Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Lisa 1 Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu planeeringuala Paju tn 25 Aia tn 56 Aia tn 53c Aia tn 54 Paju tn 23 Paju tn 4 Aia tn 53b Aia tn 54a Paju tn 21 Aia tänav L6 Vaikne tn 8 Ravila tn 37a Vaikne tn 6a Aia tn 53a Paju tn 19 Vaikne tn 11 Vaikne tänav Vaikne tn 7 Paju tn 30 Ravila tn 39 Vaikne tn 5 Ravila tn 37 Paju tn 28 Kopli tn 8 Kopli tn 6 Paju tn 26 Ravila tn 33 Paju tänav L3 Kopli tänav Paju tn 24 Paju tn 15 Ravila tn 16 Ravila tn 31 Ravila tn 16a Aia tn 51 Kopli tn 5 Paju tn 22 Ravila tn 18 Ravila tänav L3 Kopli tn 3 Paju tn 13 Vete tn 15 Ravila tn 29 Ravila tn 14 Töökoja tn 12 Ravila tn 14a Paju tn 11 Aia tn 49bAia tänav L5 Töökoja tn 10 Ravila tn 27 Ravila tn 12f Töökoja tänav Paju tn 9 Ravila tn 12e Ravila tn 25 Aia tn 52 Aia tn 49a Töökoja tn 3 Ravila tn 23 Aia tn 49 Töökoja tn 1 Ravila tn 12dRavila tn 12c Aia tn 50 Ravila tn 21 Vete tn 11 Aia tn 48 Katastriüksuse piir Planeeringuala  29.05.2023 nr 5-2/5353-6 Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ning planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 kohaselt edastame Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile, Maa-ametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning algatamise taotlus täiendatud eskiisiga. Algatamise taotlus on kättesaadav https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-020. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik volikogu esimees Lisad: Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine_eelnõu Lisa 1. Planeeringuala Lisa 2. Lähteseisukohad Lisa 3. KSH eelhinnang Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee  EELNÕU Kuressaare Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 22.09.2022 nr 5-2/5353-1) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks elamumaa kruntide moodustamine ja ehitusõiguse seadmine ühe üksikelamu ja 3 korterelamu ehitamiseks. 29.12.2022 kirjaga nr 5-2/5353-3 esitati täiendatud taotlus 4 korterelamu ehitamiseks ning 27.04.2023 esiti täiendatud eskiis ühe üksikelamu ja 4 korterelamu ehitamiseks ning planeeringualasse on kaasatud Ravila tn 33 katastriüksus ja osaliselt Ravila tänav L3 katastriüksus. Kuna osale planeeringualale on juurdepääs kavandatud välja ehitamata Paju tänavalt, siis on planeeringualasse lisatud ka juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 ja Paju tänav 4 katastriüksused. Planeeringuala suurus on ca 1,38 ha ja hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 (katastritunnus 34901:005:0072, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2979 m2), Paju tn 19 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2338, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3383 m2), Paju tn 21 (katastritunnus 71401:001:2339, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2349 m2), Ravila tn 33 (katastritunnus 34901:001:0147, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1094 m2) ja osaliselt Ravila tn L3 katastriüksuseid (katastritunnus 34901:001:0148, sihtotstarve transpordimaa 100%) ning juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja osaliselt Paju tänav 4 (katastritunnus 34901:001:0209, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksuseid. Detailplaneeringu nimetus on Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering. A. Olemasolev olukord Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Aia tänava endise sõjaväeosa detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996 otsusega nr 21). Ravila tn 37 katastriüksusel asub garaaž-töökoda, Paju tn 19 katastriüksusel puhkemaja ja Paju tn 21 katastriüksusel garaaž, puurkaev ja tenniseväljak. Ravila tn 33 ja Ravila tn L3 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Ravila tn 23 detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 23.01.2014 otsusega nr 3). Ravila tn 33 katastriüksusel hoonestus puudub ning planeeringualal oleva Ravila tn L3 katastriüksuse osas ei ole tee välja ehitatud. Paju tänav L3 ja Paju tänav 4 katastriüksustel on kehtiv detailplaneering „Kopteriplatsi detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 34) ning Paju tänav ei ole välja ehitatud. Planeeringualale juurdepääs on riigiomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega Ravila tn L3 katastriüksuse kaudu ning eraomandis oleva Aia tn 53a katastriüksuse (katastritunnus 34901:005:0051) kaudu. Planeeringuala piirneb ärimaa sihtotstarbega Aia tn 53b (katastritunnus 34901:005:0044) ja Aia tn 53a (katastritunnus 34901:005:0051) katastriüksustega, tootmismaa sihtotstarbega Ravila tn 37a (katastritunnus 34901:005:0066) katastriüksusega, elamumaa sihtotstarbega Ravila tn 31 (katastritunnus 34901:001:0146), Paju tn 15 (katastritunnus 34901:001:0142), Paju tn 28 (katastritunnus 34901:001:0137) ja Paju tn 30 (katastritunnus 34901:001:0127) katastriüksustega ning ülejäänud Ravila tn L3 (katastritunnus 34901:001:0148) Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128) ja Paju tänav 4 katastriüksuste osadega. Maa- ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale sideehitise kaitsevöönd, puurkaevu hooldusala ja elektripaigaldise kaitsevöönd. Planeeringualal Ravila tn 37 katastriüksustel ja selle läheduses riigimaal on kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule (edaspidi nimetatud üldplaneering) asuvad Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksused kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alal ja Ravila tn 33 katastriüksus planeeritaval pereelamute alal. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Lubatud on tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Lubatud sihtotstarve on ärimaa. Detailplaneeringuga kavandatakse alale korterelamud, seega kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve rida- ja korterelamumaa juhtotstarbeks. Rida- ja korterelamuala all mõistetakse ridaelamu ja kahe või enamakorruseliste korterelamute ala. Piirkondade elavdamiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks võimaldatakse aladele erinevaid kõrvalfunktsioone. Kavandatud rida- ja korterelamuala puhul on oluline loodav ruumiline kvaliteet, inimmõõtmelisus ja väikelinlikus, tähelepanu peab olema pööratud kompaktsusele, haljastuse ja avaliku ruumi osakaalule ning jalgrattaparkimise võimalustele. Pereelamute ala all mõistetakse ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel. Kinnistute suurusele ülempiiri ei seata. Kruntide täisehituse protsent on maksimaalselt 30%, suurematel kinnistutel kui 1000 m² on 20%. Lubatud korruselisus on 2. Detailplaneeringuga kavandatakse pereelamute alale ühepereelamu, seega kavandatav hoone on üldplaneeringuga kooskõlas. C. Kaalutlused Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 kohaselt on linnades detailplaneeringu koostamise kohustus ja vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alale korterelamuid, seega kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga kooskõlas. Saaremaa vald kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Üldplaneering on kehtestatud 2012. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad ajas muutuda. Ala ei ole seni kehtiva üldplaneeringu alusel kaubandus- ja teenindusalana kasutusele võetud, millest võib eeldada, et tegemist ei ole piisavalt atraktiivse asukohaga äriotstarbelise tegevuse arendamiseks. Ala on seisnud osaliselt kasutuseta, hooldamata ja korrastamata. Asukoht on suurema liiklusega Aia tänavast veidi eemal. Paju tn 19 katastriüksusel asuvat olemasolevat puhkemaja on soovitud juba varem korterelamuna kasutusele võtta, kuna tegelikkuses seda hoonet kasutatakse kortermajana, kuid kehtiv üldplaneering seda ei võimalda. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve osas rida- ja korterelamumaa juhtotstarbeks. 2 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Üldplaneeringuga reserveeriti maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Maakasutuse arengusuundade kujundamisel üldplaneeringus analüüsiti välja kujunenud maakasutuse kõrval nii kehtestatud kui ka menetluses olevate planeeringutega seonduvat – elluviimispotentsiaali ja võimalikke konfliktikohti. Eelduseks oli, et ka tulevikus peab maakasutus tagama kultuurilise ja sotsiaal- majandusliku mitmekesisuse kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Alal kehtis enne üldplaneeringu kehtestamist „Aia tänava endise sõjaväeosa detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996 otsusega nr 21), mis oli eelduslikult üldplaneeringu juhtotstarbe määramise aluseks. Üldplaneeringus määratud juhtotstarbeid ei määrata katastriüksuste põhiselt, vaid juhtotstarve annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Lähipiirkonnas on olemas rida- ja korterelamumaa juhtotstarbega alad ning piirkonda jääb endiselt kaubandus- ja teenindusalasid, mida vajadusel saab arendada ja äriotstarbeliselt kasutada. Rida- ja korterelamumaa juhtotstarbega ala kavandatakse pereelamute ala ja kaubandus- ja teenindusalade vahele, mis on loogiline üleminek ühelt juhtotstarbelt teisele. Seega kehtima jääb üldplaneeringu põhimõte, et tagatud peab olema kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik mitmekesisus kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Asukoht korterelamule on soodne, kuna planeeringualalt on vaade Põduste jõele ja luhaalale. Korterelamud sobituvad antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust. Tulenevalt eelnevast leiab Saaremaa vald, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Esitatud eskiisil on Ravila tn 37 katastriüksus jagatud kaheks krundiks. Katastriüksuse jagamine ja neile kahe korterelamu ehitusõiguse määramine on lubatud ainult põhjendatud ja kaalutletud detailplaneeringu lahenduse korral. Esialgse algatamise taotluse alusel planeeriti Ravila tn 37, Paju tn 19 ja 21 katastriüksustele ühe üksikelamu ja 3 korterelamu ehitamist. Saaremaa vald on seisukohal, et kaubandus- ja teenindusalale ühepereelamumaa moodustamine ei ole põhjendatud, kuna algselt sinna alale eeldati suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Seda põhimõtet järgides saaks kaaluda alale korterelamu ehitamist, mis samuti eeldab suuremat elanike arvu kui ühepereelamu puhul. Lisaks tegi vald huvitatud isikule ettepaneku kaasata planeeringualasse Ravila tn 33 katastriüksus ja osaliselt Ravila tn L3 katastriüksus, kuna selliselt saab lahendada mõistlikumalt Ravila tn 37 katastriüksusele juurdepääsu ning Ravila tn 33 krunt nihkub edelasse teiste ühepereelamute poole, seega moodustatav tänav eraldaks Ravila tn 33 ja Ravila tn 37 katastriüksused. Valda esitati täiendatud eskiislahendus. Keskkonnaportaali andmete järgi on planeeringuala reostuskolle likvideeritud, kuid pinnas võib olla endiselt saastunud. Ajapikku võib saasteainete sisaldus pinnases küll väheneda loodusliku lagunemise ja hajumise tulemusel, kuid päris elamumaa nõuetele vastavaks see ise pigem ei tervene. Kui sinna elamu soovitakse rajada, siis tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Keskkonnaametil puudub informatsioon planeeringuala pinnase ohtlike ainete väärtuste kohta. Seega, enne planeeringu elluviimist tuleb tagada territooriumi pinnase vastavus ohtlike ainete sisaldusele alla piirarvu elamumaal. Selleks on vajalik teha pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid) sisalduse kohta. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust 3 tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile xx.xx.2023 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx. Rahandusministeerium on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx Päästeamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx Transpordiamet on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx andnud seisukoha, et xxx D. Kokkuvõte Planeeringualal on kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt, millest tulenevalt on vajalik teha pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid) sisalduse kohta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 14.10.2022 kirjaga nr 5-2/5353-2, 20.12.2022 kirjaga nr 5-2/7317-1 ja 28.03.2023 kirjaga nr 5-2/1935-1. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2023 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja § 128 lõike 1, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kuressaare linnas Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse määramine korterelamute ja ühepereelamu ehitamiseks, 4  katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja juurdepääsutee asukoha määramine ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering”. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,38 ha vastavalt otsuse lisale 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik volikogu esimees 5  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 detailplaneering Hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 (katastritunnus 34901:005:0072), Paju tn 19 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2338), Paju tn 21 (katastritunnus 71401:001:2339), Ravila tn 33 (katastritunnus 34901:001:0147) ja osaliselt Ravila tn L3 katastriüksuseid (katastritunnus 34901:001:0148) ning juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 (katastritunnus 34901:001:0128) ja osaliselt Paju tänav 4 (katastritunnus 34901:001:0209) katastriüksuseid. Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-xx-xxx 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: Best Place OÜ Algataja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine korterelamute ja JA VASTAVUS ühepereelamu ehitamiseks, katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja ÜLDPLANEE- juurdepääsutee asukoha määramine ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma RINGULE valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,38 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega ala osas tehakse ettepanek muuta rida- ja korterelamumaa juhtotstarbeks, seega on detailplaneering üldplaneeringut muutev. Ravila tn 33 katastriüksus asub pereelamute alale, kuhu on planeeritud ühepereelamu, selles osas on üldplaneeringuga kooskõlas. 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Ravila tn 37 RINGU ärimaa 100%, Paju tn 19 ärimaa 100%, Paju tn 21 ärimaa 100%, Ravila tn 33 LÄHTE- elamumaa 100%, Ravila tn L3 transpordimaa 100%, Paju tänav L3 MATERJAL transpordimaa 100%, Paju tänav 4 maatulundusmaa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Alal kehtivad detailplaneeringud: „Aia tänava endise sõjaväeosa detailplaneerimisprojekt“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 28.03.1996 otsusega nr 21), „Ravila tn 23 detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 23.01.2014 otsusega nr 3) ning „Kopteriplatsi detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 34). Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx. Rahandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Päästeameti xx.xx.2023 kiri nr xxx  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx Transpordiameti xx.xx.2023 kiri nr xxx. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Planeeringualal on kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt, millest tulenevalt on vajalik teha pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid) sisalduse kohta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga. Ravila KUD JA tn 37 katastriüksuse jagamine ja neile kahe korterelamu ehitusõiguse ARHITEK- määramine on lubatud ainult põhjendatud ja kaalutletud detailplaneeringu TUURSED lahenduse korral. Planeerida loogilised ja sobivamad krundipiirid. (Jätta ära NÕUDED kasutus võimaluseta nurgad). KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 m2 hooned. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, sh alla 20m² hooned. Mahtude määramisel lähtuda piirkonna senisest ehitiste alusest pinnast (korterelamud 450-500 m² + jäätmekonteinerite plats ~10 m²). KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Määrata konkreetne hoone asukoht. (lähtuda Kuressaares korterelamutele iseloomulikust avatud paigutusest) HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: maksimaalselt 2 maapealse korrust HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Senine nõukogude sõjaväe linnaosa keskkond planeerida kaasaegse käsitlusega arhitektuurselt kõrgetasemeline. Käsitleda korterelamute ala tervikuna - luua kaasaegne ja mugav väliruum koos väikevormide (pingid, jalgratta hoidlad jne) mängualade ja rekreatsiooni aladega. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Välisviimistluses kasutada kaasaegseid materjale (klaas, metall, kivi). Paigutada kõik planeeritavad korterelamud sarnaselt orienteerituna tänavast kas risti paralleelselt või nurga all. Katusekalde määramisel lähtuda sobivusest piirkonda. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: Piirdeaedu krundi ümber mitte kavandada. EHITISTE VAHELISED KUJAD: elamute vaheline kuja minimaalselt 8m LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: Määrata konkreetne hoone ehitusjoon. JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Paju tänavalt (Tee number 3490700) ja Ravila tänavalt (Tee number 3490860 riigile kuuluva kinnistu Ravila tänav L3 kaudu). TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Tänavate projekteerimine ja välja ehitamine vastavalt  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx kehtivatele nõuetele arendaja kulul. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele, tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Üle 10 parkimiskoha korral elektriautode laadimistaristu. HEAKORD JA HALJASTUS: Kirjeldada haljastuse rajamise sh kõrghaljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid. Põhijoonisel näidata selgelt katendite alad sh haljasalad. Kavandada mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum (kõrghaljastus, erinevad istutused), sulanduvana ümbritsevasse keskkonda. Planeeringuga määrata kõrghaljastuse protsent igal kinnistul. Kõrghaljastuse protsent on täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaal kogu krundi pindalast. Mitmerindelise puithaljastusega on võimalik vähendada tuulemõju, suunata vaateid ning liigendada hoonete vahelist ruumi. Täiendavalt kavandada kõrghaljastust puhverhaljastusena Ravila tn 37 mü-l Ravila tn L3, Ravila tn 33 mü-e kõrval asuval haljasalal. Haljastuslahendus esitada ehitusprojekti koostamise käigus. Kasutusloa väljastamise eelduseks on ehitusprojektis kavandatud haljastuse ja heakorrastuse olemasolu. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. MUU: Näha ette proportsionaalne suhe hoonestuse, haljastuse, katete ja infrastruktuuri vahel. Käsitleda kuritegevuse riski maandamine. Elluviimise kavas määrata ära tegevuste järjekord, mis tagaks, et ette nähtud teed ja tehnovõrgud on välja ehitatud ning neile on väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised enne hoonetele ehituslubade väljastamist. 7. INSENER- VEEVARUSTUS ja REOVEE KANALISEERIMINE: OÜ Eesti VÕRKUDE Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile PROJEKTEE- tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt kaitsmata (kõrge reostuse oht). RIMISTINGI- Kinnistud asuvad Kuressaare reoveekogumisalal (RKA0740410). Lisada MUSED ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (AS Kuressaare Veevärk). Paju tn 21 (katastri nr 71401:001:2339) kinnistul asub puurkaev (PRK0058216) olmevee saamiseks, mille hooldusala on 10 m, mistõttu on kinnistul veevarustusega seotud kitsendus. Veeseadus § 154 lg 5: "Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi." EHR andmetel Paju tn 21 kinnistul puurkaev puudub, see tuleb EHR-i kanda. Näidata puurkaevu edasine staatus, hetkel puurkaevu kohale kavandatud parkimisplats. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vertikaalplaneerimisel tagada sadevete äravool viisil, mis ei kahjusta naaberkrunte ega tänavat. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele. 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Keskkonnaamet + Rahandusministeerium  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx + Transpordiamet + Elektrilevi OÜ + AS Kuressaare Veevärk + Sideteenuseid pakkuv ettevõte + Maa-amet (planeeringuala osaliselt riigi omandis) + Naaberkatastriüksused: Aia tn 53b (34901:005:0044) ja Aia tn 53a (34901:005:0051), Ravila tn 37a (34901:005:0066), Ravila tn 31 (34901:001:0146), Paju tn 15 (34901:001:0142), Paju tn 28 (34901:001:0137), Paju tn 30 (34901:001:0127), Ravila tn 18 (34901:005:0029), Ravila tn 16 (34901:005:0028), Ravila tn 18 (34901:005:0029) Kehtivate detailplaneeringute alal eraomandis olevad katastriüksused: Paju tn 25 (34901:001:0099), Aia tn 53c (34901:005:0006), Paju tn 23 (34901:005:0046), Ravila tn 39 (34901:005:0063), Ravila tn 14a (71401:001:0046), Ravila tn 12f (71401:001:0042) + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar ja digitaalselt pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 35. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 36. nädal – 49. nädal 2023 KAVA (ajakava koostamine võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne olenevalt DP lahenduse täpsustamine 06. – 07. nädal 2024 detailplaneeringu koostamise DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva menetlusetappide arvamuse avaldamiseks tegelikust DP vastuvõtmine 17. nädal 2024 ajakulust). DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 26. – 27. nädal 2024 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 44. nädal 2024  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu …otsusele nr … Kuressaare linna Ravila tn 33 ja 37 ning Paju tn 19 ja 21 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine korterelamute ja ühepereelamu ehitamiseks, katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ja juurdepääsutee asukoha määramine ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneeringuala hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 37 katastriüksust (katastritunnus 34901:005:0072, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2979 m2), Paju tn 19 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2338, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 3383 m2), Paju tn 21 katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2339, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2349 m2), Ravila tn 33 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0147, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1094 m2) ja osaliselt Ravila tn L3 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0148, sihtotstarve transpordimaa 100%) ning juurdepääsutee osas osaliselt Paju tänav L3 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0128, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja osaliselt Paju tänav 4 katastriüksust (katastritunnus 34901:001:0209, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Joonis 1. Planeeringuala Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte 04.05.2023 seisuga 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:  Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.  Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).  Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.  Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.  Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.  Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maa-alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari otsusega nr 1, edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi on planeeringualal Ravila tn 37 ning Paju tn 19 ja 21 kinnistutele määratud kaubandus- ja teenindusala maakasutuse otstarve, Ravila tn 33 katastriüksusele planeeritav pereelamute ala. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Lubatud on tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Üldplaneeringu piirangute kaardi alusel planeeringualale piiranguid määratud ei ole. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringu ala asub Kuressaare linnas Ravila ja Paju tänavate vahelisel alal. Kinnistud on hoonestatud: ehitisregistri andmetel asub Ravila tn 37 kinnistul vana garaaž-töökoda (Joonised 2 ja 3), Paju tn 19 kinnistul asub puhkemaja (Joonis 4) ja Paju tn 21 kinnistul asub garaaž (Joonis 5), tenniseväljak (Joonis 5) ja puurkaev. Juurdepääs Ravila tn 37 maaüksusele on Ravila tänav 33 kinnistult, loodavale Ravila 35 kinnistule on juurdepääs planeeritud Ravila tn L3 kinnistult, Paju tn 19 ja Paju tn 21 juurdepääsud on kavandatud Paju tn 4 kinnistu kaudu. Keskkonnaportaali andmetel on planeeringuala Kuressaare Aia tn tehnika väeosa nr 25607 jääkreostuse alal. Keskkonnaportaali andmete alusel on sealne reostuskolle likvideeritud, kuid pinnas võib olla endiselt saastunud ning hilisemaid uuringuid selles osas läbi viidud pole. Keskkonnaamet on oma 03.03.2023 nr 6-2/23/3320-2 kirjas välja toonud järgneva: Enne planeeringu elluviimist tuleb tagada territooriumi pinnase vastavus ohtlike ainete sisaldusele alla piirarvu elamumaal. Selleks on vajalik teha pinnase uuringud planeeringu alal, mis on toodud keskkonnaportaalis ohtlike ainete (nafta, mineraalõlid) sisalduse kohta. Uuringu tulemusena selgub, kas ohtlike ainete sisaldus on vastavuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal. Planeeringualal ei paikne rohevõrgustiku alasid. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 4-5 m. Paju tn 4 kinnistu kuulub osaliselt Põduste luha hoiuala kooseisu, kuid planeeringuga on hõlmatud kinnistule rajatud Paju tänav, millelt on planeeritud juurdepääsud Paju tn 19 ja Paju tn 21 kinnistutele. Tegevus on planeeritud ca 50 m hoiuala piirist. Joonis 2. Vaade Ravila 37 kinnistule ja loodava kinnistu Ravila 35 planeeritavate korterelamute asukohtadele (K. Kuusk 12.01.2023) Joonis 3. Vaade loodava Ravila 35 kinnistule planeeritavale korterelamu asukohale (K. Kuusk 12.01.23) Joonis 4. Vaade Paju tn 21 kinnistult Paju tn 19 kinnistul olemasolevale hoonele (K. Kuusk 12.01.2023) Joonis 5. Vaade Paju tn 21 kinnistule planeeritava kortermaja asukohale (K. Kuusk 12.01.2023) 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga on kavas Ravila tn 37 kinnistu jagada kaheks krundiks tinglike aadressidega Ravila tn 35 ja Ravila tn 37. Paju tn 19 ja 21 piire ei muudeta. Kõigile neljale kinnistule on kavas rajada korterelamud – Paju tn 19 krundil on hoonestus olemas, Ravila tn 35, Ravila tn 37 ja Paju tn 21 kruntidele on kavandatud uued kortermajad. Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on nii ehitamisaegsed kui ka ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed. Ehitustegevusega kaasnevad mõjud on lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnareostust põhjustada võivaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt kaitsmata. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeritavate hoonete veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Paju tn 21 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0058216), eskiisi alusel on puurkaevu asukohta planeeritud parkla. Parkla asukohta tuleks muuta või kinnistul asuv puurkaev likvideerida. 4.2. Mõju maavaradele Keskkonnaportaali andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses plaanitava ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksusi maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat taimestikku. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust. Planeeringualal paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul ning eelnevalt välja toodud tingimustega (peatükis 2) tuleb arvestada. Planeeringuala paikneb Kuressaare linnas ja seal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet. Kaitsealuseid liike maaüksusel registreeritud ei ole. Lähim kaitsealuse liigi leiukoht on linnulennult ca 250 m kaugusel planeeringuala piirist. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Soojussaastet võib tekitada parklate rajamine, mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmena on soovitav kavandada ehitusprojektis (haljastusprojektis) kõrghaljastus parkla äärde. Olulise visuaalse mõjuga aspekti antud planeeringuga ei kavandata. 4.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 5. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Planeeringualale lähim kaitseala asub linnulennult ca 50 m kaugusel ning tegemist on Põduste luha hoiualaga. Põduste luha hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Põduste luha loodusalana. Põduste luha hoiuala (KLO2000224) Põduste luha hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide - rukkiräägu (Crex crex) ja tutka (Philomachus pugnax) elupaikade kaitse. Põduste luha loodusala (RAH0000433) Loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi lamminiidud (6450) kaitse; II lisas nimetatud liigi jõesilm (Lapmetra fluviatilis) isendite elupaiga kaitse. 5.1 Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele Kavandatava tegevuse info on välja toodud eelnevates peatükkides. Detailplaneeringualale ei ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi või liiki. Paju tn 4a kinnistu kuulub osaliselt Põduste luha hoiuala koosseisu, kuid ehitustegevus ei ole hoiualale planeeritud. Planeeringu elluviimisega suureneb arvatavasti külastuskoormus hoiualal, kuid tegemist on juba aastaid karjatatava alaga, mistõttu võib püsiv kajaaed külastajate arvu reguleerida ning mingil määral on kooslus regulaarse tallamisega ka kohanenud. Lamminiidu koosluse säilimiseks on oluline elanike teavitamine koosluse olulisusest ning kui samuti selle osas, kui suurem määral talub kooslus häiringuid. 6. Kokkuvõte Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist