Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber nr 262874 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 26.05.2023 1/59 VAIDLUSTUS Vaidlustuse EVIKO Ehitus OÜ esitaja: Registrikood: 11466472 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Koidu tn 27-2, 10136 Vaidlustaja Vandeadvokaat Britta Oltjer esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn Telefon: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Osaühing Keila Tervisekeskus Registrikood: 10571548 Aadress: Harju maakond, Keila linn, Paldiski mnt 17, 76607 e-mail: [email protected]; [email protected] Asi: EVIKO Ehitus OÜ vaidlustus riigihankes „Keila Terviseradade olme- ja teenindushoone rajamine“ (viitenumber 262874) Taotlused: 1. Rahuldada EVIKO Ehitus OÜ vaidlustus ning: (i) tunnistada kehtetuks OÜ Keila Tervisekeskus 18.05.2023 otsus millega jäeti pakkuja EVIKO Ehitus OÜ kvalifitseerimata; ning (ii) sellele järgnev hankija 18.05.2023 otsus, millega hankija on otsustanud lugeda hankemenetluse riigihankes viitenumbriga 262874 lõppenuks riigihangete seaduse § 73 lg 3 p 6 alusel (s.o. hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija enda otsusega); 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ning vaidlustaja lepingulise esindaja kulud. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1. Faktilised asjaolud 1.1. Osaühing Keila Tervisekeskus (edaspidi ka hankija) avaldas 14.04.2023 avatud hankemenetluse läbiviimise teate riigihankes „Keila Terviseradade olme- ja teenindushoone rajamine“ (viitenumber 262874, edaspidi riigihange). Pakkumuste esitamise tähtaeg riigihankes oli 10.05.2023. 1.2. Tähtaegselt esitasid pakkumused EVIKO Ehitus OÜ (edaspidi ka kui pakkuja) ja Planeedi Ehitus OÜ. 1.3. Hankija 18.05.2023 otsusega jäeti pakkuja kvalifitseerimata põhjendustel, et ta ei olnud (i) esitanud hankepassi isiku kohta, kelle vahenditele hankija hinnangul pakkuja pakkumuses tugines ning (ii) pakkuja ei esitanud projektijuhiks sobiva kvalifikatsiooniga isikut. 1.4. Pakkujale teadaolevalt ei tunnistanud hankija edukaks ka teist pakkujat Planeedi Ehitus OÜ. Asjaolu, miks hankija seda ei teinud, ei ole vaidlustajale teada. 1.5. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsusest nähtub muuhulgas ka asjaolu, et hankija on otsustanud lugeda hankemenetluse lõppenuks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 74 lg 3 p 6 alusel (hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija otsusega), viitega, et hankija hinnangul puuduvad vastavaks tunnistatud pakkumused. 1.6. Vaidlustaja palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil (edaspidi Vaidlustuskomisjon või VAKO) tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega jäeti pakkuja riigihankes kvalifitseerimata. Vaidlustaja ei ole tuginenud teise ettevõtja vahenditele ning pakkumuses esitatud projektijuhi kvalifikatsioon vastas riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kehtestatud nõuetele ning sellest tuleneva hankija otsuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta. 1.7. Vaidlustaja põhjendab oma vaidlustust sisuliselt alljärgnevalt. 2. EVIKO Ehitus OÜ ei ole riigihankes tuginenud teise ettevõtja vahenditele 2.1. Hankija jättis EVIKO Ehitus OÜ kvalifitseerimata põhjusel, et hankija hinnangul tugines pakkuja pakkumuses teise isiku (AS EVIKO (reg. nr 10321432) vahenditele). 2.2. Hankija on oma 18.05.2023 otsuses (eRHR pdf. vormil) selgitanud, et pakkuja on tuginenud hankes kahele referentslepingule: (i) teostatud riigihange viitenumbriga 193311 “Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd” Alu tee 1, Rapla, EHR 109022306, kasutusotstarve 12641, 4- korruseline, netopinnaga 5177.0m2; (ii) teostatud riigihange viitenumbriga 196414 "Kohila Tervisekeskuse ehitustööd", Tööstuse tn 5, Kohila, EHR 109008445, kasutusotstarve 12644, 2-korruseline, netopinnaga 754.1m2. 2.3. Hankija on leidnud, et eRHR kohaselt on mõlemad eelviidatud referentslepingud sõlmitud ühispakkumuse tulemusel, milles ühispakkujaks (peapakkujaks) oli mõlemal juhul AS EVIKO. 2  Hankija on asunud seeläbi oletuslikule seisukohale, et EVIKO Ehitus OÜ tugines kvalifitseerimistingimuse täitmiseks teise isiku tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ja pidi seetõttu koos pakkumusega esitama ka EVIKO AS hankepassi. Hankija on lisaks märkinud, et kuna ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, peab osalema tuginetavas osas hankelepingu täitmisel, tulnuks seda märkida ka pakkuja hankepassis. Hankija on seetõttu asunud seisukohale, et pakkuja ei ole pakkumusega koos esitanud: (i) andmeid tuginetava isiku kohta, (ii) selle isiku hankepassi ega ka (iii) tingimuse kirjelduses nõutud tuginetava isiku kinnituskirju. Tulenevalt eelnevast jättis hankija pakkuja kvalifitseerimata. 2.4. Hankija poolt kvalifitseerimisotsuses tehtud järeldused on ebaõiged. EVIKO Ehitus OÜ tegutses riigihangetes 193311 (Rapla) ja 196414 (Kohila) peatöövõtjana, mistõttu omab ta ka peatöövõtja kogemust ning vastab iseseisvalt kõnesolevas riigihankes esitatud kvalifitseerimise tingimustele. 2.5. Peatöövõtu nõue ehitusobjektil kvalifitseerimise tingimusena on oma olemuselt nõue pakkuja varasemale tegelikule kogemusele. EVIKO Ehitus OÜ täitis hangetes 193311 ja 196414 sisulises mõttes peatöövõtja kohustusi ja seda hoolimata sellest, et see asjaolu ei nähtu avalikust registrist. 2.6. Riigihanke 193311 „Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd“ RHAD p-st 2.4. ja lisast 2 nähtub, et viidatud riigihanke eesmärgiks on ehitustööde peatöövõtu hankelepingu sõlmimine. Seega puudub vaidlus, et hanke 193311 tulemusena sõlmitud leping oli peatöövõtuleping. EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO esitasid selles riigihankes ühispakkumuse (RHS § 7 lg 4 võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt) ja sõlmisid selle pakkumuse alusel hankelepingu. RHS § 7 lg 5 kohaselt nimetavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, kuid volitatud esindaja määramine iseenesest ei tähenda, et üks pakkuja ei ole riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu (peatöövõtulepingu) pooleks. Samale seisukohale on asunud ka Vaidlustuskomisjon.1 2.7. Vaidlusalusel juhul nähtub ehitustööde üleandmise-vastuvõtu aktist (Lisa 1), et hankijale on andnud ehitustööd üle EVIKO Ehitus OÜ, mitte EVIKO AS. Samuti on EVIKO Ehitus OÜ andnud töödele garantii. Akt kinnitab, et hankija on tööd vastu võtnud. 2.8. EVIKO Ehitus OÜ ja EVIKO AS vahel sõlmitud ühise tegutsemise kokkuleppega on tõendatud, et hankes nimetatud tööd on teostanud EVIKO Ehitus OÜ peatöövõtjana (Lisa 2). Ühise tegutsemise kokkuleppe p-st A.2. tuleneb, et Eviko Ehitus OÜ korraldab kogu hankelepingu täitmise, sealhulgas kõigi ehitustööde teostamist, suhtlust tellija ja alltöövõtjatega, valminud objekti üleandmist ja kasutusloa taotlemist. 2.9. Sarnaselt Raplamaa tervisekeskuse hankelepingule oli ka riigihanke 196414 „Kohila Tervisekeskuse ehitustööd“ puhul eesmärgiks ehitustööde peatöövõtu hankelepingu sõlmimine (vt RHAD p 2.4.). Seega teostasid EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO SA-le Raplamaa Haigla töid ühispakkujatena peatöövõtulepingu alusel. Kohila Vallavalituse ja EVIKO Ehitus OÜ vahel sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtu aktist (Lisa 3) nähtub, et hankijale on andnud ehitustööd üle EVIKO Ehitus OÜ, mitte EVIKO AS. Samuti on EVIKO Ehitus OÜ andnud töödele garantii. Akt kinnitab, et hankija 1 Vt VAKO 103-20/218732, p 10.2.3.2. 3  on tööd vastu võtnud. EVIKO AS ja EVIKO Ehitus OÜ vahel on lisaks hankes sõlmitud töövõtulepingule sõlmitud täiendav kokkulepe (Lisa 4), mille p 2 kohaselt EVIKO Ehitus OÜ korraldab kogu hankelepingu täitmise, sealhulgas kõigi ehitustööde teostamist, suhtlust tellija ja alltöövõtjatega, valminud objekti üleandmist ja kasutusloa taotlemist. 2.10. Hankija on jätnud vaidlustaja vaidlusalusel juhul kvalifitseerimata üksnes oletuse põhjal, et vaidlustaja tugines pakkumuses EVIKO AS vahenditele ja seda olukorras, kus vaidlustaja poolt esitatud pakkumuses 429584 puuduvad igasugused viited EVIKO AS-le. Pakkuja kinnitab, et ta ei ole soovinud kõnesolevas hankes tugineda EVIKO AS vahenditele, kuna selleks puudus vajadus. Kuna pakkuja on vastavates hangetes tegutsenud peatöövõtjana (mida kinnitavad ka vaidlustusele lisatud tõendid), vastas ta kõnesoleva hanke kvalifitseerimistingimustele. 2.11. Kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel on hankija rikkunud tal lasuvat hoolsuskohustust. Hankijal tulnuks RHS § 46 lg 4 kohaselt segadust tekitavate asjaolude ilmnemisel esitada pakkujale vastavasisuline nõue asjaolude selgitamiseks. Seda hankija vaidlusalusel juhul teinud ei ole. Viidatud hankija rikkumine ja asjas sisulist tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine tõi kaasa sisult ebaõige kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise. 3. Vaidlustaja projektijuhi kvalifikatsioon vastas RHAD nõuetele 3.1. Riigihanke tehnilise ja kutsealase pädevuse osas oli kehtestatud alljärgnev kvalifitseerimise tingimus – projektijuht: kutsekvalifikatsioon: ehitusinsener, tase 6 (või samaväärne), spetsialiseerumine: hoonete ehitus, valitud kompetentsid: ehitusjuhtimine. Viidatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt tuli hankijal kvalifitseerida ka need pakkujad, kes omasid spetsialisti, kellel oli RHAD-is kehtestatuga samaväärne kvalifikatsioon. 3.2. Pakkuja esitas pakkumuse koosseisus projektijuhiks tase 7 diplomeeritud ehitusinseneri (pakkuja pakkumuses insener P.S.), kes spetsialiseerus hoonete ehitusele (kompetentsid ehitustegevuse juhtimine). 3.3. Hankija hinnangul ei vasta pakkuja spetsialist oma kutse poolest kvalifitseerimistingimustele, kuna kompetents ehitustegevuse juhtimine ei ole kvalifitseerimise tingimuse kontekstis hankija arvates samaväärne kutsega ehitusjuhtimine ega võimalda nimetatud isikul hankija soovitud projektijuhi ülesandeid täita (s.o. hankija hinnangul puuduvad EVIKO Ehitus OÜ spetsialistil „ehitusjuhtimise“ alased teadmised). 3.4. Võrreldes hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimust pakkuja poolt pakutud spetsialistile omistatud kutsega, on selge, et pakutud spetsialist tuleb lugeda samaväärseks. Pakkuja spetsialistil on ehitusinseneri kutse, mis vastab RHAD-s nõutule. Spetsialist omab taset 7, mis on samaväärne või ületab nõutud taset 6. Lisaks on pakkuja spetsialist spetsialiseerunud hoonete ehitusele, mis oli samuti hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimuseks. 3.5. Pakutud spetsialisti samaväärsuse hindamise ja otsustamise aluseks on tema sisuline vastavus hankija poolt soovitud eesmärkidele. Samaväärsus on tagatud juhul, kui pakutav spetsialist suudab omandatud oskuste piires täita RHAD-is ette nähtud rollis ülesandeid. Käesoleval juhul ei ole 4  hankija tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete juures ja RHAD-s nõutud projektijuhi ja objektijuhi puhul määratlenud, millised on vastavas rollis lepingut täitvate isikute ülesanded. 3.6. Projektijuhi ainsaks ülesandeks hankelepingu projekti p 9.3.1.1. kohaselt on kohustus olla kontaktisikuks tehnilistes küsimustes. Laskumata täpsemalt väljendi „tehnilised küsimused“ sisusse, on selge, et lepingulise kontaktisiku rolli suudab täita nii tase 6 kui ka tase 7 ehitusinsener (sõltumata täiendavast kompetentsist hoonete ehituse valdkonnas). 3.7. Hankija on pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel jätnud alusetult tähelepanuta ka pakkumusele esitatud vastavustingimused. Vastavustingimuste osast PROJEKTIJUHI CV JA TÖÖKOGEMUS nähtub, et projektijuhile on muuhulgas esitatud järgnev nõue: „Projektijuhil peab olema varasem vähemalt 2-aastane töökogemus hoone, ehitisealuse pinnaga vähemalt 500m2 ehitustegevuse juhtimisel peatöövõtja projektijuhina.“ Nimetatud vastavustingimusest nähtub, et pakutava projektijuhi isik pidi olema sama, mis kvalifitseerimise tingimuste tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimuses nr 2 nimetatud isik. 3.8. Vastavustingimuste sõnastusest ja nõutava eelneva kompetentsi kirjeldusest (ehitustegevuse juhtimine) nähtub selgelt, et hankija on hankes näinud projektijuhile ette rolli, mis eeldab pigem ehitustegevuse juhtimisega seotud kompetentse. Hinnates ja tõlgendades koosmõjus nii projektijuhile kehtestatud vastavustingimusi kui kvalifitseerimisel projektijuhi tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõudeid, on selge, et kvalifitseerimise tingimuste puhul vastab hankija vajadustele (on kvalifitseerimise tingimuste mõistes samaväärne) sisuliselt ka ehitusinsener, kellel on ehitustegevuse juhtimise kompetents. 3.9. Eeltoodut arvesse võttes on vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitanud projektijuhiks isiku (P.S.), kes on oma kutse ja kompetentsi poolest hankija poolt nõutuga samaväärne ja vastab projektijuhile esitatud nõuetele ning omab oskusi, et täita kõiki RHAD-is projektijuhile ette nähtud ülesandeid. 3.10. Hankija on pakkuja poolt esitatud spetsialisti puhul jätnud läbi viimata sisulise kontrolli. Hankija ei ole kontrollinud, kas pakkuja poolt esitatud spetsialist vastab sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Hankija on jätnud alusetult hindamata, kas pakkuja esitatud spetsialist oleks tegelikkuses võimeline oma kutse ja kompetentside piires täitma RHAD-is ette nähtud kohustusi (mida RHAD tegelikult ehitusjuhtimise spetsialiseerumise sisu ega detailsuse osas ei sisalda). Seetõttu ei ole hankija tegelikult langetanud sisulist ja põhjendatud otsust, miks pakutud spetsialist ei vasta RHAD- is kehtestatud nõuetele. 3.11. Lisaks pealiskaudsele ja ebamõistlikult formaalsele sisulisele kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollile, on hankija jätnud projektijuhi vastavuse hindamisel järgimata ka oma hoolsuskohustuse. Hankijal oleks tulnud kahtluse korral esitada pakkujale nõue pakutud spetsialisti kvalifitseerimise tingimustele sisulise vastavuse asjaolude selgitamiseks RHS § 46 lg 4 alusel. Vastavasisulist nõuet hankija vaidlustajale ei esitanud. 3.12. Eeltoodut kokku võttes on vaidlustaja seisukohal, et tema poolt pakutud spetsialist (ja tema kogemus) oleks tulnud lugeda samaväärseks kvalifitseerimise tingimustes projektijuhile esitatud nõuetega. Kvalifitseerimise tingimusena nõutud ehitusjuhtimise spetsiifikat eeldavaid ülesandeid ei ole hankija RHAD-s kirjeldanud. Hankija soovitud projektijuhi ülesannete sisulise analüüsimise ja 5  tõlgendamise tulemusena saab järeldada, et kõiki RHAD-is ette nähtud projektijuhi kohustusi on võimeline täitma ka vastava ehitusinseneri kutsetasemega ehitustegevuse juhtimise spetsialist. Samuti nähtub vastavustingimustest, et projektijuhile esitatud kvalifikatsiooni nõue seondub pigem justnimelt ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga (vt vastavustingimuste nõue projektijuhi varasema ehitustegevuse juhtimise kogemuse osas, mida puhtalt ehitusjuhtimisega kompetentsiga isikul ei saa olla). 3.13. Lisaks on hankija poolt läbi viidud kvalifitseerimise tingimuse kontroll olnud pealiskaudne ja formaalne (analüüsimata on jäetud pakutud spetsialisti kvalifikatsiooninõude sisuline samaväärsus võrdluses hankija poolt projektijuhilt nõutud tööülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsiga). Hankija on jätnud põhjendamatult (ja oma hoolsuskohustust rikkudes) välja selgitamata spetsialisti kompetentsi ja kutsega seotud küsimused. Viidatud rikkumine tõi vaidlusalusel juhul kaasa ebaõige otsuse tegemise. 4. Hankija otsus hankemenetluse lõpetamise kohta on õigusvastane 4.1. Hankija on oma 18.05.2023 otsuses vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta viidanud, et loeb kõnesoleva riigihanke hankemenetluse lõppenuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kuna puuduvad vastavaks tunnistatud pakkumused. Muud vastavasisulist otsust hankija vaidlustajale edastanud ei ole. 4.2. RHS § 73 lg 3 p 6 annab hankijale õiguse hankemenetlus kehtetuks tunnistada omal algatusel või Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel. 4.3. Hankija on oma 18.05.2023 otsuses viidanud, et käesoleval juhul on hanke lõpetamise (kehtetuks tunnistamise) aluseks ainult asjaolu, et „puuduvad vastavaks tunnistatud pakkumused“. Muid täiendavaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendusi hankija esitanud ei ole. Vaidlustaja arusaama kohaselt ei ole hankija vaidlustaja pakkumuse osas selle vastavust hanke tingimustele kontrollinud. Samuti ei ole hankija selgitanud, millised alused andsid talle kõnesoleval juhul aluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 4.4. Hankija 18.05.2023 otsusest ei nähtu, et hankes oleks pakkumusi tagasi lükatud kuna neid ei tunnistatud riigihanke alusdokumentidele vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oleks olnud põhjendamatult madal. Hankija ei ole vaidlustajale esitanud dokumente või tõendeid, mis näitaks, et selline pakkumuste kontroll oleks läbi viidud. Hankija on viidanud hanke kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel vaid „vastavaks tunnistatud pakkumuste puudumisele“. 4.5. Vaidlustaja hinnangul nähtub käesoleva vaidlustuse sisust (vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine), seega asjaolu, et hankija otsus hange kehtetuks tunnistada on ennatlik ja õigusvastane. Eduka vaidlustuse korral tuleb hankijal EVIKO Ehitus OÜ suhtes viia kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll uuesti läbi. 4.6. Olukorras, kus vaidlustaja võib osutuda eduka vaidlustuse tulemusena hankes kvalifitseerituks, on otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest lähtuvalt selge, et hankija otsus hankemenetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada on ennatlik ja õigusvastane. Otsuse vastuvõtmise hetkel puudusid asjaolud, mis õigustaks hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. 6 4.7. Vaidlustaja viitab siinkohal täiendavalt, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral RHS § 73 lg 3 p 6 alusel on käesoleva hanke eseme puhul selle tagajärjed mõneti erandliku mõjuga hankija edasisele tegevusele. Hankemenetluse hankija poolt kehtetuks tunnistamise korral RHS § 73 lg 3 p 6 alusel ei ole hankijal võimalik viia läbi uut hanget sama hanke eseme suhtes väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusena2. 5. Menetluslikud küsimused 5.1. Vaidlustuse esitamise tähtaeg. Vaidlustaja sai hankija otsused oma kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetluse lõppemise kohta kätte 18.05.2023. Sellest lähtuvalt on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 5.2. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 5.3. Tõendite esitamine. Kuivõrd riigihanke alusdokumendid ja menetlusosaliste vaheline suhtlus on kättesaadavad RHR-st ja eeldatavalt on samas VAKO-le kättesaadavad ka hankija otsused, ei ole vaidlustaja vaidlustusele vastavaid tõendeid lisanud. 5.4. Riigilõiv. Hanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt RLS § 258 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 640 eurot, mida tõendab vaidlustusele lisatud maksekorralduse koopia (Lisa 5). 5.5. Esindusõigus. Vaidlustaja lepinguline esindaja käesolevas vaidlustusmenetluses on vandeadvokaat Britta Oltjer, mida tõendab vaidlustusele lisatud volikiri (Lisa 6). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat Lisad: 1. SA Raplamaa Haigla ja Eviko Ehitus OÜ vahel 19.09.2019 allkirjastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtu akt; 2. AS EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ vahel 12.06.2018 sõlmitud ühise tegutsemise kokkulepe hankes „Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd“ (viitenumber: 193311); 3. Kohila Vallavalituse ja EVIKO Ehitus OÜ vahel 30.09.2019 sõlmitud ehitustööde üleandmise-vastuvõtu akt; 4. AS EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ vahel 19.07.2018 sõlmitud ühise tegutsemise kokkulepe hankes „Kohila tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber: 196414); 5. Riigilõivu maksekorraldus; 6. Esindaja volikiri. 2 VaKo 28.08.2019, 131-19/206327, p 7.2.2. 7