dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 31. detsember 2021
Viit
7-4/211088/2108860
Registreeritud
31. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211088
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Soovitustest seoses Vana-Koiola järvega.asice389 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 12.11.2021 nr 7-4/211088/2107860 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 31.12.2021 nr 14-3/21/13364-30 Soovitustest seoses Vana-Koiola järvega Austatud Ülle Madise Esitasite seoses Vana-Koiola järvega Keskkonnaametile omapoolsed soovitused (edaspidi ka kui kiri), millega teete ettepaneku Vana-Koiola järve ja teiste sarnaste veekogude kasutamise ja kaitse korraldamisel enne keskkonnaloa andmist välja selgitada suublaks oleva järve seisund, kehtestada keskkonnaloa nõuded suubla seisundit arvestades, kaaluda võimalust järelevalve käigus veeproovi võtmisest mitte teavitada keskkonnaloa omajat mitu päeva ette ning põhjendada keskkonnaloas tehtud otsustusi arusaadavalt1. Palusite anda teada, mida Keskkonnaamet planeerib tehtud soovituste osas edasi teha. Täname teid edastatud ettepanekute eest. Keskkonnaamet analüüsis teie soovitusi, konsulteeris Keskkonnaministeeriumi, kui õigusaktide kehtestajaga ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, kui veeuuringute läbiviijaga ning jõudis alltoodud seisukohtadele: 1. Palute Keskkonnaametit enne keskkonnaloa andmist välja selgitada suublaks oleva järve seisund. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 190 lg 3 kohaselt on Keskkonnaametil tõepoolest võimalus loa taotlejalt eelnevalt nõuda vajalike veeuuringute läbi viimist, kui see on põhjendatud ega lähe vastuollu haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Veekogu seisundi hindamine on tulenevalt keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (edaspidi määrus 19) väga aja- ning töömahukas protsess, mis sõltuvalt veekogu suurusest võib maksta kümneid tuhandeid eurosid. Kuna VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 kohaselt on veeluba nõutav juba üle 1 m3 ööpäevas heitvee juhtimisel suublasse, siis võib vastava uuringu läbi viimise nõue puudutada ka üksikmajapidamisi, st eraisikuid, kelle jaoks on sellise uuringu tellimine ebaproportsionaalselt kulukas. Eestis on üle 7000 vooluveekogu ning üle 1400 järve, millest vaid 744 veekogumi koondseisund on teada ning kinnitatud, seega puudutab nõue läbi viia 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 15.11.2021 kirjana 14-3/21/13364- 23. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 keskkonnaloa väljastamisel koondseisundita veekogu uuring märkimisväärset hulka loa taotlejaid. Toome välja, et Keskkonnaamet kontrollib keskkonnaloa taotluse vastavust KeÜS, VeeS ja keskkonnaministri 28.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Kui keskkonnaloa taotluse kontrollimisel selgub, et on vajalik veeuuring läbi viia, ei võta Keskkonnaamet keskkonnaloa taotlust menetlusse ning tagastab selle puuduste kõrvaldamiseks. Olukorras, kus esialgse taotluse hindamisel ei selgu, et on vajalik veeuuring läbi viia, siis ei võimalda see Keskkonnaametil tulevikus kirjeldatud olukorras väljastada keskkonnaluba 90 päeva jooksul nii nagu õigusruum ette näeb, kuna veekogu seisundi hindamine võib võtta rohkem kui aasta. Märgime, et Keskkonnaametil puuduvad vahendid selliste veeuuringute tegemiseks. Tulenevalt eeltoodust nõustub Keskkonnaamet, et VeeS § 33 lg 3 kohaselt tuleb vältida pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist ja rakendab edaspidi enne keskkonnaloa väljastamist vajadusel kohustuse selgitada välja pinnaveekogumiga hõlmamata veekoguta veekogu seisund läbi vastava veeuuringu loa taotleja kulul juhul, kui see ei lähe vastuollu HMS § 5 lg 2 toodud nõuetega. 2. Vana-Koiola juhtum Vana-Koiola juhtumiga seotult andis Keskkonnaamet 29.05.2017 korraldusega nr 1- 3/17/1405 ,,Vee erikasutusloa andmine’’ Laheda Vallavalitsusele (tänane omanik Põlva Vallavalistus) tähtajatu vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/329051 heitvee juhtimiseks reoveepuhastist Vana-Koiola järve (suublasse).2 Keskkonnaloa andmisel kaalus Keskkonnaamet kõiki keskkonnaloa andmise hetkel teadaolevaid asjaolusid, sh veekogu suurus, sügavus, juurde voolav veehulk, segunemise aeg, reoveepuhasti suurus (ie-d), reovee puhastamise tehnoloogia, heitvee kogus ja iseloom jms ning oli seisukohal, et keskkonnaloaga lubatud mahus ja viisil heitvee juhtimine ei mõjuta oluliselt Vana-Koiola järve veekvaliteeti, kui suublasse juhitav heitvesi vastab nõuetele. Keskkonnaametile esitati 30.06. 2021 Ingmar Oti poolt koostatud “Arvamus Vana-Koiola järve ökoloogilisest seisundist” (edaspidi uuring), kus esitati Vana-Koiola järve seisundi ja veekvaliteedi kohta täiendavat informatsiooni.3 Uuringust selgub, et määruse nr 19 § 46 lg 2 nimetatud kriteeriumidest lähtudes ei saa pidada järve seisundit heaks ning vajalikud oleksid Vana-Koiola järve komplekssed seisundi uuringud, et veenduda, kas keskkonnaloaga nr L.VV/329051 lubatud tegevus avaldab olulist negatiivset mõju veekogule. Kuna keskkonnaloa väljastamise hetkest tänaseni on selgunud uued asjaolud, on Keskkonnaamet pöördunud Põlva Vallavalitsuse poole palvega läbi viia veeuuring Vana-Koiola järve seisundi hindamiseks ning välja selgitamiseks, kas keskkonnaloaga lubatud tegevus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile.4 Veeuuringu lähteülesanne tuleb eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada. 3. Teete ettepaneku põhjendada keskkonnaloas tehtud otsustusi arusaadavalt, sh mitte kasutada viidet, et „olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel“. Keskkonnaamet kinnitab, et teeb alati oma otsused lähtuvalt kehtivast seadusandlusest, keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH), uuringute ja ekspertarvamuste järeldustest ning Keskkonnametile teadaolevast muust informatsioonist, järgides hea halduse tava, sh rakendades 2 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 29.05.2017 korraldusena nr 1-3/17/1405. 3 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 30.06.2021 kirjana nr 14-8/21/9101-3. 4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 21.12.2021 kirjana nr 14-3/21/13364-29. 2 (4) uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust. Keskkonnaamet nõustub, et otsused peavad olema põhjendatud ning selged, kuid siinkohal selgitame, et ei saa määrata keskkonnaloale tingimusi ja selliste saateainete (Vana-Koiola juhtumi puhul lämmastiku ja fosfori) piirväärtusi, mis ei tulene õigusaktist, KMH-st, eksperthinnangust või kaalutlusõigusest. Samuti ei ole, arvestades keskkonnalubade ja otsuste mahukust ja keerukust, otstarbekas esitada keskkonnaloal, sh korralduses õigusaktidest otsekohalduvaid nõudeid. Just selleks, et hoida haldusaktid lihtsad ja selged, on koondatud otsekohalduvad õigusakti nõuded eraldi Keskkonnaameti kodulehele valdkondade ja teemade kaupa. Sellekohane info on välja toodud ka korralduses. 4. Lisaks palusite ka kaaluda võimalust, et järelevalve käigus veeproovi võtmisest ei teatata keskkonnaloa omajat mitu päeva ette. Keskkonnaamet teostab järelevalvet heitvee väljalaskude osas kahel viisil. Esiteks teostades VeeS § 236 lg 2 kohast väljalaskude operatiivseiret, kus iga aastase seirekava koostamisel võetakse arvesse vee erikasutaja poolt varasemalt esitatud seiretulemusi ja väljalaskme võimalikku negatiivset mõju suubla seisundile ning teiseks teostatakse heitvee väljalaskmete seiret vajadusel Keskkonnaameti enda poolt järelevalve toimingute raames. Operatiivseire teostamine tellitakse sisse atesteeritud proovivõtjalt ning akrediteeritud laborilt (OÜ-lt Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Järelevalve toimingute raames võtavad proovi Keskkonnaameti enda järelevalveinspektorid ning need analüüsitakse akrediteeritud laboris. Kuna operatiivseire raames teostab proovivõttu Keskkonnaameti tellimuse alusel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, siis pöördus Keskkonnaamet teie poolt tehtud ettepaneku osas seisukoha saamiseks ka nende poole. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus hinnangul on antud soovituse järgimine raskendatud, kuna neil ei ole õigust siseneda ette teatamata võõrale territooriumile. Lisaks planeerib OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus oma tööd vähemalt mõned päevad ette, et minimiseerida ajakulu ja välistada tühisõite. Seega operatiivseire käigus ei ole võimalik teie poolt antud soovitust järgida. Küll on aga Keskkonnaameti järelevalve osakonnal õigus pädeva korrakaitseorganina teostada proovide võtmist ka ilma ette teatamata. Nii käitutakse näiteks olukordades, kus laekunud kaebuse põhjal võib kahtlustada reostuse olemasolu. Samas selgitab Keskkonnaamet, et reoveepuhastite väljavoolust proovide võtmisel teatatakse ette selleks, et tagada proovivõtukoha esinduslikkus ning reoveepuhastite tööiseloomu arvesse võttes ei muuda lühike etteteatamine analüüsi tulemusi, kuna puhasti tööd ei ole reeglina kiiresti (poole päevaga) võimalik oluliselt efektiivsemaks muuta. 5. Toote välja, et suubla seirele pole keskkonnaloas kehtestatud mingeid nõudeid ning korralduses pole ka põhjendatud, miks suubla seirenõudeid pole kehtestatud. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 ,,Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (edaspidi määrus nr 61) seletuskirja kohaselt on suublaseire loa andja kaalutlusotsus, mille ulatus on täpsustatud määruse nr 61 § 10. Suubla seiresse määratakse saasteained, mis sisalduvad saasteallikast ärajuhitavas vees ning mille keskmine sisaldus ärajuhitavas vees on piisavalt kõrge, et annab alust arvata, et need võivad omada mõju suubla vee ökosüsteemile. Vana-Koiola heitvee analüüsid vastavad kehtestatud nõuetele ning heitvee kogus ei ole märkimisväärne, seega ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks keskkonnaloaga suubla seiret Vana-Koiola järvele määrata, olles loa andmisel seisukohal, et veekogusse juhitavatel saasteainete kogustel ei ole olulist mõju veekogule. 6. Hooldekodu vahetus läheduses asub puurkaev PRK0011036, mille sanitaarkaitseala ulatus on keskkonnaregistri andmetel 50 m. Kui keskkonnaregistrisse kantud 3 (4) sanitaarkaitseala ulatus on õige, siis ei ole välistatud, et heitvett juhitakse järve 50 m ulatuses veehaarde sanitaarkaitsealast. Keskkonnaamet peab selle asjaolu loamenetluse käigus niikuinii välja selgitama, mistõttu tuleks selle kohta kogutud teave ja tehtud järeldus kirja panna ka keskkonnaloa andmise korraldusse. Keskkonnaamet tänab eeltoodud asjaolule tähelepanu juhtimast. Meie andmetel veevõtt puurkaevust PRK0011036 jääb alla 10m3 ööpäevas (keskmiselt 1,3 m3/ööpäevas). Vastavalt VeeS § 148 lg 2 puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogivee kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Seega peaks puurkaevu nr PRK0011036 puhul kehtima hooldusala nõuded. Keskkonnaamet selgitab, et VeeS-st tulenevate põhjaveekaitse alaste nõuete täitmiseks märgitigi keskkonnaregistris nende puurkaevude, milliste sanitaarkaitseala ulatuse kohta informatsioon puurkaevu projektist puudus, sanitaarkaitseala ulatuseks ettevaatusprintsiibist lähtuvalt 50 m. Kõikide ettevaatusprintsiibist lähtuvalt määratud sanitaarkaitsealade 50 m muutmine hooldusalaks 10 m toimub juhtumipõhiselt. Lisaks on Keskkonnaamet tuvastanud, et puurkaevu nr PRK0011036 koordinaadid keskkonnaregistris on ekslikud ning vajavad täpsustamist. Keskkonnaamet teavitab Põlva vallavalitsust andmete muutmise vajadusest keskkonnaregistris. VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Seega omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja puurkaevu vaheline kaugus peab olema vähemalt 60 m, mis antud juhul on täidetud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Olav Avarsalu peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Evelin Lopman, [email protected] Keskkonnaministeerium, [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus, [email protected] Põlva Vallavalitsus, [email protected] Karina Laasik 5646 3707 [email protected] 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →