dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

M.L_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 29. detsember 2021
Viit
6-1/212446/2108819
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
M. L.
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/212446
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Meelis Leis_vastus.pdf276 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Lopman <[email protected]> Saadetud: 29.12.2021 14:20 Adressaat: <[email protected]>; Info <[email protected]> Koopia: Ülle Madise <[email protected]>; Karolin Soo <[email protected]> Teema: õiguskantslerile etendusasutuste seaduse kohta esitatud avaldus Lugupeetud Meelis Leis Vastan Teie kirjale seoses etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) Ülle Madise palvel. Riigikogu menetluses olevate eelnõude osas õiguskantsleri üldjuhul seisukohta ei kujunda. Tegemist on eelnõudega ning neid alles arutatakse ja seetõttu on muutumises, lisaks ka ei jõuaks kõigi eelnõudega tegeleda. Arvestades, et Teie tõstatud volitusnormi küsimus on aga osa laiemast teemast seoses riigieelarvelise pädevuse ning volitusnormide lubatavuse ja määratletusega, siis mõnevõrra küsimusega soetud materjale vaatasime. EAS muutmise eelnõu puhul (SE 419) on Teie kirja pinnalt küsimus esiteks selles, kas riigieelarvest eraldatud raha toetusteks eraldamise edasivolitamine on lubatav. Teiseks on küsimus volitusnormi määratletusest. Kolmandaks tõstatasite küsimuse rakendusakti kavandis toodud tingimuste määratletusest ja mõistlikkusest. Põhiseadus (PS) ei nõua, et kõik rahaliste toetuste kriteeriumid oleksid paika pandud seaduse tasandil. Toetuste määramine vabariigi valitsuse või ministri määrusega (PS § 94, § 87 punkt 6) on teatud juhtudel lubatav, et tagada täitevvõimu efektiivne teostamine. Millised küsimused tuleb otsustada seadusega ning millised võib anda täitevvõimule määrusega otsustamiseks, aitab otsustada olulisuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mis ütleb, et põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi peab reguleerima seadusandja. See tähendab kõnealuse küsimuse kontekstis, et kõik riigieelarve seisukohalt olulised küsimused peab langetama Riigikogu (PS § 65 punkt 6 ning § 115 lõige 1). Antud juhul on era- ja munitsipaaletendusasutuste toetamise näol tegemist valdkonnaga, mille toetamine ei ole Põhiseadusega nõutav. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele. Tegemist on poliitilise valiku küsimusega, mis annab valitsusele seega laiema otsustusõiguse. Ka eelnõus on märgitud, et munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse, kuid see ei ole kohustuslik. Võrrelduna nt riigieelarve seaduse §-s 53¹ sätestatuga on EAS eelnõus toodud volitusnorm täpsem, kuna on välja toodud raha eraldamise valdkond ja eesmärk. Samas on riigieelarve seaduse sätte alusel välja antud määruste hulk märkimisväärne ja seda, kas see volitunorm ühes selle alusel antud määrustega on kooskõlas PS-ga, tuleb analüüsida eraldi. Seda kavatseme ka uue aasta alguses teha. Era- ja munitsipaaletendusastustele toetuse määramine tingimuste kirjeldamise edasivolitamist saab seega pidada lubatavaks. Seega on Riigikogu enda otsustada, kas ta soovib kõnealust küsimust ise täpsemalt reguleerida või delegeerib selle täitevvõimule. Oleme praegu seisukohal, et EAS eelnõuga planeeritavat sätet saab siiski pidada mõistlikuks tasakaaluks seadusandliku ja täitevvõimu volituste vahel. Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. Määratletuse (PS § 10, § 13 lõige 2) nõude saab toetuse tingimuste kehtestamiseks antud volitusnormi silmas pidades võtta kokku järgmiselt – selgelt peab olema volitusnormist väljaloetav see, kes, millisel eesmärgil ja millises vormis on volitatud toetuse tingimused määratlema (vt ka RKPJKo 14.10.2015 nr 3-4-1-23-15, punkt 97). Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele. Vastavalt EAS-i § 16 lõike 2 eelnõu sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Lisaks võib EAS § 16 lõike 3 eelnõu sõnastuse kohaselt nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks Kuigi tegemist on määratlemata õigusmõistete kasutamisega, annavad EAS § 16 lõige 2 ja lõige 3 piisavad raamid mõistmaks, millise valdkonna ja millisel eesmärgil on ministril lubatud volitusnormi alusel toetusi jagamise kriteeriumid paika panna. Õigusselguse põhimõte ei välista määratlemata õigusmõistete kasutamist ega kaalutlusõiguse sätestamist pädeva organi jaoks (RKPJKo 18.01.2019 nr 5-18-4/10, punkt 62 ja seal viidatud lahendid). Põhiseaduse § 3 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (PS § 87 punkt 6, § 94 lõige 2). Seega ei või minister määrust kehtestades minna vastuollu seadustes sätestatuga. Sama nõuet kordab ka haldusmenetluse seadus § 89. Kuigi ministril on toetuse tingimuste määratlemisel ulatuslik otsustusruum, tuleb siiski lisaks volitusnormi piiravatele seaduse nõuetele (eelnõus EAS § 16 lõigetes 2 ja 3) arvestada ka võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12). Arvestades, et kohtupraktika (vt TlnHKo 08.05.2020 nr 3-20-296 ja 01.04.2021 nr 3-20-1930) ja Riigikontroll on kinnitanud, et senine tegevustoetuste menetlemine ei ole olnud seaduspärane ja kõikide taotlejate õigusi austav, on mõistetav, et tekib kahtlusi selles osas, kas ministeerium on seekord määratletud kriteeriumid vastavalt võrdse kohtlemise ja seaduslikkuse nõudele. Kontrollimehhanismid toetuste tingimuste põhiseaduspärasuse hindamiseks on aga olemas. Jõustunud toetuse tingimuste vastavust põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ja kooskõla volitusnormiga on võimalik kontrollida nii õiguskantsleril nii avalduse kui ka omaalgatuse korras ning ka kohtutel konkreetse toetuse otsuse õiguspärasuse menetlemise raames. Konkreetsete kriteeriumite põhiseaduspärasuse hindamisele saab Õiguskantsler aga asuda, kui rakendusakti lõplik tekst on kättesaadav koos seletuskirjaga. Praegu on rakendusakti kavand küll olemas, kuid see on esialgne. Ka eelnõu kavandis on märgitud, et hinnangud sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus. Loodan, et meie selgitused on Teile abiks. Lugupidamisega Evelin Lopman
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel