Pöördumise edastamine

Saatja: <"JM info Shared MB"> Saadetud: 30.05.2023 15:37 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <[email protected]> Teema: FW: Arvamus eelarvedefitsiidi vähendamise võimalustest tänapäeva Eestis Tere, Edastame vastavalt kuuluvusele Rahandusministeeriumile vastamiseks Justiitsministeeriumile saadetud märgukirja. Lugupidamisega Dokumendihaldus Justiitsministeerium From: Kristine Justus <[email protected]> Sent: Tuesday, May 30, 2023 3:03 PM To: [email protected] Cc: JM info Shared MB <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Subject: Arvamus eelarvedefitsiidi vähendamise võimalustest tänapäeva Eestis Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp Eesti Vbariigi rahvaesindajad! Eelarvedefitsiidi vähendamiseks on Eestis õige mitte käibemaksu tõsta vaid vähendada eraisikute maksukoormust nõnda, et see oleks kõiki erinevai makse kokkuvõttes vähem kui 50% töötasust. Rahvast säästvad võimalused riigi eelarvedefitsiidi vähendamiseks on:  Korraldada ümber riigieelarve – nõnda nagu rahvas seda järjepidevalt teeb oma pereeelarvega.  Kehtestada luksusesemete tarbimise makse, sest erinevaid tavamakse (sotsiaalmaksud, tulumaks, käibemaks) on kokkuvõttes töötasust kehtimas juba niigi üle 50%.  Diferentseerida käibemaksumäärad – näiteks esmatarbekaupadele, sh toidule madalam käibemaksumäär, luksusesemetele kõrgem käibemaksumäär.  Ettevõtte tulumaksu kehtestamine. Teatavasti on maksud elanike tulude ümberjagamise meetod. On makse, mida elanik saab vähemal- rohkemal määral vältida, näiteks erinevad aktsiisimaksud. Ja on selliseid makse, mida peavad tasuma nii tööealised, kui ka pensionärid ning lapsed, näiteks käibemaks. Eelarvedefitsiidi tingimustes on näiliselt kõige kiirem meetod olukorra parandamiseks maksude tõstmine. Ja esmapilgul – mis saaks veelgi efektiivsem olla, kui käibemaksu tõstmine! Me võime öelda, et maksud tasub riigile kokkuvõttes eraisik. Eriti Eestis, kus nüansse arvesse võtmata puudub ettevõtte tulumaks. Eraisik saab oma sissetulekud reeglina töö tegemisest, mille eest makstakse töötasu. Ettevõtja jaoks on oluline tööjõukulu, koos kõigi maksudega. Ettevõtja tööjõukuludest läheb riigile hetkel kehtivate maksudena üle poole 51,96 % (sh tööandja sotsiaalmaksud 33,8 % brutotasust, töötaja sotsiaalmaksud 3,6% brutotasust, töötaja tulumaks 20% brutotasust ja lisandunud väärtuse maks ehk käibemaks hetkel veel 20%, st 16,7% netotasust. Ettevõte saab oma tegevuses kasutatud toodete- teenuste käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi ning seeläbi ongi käibemaksu tasujaks lõpptarbija ehk eraisik. Mis ongi tegelikult ka lisandunud väärtuse maksu ehk käibemaksuseaduse eesmärk. Jah, me võime öelda, et käibemaks ei ole ju tööjõumaks! Aga kokkuvõttes tasub eraisik kõik need maksud reeglina oma töötasust ja riigi jaoks on oluline maksude kogusumma. Teoreetiliselt võiks olla üks riigimaks aga erinevaid maksuseaduseid kehtestades on võimalik elanike tegevust-tarbimist suunata või vältida tulude ümberjagamise vajadust mõnes olukorras. Eestis on elanikke 1,3 miljonit, neist 200000 lapsi, 370000 pensioniealisi ning 730000 tööealisi. Tööealistest elanikest omakorda 130000 on riigiteenistujaid ja 600000 erasektorites töötavaid isikuid. Seega võib öelda, et erasektori töötajate töötasude maksudest peaks riik saama oma tulud ümberjagamiseks nii lastele, pensioniealistele kui ka riigiteenistujatele aga ka vähem töötasu teenivatele isikutele erinevate toetustena. Ettevõtjad seejuures üritavad tööjõukuludelt, sh töötasudelt võimalikult kokku hoida nõnda ettevõttele suuremat kasumit teenides, toote omahinda madalana hoides turukonkurentsi säilimiseks või innovatsiooni abil tööjõudu vähendades. Nõnda teenib ettevõtte tulumaksu puudumine või täpsemalt öeldes ettevõtte kasumi investeerimise soodustamine eelarvedefitsiiti kaudselt suurendavana. Innovaatilised tehnoloogiad aitavad kokku hoida ettevõtetes tööjõukuludelt ning nendega kaasnevatelt maksudelt, mis peaksid eelarvet tasakaalus hoidma. Minu soovitus tänapäeva Eestis on mitte keskenduda eraisiku töötasu otseselt puudutavate maksude tõstmisele, sh tarbimismaksu ehk käibemaksu tõstmisele. Neid makse võiks minu arvates lausa vähendada nõnda, et töötavale isikule, kes peaks pensionieaks end kindlustama kodu soetamise ja laste kasvatamisega, jääks kõigi tööjõumaksude ja käibemaksu tasumise järel enda kasutusse üle poole ehk rohkem kui 50% töötasust. Eelarvedefitsiidi vöhendamiseks võiks mõelda ettevõtetele tulumaksu kehtestamisele. Välisinvesteeringute kaasamine on kindlasti huvipakkuv eesmärk, ent kokkuvõttes on äriettevõtetel ikkagi kasumi teenimise eesmärk. Dividendide väljamaksmisel liigub välisinvestoritega ettevõttes kasum Eestist välja. Teine võimalus on riigieelarve tulusid kasvatada luksusesemete tarbimise maksude kehtestamisel. Ennekõike peaks aga riik tagama, et ümberjagamise käigus, kus tõstetakse vaid makse, valdav osa elanikest abivajajateks ei muutuks. Tugeva riigi aluseks on eneseväärikas rahvas. Makse tõstes aga ka intressimäärade kasvades, peab rahvas pidevalt midagi oma pere-eelarves ümber korraldama nõnda, et pere oleks toidetud ja kodu olemas ning Eesti kiimas ka inimväärselt soe. Eelarvedefitsiiti riiklikul tasemel ei saa lahendada vaid maksude tõstmisega vai peab ka eelarvekulud nõnda ümber korraldama, et riigi funktsioonid oleksid täidetud, aga et ka maksumaksja ehk rahvas riiki elama jääks. Lugupidamisega, Kristine Justus