Teie 28.04.2023 nr 8-4/2656/2023-3
Pärnu Linnavalitsus Meie 29.05.2023 nr 15-3/3064-2
[email protected]
Seisukoht detailplaneeringu
osaliselt kehtetuks tunnistamise
kohta
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 140 lõikest 3 esitas Pärnu Linnavalitsus 28.04.2023 kirjaga
nr 8-4/2656-3 Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks Pärnu Linnavolikogu otsuse
eelnõu Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta.
Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneering kehtestati Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017
otsusega nr 35. Planeeringuala moodustas 2003 m² suurune, elamumaa sihtotstarbega Väike-
Veski tn 1 // 1a kinnistu. Detailplaneeringuga tehti ettepanek jagada kinnistu kaheks
elamumaa krundiks suurustega Pos 1 - 1175 m2 (Väike-Veski 1 // 1a) ja Pos 2 - 829 m2 (Väike-
Veski 1b). Krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarbeks määrati 80-100% korterelamumaa ja 0-
20% pereelamumaa. Krundi Pos 2 kasutamise sihtotstarbeks määrati 100% korterelamumaa.
Volikogu otsuse eelnõus tuuakse välja, et kinnistu omanik soovib loobuda detailplaneeringu
elluviimisest oma krundi osas (Pos 2), mis näeb sellele ette korterelamu rajamise. Piirkonnas
on valdavaks väikeelamud, tänavad on kitsad ja ruumi manööverdamiseks vähe. Krundi
omaniku arvates ei sobi uue korterelamu rajamine antud oludesse. Tema soov on ehitada
Väike-Veski tn 1b krundile üksikelamu koos abihoonega.
Volikogu otsuse eelnõus on selgitatud, et kui detailplaneering tunnistada kehtetuks, siis
toimub nimetatud alal ehitustegevus vastavalt üldplaneeringu tingimustele järgides seadust.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (kehtestatud 2021) kohaselt asub
planeeringuala väikeelamute maa-alal. Kehtima jääval detailplaneeringu alal on võimalik
piirkonda edasi arendada vastavalt terviklikkuse põhimõttele ja krundile detailplaneeringuga
määratud ehitusõiguse alusel. Piirkonnas on ala edasine arendamine võimalik läbikaalutletud,
ühtsete ning erinevaid aspekte arvestavate ruumiliste visioonide alusel (sotsiaalne ja tehnilise
infrastruktuur, ühistransport, avaliku ruum jms).
Tutvunud esitatud materjalidega selgitame, et detailplaneeringu koostamise üldine kohustus
tuleneb PlanS §-st 125, mille lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik
mh linnas asuvate ehitusloa kohustuslike hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste ehitamisel.
Seega detailplaneeringu koostamine eelnimetatud ehitiste ehitamiseks on kohustuslik,
mistõttu tuleb reeglina alale uute hoonete ehitamiseks algatada detailplaneeringu koostamine.
Juhime tähelepanu, et PlanS § 125 lõike 5 rakendamine ja detailplaneeringu koostamisest
loobumine ning projekteerimistingimuste andmine peab olema erandiks ning selle
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
rakendamisel peavad olema täidetud sama lõike p-s 1-2 toodud eeldused. Küll ei ole PlanS
toodud regulatsiooniga kooskõlas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjusel, et
rakendada PlanS § 125 lõikes 5 toodut erandit. Arvestades eeltoodut, palume volikogu otsuse
eelnõud täiendada ning tuua kokkuvõtlikult välja, miks ei ole uue kavandatava eesmärgi
saavutamiseks otstarbekas rakendada ehitusseadustiku §-s 27 toodud võimalust kehtiva
detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimustega. Samuti palume lisada selgitus,
miks ei ole kehtiva detailplaneeringu muutmiseks otstarbekas algatada uue detailplaneeringu
koostamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 5885 1458
[email protected]
2