Riigi Tugiteenuste Keskus Teie nr
[email protected]
Meie 13.12.2021 nr 7-6/212163/2108503
Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste taotluste menetlemine
Lugupeetud Tarmo Leppoja
Õiguskantsleri poole pöördus Kresuli MTÜ, kes palus kontrollida, kas Riigi Tugiteenuste Keskus
on menetlenud väikesaarte programmi raames esitatud toetuse taotlusi hea halduse tava kohaselt.
Õiguskantsler ei anna hinnangut haldusakti (toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse) sisulise
õiguspärasuse kohta (õiguskantsleri seaduse § 25 lõige 3 punkt 4), kuid saab hinnata menetluse
läbiviimise vastavust hea halduse tavale.
Hea halduse tava kohaselt tuleb haldusmenetluses tagada menetlusosalisele õigus olla ära kuulatud
(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Kõnealusel juhul jättis Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)
selle õiguse tegelikult tagamata. Väikesaarte programmist eraldati raha enne, kui oli kõikidele
taotlejatele antud võimalus esitada oma arvamus. Menetlusosaliste ärakuulamisel võib ilmsiks
tulla argumente, mille tulemusel võivad otsused veel muutuda. Õigus olla ära kuulatud kaotab
mõtte, kui otsused on juba tehtud ja menetlusosalise ärakuulamise järel pole enam võimalik midagi
muuta.
Hea haldus eeldab ka seda, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui
seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lõige 4). Kõnealusel juhul tegi RTK
positiivsed rahastamisotsused esimesel võimalusel, kuid taotluse rahastamata jätmise otsustega
viivitas ning ei järginud väikesaarte programmi määruses etteantud tähtaegu. See ei ole hea
haldusega kooskõlas ning võib öelda, et taotlejaid koheldi ebavõrdselt.
Palun RTK-l edaspidi haldusmenetluses tagada, et toetuse taotlejate ärakuulamine oleks tegelik ja
efektiivne. Ainult sel juhul saab taotleja esitatud seisukohal olla reaalne mõju tema taotluse kohta
tehtavale lõppotsusele. Ühelgi juhul ei ole haldusmenetluses lubatud lähtuda eeldusest, et
ärakuulamine tõenäoliselt lõppotsust ei muuda – selline eeldus muudab ärakuulamisõiguse
sisutühjaks ning ei ole kooskõlas selle olemusega.
Ühtlasi palun RTK-l edaspidi toetuste taotluste menetlemisel kinni pidada õigusaktides
kehtestatud tähtaegadest.
2
I. Asjaolude lühikirjeldus
1. Rahandusministeeriumi ellu kutsutud väikesaarte programmist toetatakse projekte, mis
aitavad suurendada väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust
ja kvaliteeti, et tagada saareelanikele vajalikud elamistingimused. Programmi tingimused on
kehtestatud riigihalduse ministri 31.05.2018 määrusega nr 56 „Väikesaarte programm“
(väikesaarte programmi määrus).
2. Väikesaarte programmi toetuste taotlusvoor oli avatud 18. jaanuarist 11. märtsini 2021.
Taotluse esitamise tähtaeg oli 11.03.2021 kell 12.00. Avaldaja esitas tähtajaks taotluse
RE.2.01.21-0364 „Hõljuki soetamine väikesaar Kräsuliga ühenduse pidamiseks“.
3. 19.05.2021 toimus väikesaarte programmi hindamiskomisjoni koosolek. 21.06.2021
kinnitati hindamiskomisjoni koosoleku protokoll.
4. RTK tegi taotluste rahuldamise otsused ajavahemikus 22.–29.06.20211 .
5. 29.06.2021 edastas RTK avaldajale kirja, milles teatas (koos põhjendustega), et RTK on
tema suhtes ette valmistamas negatiivset otsust. Avaldajal paluti esitada oma arvamus ja
vastuväited tuvastatud asjaolude, hindamistulemuste ning kavandatava otsuse kohta hiljemalt
14.07.2021.
6. 01.07.2021 avaldati RTK kodulehel toetuse saanud projektid ja toetussummad.
7. 08.07.2021 esitas avaldaja oma arvamuse ja vastuväited RTK-le.
8. 14.09.20201 saatis RTK avaldajale otsuse, milles tunnistas tema taotluse nõuetele vastavaks,
kuid jättis taotluse rahuldamata, kuna avaldaja taotlusele antud koondhinne oli madalam kui
rahastatud projektidel.
II. Ärakuulamine peab olema tegelik ja efektiivne
9. HMS § 40 lõikes 1 on ette nähtud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited.
10. Praegu on küsimus selles, kas kõnealusel juhul toimis RTK haldusmenetluses hea halduse
tava kohaselt ning kas ta tagas avaldajale reaalse võimaluse olla ära kuulatud.
11. RTK teeb otsuse hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni otsus on soovituslik ja
sellel ei ole siduvat toimet RTK tehtavale lõppotsusele (väikesaarte programmi määruse § 17
lõige 9). Kohtupraktika kohaselt saab ettepanekut pidada menetlustoiminguks, mis on haldusakti
andmise menetluse üks menetlusetapp. Teisiti öeldes, komisjon teeb haldusorganile ettepaneku
lõpliku haldusakti andmiseks (vt nt RKHKo 21.06.2010, 3-3-1-39-10, punkt 17 jj; RKHKo
25.11.2010, 3-3-1-78-10, punkt 13; TrtRnKo 24.11.2009, 3-09-750, punkt 10).
Seega pidanuks RTK avaldaja arvamuse ära kuulama enne lõppotsuse tegemist.
1
Otsused taotluste rahuldamise kohta on kättesaadavad Rahandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris. Vt
näiteks 22.06.2021 otsus.
3
12. Kõnealusel juhul andis RTK 29.06.20201 kirjas avaldajale võimaluse esitada oma arvamus.
Avaldaja esitas arvamuse 08.07.2021. RTK tegi tema taotluse suhtes lõppotsuse 14.09.2021.
Ärakuulamise tagamine on aga tegelik ja sisuline vaid juhul, kui arvamusel, mille taotleja
haldusmenetluses esitab, on reaalne ja sisuline mõju tema kohta tehtavale lõppotsusele.
Seega tuleb järgnevalt vastata küsimusele, kas RTK-l olid ärakuulamise tagamise ajal faktilised ja
õiguslikud võimalused teha avaldaja taotluse kohta positiivne otsus samal viisil nagu teiste
taotlejate puhul.
13. RTK 16.09.2021 otsuses on märgitud, et avaldaja taotlus on jäetud rahuldamata väikesaarte
programmi määruse § 17 lõigete 1 ja 5 alusel. Kõnealuse määruse § 17 lõikes 5 on antud taotluse
rahuldamata jätmiseks aga seitse õiguslikku alust. RTK selgitustele ja otsuse põhjendustele
toetudes saab järeldada, et otsuse õiguslik alus on § 17 lõike 5 punkt 2, milles on öeldud, et taotluse
rahuldamata jätmise otsus tehakse kui hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingerea
kohaselt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks programmist vahendeid.
Niisiis saab avaldaja ärakuulamisõiguse kasutamise eesmärgiks seada talle pandud koondhinde
parandamise, mis kõnealusel juhul oleks tõstnud taotleja pingereas ettepoole.
14. RTK antud selgitustest nähtub, et toetuste menetlemisel on halduspraktika selline, et pärast
ärakuulamist on taotlejal küll võimalik saada oma taotluse kohta positiivne otsus, kuid selle
projekti rahastamiseks ei eraldata enam raha algse programmi vahendite hulgast, mida arvestades
pingerida koostatakse. Positiivse otsuse saanud projekti rahastamine saab toimuda meetme
omaniku ehk Rahandusministeeriumi uue otsuse alusel. Selleks et ministeerium teeks uue otsuse,
peab rakendusüksus pöörduma ministeeriumi poole ning selgitama lisavahendite eraldamise
vajadust.
Niisugune asjade käik tähendab, et taotleja ei saa enam toetust samadel tingimustel, nagu said
teised taotlejad, kelle kohta on juba tehtud positiivne otsus. Ühed taotlejad saavad toetust algsest
programmist pingerea alusel, teised võivad aga saada täiendava rahastamisotsuse alusel. See
omakorda muudab ärakuulamise võimaldamise näiliseks, kuna eeldatakse, et algse programmi
raames rahastatavate projektide pingerida enam ei muudeta.
15. Ärakuulamisõiguse tagamine peab olema tegelik ja tõhus (RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52-
13, punkt 34). Ärakuulamine tuleb korraldada enne haldusakti andmist, mitte pärast seda (MKS §
13 lõige 1, HMS § 40 lõige 1). Ärakuulamine on tegelik ja tõhus üksnes siis, kui selles toodud
väited ja tõendid võivad reaalselt mõjutada ja muuta lõppotsust. Kui selline võimalus puudub, on
ärakuulamise võimaldamine pelk formaalsus, mis jätab taotlejale vale arusaama, et tal on võimalik
haldusmenetluse tulemuse suhtes kaasa rääkida.
16. RTK selgitas, et ärakuulamisõiguse võimaldamise järgselt komisjoni ettepaneku muutmine
on praktika pinnalt erandlik. See ei anna aga RTK-le õigust eeldada, et pärast taotleja ärakuulamist
poleks olnud võimalik avaldaja projekti kohta positiivset otsust teha. Sellisest eeldusest lähtumine
haldusmenetluses muudab ärakuulamisõiguse kasutamise võimaluse näiliseks. Menetlusosalise
õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta
tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (vt RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-80-06, punkt 20 ja
seal viidatud lahendid).
17. Tuleb rõhutada, et toetuse väljamaksmine pärast toetuse taotleja ärakuulamist ning projekti
jaoks lisaraha eraldamine pärast vaide- või kohtumenetlust ei ole ühesugused olukorrad.
4
Esimesel juhul ei ole toetuse saamise või mittesaamise kohta veel haldusakti antud ning taotlejal
peab olema veel reaalne võimalus tema taotluse kohta tehtava otsuse projekti suhtes arvamust
avaldada. Teisel juhul toimub vaide- ja kohtumenetluses juba olemasoleva haldusakti tühistamine
või õigusvastasuse tuvastamine ning sellisel juhul on õigustamatult saamata jäänud toetus
võimalik kompenseerida ka kahjuhüvitisena (RKHKo 23.03.2020 nr 3-16-1634 punkt 26 jj.)
18. Olukorras, kus ärakuulamise käigus esitatavad väited ei saa enam ühelgi juhul faktiliselt
muuta komisjoni moodustatud pingerida, on moonutatud ka väikesaarte programmi raames
antavate toetuste väljamaksmise korda ja eesmärgi täitmist. Põhjus on selles, et kui ärakuulamisel
selgub, et taotleja pidanuks olema pingereas kõrgemal kohal, võib see tähendada mõne teise
taotleja toetuse saajate hulgast väljalangemist. See vastab toetuse rahuldamata jätmise alusele, mis
on kirjas § 17 lõike 5 punktis 2: hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingereast
tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks programmist vahendeid.
Kui aga pärast taotleja ärakuulamist makstakse toetus välja lisavahenditest, siis ei ole see
kooskõlas kõnealuse määruse korraga, kuna tegelikult saab toetust ka taotleja, kes oleks pidanud
muudetud pingerea alusel sellest ilma jääma. Otsuse andmise ajal õiguspärase positiivse otsuse
muutmine ei ole üldjuhul võimalik (HMS § 66 lõige 2, § 67).
19. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna RTK tegi enne avaldaja arvamuse ärakuulamist toetuste
saajate pingerea kohta sisulise lõppotsuse, mida enam muuta ei ole võimalik, kohtles RTK
avaldajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja
arvestamist (vrdl RKHKo 21.10.2021, 3-18-913, punkt 19).
Palun RTK-l edaspidi tagada toetuste taotlejatele ärakuulamisõigus, mis on tegelik ja efektiivne.
See tähendab, et toetuse saajate lõplik pingerida on vaja kinnitada pärast toetuse taotleja
ärakuulamist.
II. Menetluse tähtajast kinnipidamine
20. Väikesaarte programmi määruse § 13 kohaselt tehakse taotluste kohta otsused üldjuhul
60 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
Väikesaarte programmi määruse § 17 lõike 1 kohaselt komisjoni esitatud ettepaneku alusel teeb
RTK kümne tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest arvates otsuse
taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega
rahuldamise kohta.
Komisjoni koosoleku protokoll allkirjastati 21.06.2021. Seega tulnuks avaldaja taotluse
rahuldamata jätmise otsus teha hiljemalt 07.07.2021. Avaldaja kohta tehti otsus aga alles
14.09.2021. Niisiis ei olnud avaldajale tehtud toetuse rahuldamata jätmise otsus tähtaegne.
21. RTK selgitas, et kahjuks langes otsuste tegemine suvepuhkuste perioodi, mis pikendas
otsustusprotsessi.
On mõistetav, et töökoormuse või puhkuste tõttu võib tavapärane töörütm olla häiritud. Samas
eeldab hea haldus, et õigusaktidega määratud tähtaegadest peetakse kinni. See on iseäranis oluline
rahaliste toetuste menetlemisel, sest tagab toetuse menetlemise ettenähtavuse ja läbipaistvuse.
5
Märkimisväärne on tõik, et avaldajale anti arvamuse esitamise tähtajaks 14.07.2021. See näitab,
et RTK-i ei olnudki plaanis teha otsust määrusega seatud tähtaja raamides, s.o hiljemalt
07.07.2021.
Kui RTK leiab, et määrusega antud tähtaeg teha lõppotsus 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni
protokolli allkirjastamist ei ole piisav, tuleb teha Rahandusministeeriumile ettepanek määrust
muuta.
22. Kõnealusel juhul ei ole hea haldusega kooskõlas ka see, et taotlusi rahuldavad otsused tehti
esimesel võimalusel, kuid taotluse rahuldamata jätmise otsustega viivitati.
RTK selgituse kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsused esimesel võimalusel, et tagada
taotlejatele võimalus oma projekt esitatud tingimustel ellu viia. Samas jäeti arvestamata taotlejate
huvidega, kelle kohta lõppotsust veel tehtud ei olnud. Ka nende puhul tulnuks võtta arvesse seda,
et positiivne lõppotsus ei ole välistatud ning ka nendel oleks võimalik projekt esitatud tingimustel
ellu viia.
Hea haldusega ei ole kooskõlas see, et RTK eeldas komisjoni otsuse põhjal, et osa taotluste kohta
positiivsete otsuste tegemine on väga erandlik ning viivitas õigusvastaselt nende suhtes otsuste
tegemisega.
23. Palun RTK-l edaspidi toetuse taotluste menetlemisel pidada kinni õigusaktides sätestatud
tähtaegadest. Soovitan mitte lähtuda eeldusest, et pärast taotleja ärakuulamist komisjoni
ettepanekut sisuliselt muuta ei saa.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Karolin Soo 693 8410
[email protected]