Romek Kosenkranius Teie nr
linnapea
Pärnu Linnavalitsus Meie 23.12.2021 nr 7-5/212078/2108745
[email protected]
Distantsõpe Pärnu linna koolides
Lugupeetud linnapea
Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem, kes palus hinnata, kas Pärnu linnale kuuluvates
üldhariduskoolides 1.−7. novembril 2021 rakendatud distantsõpe oli õiguspärane.
Mõistame, et koroonaviiruse epideemia on esile toonud mitmeid küsimusi nii seaduste
tõlgendamisel kui riigiasutuste pädevuse ja töö korraldamisel, ent seadused siiski ei anna kooli
pidajale õigust otsustada distantsõppe rakendamise üle. Formaalselt pole Pärnu linn koolide
pidajana ka võtnud vastu õigusakti, millega oleks otsustatud koolides distantsõpet rakendada või
millega oleks koolijuhte kohustatud sellist otsust tegema. Distantsõppele ülemineku otsuse pidi
tegema iga koolijuht ise. Siiski tuleb arvestada, et koolijuht võib mõista kooli pidaja antud juhist
siduvana, ehkki vormiliselt see nii ei ole.
Võib öelda, et nii Pärnu linn kooli pidajana kui ka Terviseamet panid koolijuhid keerulisse
olukorda. Kooli pidaja ja Terviseamet andsid koolijuhtidele infot sel moel, mis võis suunata neid
distantsõpet rakendama, samas selle õigustatuse eest vastutust võtmata. Koolipere ees pidi otsuse
õiguspärasuse eest vastutama üksnes koolijuht, kes pidi ka epidemioloogilisest vaatenurgast
põhjendama, miks oli vaja sel ajal konkreetses koolis distantsõpet rakendada. Sellise otsuse
tegemine nõuab epideemia tõrje eesmärkide, epideemia leviku ulatuse ja teiselt poolt piiravate
meetmete mõju analüüsi (lubatud on üksnes need piirangud, mis on nakkuse leviku tõkestamiseks
vältimatult vajalikud ja hinnata tuleb nii iga piirangut eraldi kui ka kõiki samaaegselt seatud
piiranguid kogumis), mis ei ole koolijuhi pädevuses ega tema ülesanne.
Kohalikule omavalitsusele kuuluv kool täidab hariduse andmisel avalik õiguslikku ülesannet
Seaduses koolile antud üldine kohustus kaitsta õpilaste ja õpetajate tervist ei tähenda, et koolil on
lubatud tervise kaitseks võtta mis tahes meetmeid omal äranägemisel. Kooli volitusi võtta tervise
kaitsmiseks meetmeid piiravad nii haridust puudutavad õigusaktid kui muud asjakohased
õigusaktid. Kuigi distantsõpe (e-õpe) on seaduse järgi üks lubatud õppeviis, ei saa kooli tavapärast
õppekorraldust muuta koolipere tervise kaitsmise põhjendusel ilma, et tegelik epidemioloogiline
olukord konkreetses koolis seda nõuaks. Riigikogu on seadusega reguleerinud, et
epidemioloogilist olukorda hindab ja olukorrale vastavaid meetme rakendab kas Terviseamet või
Vabariigi Valitsus. Seega koolile antud üldine pädevus ja volitus kaitsta õpilaste ja õpetajate tervist
ei sisalda samu õigusi.
2
Vabariigi Valitsus ega Terviseamet ei olnud kõnealusel ajal seadnud koolimajas toimuvale
kontaktõppele koroonaviiruse leviku tõttu piiranguid (sh Pärnu linna koolimajades). Riigi
prioriteet oli ja on säilitada kontaktõpe ning rakendada distantsõpet vaid äärmisel vajadusel (vt
juhis). Seega tuli igal koolijuhil oma otsuses põhjendada, miks ta selles olukorras leidis, et
distantsõpe oli koroonaepideemia tõrjeks vajalik ja proportsionaalne meede.
Terviseameti 27.10.2021 kiri Pärnu Linnavalitsusele ei olnud siduv ega kohustanud ühtegi meedet
rakendama. Terviseamet ka ei soovitanud ühtki meedet, vaid andis teavet viiruse leviku ulatuse ja
distantsõppe võimaliku mõju kohta nakatumisnäitajale. Kirjas toodud info ei olnud mõeldud ühele
koolile, vaid puudutas kõiki koole ja linna üldiselt. Kirjas leiti, et distantsõpe (mis Terviseameti
seisukohast tähendab sisuliselt liikumise piiramist koolides) parandab koolides epidemioloogilist
olukorda ning lihtsustab edaspidi koolides haridustöö korraldamist (vähem rakendatakse
isolatsiooni ja karantiini).
Üldhariduse andmine on koolide avalik-õiguslik ülesanne. Põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneva
seaduslikkuse põhimõtte järgi võib avalik võim tegutseda siis, kui seadus selleks õiguse annab.
Üldhariduse andmise kui avalik-õigusliku ülesande täitmise tingimused ja kord on õigusaktides
(põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), riiklikud õppekavad) suurel määral ette kirjutatud.
PGS-is ei ole antud koolile ega kooli pidajale sõnaselgelt volitust võtta meetmeid nakkushaiguse
epideemia leviku tõkestamiseks ning seaduses ei ole neid meetmeid ka nimetatud. Väga üldine
volitus (PGS § 44) kaitsta koolipere tervist ei tähenda seda, et kool võiks rakendada mis tahes
tervisekaitsemeetmeid omal äranägemisel. Kooli tegevusele seavad piirid nii haridusvaldkonna
õigusaktid kui ka muud asjakohased õigusaktid.
PGS § 24 lõikes 5 on nimetatud e-õpet kui üht lubatud õppeviisi, kuid ei ole öeldud, millal, miks
ja kuidas seda õppeviisi rakendatakse. Kontaktõppe kui seaduse järgi primaarse ja valdava
õppevormi vahetamine distantsõppe vastu ei saa olla koolijuhi suvaotsus, vaid selline vahetus peab
täitma kindlat eesmärki. Selleks eesmärgiks võib olla näiteks õppetegevuse mitmekesistamine
(põhikooli riiklik õppekava § 5 lg 4 p 6), aga ka näiteks vajadus tagada hariduse omandamine sel
ajal, kui koolimajas üheskoos õppimine ei ole õpilaste ja kooli töötajate tervise huvides (õpitakse
väljaspool koolimaja, PGS § 44 lg 3).
Kuigi distantsõpet (e-õpet), õuesõpet, muuseumiõpet ja teisi seadusega lubatud õppeviise saab
rakendada üksnes kool, siis selleks et rakendada distantsõpet tervisekaitse põhjustel, peab olema
faktiline (epidemioloogiline) olukord, mis põhjendab konkreetse õppevormi rakendamist
tavapärase õppekorralduse asemel. Kui see nii pole, on tegu pelgalt kooli õppekavas ette nähtud
õppetegevuse mitmekesistamise meetmega (PGS § 17, põhikooli riiklik õppekava § 24). Kool saab
õppekavas sätestada e-õppe korralduse olulised tingimused ja korra, mis on läbi mõeldud ja
kooliperega läbi arutatud (PGS § 17 lg 2).
Epidemioloogilist olukorda saab hinnata ja epideemia tõrjeks sobilike ja vajalike meetmete
(ülelinnaliste või koolipõhiste) üle saab otsustada vaid selleks pädev organ, millel on nii erialane
teave kui ka andmed konkreetse viiruse olemuse, leviku ja levikut mõjutavate meetmete kohta
ning kes vastutab rakendatavate meetmete põhjendatuse eest. Näiteks on viiruste levik ja neisse
nakatumise tagajärjel haigestumine ühiskonnas tavaline ja mitte iga viirushaiguse puhang ei too
kaasa karantiini, kooli õppe ümberkorraldamist või muid sarnaseid meetmeid. Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 1 lõike 1 järgi on nakkushaiguste tõrje korraldamisel nähtud
ette selge pädevuse jaotus ning antud konkreetsed tegutsemisvolitused. Näiteks kooli ajutine
sulgemine, koolis liikumisvabaduse piiramise või kooli tegevuse piiramise õigus on antud
3
Terviseametile ja Vabariigi Valitsusele (vt NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3). Koolil ega kohalikul
omavalitsusel sellist pädevust ja volitust ei ole.
Seega, PGS §-s 44 koolile pandud üldsõnaline kohustus kaitsta õpilaste ja õpetajate tervist ei
hõlma pädevust ja tegevusi, mis on reguleeritud NETS-i kui eriseadusega. Teisisõnu, arvestades
õiguskorra süsteemsust, üld- ja erisätte argumenti ja kohalikule omavalitsusele kuuluvate koolide
avalik-õiguslikku olemust, ei ole koolile antud õigust tegutseda epideemia tõrje valdkonnas
paralleelselt Terviseametiga (Vabariigi Valitsusega).
Kui Vabariigi Valitsus või Terviseamet on NETS-i alusel piiranud koolimajas liikumist, tuleb
koolijuhil seda piirangut arvestada ja teha otsus, kas näiteks rakendada koolis distantsõpet või
korraldada õpe muul moel. Nii saab distantsõpet tervisekaitse põhjendusel rakendada ainult siis,
kui tegelik (epidemioloogiline) olukord õigustab koolimajas toimuva õppe piiramist või ärajätmist.
On selge, et kui pädev asutus leiab, et epidemioloogilist olukorda arvestades tuleb konkreetse kooli
õpilaste ja õpetajate liikumist koolimajas piirata või kool ajutiselt sulgeda, siis tuleb õpilaste ja
kooli töötajate tervise huvides teha muudatusi ka õppekorralduses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]