Rahandusministeerium · 4. aprill 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 04.04.2023 nr 1-2/23/152
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna
teadlikkuse tõstmiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama
seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi
„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise
ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“
saavutamisele kaasa aitamiseks kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas
teadlikkuse tõstmise toetuse andmise tingimused (lisa 1).
2. Kinnitan kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmise toetuse
andmise tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2).
3. Volitan Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonda täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna
teadlikkuse tõstmiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliima-
eesmärkide elluviimiseks.
1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse
ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“
tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste
saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja
muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine
ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid
lähenemisviise.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu
otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia
„Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi
arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt
tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:
„Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks".
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on kliimavaldkonna eesmärkide elluviimine:
a) Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide läbiviimine kohaliku omavalitsuse ja
ettevõtjate tasandil ning juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate
riskide maandamiseks koos sellesisuliste koolitustega KOVidele ja üldsusele;
b) Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamiseks Keskkonnaministeeriumi
kommunikatsioonistrateegia tegevuskava uuendamine ning elluviimine.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021
määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 too dud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate
tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta
eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
4. Tulemused
4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on keskkonnaministeeriumi
kliimakommunikatsiooni strateegia loodud ja selle järgi tegevusi rakendatud. Toetuse
kasutamise tulemusena on kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega
kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks edendatud vastupanuvõimet, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
2024
Rakenduskava Näitaja nimetus ja Alg- 2029
Aasta vahe Selgitav teave
näitajad mõõtühik tase sihttase
sihttase
Osakaal inimestest,
Andmete allikaks on
kes on
2023, 2025, 2027 ja
kliimamuutuste Ei
Tulemusnäitaja 59 2019 85 2029.a läbiviidava
mõjudest teadlikud ja kohaldu
Eurobaromeetri
tegutsevad
uuringu tulemused.
(%)
Kohalike
Unikaalsete KOVide
omavalitsuste arv,
arv, kus on toimunud
kus on toimunud
koolitused, seminarid
koolitused, seminarid
ja infopäevad ja/või
ja infopäevad ja/või Ei
Väljundnäitaja 0 7 50 kus on rakendatud
kus on rakendatud kohaldu
kliimamuutustega
kliima kohanemise ja
kohanemise ja -
leevendamise
leevendamise
meetmeid
meetmeid.
(KOV-ide arv)
4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosokond.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaministeeriumi
eelarve- ja strateegiaosokonna ning avalike suhete osakonna, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri ja Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna
esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale.
6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja
abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril
2029. aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 5 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 946 664,69 eurot ning
riiklik kaasfinantseering on 872 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on
lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud
ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimise
kulud;
9.2.7 kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja –tegevuskava
elluviimise ja uuendamisega seotud otsesed kulud.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis
tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist.
Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse
osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese
tähtsusega abina.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060
artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada
kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise
üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.
11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus
antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava
vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos
kuludokumentidega.“
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse
keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning
tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54:
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud
tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta
jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. a) nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks
koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse
keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute
läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende
registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese
tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta
ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest
antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi
või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1
lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2
kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi.
16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse
tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat
alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.
KINNITATUD
04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152
Lisa 2
Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaas-finantseeringu
Toetuse summa
(EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%)
5 819 605,52 5 819 605,52 5 819 605,52 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa
Rahastaja
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 872 940,83
Ühtekuuluvusfond 4 946 664,69
Toetus kokku 5 819 605,52
KOKKU 5 819 605,52
Tulemusnäitaja koos sihttasemega:
Tegevuse nimetus:
01.01.202331.12.2029
Programmi tegevus: KOV Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas-
kliimameetmed ja muud kohanemise kogusumma toetus finantseering
meetmed (EUR) (EUR) (EUR)
a) Kliimamuutustega arvestamise
pilootprojektide (detailplaneeringute
näitel) läbiviimine kohaliku omavalitsuse
ja ettevõtjate tasandil ning
juhendmaterjalide koostamine Osakaal inimestest, kes on
kliimamuutustega seonduvate riskide kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja
5 493 580,52 4 669 543,44 824 037,08
maandamiseks koos sellesisuliste tegutsevad (% – 85)
koolitustega KOVidele;
b) Kliimavaldkonna teadlikkuse
suurendamise kommunikatsiooni-
strateegia ja –tegevuskava elluviimine ja
uuendamine.
Otsene personalikulu 283 500,00 240 975,00 42 525,00
Ühtne määr 42 525,00 36 146,25 6 378,75
Kokku: 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83