Minister Maris Lauri Teie 02.11.2021 nr 8-1/6730
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 08.12.2021 nr 18-2/212297/2108393
Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu
väljatöötamise kavatsus (kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamine)
Austatud minister
Tänan Teid kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste
eelnõu väljatöötamise kavatsuse edastamise eest.
Mitme eelnõu väljatöötamise kavatsuses käsitletud teemaga on õiguskantsler oma töös kokku
puutunud. Sundravi osutamise ja korraldamisega seotud kitsaskohti on analüüsitud ka 2020. aastal
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundraviosakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Edastan mõned väljatöötamise kavatsusega tutvumisel tekkinud mõtted.
Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud1, et ohjeldusmeetme rakendamine tuleb väärkohtlemise
ennetamiseks alati dokumenteerida. Ohjeldusmeetme all mõistetakse üldjuhul lühiajalist
intensiivset meedet, mis aitab tagada turvalisust ohtlikus olukorras. Ohjeldusmeetmete
pikemaajaline rakendamine võib viidata inimese väärkohtlemisele.2 Seetõttu võiks pikemaajaliste
ja (võrreldes ohjeldusmeetmetega) patsientidele vähem koormavate meetmete kohta kasutada
arusaadavuse huvides mõnd muud sõna.
Kontrollkäikudel on õiguskantsleri nõunikud korduvalt vestelnud ekspertiisi tegemiseks
(kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 102) haiglasse paigutatud inimestega.
Ekspertiisialustele on tihti arusaamatu, mille põhjal on neile kehtestatud lisapiirangud – näiteks
suhtlemispiirang, isiklike riiete kandmise piirang – ja kuidas on võimalik neid piiranguid
vaidlustada. Samuti häirib inimesi, et nad jäetakse ilma tavapärastest ravimitest, mille eesmärk on
jälgida ekspertiisi ajal inimese käitumist ravimi mõjuta. Seaduses ei ole ekspertiisialuse ravi
küsimust eraldi reguleeritud. Sestap on tänuväärne, et eelnõu väljatöötamise kavatsuses on
käsitletud ka sundravimenetluses vahistamisega ja/või kohustuslikku ekspertiisi suunamisega
seotud probleeme.
1
Vt Ahtme Haigla akuutraviosakonda tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 4; õiguskantsleri 09.04.2016 kontrollkäik
AS Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriakliinikusse; õiguskantsleri 29.09.2016 kontrollkäik Wismari Haiglasse;
õiguskantsleri 09.06.2017 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse.
2
Vt ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 18 kommentaarid (punktid 35−37).
2
Ambulatoorne sundravi kombineerituna kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenusega
vajab kindlasti analüüsimist. Hoolekandeasutustes sunniviisiliste raviprotseduuride reguleerimisel
tuleks pöörata tähelepanu Riigikohtu senistele seisukohtadele.3 Sundravi ajal peab lisaks inimese
haiguse ravimisele hoolitsema ka selle eest, et taastada inimese iseseisev toimetulek, nii nagu
tehakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise ajal (PsAS § 17 lg 1; SHS § 100 lg 1).
Seega, kui inimene paigutatakse sundravi asemel kinnisesse erihoolekandeasutusse, kohustades
teda seal võtma ravimeid, siis inimese olukord tegelikult eriti ei muutu. Sestap on kaheldav, kas
sellises olukorras tagab erihoolekandeteenus inimese vajadustele paremini vastava abi.
Mõistan, et sundravile ja kohtumäärusega ööpäevaringse erihoolekandeteenust saama suunatakse
ohtliku käitumisega inimesi ning et asutusel peab olema võimalik tagada töötajate ja
patsientide/klientide turvalisus. Siiski tuleb arvestada, et praegu osutatakse sundravi eraõiguslikus
suhtes (sisuliselt on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega võlaõigusseaduse § 758 tähenduses)4.
Inimese nõusolekuta ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavad samuti eraõiguslikud
juriidilised isikud. Ravi- või sotsiaalhoolekandeasutuste pädevuse laiendamine võib mõnes
olukorras anda neile asutustele võimaluse oluliselt piirata patsientide põhiõigusi. Seega tuleks
sellist otsust eelnevalt põhjalikult analüüsida ja erinevate lahenduste põhiseaduspärasust kaaluda.5
Eraõiguslikule isikule riigi tuumfunktsioone üle anda ei ole lubatud.6
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Maria Sults 693 8448;
[email protected]
Eva Lillemaa 693 8439;
[email protected]
3
Vt nt RKKKm 14.10.2021, 1-20-6639; RKTKm 24.04.2019, 2-18-5670/52; RKKKm 28.05.2019, 1-10-8154/359;
RKKKm 31.03.2017, 3-1-1-105-16.
4
Vt ka RKEKm 18.11.2013, 3-2-4-1-13.
5
Vt ka õiguskantsleri 01.06.2021 kiri nr 7-9/201640/2103718 .
6
Vt nt õiguskantsleri 26.02.2008 märgukiri nr 7-7/070431/00801253; RKÜKo 18.05.2008, 3-1-1-86-07.