Riigihangete vaidlustuskomisjon
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile
[email protected]
Riigihange: Nr. 249723 “Põlva nutitee“
Vaidlustaja
(ühispakkujad): N.W.T Solutions OÜ
registrikood 12088201
Laki tn 4, 10621 Tallinn
Superhands OÜ
registrikood 12643795
Artelli tn 19, 10621 Tallinn
Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets
Advokaadibüroo LEXTAL
Rävala 4, 10143 Tallinn
[email protected]
Hankija: Põlva Vallavalitsus
registrikood 75038581
Kesk tn 15, 63308 Põlva
[email protected]
Kolmas isik: AS Bercman Technologies
Registrikood: 14134425
Krakul OÜ
Registrikood: 12458980
VAIDLUSTUS
26. mail 2023
I VAIDLUSTAJA TAOTLUSED:
1. Tunnistada kehtetuks Põlva Vallavalitsuse 10.05.2023 otsus riigihankes
viitenr 249723 „Põlva nutitee“ AS Bercman Technologies ja Krakul OÜ
ühispakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning juhul, kui vastav otsus
on tehtud, siis ka otsus edukaks tunnistatud AS Bercman Technologies ja
Krakul OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise
kohta.
2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustuse esitamiselt tasutud
riigilõiv ja vaidlustusmenetluses kantavad lepingulise esindaja kulud.
LEXTAL
II ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1. Põlva Vallavalitsus (edaspidi: hankija) alustas 02.05.2022
innovatsioonipartnerluse hankemenetlusena riigihanget viitenr 249723, mille
eesmärgiks on hankida Põlvas Kesk ja Jaama tänavale Eesti esimene nutitee
lahendus liiklusohutuse suurendamiseks (edaspidi: Riigihange). Pakkumuste
hindamise kriteeriumiks on pakutava lahenduse kirjeldus (40%),
meeskonnaliikmete sarnane kogemus (20%) ja nutitee lahenduse kogumaksumus
(40%).
2. Riigihankes esitasid esialgse pakkumuse kolm pakkujat:
• Ühispakkujad AS Bercman Technologies (14134425) ja Krakul OÜ (12458980)
pakkumus maksumusega 167 980 eurot;
• Thinnect OÜ (12925756) pakkumus maksumusega 158 000 eurot;
• Ühispakkujad N.W.T Solutions OÜ (12088201) ja Superhands OÜ (12643795)
pakkumus maksumusega 179 645 eurot.
3. Hankija tunnistas oma 09.08.2022 korraldusega nr 2-3/349 „Riigihanke „Põlva
nutitee“ tulemuste kinnitamine“ ja 16.08.2022 korraldusega nr 2-3/356 „Põlva
nutitee tulemuste kinnitamine“ muutmine vastavaks kõik riigihankel esitatud
pakkumused ning edukaks ühispakkujate AS Bercman Tecnologies ja Krakul OÜ
(edaspidi: kolmas isik) ühispakkumuse.
4. Kuna hankija ei olnud pidanud pakkujatega läbirääkimisi ja läbirääkimiste pidamine
on innovatsioonipartnerluse hankemenetluse osa, esitasid ühispakkujad N.W.T
Solutions OÜ ja Superhands OÜ (edaspidi: vaidlustaja) vaidlustuse hankija
09.08.2022 ja 16.08.2022 otsustele. Vaidlustuskomisjon nõustus, et
innovatsioonipartnerluse menetluses on läbirääkimiste pidamine kohustuslik ning
rahuldas 15.11.2022 otsusega vaidlustuse (vaidlustusasi nr 120-22/249723),
tunnistades kehtetuks hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse edukaks
tunnistamise ning nende kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmise kohta.
5. 15.12.2022 edastas hankija pakkujatele Põlva Vallavalitsuse 13.12.2022
korralduse nr 2-3/585, mille punktides 5.1 ja 5.2 leidis, et vaidlustaja pakkumus
ei vasta riigihanke alusdokumentide tingimustele, kuna vaidlustaja pakkumuse
maksumuse hulka on arvestatud ka ühe aasta hoolduskulu ning vaidlustaja
pakkumuse töö kirjelduses puuduvad etappide maksumused. Hankija leidis, et
tegu on sisulise puudusega ning tunnistas vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks
ja lükkas selle tagasi (edaspidi: Tagasilükkamise otsus). Lisaks märkis hankija,
et vaidlustaja ei osale edasises hankemenetluses.
6. Vaidlustaja esitas 20.12.2022 vaidlustuskomisjonile Tagasilükkamise otsuse peale
vaidlustuse, paludes vastava otsuse kehtetuks tunnistada. Vaidlustuse kohaselt on
hankija asunud ka pärast 15.11.2022 VAKO otsust järjekordselt rikkuma RHS-s
ettenähtud innovatsioonipartnerluse hankemenetluse korda, kontrollides vastuolus
RHS-ga esialgsete pakkumuste vastavust mitte RHAD-s kehtestatud
miinimumnõuetele, vaid lõplike pakkumuste esitamisele kohalduvatele
vastavusnõuetele. Igal juhul on aga ebaõige ning ebaloogiline hankija järeldus,
justkui saaks mistahes kululiigi arvestamine pakkumuse maksumuse hulka muuta
pakkumust mittevastavaks, rääkimatagi sisulisest mittevastavusest RHAD
tingimustele. Seda eriti veel kontekstis, kus pakkumuse maksumus on üheks
läbiräägitavaks tingimuseks ning seda saab lõplike pakkumuste esitamisel muuta
ning kus hankija on ise oma varasema otsusega lugenud vaidlustaja poolt pakutud
hinna kõigile tingimustele vastavaks.
2
LEXTAL
7. Vaidlustuskomisjon jättis enda 18.01.2023 otsusega nr 166-22/249723
vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustusmenetlusega seotud kulud vaidlustaja
kanda.
8. 30.01.2023 esitas vaidlustaja eelnimetatud VAKO otsuse peale kaebuse.
9. Tartu halduskohtu 17.03.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-205 jättis kohus
vaidlustaja kaebuse rahuldamata.
10. 27.03.2023 esitas vaidlustaja Tartu halduskohtu viidatud otsuse peale
apellatsioonkaebuse. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2023 määruse
kohaselt teeb ringkonnakohus otsuse avalikult teatavaks 01.06.2023.
11. 16.05.2023 sai vaidlustaja riigihangete registri kaudu teate selle kohta, et hankija
on teinud 10.05.2023 korralduse (vt Lisa 1: Põlva Vallavalitsuse 10.05.2023
korraldus)., millega on tunnistanud Riigihankes uuesti edukaks kolmanda isiku
pakkumuse (edaspidi: Otsus) ning otsustanud sõlmida temaga hankelepingu.
Korraldusest ei nähtu, et hankija oleks teostanud ka eduka pakkuja kvalifikatsiooni
ning kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli ning võtnud vastu RHS § 104 lg 8
sätestatud otsuse kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning
kvalifitseerimise kohta.
12. Kuna vaidlustaja on veendunud, et tema pakkumus on õigusvastaselt tagasi
lükatud ning haldusasja nr 3-23-205 tulemusena tühistab kohus Tagasilükkamise
otsuse, siis riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt
vaidlustab vaidlustaja käesolevaga ka Otsuse. Otsus rikub vaidlustaja õigusi, kuna
võtab temalt võimaluse osutuda Tagasilükkamise otsuse tühistamise järgselt ise
Riigihankes edukaks ning sõlmida hankijaga hankelepingu. Otsus on õigusvastane
ka sisult, kuna hankija on pidanud Riigihanke menetluses kolmanda isikuga salaja
läbirääkimisi ning on diskrimineerinud selliselt teisi pakkujaid, mis on ilmselt
mõjutanud ka Riigihanke tulemusi ning Otsuse vastuvõtmist. Vaidlustaja
põhjendab oma seisukohti vaidlustuse ptk-s III.
13. Hankija ei ole teatanud vaidlustajale, et ta oleks Riigihankes võtnud vastu ka RHS
§ 104 lg 8 sätestatud edukaks tunnistatud kolmanda isiku hankemenetlusest
kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse. Vaidlustaja palub
vaidlustuskomisjonil vastavat fakti kontrollida. Juhul, kui hankija on siiski vastava
otsuse teinud, siis palub vaidlustaja hõlmata kaebusega ka edukaks tunnistatud
kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise
otsuse. Sellisel juhul palub vaidlustaja vastava otsuse samuti otsuste loogilise
järgnevuse põhimõttest tulenevaks kehtetuks tunnistada.
III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
Otsus on õigusvastane tulenevalt Tagasilükkamise otsusest
14. Esmajoones vaidlustab vaidlustaja Otsuse põhjusel, et selle aluseks olnud
hindamine ei ole Tagasilükkamise otsusega vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamise ning vaidlustaja poolt läbirääkimistes mitteosalemise ning lõpliku
pakkumuse võimaluse kaotamise tõttu õiguspärane. Vaidlustaja tugineb vastavate
põhjenduste esitamisel hetkel Tartu ringkonnakohtu menetluses olevas
haldusasjas nr 3-23-205 esitatud põhjendustele. Tagasilükkamise otsuse
tühistamise korral kohtu poolt muutub ka Otsus automaatselt õigusvastaseks.
3
LEXTAL
Hankija on kohelnud pakkujaid ebavõrdselt
15. Otsus on õigusvastane ka põhjusel, et hankija on tõenäoliselt pidanud kolmanda
isikuga menetluses salaja läbirääkimisi ning on kohelnud sellega pakkujad
ebavõrdselt (sest läbirääkimisi on peetud üksnes ühe pakkujaga ning
kontrollimatul viisil).
16. Nimelt Riigihanke RHADi punkti 1.3 kohaselt on lepingu lõpp-tähtaeg 12 kuud
lepingu allkirjastamisest. Seega eRHR avaldatud RHAD kohaselt on hankija näinud
Riigihanke eseme teostamise ette 12 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest.
Vastavalt eelduslikust ajakavast lähtusid ka kõik pakkujad oma esialgse
pakkumuse esitamisel.
17. Haldusasjas nr 3-23-205 esialgse õiguskaitse kohaldamise üle peetud vaidluses on
ilmnenud aga asjaolu, et hankijale oli tegelikult juba hiljemalt 28.10.2022 selge,
et Riigihanke esemeks olevat nutitee lahendust saab valmis ehitada ka 5 kuuga
Lepingu sõlmimisest. Nimelt on hankija oma 10.02.2023 vastuses
määruskaebusele (vt Lisa 2 - Hankija 10.02.2023 vastus määruskaebus) punktis
23 esitanud järgmised väited:
18. Eelnevast nähtub, hankijale oli tegelikult juba 28.10.2022 EAS-le projekti
pikendamise taotluse esitamise ajal teada, et nutiteed on võimalik ehitada valmis
ka 5 kuuga. Ka hankija 02.02.2023 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud EAS
28.10.2022 projekti pikendamise taotlusest nähtuvalt ongi hankija arvestanud
hankelepingu täitmiseks hoopis 5 kuud (vt Lisa 3 – Hankija 28.10.2022 projekti
pikendamise taotlus EAS-le). Samas sellel ajal ei olnud hankija pöördunud ei
vaidlustaja ega teise menetluses oleva pakkuja Thinnect OÜ poole, et uurida, kas
erinevalt RHAD märgitud 12 kuust oleks võimalik Leping täita ka 5 kuuga.
19. Vaidlustaja pöördus vastava järelepärimisega teise pakkuja Thinnect OÜ poole, kes
edastas vaidlustajale hankija pöördumise eRHR-s, millest nähtuvalt on hankija
pöördunud alles 02.02.2023 üldse vastava küsimusega Thinnect OÜ poole ning
soovinud läbirääkimisi pidada küsimuses, kas Lepingut saaks täita ka 5-kuulise
tähtaja jooksul:
20. Kuna vaidlustaja ega teine pakkuja Thinnect OÜ ei ole hankijale andnud
informatsiooni selle kohta, rääkimatagi siis juba oktoobris 2022 EAS pikendamise
taotluse esitamisel, et nutitee lahendust on võimalik välja ehitada ka 5 kuuga, siis
pidi hankija selle informatsiooni saama üksnes kolmandalt isikult. Eeltoodud
põhjusel on hankija ilmselt pidanud kolmanda isikuga 2022 oktoobris salaja
läbirääkimisi ning diskrimineerinud sellega teisi pakkujaid.
4
LEXTAL
21. Samuti ei saa välistada, et kolmanda isikuga peetud läbirääkimiste tõttu on
kolmandale isikule saanud teatavaks informatsioon hankija soovide ja vajaduste
kohta, mida teistele pakkujatele, sh vaidlustajale pole avaldatud. Ka kohtupraktika
kohaselt toob läbirääkimistega menetluses pakkujate ebavõrdne kohtlemine
läbirääkimiste pidamisel kaasa edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse ning
tühistamise kohtu poolt.1
22. Seega on Otsus ka iseseisvalt õigusvastane ning tuleks tunnistada kehtetuks.
IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
14. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot, mille tasumise
maksekorraldus on toodud Lisas 4.
15. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega.
16. Vaidlustaja taotleb vastavalt RHS § 198 lg-le 1 mõista vaidlustaja poolt kantavad
lepingulise esindaja kulud välja hankijalt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Diana Minumets
vandeadvokaat
Lisa 1 – Põlva Vallavalitsuse 10.05.2023 korraldus.
Lisa 2 - Hankija 10.02.2023 määruskaebus.
Lisa 3 - Hankija 28.10.2022 projekti pikendamise taotlus EAS-le.
Lisa 4 - riigilõivu tasumise maksekorraldus.
1
TLN RgKo nr 3-12-655, p 23; TLN HKo 3-12-1076, p 12.
5