamine elukoha andmete mää- vastikuregistri teenustest muutuvad Euroopa Liidu ramiseks ja selle rakendatavus praktikas“. Edasi- inimestele kättesaadavaks elukoha registreerimi- sed tegevused selguvad 2023. aastal. Lisaks oli ne ning elukoha- ja sünnitõendi väljastamine. Siseministeerium partner Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi läbiviidavas projektis, mille Selleks, et osutada Eesti e-teenuseid välismaalas- käigus kaardistati elukoha registreerimise toimin- tele paremini, alustas Siseministeerium koostöös gu muutmise vajadusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga analüüsi isikukoodi väljastamise võimaluste laien- 2022. aastal viidi läbi rahvastikuregistrisse kantud damise ja automatiseerimise kohta, lähtudes kontaktandmete ja lisa-aadresside analüüs, milles eIDAS-e e-identimise ja e-tehingute määruse kirjeldati, kuidas kantakse kontaktandmed rahvas- tehnilisest lahendusest. Analüüs viiakse läbi tikuregistrisse, vaadeldi andmeandjate kaupa and- 2023. aasta jooksul ning selle käigus selgitatakse mete hulka ja andmekvaliteediprobleeme ning välja erinevad lahendused ja koostatakse projekti vastuolusid õigusaktide ja tarkvara vahel. Analüü- elluviimise plaan. sis toodi välja probleemide võimalikud lahendused ja tööde esmaloetelu, sh teemad, mis vajavad 21. septembril 2022 allkirjastasid Eesti siseminis- edasist analüüsi ja õigusaktide muutmist. ter Lauri Läänemets ja Soome regionaal- ja riigihal- dusminister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse Juba 2022. aasta algusest tehti ettevalmistusi, sh ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku arendati rahvastikuregistri tarkvara valijate arves- registreerimise kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärk tuse tagamiseks 2023. aasta Riigikogu valimistel, on laiendada isikute ringi, kelle kohta Eesti ja et elektroonilisse valijate nimekirja oleks kantud Soome vahetavad elukoha andmeid, ning hakata kõik nii Eestis kui ka välisriigis elavad hääle- vastastikku edastama oma kodanike perekonna- õiguslikud kodanikud ja nimekirjas oleksid tehtud sündmuste andmeid. Alustati ka läbirääkimisi, et pidevad muudatused. Vaja oli tagada pidev töötada välja tehniline lahendus, mida tulevikus andmevahetus rahvastikuregistri ja valimiste info- Soomega andmete vahetamiseks kasutada. süsteemi vahel. Valijate informeerimiseks saadeti valimiste teabeleht nii välisriikides kui ka Eestis Rahvastikuregistri elukoha andmete kvaliteedi elavatele valijatele – enamik e-posti teel, kuid ka parandamiseks analüüsiti edasi 2021. aastal lõpu- paberil valijatele, kellel ei ole e-posti aadressi. le viidud RITA mobiilse elu projekti „Mobiilne elu- Siseministeerium, Siseministeeriumi infotehnoloo- viis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed gia- ja arenduskeskus, Riigi Valimisteenistus, Riigi riiklikes registrites“34 ettepanekuid, näiteks kahe Infosüsteemi Amet ja Välisministeerium tegid tihe- õigusliku elukoha tähendusega aadressi registree- dat koostööd valimiste edukaks korraldamiseks. Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine35 2022. aasta esimeses pooles toimusid kohtumi- võimaldada andmeandjatele ja -saajatele just neile sed oluliste rahvastikuregistri andmeandjate ja vajalikke andmeid ja teenuseid. Samuti on siht -saajatega, et koguda ettepanekuid ja arvamusi arendada paremaid e-teenuseid. praeguste probleemide ning rahvastikuregistri 2022. aastal alustati rahvastikuregistri andmelao andmekoosseisu muutmise vajaduste kohta. arendamise projektiga, mille eesmärk on teha Esitatud ettepanekud on aluseks edasistele 2023. aasta lõpuks valmis ja kohalikele omavalit- analüüsidele ja tegevustele, mille eesmärk on sustele andmelaos kättesaadavaks juhtimislaud ja tõhustada andmevahetust ja -kasutust ning aruanded, mida praegu kõige rohkem kasutatakse: 33 Ühtse digivärava määruse (SDG ehk Single Digital Gateway) leiab veebilehelt https://eur-lex.europa.eu/legal content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A32018R1724&from=EN. 34 Lisainfot projekti kohta leiab veebilehelt https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht. 35 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja B „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 33 20 aruannet, sh rahvaarv kohalikus omavalitsuses 2022. aastal jätkusid ettevalmistused rahvastiku- ning inimeste liikumine kohalikust omavalitsusest registri tehniliseks uuendamiseks. Uuendamise välja ja sisse. Projekt aitab vähendada aruannete eesmärk on kaasajastada andmebaasi tehnoloo- koostamisel käsitööd, muudab aruanded ametni- giat digiriigi tehniliste nõuete kohaselt. Tegevused kele pidevalt kättesaadavaks ja vähendab oluliselt algavad 2023. aastal. rahvastikuregistri koormust. Andmelao ja -analüü- tika lahendus luuakse Tableau tarkvaras. Projekti rahastatakse struktuurifondidest. KOKKUVÕTE 177 miljonit u 400% Rahulolu rahvastiku- päringut rahvastiku- anti rohkem isikukoode registri e-teenustega registrisse aasta jooksul. võrreldes 2021. aastaga. on kõrge (75). Lisandusid 2 uut 16 rahvastikuregistri e-teenust: abielu sõlmimise avalduse Rohkem kui 59% rahvastikuregistri juhtudest esitatakse esitamine, rahvastikuregistri abiellumisavaldus e-teenust. andmetest väljavõtte elektrooniliselt. tellimine. on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete 78% tegelikkusele vastavate andmete osakaal (aasta jooksul % võrra paranenud). Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Loodi protsessid, et anda suurel hulgal ja kiiresti isikukoode. Leiti võimalus tavapärasest rohkem kui 10 000 isikukoodi andmiseks. Rahvastikuregister täienes kümnete tuhandete sõjapõgenike elukoha ja perekonnasündmuste andmetega. 2. 21. septembril 2022 allkirjastasid Eesti siseminister Lauri Läänemets ja Soome regionaal- ja riigihaldus- minister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle kohta vahetavad Eesti ja Soome elukoha andmeid, ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. Koostööprojekti pikem ja sisuline eesmärk on, et inimesed saaksid ligipääsu elukohapõhistele teenustele ja toetustele, ilma et nad peaksid orienteeruma otstarbetus bürokraatiarägastikus. Paljud toetused ja elutähtsad teenused on seotud inimese alalise elukohaga ning selleks, et tagada teises riigis elavale inimesele toetuste ja teenuste kättesaadavus, ei saa tal tulevikus olla enam korraga elukohta nii Soomes kui ka Eestis. 3. Riigikogus võeti vastu seadusemuudatused, millega võimaldatakse luua automaatteenuseid (näiteks elukoha ja sünni registreerimine) ja e-teenuseid (abiellumis- ja abielu lahutuse avaldus). 4. Loodi inimestele kaks uut rahvastikuregistri portaalis osutatavat e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. 34 Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ja ei võimalda täna- päevastele ootustele vastavate IT-lahenduste loomist. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv on kasvutrendis. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. • Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused. • Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas valmistada nime- seadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks ning kaasajastada nimede valimise ja muutmise protsessi. • Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annaks täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elusündmustest. • Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on rahvastikuregistri kontaktand- meid ajakohastada ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks isiku ajakohaste riiklike ehk rahvastikuregistri andmete põhjal. • 2023. aasta Riigikogu valimisteks, 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ja 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele saadetud. 35  Foto: Erik Peinar, Riigikogu PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ Peavastutaja: Siseministeerium kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasum- Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud era- mast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigi- konnad on tegutsemisvõimekad. kogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi määratakse eraldis Riigikogu valimistel osalenud arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist. „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja Programmis on üks programmi tegevus: inimesekeskne riik“. erakondade rahastamine. Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõime- 2022. aasta olulisimad edusammud kust. Selleks on töötatud välja erakondade rahas- • 100% eraldatud toetusest maksti tamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 erakondadele välja. lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud era- konnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdik Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Eraldatud toetuste osakaal 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 241 5 241 5 241 Investeeringud 0 0 0 36 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonna- seaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid: • vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas; • vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas; • vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas. Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Siseministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on erakonnad Riigikogu valimistel saanud. 2022. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Reformierakonnale, Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakonnale Eesti 200. Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakonnad on tegutsemisvõimekad. Kuivõrd eraldatud toetuste osakaal oli 2022. aastal 100%, võib lugeda oodatava tulemuse saavutatuks. 37  KÄSKKIRI 29.05.2023 nr 1-3/80 „„Sidus ühiskond“ 2022. aasta tulemusaruanne“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikest 1 Kinnitan Siseministeeriumit puudutavas osas aruande „„Sidus ühiskond“ 2022. aasta tulemusaruanne“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa. „Sidus ühiskond 2022. aasta tulemusaruanne“