Lp Elve Adamson Teie 17.05.2023 nr 2.1-3/23/374-1000-4
Jurist Meie 26.05.2023 nr 12.2-7/289
Andmekaitse Inspektsioon
E-post:
[email protected]
Vastus järelepärimisele vaidlustusmenetluses 45-23/-
Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) on saanud Sviby OÜ vaide Riigihangete
vaidluskomisjoni (edaspidi VAKO) tegevuse peale teabenõudele, millega taotleti AS-i Piletilevi
Group ja SA Tartu 2024 vahel sõlmitud „Piletimüügi teenuse osutamise lepinguga nr
142-2022“ (edaspidi Leping) tutvumist, vastamisel. Vaiet ei ole VAKO-le edastatud, kuid AKI
järelepärimisest nähtub, et Sviby OÜ leiab, et VAKO on õigusvastaselt tunnistanud Lepingu
täies ulatuses piiranguga teabeks ning oleks pidanud vaide esitajal võimaldama tutvuda
vähemalt selle osaga Lepingust, millele ärisaladus ei laiene.
Enne AKI küsimustele vastamist peab VAKO vajalikuks märkida, et AKI on oma kirjas loonud
justkui tõsikindla eelduse, mille kohaselt avalikuks teabeks on ka teave, mille VAKO on saanud
oma ülesandeid täites, sh riigihangete käigus sõlmitud lepingud, millest omakorda on tuletatud
VAKO-le erinevaid nõudeid ja etteheiteid Sviby OÜ teabenõudele vastamisel ja millest on
ilmselgelt ajendatud kõik järgnevad küsimused. Nimetatud eeldus aga ei saa olla õige – AKI ei
saa tõsikindlalt väita, et Leping on riigihangete käigus sõlmitud, selle väitmiseks peaks tal
olema pädevus seda kontrollida, sest VAKO ei ole seda teinud. Nimetatud asjaolu oli
vaidlustuse esemeks (tuvastada, kas SA Tartu 2024 pidi Lepingu sõlmima riigihankega
riigihangete seaduses sätestatud korras, ja kui see nii oli, tuvastada Lepingu tühisus), kuid kuna
vaidlustus jäi mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata (AS Piletilevi Group esitas Lepingu
vaidlustusmenetluses tõendamaks asjaolu, et Sviby OÜ vaidlustus on mittetähtaegne), ei ole
vaidlustuskomisjon hinnanud mis tahes asjaolusid, mis on seotud Lepingu sõlmimisega, sh
seda, kas tegemist võis olla hankelepinguga RHS-i tähenduses nagu väitis Sviby OÜ oma
vaidlustuses.
Minnes edasi AKI küsimuste juurde:
1. 11.04.2023 vastuses VAKO-le on AS Piletilevi Group palunud edastatud lepingut Sviby
OÜ-le mitte kättesaadavaks teha, kuid kirjast ei nähtu, et AS Piletilevi Group oleks märkinud,
et leping sisaldab ärisaladust. Kas lepingu osapooled on teavitanud VAKO-t, et leping sisaldab
ka nende ärisaladust või kas VAKO on seda neilt küsinud?
2. Juhul kui ei ole, siis kas VAKO on enne piirangu kehtestamist hinnanud, kas ja mis ulatuses
leping sisaldab ärisaladust või on lähtunud ainult lepingu osapool(t)e soovist?
3. Miks teabenõude/taotluse saamisel, kui lepingu sisuga ei olnud võimalik tutvuda
dokumendiregistri kaudu, ei väljastatud lepingut ega võimaldatud sellega tutvuda ulatuses, mis
ei sisalda ärisaladust?
1.1. VAKO ei ole enne AKI kirja saamist Lepingu pooltelt küsimusi küsinud ega pidanud ka
võimalikuks seda teha.
VAKO juhib tähelepanu AKI viidatud otsusele 3-08-1980, mille p 5 alapunktist 7 nähtub
Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 /
[email protected]
Halduskohtu seisukoht, millega Ringkonnakohus on nõustunud, et õige on, et AKI ei saa nõuda
ärisaladust sisalduvaid põhjendusi San Souci’lt, kuna viimane ei ole teabevaldaja AvTS
tähenduses. Seega küsimuste küsimist peetakse võimalikuks vaid teabevaldajalt.
AS Piletilevi Group, kes esitas vaidlustusmenetluses Lepingu, ei ole teabevaldaja avaliku teabe
seaduse (edaspidi AvTS) tähenduses ja VAKO-l ei ole pädevust temalt väljaspool
vaidlustusmenetlust midagi nõuda. Sama kehtib ka SA Tartu 2024 kohta, kes saab olla
teabevaldaja AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel vaid teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku
omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
Sviby OÜ on vaidlustusmenetluses esitanud SA Tartu 2024 30.03.2023 e-kirja, mille kohaselt
antud juhul ei osta SA Tartu 2024 teenust vaid on koostöösuhtes, mille osa ei ole rahaline
arveldus. Seega hange ei ole sel puhul vajalik [---], millest vaidlustuskomisjoni arvates nähtub
üheselt, et SA Tartu 2024 on ise seisukohal, et ta Lepingu täitmise käigus rahalisi vahendeid ka
ei kasuta. VAKO rõhutab veel kord, et seoses vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega ei ole VAKO
kontrollinud asjaolu, kas Leping on hankeleping RHS-i tähenduses, milles sisalduva info
ärisaladuseks pidamise õigust või lubamatust AKI kirjas analüüsib (sealjuures ei ole Riigi
Teataja kohtulahendite andmebaasist kättesaadav AKI poolt viidatud otsus 1-15-8831/40).
1.2. VAKO ei ole Lepingu pool ja erinevalt AKI-st ei teosta VAKO kontrolli teabe
avalikustamise üle, mistõttu AKI viide otsusele 3-08-1980, milles sisalduvad etteheited
Kaitseministeeriumile (lepingu poolele) ja AKI-le (järelevalve teostajale) seoses nende
tegevusega lepingule juurdepääsu võimaldamisega, ei ole VAKO suhtes asjakohane.
Küsimusi ärisaladuse kohta on otsusest nähtuvalt pädev küsima üks lepingu pool teiselt lepingu
poolelt ja AKI sellelt lepingu poolelt, kellele kohaldub AvTS, kuid VAKO ei ole Lepingu osas
ei lepingu pool ega järelevalve teostaja. VAKO-le jääb arusaamatuks, miks ei ole Sviby OÜ
pöördunud Lepingu saamiseks Lepingu poole poole.
VAKO saab AKI kirjast aru selliselt, et AKI arvates peaks VAKO olema Lepingule juurdepääsu
võimaldamise osas nn vahendaja, millega VAKO ei nõustu. Kui praeguses menetluses jääb
AKI-l ärisaladuse osa Lepingust välja selgitamata (nt Sviby OÜ loobub AKI-ile esitatud
vaidest), siis jälgides AKI mõttekäiku kirjas võib järgmine kord Sviby OÜ taotleda juurdepääsu
Lepingule hoopis AKI-lt.
1.3. Isegi kui SA Tartu 2024 on teabevaldaja ka Lepingu osas, oleks antud juhul tegemist
dokumendi liikumisega ühest asutusest teise, mille kohta on AKI oma „Avaliku teabe seaduse
lühijuhendi“ §-s 42 märkinud järgmist:
Teabevaldaja seatud juurdepääsupiirang on siduv ka kõigile teistele teabevaldajatele. Kui otse
eriseadusest ei tulene teisiti, ei saa teine asutus piirangut omatahtsi kehtetuks tunnistada ega
eirata. Vastasel juhul kohaldub väärteovastutus (AvTS-i § 541 lg 1). Ainult piirangu seadnu
saab selle kehtetuks tunnistada, teised saavad vaid tema tähelepanu juhtida.
VAKO on küsinud pärast AKI kirja saamist nii AS-ilt Piletilevi Group kui ka SA Tartu 2024,
kas nad peavad Lepingus sisalduvat oma ärisaladuseks ja mõlemad on seda oma 25.05.2023
e-kirjadega kinnitanud (lisatud), sh on SA Tartu 2024 kinnitanud, et viidatud lepingule on
seatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel. Seega VAKO on Lepingule õigesti
seadnud juurdepääsupiirangu AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel ja VAKO pädevuses ei ole kohustada
SA-d Tartu 2024 oma juurdepääsupiiranguid muutma.
2. Palute edastada vaide esemeks olev leping, milles märkida ära, mida lepingus käsitletakse
ärisaladusena ja kuidas see kahjustab avalikustamisel lepingupoolte huve. Ühtlasi palute
edastada ka olemasolul kirjavahetuse, millest nähtuks, mida lepinguosapooled on pidanud oma
ärisaladuseks.
2.1. VAKO edastab AKI-le Lepingu, kuid mitte nõutavas endapoolses märgistuses ja
põhjendustega. VAKO on seisukohal, et kui vastavate asjaolude väljaselgitamine ei olnud
2 (3)
vaidlustusmenetluse ajal vajalik, siis pärast vaidlustusmenetluse lõppemist puudub VAKO-l
tegelik pädevus menetlusosalistele mingeid nõudeid esitada, sh selle kohta, mida ja miks
peavad pooled oma Lepingus ärisaladuseks. AKI-il on vastav pädevus AvTS-st tulenevalt, kuid
see pole VAKO-le üle antav. Antud juhul on VAKO välja selgitanud, et juurdepääsupiirangu on
kehtestanud juba SA Tartu 2024 ja vastavaid põhjendusi tuleb küsida temalt.
2.2. Vaidlustuskomisjon märgib, et on asja selguse huvides AS-ilt Piletilevi Group ja SA-lt Tartu
2024 muuhulgas ka vastavaid selgitusi Lepingu kohta AKI-poolt soovitud põhjendustega
küsinud (AS Piletilevi Group on need ka esitanud). VAKO lisab need käesolevale kirjale ilma
omapoolsete kommentaarideta.
Lugupidamisega
Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja
Lisad: 1) Leping
2) AS-i Piletilevi Group ja SA Tartu 2024 25.05.2023 e-kirjad
3 (3)