dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. detsember 2021
Viit
18-2/212297/2108393
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/212297
Vastutaja
Maria Sults (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎18-22122972108393 08.12.2021 Väljaminev kiri.bdoc332 KB

Sisu (failidest)

Minister Maris Lauri Teie 02.11.2021 nr 8-1/6730 Justiitsministeerium [email protected] Meie 08.12.2021 nr 18-2/212297/2108393 Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus (kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamine) Austatud minister Tänan Teid kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsuse edastamise eest. Mitme eelnõu väljatöötamise kavatsuses käsitletud teemaga on õiguskantsler oma töös kokku puutunud. Sundravi osutamise ja korraldamisega seotud kitsaskohti on analüüsitud ka 2020. aastal SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundraviosakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Edastan mõned väljatöötamise kavatsusega tutvumisel tekkinud mõtted. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud1, et ohjeldusmeetme rakendamine tuleb väärkohtlemise ennetamiseks alati dokumenteerida. Ohjeldusmeetme all mõistetakse üldjuhul lühiajalist intensiivset meedet, mis aitab tagada turvalisust ohtlikus olukorras. Ohjeldusmeetmete pikemaajaline rakendamine võib viidata inimese väärkohtlemisele.2 Seetõttu võiks pikemaajaliste ja (võrreldes ohjeldusmeetmetega) patsientidele vähem koormavate meetmete kohta kasutada arusaadavuse huvides mõnd muud sõna. Kontrollkäikudel on õiguskantsleri nõunikud korduvalt vestelnud ekspertiisi tegemiseks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 102) haiglasse paigutatud inimestega. Ekspertiisialustele on tihti arusaamatu, mille põhjal on neile kehtestatud lisapiirangud – näiteks suhtlemispiirang, isiklike riiete kandmise piirang – ja kuidas on võimalik neid piiranguid vaidlustada. Samuti häirib inimesi, et nad jäetakse ilma tavapärastest ravimitest, mille eesmärk on jälgida ekspertiisi ajal inimese käitumist ravimi mõjuta. Seaduses ei ole ekspertiisialuse ravi küsimust eraldi reguleeritud. Sestap on tänuväärne, et eelnõu väljatöötamise kavatsuses on käsitletud ka sundravimenetluses vahistamisega ja/või kohustuslikku ekspertiisi suunamisega seotud probleeme. 1 Vt Ahtme Haigla akuutraviosakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 4; õiguskantsleri 09.04.2016 kontrollkäik AS Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriakliinikusse; õiguskantsleri 29.09.2016 kontrollkäik Wismari Haiglasse; õiguskantsleri 09.06.2017 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse. 2 Vt ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 18 kommentaarid (punktid 35−37). 2 Ambulatoorne sundravi kombineerituna kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenusega vajab kindlasti analüüsimist. Hoolekandeasutustes sunniviisiliste raviprotseduuride reguleerimisel tuleks pöörata tähelepanu Riigikohtu senistele seisukohtadele.3 Sundravi ajal peab lisaks inimese haiguse ravimisele hoolitsema ka selle eest, et taastada inimese iseseisev toimetulek, nii nagu tehakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise ajal (PsAS § 17 lg 1; SHS § 100 lg 1). Seega, kui inimene paigutatakse sundravi asemel kinnisesse erihoolekandeasutusse, kohustades teda seal võtma ravimeid, siis inimese olukord tegelikult eriti ei muutu. Sestap on kaheldav, kas sellises olukorras tagab erihoolekandeteenus inimese vajadustele paremini vastava abi. Mõistan, et sundravile ja kohtumäärusega ööpäevaringse erihoolekandeteenust saama suunatakse ohtliku käitumisega inimesi ning et asutusel peab olema võimalik tagada töötajate ja patsientide/klientide turvalisus. Siiski tuleb arvestada, et praegu osutatakse sundravi eraõiguslikus suhtes (sisuliselt on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega võlaõigusseaduse § 758 tähenduses)4. Inimese nõusolekuta ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavad samuti eraõiguslikud juriidilised isikud. Ravi- või sotsiaalhoolekandeasutuste pädevuse laiendamine võib mõnes olukorras anda neile asutustele võimaluse oluliselt piirata patsientide põhiõigusi. Seega tuleks sellist otsust eelnevalt põhjalikult analüüsida ja erinevate lahenduste põhiseaduspärasust kaaluda.5 Eraõiguslikule isikule riigi tuumfunktsioone üle anda ei ole lubatud.6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Maria Sults 693 8448; [email protected] Eva Lillemaa 693 8439; [email protected] 3 Vt nt RKKKm 14.10.2021, 1-20-6639; RKTKm 24.04.2019, 2-18-5670/52; RKKKm 28.05.2019, 1-10-8154/359; RKKKm 31.03.2017, 3-1-1-105-16. 4 Vt ka RKEKm 18.11.2013, 3-2-4-1-13. 5 Vt ka õiguskantsleri 01.06.2021 kiri nr 7-9/201640/2103718 . 6 Vt nt õiguskantsleri 26.02.2008 märgukiri nr 7-7/070431/00801253; RKÜKo 18.05.2008, 3-1-1-86-07.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel