dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ainuosaniku otsuse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 4. aprill 2023
Viit
12.3-2/2486-1
Registreeritud
4. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.3 RIIGI KINNISVARA VALITSEMISE KORRALDAMINE
Sari
12.3-2 Kirjavahetus ja memod riigivara valitsemise, kasutamise ja võõrandamise eelnõude kooskõlastamise küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.3-2/2023
Vastutaja
Kalle Viks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. aprill 2023

Failid

  • 📎MEM_3_3_1_295.asice3676 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 EELNÕU Ainuaktsionäri otsus AS-i Vireen üldkoosoleku otsus xx.xx . 2023 nr Käesolev otsus on vastu võetud ä riseadustiku § 298 lõike 1 punkti 2, § 305 lõike 1, § 338, § 342, riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 37 lõike 1 ja lõike 4 punkti 2, § 51 punkti 1 , § 76 lõike 3 punkti 5 ning Maaeluministeeriumi 22.02.2023 . a käskkirja nr 34 „Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena AS-le Vireen “ alusel. AS-i Vireen (Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Ebavere küla, Tehase tn 14 registrikood 10787656) ainuaktsionär Eesti Vabariik ( hää lte arv vastavalt äriregistrile 21 230 , mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), mida esindab aktsiate valitseja M aaeluministeeriumi poolt maaeluminister Urmas Kruuse , v õttis vastu alljärgneva otsuse: 1. Suurendada AS Vireen aktsiakapitali 20 000 (kahekümne tuhande) euro võrra uute aktsiate väljalaskmise tee l , mille tulemusel on AS-i Vireen aktsiakapitali suurus 2 143 000 (kaks miljonit ükssada nelikümmend kolm tuhat) eurot. 2. Lasta välja ja märkida 200 uut aktsiat nimiväärtusega 100 (ükssada) eurot iga aktsia, mille omanikuks saab Eesti Vabariik. 3. Aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemaksena, andes AS-le Vireen üle Maaeluministeeriumi valitsemisel Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Nõmba külas asuv Matmispaiga kinnisasi hariliku väärtusega 20 000 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 18639450, katastritunnus 20501:001:1099, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%, pindala 2,64 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV87966). 4 . Aktsiate eest tasumiseks käesolevas otsuses nimetatud mitterahalise sissemaksena sõlmib Maaeluministeerium AS-ga Vireen riigivara üleandmise lepingu. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Eksperthinnang nr 221128-104-44619 Tellija AS Vireen Aadress Matmispaiga, Nõmba küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Hinnatav vara Hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 18639450, mille koosseisu kuulub sihtotstarbeta maa 2,64 ha, sh 1,68 ha ulatuses metsamaa. Eesmärk Eksperthinnang on koostatud turuväärtuse hindamiseks finantsaruandluseks, esitamiseks tellijale. Turuväärtus 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot s.o. ~ 7576 €/ha maatüki pindala kohta. Kuna hindamistoimingu läbiviimisel analüüsitud tehinguhinnad ei sisaldanud käibemaksu, on ka hindamistulemus kajastatud ilma käibemaksuta. Hindamisaruande kuupäev 29.11.2022 Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Sisukord 1 Hindamise alused ...................................................................................................................................................... 4 2 Hindamisel kasutatavad mõisted ............................................................................................................................... 4 3 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused .............................................................................................................. 4 4 Hinnatav vara ............................................................................................................................................................. 5 5 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .................................................................................................. 5 6 Hinnatava vara iseloomustus ..................................................................................................................................... 6 6.1 Asukoht ja keskkond ......................................................................................................................................... 6 6.2 Maatüki andmed ................................................................................................................................................ 6 6.3 Tehnovõrgud ..................................................................................................................................................... 9 6.4 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik .............................................................................................. 9 6.5 Kestlikkus .......................................................................................................................................................... 9 7 Turuanalüüs ............................................................................................................................................................... 9 7.1 Makromajanduse ülevaade ............................................................................................................................... 9 7.2 Turusegmendi analüüs .................................................................................................................................... 13 7.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade ................................................................................................................. 16 7.4 Hoonestamata kinnisasja turustatavuse analüüs ............................................................................................ 16 8 Hindamine ................................................................................................................................................................ 16 8.1 Parim kasutus.................................................................................................................................................. 16 8.2 Meetodi valik ................................................................................................................................................... 17 8.3 Hindamine võrdlusmeetodil ............................................................................................................................. 17 9 Hindamistulemus ..................................................................................................................................................... 20 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod ......................................................................................................................................... 21 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõtted ................................................................................................................ 23 Lisa 3 Kõlvikukaart .......................................................................................................................................................... 24 Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 ................................................................................................................. 25 2 Hinnatava vara koondandmed Hinnatav vara Hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 179633, mille koosseisu kuulub sihtotstarbeta maa 2.64 ha. Aadress Matmispaiga, Nõmba küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Omanik Eesti Vabariik Riigivara registri kood KV87966 Katastritunnus 20501:001:1099 Kinnistu pindala 2.64 ha Kinnistu kasutus 1,68 ha ulatuses metsamaa Hindamisaruande koondandmed Hinnangu eesmärk Eksperthinnang on koostatud turuväärtuse hindamiseks finantsaruandluseks, esitamiseks tellijale. Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega omandisuhtega. Ülevaatuse kuupäev 25.10.2021. Täiendavat ülevaatust ei ole teostatud. Väärtuse kuupäev 29.11.2022 Hindamisaruande kuupäev 29.11.2022 Tellija AS VIREEN (registrikood 10787656) Tellimusleping Tellimus eksperthinnangu teostamiseks on esitatud tellija esindaja Angelika Lipp poolt 08.10.2021 ja täiendav tellimus 19.10.2022 e-kirja teel. Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad. Turuväärtus 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot s.o. ~ 7576 €/ha maatüki pindala kohta. Hinnang likviidsusele Müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosime hinnatud turuväärtuse juures kuni 12 kuud. Hindamistulemuse täpsus Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/- 15%. Käibemaks Kuna hindamistoimingu läbiviimisel analüüsitud tehinguhinnad ei sisaldanud käibemaksu, on ka hindamistulemus kajastatud ilma käibemaksuta. Hindamistulemus Hinnatava vara, Hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 18639450, mille koosseisu kuulub sihtotstarbeta maa 2,64 ha, sh 1,68 ha ulatuses metsamaa, asukohaga Matmispaiga, Nõmba küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, turuväärtus on väärtuse kuupäeva seisuga 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot s.o. ~ 7576 €/ha maatüki pindala kohta. Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 3 1 Hindamise alused 1.1 Eesti Vabariigi seadusandlus 1.2 Eesti vara hindamise standardisari EVS 875 1.3 EKHÜ Heade Tavade Koodeks 2 Hindamisel kasutatavad mõisted 2.1 Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875:1) 2.2 Parim kasutus (highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1) 2.3 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875:1) 2.4 Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875:1) 2.5 Ülevaatuse kuupäev (inspection date) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus. (EVS 875:1) 3 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused 3.1 Hindajale esitatud andmed ja dokumentatsioon on tõesed. 3.2 Hinnatava vara turuväärtus on leitud eeldusel, et varal ei lasu hüpoteeke ega teisi füüsiliste ja/või juriidiliste isikute õigusi (nt üürileping, eluaegse kasutamise õigus jms). Nimetatud eeldus on esitatud tuginedes turuosaliste poolt tehtavatele eeldustele, et vara üle minemisel müüjalt ostjale hüpoteegid on kustutatud või kustutatakse tehingu käigus ja kolmandate isikute õigused puuduvad. Kui kolmandate isikute õigustega on hindamisel arvestatud, siis on see käesolevas eksperthinnangus ka selgelt välja toodud. 3.3 Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui käesolevat hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kirjalikult kokku leppida. 3.4 Käesolev eksperthinnang on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. 3.5 Hindaja ei ole teinud ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi ega inspekteeritud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Andmed on fikseeritud esitatud informatsiooni, teostatud visuaalse vaatluse ja hindaja tööpraktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kohta, mida ei ole inspekteeritud ja käesolev hindamisaruanne ei kinnita ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kaetud, varjatud või ligipääsmatute osade laitmatust. 3.6 Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et saaste / saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole teavitatud mingitest uurimistulemustest, mis viitaksid saastatuse või saastusohu olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse või saastuseohu avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastuse ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnatavat vara või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. 3.7 Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse olemasolu kohta ega saa seega esitada mingit kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, 4 et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. 4 Hinnatav vara Reg osa nr 179633 Katastritunnus 20501:001:1099 Sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100% Aadress Matmispaiga, Nõmba küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Vara liik Hoonestamata kinnisasi. Omanik Eesti Vabariik Koormatised ja kitsendused Kanded puuduvad Hüpoteegid Kanded puuduvad Seadustest ja lepingutest Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal seadustest ja lepingutest tulenevad kinnistus- tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis võiksid mõjutada raamatusse mittekantud selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta vara käesolevas õigused ja kohustused eksperthinnangus toodud turuväärtust. Haldusvorm Kinnistu haldamisega tegeleb vara omanik. 5 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus Tellija AS Vireen Andres Teder Hindaja Pindi Kinnisvara OÜ Aadress: Tartu mnt. 16, 10117,Tallinn Reg.nr: 10677258 Tellimusleping Tellimus eksperthinnangu teostamiseks on esitatud tellija esindaja Angelika Lipp poolt 01.08.2022 e-kirja teel Ülevaatuse kuupäev 25.10.2021. Täiendavat ülevaatust ei ole teostatud. Ülevaatuse ulatus Teostatud on maaüksuse ning seal paikneva hoone väline ning siseruumide ülevaatus. Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus. Fikseeriti hoone ehitus- ja kattematerjalid. Teostatud ei ole ehitustehnilist ekspertiisi või kasutatud erivahendeid. Kaetud tööde osas on lähtutud ehitisregistri andmetest ja tellija esindaja poolt esitatud informatsioonist. Ülevaatusel osalesid OÜ Pindi Kinnisvara kutseline hindaja Andres Teder. Andmed esitas Tellija esindaja Angelika Lipp. Andmeallikad Kinnistusregistri registriosa väljavõte (28.11.2022); Päring Ehitisregistrist www.ehr.ee (28.11.2022).; Päring Maa-ametist geoportaal.maaamet.ee (28.11.2022).; Päring Regio Kaardirakendusest http://regio.delfi.ee/ (28.11.2022); Pindi Kinnisvara OÜ tehingute andmebaas (28.11.2022).; Kinnisvaraportaal www.kv.ee (28.11.2022) Hiiumaa valla koduleht. (28.11.2022) Riigivara register, https://riigivara.fin.ee/ (28.11.2022) 5 6 Hinnatava vara iseloomustus 6.1 Asukoht ja keskkond Asukoht piirkonna siseselt Hinnatav vara asub Hiiumaal, Hiiumaa vallas, Kaasiku külas. Kärdla kesklinnast ca 14 km kaugusel, Käina alevik ca 16 km. Asukoht piirkonna siseselt keskmiselt hinnatud. allikas: http://regio.delfi.ee/ Piirkonna hoonestus Hajaasustus, piirkonnas peamiselt metsamaad, sh kaks liivakarjääri Infrastruktuur Lähim ühistranspordipeatus ca 5 km. Piirkonnas osutatavad Kool ja lasteaed ning kauplus ca 14 km Kärdlas teenused Veekogud Lähipiirkonnas suuremad veekogud puuduvad, Tammel jõgi ca 2,6 km. Õhu saastatus ja müra Õhu saastatus on keskmisest väiksem ja müratase vähene. Juurdepääs Juurdepääs hinnatava varani on heas korras riigimaanteelt (12118 Nõmba-Silde tee), viimane lõik metsa- ja kruusatee Liivakarjääri tee kaudu (eraomand, kuid kuulub hindamisaruande tellijale, seega on juurdepääs tagatud). 6.2 Maatüki andmed Katastritunnus 20501:001:1099 6 allikas: geoportaal.maaamet.ee Sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100% Maatüki suurus 2.64 ha Hinnatsoon H0639003 100% Viljakustsoon V0639003 100% Maatüki kuju ja reljeef Maatükk on kompaktse kujuga, varasemalt kaetud osas süvendatud, piireteta Metsamaa: 1.68 ha Maatüki kõlvikuline koosseis Muu maa: 0.96 ha Metsa kirjeldus Keskealine männimets ca 1,68 m 2 alal, kaevatud osal osaliselt männinoorendik. Metsakorralduskava puudub. Hoonestus Puudub Rajatised Puuduvad Üldplaneering Kehtiva endise Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu (kehtestatud 27.04.2010 otsusega nr 60) maakasutuse kaardi järgselt jäätmekäitluse maa ja planeeritav loomsete jäätmete matmiskoht, riigimets. . 7 Detailplaneering ja Maa-ameti planeeringute rakenduse järgselt kehtiv osaliselt alal Jäätmemajanduse ehitusõigus maa-ala detailplaneering (loomsete jäätmete matmispaiga ja komposteerimisväljaku asukoha määramine), kehtestatud 31.08.2010. Muud piirangud ja nende Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele lasuvad katastriüksusel järgmised mõju turuväärtusele maakasutuse kitsendused: uuringu ala ja riigikaitseline ehitis (lasketiir) 8 Kitsenduste kaardirakendus aadressil https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik Uuringualal paiknemine ei sea iseenesest täiendavaid piiranguid maakasutuseks. Maardlate rakenduste põhjal paikneb maatükk prognoosvaru alal (plokk 7), ehitusliiv. Arvestades aga, et piirkonnas on piisavalt aktiivse tarbevaruga maardla alasid ja kaks kasutusel kaevandust, puudub otseselt vajadus täiendava kaevandamise järele ning kaevandamise ei mõjuks hästi ka naabruse matmispaiga struktuurile. Hinnatava vara nimetuseks on küll Matmispaiga, kuid loomsete jäätmete matmispaigana kasutusel naabermaatükk lõunasuunal nimetusega Matmiskoha. 6.3 Tehnovõrgud Vesi Puudub Kanalisatsioon Puudub Elekter/peakaitse Puudub 6.4 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik Teadaolevad üürilepingud puuduvad, riigivara registris märked lepingute kohta puuduvad. 6.5 Kestlikkus Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus (sustainability) on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus Kestlikkuse kontekstis arendatud kinnisvara eesmärkide oluline tunnus on suunatus püsivuse ja jätkumise kindlustamisele, kasutades ressursse säästlikult ning vähendades tegevuskulusid (EVS 875-10). Hindaja hinnang kestlikkusele on positiivne metsamaana, hinnatava vara osas võimalik kestlik maakasutus metsamaana. 7 Turuanalüüs 7.1 Makromajanduse ülevaade SKP muutus Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot. Jätkuvalt kiire hinnatõusu mõjul jäi majandus reaalväärtuses peaaegu eelmise aasta teise kvartali tasemele. Majanduse mootorina jätkab info ja side tegevusala, sellele järgnes 9 kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurimat negatiivset mõju omasid töötlev tööstus, kinnisvaraalane tegevus, põllumajandussektor ja kaubandus. Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,3% ja võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga kasvas 0,3%. 1 Ehitus Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1079 miljoni euro eest, sellest hooneid 697 miljoni ja rajatisi 382 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 8% vähem ja rajatisi 14% rohkem. Ehitusturg on jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem ehitati nii uusi hooneid kui tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. 2 Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1240 uut eluruumi ehk 27% vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Ehitusluba väljastati 1851 eluruumi ehitamiseks, mida on 11% vähem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu. Kasutusse lubati 258 mitteelamut kasuliku pinnaga 102 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- büroo- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. 3 Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv. Allikas: Statistikaamet Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Teise kvartali palgakasv on 10,1% näol olnud viimaste aastate suurim. Palgakasvu üheks põhjuseks võib olla surve palkadele seoses üldise hinnatõusuga. Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Palk oli madalaim majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusaladel. Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju ja Tartu maakonnas ning madalaim Valga ja Hiiu maakonnas. Aastaga tõusid palgad kõige enam Ida-Viru ja Põlva maakonnas.4 Pindi Kinnisvara poolt keskmise palga baasil laenuvõime järgi arvutatud ostujõu kohaselt sai 2022. aasta II kvartalis osta 55 m² suuruse korteri Tallinnas, 61 m² suuruse Tartu linna korteri või 68 m² suuruse korteri Pärnus. Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja oli 2022. aasta septembris -45, mis on kõigi aegade madalaim tase, so 51 punkti võrra madalam kui 2006.-2007. aasta majandusbuumi ajal. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad. 2021. aasta septembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused – gaas oli 255,2%, 1 Statistikaameti pressiteade, 31.08.2022 - SKP kasvas teises kvartalis hinnatõusu mõju tõttu vaid 0,6% 2 Statistikaameti pressiteade, 26.08.2022 - Ehitusmaht pöördus teises kvartalis langusesse 3 Statistikaameti pressiteade, 26.05.2022 - Esimeses kvartalis suurenes ehitusmaht 14% 4 Statistikaameti pressiteade, 25.08.2022 - Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot 10 tahkekütus 118,3%, kodudesse jõudnud elekter 105,5% ja soojusenergia 62,9% kallim. Bensiin oli 28,5% ja diislikütus 52,2% kallim. Augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ja toiduga seotud hinnamuutused. Diiselkütus kallines kuuga 4,7% ja bensiin odavnes 1,5%. 5 2022. aasta teises kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest. Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 637 657, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse, hariduse ja töötleva tööstuse tegevusaladel. Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas, sh Tallinnas, järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Teises kvartalis võeti tööle 61 834 ja töölt lahkus 53 515 inimest. 6 Kinnisvara hinnatrendid Kinnisvara hinnatrendid olid 2022. aasta esimesel poolel stabiilsed või mõningases kasvutempos. Korterite turul ületasid tehingusummad ja tehinguaktiivsus suuremates keskustes uusarenduste toel kunagise buumiaja tasemeid. 2022. aasta septembri seisuga oli Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna arvestuse hinnaindeks 2022. aasta maikuisest viimaste aastate kõrgeimast tasemest u 4% võrra madalam ning u 54% võrra kõrgem kunagise buumiaja kõrgeimast hinnast. Laenumahud ja intressimäärad 2022. aasta augusti seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr 0,8%, pankade üldine intressimäär eraisikutele 2,7% ning ettevõtetele 3,4%. Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine intressimäär ja kuue kuu EURIBOR. Allikas: Eesti Pank 2022. aasta augustis oli laenukäive väiksem ja laenujääk suurem kui 2021. aasta augustis. 5 Statistikaameti pressiteade, 07.10.2022 - Septembri tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eluaseme ja toiduga seotud hinnatõusud 6 Statistikaameti pressiteade, 05.09.2022 - Vabade ametikohtade arv on jätkuvalt üle 13 000 11 Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive. Allikas: Eesti Pank Eesti Panga prognoosi kohaselt sõltub Eesti majanduse väljavaade kõige enam edasisest hinnakasvu tempost. Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19%. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist 7% lähedale ja 2024. aastal 2% juurde. Selle aasta kokkuvõttes kahaneb majanduse maht tõenäoliselt 0,5%. Järgmisel aastal jõuab majanduskasv aga eeldatavasti 1% lähedale ning kiireneb seejärel 2024. aastal 3,5% kanti. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus. Palgakasv jääb sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Lisaks eksporditurgude nõrgemale seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust. Euroopa Keskpanga nõukogu on tõstnud hinnakasvu aeglustamiseks euroalal rahapoliitilisi intressimäärasid ja praeguse hinnangu järgi kavatseb neid tulevikus veelgi tõsta. Selle tulemusena tõusev EURIBOR kergitab laenuraha hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, jahutades majandust ning pidurdades ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Kui Eesti jätkab samal kursil, siis järgmistel aastatel eelarvepuudujääk süveneb ja ergutab täiendavalt hinnakasvu. On oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigirahanduses tehtud valikutest. 7 24.02.2022 alanud Ukraina sõja konkreetset mõju Eesti kinnisvaraturule üldiselt ning turusegmentidele eraldi on raske prognoosida. 7 Eesti Panga pressiteade, 20.09.2022 - PROGNOOS. Hinnatõusu vastu on vaja samme nii keskpangalt kui ka valitsuselt 12 7.2 Turusegmendi analüüs Metsamaade turg TRENDID JA PROGNOOS  Metsamaade turg, mis näitas viimased aastad stabiliseerumist, on 2020. aastast taas tõusuteel, oluliselt on metsmaade hinda mõjutanud energiakriis ja sellest tingitud kõrged puiduhinnad. Kiiresti on tõusma hakanud ka vahepeal stabiliseerunud raieküpsete metsamaade maksimaalne ühikuhind.  Heade metsamaade avalikud tavapakkumised on järjest vähenemas. Suur osa tehinguid tehakse otsepakkumistega metsaomanikele, metsaoksjonitel ja palju tehinguid teostatakse metsafirmade omavaheliste tehingutena.  Varasemalt üsna aktiivne raiutud metsamaade turg oli 2021. aastal tehingute mahult väiksem, kuna enam ei tõtata raiutud metsamaad turule pakkuma. Hetkel on ebaselge, kas need maad kohe uuesti metsastatakse või on need jäetud nö ootele.  Puidu kokkuostuhinnad on 2022. aastal olnud tõusuteel, kalleimad on männipalk, kasepalk ja kasepakk, suurima, üle kahekordse kasvu on teinud aga küttepuit.  Poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad lisaks puidu kokkuostuhindadele ka metsamaade turgu. Näiteks mõjutaks väheväärtuslikuma metsa hinda otsus kasutada puitu elektrijaamade kateldes. Samuti võivad metsamaade turgu mõjutada võimalikud koalitsioonilepped – nt otsus vähendada raiemahte. Kõige rohkem metsamaa tehinguid teostati Eestis 2014. aastal, mil see oli rekordiline 3192 tehingut aastas. Sealt edasi oli tehingute arv langustrendis. Kahel viimasel aastal on tehingute arv olnud taas varasemast kõrgem. 2021. aastal teostati Eestis metsamaadega 2742 tehingut, 2020. aastal 3004 tehingut, 2022. aastal 10. kuuga 1512 tehingut. Joonis 1. Metsamaa tehingute arv Eestis. Allikas: Maa-ameti hinnastatistika Kogu Eesti metsamaa keskmine pinnaühiku hind on alates 2016. aastast järjest tõusnud, jõudes 2016. aasta tasemelt 2357 €/ha 2021. aastal tasemele 4993 €/ha ja 2022.a 10. kuu tehingutes tasemele 7690 €/ha, maksimaalne pinnaühiku hind on samuti jõudsalt tõusnud, 2022.a 10. kuu tehingutes oli maksimaalne tehinguhind 25 000 €/ha. Metsamaa tehingud Eesti ajavahemikul 1.01.2022 kuni 31.11.2022 10.11.2022 13 Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Joonis 2. Metsamaa pinnaühiku hind Eestis. Allikas: Maa-ameti hinnastatistika Kõrgeim tehinguhind on valdavalt piirkondades, kus paiknevad suuremad põlismetsad ja/või suuremad keskused, nt Harjumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa. Joonis 3. Maksimaalne metsamaa pinnaühiku hinna jaotus maakondade kaupa 2021. aastal. Allikas: Maa-ameti hinnastatistika Kui teistes kinnisvarasektorites on tugevalt domineeriv Tallinna ja Harjumaa piirkond, siis metsamaade turul tehakse palju tehinguid ka Rapla, Pärnu ja Saare maakonnas. 14 Joonis 4. Metsamaa tehingute arv maakondade kaupa 2021. aastal. Allikas: Maa-ameti hinnastatistika Metsamaa hind sõltub peamiselt puistu kvaliteedist, kasvukohast ja juurdepääsu olemasolust. Odavaim on teostatud raietega metsamaa, mille hinnatase on olnud valdavalt vahemikus 700-2000 €/ha. Hinnatasemelt kõrgeim 10 000- 25 000 €/ha on kvaliteetne, raieküps mets. Sortimentide keskmised vahelaohinnad Riigimetsa Majandamise Keskuses 2022. aastal (EXW eur/m 3 ilma käibemaksuta): Allikas: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk, hinnastatistika Hiiumaa metsamaade viimaste aastate statistika Hiiumaa metsamaade tehingud on viimastel aastatel olnud nii tõusvas kui langevas trendis. Tipp saavutati maakonnas 2020.aastal – 220 tehinguga. Keskmine pinnaühiku hind on olnud pideva tõusva trendiga, saavutades käesoleva aasta 28.11.2022 seisuga kolme kordse tõusu võrreldes 2017.aastaga. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas 15 Tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut. 7.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade 28.11.2022 seisuga on suuremates kinnisvaraportaalides www.kv.ee ja www.city24.ee Hiiumaalt pakkumises 2 metsamaa pakkumist. 7.4 Hoonestamata kinnisasja turustatavuse analüüs Lõppkasutajaid iseloomustavad Potentsiaalseteks ostjateks on ettevõtjad, kes soetavad vara metsanduslikuks tunnused kasutuseks. Vara võimalikuks ostjaks võib olla ka jäätmekäitlus ettevõte. Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara vastab keskmisele metsamaa turunõudmisele (asukoht, turusegmendi nõudeid seisukord, kõlvikuline koosseis, juurdepääs), kuid enim nõudlust ja hinnatasemelt kõrgeimad on küpse metsaga, lageraide võimalusega metsamaad Konkureeriv pakkumise maht, Hindamishetkel on hinnatavaga konkureerivad pakkumisi üksikuid, eelmisel turu neelduvus aastal müüdi Hiiumaal kokku 124 metsamaad Hinnang likviidsusele, müügiperiood Vara likviidsuse võib hinnata keskmiseks. Müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva turusituatsioonis võib prognoosida kuni 12 kuud. Aastases lõikes ei prognoosi hetkel hinnatavas sektoris olulist hinnamuutust. Alternatiivse kasutuse võimalus Hinnatava vara paikneb prognoosvaru alal (plokk 7), ehitusliiv. Arvestades aga et piirkonnas on piisavalt aktiivse tarbevaruga maardla alasid ja kaks kasutusel kaevandust, puudub otseselt vajadus täiendava kaevandamise järele ning kaevandamise ei mõjuks hästi ka naabruse matmispaiga struktuurile. 8 Hindamine 8.1 Parim kasutus Parim kasutus (Highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1) Omandab kõrgeima väärtuse ja Hinnatava vara parimaks kasutuseks loeme kasutuse metsamaana või parimaks kasutuseks olemasoleva planeeritud kasutuse jäätmekäitlusmaana. Hindaja hinnangul väljendab maa väärtus metsamaana kõige paremini ka maa väärtust potentsiaalse jäätmekäitlusmaana. Füüsiliselt võimalik ja vajalikult Kasutust metsamaana toetavad nii maatüki kõlvikuline koosseis, juurdepääs, kui põhjendatud ka kasvukoht, jäätmekäitlusmaana üldplaneeringu järgne planeeritud kasutus ja naabermaatüki kasutus. Õiguslikult lubatav Sihtotstarbeta maa 100%, üldplaneeringu järgselt jäätmekäitlusmaa, paikneb prognoosvaru alal (plokk 7), ehitusliiv. Arvestades aga, et piirkonnas on piisavalt 16 aktiivse tarbevaruga maardla alasid ja kaks kasutusel kaevandust, puudub otseselt vajadus täiendava kaevandamise järele ning kaevandamise ei mõjuks hästi ka naabruse matmispaiga struktuurile. Finantsmajanduslikult otstarbekas Finantsmajanduslikult otstarbekas kasutus on olemasoleva vara kasutuse jätkamine metsamaana või jääkäitlusmaana 8.2 Meetodi valik Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse ja millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse. Kulupõhine käsitlus (Cost Approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest, kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu. Tulumeetod (Income Approach) põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Tulumeetodi aluseks on asenduspõhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul. Tulumeetodit rakendatakse tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs. Võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach) ehk turupõhine käsitlus põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. Käesolevas eksperthinnangus on turuväärtuse leidmiseks erinevate hindamismeetodite hulgast valitud võrdlusmeetod. Võrdlusmeetod on sobilik selliste varade hindamisel, mida omanik kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu keerukas iseloomustada. 8.3 Hindamine võrdlusmeetodil Võrdlusinformatsioonina on analüüsitud Pindi Kinnisvara OÜ andmebaasi tehinguid. Võrdlemise aluseks olevad müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes, väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis. Hinnatava vara positiivsed tegurid Hinnatava vara negatiivsed tegurid + olemas juurdepääs; - Osaliselt kaevandatud, männimets ei ole veel raieküps + männimets; Valik võrreldavaid tehinguid (tehinguhinnad käibemaksuta) Hiiumaalt Võrdlusobjektidele esitatud tingimused:  asukoht Hiiu või Saaremaal;  maa on sihtotstarbelt maatulundusmaa ja kõlvikuline jaotus hinnatavale võimalikult sarnane (metsamaa);  kinnistu pindala on 1-10 ha. 17 Nr Aadress Tehingu aeg Hind, € Pindala, Haritav Metsamaa Looduslik Muu Tehinguhin Kirjeldus ha maa, , ha rohumaa, maa, ha d, €/ha ha ha 1 Hiiu september 2022 10 000 7,24 6,79 0,45 1381 Lageraiutud metsamaa, maakond, juurdepääs läbi naaberkinnistute, Hiiumaa vald, tarna-angervaksa ja angervakse Aadma küla kasvukoht, segamets Saare august 2022 1 500 1,37 1,31 0,05 1098 Lageraiutud metsamaa, tee ääres, maakond, tarna kasvukoht, segamets 2 Saaremaa vald, Aula- Vintri küla Saare juuli 2022 8 500 6,28 3,66 2,42 0,20 1354 Lageraiutud metsamaa, maakond, juurdepääs läbi naaberkinnistute, 3 Saaremaa tarna-angervaksa ja angervakse vald, kasvukoht, segamets Pärsama küla Saare veebruar 2022 5 500 3,06 0,52 2,52 0,02 1797 Lageraiutud metsamaa, tee ääres, maakond, tarna-angervaksa ja angervakse 4 Saaremaa kasvukoht, segamets vald, Hänga küla Kohandamiseks on valitud tehingud, mille tehinguinformatsioon on usaldusväärseim ning tehinguobjektid asukoha ja füüsiliste parameetrite osas hinnatava varaga paremini võrreldavad. Kohanduseks on valitud kõik tehingud. Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Käesolevas eksperthinnangus valime võrdlusühikuks €/ha kinnistu pindala kohta, kuna seeläbi on erinevad varad kõige läbipaistvamalt võrreldavad. Võrdluselementide valikul oleme lähtunud nende olulisusest. Kõrvale on jäetud elemendid, mis mõjutavad vara väärtust ebaoluliselt või mille mõju on oluliselt väiksem võrreldes hindamise täpsusega. Tehinguga seotud võrdluselemendid Tehingu aeg - turusituatsiooni muutus võrreldavate varade müügiaja ja hinnatava vara väärtuse kuupäeva vahel. Kohandusi ei ole teostatud. Varaga seotud võrdluselemendid Asukoht Kõik võrreldavad tehingud asuvad samas regioonis. Juurdepääs Reeglina on hea juurdepääsuga kinnistud hinnatumad, kuid praktikas leitakse ka avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuta kinnistute majandamiseks võimalus. Hea juurdepääsuga kinnistute hinnatase on kuni 10% kõrgem kinnistutest, millele juurdepääs puudub või on raskendatud. Kinnistu pindala Eelistatud on suurema pindaladega metsamaad. Metsamajandamise iseloomust tingituna on liiga väikese pindalaga kinnistu majandamine pindala ühiku kohta kulukam, mis tingib väiksemate kinnistute madalama nõudluse. Keskmisest suuremate kinnistute turg on piiratud, kuna vajaliku metsatehnikaga ja finantsvõimsusega ostjate arv maa-ala suurenedes väheneb. Antud juhul ei ole mastaabiefektiga arvestatud, kuna see on lageraietega metsatükkide puhul vähene. Kõlvikuline koosseis ja kasutus Enamnõutud on valdavalt metsamaa kõlvikutega kinnistud. Lisategurid Antud juhul on lisategurite all kohandatud allesjäänud puistu osa kui seda on, samuti looduslikke tingimusi. Noorendiku ja üksikute küpsete puudega metsamaad on kõrgemalt hinnatud kui lageraiega metsamaad, energiavõsana kasutatava maa on metsamaa kontekstis parem kui täielikult raiutud metsamaa, kuid halvem, kuid osalise metsaga metsamaa on parem kuid energiavõsa. Samuti mõjutab maatüki kasutust muud tegurid nt kraavid, niiskus jne. 18 Väärtust mõjutavate tegurite lõikes kasutame erisuste hindamisel protsentuaalset kohandust, kusjuures võrreldavate varade kohandamisel arvestatakse hinnatava vara turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga ja turuväärtust alandav tegur negatiivse märgiga. Võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. Protsentuaalse kohanduse minimaalne täpsus on 5%, kuna see on vastavuses võrdlusinformatsiooni kvaliteediga. Kohandustabel Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma Saare maakond, Saaremaa vald, Saare maakond, Saaremaa vald, Saare maakond, Saaremaa vald, metsamaad hinnatav küla Aula-Vintri küla Pärsama küla Hänga küla hind (€) 10 000 1 500 8 500 5 500 x hind (€/m 2) 1 381 € 1 098 € 1 354 € 1 797,39 € x tehingu aeg september 2022 august 2022 juuli 2022 veebruar 2022 november 2022 aja kohandus 0% 0% 0% 0% ajaldatud hind (€/m 2) 1 381 € 1 098 € 1 354 € 1 797 € keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult asukoht piirkonna siseselt keskmise aktiivsusega piirkonnas keskmise aktiivsusega piirkonnas keskmise aktiivsusega piirkonnas keskmise aktiivsusega piirkonnas keskmise aktiivsusega piirkonnas asukoha kohandus 0% 0% 0% 0% juurdepääs üle naaberkinnistute, tee juurdepääs avalikult teelt, viimase juurdepääsu kirjeldus tee ääres juurdepääs üle naaberkinnistute tee ääres olemas lõigu osas ka tagatud juurdepääs juurdepääsu kohandus 5% 0% 5% 0% kinnistu pindala (m2) 7,24 1,37 6,28 3,06 2,64 kinnistu pindala kohandus 0% 0% 0% 0% kõlvikuline koosseis ja muu maa 0,54 ha, ülejäänu muu maa 0,05 ha, ülejäänu looduslik rohumaa, 2,42 ha, muu maa muu maa 0,02 ha, haritav maa 0,52 Muu maa 0,96 ha, ülejäänu kasutus metsamaa metsamaa 0,20 ha, ülejäänu metsamaa ha, ülejäänu metsamaa metsamaa kõlvikulise koosseisu ja -5% -5% 5% 0% kasutuse kohandus eelduslikult lageraiutud, sambliku lisategurid teostatud lageraie, seemenpuud teostatud lageraie, seemenpuud teostatud lageraie, seemenpuud teostatud lageraie, seemenpuud kasvukoht, männimets lisategurite mõju kohandus 0% 0% 0% 0% kohanduste summa 0% -5% 10% 0% kohandatud hind (€/m 2) 1 381 € 1 043 € 1 489 € 1 797 € kohanduste absoluutsumma 10% 5% 10% 0% kaal 0,20 0,25 0,20 0,35 1,000 kaalutud keskmine ehk metsamaa turuväärtus (€/ha) 1 464 € 3 900 € Hindamistulemus: Lõppväärtuse leidmiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kaalude andmise aluseks on kohanduste absoluutväärtuste summa – suurima kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehing saab väikseima kaalu ja vastupidi – kõige väiksema kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehingule antakse suurim kaal. Hinnatava vara turuväärtus kasvava metsata (ümardatud kümnetuhandelisteni) on 3900 eurot s.o. ~ 1477 €/m² maatüki pindala kohta. Kasvava metsa väärtuse osas on hindaja konsulteerinud OÜ Metsabüroo metsaeksperdi Ülo Viilup`ga. Kasvava metsa väärtuseks kujuneb (arvestades ka naabermaatüki 63901:003:0395 takseerandmeid) Sortimendi lõpplao Ülestöötamis - Transpordi - Puidu sortiment Maht (m3) müügi-hind Müügitulu (€) hind (€/m3) kulu (€) kulu (€) (€) Männi palk 61 110,00 6 710 976 488 5 246 Männi peenpalk 98 91,00 8 918 1 568 784 6 566 Männi paberipuit 63 91,00 5 733 1 008 378 4 347 Küttepuit 4 79,00 316 64 20 232 Sortimendid kokku 226 95,92 21 677 3 616 1 670 16 391 Jäätmed 57 Kõik kokku 283 Metsamaa turuväärtuseks ehk harilikuks väärtuseks võib hinnata 3900 (metsamaa väärtus) + 16 391 (kasvava metsa väärtus) = 16 391 +3900 = 20 291 eurot ehk ~ 20 000 eurot (7576 €/ha). 19 Varade, sh kinnisasjade võõrandamisel ja üürimisel on käibemaksu rakendamine reguleeritud käibemaksuseadusega. Kuna hindamistoimingu läbiviimisel analüüsitud tehinguhinnad ei sisaldanud käibemaksu, on ka hindamistulemus kajastatud ilma käibemaksuta. 9 Hindamistulemus Hinnatava vara, Hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 18639450, mille koosseisu kuulub sihtotstarbeta maa 2,64 ha, sh 1,68 ha ulatuses metsamaa, asukohaga Matmispaiga, Nõmba küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, turuväärtus on väärtuse kuupäeva seisuga 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot s.o. ~ 7576 €/ha maatüki pindala kohta. Varade, sh kinnisasjade võõrandamisel ja üürimisel on käibemaksu rakendamine reguleeritud käibemaksuseadusega. Kuna hindamistoimingu läbiviimisel analüüsitud rahavood, kulud ja tehinguhinnad ei sisaldanud käibemaksu, on ka hindamistulemus kajastatud ilma käibemaksuta. Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/- 15%. Analoogsete varade müügiperiood hindamishetkel on kuni 12 kuud. Likviidsust hindame rahuldavaks. Lisad: Lisa nr 1 Asukoha plaan, fotod Lisa nr 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte Lisa nr 3 Kõlvikukaart Lisa nr 4 Vastavuskinnitus Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 20 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod Asukoht Kinnistu plaan (www.maaamet.ee) 21 22 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõtted 23 Lisa 3 Kõlvikukaart 24 Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875  Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.  Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.  Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.  Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, va juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.  Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.  Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.  Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 25 Rahandusministeerium Meie: 03.04.2023 nr 3.3-1/295 Ainuosaniku otsuse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks maaeluministri otsuse eelnõu riigivara üleandmise kohta mitterahalise sissemaksena AS-le Vireen. AS Vireen esitas 03.01.2020 Maaeluministeeriumile taotluse nr 2-4/1 loomsete kõrvalsaaduste matmispaiga laiendamiseks seoses olemasoleva matmispaiga täitumisega. AS-i Vireen tegevusalaks on teenuste pakkumine põllumajandustootjatele ja toidukäitlejatele hukkunud põllumajandusloomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest vabanemiseks. Hiiumaa Vallavalitsus toetab loomsete kõrvalsaaduste matmise jätkamist Hiiumaal ja soovitas selleks Hiiumaa valla keskosa üldplaneeringuga määratud Nõmba loomsete jäätmete perspektiivset matmispaika. Nimetatud matmispaik asub praeguse matmispaiga naabruses ja sellel alal on hinnatud loomsete jäätmete matmisega kaasnevad keskkonnamõjud. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 96 teatas Maaeluministeerium riigi kinnisvararegistris (menetlus nr 23-725) õigustatud isikutele kavatsusest võõrandada mitterahalise sissemaksena Matmispaiga kinnisasi. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud õigustatud isikud taotlusi ega arvamusi kinnisasja vajalikkuse kohta. Mitterahalise sissemaksena üleantava riigivara väärtust hindas Pindi Kinnisavara OÜ. Vastavalt 29.11.2022 eksperthinnangule nr 221128-104-44619 on kinnisasja harilik väärtus 20 000 eurot. Kinnisasi on vajalik AS-le Vireen, et tagada Eestis tekkivate eri riskiastmete hukkunud põllumajandusloomade ja loomsete kõrvalsaaduste Euroopa Liidu nõuetekohane kogumine ja kahjutustamine. Esimese kategooria hukkunud põllumajandusloomade ja loomsete kõrvalsaaduste kahjutustamise tehas, mis vastab Euroopa Liidu nõuetele, on AS-l Vireen. Kinnisasja üleandmine AS-le Vireen mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks ei ole käsitletav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu ( ELTL) artikkel 107 lõike 1 mõttes, kuna ei moonuta konkurentsi ja ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisad: 1) Riigivara valitseja ja ainuosanikuotsuse eelnõu, Ainuosaniku_otsus.docx; 2) Pindi Kinnisavara OÜ eksperthinnang, Hiiu_maakond_Hiiumaa_vald_Nomba_kula_Matmispaiga.asice. Terje Edur, 5123357, [email protected] 2 (2)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel