dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

RTK_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 13. detsember 2021
Viit
7-6/212163/2108503
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/212163
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎7-62121632108503 13.12.2021 Väljaminev kiri.bdoc424 KB

Sisu (failidest)

Riigi Tugiteenuste Keskus Teie nr [email protected] Meie 13.12.2021 nr 7-6/212163/2108503 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste taotluste menetlemine Lugupeetud Tarmo Leppoja Õiguskantsleri poole pöördus Kresuli MTÜ, kes palus kontrollida, kas Riigi Tugiteenuste Keskus on menetlenud väikesaarte programmi raames esitatud toetuse taotlusi hea halduse tava kohaselt. Õiguskantsler ei anna hinnangut haldusakti (toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse) sisulise õiguspärasuse kohta (õiguskantsleri seaduse § 25 lõige 3 punkt 4), kuid saab hinnata menetluse läbiviimise vastavust hea halduse tavale. Hea halduse tava kohaselt tuleb haldusmenetluses tagada menetlusosalisele õigus olla ära kuulatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Kõnealusel juhul jättis Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) selle õiguse tegelikult tagamata. Väikesaarte programmist eraldati raha enne, kui oli kõikidele taotlejatele antud võimalus esitada oma arvamus. Menetlusosaliste ärakuulamisel võib ilmsiks tulla argumente, mille tulemusel võivad otsused veel muutuda. Õigus olla ära kuulatud kaotab mõtte, kui otsused on juba tehtud ja menetlusosalise ärakuulamise järel pole enam võimalik midagi muuta. Hea haldus eeldab ka seda, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lõige 4). Kõnealusel juhul tegi RTK positiivsed rahastamisotsused esimesel võimalusel, kuid taotluse rahastamata jätmise otsustega viivitas ning ei järginud väikesaarte programmi määruses etteantud tähtaegu. See ei ole hea haldusega kooskõlas ning võib öelda, et taotlejaid koheldi ebavõrdselt. Palun RTK-l edaspidi haldusmenetluses tagada, et toetuse taotlejate ärakuulamine oleks tegelik ja efektiivne. Ainult sel juhul saab taotleja esitatud seisukohal olla reaalne mõju tema taotluse kohta tehtavale lõppotsusele. Ühelgi juhul ei ole haldusmenetluses lubatud lähtuda eeldusest, et ärakuulamine tõenäoliselt lõppotsust ei muuda – selline eeldus muudab ärakuulamisõiguse sisutühjaks ning ei ole kooskõlas selle olemusega. Ühtlasi palun RTK-l edaspidi toetuste taotluste menetlemisel kinni pidada õigusaktides kehtestatud tähtaegadest. 2 I. Asjaolude lühikirjeldus 1. Rahandusministeeriumi ellu kutsutud väikesaarte programmist toetatakse projekte, mis aitavad suurendada väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, et tagada saareelanikele vajalikud elamistingimused. Programmi tingimused on kehtestatud riigihalduse ministri 31.05.2018 määrusega nr 56 „Väikesaarte programm“ (väikesaarte programmi määrus). 2. Väikesaarte programmi toetuste taotlusvoor oli avatud 18. jaanuarist 11. märtsini 2021. Taotluse esitamise tähtaeg oli 11.03.2021 kell 12.00. Avaldaja esitas tähtajaks taotluse RE.2.01.21-0364 „Hõljuki soetamine väikesaar Kräsuliga ühenduse pidamiseks“. 3. 19.05.2021 toimus väikesaarte programmi hindamiskomisjoni koosolek. 21.06.2021 kinnitati hindamiskomisjoni koosoleku protokoll. 4. RTK tegi taotluste rahuldamise otsused ajavahemikus 22.–29.06.20211 . 5. 29.06.2021 edastas RTK avaldajale kirja, milles teatas (koos põhjendustega), et RTK on tema suhtes ette valmistamas negatiivset otsust. Avaldajal paluti esitada oma arvamus ja vastuväited tuvastatud asjaolude, hindamistulemuste ning kavandatava otsuse kohta hiljemalt 14.07.2021. 6. 01.07.2021 avaldati RTK kodulehel toetuse saanud projektid ja toetussummad. 7. 08.07.2021 esitas avaldaja oma arvamuse ja vastuväited RTK-le. 8. 14.09.20201 saatis RTK avaldajale otsuse, milles tunnistas tema taotluse nõuetele vastavaks, kuid jättis taotluse rahuldamata, kuna avaldaja taotlusele antud koondhinne oli madalam kui rahastatud projektidel. II. Ärakuulamine peab olema tegelik ja efektiivne 9. HMS § 40 lõikes 1 on ette nähtud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 10. Praegu on küsimus selles, kas kõnealusel juhul toimis RTK haldusmenetluses hea halduse tava kohaselt ning kas ta tagas avaldajale reaalse võimaluse olla ära kuulatud. 11. RTK teeb otsuse hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni otsus on soovituslik ja sellel ei ole siduvat toimet RTK tehtavale lõppotsusele (väikesaarte programmi määruse § 17 lõige 9). Kohtupraktika kohaselt saab ettepanekut pidada menetlustoiminguks, mis on haldusakti andmise menetluse üks menetlusetapp. Teisiti öeldes, komisjon teeb haldusorganile ettepaneku lõpliku haldusakti andmiseks (vt nt RKHKo 21.06.2010, 3-3-1-39-10, punkt 17 jj; RKHKo 25.11.2010, 3-3-1-78-10, punkt 13; TrtRnKo 24.11.2009, 3-09-750, punkt 10). Seega pidanuks RTK avaldaja arvamuse ära kuulama enne lõppotsuse tegemist. 1 Otsused taotluste rahuldamise kohta on kättesaadavad Rahandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris. Vt näiteks 22.06.2021 otsus. 3 12. Kõnealusel juhul andis RTK 29.06.20201 kirjas avaldajale võimaluse esitada oma arvamus. Avaldaja esitas arvamuse 08.07.2021. RTK tegi tema taotluse suhtes lõppotsuse 14.09.2021. Ärakuulamise tagamine on aga tegelik ja sisuline vaid juhul, kui arvamusel, mille taotleja haldusmenetluses esitab, on reaalne ja sisuline mõju tema kohta tehtavale lõppotsusele. Seega tuleb järgnevalt vastata küsimusele, kas RTK-l olid ärakuulamise tagamise ajal faktilised ja õiguslikud võimalused teha avaldaja taotluse kohta positiivne otsus samal viisil nagu teiste taotlejate puhul. 13. RTK 16.09.2021 otsuses on märgitud, et avaldaja taotlus on jäetud rahuldamata väikesaarte programmi määruse § 17 lõigete 1 ja 5 alusel. Kõnealuse määruse § 17 lõikes 5 on antud taotluse rahuldamata jätmiseks aga seitse õiguslikku alust. RTK selgitustele ja otsuse põhjendustele toetudes saab järeldada, et otsuse õiguslik alus on § 17 lõike 5 punkt 2, milles on öeldud, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse kui hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingerea kohaselt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks programmist vahendeid. Niisiis saab avaldaja ärakuulamisõiguse kasutamise eesmärgiks seada talle pandud koondhinde parandamise, mis kõnealusel juhul oleks tõstnud taotleja pingereas ettepoole. 14. RTK antud selgitustest nähtub, et toetuste menetlemisel on halduspraktika selline, et pärast ärakuulamist on taotlejal küll võimalik saada oma taotluse kohta positiivne otsus, kuid selle projekti rahastamiseks ei eraldata enam raha algse programmi vahendite hulgast, mida arvestades pingerida koostatakse. Positiivse otsuse saanud projekti rahastamine saab toimuda meetme omaniku ehk Rahandusministeeriumi uue otsuse alusel. Selleks et ministeerium teeks uue otsuse, peab rakendusüksus pöörduma ministeeriumi poole ning selgitama lisavahendite eraldamise vajadust. Niisugune asjade käik tähendab, et taotleja ei saa enam toetust samadel tingimustel, nagu said teised taotlejad, kelle kohta on juba tehtud positiivne otsus. Ühed taotlejad saavad toetust algsest programmist pingerea alusel, teised võivad aga saada täiendava rahastamisotsuse alusel. See omakorda muudab ärakuulamise võimaldamise näiliseks, kuna eeldatakse, et algse programmi raames rahastatavate projektide pingerida enam ei muudeta. 15. Ärakuulamisõiguse tagamine peab olema tegelik ja tõhus (RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52- 13, punkt 34). Ärakuulamine tuleb korraldada enne haldusakti andmist, mitte pärast seda (MKS § 13 lõige 1, HMS § 40 lõige 1). Ärakuulamine on tegelik ja tõhus üksnes siis, kui selles toodud väited ja tõendid võivad reaalselt mõjutada ja muuta lõppotsust. Kui selline võimalus puudub, on ärakuulamise võimaldamine pelk formaalsus, mis jätab taotlejale vale arusaama, et tal on võimalik haldusmenetluse tulemuse suhtes kaasa rääkida. 16. RTK selgitas, et ärakuulamisõiguse võimaldamise järgselt komisjoni ettepaneku muutmine on praktika pinnalt erandlik. See ei anna aga RTK-le õigust eeldada, et pärast taotleja ärakuulamist poleks olnud võimalik avaldaja projekti kohta positiivset otsust teha. Sellisest eeldusest lähtumine haldusmenetluses muudab ärakuulamisõiguse kasutamise võimaluse näiliseks. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (vt RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-80-06, punkt 20 ja seal viidatud lahendid). 17. Tuleb rõhutada, et toetuse väljamaksmine pärast toetuse taotleja ärakuulamist ning projekti jaoks lisaraha eraldamine pärast vaide- või kohtumenetlust ei ole ühesugused olukorrad. 4 Esimesel juhul ei ole toetuse saamise või mittesaamise kohta veel haldusakti antud ning taotlejal peab olema veel reaalne võimalus tema taotluse kohta tehtava otsuse projekti suhtes arvamust avaldada. Teisel juhul toimub vaide- ja kohtumenetluses juba olemasoleva haldusakti tühistamine või õigusvastasuse tuvastamine ning sellisel juhul on õigustamatult saamata jäänud toetus võimalik kompenseerida ka kahjuhüvitisena (RKHKo 23.03.2020 nr 3-16-1634 punkt 26 jj.) 18. Olukorras, kus ärakuulamise käigus esitatavad väited ei saa enam ühelgi juhul faktiliselt muuta komisjoni moodustatud pingerida, on moonutatud ka väikesaarte programmi raames antavate toetuste väljamaksmise korda ja eesmärgi täitmist. Põhjus on selles, et kui ärakuulamisel selgub, et taotleja pidanuks olema pingereas kõrgemal kohal, võib see tähendada mõne teise taotleja toetuse saajate hulgast väljalangemist. See vastab toetuse rahuldamata jätmise alusele, mis on kirjas § 17 lõike 5 punktis 2: hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks programmist vahendeid. Kui aga pärast taotleja ärakuulamist makstakse toetus välja lisavahenditest, siis ei ole see kooskõlas kõnealuse määruse korraga, kuna tegelikult saab toetust ka taotleja, kes oleks pidanud muudetud pingerea alusel sellest ilma jääma. Otsuse andmise ajal õiguspärase positiivse otsuse muutmine ei ole üldjuhul võimalik (HMS § 66 lõige 2, § 67). 19. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna RTK tegi enne avaldaja arvamuse ärakuulamist toetuste saajate pingerea kohta sisulise lõppotsuse, mida enam muuta ei ole võimalik, kohtles RTK avaldajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (vrdl RKHKo 21.10.2021, 3-18-913, punkt 19). Palun RTK-l edaspidi tagada toetuste taotlejatele ärakuulamisõigus, mis on tegelik ja efektiivne. See tähendab, et toetuse saajate lõplik pingerida on vaja kinnitada pärast toetuse taotleja ärakuulamist. II. Menetluse tähtajast kinnipidamine 20. Väikesaarte programmi määruse § 13 kohaselt tehakse taotluste kohta otsused üldjuhul 60 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtpäeva. Väikesaarte programmi määruse § 17 lõike 1 kohaselt komisjoni esitatud ettepaneku alusel teeb RTK kümne tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest arvates otsuse taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise kohta. Komisjoni koosoleku protokoll allkirjastati 21.06.2021. Seega tulnuks avaldaja taotluse rahuldamata jätmise otsus teha hiljemalt 07.07.2021. Avaldaja kohta tehti otsus aga alles 14.09.2021. Niisiis ei olnud avaldajale tehtud toetuse rahuldamata jätmise otsus tähtaegne. 21. RTK selgitas, et kahjuks langes otsuste tegemine suvepuhkuste perioodi, mis pikendas otsustusprotsessi. On mõistetav, et töökoormuse või puhkuste tõttu võib tavapärane töörütm olla häiritud. Samas eeldab hea haldus, et õigusaktidega määratud tähtaegadest peetakse kinni. See on iseäranis oluline rahaliste toetuste menetlemisel, sest tagab toetuse menetlemise ettenähtavuse ja läbipaistvuse. 5 Märkimisväärne on tõik, et avaldajale anti arvamuse esitamise tähtajaks 14.07.2021. See näitab, et RTK-i ei olnudki plaanis teha otsust määrusega seatud tähtaja raamides, s.o hiljemalt 07.07.2021. Kui RTK leiab, et määrusega antud tähtaeg teha lõppotsus 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni protokolli allkirjastamist ei ole piisav, tuleb teha Rahandusministeeriumile ettepanek määrust muuta. 22. Kõnealusel juhul ei ole hea haldusega kooskõlas ka see, et taotlusi rahuldavad otsused tehti esimesel võimalusel, kuid taotluse rahuldamata jätmise otsustega viivitati. RTK selgituse kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsused esimesel võimalusel, et tagada taotlejatele võimalus oma projekt esitatud tingimustel ellu viia. Samas jäeti arvestamata taotlejate huvidega, kelle kohta lõppotsust veel tehtud ei olnud. Ka nende puhul tulnuks võtta arvesse seda, et positiivne lõppotsus ei ole välistatud ning ka nendel oleks võimalik projekt esitatud tingimustel ellu viia. Hea haldusega ei ole kooskõlas see, et RTK eeldas komisjoni otsuse põhjal, et osa taotluste kohta positiivsete otsuste tegemine on väga erandlik ning viivitas õigusvastaselt nende suhtes otsuste tegemisega. 23. Palun RTK-l edaspidi toetuse taotluste menetlemisel pidada kinni õigusaktides sätestatud tähtaegadest. Soovitan mitte lähtuda eeldusest, et pärast taotleja ärakuulamist komisjoni ettepanekut sisuliselt muuta ei saa. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: avaldaja Karolin Soo 693 8410 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel