Haljala Vallavalitsus
Rahandusministeerium Teie
[email protected]
Meie 04.04.2023 nr 7-1/79-19
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade
Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 4 saadame Haljala Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldusega nr
107 kehtestatud Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teate.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele, mille
kasutusotstarbed on suvila, aiamaja ja abihoone. Uus hoonestus ehitatakse olemasoleva
suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ja asub endise lauda asukohas. Säilitatakse
olemasolev vana taluhoone, kelder, puukuur, lammutatakse endise lauda asemele rajatud
suvila. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m2, krundile kavandatakse 1 põhihoone
suurima kõrgusega 8 meetrit ja 4 abihoonet suurima kõrgusega 6 meetrit. Planeeringuala
suurus on ca 2,59 hektarit. Planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva Vihula valla
üldplaneeringuga.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei
seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Detailplaneeringu koostas maastikuarhitektuuri magistrikraadi omav Triin Kask ettevõttest
Ruumi Grupp OÜ.
Planeeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses, Haljala valla
veebilehel kehtestatud detailplaneeringute rubriigis https://www.haljala.ee/kehtestatud-
detailplaneeringud ja riiklikus planeeringute andmekogus PLANK.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janika Merisalu
planeerimisspetsialist
Lisaadressaat: Maa-amet
+372 505 1127
[email protected]
Haljala vallavalitsus registrikood 75013144
Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank
tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank
e-post
[email protected] | www.haljala.ee
Tere!Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu on Teile saadetud dokument:pealkiri: Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade (koostöötegijad ja kaasatavad)kuupäev: 04.04.2023registreerimisnumber: 7-1/79-19Haljala
[email protected]
Haljala Vallavalitsus
KORRALDUS
Haljala 30. märts 2023 nr 107
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
I Detailplaneeringu menetlus
Eisma küla Sarapuu kinnistu (katastritunnus 88703:002:0060) detailplaneering algatati kinnistu
omaniku 06.12.2022 taotluse alusel Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 451.
16.02.2023 sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ja detailplaneeringu
koostajaga kolmepoolne kokkulepe detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja
detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise
infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (registreeritud vallavalitsuse
dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/79-12).
Detailplaneeringu algatamisest teavitati avalikkust ajalehtedes Haljala Valla Sõnumid ja
Virumaa Teataja ning Haljala valla veebileheküljel. Kaasatuid isikuid teavitati Haljala
Vallavalitsuse 09.01.2023 kirjaga nr 7-1/79-5. Detailplaneering kooskõlastati Transpordiameti
(09.01.2023 kooskõlastus nr 7.2-2/23/627-2) ja Päästeametiga (08.02.2023 kooskõlastus nr 7.2-
3.3/203-2).
Haljala Vallavalitsus võttis oma 23.02.2023 korraldusega nr 71 detailplaneeringu vastu ning
suunas selle avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikus
13.03.2023 kuni 26.03.2023 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses lahtiolekuaegadel,
materjalidega sai tutvuda ka Haljala valla kodulehel vastuvõetud detailplaneeringute rubriigis.
Avaliku väljapaneku ajal arvamusi detailplaneeringu osas vallavalitsusele ei laekunud.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 27.03.2023, kuid osalejaid avaliku arutelule ei tulnud.
Peale avalikku väljapanekut ja arutelu täpsustati krundi kasutamise sihtotstarvet lisades juurde
elamumaa sihtotstarbe. Tehtud täpsustus ei muuda detailplaneeringu põhilahendust ning on
kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringu koostajaks on Ruumi Grupp OÜ (registrikood 12042771) planeerija-
maastikuarhitekt Triin Kask (magistrikraadi diplomi nr 003184).
Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Haljala valla veebileheküljel.
II Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringu alaks on Haljala vallas Eisma külas asuv Sarapuu kinnistu (katastritunnus
88703:002:0060; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala ca 2,59 ha; kinnistusregistri nr
914331). Maa-ala lõunasuunal asub 17169 Eisma-Kandle tee, mille kaudu on planeeringualale
tagatud juurdepääs. Planeeritav kinnistu jääb miljööväärtuslikule alale ja on ümbritsetud
peamiselt hoonestatud maatulundusmaade või elamumaadega. Kinnistul on veevarustus
olemasolevast puurkaevust ning kanalisatsioon lahendatud kogumismahutiga. Soojavarustus on
tagatud ahi- ja maaküttega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele, mille
kasutusotstarbed on suvila, aiamaja (koodiga 11103) ja abihoone (saun, koodiga 12744). Uus
hoonestus ehitatakse olemasoleva suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ja asub
endise lauda asukohas. Säilitatakse olemasolev vana taluhoone, kelder, puukuur, lammutatakse
endise lauda asemele rajatud suvila.
Detailplaneeringuga on määratud krundi ehitusõigus ning arhitektuuri- ja kujunduslikud
nõuded ehitistele, sealhulgas eelistatavad viimistlusmaterjalid ja värvitoonid.
Detailplaneeringuga on lahendatud teede maa-alad ja liiklus- ning parkimiskorralduse
põhimõtted, määratud on tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtted, keskkonnakaitse abinõud, tuleohutusnõuded, kuritegevuse riske vähendad nõuded,
samuti on detailplaneeringuga analüüsitud keskkonnamõjusid ning seatud keskkonnakaitselisi
tingimusi tagavad nõuded.
III Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu kehtestamiseks
Detailplaneering on kehtiva Vihula valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.08.2003) kohane ning
kooskõlas ka koostatava Haljala valla üldplaneeringuga (koostamine algatatud Haljala
Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24).
Planeerimisseaduse § 134 kohaselt kohalik omavalitsus kontrollib detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele, misjärel teeb
detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11
„Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõike 1 kohaselt on delegeeritud
Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduses sätestatud kohalikule omavalitsusele või kohaliku
omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete täitmine.
Sellest lähtuvalt kuulub üldplaneeringule vastava detailplaneeringu kehtestamine Haljala
Vallavalitsuse pädevusse.
Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu kinnistu detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal, elamumaa reservalal, väärtuslikul alal ja miljööväärtuslikul alal. Eisma külas
on miljööväärtusega alal lubatav minimaalne elamukrundi suurus 0,5 ha. Uute hoonete
rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.
Planeeritav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas, sest katastriüksuse suurus on ca 2,6 ha ning
selle jagamist ette pole nähtud. Uue hoonestuse kavandamisel arvestatakse olemasoleva
hoonestuse paiknemise struktuuri ning miljööväärtusliku ala arhitektuuriga. Ehitusmahtude ja
haljastuse lahendamisel arvestatakse üldplaneeringuga etteantud tingimustega, seega tagab
detailplaneeringu elluviimine liigilt üldisema planeeringu elluviimise.
Detailplaneering lähtub valla arengueesmärkidest ja detailplaneeringu realiseerimisega viiakse
ellu üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud liigilt üldisemate
planeeringutega, samuti on täidetud planeerimisseadusega detailplaneeringu menetlusele
kehtestatud nõuded. Detailplaneering on koostatud vastavat pädevust omava isiku poolt ja on
kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega, planeeringu koostamisel on tehtud koostööd
olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajatega, planeeritava kinnisasja omanikuga
ja naaberkinnisasjade omanikega. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise
arengu eesmärkidele.
2
Detailplaneering ja informatsioon menetluse kohta oli kogu menetluse vältel kättesaadav
Haljala valla veebilehelt detailplaneeringute rubriigist. Kehtestatav detailplaneering on
kättesaadav riiklikus planeeringute andmekogus (PLANK). Detailplaneeringuga on võimalik
tutvuda Haljala Vallavalitsuses ja Haljala valla veebilehel.
Eeltoodust lähtuvalt ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
ja § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 139 ning Haljala Vallavolikogu 20.02.2018
määruse nr 11 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõike 1 ja
arvestades Vihula valla kehtivat üldplaneeringut, koostatud detailplaneeringut (Ruumi Grupp
OÜ töö nr DP-07/12-2022) ning asjaolu, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla
ruumilise arengu eesmärkidele:
1. Kehtestada Haljala valla Eisma küla Sarapuu kinnistu (88703:002:0060) detailplaneering
vastavalt Ruumi Grupp OÜ tööle nr DP-07/12-2022.
2. Haljala Vallavalitsusel (ametiasutusel) korraldada detailplaneeringu kehtestamisest
teavitamine vastavalt planeerimisseaduses sätestatule.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavalitsusele või kaebuse Tartu
Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anti Puusepp Kristi Tomingas
vallavanem vallasekretär
3
Planeeringuala piir
* Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha.
* Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti.
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Eisma Haljala vald, mk. Situatsiooniskeem
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Allkiri: DP-07/12-2022
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:20000 A4
www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 1 13.02.2023
105
m
106 m
145 m
m
106
m
72
detailplaneering
Planeeringuala piir
Planeeritud hoonestusala
Olemasolev hoone
Planeeringuala piir
Planeeritud hoonestusala * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha.
* Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.
* Aluseks on Maa-ameti kitsenduste kaart.
Olemasolev elamumaa
Olemasolev maatulundusmaa
Varem kehtestatud detailplaneeringu piir
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Eisma Haljala vald, mk.
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Allkiri: DP-07/12-2022
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:5000 A3
www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 2 13.02.2023
Planeeringuala piir
Olemasolev tee
* Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha.
* Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.
*
Olemasolev veetrass
kinnistu detailplaneering
Olemasolev sidetrass Joonis:
Asukoht:
Olemasolev MP maakaabel Eisma Haljala vald, mk. Tugiplaan
Olemasolev kiviaed MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Olemasolev lattaed DP-07/12-2022
Allkiri:
Olemasolev puurkaev (hooldusala 10 m) Formaat:
Planeerija:
Olemasolev abihoone Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:500 A2
Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 3 13.02.2023
5.0
0
Planeeringuala piir
Planeeritud krundi piir
Planeeritud hoonestusala
Olemasolev tee
Suurim
Krundi Hoonete Hoonete suurim
pindala Krundi kasutamise lubatud suurim lubatud * Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha.
suurim
otstarve ehitisealune ehitisealune * Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.
lubatud arv maapinnast (m) Likvideeritav/teisaldatav objekt
*
Olemasolev kiviaed
20% elamumaa (EP); Olemasolev lattaed
1
25864 80% maatulundusmaa 500 200
4 abihoonet abihoone 6
(MP, MM, ML, VT)
Olemasolev sidetrass
Olemasolev MP maakaabel kinnistu detailplaneering
Olemasolev veetrass Asukoht: Joonis:
Eisma Haljala vald, mk.
MAASTIKUARHITEKTUUR
Olemasolev puurkaev (hooldusala 10 m) Huvitatud isik:
DP-07/12-2022
5.00
Planeeritud kogumismahuti (kuja 5 m) Allkiri:
Planeerija: Formaat:
Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: 1:500 A2
Olemasolev abihoone Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee
Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 4 29.03.2023
* Planeeringuala suurus on ca 2,6 ha.
ja paiknemise sobitumist piirkonda.
sauna arhitektuurne eskiisprojekt" mahus projekti visualisatsioonidena.
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Eisma Haljala vald, mk. Illustreeriv joonis
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Allkiri: DP-07/12-2022
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask , (MD 003184) Allkiri: - A4
www.ruumi.ee Planeeringu koostamise korraldaja: Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 Haljala Vallavalitsus 5 13.02.2023
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-07/12-2022
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Lääne-Virumaa, Haljala vald, Eisma küla, Sarapuu
Planeeringu koostamise korraldaja:
Haljala Vallavalitsus
Huvitatud isik:
Tõnis Sarapuu
Planeerija:
Triin Kask
Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)
Tartu 2023
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3
1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 4
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste
analüüs___________________________________________________________________ 4
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 7
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi _______________ 8
7. Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 8
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ______________________________ 8
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ________________________________ 9
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 10
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10
11.1 Veevarustus _______________________________________________________________ 10
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________ 11
11.3 Tuletõrjeveevarustus________________________________________________________ 11
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 11
11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________ 12
11.6 Sidevarustus_______________________________________________________________ 12
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 12
13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 12
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 12
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate
nõuete seadmine _________________________________________________________ 13
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 15
17. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 15
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 16
C DETAILPLANEERINGU JOONISED ____________________________________ 17
2
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldus nr 451
„Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 17.05.2022 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ (Litsents: 483 MA
20.12.2005; EG10316891-0001), töö nr 5932. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringu alaks on Haljala vallas Eisma külas asuv Sarapuu kinnistu (katastritunnus
88703:002:0060; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala ca 2,59 ha; kinnistusregistri nr
914331). Maa-ala lõunasuunal asub 17169 Eisma-Kandle tee, mille kaudu on
planeeringualale tagatud juurdepääs. Planeeritav kinnistu jääb miljööväärtuslikule alale ja on
ümbritsetud peamiselt hoonestatud maatulundusmaade või elamumaadega. Kinnistul on
veevarustus olemasolevast puurkaevust ning kanalisatsioon lahendatud kogumismahutiga.
Soojavarustus on tagatud ahi- ja maaküttega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus kahele uuele hoonele,
mille kasutusotstarbed on suvila, aiamaja (koodiga 11103) ja abihoone (saun, koodiga
12744). Uus hoonestus ehitatakse olemasoleva suvila asemele, mis ei ole ehitisregistrisse
kantud ja asub endise lauda asukohas. Säilitatakse olemasolev vana taluhoone, kelder,
puukuur, lammutatakse endise lauda asemele rajatud suvila. Lisaks muudetakse
katastriüksuse sihtotstarve 20% elamumaaks ja 80% maatulundusmaaks.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus puudub.
3
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja
dokumendid
Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003);
Koostatav Haljala valla üldplaneering (algatatud 19.02.2017);
Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Muud standardid, määrused ja seadused.
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja
funktsionaalsete seoste analüüs
Vastavus üldplaneeringule. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu kinnistu
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, elamumaa reservalal, väärtuslikul alal ja
miljööväärtuslikul alal (vt skeem 1). Eisma külas on miljööväärtusega alal lubatav
minimaalne elamukrundi suurus 0,5 ha. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas
olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.
Skeem 1. Väljavõte kehtivast Vihula valla üldplaneeringust. Roosa ala tähistab miljööväärtuslikku
piirkonda ja on ühtlasi detilplaneeringu koostamise kohustusega ala.
Ptk. 9.5 Külamiljööga arvestamine ehitamisel. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende
4
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
sobivus küla miljöösse. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse ajaloolise ilmega majade
ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Uued hooned ei tohiks olla suurema mahu ja
gabariitidega, kui olemasolevad hooned. Vanaaegsete hoonete imiteerimise asemel tuleks
ehitada pigem modernistliku ja kaasaegse lahendusega hooneid. Uute hoonete ehitamisel
tuleb arvestada, et hoone sobiks ümbritsevasse miljöösse. Selle tagab eelkõige õige
materjalide valik. Uute hoonete projekteerimisel tuleks kasutada naturaalseid materjale:
klaasi, betooni, puitu, kivi. Olemasolevatel hoonetel on oluline säilitada ja vajadusel
restaureerida hoone vanu aknaid ja uksi.
Haljala valla koostatavas üldplaneeringus on Sarapuu talu kantud kohaliku tähtsusega
väärtuslike üksikobjektide nimekirja. Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike
üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral tuleb teha
koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti
mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks
tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse.
Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida võimalusel (uus)
sobiv kasutusotstarve. Selliste objektide lähiümbruses tuleb järgida miljööväärtuse
põhimõtteid (koostatava üldplaneeringu peatükk 19.3).
Planeeringu kaalutlused ja põhjendused. Lähtudes eelnevast on planeeritav tegevus
üldplaneeringuga kooskõlas, sest katastriüksuse suurus on ca 2,6 ha ning selle jagamist ette
pole nähtud. Uue hoonestuse kavandamisel arvestatakse olemasoleva hoonestuse
paiknemise struktuuri ning miljööväärtusliku ala arhitektuuriga. Ehitusmahtude ja haljastuse
lahendamisel arvestatakse üldplaneeringuga etteantud tingimustega, seega tagab
detailplaneeringu elluviimine liigilt üldisema planeeringu elluviimise.
Käesoleva detailplaneeringuga olemasoleva väärtusliku taluhoone lammutamist või
ümberehitust ette pole nähtud, uus hoonestus rajatakse ehitisregistrisse kandmata suvila
koha peale. Lammutatava suvila asukohas oli varasemalt laut, seega ühtib uus planeeritav
ajaloolise hoonestuse paiknemisega ja tagatakse miljööväärtusliku piirkonna hoonestuse
struktuuri säilimine.
Planeeringuala koos kontaktvööndi miljööväärtusliku alaga on väärtuslik elukeskkond,
paiknedes merest ca 1 km kaugusel ning vahetult hõreda liiklustihedusega maantee ääres,
mis tagab aastaringselt hea ühenduse suuremate linnade jm infrastruktuuriga. Käesoleva
detailplaneeringuga suurendatakse Sarapuu katastriüksuse ehitusõigust ning seeläbi ka
maaüksuse üldist väärtust. Uue hoonestuse rajamisel järgitakse kõiki antud alal kehtivaid
nõudeid, ehitusseadustikku ning teisi kehtivaid õigusakte ja norme.
Planeeringuala kontaktvööndi analüüs. Planeeritav ala piirneb lõunast riigiteega 17169
5
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
Eisma-Kandle tee, mille kaudu on planeeringualale tagatud otsene juurdepääs. Teistesse
külgedesse jäävad elamumaad või valdavalt hoonestatud maatulundusmaad.
Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala
17169 Eisma-Kandle tee Transpordimaa 100% 4.63 ha
(88703:002:2670)
Liivametsa (88703:002:0721) Elamumaa 100% 17030 m²
Nigora (88703:002:0082) Maatulundusmaa 100% 4.87 ha
Sepa (88703:002:2610) Maatulundusmaa 100% 2.75 ha
Maasika (88701:001:0681) Maatulundusmaa 100% 8126 m²
Kunnari-Madise Maatulundusmaa 100% 4.28 ha
(88701:001:0679)
Roberti (88703:002:0162) Maatulundusmaa 100% 5456 m²
Liivamäe (88703:002:0722) Elamumaa 100% 5585 m²
Kontaktvööndi miljööväärtuslikul alal esinevad traditsioonilise taluarhitektuuriga elamud,
suvilad ja abihooned: eterniit- või plekk-kattega viilkatused, välisviimistluses on peamiselt
puitlaudis või ümarpalk, vähesel määral esineb ka maakivi ja teisi kivimaterjale, hoonete
korruselisus on 1-2. Kinnistud on valdavalt piiratud madalate karjaaeda meenutavate
lattaedade või kiviaedadega. Kõrghaljastuse osakaal on suhteliselt suur, paljudel kinnistutel
esineb metsamaa kõlvik, mis moodustab üle poole kogu kinnistu pindalast.
Selget ehitusjoont piirkonnas ei esine, aga valdavalt jäävad hoonetekompleksid (õuemaa
kõlvikud) katastriüksuste maanteepoolsele osale. Kinnistud on struktuurilt ja suuruselt väga
erinevad, jäädes valdavalt vahemikku 0,2-3 ha, suuremate kinnistute õuemaa kõlvikute
suurus on kuni 0,5 ha.
Hooneid on kinnistutel keskmiselt 4, aga näiteks planeeringualast vahetult üle tee jääval
Kunnari-Madise kinnistul paikneb 7 hoonet (joonis 2). Piirkonna elamute/põhihoonete
ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 100-200 m².
Lähimad koolid, lasteaiad, poed jms olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad planeeringualast
ca 13-15 km kaugusel: planeeringualast lõuna suunas Haljala alevikus, planeeringualast ida
suunas Kunda linnas, ja planeeringuala suhtes lääne suunas Võsu alevikus. Lähim
bussipeatus „Eisma“ paikneb planeeringualst kirde suunas ca 0,5 km kaugusel 17169
Eisma-Kandle ja 17170 Võle-Vainupea-Kunda teede ristmikul.
Planeeringuala läheduses (vt joonis 2) on kehtestatud Eisma küla Liivamäe kinnistu
detailplaneering (Kehtestatud 11. detsember 2019 nr 665). Detailplaneeringu koostamise
6
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
eesmärk oli Liivamäe maaüksusele ehitusõiguse määramine elamule ja abihoonetele ning
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise lahendamine. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Ehitusõigusega
seati:
Kogu ehitusalune pind on kuni 400 m², sellest elamu kuni 200 m², ülejäänu ulatuses
võib rajada kolm abihoonet;
Elamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 8 m, abihooned on kuni 6 m
kõrgused;
Katusekalle on 30-70 kraadi;
Viimistlusmaterjalidest kasutada puitu ja kivimaterjale, katusekatteks puitmaterjale
(sindel, pilbas, laud) või siis valts-ning valtsprofiilplekki.
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud
joonisel 2.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala hõlmab Sarapuu kinnistut. Maa-ala sihtotstarve on maatulundusmaa.
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on
kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).
Maa-ameti kaardirakenduste andmetel läbib kinnistu lõunapoolset osa Eisma-Kandle tee
teekaitsevöönd, elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd. Kinnistul asub puurkaev
keskkonnaregistrikoodiga PRK0021851 (hooldusala 10 m, ehitatud 2006.a). Põhjavesi on
antud maa-alal nõrgalt kaitstud.
Planeeringuala on hoonestatud, Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kelder (27 m²), saun
(24 m²), laut (122 m²), kuur-käimla (14 m²), elamu (200 m²). Planeeringuala on varustatud ka
kõikide oluliste tehnovõrkudega: elektriliitumine, puurkaev, reoveemahuti, sidega liitumine.
Juurdepääs Sarapuu kinnistule on Eisma-Kandle teelt (riigiomand). Juurdepääsu poolses
küljes maantee ja hoonestuse vahel on rohkelt kõrghaljastust ja põõsaid, mistõttu hoonestus
on teelt vaevumärgatav. Katastriüksus on ümbritsetud madalate lattaedade ja kiviaedadega.
Kinnistu reljeef on ühtlase kaldega sõiduteest põhjasuunas. Kinnistu lõunaosas jäävad
maapinna absoluutkõrgused vahemikku 16-17m ning põhjaosas 10-11m vahele.
Olemasolevast hoonestusest põhjasuunas on tiik ja kraavid. Üle kogu kinnistu leidub
kõrghaljastust, põõsaid ja peenraid, muud olulisemad väikevormid puuduvad. Katastriüksus
on kõlvikuliselt: looduslik rohumaa 1,84 ha, metsamaa 0,17 ha, õuemaa 0,42 ha ja muu maa
7
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
0,16 ha.
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi
Planeeringuga kinnistu piire ei muudeta. Detailplaneeringuga on määratud krundi
hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole
hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud. Katastriüksuse sihtotstarve on
planeeritud muuta 20% elamumaaks (lubatud krundi kasutamise otstarve EP) ja 80%
maatulundusmaaks (lubatud krundi kasutamise otstarbed MP, MM, ML, VT).
7. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on
määratud krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind,
hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Krundile on lubatud püstitada suvemaja või elamu koos kuni 4 abihoonega. Kogu
hoonestuse ehitisealune pind võib olla kuni 500 m² (koos olemasoleva hoonestusega),
millest põhihoone ehitisealune pind võib olla mitte rohkem kui 200 m². Antud planeeringus
käsitletakse põhihoonena uut planeeritavat suvilat/elamut, seega olemasolev maantee
kaitsevööndis paiknev taluhoone on üks abihoonetest.
Põhihoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 8 m, abihoonete kõrgus kuni 6 m
(olemasolevatele hoonetele kõrguse nõue nii kaua ei kehti, kui neid ümber ei kavatseta
ehitada).
Ehitusloakohustuslikke hooneid, mis on üle 5 m kõrgusega ja ehitisealuse pinnaga üle 20
m², võib ehitada ainult hoonestusala piiridesse (vt joonis 4). Lisaks ehitusõigusega määratud
hoonetele on lubatud rajatised (ehitusloakohustuseta väikehooned, rajatised ja
tehnoajatised, muuhulgas nt kelder, kasvuhoone, päikesepaneelid, nängumaja vms).
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud kontaktvööndi hoonestusest, varem kehtestatud detailplaneeringutest
ja üldplaneeringust.
8
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb
projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.
Kuna planeeringuala jääb ajalooliselt välja kujunenud traditsioonilise taluarhitektuuriga
hoonestatud piirkonda, mis on määratud ka miljööväärtulikuks alaks, tuleb erilist tähelepanu
pöörata hoonestuse sobitumisele olemasolevasse situatsiooni. Uushoonestuse rajamisel on
praktilisuse eesmärgil lubatud taluarhitektuuri kaasajastamine (nt suuremad aknad ja
avaramad toad). Olemasoleva maanteeääres paikneva taluhoone puhul on oluline
algupärase arhitektuuri säilitamine, tuleb säilitada ja vajadusel restaureerida hoone vanu
aknaid ja uksi.
Uute hoonete välisviimistluses on lubatud traditsioonilised materjalid (puitlaudis või palk,
kivimaterjalid, betoon ja klaas). Välisviimistluse värvusel tuleb eelistada pigem neutraalseid
pruunikaid-hallikaid toone. Lubatud katusetüüp on viilkatus, mille kalle tohib olla 30-70º.
Katusekatte materjal võib olla kivi, plekk, laast või puitmaterjalid. Keelatud on imiteerivate
materjalide kasutus (nt puitu meenutav plastik või katusekive meenutav plekk). Abihooned ja
nende välisviimistlus peavad sobima kokku põhihoonega. Põhilised arhitektuurinõuded on
esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4).
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Kinnistule on ligipääs avalikult teelt olemas (vt joonis 3 ja 4) ning seda ei muudeta ning
täiendavaid mahasõite ei planeerita. Ristumisel olemasoleva teega on lubatud pöörded
mõlemas suunas.
Teel kehtib kiirusepiirang 50 km/h ning 2021. aasta loendamise andmetel on ööpäevane
liiklussagedus 158 autot/ööpäevas. Vastavalt Transpordiameti 2021. aastal koostatud
juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavuse määramine“ peab ristumiskohal olema tagatud
nähtavuskolmnurk vähemalt 3x80 m (vt joonis 4). Nähtavuskolmnurga piires ei tohi paikneda
selliseid rajatisi ega haljastust, mis nähtavust piiraks.
Talvise teehoolduse võimaldamiseks peab riigitee ääres olema tagatud majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ kohane vaba ruum (5,2 m riigitee katte servast), seega ei ole lubatud
olemasolevate piirete nihutmine või ümber ehitamine riigiteele lähemale kui need hetkel on.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatavad tegevused või koostatavad tehnilised projektid
tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Transpordiamet ei võta kohustusi kavandatava
elluviimise või finantseerimise osas.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
9
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
843:2016. Kinnistu on piisavalt suur, et tagada vähemalt 3 ettenähtud parkimiskohta.
Parkimiskohtade täpseid asukohti, suurusi ja kuju käesoleva detailplaneeringuga pole
otstarbekas määrata, seega lahendatakse need edaspidise projektiga.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kinnistul on olemas rohkelt kõrghaljastust, mille likvideerimist ette pole nähtud. Vajadusel
võib likvideerida vaid puid, mis jäävad otse hoonete või rajatiste alla, eelistada tuleb
hoonestuse paigutust, mille puhul pole vaja raiuda ühtegi puud.
Müra ja muude maanteelt tulenevate häiringute leevendamise eesmärgil on soovituslik
säilitada ja vajadusel ka täiendada maantee ja hoonestuse vahele jääv põõsastik, seejuures
arvetsda, et nähtavuskolmnurk peab jääma vabaks. Hoovisiseselt aitab müra vähendada ka
olemasoleva taluhoone paiknemine. Ehituslike meetmetega on võimalik leevendada
hoonesisest mürataset nt mürakindlate materjalide kasutamise või tubade läbimõeldud
paigutusega. Transpordiamet on teavitanud võimalikest maanteega kaasnevatest
häiringutest ning ei võta omale kohustusi häiringuid tagavate meetmete rakendamise osas.
Heakorra tagamisel tuleb järgida omavalitsuses kehtivat heakorra eeskirja. Jäätmekäitlus
lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite
asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.
Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,
ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida
sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb
vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete
ehitusprojektide koostamise käigus.
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval maa-alal on olulisemate tehnovõrkudega liitumised olemas (elekter, vesi,
kanalisatsioon, side). Planeeringu joonistel 3 ja 4 on näidatud tehnovõrkude olemasolev
lahendus, mida vajadusel täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
11.1 Veevarustus
Planeeritaval kinnistul on olemas toimiv puurkaev, seega antud detailplaneeringu raames
10
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
lahendust ümber ei planeerita. Torustike kinnistusisene muutmine või täiendamine toimub
projekteerimise käigus. Keelatud on sademeevee juhtimine pinnasesse puurkavu hooldusala
piires (10 m raadius), samuti on keelatud käimlate ja kogumismahutite rajamine või
prügikonteineri paigutamine kaevu hooldusalasse.
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritaval kinnistul on kanalisatsioon lahendataud kogumismahutiga. Põhijoonisel (joonis
4) on näidatud mahuti põhimõtteline asukoht. Torustike või mahuti asukoha muutmise
vajaduse tekkimisel tehakse muudatused projekti raames.
Sademeveed immutatakse planeeritava katastriüksuse piires. Kinnistul on olemas tiik ja kraavid,
mida käesoleva detailplaneeringu raames ei muudeta. Keelatud on sademevee juhtimine
naaberkruntide suunas või riigitee alusele katastriüksusele.
11.3 Tuletõrjeveevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812-
6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 m,
paiknevale elamule eraldi veevõtukohta kustutusveele ette ei nähta, hoone ehitusprojektis
tuleb anda teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta (EVS 812-
6:2012+A1:2013+AC:2016 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. ptk 3.19 ja
ptk 5.2.3).
Käesoleval hetkel on planeeringualale lähim toimiv tuletõrjeveevõtukoht Eisma sadamas
asuv tuletõrje hüdrant, milles kustutusvee normvooluhulk 10l/sek, kaugus planeeringualast
ca 1,5 km. Juurdepääs mööda maanteed ning veevõtukoht vastab EVS 812-6:2012
nõuetele. Kuna nii olemasolevad kui planeeritud õuemaa kõlvikud jäävad teineteisest
rohkem kui 40 m kaugusele (vt joonis 2), siis uut täiendavat tuletõrjeveevõtukohta antud
planeeringu raames ette pole nähtud. Hoonete kustutamiseks vajalik veevooluhulk
veevõtukohas määratakse lähtudes nende projekteeritavatest parameetritest.
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus
Elektriga liitumine on kinnistul olemas. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus
11
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
tagatakse servituudi alana. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide
liitumiskilbist hooneteni näha ette maakaabliga ning kaablite kaitsevöönditesse teisi
tehnovõrke mitte rajada.
11.5 Soojavarustus
Planeeringuala soojavarustus on tagatud ahi- ja maaküttega. Lubatud on ka kõik teised
lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas.
Lubatud on taastuvenergia kasutamine. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja
kivisöe kasutamine.
11.6 Sidevarustus
Sidega on planeeritav kinnistu varustatud ning seda planeeringuga ei muudeta.
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400
m².
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele
määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.
13. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi
ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele.
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
12
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale,
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid;
valdusele sissepääsu piiramine;
eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi
tingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja
koostamist.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei
seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete
ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringu koostamisel lähtutakse
säästva arengu printsiipidest ja järgitakse keskkonnakaitse põhimõtteid.
Mõju põhjaveele. Krundi olmevesi tagatakse olemasolevast puurkaevust ja kanalisatsioon
lahendatakse kogumismahuti baasil. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee
korrektse käitlemise ning reoveekogujal on kohustus kogutud reovesi üle anda
purgimisteenust osutavale ettevõttele, mis on purgimisteenuse osutamiseks sõlminud
lepingu vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine reoveepuhastisse, et ei teki ohte
põhjavee kvaliteedile ja oleks tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Keelatud on
ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta. Keelatud on sademevee
suunamine kaevu hooldusalasse või mis tahes reostuse ohtu kujutava rajatise
paigaldamine/ehitamine kaevu hooldusalasse.
Mõju keskkonnale. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole
eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Planeeritavad suvila ja abihoone ei ole
oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt ümbritsevale keskkonnale.
Lisaks on planeeritav katastriüksus juba hoonestatud ja planeeritava hoonestusala asukoht
13
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
juba inimtegevusest mõjutatud.
Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,
ajutine ja väheintensiivne. Hoonete kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju
kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb
vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid
ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.
Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed
ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Visuaalne mõju miljööväärtuslikule alale. Planeeritud hoonete ehitamine kinnistule, mis
on juba hoonestatud, on otstarbekas, sest lisab väärtust konkreetsele kinnistule ning samas
on kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega ning ei muuda ühelgi moel miljööväärtuliku ala
hoonestuse struktuuri või visuaalset terviklikkust. Visuaalset mõju leevendab maanteeäärne
olemasolev haljastus ning taluhoone, millest tulenevalt jääb mõju miljööväärtuslikul alal
minimaalselt märgatavaks.
Planeeritava ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on
kontaktvööndi ala hoonestuspõhimõtted. Hoonestusala on määratud võimalikult suurel
määral olemasoleva õuemaa kõlviku koha peale. Uus suvila rajatakse olemasoleva suvila
asemele, seega suureneb hoonete üldarv vaid ühe hoone võrra. Sellest tulenevalt on
planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.
Sotsiaalmajanduslik mõju. Ala väljaarendamine ei muuda inimeste väljakujunenud
harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit, sest kinnistu on
eraomandis ning aiaga piiratud juba planeeringueelselt.
14
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis
ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise
või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
17. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste
juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi
igakordesel omanikul.
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest
huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu
elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule
omavalitsusele kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja
ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud ehitised ja
neid teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest
huvitatud isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.
15
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja naaberkruntide omanikega.
Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja/
ettevõtte seisukoht koostaja nimi
nimetus
1. 09.01.2023 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/23/627-2. Kooskõlastus Tuuli Tsahkna
kehtib kaks aastat kirja välja andmise
kuupäevast.
*Planeeringu elluviimisel arvestada
järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud
ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab
planeeringualal projekteerimistingimusi
EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis kaasata
Transpordiamet menetlusse.
2. 08.02.2023 Päästeamet Kooskõlastus nr 3060-2023-2. Kristina Kazmin
*Kooskõlastatud tingimusel: Tulekahju
kustutamise vooluhulgad ja kaugus
määratakse vastavalt siseministri määrusele
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
16
Eisma külas Sarapuu kinnistu detailplaneering
C DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:20000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:5000
Joonis 3. Tugiplaan......................................................................................................M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis.....................................................................................................M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem
17