RAM valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Teie 19.04.2023 nr 10-1.1/23/1929 Haridus- ja Teadusministeerium Meie 29.05.2023 nr 4-1/2828-2 [email protected] RAM valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamine Austatud proua Kristi Vinter-Nemvalts Rahandusministeerium esitab oma valitsemisala valdkondliku teadus-ja arendustegevuse (TA) rahastamise ülevaade 2022. a osas ning 2023 –2027. a kavandatud rahastuse kohta, võttes arvesse teadus-ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõikes 1 sätestatut. 1. Rahandusministeeriumi valitsemisala 2022. a kõige olulisemad tegevused ja tulemused valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) raames. 1.1. TA projektid ja TA toetavad tegevused 2022. aastal. 2022. aastal oli planeeritud valdkonnaüleselt 12 teadus-arendustegevuse projekti. Kuna TA projektid on planeeritud pikemaajalise kestusega, siis enamasti valmivad need alles 2023. aastal või hiljem. Täies mahus lükkus edasi 1 projekt, katkestati samuti 1 projekt ning paljude projektide puhul võtsid ettevalmistustööd veidi enam aega, mistõttu on TA lisarahade tekkepõhine kasutamine osaliselt lükkunud edasi 2023. aastasse ning need kaetakse 2022. a kasutamata jäänud ülekantavatest TA lisarahadest. 2022. aastal valmis 3 projekti (töödega alustatud juba 2022. aastal). Neist olulisemad olid krediidituru analüüs (TÜ RAKE), aga ka avaldatud Eesti omandireformi raamat (Tallinna Ülikool). Lisaks on viidud läbi mitmeid TA-d toetavaid andmekorjeid, millest olulisim on kohalike omavalitsuste teenuste kohta läbi viidud andmekorje. Teadus-arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks kasutab Rahandusministeerium enamasti ministeeriumi baaseelarves olevat uuringute eelarvet. Rahandusministeeriumi valminud uuringud on kajastatud ministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja- analuusid, teadus-arendustegevuse projektid on lisaks kajastatud ka Eesti Teadusinfosüsteemis. 1.2. Ministeeriumi valdkondliku teadus-arendustegevuse arendamine, koostöö tihendamine ülikoolidega, uute koostöövormide rakendamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministeeriumi prioriteediks teadus-arendustegevuse valdkonna arendamisel on alates 2020. aastast ülikoolidega koostöövormide arendamine, et tõsta ministeeriumide poolt tellitavate uuringute kvaliteeti, arendada valdkondliku teaduse arengut, leida paindlikemaid koostöövorme Eesti ülikoolidega. Kui 2020. ja 2021. aastal keskenduti peamiselt selleks vajalike eelduste täitmisele (mõtestatud alguspunkt ülikoolidega koostöö edaspidiseks arendustegevuseks, tegevusplaan, RAMi põhimõtted ülikoolidega koostööks, koostöövormide protsesside kooskõlastamine ülikoolidega), siis 2022. aastal oli fookuses ülikoolidega koostöö juurutamine. 2022. aastal olid ministeeriumidel esimest korda kasutada teadus-arendustegevuse lisarahad, mis võimaldas keskenduda ambitsioonikamatele ja pikemaajalistele teadusprojektidele ning sundis selleks juurutama ka uusi koostöövorme. Sellest tulenevalt oli 2022. a fookuses ülikoolidega koostöö juurutamine. Järgnevalt on välja toodud olulisemad tegevused 2022. aastal: 1.2.1. Kohandati Rahandusministeeriumi uuringuvajaduste korje protsessi TA lisarahade kasutamisele vastavaks: a. keskenduti lühiajaliste uurimisprojektide vajaduste esitamise asemel lahendamist vajavate väljakutsete korjele; b. viidi läbi teadus-arendustegevuse väljakutsete töötubasid, kus selgitati probleemi olemust, analüüsiti kuivõrd on tegemist teadus-arendustegevusega ja kuidas tõsta tellitavate tööde ambitsioonikust ning milliseid uusi koostöövorme kasutades saab neid lahendada. 1.2.2. Võeti kasutusele mitmeid uusi koostöövorme: a. Kuulutati välja sihttoetuse konkurss eesmärgiga arendada Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudelit ja välja töötada kogumispensioni adekvaatsuse indikaatori metoodika. b. 2022. aastal alustati ka kahe järgmise uurimistöö konkursi ettevalmistamisega, mis avalikustati 2023. aastal: 1) Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurss; 2) Positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüsi uurimistöö konkurss. c. 2022. aastal üritas RAM täita ka 3 külalisuurija ametikohta, kuid need katsed ebaõnnestusid sobivate kandidaatide puudumise tõttu. Selle koostöövormi rakendamine vajab täiendavat läbimõtlemist, sh millisel määral saaks selles pakkuda ministeeriumidele tuge Eesti Teadusagentuur. 1.2.3. Alustasime esimese teaduspartnerluse projekti ettevalmistamisega. Selleks esitati Rahandusministeeriumi eestvedamisel konkurentsipõhisesesse TA RES protsessi taotlus teadusnõustamise raamlepingu kui koostöövormi juurutamiseks EL kliimaeesmärkide teemal. Taotlus esitati koos MKMi, SOMi, KEMi ja MEMiga. Taotluse esitamise ajendiks oli, et ministeeriumid saaksid paindlikumalt kaasata teadlasi kõikides poliitikakujundamise etappides, et tagada partnerlus ülikoolide ja ministeeriumide vahel, tagada oluliste muudatuste juhtimisel teaduspõhine püsiv analüütiline tugi. 2  1.2.4. 2022. aastal andis Rahandusministeerium esimest korda välja eripreemiad riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil (ÜTK). Auhinnafond oli kokku 11 000 eurot ning välja jagati 20 eripreemiat. ÜTKs osalemine oli väärtuslik, kuna RAMist kaasus tööde hindamisse 13 töötajat ning kokku esitati 25 RAMi valdkonda puudutavat lõputööd. Paljud neist on suure rakendusliku väärtusega. 1.2.5. 2022. aastast alates edastab Rahandusministeerium kevaditi ülikoolidele lõputöö teemade ettepanekud. Paljude teemade puhul pakume ka ministeeriumi poolset juhendamist. Lisaks on võimalik tulla Rahandusministeeriumisse praktikale. Neid võimalusi käime tutvustamas ülikoolide karjääripäevadel. 1.2.6. Ülikoolide, koostööpartnertite ja teiste ministeeriumide teavitamine Rahandusministeeriumi teadus-arendustegevuse ja uuringute tegevuskavast. Rahandusministeerium teeb igal aastal teavituse, mille eesmärk on tutvustada kinnitatud uuringute tegevuskava ning olulisemaid projekte, koostöömõtteid. Teavitatakse kõiki ülikoole, teadusasutusi, koostööpartnereid (kes on olnud registreeritud hangete juurde). Lisaks kirjalikule teavitusele toimuvad ka regulaarsed kohtumised, mille eesmärk on ühise infovälja tekitamine ja suurem teadlikkus Rahandusministeeriumi valdkondlikust teadus-arendustegevusest. 1.3. Uuringute ja teadus-arendustegevuse projektijuhtide teadlikkuse tõstmine, vajalike abimaterjalide, juhiste täiendamine. Selleks, et ministeerium oleks „tark tellija“ ning toetaks sellega valdkondliku teadus-arendustegevuse arengut, on oluline tõsta ka organisatsiooni töötajate teadlikkust. Selleks loodi 2022. aastal Teamsi RUTA (RAM uuringute ja teadus-aredustegevuse) grupp, mis koondab kõiki ministeeriumi uuringute projektijuhte ning täiendatud on RAM siseveebis olevaid juhendeid. Nendest kanalitest leiab projektijuhile vajalikud protsessikirjeldused (kuidas läbi viia uurimisprotsessi), vajalikud töölauad, näidised, parimad praktikad, vormid, juhised ja muud vajalikud materjalid. Iga uuringuaasta alguses toimuvad ka uuringu projektijuhtidele suunatud koolitused. 2023. aastal luuakse lähteülesannete koostamise digiõppe platvorm, et suurendada RAM uuringu projektijuhtide kompetentsi uuringu lähteülesannete koostamisel. 2. Andmed Rahandusministeeriumi valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta riigieelarves (esitatud lisa 1 failis TAI_rahastamine_2021-2027) Failis „TAI_rahastamine_2021-2027 RAM“ on esitatud Rahandusministeeriumi valitsemisala riigieelarvelised kulud. Kuigi Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad ka Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahapesu Andmebüroo, Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, siis tehtud TA kulud puudutavad siiski Rahandusministeeriumit. Nimetatud allasutustes on küll tellitud uurimis- ja arendustööde tegevusi, kuid neid ei saa määratleda ei teadus-arendustegevuse ega teadus-arendustegevust toetavateks kuludeks. Täiendavad selgitused tabeli kohta: 2.1. Rahandusministeeriumil ei ole eraldi teadus-arendustegevuse programmi. Kuna teadus-arendustegevus on iga programmi/valdkonna oluline osa, on teadus- arendustegevuse kulud esindatud iga programmi sees. Sellest tulenevalt võib olla ühes programmis erinevate meetmete ja tegevuste TA ja TA toetavaid kulusid. Kuna sellisel kujul statistika tegemine nõuab suurt käsitööd ning viib liigse detailsuseni, on 3  Rahandusministeeriumi TA ja TA toetavad kulud esitatud programmide lõikes, kuid meetme ja tegevuse all on nimetatud kõik programmi alla kuuluvad meetmed ja tegevused, milles leidub TA ja TA toetavaid kulusid. 2.2. Tabelisse on lisatud täiendav veerg „2022 (tegelik kulu)“. Selles veerus on kajastatud Rahandusministeeriumi valdkondliku TA tekkepõhised kulud. Märkuste lahtisse on lisatud põhjendused rahade kasutamiste muudatuste kohta, kui 2022. a tegelik kulu erines planeeritavast rohkem kui 10%. Kuna TA lisavahendeid jagati esimest korda ministeeriumidele 2022. aastal ja nende rakendamine nõudis protsesside ümberkorraldamist ning uute koostöövormide kasutuselevõttu, olid 2022. a tegelikud kulud tagasihoidlikumad võrreldes planeeritutega. Kassapõhised kulud on suuremad võrreldes tekkepõhistega – 2022. a algatati mitmeid suuri projekte ja tehti ka väljamaksed (nt sihttoetus), aga tegelikud kulud kajastuvad alles 2023. aastas. 2.3. Veeru pealkirjale „2023 eelarve“ on lisatud täiendus, sh 2022. a TA jäägid. 2023. a tekkepõhiste kulude katmiseks kasutatakse 2023. a TA lisarahasid, aga ka 2022. aastast ülekantavaid TA lisavahendeid. 2.4. 2024. – 2027. a. TA rahastamise prognoosid ei ole enamasti (va üliõpilastööde riikliku konkursi eripreemiad ja teadusnõuniku palgafond) esitatud ministeeriumi tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja tegevuse raames (tabelis märgitud N/A*), vaid esitatud valdkonna üleselt. See tuleneb eelkõige erisustest ministeeriumide programmide ülesehituses ja Rahandusministeeriumi eelarve metoodikast. Lähtuvalt Rahandusministeeriumi uuringute tegevuskava protsessist, ei ole võimalik esitada detailseid TA ja TA toetavate kulude prognoose programmide lõikes. Rahandusministeerium kinnitab oma uuringute tegevuskava kord aastas ning eelarve ei ole jaotatud valemiga erinevate programmide vahel, vaid sõltub iga-aastastest prioriteetidest ja vajadustest. Ministeeriumi uuringu tegevuskava koostamise protsess näeb ette, et planeeritakse küll 4-aastast vaadet, aga seda vaid tegevustele, mille osas on kohustused ette teada. Suurema osa eelarve täpsemast jaotusest TERE vaates selgub eelarveaastale eelneva aasta lõpus. Prognoosimist raskendab ka asjaolu, et järgnevatel aastatel jagatakse ministeeriumidele TA lisarahasid valemist lähtuvalt. Kuna valem sõltub eelnenud kulutustest ning majandusprognoosist, on selle tegemine raske. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium oma prognooside tegemisel lähtunud eeldusest, et 2024.-2027. eraldatud TA vahendid on samaväärsed 2023. a eraldatud vahenditega. 2.5. Seoses regionaalvaldkonna liikumisega Rahandusministeeriumi alt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, liigub valdkonnaga kaasa lepingus olevate projektide rahastus. Sellest tulenevalt on Rahandusministeeriumist ära liikuvad TA lisarahad tabelis kajastatud miinusmärgiga. Tabelisse on lisatud täiendav rida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel, kuhu regionaalvaldkond alates 01.07.2023 liigub. Kokkuvõttes aitas TA lisarahade olemasolu Rahandusministeeriumi 2022. a valdkondliku TA eesmärkide täitmisele oluliselt kaasa. Teisalt takistas eesmärkide täitmist TA rahastamisemudel, mille alusel ministeeriumidele lisaraha jagatakse. Kuna rahastus sõltub nii majandusprognoosist kui ka eelmiste aastate TAI kuludest ning ministeeriumid saavad neile jagatava summa teada alles uuringuaastale eelneva aasta septembrikuus, saab pigem ette võtta lühikesi või keskmise kestusega projekte. 4 2022. aastal tuli kohaneda uue olukorraga valdkondliku TA rahastamises. Uute praktikate, protsesside juurutamine aga võtab tavapäraselt rohkem aega. Sellest tulenevalt on 2022. aasta TA lisarahade tekkepõhine kasutamine tagasihoidlikum, kuid selle võrra on see suurem 2023. aastal. Lisaks on takistuseks sisuosakondade teadlikkus erinevatest koostöövormidest ja nende kasutamisest. Sellest tulenevalt otsustatakse ka TA uuringute tellimisel pigem riigihanke kasuks. Uute ja valdkondliku teadus-arendustegevuse arendamist toetavate koostöövormide tutvustamise ja piloteerimisega jätkab Rahandusministeerium ka 2023. aastal ja hiljemgi. Selle raames kasvatatakse RAM sisuosakondade ambitsiooni teadus-arendustegevuste planeerimisel - eelistatud oleksid ambitsioonikamad, mahukamad ja kestuselt pikemad projektid, mis keskenduvad uudsete mudelite, lahenduste väljatöötamisele. Sarnaselt jätkub süsteemne suhtlus ülikoolide ja teadus-arendusasutustega, et hoida ühist infovälja ning leida paremaid lahendusi valdkondliku teadus-arendustegevuse arendamiseks. Olukorra parandamise ettepanek: konkurentsipõhise TA lisarahade puhul jagatakse vahendeid üle mitme eelarveaasta. Valemipõhise TA lisaraha jagamisel võiks kasutada sama lähenemist, nt eraldatakse ministeeriumidele valemipõhiselt rahastus 4aastases vaates, kus ministeeriumidel on võimalik rahade planeerimist aastate vahel paindlikult planeerida. Kui 4- aastane vaade valemipõhise rahastuse jagamise osas ei ole võimalik, võiks ministeeriumidel olla olemas vähemalt kaheaastane vaade rahade jagamise kohta. See võimaldaks erinevaid rahastamisinstrumente põhjalikumalt ja koostöös teiste ministeeriumidega või Eesti Teadusagentuuriga planeerida ning teha ka vajalikku teavitustööd, milleks täna pole piisavalt aega. 3. Valitsemisala 2021. a. teadus- ja arendustegevuse finantsandmete põhjal valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste statistika tabel Esitatud lisa 2 failis (GBAORD_2022_RAM.xlsx) . 4. Agregeeritud TA kulude andmed 2022-2026 (lisa 4). Juhime tähelepanu, et lisas 4 on Rahandusministeeriumile märgitud 2023. ja 2024. a konkurentsipõhine TA eelarve summas 400 000 eurot. See ei ole aga korrektne, kuna Rahandusministeerium esitas RES taotluse „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega ministeeriumidele“ koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga. Taotluses olid eelarvevajadused välja toodud ministeeriumide lõikes ning sellest lähtudes tehti ka Vabariigi Valitsuse reservist eraldised (vt tabel 1). Tabel 1. Vabariigi Valitsuse reservist konkurentsipõhisest teadus-arendustegevuse lisarahade eraldis EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse läbiviimiseks ministeeriumide lõikes perioodiks 2023-2024. 5  Ministeerium Eelarve 2023 Eelarve 2024 (eurot käibemaksuta) (eurot käibemaksuta) Rahandusministeerium 72 727 72 727 Majandus- ja 72 727 72 727 Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 72 727 72 727 Keskkonnaministeerium 109 090 109 090 Maaeluministeerium 72 727 72 727 KOKKU 400 000 400 000 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Reelika Vahopski 58851461 [email protected] 6