Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.12.2021 nr 6-4/212252/2108563
Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas
Austatud linnapea
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna
linna töökorraldus ehitusvaldkonnas“ sätted, mille kohaselt peab ehitus- ja kasutusloa taotleja
esitama dokumente, mille esitamist seadus ei nõua ning süstematiseerima riiklikku ehitisregistrisse
esitatavad dokumendid mitte üleriigiliste, vaid Tallinna juhiste järgi, on põhiseaduspärased.
Linnal on enesekorraldusõiguse alusel (põhiseaduse § 154 lg 1) õigus reguleerida enda
töökorraldust, kuid seda tehes tuleb arvestada seaduse nõuetega. Seekord on mõnel juhul
seadusega lubatu raamest väljutud. Võrguvaldajate kaasamise vajaduse peab seaduse kohaselt
välja selgitama linn ise. Mõistagi võib taotleja menetluse kiiruse ja otstarbekuse huvides esitada
teabe kaasamisvajaduse kohta, ent vastutus selle eest, et ehitus- või kasutusloa menetlusse
kaasatakse kõik isikud, keda tuleb kaasata, lasub linnal. Ehitisregistri kui riikliku registri
kasutamisel kehtivad üle riigi ühetaolised reeglid, linnale ei ole antud õigust seada lisatingimusi.
Ehitise ülevaatuse akti vormistamise nägi ette praeguseks kehtivuse kaotanud ehitusseadus.
Kehtivas seaduses sellist nõuet ei ole.
Taotlustega esitatav võrguvaldajate loetelu
Määruse § 7 lõikes 3 on ette nähtud, et ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele (edaspidi taotlus)
peab lisama menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu. Määruse § 8 lõike 3 punkt 2 sätestab,
et kui taotluses puudub teave võrguvaldajate menetlusse kaasamise või selle puudumise kohta,
tagastab linn taotluse ja palub puudused kõrvaldada.
Niisugusel nõudel ei ole seaduslikku alust ja see nõue läheb vastuollu nii hea halduse tavaga kui
ka ehitusseadustikust (EhS) tuleneva regulatsiooniga. Menetlusse kaasatavad isikud tuleb välja
selgitada taotlust menetleval asutusel. Pädev asutus (kõnealusel juhul linn) peab ehitusloa eelnõu
esitama vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib
kavandatav ehitamine mõjutada (EhS § 42 lg 7 p 2). Samuti tuleb toimida EhS § 36 lõike 6 alusel
ehitusteatise menetluses.
Menetlusosaliste väljaselgitamine on haldusorgani ülesanne. Taotleja võib (kuid ei pea) menetluse
kiiruse ja otstarbekuse huvides ka ise arvamuse või kooskõlastuse saamist korraldada
(haldusmenetluse seaduse § 16 lõige 1). Niisamuti võib taotleja aidata linnal välja selgitada nii
2
kaasatavad võrguvaldajad kui ka muud isikud. Samas ei saa taotlejalt nõuda, et ta esitaks juba koos
taotlusega menetlusse kaasatavate isikute ja asutuste nimekirja, ega lugeda sellise nimekirja
esitamata jätmist taotluse puuduseks.
Seaduses on täpselt määratud ehitusteatise ja ehitusloa taotluse vorminõuded ning kohalikul
omavalitsusel ei ole volitust seada selle kohta lisanõudeid. Majandus- ja taristuministri 19.06.2015
määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja
taotluste esitamise kord“ ei ole sätestatud, et ehitusteatisega või ehitusloa taotlusega koos tuleks
esitada ühtlasi ka menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu.
Linn peab ehitusteatise ja ehitusloa taotluse menetluses ise välja selgitama, keda tuleb menetlusse
kaasata. Menetlusse kaasatavate isikute ring ei pruugi piirduda üksnes võrguvaldajatega, see võib
olla laiem. Kaasatavad võrguvaldajad on võimalik välja selgitada väheste pingutustega. Isegi kui
taotleja esitab menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu, ei võta see menetlejalt kohustust
kontrollida, kas loetletud võrguvaldajate kaasamine on vajalik ja kas peaks kaasama veel mõne
võrguvaldaja, keda taotleja nimekirjas ei ole.
Seega ei hõlbusta võrguvaldajate loetelu esitamine kuigivõrd taotluse läbivaatamist. Küll aga võib
määruse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud nõue põhjendamatult pikendada taotluse
menetlemise aega. Taotluse esitaja on üldjuhul huvitatud võimalikult kiirest menetlusest. Õigus
kiirele menetlusele on hea halduse tava osa.
Ehitisregistrisse esitatavate dokumentide süstematiseerimine
Määruse järgi tagastatakse kasutusteatis või kasutusloa taotlus puuduste kõrvaldamiseks eelkõige
siis, kui esitatud dokumendid ei ole süstematiseeritud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
veebilehel avaldatud juhiste põhjal (määruse § 14 lg 3 p 2).
Mõistagi peavad esitatavad dokumendid olema süstematiseeritud, eriti oluline on see infosüsteemi
vahendusel esitatavate ja menetletavate dokumentide puhul. Ehitus-, kasutusteatised ja ehitus- ja
kasutusloa taotlused tuleb esitada ehitisregistri vahendusel ja nende menetlus toimub
ehitisregistris. Ehitisregister on riiklik infosüsteem ning selle tööpõhimõtted ja toimimine peaks
olema ühesugune kõigis Eesti linnades ja valdades.
Taotluse esitaja puutub seega kokku ehitisregistri keskkonnaga ja on kursis seal avaldatud
juhistega. Mõistlik on eeldada, et kui isik järgib ehitisregistri keskkonnas avaldatud juhiseid, siis
on tema esitatavad dokumendid ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti jaoks korrektselt
süstematiseeritud ja taotlejal pole vaja uurida, millised juhised on selle kohta avaldatud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti veebilehel.
Täiendavad juhised võivad olla vajalikud, kuid linnal ei ole õigust oma juhenditega kehtestada
erinõudeid ehitisregistri vahendusel esitatavate dokumentide süstematiseerimisele ja tekitada
seeläbi menetluses tõrkeid.
Niisiis tuleks kaaluda kõnealuse sätte muutmist eesmärgipäraseks, nii et kasutusteatise või
kasutusloa taotluse puuduseks loetakse üksnes seda, kui ehitisregistrisse esitatavad andmed ei ole
süstematiseeritud viisil, mis võimaldaks nende menetlemist ehitisregistris.
Ühtlasi märgin, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehelt vastavate juhiste leidmine muu
info seast nõuab pingutust. Sellel veebilehel avaldatud teave on mõnel juhul ka eksitav, sest see
on aegunud. Olen ka varem juhtinud tähelepanu, et veebilehel avaldatud juhiseid tuleb
ajakohastada (vt õiguskantsleri 27.10.2020 soovitused ehitusteatise menetluse korraldamise
muutmiseks Tallinnas, punktid 20−26).
3
Omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija kinnituste kontrollimine
Määruses on sätestatud, et linnaplaneerimise amet kontrollib kasutusteatise ja kasutusloa
läbivaatamisel muu hulgas seda, kas on olemas omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija
kinnitused ning ülevaatuse akt (määruse § 15 lg 1 p-d 5 ja 9). Määrusest ei selgu, milliseid kinnitusi
ja mille kohta tuleb anda. Arvatavasti on selle punkti all mõeldud ehitise ülevaatuse akti esitamise
nõuet (määruse § 15 lg 1 p 5). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel avaldatud teabe järgi
tuleb ehitusdokumentidele lisada ehitise ülevaatuse akt, mille on allkirjastanud
omanikujärelevalve, ehitaja ja projekteerija.
Kehtiv õigus ei näe ette ehitise ülevaatuse akti vormistamist ja see ei saa olla ehitise kasutusteatise
ja kasutusloa taotluse esitamisel nõutav dokument. Samuti ei saa sellel dokumendil olla tähtsust
ehitise kasutusteatise menetluses ja kasutusloa andmise üle otsustamisel. Selle esitamata jätmise
või sisu alusel ei saa teha otsuseid kasutusteatise menetluses ega kasutusloa andmisel.
Ehitise ülevaatuse akti saaks nõuda ehitusseadustiku alusel, kui seda saaks käsitada ehitamist
kajastava dokumendina (EhS § 15 lg 2). Üksnes selle pärast, et ehitise ülevaatuse aktist võib
selguda ehitamise eest vastutanud isik, ei kvalifitseeru see ehitamist kajastavaks dokumendiks.
Ehitamise eest vastutanud isik peaks selguma muudest ehitisregistrile esitatud dokumentidest ja
projekteerimist ning ehitamist käsitlevatest võla- ja asjaõiguslikest dokumentidest. Ehitamise
protsessis osalenud isikute vastutuse määramiseks ei ole see dokument vajalik.
Ka ükski muu kehtiv seadus ei näe teadaolevalt ette ehitise ülevaatuse akti koostamist ja esitamist
ehitise kasutusteatisega ja kasutusloa taotlusega. Ehitise ülevaatuse akt oli ette nähtud praeguseks
kehtetus ehitusseaduses (ehitusseaduse § 33 lg 4 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
26.11.2002 määrus nr 11 „Ehitise ülevaatuse kord“). Ehitusseadus ja kõik selle alusel kehtestatud
määrused on kehtetud alates 30. juunist 2015. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehe põhjal
võib järeldada, et Tallinnas juhindutakse siiani aastaid tagasi kehtetuks tunnistatud õigusaktidest.
Igal nõudel, sealhulgas ehitise ülevaatuse akti esitamise nõudel, peab olema seadusliku alus ja ka
nõue ise peab olema vajalik, sobiv ja mõõdukas õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Ehitise
ülevaatuse akti nõudel ei ole seaduslikku alust. Samuti on küsitav, kas ehitise ülevaatuse akti nõue
oleks sisuliselt õigustatud, isegi kui sellel oleks õiguslik alus.
Ehitamise protsessis on palju osalejaid, kusjuures projekti koostamisest ehitise valmimiseni võib
kuluda märkimisväärselt aega ning ehitise ülevaatuse akti allkirjastamise hetkeks ei pruugi olla
lihtne kõigi isikute allkirju saada. Seega võib ehitise ülevaatuse akti koostamine mõnel juhul
osutuda keeruliseks ainuüksi selle tõttu, et isikuid ei ole võimalik ehitist üle vaatama saada ja nad
ei pruugi sellest ka huvitatud olla. Dokumendi koostamise nõudmine üksnes dokumendi enese
pärast ei ole õigustatud ega hea halduse tavaga kooskõlas.
Palun andke teada, mida kavatsete neid tähelepanekuid arvestades ette võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]