dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade

Rahandusministeerium · 4. aprill 2023
Viit
15-3/2503-1
Registreeritud
4. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2023

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kehtestamise teade_Sarapuu_RAM_Maa-amet.asice4159 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus Rahandusministeerium Teie [email protected] Meie 04.04.2023 nr 7-1/79-19 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 4 saadame Haljala Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldusega nr 107 kehtestatud Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teate. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele, mille kasutusotstarbed on suvila, aiamaja ja abihoone. Uus hoonestus ehitatakse olemasoleva suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ja asub endise lauda asukohas. Säilitatakse olemasolev vana taluhoone, kelder, puukuur, lammutatakse endise lauda asemele rajatud suvila. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m2, krundile kavandatakse 1 põhihoone suurima kõrgusega 8 meetrit ja 4 abihoonet suurima kõrgusega 6 meetrit. Planeeringuala suurus on ca 2,59 hektarit. Planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Detailplaneeringu koostas maastikuarhitektuuri magistrikraadi omav Triin Kask ettevõttest Ruumi Grupp OÜ. Planeeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses, Haljala valla veebilehel kehtestatud detailplaneeringute rubriigis https://www.haljala.ee/kehtestatud- detailplaneeringud ja riiklikus planeeringute andmekogus PLANK. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Merisalu planeerimisspetsialist Lisaadressaat: Maa-amet +372 505 1127 [email protected] Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Tere!Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu on Teile saadetud dokument:pealkiri: Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade (koostöötegijad ja kaasatavad)kuupäev: 04.04.2023registreerimisnumber: 7-1/79-19Haljala [email protected] Haljala Vallavalitsus KORRALDUS Haljala 30. märts 2023 nr 107 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine I Detailplaneeringu menetlus Eisma küla Sarapuu kinnistu (katastritunnus 88703:002:0060) detailplaneering algatati kinnistu omaniku 06.12.2022 taotluse alusel Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 451. 16.02.2023 sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga kolmepoolne kokkulepe detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (registreeritud vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/79-12). Detailplaneeringu algatamisest teavitati avalikkust ajalehtedes Haljala Valla Sõnumid ja Virumaa Teataja ning Haljala valla veebileheküljel. Kaasatuid isikuid teavitati Haljala Vallavalitsuse 09.01.2023 kirjaga nr 7-1/79-5. Detailplaneering kooskõlastati Transpordiameti (09.01.2023 kooskõlastus nr 7.2-2/23/627-2) ja Päästeametiga (08.02.2023 kooskõlastus nr 7.2- 3.3/203-2). Haljala Vallavalitsus võttis oma 23.02.2023 korraldusega nr 71 detailplaneeringu vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 13.03.2023 kuni 26.03.2023 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses lahtiolekuaegadel, materjalidega sai tutvuda ka Haljala valla kodulehel vastuvõetud detailplaneeringute rubriigis. Avaliku väljapaneku ajal arvamusi detailplaneeringu osas vallavalitsusele ei laekunud. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 27.03.2023, kuid osalejaid avaliku arutelule ei tulnud. Peale avalikku väljapanekut ja arutelu täpsustati krundi kasutamise sihtotstarvet lisades juurde elamumaa sihtotstarbe. Tehtud täpsustus ei muuda detailplaneeringu põhilahendust ning on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu koostajaks on Ruumi Grupp OÜ (registrikood 12042771) planeerija- maastikuarhitekt Triin Kask (magistrikraadi diplomi nr 003184). Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Haljala valla veebileheküljel. II Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav Detailplaneeringu alaks on Haljala vallas Eisma külas asuv Sarapuu kinnistu (katastritunnus 88703:002:0060; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala ca 2,59 ha; kinnistusregistri nr 914331). Maa-ala lõunasuunal asub 17169 Eisma-Kandle tee, mille kaudu on planeeringualale tagatud juurdepääs. Planeeritav kinnistu jääb miljööväärtuslikule alale ja on ümbritsetud peamiselt hoonestatud maatulundusmaade või elamumaadega. Kinnistul on veevarustus olemasolevast puurkaevust ning kanalisatsioon lahendatud kogumismahutiga. Soojavarustus on tagatud ahi- ja maaküttega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele, mille kasutusotstarbed on suvila, aiamaja (koodiga 11103) ja abihoone (saun, koodiga 12744). Uus hoonestus ehitatakse olemasoleva suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ja asub endise lauda asukohas. Säilitatakse olemasolev vana taluhoone, kelder, puukuur, lammutatakse endise lauda asemele rajatud suvila. Detailplaneeringuga on määratud krundi ehitusõigus ning arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele, sealhulgas eelistatavad viimistlusmaterjalid ja värvitoonid. Detailplaneeringuga on lahendatud teede maa-alad ja liiklus- ning parkimiskorralduse põhimõtted, määratud on tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, keskkonnakaitse abinõud, tuleohutusnõuded, kuritegevuse riske vähendad nõuded, samuti on detailplaneeringuga analüüsitud keskkonnamõjusid ning seatud keskkonnakaitselisi tingimusi tagavad nõuded. III Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu kehtestamiseks Detailplaneering on kehtiva Vihula valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.08.2003) kohane ning kooskõlas ka koostatava Haljala valla üldplaneeringuga (koostamine algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24). Planeerimisseaduse § 134 kohaselt kohalik omavalitsus kontrollib detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele, misjärel teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõike 1 kohaselt on delegeeritud Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduses sätestatud kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete täitmine. Sellest lähtuvalt kuulub üldplaneeringule vastava detailplaneeringu kehtestamine Haljala Vallavalitsuse pädevusse. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, elamumaa reservalal, väärtuslikul alal ja miljööväärtuslikul alal. Eisma külas on miljööväärtusega alal lubatav minimaalne elamukrundi suurus 0,5 ha. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Planeeritav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas, sest katastriüksuse suurus on ca 2,6 ha ning selle jagamist ette pole nähtud. Uue hoonestuse kavandamisel arvestatakse olemasoleva hoonestuse paiknemise struktuuri ning miljööväärtusliku ala arhitektuuriga. Ehitusmahtude ja haljastuse lahendamisel arvestatakse üldplaneeringuga etteantud tingimustega, seega tagab detailplaneeringu elluviimine liigilt üldisema planeeringu elluviimise. Detailplaneering lähtub valla arengueesmärkidest ja detailplaneeringu realiseerimisega viiakse ellu üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud liigilt üldisemate planeeringutega, samuti on täidetud planeerimisseadusega detailplaneeringu menetlusele kehtestatud nõuded. Detailplaneering on koostatud vastavat pädevust omava isiku poolt ja on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega, planeeringu koostamisel on tehtud koostööd olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajatega, planeeritava kinnisasja omanikuga ja naaberkinnisasjade omanikega. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. 2 Detailplaneering ja informatsioon menetluse kohta oli kogu menetluse vältel kättesaadav Haljala valla veebilehelt detailplaneeringute rubriigist. Kehtestatav detailplaneering on kättesaadav riiklikus planeeringute andmekogus (PLANK). Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses ja Haljala valla veebilehel. Eeltoodust lähtuvalt ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 139 ning Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõike 1 ja arvestades Vihula valla kehtivat üldplaneeringut, koostatud detailplaneeringut (Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-07/12-2022) ning asjaolu, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele: 1. Kehtestada Haljala valla Eisma küla Sarapuu kinnistu (88703:002:0060) detailplaneering vastavalt Ruumi Grupp OÜ tööle nr DP-07/12-2022. 2. Haljala Vallavalitsusel (ametiasutusel) korraldada detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt planeerimisseaduses sätestatule. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anti Puusepp Kristi Tomingas vallavanem vallasekretär 3 Planeeringuala piir * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha. * Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti. kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Eisma Haljala vald, mk. Situatsiooniskeem MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Allkiri: DP-07/12-2022 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:20000 A4 www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 1 13.02.2023 105 m 106 m 145 m m 106 m 72 detailplaneering Planeeringuala piir Planeeritud hoonestusala Olemasolev hoone Planeeringuala piir Planeeritud hoonestusala * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha. * Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. * Aluseks on Maa-ameti kitsenduste kaart. Olemasolev elamumaa Olemasolev maatulundusmaa Varem kehtestatud detailplaneeringu piir kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Eisma Haljala vald, mk. MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Allkiri: DP-07/12-2022 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:5000 A3 www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 2 13.02.2023 Planeeringuala piir Olemasolev tee * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha. * Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. * Olemasolev veetrass kinnistu detailplaneering Olemasolev sidetrass Joonis: Asukoht: Olemasolev MP maakaabel Eisma Haljala vald, mk. Tugiplaan Olemasolev kiviaed MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Olemasolev lattaed DP-07/12-2022 Allkiri: Olemasolev puurkaev (hooldusala 10 m) Formaat: Planeerija: Olemasolev abihoone Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:500 A2 Reg. nr: 12042771 www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 3 13.02.2023 5.0 0 Planeeringuala piir Planeeritud krundi piir Planeeritud hoonestusala Olemasolev tee Suurim Krundi Hoonete Hoonete suurim pindala Krundi kasutamise lubatud suurim lubatud * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha. suurim otstarve ehitisealune ehitisealune * Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. lubatud arv maapinnast (m) Likvideeritav/teisaldatav objekt * Olemasolev kiviaed 20% elamumaa (EP); Olemasolev lattaed 1 25864 80% maatulundusmaa 500 200 4 abihoonet abihoone 6 (MP, MM, ML, VT) Olemasolev sidetrass Olemasolev MP maakaabel kinnistu detailplaneering Olemasolev veetrass Asukoht: Joonis: Eisma Haljala vald, mk. MAASTIKUARHITEKTUUR Olemasolev puurkaev (hooldusala 10 m) Huvitatud isik: DP-07/12-2022 5.00 Planeeritud kogumismahuti (kuja 5 m) Allkiri: Planeerija: Formaat: Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:500 A2 Olemasolev abihoone Reg. nr: 12042771 www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 4 29.03.2023 * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha. ja paiknemise sobitumist piirkonda. sauna arhitektuurne eskiisprojekt" mahus projekti visualisatsioonidena. kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Eisma Haljala vald, mk. Illustreeriv joonis MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Allkiri: DP-07/12-2022 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: - A4 www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 5 13.02.2023 Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-07/12-2022 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering Asukoht: Lääne-Virumaa, Haljala vald, Eisma küla, Sarapuu Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Huvitatud isik: Tõnis Sarapuu Planeerija: Triin Kask Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) Tartu 2023 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3 1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 4 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs___________________________________________________________________ 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 7 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi _______________ 8 7. Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 8 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ______________________________ 8 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ________________________________ 9 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 10 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10 11.1 Veevarustus _______________________________________________________________ 10 11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________ 11 11.3 Tuletõrjeveevarustus________________________________________________________ 11 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 11 11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________ 12 11.6 Sidevarustus_______________________________________________________________ 12 12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 12 13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 12 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 12 15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate nõuete seadmine _________________________________________________________ 13 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 15 17. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 15 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 16 C DETAILPLANEERINGU JOONISED ____________________________________ 17 2 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering A SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldus nr 451 „Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 17.05.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ (Litsents: 483 MA 20.12.2005; EG10316891-0001), töö nr 5932. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu alaks on Haljala vallas Eisma külas asuv Sarapuu kinnistu (katastritunnus 88703:002:0060; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala ca 2,59 ha; kinnistusregistri nr 914331). Maa-ala lõunasuunal asub 17169 Eisma-Kandle tee, mille kaudu on planeeringualale tagatud juurdepääs. Planeeritav kinnistu jääb miljööväärtuslikule alale ja on ümbritsetud peamiselt hoonestatud maatulundusmaade või elamumaadega. Kinnistul on veevarustus olemasolevast puurkaevust ning kanalisatsioon lahendatud kogumismahutiga. Soojavarustus on tagatud ahi- ja maaküttega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele, mille kasutusotstarbed on suvila, aiamaja (koodiga 11103) ja abihoone (saun, koodiga 12744). Uus hoonestus ehitatakse olemasoleva suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ja asub endise lauda asukohas. Säilitatakse olemasolev vana taluhoone, kelder, puukuur, lammutatakse endise lauda asemele rajatud suvila. Lisaks muudetakse katastriüksuse sihtotstarve 20% elamumaaks ja 80% maatulundusmaaks. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus puudub. 3 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid  Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003);  Koostatav Haljala valla üldplaneering (algatatud 19.02.2017);  Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);  Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);  Muud standardid, määrused ja seadused. 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs Vastavus üldplaneeringule. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, elamumaa reservalal, väärtuslikul alal ja miljööväärtuslikul alal (vt skeem 1). Eisma külas on miljööväärtusega alal lubatav minimaalne elamukrundi suurus 0,5 ha. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Skeem 1. Väljavõte kehtivast Vihula valla üldplaneeringust. Roosa ala tähistab miljööväärtuslikku piirkonda ja on ühtlasi detilplaneeringu koostamise kohustusega ala. Ptk. 9.5 Külamiljööga arvestamine ehitamisel. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende 4 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering sobivus küla miljöösse. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse ajaloolise ilmega majade ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Uued hooned ei tohiks olla suurema mahu ja gabariitidega, kui olemasolevad hooned. Vanaaegsete hoonete imiteerimise asemel tuleks ehitada pigem modernistliku ja kaasaegse lahendusega hooneid. Uute hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et hoone sobiks ümbritsevasse miljöösse. Selle tagab eelkõige õige materjalide valik. Uute hoonete projekteerimisel tuleks kasutada naturaalseid materjale: klaasi, betooni, puitu, kivi. Olemasolevatel hoonetel on oluline säilitada ja vajadusel restaureerida hoone vanu aknaid ja uksi. Haljala valla koostatavas üldplaneeringus on Sarapuu talu kantud kohaliku tähtsusega väärtuslike üksikobjektide nimekirja. Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida võimalusel (uus) sobiv kasutusotstarve. Selliste objektide lähiümbruses tuleb järgida miljööväärtuse põhimõtteid (koostatava üldplaneeringu peatükk 19.3). Planeeringu kaalutlused ja põhjendused. Lähtudes eelnevast on planeeritav tegevus üldplaneeringuga kooskõlas, sest katastriüksuse suurus on ca 2,6 ha ning selle jagamist ette pole nähtud. Uue hoonestuse kavandamisel arvestatakse olemasoleva hoonestuse paiknemise struktuuri ning miljööväärtusliku ala arhitektuuriga. Ehitusmahtude ja haljastuse lahendamisel arvestatakse üldplaneeringuga etteantud tingimustega, seega tagab detailplaneeringu elluviimine liigilt üldisema planeeringu elluviimise. Käesoleva detailplaneeringuga olemasoleva väärtusliku taluhoone lammutamist või ümberehitust ette pole nähtud, uus hoonestus rajatakse ehitisregistrisse kandmata suvila koha peale. Lammutatava suvila asukohas oli varasemalt laut, seega ühtib uus planeeritav ajaloolise hoonestuse paiknemisega ja tagatakse miljööväärtusliku piirkonna hoonestuse struktuuri säilimine. Planeeringuala koos kontaktvööndi miljööväärtusliku alaga on väärtuslik elukeskkond, paiknedes merest ca 1 km kaugusel ning vahetult hõreda liiklustihedusega maantee ääres, mis tagab aastaringselt hea ühenduse suuremate linnade jm infrastruktuuriga. Käesoleva detailplaneeringuga suurendatakse Sarapuu katastriüksuse ehitusõigust ning seeläbi ka maaüksuse üldist väärtust. Uue hoonestuse rajamisel järgitakse kõiki antud alal kehtivaid nõudeid, ehitusseadustikku ning teisi kehtivaid õigusakte ja norme. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs. Planeeritav ala piirneb lõunast riigiteega 17169 5 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering Eisma-Kandle tee, mille kaudu on planeeringualale tagatud otsene juurdepääs. Teistesse külgedesse jäävad elamumaad või valdavalt hoonestatud maatulundusmaad. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala 17169 Eisma-Kandle tee Transpordimaa 100% 4.63 ha (88703:002:2670) Liivametsa (88703:002:0721) Elamumaa 100% 17030 m² Nigora (88703:002:0082) Maatulundusmaa 100% 4.87 ha Sepa (88703:002:2610) Maatulundusmaa 100% 2.75 ha Maasika (88701:001:0681) Maatulundusmaa 100% 8126 m² Kunnari-Madise Maatulundusmaa 100% 4.28 ha (88701:001:0679) Roberti (88703:002:0162) Maatulundusmaa 100% 5456 m² Liivamäe (88703:002:0722) Elamumaa 100% 5585 m² Kontaktvööndi miljööväärtuslikul alal esinevad traditsioonilise taluarhitektuuriga elamud, suvilad ja abihooned: eterniit- või plekk-kattega viilkatused, välisviimistluses on peamiselt puitlaudis või ümarpalk, vähesel määral esineb ka maakivi ja teisi kivimaterjale, hoonete korruselisus on 1-2. Kinnistud on valdavalt piiratud madalate karjaaeda meenutavate lattaedade või kiviaedadega. Kõrghaljastuse osakaal on suhteliselt suur, paljudel kinnistutel esineb metsamaa kõlvik, mis moodustab üle poole kogu kinnistu pindalast. Selget ehitusjoont piirkonnas ei esine, aga valdavalt jäävad hoonetekompleksid (õuemaa kõlvikud) katastriüksuste maanteepoolsele osale. Kinnistud on struktuurilt ja suuruselt väga erinevad, jäädes valdavalt vahemikku 0,2-3 ha, suuremate kinnistute õuemaa kõlvikute suurus on kuni 0,5 ha. Hooneid on kinnistutel keskmiselt 4, aga näiteks planeeringualast vahetult üle tee jääval Kunnari-Madise kinnistul paikneb 7 hoonet (joonis 2). Piirkonna elamute/põhihoonete ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 100-200 m². Lähimad koolid, lasteaiad, poed jms olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad planeeringualast ca 13-15 km kaugusel: planeeringualast lõuna suunas Haljala alevikus, planeeringualast ida suunas Kunda linnas, ja planeeringuala suhtes lääne suunas Võsu alevikus. Lähim bussipeatus „Eisma“ paikneb planeeringualst kirde suunas ca 0,5 km kaugusel 17169 Eisma-Kandle ja 17170 Võle-Vainupea-Kunda teede ristmikul. Planeeringuala läheduses (vt joonis 2) on kehtestatud Eisma küla Liivamäe kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 11. detsember 2019 nr 665). Detailplaneeringu koostamise 6 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering eesmärk oli Liivamäe maaüksusele ehitusõiguse määramine elamule ja abihoonetele ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Ehitusõigusega seati:  Kogu ehitusalune pind on kuni 400 m², sellest elamu kuni 200 m², ülejäänu ulatuses võib rajada kolm abihoonet;  Elamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 8 m, abihooned on kuni 6 m kõrgused;  Katusekalle on 30-70 kraadi;  Viimistlusmaterjalidest kasutada puitu ja kivimaterjale, katusekatteks puitmaterjale (sindel, pilbas, laud) või siis valts-ning valtsprofiilplekki. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel 2. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala hõlmab Sarapuu kinnistut. Maa-ala sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3). Maa-ameti kaardirakenduste andmetel läbib kinnistu lõunapoolset osa Eisma-Kandle tee teekaitsevöönd, elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd. Kinnistul asub puurkaev keskkonnaregistrikoodiga PRK0021851 (hooldusala 10 m, ehitatud 2006.a). Põhjavesi on antud maa-alal nõrgalt kaitstud. Planeeringuala on hoonestatud, Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kelder (27 m²), saun (24 m²), laut (122 m²), kuur-käimla (14 m²), elamu (200 m²). Planeeringuala on varustatud ka kõikide oluliste tehnovõrkudega: elektriliitumine, puurkaev, reoveemahuti, sidega liitumine. Juurdepääs Sarapuu kinnistule on Eisma-Kandle teelt (riigiomand). Juurdepääsu poolses küljes maantee ja hoonestuse vahel on rohkelt kõrghaljastust ja põõsaid, mistõttu hoonestus on teelt vaevumärgatav. Katastriüksus on ümbritsetud madalate lattaedade ja kiviaedadega. Kinnistu reljeef on ühtlase kaldega sõiduteest põhjasuunas. Kinnistu lõunaosas jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 16-17m ning põhjaosas 10-11m vahele. Olemasolevast hoonestusest põhjasuunas on tiik ja kraavid. Üle kogu kinnistu leidub kõrghaljastust, põõsaid ja peenraid, muud olulisemad väikevormid puuduvad. Katastriüksus on kõlvikuliselt: looduslik rohumaa 1,84 ha, metsamaa 0,17 ha, õuemaa 0,42 ha ja muu maa 7 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering 0,16 ha. 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi Planeeringuga kinnistu piire ei muudeta. Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud. Katastriüksuse sihtotstarve on planeeritud muuta 20% elamumaaks (lubatud krundi kasutamise otstarve EP) ja 80% maatulundusmaaks (lubatud krundi kasutamise otstarbed MP, MM, ML, VT). 7. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundile on lubatud püstitada suvemaja või elamu koos kuni 4 abihoonega. Kogu hoonestuse ehitisealune pind võib olla kuni 500 m² (koos olemasoleva hoonestusega), millest põhihoone ehitisealune pind võib olla mitte rohkem kui 200 m². Antud planeeringus käsitletakse põhihoonena uut planeeritavat suvilat/elamut, seega olemasolev maantee kaitsevööndis paiknev taluhoone on üks abihoonetest. Põhihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 8 m, abihoonete kõrgus kuni 6 m (olemasolevatele hoonetele kõrguse nõue nii kaua ei kehti, kui neid ümber ei kavatseta ehitada). Ehitusloakohustuslikke hooneid, mis on üle 5 m kõrgusega ja ehitisealuse pinnaga üle 20 m², võib ehitada ainult hoonestusala piiridesse (vt joonis 4). Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud rajatised (ehitusloakohustuseta väikehooned, rajatised ja tehnoajatised, muuhulgas nt kelder, kasvuhoone, päikesepaneelid, nängumaja vms). 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete seadmisel on lähtutud kontaktvööndi hoonestusest, varem kehtestatud detailplaneeringutest ja üldplaneeringust. 8 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Kuna planeeringuala jääb ajalooliselt välja kujunenud traditsioonilise taluarhitektuuriga hoonestatud piirkonda, mis on määratud ka miljööväärtulikuks alaks, tuleb erilist tähelepanu pöörata hoonestuse sobitumisele olemasolevasse situatsiooni. Uushoonestuse rajamisel on praktilisuse eesmärgil lubatud taluarhitektuuri kaasajastamine (nt suuremad aknad ja avaramad toad). Olemasoleva maanteeääres paikneva taluhoone puhul on oluline algupärase arhitektuuri säilitamine, tuleb säilitada ja vajadusel restaureerida hoone vanu aknaid ja uksi. Uute hoonete välisviimistluses on lubatud traditsioonilised materjalid (puitlaudis või palk, kivimaterjalid, betoon ja klaas). Välisviimistluse värvusel tuleb eelistada pigem neutraalseid pruunikaid-hallikaid toone. Lubatud katusetüüp on viilkatus, mille kalle tohib olla 30-70º. Katusekatte materjal võib olla kivi, plekk, laast või puitmaterjalid. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutus (nt puitu meenutav plastik või katusekive meenutav plekk). Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima kokku põhihoonega. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4). 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Kinnistule on ligipääs avalikult teelt olemas (vt joonis 3 ja 4) ning seda ei muudeta ning täiendavaid mahasõite ei planeerita. Ristumisel olemasoleva teega on lubatud pöörded mõlemas suunas. Teel kehtib kiirusepiirang 50 km/h ning 2021. aasta loendamise andmetel on ööpäevane liiklussagedus 158 autot/ööpäevas. Vastavalt Transpordiameti 2021. aastal koostatud juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavuse määramine“ peab ristumiskohal olema tagatud nähtavuskolmnurk vähemalt 3x80 m (vt joonis 4). Nähtavuskolmnurga piires ei tohi paikneda selliseid rajatisi ega haljastust, mis nähtavust piiraks. Talvise teehoolduse võimaldamiseks peab riigitee ääres olema tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohane vaba ruum (5,2 m riigitee katte servast), seega ei ole lubatud olemasolevate piirete nihutmine või ümber ehitamine riigiteele lähemale kui need hetkel on. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatavad tegevused või koostatavad tehnilised projektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Transpordiamet ei võta kohustusi kavandatava elluviimise või finantseerimise osas. Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 9 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering 843:2016. Kinnistu on piisavalt suur, et tagada vähemalt 3 ettenähtud parkimiskohta. Parkimiskohtade täpseid asukohti, suurusi ja kuju käesoleva detailplaneeringuga pole otstarbekas määrata, seega lahendatakse need edaspidise projektiga. 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kinnistul on olemas rohkelt kõrghaljastust, mille likvideerimist ette pole nähtud. Vajadusel võib likvideerida vaid puid, mis jäävad otse hoonete või rajatiste alla, eelistada tuleb hoonestuse paigutust, mille puhul pole vaja raiuda ühtegi puud. Müra ja muude maanteelt tulenevate häiringute leevendamise eesmärgil on soovituslik säilitada ja vajadusel ka täiendada maantee ja hoonestuse vahele jääv põõsastik, seejuures arvetsda, et nähtavuskolmnurk peab jääma vabaks. Hoovisiseselt aitab müra vähendada ka olemasoleva taluhoone paiknemine. Ehituslike meetmetega on võimalik leevendada hoonesisest mürataset nt mürakindlate materjalide kasutamise või tubade läbimõeldud paigutusega. Transpordiamet on teavitanud võimalikest maanteega kaasnevatest häiringutest ning ei võta omale kohustusi häiringuid tagavate meetmete rakendamise osas. Heakorra tagamisel tuleb järgida omavalitsuses kehtivat heakorra eeskirja. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete, ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeritaval maa-alal on olulisemate tehnovõrkudega liitumised olemas (elekter, vesi, kanalisatsioon, side). Planeeringu joonistel 3 ja 4 on näidatud tehnovõrkude olemasolev lahendus, mida vajadusel täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 11.1 Veevarustus Planeeritaval kinnistul on olemas toimiv puurkaev, seega antud detailplaneeringu raames 10 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering lahendust ümber ei planeerita. Torustike kinnistusisene muutmine või täiendamine toimub projekteerimise käigus. Keelatud on sademeevee juhtimine pinnasesse puurkavu hooldusala piires (10 m raadius), samuti on keelatud käimlate ja kogumismahutite rajamine või prügikonteineri paigutamine kaevu hooldusalasse. 11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritaval kinnistul on kanalisatsioon lahendataud kogumismahutiga. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud mahuti põhimõtteline asukoht. Torustike või mahuti asukoha muutmise vajaduse tekkimisel tehakse muudatused projekti raames. Sademeveed immutatakse planeeritava katastriüksuse piires. Kinnistul on olemas tiik ja kraavid, mida käesoleva detailplaneeringu raames ei muudeta. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või riigitee alusele katastriüksusele. 11.3 Tuletõrjeveevarustus Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812- 6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 m, paiknevale elamule eraldi veevõtukohta kustutusveele ette ei nähta, hoone ehitusprojektis tuleb anda teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta (EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. ptk 3.19 ja ptk 5.2.3). Käesoleval hetkel on planeeringualale lähim toimiv tuletõrjeveevõtukoht Eisma sadamas asuv tuletõrje hüdrant, milles kustutusvee normvooluhulk 10l/sek, kaugus planeeringualast ca 1,5 km. Juurdepääs mööda maanteed ning veevõtukoht vastab EVS 812-6:2012 nõuetele. Kuna nii olemasolevad kui planeeritud õuemaa kõlvikud jäävad teineteisest rohkem kui 40 m kaugusele (vt joonis 2), siis uut täiendavat tuletõrjeveevõtukohta antud planeeringu raames ette pole nähtud. Hoonete kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse lähtudes nende projekteeritavatest parameetritest. 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus Elektriga liitumine on kinnistul olemas. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus 11 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering tagatakse servituudi alana. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni näha ette maakaabliga ning kaablite kaitsevöönditesse teisi tehnovõrke mitte rajada. 11.5 Soojavarustus Planeeringuala soojavarustus on tagatud ahi- ja maaküttega. Lubatud on ka kõik teised lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia kasutamine. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. 11.6 Sidevarustus Sidega on planeeritav kinnistu varustatud ning seda planeeringuga ei muudeta. 12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400 m². Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus. 13. Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele. 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.” 12 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering EVS 809-1:2002. Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:  tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;  ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid;  valdusele sissepääsu piiramine;  eraalale piiratud juurdepääs võõrastele. 15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse keskkonnakaitse põhimõtteid. Mõju põhjaveele. Krundi olmevesi tagatakse olemasolevast puurkaevust ja kanalisatsioon lahendatakse kogumismahuti baasil. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee korrektse käitlemise ning reoveekogujal on kohustus kogutud reovesi üle anda purgimisteenust osutavale ettevõttele, mis on purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine reoveepuhastisse, et ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja oleks tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta. Keelatud on sademevee suunamine kaevu hooldusalasse või mis tahes reostuse ohtu kujutava rajatise paigaldamine/ehitamine kaevu hooldusalasse. Mõju keskkonnale. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Planeeritavad suvila ja abihoone ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt ümbritsevale keskkonnale. Lisaks on planeeritav katastriüksus juba hoonestatud ja planeeritava hoonestusala asukoht 13 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering juba inimtegevusest mõjutatud. Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne, ajutine ja väheintensiivne. Hoonete kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Visuaalne mõju miljööväärtuslikule alale. Planeeritud hoonete ehitamine kinnistule, mis on juba hoonestatud, on otstarbekas, sest lisab väärtust konkreetsele kinnistule ning samas on kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega ning ei muuda ühelgi moel miljööväärtuliku ala hoonestuse struktuuri või visuaalset terviklikkust. Visuaalset mõju leevendab maanteeäärne olemasolev haljastus ning taluhoone, millest tulenevalt jääb mõju miljööväärtuslikul alal minimaalselt märgatavaks. Planeeritava ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on kontaktvööndi ala hoonestuspõhimõtted. Hoonestusala on määratud võimalikult suurel määral olemasoleva õuemaa kõlviku koha peale. Uus suvila rajatakse olemasoleva suvila asemele, seega suureneb hoonete üldarv vaid ühe hoone võrra. Sellest tulenevalt on planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga. Sotsiaalmajanduslik mõju. Ala väljaarendamine ei muuda inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit, sest kinnistu on eraomandis ning aiaga piiratud juba planeeringueelselt. 14 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 17. Planeeringu elluviimine Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi igakordesel omanikul. Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud ehitised ja neid teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. 15 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 3. Tabel 3. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja/ ettevõtte seisukoht koostaja nimi nimetus 1. 09.01.2023 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/23/627-2. Kooskõlastus Tuuli Tsahkna kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. *Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiamet menetlusse. 2. 08.02.2023 Päästeamet Kooskõlastus nr 3060-2023-2. Kristina Kazmin *Kooskõlastatud tingimusel: Tulekahju kustutamise vooluhulgad ja kaugus määratakse vastavalt siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 16 Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering C DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:20000 Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:5000 Joonis 3. Tugiplaan......................................................................................................M 1:500 Joonis 4. Põhijoonis.....................................................................................................M 1:500 Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem 17
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel