Saatja: Evelin Lopman <
[email protected]>
Saadetud: 29.12.2021 14:20
Adressaat: <
[email protected]>; Info <
[email protected]>
Koopia: Ülle Madise <
[email protected]>; Karolin Soo
<
[email protected]>
Teema: õiguskantslerile etendusasutuste seaduse kohta esitatud avaldus
Lugupeetud Meelis Leis
Vastan Teie kirjale seoses etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse
eelnõuga (419 SE) Ülle Madise palvel.
Riigikogu menetluses olevate eelnõude osas õiguskantsleri üldjuhul seisukohta ei kujunda.
Tegemist on eelnõudega ning neid alles arutatakse ja seetõttu on muutumises, lisaks ka ei jõuaks
kõigi eelnõudega tegeleda. Arvestades, et Teie tõstatud volitusnormi küsimus on aga osa laiemast
teemast seoses riigieelarvelise pädevuse ning volitusnormide lubatavuse ja määratletusega, siis
mõnevõrra küsimusega soetud materjale vaatasime.
EAS muutmise eelnõu puhul (SE 419) on Teie kirja pinnalt küsimus esiteks selles, kas
riigieelarvest eraldatud raha toetusteks eraldamise edasivolitamine on lubatav. Teiseks on küsimus
volitusnormi määratletusest. Kolmandaks tõstatasite küsimuse rakendusakti kavandis toodud
tingimuste määratletusest ja mõistlikkusest.
Põhiseadus (PS) ei nõua, et kõik rahaliste toetuste kriteeriumid oleksid paika pandud seaduse
tasandil. Toetuste määramine vabariigi valitsuse või ministri määrusega (PS § 94, § 87 punkt 6) on
teatud juhtudel lubatav, et tagada täitevvõimu efektiivne teostamine.
Millised küsimused tuleb otsustada seadusega ning millised võib anda täitevvõimule määrusega
otsustamiseks, aitab otsustada olulisuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mis ütleb, et põhiõiguste
seisukohalt olulisi küsimusi peab reguleerima seadusandja. See tähendab kõnealuse küsimuse
kontekstis, et kõik riigieelarve seisukohalt olulised küsimused peab langetama Riigikogu (PS § 65
punkt 6 ning § 115 lõige 1).
Antud juhul on era- ja munitsipaaletendusasutuste toetamise näol tegemist valdkonnaga, mille
toetamine ei ole Põhiseadusega nõutav. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud üksnes riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele. Tegemist on poliitilise valiku küsimusega,
mis annab valitsusele seega laiema otsustusõiguse. Ka eelnõus on märgitud, et
munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse, kuid see ei
ole kohustuslik.
Võrrelduna nt riigieelarve seaduse §-s 53¹ sätestatuga on EAS eelnõus toodud volitusnorm täpsem,
kuna on välja toodud raha eraldamise valdkond ja eesmärk. Samas on riigieelarve seaduse sätte
alusel välja antud määruste hulk märkimisväärne ja seda, kas see volitunorm ühes selle alusel antud
määrustega on kooskõlas PS-ga, tuleb analüüsida eraldi. Seda kavatseme ka uue aasta alguses teha.
Era- ja munitsipaaletendusastustele toetuse määramine tingimuste kirjeldamise edasivolitamist
saab seega pidada lubatavaks. Seega on Riigikogu enda otsustada, kas ta soovib kõnealust küsimust
ise täpsemalt reguleerida või delegeerib selle täitevvõimule. Oleme praegu seisukohal, et EAS
eelnõuga planeeritavat sätet saab siiski pidada mõistlikuks tasakaaluks seadusandliku ja
täitevvõimu volituste vahel.
Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid
täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. Määratletuse (PS § 10, § 13 lõige 2)
nõude saab toetuse tingimuste kehtestamiseks antud volitusnormi silmas pidades võtta kokku
järgmiselt – selgelt peab olema volitusnormist väljaloetav see, kes, millisel eesmärgil ja millises
vormis on volitatud toetuse tingimused määratlema (vt ka RKPJKo 14.10.2015 nr 3-4-1-23-15,
punkt 97).
Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk munitsipaaletendusasutusele ja
eraetendusasutusele. Vastavalt EAS-i § 16 lõike 2 eelnõu sõnastusele võib
munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja
eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja
etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Lisaks võib EAS § 16 lõike 3 eelnõu sõnastuse
kohaselt nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks
edendamiseks ettenähtud toetusele etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse
üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise
seisukohalt olulisteks tegevusteks
Kuigi tegemist on määratlemata õigusmõistete kasutamisega, annavad EAS § 16 lõige 2 ja lõige 3
piisavad raamid mõistmaks, millise valdkonna ja millisel eesmärgil on ministril lubatud
volitusnormi alusel toetusi jagamise kriteeriumid paika panna. Õigusselguse põhimõte ei välista
määratlemata õigusmõistete kasutamist ega kaalutlusõiguse sätestamist pädeva organi jaoks
(RKPJKo 18.01.2019 nr 5-18-4/10, punkt 62 ja seal viidatud lahendid).
Põhiseaduse § 3 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (PS § 87
punkt 6, § 94 lõige 2). Seega ei või minister määrust kehtestades minna vastuollu seadustes
sätestatuga. Sama nõuet kordab ka haldusmenetluse seadus § 89. Kuigi ministril on toetuse
tingimuste määratlemisel ulatuslik otsustusruum, tuleb siiski lisaks volitusnormi piiravatele
seaduse nõuetele (eelnõus EAS § 16 lõigetes 2 ja 3) arvestada ka võrdse kohtlemise põhimõttega
(PS § 12).
Arvestades, et kohtupraktika (vt TlnHKo 08.05.2020 nr 3-20-296 ja 01.04.2021 nr 3-20-1930) ja
Riigikontroll on kinnitanud, et senine tegevustoetuste menetlemine ei ole olnud seaduspärane ja
kõikide taotlejate õigusi austav, on mõistetav, et tekib kahtlusi selles osas, kas ministeerium on
seekord määratletud kriteeriumid vastavalt võrdse kohtlemise ja seaduslikkuse nõudele.
Kontrollimehhanismid toetuste tingimuste põhiseaduspärasuse hindamiseks on aga olemas.
Jõustunud toetuse tingimuste vastavust põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ja
kooskõla volitusnormiga on võimalik kontrollida nii õiguskantsleril nii avalduse kui ka
omaalgatuse korras ning ka kohtutel konkreetse toetuse otsuse õiguspärasuse menetlemise raames.
Konkreetsete kriteeriumite põhiseaduspärasuse hindamisele saab Õiguskantsler aga asuda, kui
rakendusakti lõplik tekst on kättesaadav koos seletuskirjaga. Praegu on rakendusakti kavand küll
olemas, kuid see on esialgne. Ka eelnõu kavandis on märgitud, et hinnangud sisustatakse määruse
eelnõu väljatöötamise käigus.
Loodan, et meie selgitused on Teile abiks.
Lugupidamisega
Evelin Lopman