Saatja: Ülle Madise <
[email protected]>
Saadetud: 07.12.2021 19:27
Adressaat: Kadi Kallas <
[email protected]>
Koopia: Juta Saarevet <
[email protected]>
Teema: FW: [VÄLJAST] Asja tuumast
From: Ülle Madise
Sent: Tuesday, December 7, 2021 7:26 PM
To: 'Meelis Leis' <
[email protected]>
Subject: RE: [VÄLJAST] Asja tuumast
Tere, Meelis!
Eelnõudega me reeglina tegeleda ei jõua, kui aga juba pöördumine tuli (võtan Su lahkel loal arvele ja
hakkame vaatama), siis vaatame (väga kiiresti ei pruugi jõuda, kui nõuab põhjalikumat uurimist, soliidne
kuhi tööd igas osakonnas ees).
Kui eelnõus viga näeme, annan Riigikogus teada.
Kui ka probleemsena vastu võetakse, on pall VP käes, ja sealt edasi meil. Kui põhjust paluda Riigikohtul
kontrollida, teeme seda meeleldi.
Seega, suur tänu tähelepanu juhtimast, vaatame, mis teha annab!
Õhtut! Ja rõõm Sinust kuulda!
Ülle
From: Meelis Leis [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, December 7, 2021 4:58 PM
To: Ülle Madise <
[email protected]>
Subject: [VÄLJAST] Asja tuumast
Tere, Ülle!
Kuivõrd asjaga on, nagu ikka, kibe kiire, siis üldiseks sissejuhatuseks, retoorikaks ei hakka kallist
aega kulutama ja asun kohe asja juurde olukorda ilustamata, lahtiste kaartidega. Väga lühidalt ei
õnnestu tuuma edasi anda.
Eile oli Riigikogu kultuurikomisjonis etendusasutuse seaduse (EAS) eelnõu teemal arutelu, kus
ka andsin teada oma kliendi arvamuse kokku kirjutatud eelnõu ja seletuskirja teatud osade kohta.
Kirjalik põhjalikum pöördumine oli varasemalt juba Kultuuriministeeriumile teatavaks tehtud,
sellega ministeerium ei pidanud vajalikuks arvestada. Vastuseks kirjutati palju, aga öeldi vähe.
Lühidalt on peatselt Riigikogus II lugemisel eelnõu 419 SE.
Nii minu klient VANA BASKINI TEATER OÜ (VBT) kui ka etendusasutuste
katusorganisatsioon Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) on seda meelt, et peatselt vastu võetav
õigusakt ei saa olema kooskõlas põhiseaduse § 3 lg 1 seaduslikkuse põhimõttega.
Seadusandja soovib eelnõu koostaja vaatepunkti järgi anda kogu toetusraha jagamismetoodika
kultuuriministri ainupädevusse, seejuures kõige hirmutavam on, et kavandatud rakendusaktiga
nähakse ette tegevustoetuste taotluste hindamisel tohutu mänguruum, ja mitte spetsialistidest
komisjoni liikmetele, vaid ministrile endale.
Minister kutsub kokku komisjoni, määrab hindamiskriteeriumid, määrab lävendi, määrab ühe ja
teise kriteeriumi hindepunktid ning siis koefitsiendid, millega vajadusel soovitud, suunatud
tulemus tekitada. Ja kriteeriumite sõnastus ise on juba selline, et tuleb appi võtta
õigekeelsussõnaraamat, kõhutunne ja teab mis veel.
Ehk siis maksumaksja raha jagamine etendusasutuste tegevustoetusteks ja ka sihtotstarbelisteks
toetusteks (üksikjuhtumid, festivalid jmt) allutatakse 100% ministri suvale.
Pole mingit hoomatavat raami, hindamiskriteeriumite kataloogi vmt, mis annaks taotlejale
seaduse tasandil tuge, millest minister peab lähtuma, seeläbi teatud ettenähtavust. Võrdlevalt,
kehtiva EAS-i § 16 lg 3 järgi hinnatakse erateatrite puhul rahvuskultuurilist ja regionaalset
tähendust. Eelnõu kohaselt pole ühtegi konkreetset ja hinnatavat kriteeriumit, on vaid valdkonna
mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse huvi.
Seejuures sõna "piirkondlikkus" puhul võib jääda nuputama, kas tegu võiks olla tänava, linnaosa,
linna, vallakeskuse, maakonna või riigi tasandiga.
Kui mul oleks erateater, mis vajaks riigi tuge, siis selline kavandatav seadusemuudatus ja
volitusnorm selle raames teevad ikka väga murelikuks, kui näiteks istuv minister on täiesti
teatrikauge persoon (nagu juhtus paraku pr Ott'iga). Eelnõu § 15 lg 5 kohaselt võib etendusasutus
saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
Palusin kultuurikomisjoni liikmetel eile võtta rakendusakti lisa ette ja mõttemänguna läbi teha
üks taotlusvoor nende müstiliste koefitsientidega, mis ministri suvaotsust võimendavad.
Kui keegi vaevuks seda mõttemängu korraks läbi tegema, mõistaks, et edaspidi sõltuks raha
jagamine erateatrite vahel ainult ministri sümpaatiast, täpsemalt tema ametkonna sümpaatiatest
teatrite suhtes (valmistab ju haldusaktid ette aparaat, mitte minister ise).
Nüüd lähiajaloo praktikast tausta avamiseks.
Olen käinud 3 korda (lõppastmes 2, sest menetluse käigus toimus asjade liitmine) VBT-ga
halduskohtus kehtiva EAS'i järgi VBT mittetoetamise tõttu, ja mõlemad korrad edukalt, s.t nii hr
Lukas'e kui ka pr Ott'i ajal.
Esimesel juhul mõtles hr Lukas'e aparaat välja hulgaliselt seadusväliseid hindamiskriteeriume,
mille kasutus oli aga õigusvastane, negatiivne haldusakt VBT suhtes tühistati ja kohustati
ministeeriumi seaduslike hindamiskriteeriumite alusel teatrit uuesti hindama. Tulemus oli 0 ja
seda juba pr Ott'i ajal. Meil on ju valdavalt kombeks kohtust lüüa saamisel kiskuda jonni lõpuni
edasi (olgugi, et istuv minister oli muutunud ja meelsuse muutus eeldatav, aga ei, aparaat ju
sama). Ei jäänud VBT käed rüpes istuma, vaid pöördus uuesti halduskohtusse, selle resultaadiks
oli kohtulik meeldiv tõdemus, et kui ministeerium ei suuda ise mõistlikult oma otsustusi
motiveerida, redutseerib kohus ministeeriumi kaalutlusõiguse selliseks, et lausa kohustab VBT-d
toetama :) Pr Ott mõistis, et nüüd mänguruum ahtake ja tuleb teha teatrile positiivne käskkiri.
Kokkuvõtvalt on VBT oma käikudega ministeeriumile pinnuks silmas ning ametkonnas teatud
persooni püha soov on kõrvaldada seesugused vaidlused perspektiivis ning seetõttu seaduseelnõu
kohaselt soovitakse viia toetuste jagamine ministripoolse määruse reguleerimisalasse ehk
lõpetada EAS'is hindamiskriteeriumite käsitlus.
VBT, EEAL ja mõned Riigikogu näitlejatest liikmed ei saa sellist lähenemist heaks kiita.
Emotsioon siin ei aita, kui, siis aitab vaid juriidiline argumentatsioon.
Võimude lahususe printsiibi järgi praetar legem määruse väljaandmine on meie põhiseaduse
kohaselt võimalik üksnes erandjuhtudel. Meie kooliaegne prof. Merusk koos Indrek
Koolmeister'iga on sellele viidanud oma 1995. a töös (kõne alla tulevad üksnes nn
korramäärused, millega kehtestatakse teatud eekirju).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on käsitlenud 20.12.1996 lahendis nr 3-4-1-
3-96 määruste eri liike. Asjakohane on ka Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02, p 13.
Me lähtume tõsisest kahtlusest, et seadusandja poolt riigielu olulise küsimuse andmine
volitusnormiga (EAS eelnõu § 16 lg 5) kultuuriministri määruse reguleerimisalasse pole
põhiseadusega kooskõlas. Eelnõust ei nähtu etendusasutusele antava toetuse tingimused.
Eelnõu seletuskirja tekst sellest, et ministri ainuotsustamise korras hakkab rahajaotus paindlikuks
muutuma ja Riigikontrolli etteheited huvide konfliktidest raha jagamisele haihtuvad, ei veena.
Otse vastupidi, on prognoositav õigusvaidluste mahu järsk kasv ja kaugel ei pruugi olla
korruptsioonijuhtumid, kui täitevvõim saab nõnda vabalt miljoneid eurosid suunata. Riigikogu
peaks muutma EAS'i moel, et hindamiskriteeriumite raamistik sisalduks EAS-is ja teatritel oleks
vähemalt mingigi orientiir toetuse taotlemisel, mitte teadmatus (mõista-mõista, mis sealt
ministeeriumist küll tuleb) enne igat taotlusvooru ja uue ministri puhul.
Küsimused Sulle.
Kas õiguskantsler saab eelnõu teatud sätete põhiseadusega vastavuse osas arvamuse
avaldada? Kui jah, kas selleks peaks tegema eraldi pöördumise EETEAL, VBT või mõni
Riigikogu liige, et suhtlus ei saaks kohatu pöörduja isiku tõttu kiiret lõppu?
Võimalik, et Riigikogust või valitsusest on selles küsimuses juba õiguskantsleri poole
pöördutud ning teemaarendus on dubleeritud...
Meie eesmärk ja huvi oleks see, et eelnõu II lugemise ajaks võimalusel tugineda ka
õiguskantsleri põhjendatud arvamusele põhiseadusega vastavuse küsimuses, sest esineb
lootus, et ehk Riigikogu liikmed arvestavad õiguskantsleri arvamusega.
Kui saan ise infoga kuidagi kasulik olla, siis ootan vastavat märguannet.
Muide, Sinu ametkonnast on asjaga hästi kursis Juta Saarevet.
--
Lugupidamisega
Meelis Leis
KL CONSULT ÕB juhataja
www.klconsult.ee
[email protected]