dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Aa Hooldekodu (Vahtra Hooldemaja)_kontrollkäigu kokkuvõte (järelkontroll)

Õiguskantsleri Kantselei · 6. detsember 2021
Viit
7-9/181202/2108331
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Aa Hooldekodu MTÜ Vahtra Hooldemaja , Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/181202
Vastutaja
Eva Lillemaa (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-91812022108331 06.12.2021 Väljaminev kiri.bdoc336 KB

Sisu (failidest)

Lp Janek Lainjärv Teie nr Juhatuse liige Aa Hooldekodu Meie 06.12.2021 nr 7-9/181202/2108331 MTÜ Vahtra Hooldemaja [email protected] MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodu järelkontroll Austatud Janek Lainjärv Õiguskantsleri nõunikud külastasid 18.06.2021 MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodu, et hinnata 08.05.2019 kontrollkäigu kokkuvõttes nr 7-9/181202/1902342 toodud õiguskantsleri soovituste järgimist. Positiivsena saab välja tuua, et hooldekodu elanike eraldamiseks kasutatud ruumi otstarvet on muudetud ja seda kasutatakse nüüd laona. Ei ole põhjust kahtlustada, et inimeste liikumisvabadust lubamatult piiratakse. Parandatud on elanike olmetingimusi: mitmed koridorid, hügieeniruumid ning inimeste magamistoad on remonditud ja nende sisustust on uuendatud. Siiski on pikad koridorid hämarad ja askeetlikud. Nende sisustamiseks võiks kasutada hubasust loovaid elemente. Hooldekodus on veel mitmeid magamistube, mis vajaksid remonti ja mille sisustust tuleks uuendada. Inimesed elavad hooldekodus pikka aega, seega on iseäranis oluline, et nende elukeskkond oleks võimalikult hubane ja kodune, sest see toetab head enesetunnet. Seda on rõhutanud1 ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT). Õiguskantsler kordab soovitust eelistada inimeste majutamisel ühe- või kahekohalisi magamistube. Olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava liitpuudega elanike magamistuba võib olla kõige rohkem neljakohaline. Magamistubade sisustamisel tuleb jälgida, et ruumi mõõtmed ja mööbli paigutus võimaldaks vooditele mugavalt ligi pääseda ja et abivahendite kasutajatel oleks piisavalt liikumisruumi. Inimeste tubadesse paigutamisel tuleb arvestada magamistoa minimaalse pindala nõuet. Hooldekodus ei ole seda nõuet alati järgitud: näiteks esimesel korrusel asuva toa nr 3 pindala on väiksem kui 18 m2, kuid sellesse tuppa on majutatud kolm inimest. Kolme voodikohaga magamistoa pindala peab olema vähemalt 18 m2. 1 CPT aruanne, p 150. Vt ka Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to Kosovo carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108. 2 Rahule ei saanud jääda privaatsuse tagamisega. Inimesel peab olema võimalik hügieenitoiminguid teha privaatselt nii magamistoas kui ka üldkasutatavates tualettruumides. Magamistoas peab saama kasutada sirmi või kardinaid. Ühistes tualettruumides peavad olema privaatsust pakkuvad vaheseinad vms. Hooldekodu esimese ja teise korruse tualettruumides olid kaks või kolm tualettpotti kõrvuti ja puudus ukse lukustamise võimalus. Privaatsuse tagamise olulisust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises. Hügieeniruumid olid puhtad, kuid esimesel ja kolmandal korrusel asuvates tualettruumides puudus tualettpotil prill-laud. Purunenud sisseseade tuleks hügieeniruumides parandada alati esimesel võimalusel. Hooldekodu ruumides oli tunda tubakasuitsu lõhna. Inimeste tervist ei tohi rikkuda saastatud siseõhuga. Tubakasuits on tervisele kahjulik ning ohustab ka sellega kokku puutuvaid mittesuitsetajaid. Suitsetamine tuleb korraldada nii, et suits ei leviks magamistubadesse. Hooldekodu elanikele olid koostatud hooldusplaanid. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 21 lg 5 järgi peab hooldusplaanid üle vaatama ja inimese seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas. Mitme inimese hooldusplaanid olid nõuetekohaselt üle vaatamata. Hooldusplaanide korrapärane ülevaatamine aitab inimese terviseprobleemi või tervise halvenemist märgata õigel ajal. Seetõttu palub õiguskantsler hooldusplaanide täitmisele rohkem tähelepanu pöörata. Hea on see, et suurema abivajadusega inimeste igapäevaste hooldustoimingute ja abivajaduse jälgimiseks kasutatakse jälgimislehte ja hoolduslehte. Hooldustoimingute kohta info säilitamine on oluline nii töötajate infovahetuseks kui ka tervishoiuteenuse vajaduse ja terviseseisundi hindamiseks. Hooldustoimingute dokumenteerimise lehelt selgus, et inimesi pestakse varasemast sagedamini – tavaliselt pestakse hooldekodu elanikke üle keha kord nädalas. Hooldekodus töötab nüüd rohkem hooldustöötajaid ja see on positiivne. Lisaks hooldajatele on tööpäeviti tööl ka pesijad, kelle ülesanne on inimesi pesemisel abistada. Samuti aitavad, toetavad ja suunavad hooldekodu elanikke kaks sotsiaaltöötajat. Hoolealuste suurt arvu silmas pidades jäi siiski kahtlus, kas hooldekodus on piisavalt töötajaid, et oleks võimalik teha kõiki hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ja terviseseisundi säilitamiseks vajalikke töid (nt abistada õigeaegselt, võimelda lamajatega, viia liikumisraskustega inimesi õue). Suure hooldusvajadusega inimestel vahetatakse hooldekodu päevaplaani järgi mähkmeid tavapäraselt kaks korda päevas ja nõnda tuleb mähkmevahetust vahel kaua oodata. Hooldajad on väga ülekoormatud. Näiteks vastutab õhtuti, öösiti ning sageli ka nädalavahetustel hooldekodu elanike ohutuse ja heaolu eest vaid kaks hooldajat, mida ei saa pidada piisavaks (õiguskantsleri nõunike külastusele järgneval ööl jäi kahe hooldaja hoole alla 119 inimest). Hoones puudub töötajate väljakutse süsteem ja kolmele korrusele majutatud inimestel on selle võrra keerulisem töötajatele oma abivajadusest märku anda. Personalinappust tõendab ka 11.03.2021 juhtum, kui hooldekodu elanik muutus öösel ja varahommikul vägivaldseks ning tegi viga kolmele hoolealusele. Juhtunu avastati alles hommikuse ringkäigu ajal, sest appihüüete peale töötajad hoolealuseid abistama ei tulnud. Kannatanutele anti esmaabi alles hommikul pärast kella 7. Personalipuudus võib suurendada ka hooldekodu elanike väärkohtlemise riski. Kui töötajad on ülekoormatud, võib see tekitada ebasoodsa töökeskkonna ning pingeolukordi. Õiguskantsleri nõunikud nägid hoone teisel korrusel viibides kahel korral, kuidas töötaja suhtles hoolealusega kurjustaval ja kärkival toonil. Asjatundlik suhtlemine inimestega ei saa olla tõre, tõrjuv ega 3 negatiivne. Hooldekodu elanikku tuleb kohelda igas olukorras väärikalt, tasakaalukalt ja abivalmilt. Töötajate arv mõjutab ka seda, kui palju suudetakse hooldekodu elanikele pakkuda mõtestatud ajaveetmise võimalusi. On hea, et hooldekodus on sisse seatud treeningunurk erinevate trenažööridega ning on püütud leida ka meestele huvipakkuvaid tegevusi. Siiski oli näha, et hulk hoolealuseid oli tegevuseta. Mõtestatud ajaveetmise võimaluste pakkumisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Regulaarsed igapäevased tegevused aitavad kaasa terviseseisundi säilitamisele. Liikumisvõimelised inimesed jalutasid meelsasti õues, kuid tuleks leida lahendus, et ka liikumisraskustega inimesed saaksid tihemini õues käia. Kontrollkäigu ajal oli Aa Hooldekodu töögraafikus loetletud hooldustöötajatest majandustegevuse registrisse kantud vaid kuus. Registriandmeid uuendati 11.08.2021 ning nüüdseks on registrisse kantud 14 hooldustöötaja andmed (sh teave ettevalmistusnõuete täitmise kohta). Teenuseostaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5) ning et need andmed esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt. Mitmel juhul oli ettevalmistusnõueteta hooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute põhjal võis aga järeldada, et mõnikord on abihooldustöötaja õhtusel ja öisel ajal oma korrusel üksinda. Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötaja tööülesannete täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu. Abihooldustöötaja ei ole täitnud hooldustöötaja ettevalmistusnõudeid, mistõttu selline töökorraldus mõjutab ka hooldusteenuse kvaliteeti. Õiguskantsler palub hoolitseda, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal. Töötajatele peab kindlasti andma võimaluse saada seadusega nõutud koolitust. Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Hooldekodus peaks olema töötajate väljakutse süsteem. Hooldusplaane tuleb uuendada õigeaegselt. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata tervisekaitsenõuete järgimisele ning privaatsuse tagamisele. Õiguskantsler palub hooldekodul tähelepanekute ja soovituste suhtes kujundada oma seisukoht ning edastada see hiljemalt 30.12.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet Eva Lillemaa 693 8439 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →