VILJANDI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Heimtali 25. mai 2023 nr 160
Looduse tee 22 detailplaneeringu vastuvõtmine
Arhitekt Olav Remmelkoor (Projektikoda OÜ, registrikood 12267932) koostas Viljandi
Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 61 „Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu
algatamine“ Vana-Võidu külas algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
(töö nr 2022-05-25) ja esitas selle vastuvõtmise otsuse tegemiseks (reg 12.05.2023 nr 7-2/126-19).
Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 6,8 ha. Detailplaneering näeb ette planeeritava ala
jagamise 17-ks krundiks, sh 14 väikeelamumaa krunti, üks väikeettevõtluse krunt, üks teemaa
krunt. Osaliselt jääb maa-ala kasutusse põllumajandusmaana.
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 01.12.2022 kuni 31.12.2022, mille käigus
detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ei esitatud. Kirjaliku arvamuse esitas
Põllumajandus- ja Toiduamet (reg 13.12.2022 nr 7-2/126-11).
Detailplaneering on planeeringu koostamisse kaasatud Põllumajandus- ja Toiduameti
(reg 01.03.2023 nr 7-2/126-14-1), Muinsuskaitseameti (reg 02.03.2023 nr 7-2/126-14-2) ja
Päästeameti (reg 30.03.2023 nr 7-2/126-17) poolt kooskõlastatud. Kooskõlastamise käigus
esitatud ametkondlike seisukohtadega on arvestatud.
Viljandi Vallavalitsus arutas kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmist 18.04.2023 istungil ja asus
seisukohale, et ei toeta detailplaneeringu alal väärtuslikule põllumaale päikeseelektrijaama
rajamist ja teeb ettepaneku jätta päikeseelektrijaam detailplaneeringust välja.
Kinnistu omanik oli nõus detailplaneeringuga kavandatud päikeseelektrijaamast loobuma ja
arhitekt Olav Remmelkoor esitas detailplaneeringu uuesti vastuvõtmiseks muudetud kujul.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 134, § 135 lg 1 p 1, § 135 lg 5, § 135
lg 7, § 142 lg 2, Viljandi Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Võtta vastu Vana-Võidu külas Looduse tee 22 detailplaneering ja korraldada avalik
väljapanek.
2. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 15.06.2023 kuni 16.07.2023.
3. Detailplaneeringuga saab tutvuda Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuses (vallamajas) ja
elektrooniliselt Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee.
4. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada detailplaneeringu avaliku
väljapaneku teate avaldamine ajalehes Sakala 01.06.2023 numbris ja Viljandi valla
veebilehel www.viljandivald.ee.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mait Allas
vallavolikogu esimees
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering
PlanID:109012, Viljandi valla detailplaneeringute registri nr DP311
Planeeringuala asukoht: Viljandi vald, Vana-Võidu küla, Looduse tee 22 (89201:001:0680)
Vana-Võidu mõisa peahoone, 19. saj (registri nr 14690) kaitsevöönd
Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj (registri nr 14697)
Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj (registri nr 14698)
planeeringuala asukoht
Foto 1 – Vaade planeeringualale edelast, Maa-amet_kaldaerofoto_ID5727790_2022-04-20.jpg
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus
Koostamisest huvitatud isik Osaühing Afeel, registrikood 10740206
Koostaja Projektikoda OÜ, 12267932
MTR reg nr EEP002408
Muinsuskaitse tegevusluba E 957/2012
Tallinna tn 58, 71018 Viljandi linn
Töö nr 2022-05-25
Volitatud arhitekt 7 Olav Remmelkoor
+372 506 9191,
[email protected]
Viljandi
2/25
KOOSSEIS
A SELETUSKIRI
(SK100_20220525_Looduse22DP_Seletuskiri_v02)
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED......................................5
1.1 Üldosa ...........................................................................................................................5
1.2 Detailplaneeringu koostamise alused ..............................................................................5
2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK.........7
2.1 Planeeringuala ulatus .....................................................................................................7
2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ...........................................................................7
3 PLANEERINGU LAHENDUSE LÜHIKIRJELDUS JA PÕHJENDUSED .......................8
3.1 Planeeritud lahendus ......................................................................................................8
3.2 Üldplaneeringu muudatused ...........................................................................................8
4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ......................................................9
4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused ...........................................................................9
4.2 Planeeritud kruntide andmed ........................................................................................ 10
5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD .................................................................................. 10
6 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS .......................................................................................... 10
6.1 Mõisted ja täpsustused ................................................................................................. 10
6.2 Krundi pos 1 (2 330 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11
6.3 Krundi pos 2 (2 327 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11
6.4 Krundi pos 3 (2 367 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11
6.5 Krundi pos 4 (2 322 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11
6.6 Krundi pos 5 (5 274 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11
6.7 Krundi pos 6 (9 490 m²) ehitusõigus ............................................................................ 12
6.8 Krundi pos 7 (2 152 m²) ehitusõigus ............................................................................ 12
6.9 Krundi pos 8 (2 154 m²) ehitusõigus ............................................................................ 12
6.10 Krundi pos 9 (2 026 m²) ehitusõigus ......................................................................... 12
6.11 Krundi pos 10 (2 011 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12
6.12 Krundi pos 11 (2 048 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12
6.13 Krundi pos 12 (2 033 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12
6.14 Krundi pos 13 (2 250 m²) ehitusõigus ....................................................................... 13
6.15 Krundi pos 14 (2 239 m²) ehitusõigus ....................................................................... 13
6.16 Krundi pos 15 (2 161 m²) ehitusõigus ....................................................................... 13
6.17 Krundi pos 16 (29 155 m²) ehitusõigus ..................................................................... 13
6.18 Krundi pos 17 (17 435 m²) ehitusõigus ..................................................................... 13
7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE ................................................... 13
7.1 Juurdepääsutee ............................................................................................................. 13
7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised ...................................................................... 14
7.3 Elektrivarustuse rajatised ............................................................................................. 15
7.4 Soojavarustus ............................................................................................................... 16
7.5 Sidevarustuse rajatised ................................................................................................. 16
8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD
TINGIMUSED ...................................................................................................................... 17
8.1 Üldosa ......................................................................................................................... 17
8.2 Tingimused ehitiste projekteerimisel ............................................................................ 17
9 MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ............. 18
9.1 Mälestised ja nende kaitsevöönd .................................................................................. 18
9.2 Muinsuskaitse eritingimused ........................................................................................ 19
9.3 Detailplaneeringuga kavandatavate muudatuste vastavus eritingimustele ..................... 19
10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................. 21
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
3/25
10.1 Üldosa ...................................................................................................................... 21
10.2 Looduse tee .............................................................................................................. 21
10.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud ......................................................... 21
10.4 Parkimine ................................................................................................................. 21
11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ........................................... 21
11.1 Haljastus .................................................................................................................. 21
11.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus ................................................................................... 22
12 KUJAD ........................................................................................................................ 22
12.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine ................................................................. 22
12.2 Tehnorajatiste kujad ................................................................................................. 22
13 KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD TINGIMUSED ....................................... 22
14 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU
ELLUVIIMISEKS ................................................................................................................. 22
14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang .................... 22
14.2 Müra ........................................................................................................................ 23
14.3 Vibratsioon............................................................................................................... 23
14.4 Radoonioht ............................................................................................................... 23
14.5 Insolatsioonitingimused ............................................................................................ 23
15 MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA NEIST TEKKIVAD KITSENDUSED................ 23
15.1 Olemasolev maaparandussüsteem............................................................................. 23
15.2 Maaparandussüsteemi kaitsest tulenevad nõuded ...................................................... 24
16 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS........ 24
16.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste servituudi vajadus .................................... 24
16.2 Elektrirajatiste servituudi vajadus ............................................................................. 24
17 TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS .............. 24
18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 25
18.1 Planeeringu elluviimise eeltingimused ......................................................................25
18.2 Juurdepääsutee määramine avalikuks kasutamiseks .................................................. 25
18.3 Planeeritud krundi pos 16 kasutuselevõtt üksikelamumaana ..................................... 25
B JOONISED
1. Põhijoonis 1 : 1000 (JN100_109012_Looduse22DP_pj_v02.pdf)
C LISAD
1. Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsus nr 61, Looduse tee 22 katastriüksuse
detailplaneeringu algatamine koos lisaga
(Lisa1-2022-04-28_dp311_algatamine.pdf, Lisa1-DP311_ap.pdf)
2. Muinsuskaitseameti 15.03.2022 kiri nr 5.1-17.5/412-1, Seisukoht detailplaneeringu
koostamise algatamise eelnõule ja KSH eelhinnangule
(Lisa2-MKA_seisukohad_20220315.pdf)
3. Tugiplaan 1 : 1000
(Lisa3-20220525_Looduse22DP_Tugiplaan.pdf)
4. Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
(Lisa4-KSH_EH_Looduse_tee_22.pdf)
5. Põllumajandus- ja Toiduameti 11.03.2022 kiri nr 6.2-1/2324-1, Arvamus Looduse tee 22
katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
4/25
(Lisa5-PTA_arvamus_Looduse_tee_22_detailplaneeringu_algatamise_kohta.pdf)
6. Keskkonnaameti 22.03.2022 kiri nr 6 5/22/4202-2, Seisukoht Looduse tee 22 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
(Lisa6-2022-03-22_KeA seisukoht.pdf)
7. Telia Eesti AS Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37387860
(Lisa7-dokumentatsioon_N19536.bdoc)
8. Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 429760
(Lisa8-Tehnilised-Tingimused-429760.pdf)
9. Aktsiaselts Viljandi Veevärk e-kiri Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu vk
tehniliste tingimuste taotlus
(Lisa9-Looduse-tee22-detailplaneeringu-vk-tehnilised-tingimused.zip)
10. Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused
(Lisa10-20220525_Looduse22DP_MKET.asice)
11. Illustratsioonid
(Lisa11-illustratsioonid_v02.zip)
12. PTA „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta“
(Lisa12-2022-12-13_PTAseisukoht.pdf)
13. Viljandi vallavalitsuse 19.12.2022 kiri nr 7-2/126-12
(Lisa13-VVarvamus_eelnou_kohta.asice)
14. Elektrilevi OÜ 07.02.2023 projekti kooskõlastus nr 8937584509
(Lisa14-ELVKK_Looduse_tee22_Vana-Voidu_kula(dp).asice)
15. Telia Eesti AS 06.02.2023 projekti kooskõlastus nr 37649104
(Lisa15-dokumentatsioon_DP3454.bdoc)
16. AS Viljandi Veevärk kooskõlastus
(Lisa16-RE Looduse tee22 dp kooskõlastuse taotlus.msg, Lisa16-20220525_Looduse22DP.asice)
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
5/25
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1 Üldosa
Käesolev detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi
PlanS) 2. peatükis (Planeerimise põhimõtted) sätestatud põhimõtteid järgides sh:
Lahenduse läbitöötamisel on tasakaalustatud ja lõimitud erinevaid huve.
Planeerimisel on arvesse võetud kättesaadavaid asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid
strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist
arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja algatamise korraldusega.
Detailplaneeringu koostamisel ja digitaalsel vormistamisel on aluseks riigihalduse ministri
17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Detailplaneeringus on esitatud tehnovarustuse võimalik lahendus ja põhimõtteline liikluskorraldus.
Joonistel kujutatud planeeringut illustreeriva lahenduse (lisa 11) täpne järgimine ei ole
projekteerimisel kohustuslik.
1.2 Detailplaneeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise alusteks on algatamise otsus, olemasolev olukord, maa-ala topo-
geodeetiline uuring, KSH eelhinnang, riigiametite seisukohad ning kehtivate õigusaktide ja
standardite nõuded.
Planeeringualal varasemalt detailplaneeringut koostatud ei ole.
Planeeringualast vahetult itta jääval Viljandi Kutseõppekeskuse kasutuses oleval maa-alal kehtib
Innopolis Engineering OÜ poolt koostatud töö nr 055-2009, „Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli
maa-ala ja lähiümbruse detailplaneering“ (väljavõte vt lisa nr 1). Selle kehtiva planeeringu
ehitusõigus ja muud tingimused ei oma käesoleva detailplaneeringu planeeringualale ulatuvat mõju.
1.2.1 Algatamise korraldus
Detailplaneering on algatatud Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 61, Looduse tee 22
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine (vt lisa 1).
Algatamisel seatud lähteseisukohad:
„… 2.1. vajadus ja eesmärk: detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala
juhtotstarbe muutmine elamumaaks, elamumaa kruntide moodustamine ja nende ehitusõiguse
määramine. Samuti päikeseelektrijaama rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb
planeerimisseaduse § 125 lõikest 2;
2.2. ülesanded: detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni
9, 11 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded. Koostamisel tuleb arvestada detailplaneeringu
koostamiseks väljastatud ametkondade seisukohtadega;
2.3. uuringute vajadus: maa-ala geodeetiline mõõdistamine.
2.4. detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2022 - 2025 aasta jooksul.
2.5. Ehitusõigus:
2.5.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarve – kavandatava elamumaa osas on lubatud üksikelamu
maa (EP), kaksikelamu maa (EPk) ja ridaelamumaa (ER), päikeseelektrijaama rajamiseks lubatud
elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE). Olemasoleva hoonestuse juurde määrata
krundi kasutamiseks taotletav sihtotstarve detailplaneeringuga;
2.5.2. ehitiste suurim lubatud arv krundil – elamumaa kruntidel 4, teiste kasutamisotstarvete korral
määrata detailplaneeringuga;
2.5.3. ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind krundil – elamumaa kruntide korral hoonetel 20%
krundi pindalast, muude otstarvete korral määrata detailplaneeringuga;
2.5.4. ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus – määrata detailplaneeringuga;
2.5.5. ehitiste suurim lubatud sügavus – tingimusi ei seata.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
6/25
2.6. Muud nõuded.
2.6.1 krundi minimaalsuuruse nõuded vastavalt krundi kasutamise otstarbele - EP 2000 m2, EPk
3000 m2, kolme sektsiooniga ridaelamu korral 3600 m2. Muude otstarvete korral määrata
detailplaneeringuga;
2.6.2 krundi piirded - lubatud maksimaalne kõrgus määrata detailplaneeringuga;
2.6.3 tehniline taristu - anda lahendus detailplaneeringuga. Kavandatud elamupiirkonna alale tuleb
laiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala (ala tähis ÜVK43). Kohustus kavandada elamu
liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tehnovõrguga liitumise kavandamisel või
olemasolevate liitumispunktide asukoha muutmisel tuleb taotleda tehnovõrgu omaniku/valdaja
tehnilised tingimused. Väljastatud liitumistingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas;
2.6.4 koostada muinsuskaitse eritingimused vastavalt Muinsuskaitseameti poolt väljastatavatele
seiskohtadele kas eraldi dokumendina või detailplaneeringu koosseisus;
2.6.5 detailplaneering tuleb eelnõu staadiumis esitada läbivaatamiseks ja avalikustamiseks Viljandi
Vallavalitsusele;
2.6.6 elamukruntide vaheline teemaa, mida kavandatakse avalikult kasutatava teena, tuleb ette näha
eraldi krundina. Arendaja peab arvestama vajadusega sõlmida planeerimisseaduse § 131 lõike 2
alusel Viljandi Vallavalitsusega täiendavalt leping juhul, kui koostatav detailplaneeringu lahendus
näeb ette avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatised. Nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse
elluviimiseks otseselt vajalike avalike rajatiste väljaehitamisega seotud kulud tasub arendaja
tervikuna või osaliselt lepingus kokkulepitud ulatuses. …“
1.2.2 Olemasolev olukord
Olemasolev olukord planeeringualal on kajastatud lisal 3 Tugiplaan.
1.2.3 Maa-ala topo-geodeetiline uuring
Koostamisel on planeeringuala geodeetilise alusena kasutatud W VARA OÜ tööd nr GD22012,
Viljandi vald Vana-Võidu küla Looduse tee 22 (62901:002:0126) Geodeetiline alusplaan,
10.02.2022, kõrgussüsteem EH2000, koordinaatsüsteem L-EST97. Topo-geodeetiline uuring on
koostatud vahetult enne detailplaneeringu koostamisele asumist ja on aktuaalne.
1.2.4 Üldplaneeringud
1.2.4.1 Planeeringualal kehtiv üldplaneering
Planeeringualal kehtib Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5, „Üldplaneeringu
kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering (ENTEC AS töö nr 641/05).
Viiratsi valla üldplaneeringu kaardi järgi on planeeringuala põhisihtotstarbeks (juhtotstarbeks)
Puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2) - Suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja
infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala, piiratud elamuehitusala (vt skeem 1).
Skeem 1 - Väljavõte Viiratsi valla üldplaneeringu kaardi (09.10.2006) fragmendist VANA-VÕIDU KESKUS
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
7/25
1.2.4.2 Koostatav Viljandi valla üldplaneering
25.10.2017 moodustus Viljandi valla, Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla ühinemisel Viljandi vald,
mis on Kolga-Jaani valla (ja Saarepeedi valla) õigusjärglane.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering.
Üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi vallavolikogu poolt 25.04.2018 otsusega nr 69.
Koostatav üldplaneering on vastu võetud Viljandi vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319.
Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 29.01.2021 kuni 28.02.2021.
Koostatav Viljandi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks
õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas.
Koostatava üldplaneeringu versioonis 29.01.2021 on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala
juhtotstarveteks planeeritud tootmismaa (TT) ja väärtuslik põllumajandusmaa.
Skeem 2 - Väljavõte Viljandi valla üldplaneeringu kaardist
https://www.viljandivald.ee/documents/11546/266
36576/joonis23_20210129.pdf/dc36c65e-68a8-
4b5a-9ef8-d8e20215630d
2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
2.1 Planeeringuala ulatus
Planeeringuala ulatus on määratud vastavalt Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsusele nr 61,
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine. Planeeringuala haarab katastriüksuse
Looduse tee 22 ja planeeringuala piirid kattuvad katastriüksuse 89201:001:0680 piiridega.
Planeeringuala suurus on 89775 m² (vt joonis JN100, Põhijoonis ja lisa 2, Tugiplaan).
2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Vastavuses Viljandi Vallavalitsuse poolt algatamisel seatud lähteseisukohtadele on käesoleva
detailplaneeringu eesmärgiks planeeringuala juhtotstarbe muutmine elamumaaks, katastriüksuse
jagamine elamumaakruntideks ja nende ehitusõiguse määramine.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
8/25
Detailplaneering on koostatud eesmärgiga täita planeerimisseaduses püstitatud ülesandeid.
Lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringuga lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1
punktides 1 kuni 9, 11 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
9) kuja määramine;
11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine.
Planeering käsitleb kultuuriväärtuslikke üksikobjekte ja seab muinsuskaitselased tingimused
kavandatu elluviimiseks.
3 PLANEERINGU LAHENDUSE LÜHIKIRJELDUS JA PÕHJENDUSED
3.1 Planeeritud lahendus
Käesoleva detailplaneeringu lahendus lähtub huvitatud isiku eesmärkidest. Lahendus lähtub
algatamisel püstitatud eesmärkidest ja vastab detailplaneeringu algatamisel püstitatud
lähteseisukohtadele.
Lahenduse sisuks on:
Looduse tee 22 katastriüksuse jagamine 17-ks krundiks, sh: 14 väikeelamumaa krunti, 1
väikeettevõtluse krunt, 1 liiklusmaa krunt ja 1 põllumajandusmaa krunt.
hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule
teele juurdepääsuteede võimalike asukohtade määramine.
Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus piirkonna üldise arenguvisiooniga ja täpsustab
koostatavat Viljandi valla üldplaneeringut lähiaastate tegevuste osas.
Krundi jagamisega ja väikeelamute ehitamisega võetakse seni ebapiisavalt kasutatud maa-ala
otstarbekamalt ja mõistlikumalt kasutusse.
3.2 Üldplaneeringu muudatused
Planeeringualal on tehtud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Maa-ala uuteks maakasutuse juhtotstarveteks on planeeritud väikeelamumaa (EV) ja ärimaa (Ä).
Planeeritud põllumajandusmaa krunt on kitsendusi põhjustava maaparandussüsteemi maa-alal.
Vahetult Looduse teega külgnev katastriüksuse osa on visuaalses sidemes teisel pool Looduse teed
asuva haridusasutuse maaga ning väikeelamumaaga. Tootmismaa (TT) asendamine on selles
asukohas põhjendatud, kuna uued juhtotstarbed võimaldavad naaberalade kasutusega paremini
kokku sobivaid sihtotstarbeid.
Üldplaneeringu muudatus on kujutatud all oleval skeemil 3. Tingmärgid vt punktis 1.2.4.2.
Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks krundi pos 16 maa-alal on planeeringuala juhtotstarbe
muutmine elamumaaks. Väikeelamute hoonete püstitamine krundil ei ole käesoleva planeeringu
eesmärgiks.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
9/25
Skeem 3 - Viljandi valla üldplaneeringu muudatusettepanek
Kavandatud elamupiirkonna alale on üldplaneeringu muudatusena planeeritud laiendada
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala (ala tähis ÜVK43).
ÜVK alal on kohustus planeerida hoone liitumine asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE
4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused
Olemasolev Looduse tee 22 katastriüksus (89201:001:0680) on planeeringuga jagatud 17 krundiks.
Moodustatud kruntidele pos 1 - pos 4 ja pos 7 - pos 15 on planeeritud püstitada üksikelamud ja
nende abihooned.
Krunt pos 5 on moodustatud uuele juurdepääsuteele.
Olemasolevad ajaloolised hooned on planeeritud eraldi krundile pos 6, mille planeeritud
sihtotstarve võimaldab kasutada krunti nii äri-, tootmis- kui ka mittetulunduslikul otstarbel.
Katastriüksuse lõunapoolses osas on moodustatud krunt pos 16, mis on reserveeritud üksikelamute
maaks ehitusõigusega, mis võimaldab ehitada abihoone.
Eraldatud on väärtusliku põllumajandusmaa krunt pos 17.
Maa-ala kruntideks jaotamine vt joonisel JN100 (Põhijoonis).
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
10/25
4.2 Planeeritud kruntide andmed
Krundi tähis Krundi pindala m² Krundi kasutamise sihtotstarve
pos 1 2 330 EP – üksikelamu maa
pos 2 2 327 EP – üksikelamu maa
pos 3 2 367 EP – üksikelamu maa
pos 4 2 322 EP – üksikelamu maa
pos 5 5 274 LT – tee ja tänava maa
pos 6 9 490 ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa
pos 7 2 152 EP – üksikelamu maa
pos 8 2 154 EP – üksikelamu maa
pos 9 2 026 EP – üksikelamu maa
pos 10 2 011 EP – üksikelamu maa
pos 11 2 048 EP – üksikelamu maa
pos 12 2 033 EP – üksikelamu maa
pos 13 2 250 EP – üksikelamu maa
pos 14 2 239 EP – üksikelamu maa
pos 15 2 161 EP – üksikelamu maa
pos 16 29 155 EP – üksikelamu maa
pos 17 17 435 MP – põllumajandusmaa
5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD
Hoonestusala on detailplaneeringus määratud krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud hooneid. Hoonestusalade paiknemine ja mõõtmed vt joonisel JN100, Põhijoonis.
Krundi tähis Hoonestusala pindala m² Hoonestusala eesmärk
pos 1 778 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 2 1 128 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 3 1 152 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 4 1 080 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 6 1 117 + 461 = 1 578 olemasolevate hoonete restaureerimine
pos 7 1 348 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 8 1 326 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 9 819 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 10 1 107 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 11 986 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 12 829 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 13 1 254 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 14 1 216 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 15 1 062 üksikelamu ja abihoonete ehitamine
pos 16 30 abihoone ehitamine
6 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
6.1 Mõisted ja täpsustused
Määratud ehitusõigus kehtib ehitusloakohustuslike hoonete kohta.
„Krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist
hakata kasutama.
„Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja taristuministri
05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19 ja on see hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse
pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:
- vihmaveesüsteemi;
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
11/25
- päikesekaitsevarjestust;
- terrassi;
- kaldteed ning treppi;
- valguskasti;
- vundamendi taldmikku;
- tehnosüsteemi ja -seadme osa;
- liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat
varikatust;
- kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
- hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Uute üksikelamukruntide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on esitatud kokku
summeerituna. Iga üksikhoone suurim lubatud ehitusalune pind neil kruntidel on 250 m².
“Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis (EH2000) määratud kõrgusarv
hoonet ümbritseva maapinna aritmeetilisest keskmisest kuni hoone kõrgeima tarindi kõrgeima
punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat
tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud
taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.
6.2 Krundi pos 1 (2 330 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.3 Krundi pos 2 (2 327 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.4 Krundi pos 3 (2 367 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.5 Krundi pos 4 (2 322 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.6 Krundi pos 5 (5 274 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: LT – tee ja tänava maa
Hoonete suurim lubatud arv -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
12/25
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus -
6.7 Krundi pos 6 (9 490 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa
Hoonete suurim lubatud arv 2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind olemasolev (1578 m²)
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus olemasolev (rehi ca 10,0 m, küün ca 7,5 m)
6.8 Krundi pos 7 (2 152 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.9 Krundi pos 8 (2 154 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.10 Krundi pos 9 (2 026 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.11 Krundi pos 10 (2 011 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.12 Krundi pos 11 (2 048 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.13 Krundi pos 12 (2 033 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
13/25
6.14 Krundi pos 13 (2 250 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.15 Krundi pos 14 (2 239 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.16 Krundi pos 15 (2 161 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast
abihooned 7,0 m maapinnast
6.17 Krundi pos 16 (29 155 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa
Krunt on reserveeritud üksikelamute maaks
ehitusõigusega, mis võimaldab ehitada
abihoone.
Hoonete suurim lubatud arv 1
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 28 m²
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus 5 m maapinnast
6.18 Krundi pos 17 (17 435 m²) ehitusõigus
Krundi kasutamise sihtotstarve: MP – põllumajandusmaa
Hoonete suurim lubatud arv -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -
Hoone lubatud maksimaalne kõrgus -
7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE
Planeeringus on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad.
Joonistel kujutatud rajatiste asukoht on illustreeriva iseloomuga ja asukoha täpne järgimine
projekteerimisel ei ole kohustuslik.
7.1 Juurdepääsutee
Olemasolev Looduse tee 22 katastriüksuse sissesõidutee asukoht asub loodepiiril, hõbepaju ja
kuuskede vahel.
Uute kruntide juurdepääsuks on planeeritud rajada ringsõiduna juurdepääsutee, millele on
moodustatud eraldi krunt pos 5 sihtotstarbega LT - tee ja tänava maa. Juurdepääsutee on planeeritud
tolmuvaba kattega.
Uute kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsude asukohad vt joonisel JN100.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
14/25
7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised
7.2.1 Olemasolevad ühisveevärgi liinirajatised
Planeeringualal olemasolevaid ühisveevärgi torustikke ei asu.
7.2.2 Planeeritud kruntide olmevee varustus ja reovee ärajuhtimine
Hoonestatavate kruntide pos 1 - pos 4 ning pos 6 - pos 15 olmevee varustus ja reovee ärajuhtimine
on planeeritud vastavuses Aktsiaselts Viljandi Veevärk e-kirjaga Looduse tee 22 katastriüksuse
detailplaneeringu vk tehniliste tingimuste taotlus (vt lisa 9).
Veetorustike liitumine ühisveevärgiga on planeeritud kinnistu Vana-Võidu 5a (puurkaev-pumpla)
lähialal, olemasoleval torul. Planeeritud ühisveevärgi rajatised on paigutatud Õunaaia teele,
Looduse teele, uuele juurdepääsutee krundile pos 5 ning ringtoitena Kivistiku teele.
Reoveetorustike liitumiseks ühiskanalisatsiooniga on planeeritud pikendada ühiskanalisatsiooni
isevoolset torustikku Kivistiku teelt, Looduse tee 13 piiril asuvast kaevust Looduse tee 22 piirile.
Kruntide ühendamiseks on planeeritud isevoolne torustik uuel moodustatud krundil pos 5 (krundi
kasutamise sihtotstarve LT - tee ja tänava maa). Planeeritud on reoveepumpla kundil pos 6,
Looduse tee 22 (krundi kasutamise sihtotstarve ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa) ning
survekanalisatsiooni torustik pumplast Looduse teel planeeritud torustikku.
Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga ühendatavatele kinnistutele on planeeritud liitumispunktide
asukohad. Uute rajatavate torustikega on planeeritud ühendada ka olemasolevad hooned ait ja küün.
Lahendus on kooskõlastatud Aktsiaseltsiga Viljandi Veevärk (vt lisa 16).
7.2.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“ on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikel kaitsevöönd, mille ulatus sõltub
otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. Vastavalt määruse §2:
„(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; …
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on
paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; …
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle
puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.“
7.2.2.2 Reovee pumpla kuja
Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on
ühiskanalisatsiooni reoveepumplal kuja, mille piires üldjuhul ei või asuda hooneid. Määruse §7,
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja: „(1) Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub
reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast järgmiselt: 1) kui vooluhulk on kuni 10 m³/d, peab
kuja olema 10 meetrit;“.
7.2.3 Tulekustutusvee saamine
Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt peab ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega. Tulekustutusvee saamiseks ehitusprojektiga projekteeritav veevõtukoht peab vastama
Tuleohutuse seaduse § 24 Veevõtukohale esitatavad nõuded. Tagatud peab olema aastaringne
juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada. Veevõtukohas peab olema tagatud ehitise
kaitseks vajalik vee vooluhulk. Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud
juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti.
Veevõtukoht peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.
Hoonete välise tulekustutusvee saamine on ette nähtud uuele rajatavale ühisveevärgi torustikule
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
15/25
planeeritud hüdrantkaevudest. Hüdrantkaevud on planeeritud maa-alustena Looduse tee ja
juurdepääsutee ristmikel. Lahendus on kooskõlastatud Aktsiaseltsiga Viljandi Veevärk (vt lisa 16).
Ehitusprojektide koostamisel on vajalik määrata hoone välise tulekustutusvee kogus ning näha ette
kogusele vastav hoonevälise ja -sisese tulekustutusvee tagamine.
Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” § 7 kohaselt I
kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m3.
7.2.4 Sademevee ärajuhtimine
Ühiskanalisatsiooni sademeveetorustik planeeringuga piirneval lähialal puudub.
Planeeringuala valdaval osal on maapind ühtlase langusega itta ja lõunasse, kus asub dreenitud
põllumaa. Planeeringualale maapinna reljeefi tõttu sademevesi ei kogune.
Uutelt teedelt ja platsidelt ning kruntide hoonete katustelt kogunev sademevesi on planeeritud
immutada pinnasesse kruntidel, kasutades vajadusel sademevee kogumise imbfiltratsioonisüsteeme.
Samuti on planeeritud sademevesi koguda ja taaskasutada majapidamisveena.
Sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni torustikku on keelatud.
Sademevett ei või vastava sisulise nõusolekuta juhtida naaberkatastriüksusele, sh avalikult
kasutatava juurdepääsutee alusele maaüksusele.
7.3 Elektrivarustuse rajatised
7.3.1 Olemasolevad elektri ülekandeliinid ja liitumiskilbid
Planeeringualal asuvad olemasolevalt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri ülekandeliinid:
Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Tundmatu õhuliin, Väline ID K4991736;
Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) LEIE:VIL, Väline ID K4424157;
Elektriõhuliin alla 1 kV Kivistiku 1 ja 2, Väline ID: M23019441;
Elektrimaakaabelliin JK2 Katlamaja poole, Väline ID: MKL22590363.
Liinidest põhjustatud kitsenduse ulatus vt joonisel Lisa 3, Tugiplaan.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10:
„(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:
1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; …
3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; …
(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.“
Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt.
Olemasoleval kinnistul Looduse tee 22 on kehtiv liitumisleping. Liitumiskilp asub kinnistul,
olemasoleva aidahoone lõunanurgas.
7.3.2 Planeeritud kruntide elektrivarustus
Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 429760
(vt lisa 8).
Vastavuses tehniliste tingimustega on krundil pos 16 planeeritud koht uuele komplektalajaamale.
Alajaam on paigutatud planeeringuala keskele, planeeritud juurdepääsutee äärde. Alajaama
teenindamiseks on planeeritud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama maakasutusõigus on
planeeritud servituudialana.
Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, tehes sisselõike olemasolevasse
keskpinge maakaablisse tunnusega 83743 (LEIE:VIL) maaüksusel Vana-Võidu alajaam
(89201:001:0670). Maakaabelliin kuni uue alajaamani on planeeritud katastriüksuse Vana-Võidu
Aiand (89201:001:0231) põhjapiiril, kus maakasutusõigus on planeeritud servituudialana.
Kruntide pos 1 - pos 4 ning pos 6 - pos 15 hoonete elektrivarustus on planeeritud uuest alajaamast
eraldi fiidrite ringtoiteliinidena (0,4kV maakaabelliinid). Liinide paigutus vt planeeringu joonisel
JN100.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
16/25
Planeeringuala elektrivarustuse liinirajatised on paigutatud uuele moodustatud krundile pos 5, mille
planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve on LT - tee ja tänava maa. Maakaablite koridori asukoht
on valitud sõidutee kõrvale jääval murualal.
Tarbijate elektrivarustuseks on kinnistute piiridele teealasse planeeritud valdavalt kahekohalised
liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest
tarbijate hooneteni on planeeritud maakaablitega.
Olemasolev elektri maakaabelliin JK2 Katlamaja poole (Väline ID: MKL22590363) jääb krundi
pos 1 hoonestamisel ette ja on planeeritud alates kinnistu Looduse tee 22 piirist likvideerida.
Olemasolevatele Looduse tee 22 hoonetele on planeeritud uus liitumiskoht, liitumiskilp avalikult
kasutatava tee servas.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tee ja tänava maal planeeritud servituudialana.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10:
„ … (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
… (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest“.
Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt.
Detailplaneeringu alusel kaitsevööndis koostatav ehitusprojekt tuleb e-teeninduses
https://www.elektrilevi.ee/et/projektidekooskolastamine kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab
töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada
taotlus iseteenindusportaalis aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-
tegutsemiseks.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Detailplaneeringule on Elektrilevi OÜ andnud 07.02.2023 projekti kooskõlastuse nr 8937584509 (vt
lisa 14).
7.3.3 Välisvalgustuse rajatised
Juurdepääsutee krundil pos 5 on planeeritud välisvalgustus valgustusmastidel. Maakaablite koridori
asukoht on valitud sõidutee kõrvale jääval murualal.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10 on
maakaabelliinidel kaitsevöönd:
„ … (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.“
Hoonete sissepääsud ja ümbrus kinnistutel on planeeritud valgustada hoonete külge paigaldatavate
välisvalgustitega.
7.4 Soojavarustus
Hoonete kütmine on planeeritud lokaalselt: väikeste küttekolletega ja soojuspumpadega.
7.5 Sidevarustuse rajatised
Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS Telekommunikatsioonialased
tehnilised tingimused nr 37387860 (vt lisa 7).
Planeeringualal olemasolevaid Telia Eesti AS-le kuuluvaid siderajatisi ei asu.
Kruntide pos 1 - pos 4 ja pos 6 - pos 15 hoonete sidevarustuseks on planeeritud projekteerida ja
rajada sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass lähtuvana sidekaevust VOD-11 (kinnistul
Looduse tee 9, 89201:001:0710).
Looduse teega ristumisel on liin planeeritud kinnisel meetodil.
Iga kinnistu varustamiseks on kinnistute piiridele teealasse planeeritud individuaalsed
sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid põhitrassist.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
17/25
Planeeringuala liinirajatised on paigutatud uuele moodustatud krundile pos 5, mille krundi
kasutamise sihtotstarve on LT - tee ja tänava maa, teepeenrale.
Projekteerimise aluseks on vajalik teostada topo-geodeetiline mõõdistus, mis vastab Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded" ning Telia dokumendile "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele
uurimistöödele".
Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad Telia Eesti AS tehnilised tingimused.
Lisaks kehtivatele õigusaktidele lähtuda ehitusprojekti koostamisel Telia Eesti AS nõuetest:
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".
Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee alale.
Projekteerimisel näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks,
tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatte
all 1m.
Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 tuleb seada Telia Eesti AS-le maakaabelliinide
ümberehitamiseks ja hooldamiseks isiklik kasutusõigus või sundvaldus.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 14:
„Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal - 1 meeter sideehitisest
või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti
korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks
kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; …“
Sideehitise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt.
Detailplaneeringule on Telia Eesti AS andnud 06.02.2023 projekti kooskõlastuse nr 37649104 (vt
lisa 15).
8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD
TINGIMUSED
8.1 Üldosa
Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjeldatud käesolevas
peatükis ja kujutatud graafiliselt joonisel JN100, Põhijoonis.
Ehitised peavad ehitamise ja kasutusea vältel vastama kasutamise nõuetele ning olema ohutud.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.
Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoone
tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
Lähtuvalt määratud tuleohutusklassist tuleb vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja standarditele
tagada tuleohutusnõuded, sh tuleb tagada tule leviku tõkestamine, hoone jagamine
tuletõkkesektsioonideks ning hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega.
8.2 Tingimused ehitiste projekteerimisel
8.2.1 Tingimused hoonetele
Uued püstitatavad hooned tuleb paigutada käesoleva detailplaneeringus piiritletud
hoonestusaladele. Hoonestusala piire võivad maapinnal ja õhus ületada hoonete ehitisealuse
pindala sisse mittekuuluvad osad tingimusel, et on tagatud kujad, tuleohutusnõuded ning
tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite nõuded. Samadel tingimustel on väljaspool
hoonestusala lubatud ehitusseadustikuga mitte reguleeritud hoonete (alla 20 m²)
paigutamine.
Kruntidel pos 1 - pos 4 ja pos 6 - pos 15 tuleb hoonete püstitamine projekteerida
planeeringuala hoonestust kui tervikut arvestades, st iga uue hoone projekteerimisel tuleb
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
18/25
projekti arhitektuuriosa koostajal arvestada, et hoone haakuks naaberkruntide hoonete kuju
ja paigutusega. Soovitatavalt projekteerida hooned ühte arhitektuurse käekirjaga.
Uute väikeelamute suletud brutopind ei või ületada 250 m². Uute väikeelamukruntide
abihoonete suletud brutopind ei või ületada 150 m². Hooned võib kokku plokeerida üheks
elamu-abihooneks.
Hooned projekteerida kaasaegse funktsionaalsusega ning väikeelamule sobival
arhitektuursel tasemel.
Hoonete lubatud katusekalde vahemik on 15° - 45°.
Hooned on planeeritud paigutada põhijoonisel kujutatud valitsevatel suundadel.
Hoonete välisviimistlus on planeeritud keskkonda sobivate materjalidega ja väikeelamule
sobiva kvaliteeditasemega.
8.2.2 Tingimused rajatistele
Projekteeritud rajatised võivad asuda hoonestusalal või hoonestusalalt väljas. Asukoha
valikul peab järgima kujasid, tuleohutusnõudeid ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite
nõudeid.
Üksikelamukruntidele on kruntide piiridel planeeritud rajada piirdeaiad. Lubatud piirde
maksimaalne kõrgus on 1,5 m.
Kahe kinnisasja ühisele piirile rajatud piirdeaiale rakenduvad asjaõigusseaduse § 151 sätted.
Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise
asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Piirdeaia kasutamine ei
tohi olla vastuolus selle otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi
on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
Kinnismälestiste rehi ja küüni krunt pos 6 on kirde-, edela- ja loodepiiril planeeritud
piireteta. Rehi ja küüni poole avanevatel üksikelamute kinnistupiiridel on planeeritud
puitlaudisega piirdeaiad.
Rehi ja küüni tehniliseks kaasajastamiseks planeeritud rajatised (sh hoone elektrikilbid) on
ette nähtud peidetuna/ varjatuna. Kui see ei osutu võimalikuks, siis tagasihoidlikena, mitte
esile tõusvatena.
9 MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
9.1 Mälestised ja nende kaitsevöönd
Planeeringualal asuvad kultuuriministri 15.12.1997 määrusega nr 79 "Kultuurimälestiseks
tunnistamine" muinsuskaitse alla võetud kinnismälestised:
Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697 ja
Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698.
Planeeringuala jääb osaliselt kultuuriministri 28.03.2007 määrusega nr 144 "Kultuurimälestistele
kaitsevööndite määramine" kehtestatud Vana-Võidu mõisakompleksi hoonete ühisesse
kaitsevööndisse.
Kaitsevöönd on kehtestatud alljärgnevatele arhitektuurimälestiseks tunnistatud Vana-Võidu mõisa
hoonetele ja pargile:
Vana-Võidu mõisa peahoone, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14690;
Vana-Võidu mõisa park, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14691;
Vana-Võidu mõisa aia piirdemüür, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14692;
Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14693;
Vana-Võidu mõisa kelder, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14694;
Vana-Võidu mõisa ait, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14695;
Vana-Võidu mõisa karjakastell, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14696;
Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697;
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
19/25
Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698.
Muinsuskaitseseaduse §14 lõike 2 kohaselt on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks tagada:
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega
seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
9.2 Muinsuskaitse eritingimused
Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks muinsuskaitse rakendamisel on „Looduse tee 22
katastriüksuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“, Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
(vt lisa 10).
Töö sisaldab:
planeeringualal asuvate kinnismälestiste loetelu;
ajaloolise asustuse ja hoonestuse, teedevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide
analüüsi;
hinnangu maa-alal säilinud kultuuriväärtuslikele objektidele;
kinnismälestistele ja planeeringualale avanevate vaatesuundade määramise;
hinnangu, kas muudatused aitavad tagada muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise ja
kaitsevööndiga seatud eesmärke;
nõuded planeeringu koostamisel kinnismälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks
ning nende kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks.
9.3 Detailplaneeringuga kavandatavate muudatuste vastavus eritingimustele
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste nõuetega
arvestatud.
9.3.1 Nõuded kinnismälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks, vajalikud
vaatesektorid, vaatekoridorid ja ehituskeelualad
Planeeringualal asuvad kultuuriministri 15.12.1997 määrusega nr 79 "Kultuurimälestiseks
tunnistamine" muinsuskaitse alla võetud kinnismälestised: Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj
(kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697) ja Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj
(kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698).
Kinnismälestiste säilitamise tagamiseks tuleb projekteerimise ja restaureerimistööde
läbiviimisel lähtuda muinsuskaitseseadusega kehtestatud regulatsioonidest. Vajalik on
lähtuda hoonetele koostatavatest muinsuskaitse eritingimustest.
Ühise vaadeldavuse tagamiseks on detailplaneeringuga moodustatud rehi ja küüni hoonetele
vahetult Looduse teega külgnev ühine krunt.
Tagatud on abihoonete ansambli ja mälestiste vaadeldavus Looduse tee vaatekoridorist ning
min 30 m ulatuses hoonetest vaatesektorites kirdest, edelast ja läänest.
Ansambliväärtust arvesse võttes ja hoonete vaadeldavuse huvides ei ole rehi ja küüni ühisel
krundil täiendavaid uusi hooneid planeeritud.
9.3.2 Võimalikud hoonestusalad ja ehitusjooned
Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu mõisa küün on planeeritud säilitada. Olemasolevate
hoonemahtude säilimise eesmärgi saavutamiseks on mälestistele määratud hoonestusalad,
mis üldjoontes järgivad hoonete välisperimeetrit, kuid võimaldavad vajadusel ka
mälestisega sobivaid ümberehitusi või detaile lisada.
Ehitusseadustikuga mitte reguleeritud (nt madal terrass) ja alla 20 m² suuruse ehitisealuse
pindalaga ehitiste (nt aiapaviljon) paigutamine mälestiste krundil on lubatud ka väljaspool
hoonestusalasid.
Uute väikeelamukruntide hoonestusalad on planeeringus paigutatud välja eritingimustega
määratud vaatesektoritest.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
20/25
Rehi ja küüni tehniliseks kaasajastamiseks planeeritud rajatised on ette nähtud peidetuna/
varjatuna. Kui see ei osutu võimalikuks, siis tagasihoidlikena, mitte esile tõusvatena.
9.3.3 Kõrguspiirangud
Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu mõisa küün on planeeritud olemasoleva kõrgusega.
Uute väikeelamukruntide hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 7,5 m maapinnast (Vana-Võidu
mõisa küüni katuseharja kõrgus maapinnast edelaotsas).
Uute väikeelamukruntide abihoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 7,0 m maapinnast.
9.3.4 Kruntide täisehitusprotsent
Säilitamisele kuuluvate kinnismälestiste rehi ja küüni uue krundi täisehitusprotsendi arvutamine ei
võimalda väljendada püstitatavaid nõudeid ja ei ole muinsuskaitse seisukohalt vajalik.
Vastavuses vallavalitsuse poolt algatamisel seatud lähteseisukohale on väikeelamukrundid
planeeritud suurusemad kui 2000 m². Kruntidel on lubatud püstitada 1 elamu ja 2 abihoonet, krundi
suurim lubatud ehitusalune pind kokku on 400 m².
Uute väikeelamukruntide täisehitusprotsent ei ületa 20%.
9.3.5 Lubatud suurimad ehitusmahud
Ehitusmahud on planeeritud vastavuses eritingimustega. Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu
mõisa küün on planeeritud säilitada olemasolevates mahtudes.
Detailplaneeringuga võimaldatud lubatud suurimad ehitusmahud on:
Kinnismälestiste rehi (olemasolev ehitisealune pind, harja kõrgus ca 10,0 m) ja küüni
(olemasolev ehitisealune pind, kõrgus maapinnast edelaotsas ca 7,5 m) olemasolevad
mahud;
uute väikeelamute mahud (max 250 m² suletud brutopinda, kõrgus max 7,5 m);
uute väikeelamukruntide abihoonete mahud (max 150 m² suletud brutopinda, kõrgus ca 7m).
9.3.6 Üldised tingimused välisviimistluse materjalidele
Kinnismälestiste rehi ja küüni välisviimistluse materjalid peavad järgima hoonete algset
välisviimistlust. Hoonete restaureerimisel tuleb eemaldada ajaloolistele hoonetele tehtud
nõukogude aegsed sobimatud silikaattellistest täiendused.
Vajalike rajatiste viimistlusmaterjalide valikul mitte kasutada muinsuskaitseliselt
vastuvõetamatuid imiteerivaid materjale.
9.3.7 Tingimused katusekujule
Kinnismälestistel rehi ja küün on planeeritud säilitada algne katusekuju.
Uute väikeelamukruntide hoonete (uued väikeelamud ja abihooned) katusekujule tingimusi
ei seata. Hooned on planeeritud kaldkatusega.
Eesmärgiga tagada uushoonestuse omavaheline haakumine on arhitektuurinõuetes ette
nähtud, et erinevate kruntide hooned tuleb projekteerida arhitektuurselt kokku sobivatena ja
soovitatavalt ühise arhitektuurse käekirjaga.
9.3.8 Tingimused piiretele
Võttes arvesse, et piirete rajamine takistab ajalooliste hoonete tervikmulje säilimist ja
kinnismälestistele avanevate algupäraste vaadete säilimist, on kinnismälestiste rehi ja küüni
krundile kirde-, edela- ja loodepiiril planeeritud vaateid sulgevaid piirdeid mitte rajada.
Uute väikeelamukruntide piirete tüüp ja kõrgus on planeeritud sobivana eluhoonestusega.
Piirde kõrgus on planeeritud kuni 1,5 maapinnast. Rehi ja küüni poole avanevatel
kinnistupiiridel on planeeritud puitlaudisega piirdeaiad. Piiretele lisaks on
väikeelamukrundid planeeritud eraldada lõunas põllumaast krundi pos 16 piiril vaadet
sulgeva haljastusega.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
21/25
9.3.9 Arheoloogiline uurimine
Arheoloogiline uurimine kaeve- ja ehitustöödel ei ole nõutav.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
10.1 Üldosa
Detailplaneeringus esitatud liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline. Joonistel kujutatud
planeeringut illustreeriva lahenduse (juurdepääsude asukohad, liikluskorraldus) täpne järgimine
projekteerimisel ei ole kohustuslik.
10.2 Looduse tee
Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses oleva Looduse teega (tee nr 8920067).
Ehitusprojektis tuleb vastava vajaduse korral kirjeldada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringute (vibratsioon, õhusaaste, tolm, talihooldel kasutatavad soolad jms)
kavandatavad leevendusmeetmed.
10.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud
Planeeringuala kruntide juurdepääsu kirjeldus vt punktis 7.1.
Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuga moodustatud kruntide juurdepääsuks
ringsõiduna kavandatud tee avalikult kasutatavaks teeks. Teele on moodustatud eraldi krunt pos 5
sihtotstarbega LT - tee ja tänava maa. Ettepaneku põhjendusena on tee vajalik paljude kruntide
juurdepääsuks ja otstarbekas on arvukate notariaalsete servituudilepingute seadmise vältimine.
10.4 Parkimine
Uute üksikelamute parkimisnormatiiv vastavalt EVS 843 Linnatänavad (punkt 9.2.3, tabel 9.2,
väike-elamute ala) on 3 parkimiskohta.
Kinnismälestiste rehi ja küüni krundi parkimiskohtade vajadus arvutada ehitusprojekti koostamisel
hoone tegelikust kasutusviisist lähtuvalt, võttes aluseks EVS 843 Linnatänavad punkti 9.2.3, tabeli
9.1, väike-elamute ala.
Sõidukite parkimine on planeeritud tagada kinnistute siseselt. Parkimise lahendus tuleb anda
ehitusprojektis.
11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
11.1 Haljastus
Looduse tee 22 krunt on valdavalt kõrghaljastuseta. Tee ääres on krundil mõned suuremad kuused
ja hõbepaju. Looduse tee poolsel olemasoleva krundi piiril on istutatud tammede allee. Krundi
kirdepiiril on isetekkeline kõrghaljastuse rivi, mis suleb kinnistu vaate ja eraldab kinnistut põllust.
Puudegrupid on ka krundi edelapiiril. Olemasolev haljastus on kajastatud lisal 3, Tugiplaan.
Planeeritud on kirdepiiri haljastus korrastada.
Selleks, et tõkestada planeeringuga moodustatud mälestiste krundilt ning üksikelamute kruntidelt
vaateid edelasse jäävale aiandile, on planeeritud istutada kaitsehaljastus (nt kuusehekk)
elamukruntide pos 4 ja pos 13 – pos 15 lõunapiiridel.
Üksikute puude istutamist või raiumist detailplaneeringuga ei reguleerita. Uute puude istutamisel on
vajalik jälgida tehnovõrkude paiknemist. Maa-aluste tehnovõrkude kaitsmiseks on keelatud istutada
puid lähemale kui 2 m tehnoliinist.
Tehnovõrkude rajamisel on ehituse ajal planeeritud tagada puude kaitsemeetmeid, sh vajadusel
võrkude rajamiseks puude juurestike läheduses kasutada kinnist meetodit.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
22/25
11.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus
Territooriumi heakorrastus näha ehitusprojektis ette kõrgendatud nõudmistega.
Jäätmete kogumine kruntidel peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende
rakendusaktides ning Viljandi valla jäätme-eeskirjas ja jäätmekavas toodud nõuetega.
Uute üksikelamukruntide jäätmekäitlus on planeeritud lahendada jäätmekäitlejaga sõlmitavate
lepingute alusel.
Jäätmekonteinerite asukohad tuleb kajastada hoonete ehitusprojektides.
12 KUJAD
12.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehituslike abinõudega tule leviku tõkestamisel
tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest number 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ning asjakohastest standarditest.
Planeeringus on ehitusloakohustuslike hoonete tuleohutuskujad naaberhoonetest (8 m) tagatud
hoonestusalade planeeritud vahekaugusega.
Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut ja ka hoonetele, mille
püstitamine ei ole reguleeritud ehituseadustikuga. Antud ehitiste püstitamisel on kuja tagamine
kinnistu omaniku vastutusel.
Hoonete tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamine ning hoonetele rakendatavad
tuleohutusmeetmed ja meetmete ulatus tuleb määrata ehitusprojektis.
12.2 Tehnorajatiste kujad
Tehnorajatiste lubatud minimaalsed vahekaugused määrata ehitusprojektis vastavuses Majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla projekteerimisel lähtuda kujast, mis on määratud vastavalt
keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.
13 KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:
Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad
projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana, sissepääsud välisvalgustusega.
Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel.
Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele
mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale ning tagada keskkonna korrashoid, mis
paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab kuritegude tõenäosust.
14 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Planeeringualal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte, looduskaitseseadusest ega EL Nõukogu
direktiividest tulenevaid kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti.
14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang
Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsuse nr 61, „Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu
algatamine“ punkt 4 sisaldab otsust mitte algatada koostatava detailplaneeringu KSH-d, kuna
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
23/25
koostatud eelhinnangu järeldused ei too esile keskkonnamõju olulist suurenemist. Kavandatava
tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne seega eeldatavalt vahetut
või kaudset mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Detailplaneeringuga ei nähta ette keskkonnamõju olulist suurenemist, ei lubata tegevusi, mis
eeldatavalt võiksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
kaasa tuua olulist keskkonnamõju või keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse.
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva detailplaneeringu alusel kavandatavate ehitiste
ehitamisel ei ole vajalik.
14.2 Müra
Planeeringuala ja seda ümbritseva piirkonna liikluskoormus ja sellega seotud liiklusmüra tase
planeeringu realiseerimisega oluliselt ei suurene.
Ajaloolistele hoonetele uue otstarbe andmisega väheneb põllumajandustehnika kasutamisest tulenev
müra.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, seetõttu planeering dokumentatsioon ei sisalda mürahinnangut.
Liiklusest põhjustatud müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Lubatud ekvivalentmüra tasemed elu- ja
magamisruumides on 40 dB päeval ja 30 dB öösel. Elu- ning magamisruumide kavandamisel 61-65
dB liiklusmüra tsoonis tuleb rakendada välispiirde ühisisolatsiooni nõuet minimaalselt 40 dB.
Hoonest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid)
paigutada eluruumidest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete paigutamisel võtta aluseks vastavad
juhendid, sh Terviseameti 20.05.2019 kiri nr 9.4 3/19/2597-1, „Koostööettepanek
õhksoojuspumpade poolt põhjustatud mürahäiringute ennetamiseks“.
14.3 Vibratsioon
Planeeringuala teed on suhteliselt väikese liikluskoormusega, sh on raskeliikluse osakaal madal.
Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse.
Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste
vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab
massiivsete konstruktsioonide kasutamine.
14.4 Radoonioht
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb
planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.
Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid
vastavalt EVS 840, „Radooniohutu hoone projekteerimine“.
14.5 Insolatsioonitingimused
Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Eesti
standard EVS 894, „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
Elamute asukoht ja hoonete asetus ei takista eluruumides normatiivset katkematut insolatsiooni
(otsese päikesevalguse pääsemist ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.
15 MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA NEIST TEKKIVAD KITSENDUSED
15.1 Olemasolev maaparandussüsteem
Katastriüksusel Looduse tee 22 lõunaosa asub olemasoleval maaparandusehitisel, mis on kasutusele
võetud 1967. aastal.
Maaparandusehitise andmed Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) Maaparandussüsteemide
infosüsteemis: ehitise nimi Vana-Võidu KPK, maaparandussüsteemi kood 3101800010180/002.
Maaparandussüsteem on kajastatud detailplaneeringu joonisel lisa 3, Tugiplaan.
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
24/25
15.2 Maaparandussüsteemi kaitsest tulenevad nõuded
Detailplaneeringu algatamise järel (11.03.2022) väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet Viljandi
Vallavalitsusele kirja nr 6.2-1/2324-1, „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu
algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta“ (lisa 5). Detailplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku ajal 13.12.2022 väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet Viljandi Vallavalitsusele kirja
nr 6.2-6/12879-1, „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta“ (lisa
12). Arvamuse alusel on planeeringut korrigeeritud.
Olemasoleva maaparandussüsteemiga Vana-Võidu KPK on planeeringu koostamisel arvestatud
ning planeeritud on tagada maaparandusehitise Vana-Võidu KPK (MS kood 3101800010180/002)
toimimine.
Maaparandusehitise maa-alal on moodustatud eraldi krunt, mille maakasutust ei ole planeeritud
muuta (kasutamise sihtotstarve MP – põllumajandusmaa).
Olemasolev drenaažisüsteem väljaspool Vana-Võidu KPK maa-ala säilitatakse. Ehitusprojekti
koostamisel tuleb võtta aluseks ja seada ehitamisele järgmised nõuded:
Drenaaži asukoht vt planeeringu joonisel Lisa 3 (Tugiplaan).
Enne ehitamist tuleb krundil pos 16 projekti koostamiseks teha uurimistööd drenaaži
asukoha ja sügavuse täpseks määramiseks. Sügavuse uurimistöö võib jätta tegemata, kui
rajatiste ehitamisel ei ulatu kaeved ega rajatise konstruktsioon sügavamale kui 0,6 m
maapinnast või kasutatakse betoonvundamente (MaaParS § 47 lg 6).
Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või
kollektorit. Paigaldusskeem näidata ära ehitusprojekti joonisel.
Drenaaži suunas maaraami kinnitusvaiasid ei rammita. Vajadusel muudetakse maaraamide
asukohta.
Drenaaži juhusliku vigastamise korral ehitustööde teostamise ajal asendada kuivendusdreen/
kollektor sama läbimõõduga plasttoruga või suletakse dreeni otsad otsakorgiga. Parandatud
drenaažitoru läbivajumise vältimiseks pinnas eelnevalt tihendada ja toru alla paigaldada
puitalus.
16 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS
Teisele isikule kuuluvatele olemasolevatele ja planeeritud ehitistele võõral kinnistul on vajalik
seada notariaalne maakasutusõigus.
Kitsenduste ulatuse määramisel võtta aluseks rajatise kaitsevöönd.
16.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste servituudi vajadus
Detailplaneeringuga moodustatavatel kruntidel pos 5 ja pos 6 ning Looduse teel ja Kivistiku teel
tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste ehitamiseks ümberehitamiseks ja hooldamiseks
seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus Aktsiaselts Viljandi Veevärk kasuks.
16.2 Elektrirajatiste servituudi vajadus
Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 ning kinnistul Vana-Võidu Aiand
(89201:001:0231) tuleb planeeritud uute elektri liinirajatiste ehitamiseks, ümberehitamiseks ja
hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks.
Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 tuleb planeeritud tänavavalgustuse rajatiste
ehitamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus
Aktsiaselts Viljandi Veevärk kasuks.
17 TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
25/25
Planeeritud on vajadus määrata planeeringuga kavandatud tee avalikult kasutatavaks teeks.
Ettepaneku põhjenduseks on asjaolu, et tee on vajalik paljude kruntide juurdepääsuks ja otstarbekas
on arvukate notariaalsete servituudilepingute seadmise vältimine.
Tee krundile on planeeritud piirkonda teenindavad ühiskommunikatsioonid (veetorustik, elektri ja
side maakaabelliinid).
18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Detailplaneeringus on viited õigusaktidele, mis kehtivad detailplaneeringu vastu võtmise ajal.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta detailplaneering ja vastava õigusakti kehtiv
redaktsioon.
Kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse realiseerimiseks
detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.
18.1 Planeeringu elluviimise eeltingimused
Planeeringu kehtestamise ja elluviimise eeltingimuseks on, et planeeringu koostamisest huvitatud
isik sõlmib Viljandi vallavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva halduslepingu ja ehitab omal
kulul välja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad
rajatised sealhulgas haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised.
KOV ei menetle elamumaa kruntide ehituslube enne vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusloa
andmist. Trasside ehitamisel peab tegema järelevalvet vee-ettevõtja või tema poolt kooskõlastatud
isik.
Tänavavalgustuse rajamise aeg määratakse PlanS § 131 lõike 2 alusel sõlmitavas lepingus.
18.2 Juurdepääsutee määramine avalikuks kasutamiseks
Planeeritud juurdepääsutee määramist avalikuks kasutamiseks vastavalt EhS § 94 või selle
üleandmist valla omandisse ei menetle KOV enne tee lõpliku valmimist ja mustkatte rajamist.
Avaliku tee (krunt pos 5) rajamisel teeb järelevalvet KOV või KOV poolt volitatud isik.
18.3 Planeeritud krundi pos 16 kasutuselevõtt üksikelamumaana
Planeeritud krundil pos 16 hoonete püstitamine eeldab, et krundi maa-ala kohta koostatakse uus
detailplaneering, millega määratakse hoonete ehitamiseks ehitusõigus ja muud PlanS tulenevad
põhimõtted ja nõuded.
KOOSTAS
/digitaalallkiri/
Olav Remmelkoor
5069191
Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.05.2023 10:22
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Viljandi Vallavolikogu 25.05.2023 otsuse nr 160 "Looduse tee 22 detailplaneeringu
vastuvõtmine" edastamine
Manused: Looduse tee 22 detailplaneeringu vastuvõtmine.asice
Tere.
Edastan teadmiseks Viljandi Vallavolikogu 25.05.2023 otsuse nr 160 "Looduse tee 22
detailplaneeringu vastuvõtmine".
Lugupidamisega
Ülle Riiner
vallakantselei spetsialist
Viljandi Vallavalitsus
53990690
[email protected]