Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON e-post [email protected] Vaidlustusasja nr: 64-23/262842 Riigihange: Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine Viitenumber: 262842 Vaidlustaja: Identity OÜ Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ Kolmas isik: Velvet OÜ Vaidlustus: Identity OÜ vaidlustus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ lihthanke menetlusega riigihankes „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (riigihanke viitenumber 262842) hankija Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ juhatuse 09.05.2023 otsuse nr 14 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks p 3 osas, millega tunnistati edukaks Velvet OÜ pakkumus. Dokumendi esitaja: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ (hankija) Esitamise kuupäev: 29.05.2023 Dokument: TÄIENDAV SEISUKOHT LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRJA TÄIENDUS MENETLUSOSALISTE ANDMED: Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ rk 80197361, F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere, Lääne-Viru maakond, 44314 Hankija esindaja: Priit Kala, advokaat, e-post [email protected] Palume toimetada kõik käesoleva vaidlustusasja menetlusdokumendid hankijale edaspidi kätte üksnes tema lepingulise esindaja kaudu. Vaidlustaja: Identity OÜ rk 10839442, Laeva tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10111, e-post [email protected] Esindajad: Gerli Helene Gritsenko, advokaat, e-post [email protected] ja Mario Sõrm, advokaat, e-post [email protected] Kolmas isik: Velvet OÜ rk 11016984, Telliskivi tn 60a/5, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10412, e-post [email protected] RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 56267475 | [email protected] I. VARASEM MENETLUS 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on Identity OÜ (edaspidi vaidlustaja) 12.05.2023 vaidlustus (edaspidi vaidlustus) Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ (edaspidi hankija) lihthanke menetlusega riigihankes „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (riigihanke viitenumber 262842) (edaspidi riigihange). 2. 18.05.2023 esitas hankija vaidlustusele oma kirjaliku vastuse (edaspidi hankija 18.05.2023 vastus). 3. 19.05.2023 teatas VAKO oma kirjaliku menetluse teatega menetlusosalistele vaidlustuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning neile vastamiseks. 4. VAKO poolt määratud tähtajal 24.05.2023 esitas hankija taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks ja kulude nimekirja (edaspidi hankija kulude nimekiri) ning vaidlustaja oma täiendava seisukoha (edaspidi vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht) ja taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks ja kulude nimekirja (edaspidi vaidlustaja kulude nimekiri). 5. Eeltoodut arvestades esitab hankija käesolevaga tähtaegselt oma seisukohad vaidlustaja 24.05.2023 seisukoha kohta ning oma lepingulise esindaja kulude nimekirja täienduse. II. SEISUKOHT 6. Hankija ei nõustu vaidlustaja poolt tema 24.05.2023 seisukohas esitatud seisukohtadega ning vaidleb neile tervikuna ja täies ulatuses vastu. Hankija peab vaidlustaja 24.05.2023 seisukohas sisalduvaid vaidlustaja käsitlusi ja taotlusi põhjendamatuks. Hankija jääb kõigi oma 18.05.2023 vastuses esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Vaidlustaja 24.05.2023 seisukohas esitatud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks, mistõttu leiab hankija jätkuvalt, et vaidlustus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 7. Vaidlustaja primaarne etteheide hankija 09.05.2023 otsusele on põhimõtteliselt see, et hankija ei ole omistanud vaidlustaja tehnilisele lahendusele sisuliselt maksimaalseid hindepunkte, mida see vaidlustaja arvates justkui väärinuks.1 Hankija leiab, et vaidlustaja poolne maksimaalsete hindepunktide eeldus ei ole objektiivselt põhjendatud ning vaidlustaja tehnilisele lahendusele maksimaalsetest võimalikest hindepunktidest veidi madalamate hindepunktide omistamine ei muuda hankija 09.05.2023 otsust veel õigusvastaseks. 8. Hankija arvates puudub ka vaidlustaja poolt vaidlustuses ja vaidlustaja 24.05.2023 seisukohas esitatud põhjenduste ja kriitika kontekstis jätkuvalt vaidlus selles, et vaidlustaja pakkumuse tehnilises lahenduses esinesid sellised puudused, mis välistavad sellele maksimaalsete hindepunktide omistamise. Hankija on nendele vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse puudustele hankija 09.05.2023 otsuse põhjendustes igakülgselt osundanud. Hankija on oma 18.05.2023 vastuses hankija 09.05.2023 otsuse põhjendusi välja tuues jäänud vastava vaidlustus- ja kohtupraktikaga lubatud raamidesse ning täiendavalt selgitanud hankija 09.05.2023 otsuse motiive, millest hankija hindamiskomisjon vaidlustaja pakkumusele hindepunktide omistamise hetkel lähtus. Hankija leiab, et vaidlustaja tehnilisele lahendusele omistatud hindepunktid on vaidlustaja tehnilises lahenduses esinevaid puuduseid arvestades objektiivsed ja proportsionaalsed. Hankija hinnangul on hankija 09.05.2023 otsus igati motiveeritud ning seekaudu läbipaistev ja kontrollitav ning sisuliselt õige. 9. Vaidlustaja on oma 24.05.2023 seisukohas asunud hankija 18.05.2023 vastuse kontekstist meelevaldselt üksikuid termineid eraldades omistama hankijale väiteid ja põhjendusi, mis hankijale ei kuulu ning mida üheski dokumendist ei nähtu. Selline vaidlustaja taktika on eksitav 1 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 3 ning vaidlustuse p-id 14, 20 ja 28, mille kohaselt leiab vaidlustaja, et tema pakkumuse tehniline lahendus oleks pidanud saama 70 maksimaalsest võimalikust hindepunktist 67 hindepunkti. 2  ja toonud kaasa vaidlustaja poolt hankija 09.05.2023 otsusele alusetud etteheited. Hankija peab vajalikuks mõningatele nendele vaidlustaja ebaõigetele väidetele oma vastuväidetega reageerida. III. VASTUVÄITED 10. Korrektseks ega põhjendatuks ei saa pidada vaidlustaja viiteid hankija võimalusele „küsida vaidlustajalt selgitusi viimase pakkumuse kohta, kui hankijale jäi vaidlustaja pakkumus arusaamatuks“2 ning selle võimaluse kasutamata jätmise tõttu hankijale tehtud etteheite, kuna „arusaamatult ei küsinud hankija vaidlustajalt selgitusi, kuigi muudel juhtudel hankija seda tegi ... näiteks kriteeriumi „lisandväärtuse pakkumine“ puhul.“3 Esiteks on hankijal õigus aga mitte kohustus küsida pakkujatelt nende pakkumuse kohta selgitusi. Oma pakkumuse selguse ja arusaadavuse tagamine on primaarselt pakkujate kohustus ja vastutus. Seda veel eriti olukorras, kus nagu ka vaidlustaja on õigesti märkinud, antud riigihankes oli selgete dokumentide esitamine nõutav.4 Samas on vastaval tegevusel omad piirid, mis keelavad anda pakkujatele pärast pakkumuste esitamise tähtaega võimalust muuta selgituste esitamise kaudu oma pakkumust. Vaidlustaja poolt osundatud olukorras, kus hankija tõepoolest küsis vaidlustajalt selgitusi, paluski hankija vaidlustajal viidata oma pakkumuses nendele kohtadele, kus hankija võiks leida vaidlustaja poolt pakutavaid lisandväärtusi ning ka aja- ja tegevuskava riskihinnangut. Teisisõnu palus hankija vaidlustajal ilma pakkumust muutmata selgitada, kus asuvad olemasolevas pakkumuses nimetatud osised, mida hankija ise ei leidnud. Seevastu hankija poolt vaidlustaja pakkumuse tehnilises lahenduses seoses hindamiskriteeriumiga nr 1 „Visioon“ osundatud puudused ei oleks aga olnud hankija hinnangul selgituste kaudu ja ilma pakkumust muutmata kõrvaldatavad. Mistõttu oli hankijal lubatav hinnata vaidlustaja pakkumuse tehnilist lahendust üksnes sellisena nagu see oli esitatud. 11. Vaidlustaja näeb vastuolusid hankija 09.05.2023 otsuse põhjenduste ja hankija 18.05.2023 vastuses esitatud selgituste vahel ning seab kahtluse alla hankija 18.05.2023 vastuses toodud põhjendustega arvestamise hankija 09.05.2023 otsuse tegemisel.5 Vastav vaidlustaja kriitika on otsitud ja sellisena alusetu ning hankija selliste etteheidetega ei nõustu. Seejuures peab hankija vajalikuks märkida, et vaidlustaja moonutab eksitamise eesmärgil hankija selgitusi. Nii väidab vaidlustaja, justkui oleks hankijale jäänud kogu vaidlustaja pakkumuse tehniline lahendus arusaamatuks,6 samas kui oma 18.05.2023 vastuses on hankija konkreetselt selgitanud, et sellised puudused olid vaidlustaja tehnilises lahenduses episoodilised („kohati“).7 Hankija rõhutab siinkohal veelkord, et hankija 09.05.2023 otsuses on esitatud hindamistulemuste üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on hindamiskomisjon pakkumustele vastavad hindepunktid omistanud.8 Vaidlustuses tegi aga vaidlustaja vastavate põhjenduste suunal kriitikat keskendudes üksikutele fraasidele „liiga pikk“ ja „ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja“9 ning väljendas oma arusaamatust nende põhjenduste osas. Seetõttu selgitas hankija oma 18.05.2023 vastuses detailsemalt seda, mida pidas hankija hindamiskomisjon silmas oma 09.05.2023 otsuses kajastatud vaatlusaluse üldise põhjendusega ning millest täpsemalt sellega seoses hankija hindamiskomisjon vaidlustaja pakkumust kõnesolevas kriteeriumis hinnates lähtus. 2 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 11; 3 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 11; 4 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 9; 5 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p-d 11, 13, 14 ja 15.; 6 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 14 ls 1; 7 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 11 lg-d 2 ja 3; 8 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 10 lg 4; 9 vt vaidlustuse p-id 11 ja 12. 3  Nimelt selgitas hankija oma 18.05.2023 vastuses milles täpsemalt seisnes vaidlustaja pakkumuse hindamise ajal hankija hindamiskomisjoni jaoks vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse pikkusest tulenev puudus, mis kärpis veidi hindamiskomisjoni poolt vaidlustaja pakkumusele omistatud hindepunkte. Muuhulgas selgitas hankija seda, mismoodi mõjutas see puudus hindamise ajal hankija hindamiskomisjoni vaatenurgast vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni kirjelduse tuumaks olevate väljapakutud lahenduste ebaselget ja ebakonkreetset „välja joonistumist“.10 Mis puudutab asjaolu, et vaidlustajale jäi „mõistetamatuks, kuidas hankija vastuses vaidlustusele esitatud etteheide sellest, et ta näiteks ei saanud aru sellest, miks oli esitatud Statistikameti andmeid rahvastiku arvust, segasid teda mõistmast tema nimetatud „pakkumuse tuumikosa“,11 siis näitlikustas hankija selle näite ja selgituse kaudu, millest tuleneb vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni kirjelduse kohatine pikkus ja miks see samas ei toetanud vaidlustaja poolt pakutud lahenduste konkreetsust ja tulemuslikkust.12 Seetõttu lükkab hankija tagasi vastava vaidlustaja kahtlustuse, justkui ei oleks hankija oma 09.05.2023 otsust tehes lähtunud oma 18.05.2023 vastuses toodud motiividest ning kinnitab siinkohal, et kõikidest hankija 18.05.2023 vastuses esitatud põhjendustest juhinduti juba hankija 09.05.2023 otsuse tegemise ajal. 12. Vaidlustaja ei täpsusta ega viita konkreetselt millisele faktilisele asjaolule rajaneb vaidlustaja käsitlus, justkui hankija oleks „hindamiskriteeriumite puhul nii-öelda käigu pealt otsustanud, milline asjaolus on talle ühe või teise kriteeriumi lõikes punktide omistamisel kaalukam“13 või et hankija „oleks asunud pärast pakkumuste esitamist seisukohale, et tegelikult pidi hindamiskriteeriume sisustama nii, et see kriteerium, mis juba selle esituse tõttu oli vähem tähtis, on hankijale hindamise raames tegelikult olulisem“14 või et hankija oleks „pärast pakkumuste esitamist otsustanud, milline osa või asjaolu on hindamiskriteeriumist kaalukam kui teine“15 või et hankija „vastusest vaidlustusele nähtuvalt on hankija asunud nt kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine“ kohaldamisel väitma, et riskide hindamine oli talle justkui olulisem aspekt, kui aja- ja tegevuskava hindamine“.16 Hankija ei ole midagi sellist väitnud ega ka teinud, mistõttu on vastav vaidlustaja argumentatsioon paljasõnaline ja ei vasta sellisena tõele. Hankija ei ole omistanud mitte ühelegi riigihankes osalenud pakkuja tehnilisele lahendusele RHAD-s ettenähtud ühegi hindamiskriteeriumi lõikes selles sätestatud hindepunktide piiridest väljuvaid hindepunkte, st. hankija on pakkumuste tehnilisi lahendusi hinnanud korrektselt RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumite ja neile kehtestatud proportsioonide piires. Seda väitis vaidlustuses vaidlustaja, et hindamiskriteeriumis nr 2 „Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine“ hindamist läbi viies pidanuks hankija jaoks olema „aja- ja tegevuskava olemasolu kaalukam, kui riskide hindamine“.17 Kuigi vaidlustaja ise möönab, et hankija ei ole vaatlusalusele hindamiskriteeriumile alakriteeriume kehtestanud,18 siis on vaidlustaja ise asunud kunstlikult jagama seda hindamiskriteeriumi alakriteeriumiteks. Vastav vaidlustaja käsitlus on ainetu, sest RHAD kohaselt on tegemist ühe hindamiskriteeriumiga, millel alakriteeriumeid ei ole. Samuti ei ole hankija oma 18.05.2023 vastuses vähimalgi määral väitnud, et üks või teine vaidlustaja poolt kunstlikult eristatav vaatlusaluse hindamiskriteeriumi element oleks kas 10 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 11 lg 3; 11 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 12; 12 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 11 lg 4; 13 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 4; 14 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 5; 15 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 17; 16 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 7; 17 vt vaidlustuse p-id 17 ja 18; 18 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 7. 4  rohkem või vähem tähtis. Hankija üksnes pareeris oma 18.05.2023 vastuses vaidlustaja alusetut käsitlust selgitusega, et selle hindamiskriteeriumi kui terviku osakaal on RHAD-s sätestatud vastavalt hankija kaalutlusõigusele. Hankija on ka rakendanud seda hindamiskriteeriumit kogumis vastavalt RHAD-s määratud parameetritele, kohaldades neid objektiivselt ja ühetaoliselt kõikide pakkujate pakkumuste tehnilistele lahendustele. Iga vastavas valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja pidi RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumitest aru saama, et pakkumuse tehnilises lahenduse tuleb esitada ühes aja- ja tegevuskavaga selle riskide hinnang ning neid ka kogumis hinnatakse. Vähemalt kõik ülejäänud riigihankes osalenud pakkujad ka said sellest niimoodi aru. Vastava hindamiskriteeriumi eesmärk oli lõppastmes hinnata kogumis aja- ja tegevuskava ning selle riskihinnangu kaudu, kas konkreetse pakkumuse tehnilise lahendusega on hankelepingu eesmärgid efektiivselt täidetavad. Nii on hankija oma 18.05.2023 vastuses täiendavalt selgitanud, et aja- ja tegevuskava riski hinnangu ja nende maandamise võimaluste kirjelduste puudumine vaidlustaja pakkumuse tehnilises lahenduses ei võimaldanud hankijal piisavalt veenduda vaidlustaja poolse aja- ja tegevuskava realistlikkuses ja optimaalsuses ning sellest johtuvalt omakorda hankelepingu eesmärkide efektiivses ja tähtaegses realiseerimises.19 13. Vaidlustaja heidab hindamiskriteeriumis nr 3 „Lisandväärtuse pakkumine“ toimunud vaidlustaja tehnilise lahenduse hindamisega seoses hankijale ette „vastuolulist seisukohta, justkui peaks vaidlustaja kanda jääma see, et hankija pole suutnud RHAD-s mõistlikult selgitada, mida ta üldse peab lisandväärtuseks.“20 ja väidab seekaudu põhimõtteliselt seda, et vaatlusalune hindamiskriteerium ei ole vaidlustajale arusaadav ning veelgi enam esitades spekulatsiooni „võimalik, et hankija ei saanud ka ise aru, mida ta lisandväärtuse puhul üleüldse hinnata soovib, kuid see ei saa vaidlustaja suhtes viia negatiivse tagajärjeni.“21 Siinkohal on vaidlustaja enda põhjendused vasturääkivad ega vasta ka sisuliselt tegelikele asjaoludele. Nimelt kuigi vaidlustaja väidab, et RHAD ja vaatlusalune hindamiskriteerium olid vaidlustajale arusaamatud ja ta ei esitanud selle ebaselguse kõrvaldamiseks hankijale enne pakkumuse esitamist ühtegi küsimust, oskas vaidlustaja pärast pakkumuse esitamist hankijale osundada oma pakkumuses sisalduvatele lisandväärtuste kirjelduste asukohtadele22 ning on asunud ka vaidlustuses seisukohale, et tema poolt pakutavad lisandväärtused vääriksid maksimaalset 30 hindepunkti.23 Need vaidlustaja selgitused pigem ei jäta ruumi erilisteks kahtlusteks, et vaidlustaja siiski mõistis mida hankija lisandväärtuseks pidas ja sellega seoses hinnata soovis. Seetõttu on paistab vastav vaidlustaja kriitika olevat tagantjärgi otsitud. Teistel riigihankes osalenud pakkujatel ei olnud raskusi sellest hindamiskriteeriumist arusaamisega. Millele aga tuginevad vaidlustaja kahtlused ja väited sellest, et hankija ei ole RHAD-s selgitanud ega saa ka ise aru, mida lisandväärtus tähendab, jäävad hankijale mõistetamatuks. Sellega seoses osundab hankija RHAD lisaks nr 1 oleva „Tehnilisele kirjelduse“ (edaspidi TK) 4. ptk-i „Ülesanded ja ootused pakkujale“ kõige viimase reale, kus hankija on sõnaselgelt määratlenud, mida ta peab lisandväärtuseks ning millega korreleerub vaatlusalune hindamiskriteerium nr 3 „Lisandväärtuse pakkumine“. Täpsemalt on TK osundatud kohas hankija sätestanud, et „Pakkuja võib oma pakkumuses oma metoodikast lähtuvalt ja parima lõppeesmärgi saavutamise nimel välja pakkuda tegevusi/väljundeid, mida hankija ei ole küsinud, kuid mida pakkuja peab oluliseks ja põhjendatuks seatud eesmärkide täitmisel ja parima ja efektiivseima lõpliku strateegia ja tegevuskava välja töötamisel. Täienduste pakkumisel on võimalik saada hindamisel lisapunkte.“ 19 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 12 lg 7; 20 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 20; 21 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 23 ls 3; 22 vt vaidlustuse p 23; 23 vt vaidlustuse p 28. 5  Seega on vastupidist näidata püüdvad vastavad vaidlustaja paljasõnalised arvamused alusetud, kuna hankija on RHAD-s jälgitavalt ja arusaadavalt sätestanud, mida ta lisandväärtusena näeb ja hinnata soovib. Hankija 09.05.2023 otsus põhinebki korrektselt nendel RHAD-s sätestatud tingimustel ja hankija on neid ka õigesti kohaldanud. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses vastupidist põhjendanud ega tõendanud. Samuti peab hankija vajalikuks veidi täpsustada vaidlustaja arusaama sellest, et „hankija põhiväide näib seisnevat selles, et vaidlustaja pakutavad lisandväärtused on tegelikult sellised tegevused, mida vaidlustaja pidanuks RHAD alusel niigi tegema.“24 Nimelt samavõrd oli hankija jaoks vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse hindamisel puuduseks, et vaidlustaja poolt pakutavate lisandväärtuse vajaduse ja sobivuse põhjendused olid vaidlustajal pealiskaudsed ja lakoonilised.25 Teisisõnu on vaidlustaja küll loetlenud ja kirjeldanud väidetavalt lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi, kuid on jätnud nende vajaduse ja sobivuse sisuliselt põhjendamata. Seetõttu ei olnud vaidlustaja nõuetekohaselt täitnud oma kohustust põhjendada ja selgitada hankijale, et tegemist on üleüldse lisandväärtust loovate tegevuste/lahendustega ning et need tegelikult ikkagi ei ole sellised tegevused, mida vaidlustaja pidanuks RHAD alusel niigi tegema. Kuna hankija hindamiskomisjoni liikmete hinnangul olid vaidlustaja poolt hankelepingu täitmisel lisandväärtustena pakutavad tegevused/lahendused suures osas elementaarsete tööga kaasnevad aspektid ning vaidlustaja pakkumuses puudusid hindamiskomisjoni liikmeid vastupidises veenvad põhjendused, siis ei olnud vaidlustaja pakkumust võimalik hinnata hindega „suurepärane“ (so. 30 hindepunktiga), kuid hankija hindamiskomisjon pidas seda hinde „väga hea“ (so. 20 hindepunkti) vääriliseks. IV. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRJA TÄIENDUS 14. Hankijale on tekkinud pärast oma 18.05.2023 vastuse ja 24.05.2023 lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamist seoses vaidlustaja 24.05.2023 seisukohale vastamisega täiendavaid lepingulise esindaja kulusid. 15. Hankija lepinguline esindaja poolt täiendavalt osutatud õigusteenuse maht on kokku 5 tundi ning kulud kokku 900,00 eurot (sisaldab käibemaksu 150,00 eurot). 16. Seetõttu palub hankija VAKO-l täiendada oma lepingulise esindaja kulude nimekirja käesolevas kulude nimekirja täienduses näidatud lepingulise esindaja kuludega ning määrata need lepingulise esindaja kulude nimekirjas varasemalt nimetatud kuludele täiendavalt juurde. 17. Hankija lepingulise esindaja kulu seisneb lepingulisele esindajale tasutavast advokaaditasust, mis kuulub tasumisele lepingulise esindaja poolt hankijale osutatud õigusteenuse eest ja mille detailsem sisu on järgmine: i. 25.05.2023, kulutatud aeg: 1 tundi 00 minutit, tunnihind 150,00 eurot (+km), advokaaditasu kokku: 150,00 eurot + käibemaks 30,00 eurot = 180,00 eurot, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Tutvumine vaidlustaja 24.05.2023 seisukohaga ja lepingulise esindaja kulude nimekirjaga, nende analüüs ja esmase arvamuse kujundamine, nende e-kirja teel kliendile edastamine koos lühikokkuvõttega, kliendiga e-kirjavahetus ja telefonikonsultatsioonid täiendavate seisukohtade läbi arutamiseks; ii. 26.-29.05.2023, kulutatud aeg: 4 tundi 00 minutit, tunnihind 150,00 eurot (+km), advokaaditasu kokku: 600,00 eurot + käibemaks 120,00 eurot = 720,00 eurot, õigusteenuse raames tehtud toimingu lühikirjeldus: Kliendi täiendava seisukoha ja lepingulise esindaja kulude nimekirja täienduse projekti koostamine, kliendiga kooskõlastamine, jooksev e- kirjavahetus ja telefonikonsultatsioonid, täiendava seisukoha ja lepingulise esindaja kulude nimekirja täienduse komplekteerimine ja VAKO-le 29.05.2023 esitamine. 18. Hankija kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning seetõttu palub hankija tema 24 vt vaidlustaja 24.05.2023 seisukoht p 22 ls 1; 25 vt hankija 18.05.2023 vastuse p 13 lg-d 5 ja 6. 6  menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 19. Hankija kinnitab, et kõik tema lepingulise esindaja kulude nimekirjas ja käesolevas lepingulise esindaja kulude nimekirja täienduses nimetatud menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva vaidlustusasja nr 64-23/262842 vaidlustusmenetlusega (so VAKO-s). 20. Muus osas jääb hankija kõigi oma lepingulise esindaja kulude nimekirjas esitatud taotluste, seisukohtade ja kinnituste juurde ning palub lugeda käesolev lepingulise esindaja kulude nimekirja täiendus hankija varasemalt esitatud lepingulise esindaja kulude nimekirja lahutamatuks osaks. V. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 21. Teavitus VAKO-le edastatava menetlusdokumendi saatmisest teistele menetlusosalistele. Hankija lepinguline esindaja teavitab käesolevaga VAKO-t, et vastavalt VAKO soovile edastab allakirjutanu käesoleva menetlusdokumendi samaaegselt vahetult ka teistele menetlusosalistele e-kirja teel. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Kala advokaat, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ esindaja 7