dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Meelis_Leis_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. detsember 2021
Viit
6-1/212446/2108392
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
M. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/212446
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. jaanuar 2022

Failid

  • 📎Meelis Leis, 07.12.2021.pdf666 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ülle Madise <[email protected]> Saadetud: 07.12.2021 19:27 Adressaat: Kadi Kallas <[email protected]> Koopia: Juta Saarevet <[email protected]> Teema: FW: [VÄLJAST] Asja tuumast From: Ülle Madise Sent: Tuesday, December 7, 2021 7:26 PM To: 'Meelis Leis' <[email protected]> Subject: RE: [VÄLJAST] Asja tuumast Tere, Meelis! Eelnõudega me reeglina tegeleda ei jõua, kui aga juba pöördumine tuli (võtan Su lahkel loal arvele ja hakkame vaatama), siis vaatame (väga kiiresti ei pruugi jõuda, kui nõuab põhjalikumat uurimist, soliidne kuhi tööd igas osakonnas ees). Kui eelnõus viga näeme, annan Riigikogus teada. Kui ka probleemsena vastu võetakse, on pall VP käes, ja sealt edasi meil. Kui põhjust paluda Riigikohtul kontrollida, teeme seda meeleldi. Seega, suur tänu tähelepanu juhtimast, vaatame, mis teha annab! Õhtut! Ja rõõm Sinust kuulda! Ülle From: Meelis Leis [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, December 7, 2021 4:58 PM To: Ülle Madise <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Asja tuumast Tere, Ülle! Kuivõrd asjaga on, nagu ikka, kibe kiire, siis üldiseks sissejuhatuseks, retoorikaks ei hakka kallist aega kulutama ja asun kohe asja juurde olukorda ilustamata, lahtiste kaartidega. Väga lühidalt ei õnnestu tuuma edasi anda. Eile oli Riigikogu kultuurikomisjonis etendusasutuse seaduse (EAS) eelnõu teemal arutelu, kus ka andsin teada oma kliendi arvamuse kokku kirjutatud eelnõu ja seletuskirja teatud osade kohta. Kirjalik põhjalikum pöördumine oli varasemalt juba Kultuuriministeeriumile teatavaks tehtud, sellega ministeerium ei pidanud vajalikuks arvestada. Vastuseks kirjutati palju, aga öeldi vähe. Lühidalt on peatselt Riigikogus II lugemisel eelnõu 419 SE. Nii minu klient VANA BASKINI TEATER OÜ (VBT) kui ka etendusasutuste katusorganisatsioon Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) on seda meelt, et peatselt vastu võetav õigusakt ei saa olema kooskõlas põhiseaduse § 3 lg 1 seaduslikkuse põhimõttega. Seadusandja soovib eelnõu koostaja vaatepunkti järgi anda kogu toetusraha jagamismetoodika kultuuriministri ainupädevusse, seejuures kõige hirmutavam on, et kavandatud rakendusaktiga nähakse ette tegevustoetuste taotluste hindamisel tohutu mänguruum, ja mitte spetsialistidest komisjoni liikmetele, vaid ministrile endale. Minister kutsub kokku komisjoni, määrab hindamiskriteeriumid, määrab lävendi, määrab ühe ja teise kriteeriumi hindepunktid ning siis koefitsiendid, millega vajadusel soovitud, suunatud tulemus tekitada. Ja kriteeriumite sõnastus ise on juba selline, et tuleb appi võtta õigekeelsussõnaraamat, kõhutunne ja teab mis veel. Ehk siis maksumaksja raha jagamine etendusasutuste tegevustoetusteks ja ka sihtotstarbelisteks toetusteks (üksikjuhtumid, festivalid jmt) allutatakse 100% ministri suvale. Pole mingit hoomatavat raami, hindamiskriteeriumite kataloogi vmt, mis annaks taotlejale seaduse tasandil tuge, millest minister peab lähtuma, seeläbi teatud ettenähtavust. Võrdlevalt, kehtiva EAS-i § 16 lg 3 järgi hinnatakse erateatrite puhul rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. Eelnõu kohaselt pole ühtegi konkreetset ja hinnatavat kriteeriumit, on vaid valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse huvi. Seejuures sõna "piirkondlikkus" puhul võib jääda nuputama, kas tegu võiks olla tänava, linnaosa, linna, vallakeskuse, maakonna või riigi tasandiga. Kui mul oleks erateater, mis vajaks riigi tuge, siis selline kavandatav seadusemuudatus ja volitusnorm selle raames teevad ikka väga murelikuks, kui näiteks istuv minister on täiesti teatrikauge persoon (nagu juhtus paraku pr Ott'iga). Eelnõu § 15 lg 5 kohaselt võib etendusasutus saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras. Palusin kultuurikomisjoni liikmetel eile võtta rakendusakti lisa ette ja mõttemänguna läbi teha üks taotlusvoor nende müstiliste koefitsientidega, mis ministri suvaotsust võimendavad. Kui keegi vaevuks seda mõttemängu korraks läbi tegema, mõistaks, et edaspidi sõltuks raha jagamine erateatrite vahel ainult ministri sümpaatiast, täpsemalt tema ametkonna sümpaatiatest teatrite suhtes (valmistab ju haldusaktid ette aparaat, mitte minister ise). Nüüd lähiajaloo praktikast tausta avamiseks. Olen käinud 3 korda (lõppastmes 2, sest menetluse käigus toimus asjade liitmine) VBT-ga halduskohtus kehtiva EAS'i järgi VBT mittetoetamise tõttu, ja mõlemad korrad edukalt, s.t nii hr Lukas'e kui ka pr Ott'i ajal. Esimesel juhul mõtles hr Lukas'e aparaat välja hulgaliselt seadusväliseid hindamiskriteeriume, mille kasutus oli aga õigusvastane, negatiivne haldusakt VBT suhtes tühistati ja kohustati ministeeriumi seaduslike hindamiskriteeriumite alusel teatrit uuesti hindama. Tulemus oli 0 ja seda juba pr Ott'i ajal. Meil on ju valdavalt kombeks kohtust lüüa saamisel kiskuda jonni lõpuni edasi (olgugi, et istuv minister oli muutunud ja meelsuse muutus eeldatav, aga ei, aparaat ju sama). Ei jäänud VBT käed rüpes istuma, vaid pöördus uuesti halduskohtusse, selle resultaadiks oli kohtulik meeldiv tõdemus, et kui ministeerium ei suuda ise mõistlikult oma otsustusi motiveerida, redutseerib kohus ministeeriumi kaalutlusõiguse selliseks, et lausa kohustab VBT-d toetama :) Pr Ott mõistis, et nüüd mänguruum ahtake ja tuleb teha teatrile positiivne käskkiri. Kokkuvõtvalt on VBT oma käikudega ministeeriumile pinnuks silmas ning ametkonnas teatud persooni püha soov on kõrvaldada seesugused vaidlused perspektiivis ning seetõttu seaduseelnõu kohaselt soovitakse viia toetuste jagamine ministripoolse määruse reguleerimisalasse ehk lõpetada EAS'is hindamiskriteeriumite käsitlus. VBT, EEAL ja mõned Riigikogu näitlejatest liikmed ei saa sellist lähenemist heaks kiita. Emotsioon siin ei aita, kui, siis aitab vaid juriidiline argumentatsioon. Võimude lahususe printsiibi järgi praetar legem määruse väljaandmine on meie põhiseaduse kohaselt võimalik üksnes erandjuhtudel. Meie kooliaegne prof. Merusk koos Indrek Koolmeister'iga on sellele viidanud oma 1995. a töös (kõne alla tulevad üksnes nn korramäärused, millega kehtestatakse teatud eekirju). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on käsitlenud 20.12.1996 lahendis nr 3-4-1- 3-96 määruste eri liike. Asjakohane on ka Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02, p 13. Me lähtume tõsisest kahtlusest, et seadusandja poolt riigielu olulise küsimuse andmine volitusnormiga (EAS eelnõu § 16 lg 5) kultuuriministri määruse reguleerimisalasse pole põhiseadusega kooskõlas. Eelnõust ei nähtu etendusasutusele antava toetuse tingimused. Eelnõu seletuskirja tekst sellest, et ministri ainuotsustamise korras hakkab rahajaotus paindlikuks muutuma ja Riigikontrolli etteheited huvide konfliktidest raha jagamisele haihtuvad, ei veena. Otse vastupidi, on prognoositav õigusvaidluste mahu järsk kasv ja kaugel ei pruugi olla korruptsioonijuhtumid, kui täitevvõim saab nõnda vabalt miljoneid eurosid suunata. Riigikogu peaks muutma EAS'i moel, et hindamiskriteeriumite raamistik sisalduks EAS-is ja teatritel oleks vähemalt mingigi orientiir toetuse taotlemisel, mitte teadmatus (mõista-mõista, mis sealt ministeeriumist küll tuleb) enne igat taotlusvooru ja uue ministri puhul. Küsimused Sulle. Kas õiguskantsler saab eelnõu teatud sätete põhiseadusega vastavuse osas arvamuse avaldada? Kui jah, kas selleks peaks tegema eraldi pöördumise EETEAL, VBT või mõni Riigikogu liige, et suhtlus ei saaks kohatu pöörduja isiku tõttu kiiret lõppu? Võimalik, et Riigikogust või valitsusest on selles küsimuses juba õiguskantsleri poole pöördutud ning teemaarendus on dubleeritud... Meie eesmärk ja huvi oleks see, et eelnõu II lugemise ajaks võimalusel tugineda ka õiguskantsleri põhjendatud arvamusele põhiseadusega vastavuse küsimuses, sest esineb lootus, et ehk Riigikogu liikmed arvestavad õiguskantsleri arvamusega. Kui saan ise infoga kuidagi kasulik olla, siis ootan vastavat märguannet. Muide, Sinu ametkonnast on asjaga hästi kursis Juta Saarevet. -- Lugupidamisega Meelis Leis KL CONSULT ÕB juhataja www.klconsult.ee [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel