Pr Imbi Rego Teie nr
Kesk-Lõuna piirkonna juht
Kodijärve Kodu Meie 06.12.2021 nr 7-9/211868/2108330
AS Hoolekandeteenused
[email protected]
Kontrollkäik Kodijärve Kodusse
Austatud Imbi Rego
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 16.08.2021 ette teatamata AS-i Hoolekandeteenused
Kodijärve Kodu (edaspidi hooldekodu) tööd.
Hooldekodu olmetingimused on head. Inimesed on majutatud viide peremajja. Enamikul on oma
magamistuba, mida nad saavad oma maitse järgi sisustada. Mõnda tuppa on majutatud kaks
inimest. Tualett- ja pesemisruumid on kohandatud liikumisraskustega inimestele. Hea mulje jättis
spordirajatistega õueala ning hooldekodu looduskaunis ümbrus. Inimesed kiitsid töötajate
abivalmidust ja hooldekodus pakutavat toitu. Hooldekodu elanikele meeldivad ühisüritused,
kunstiringis osalemine ning järves suplemas käimine. Tegevusjuhendajate sõnul toimib
meeskonnatöö hästi, tööandja võimaldab mitmesuguseid koolitusi ning alati saab vahetu juhiga
töömuresid arutada.
Hästi on organiseeritud personali infovahetus. Peetakse ülevaatlikku erakorraliste juhtumite
registrit. Töötajate jaoks on koostatud läbimõeldud juhised, kuidas erinevates olukordades käituda
(näiteks hoolealuse ägestumise korral) või mida ette võtta, kui mõne inimese enesetunne peaks
halvenema.
Tegevusjuhendajad peavad täitma erinevaid töökohustusi ning kõigi ülesannete täitmiseks
töötajaid ei jätku. Nii ei ole võimalik arvestada kõigi hooldekodu elanike individuaalsete
vajadustega, pakkuda piisavalt arendavaid tegevusi ega luua kõigile turvalist keskkonda.
Turvalisuse tagamiseks peaks iga töötaja kandma kaasas häirenuppu ning vajaduse korral tuleb
soetada nende seadmete lisakomplekte, et ühe seadme laadimise ajal oleks töötajal võimalik
kasutada teist.
Õiguskantsler palub hooldekodul tagada õendusteenus seaduses sätestatud ulatuses.
Kodijärve Kodu tegutseb 2013. aastal ehitatud peremajades. Kokku on hooldekodus viis maja,
milles elab 59 inimest.
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega.
1. Privaatsus ja olmetingimused
Peremajades on ühe- ja kahekohalised magamistoad. Igas peremajas on kaks kahekohalist
magamistuba ning köögialaga ühistegevuse ruum. Igas majas on kaks WC-d ja duširuumi. Tualett-
ja pesemisruume saab seestpoolt lukustada.
Hooned on kohandatud ratastooli kasutajate vajadustele. Kontrollkäigu ajal hooldekodus lamajaid
ei olnud, kuid üks elanik oli siiski voodis, sest taastus operatsioonist.
Igas majas on eraldi tuba, kus saab pesu pesta ja triikida. Riideid pestakse pesumasinas
tegevusjuhendaja juhendamisel. Elanikud kannavad isiklikke rõivaid, mis on nimega märgistatud.
Magamistoad on sisustatud elanike soovide ja huvide kohaselt. Magamistoa ust saab seestpoolt
lukustada. Paljudel on ka isiklik toa võti. Ühisruumid on hubased ning kaunistatud elanike käsitöö
ja joonistustega. Samuti on majades ning terrassidel palju taimi. Hoones aitavad õige ruumi üles
leida piktogrammid. Elutoa stendile on välja pandud parajasti majas tööl olevate
tegevusjuhendajate pildid ning muu vajalik info (nt päevakava, kuupäev, töötajate kontaktid).
Ühistegevuse ruumid ning hügieeniruumid olid puhtad, kuid mõnes tualettruumis puudus WC- ja
kätekuivatuspaber.
Mõned magamistoad olid korratu ja räpase ilmega. Töötajate selgituse kohaselt peavad
magamistube korras hoidma ennekõike elanikud ise, kuid vähesed on võimelised seda ülesannet
iseseisvalt täitma. Seega koristavad inimesed oma tuba koos tegevusjuhendajaga või koristab tuba
tegevusjuhendaja. On ka selliseid elanikke, kes ei luba oma tuba koristada, kuid ise ka puhtust ei
hoia.
Tegevusjuhendajatel ei ole eraldi tööruumi. Eeldatakse, et tegevusjuhendaja viibib pidevalt
hooldekodu elanike juures: juhendab tegevusi, abistab toimingutes, lahendab konflikte. Samas on
tegevusjuhendaja ülesanne täita ka mitmesuguseid dokumente (tegevusplaanid, kalenderplaanid,
erakorraliste juhtumite kirjeldused jms) ning panna kokku väljasõitude ja ürituste korraldamise
plaan (visiidid arsti juurde, väljasõidud ja muud üritused).
Tegevusjuhendaja arvutitöökoht asub peremaja ühistegevuste ruumis ning see on nähtav ja
ligipääsetav maja elanikele ja külastajatele. Mõnes peremajas olid tegevusjuhendaja arvutitöökoha
juures seinal või tahvlil märkmed, mis sisaldasid teavet hooldekodu elanike kohta. Näiteks ühel
tahvlil oli märgitud juhis inimeste ravimite manustamise viisi kohta. Inimese tervist puudutav või
muu isiklik teave, mis on vajalik hoolekandeteenuse korraldamiseks või tervishoiuteenuse
osutamiseks, ei tohi olla kõrvalistele inimestele nähtav. Isikuandmete töötleja peab tagama
andmete turvalisuse, mis muu hulgas tähendab seda, et juurdepääs andmetele tohib olla üksnes
selleks volitatud inimestel1.
Hooldekodu majutustingimused on head. Positiivne on ka see, et tegevusjuhendajate toel on
klientide magamistoad sisustatud iga inimese isikupära arvestades. Tuleb jälgida, et elanikke
puudutav teave ei oleks kõikidele nähtav.
1
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt f, art 32 lg 2; üldmääruse selgituspunkti 83. Vt ka
Andmekaitse Inspektsiooni „Isikuandmete töötleja üldjuhend“.
3
2. Personal ja turvalisus
Päeval töötab hooldekodu igas majas vähemalt üks tegevusjuhendaja (08.00−20.00). Õhtuti ja
öösiti (tavapäraselt 20.00–08.00) on hooldekodus kaks tegevusjuhendajat. Öövalvesse jäävad
töötajad asuvad kahes majas ning jälgivad (peamiselt videovalve abil) ka neid hooldekodu
elanikke, kelle majas töötajat ei ole.
Kontrollkäigu päeval oli hooldekodus tööl neli tegevusjuhendajat, kuid vahepeal oli kohal neist
vaid kaks. Töötajad selgitasid, et mõned nende kolleegid on puhkusel ning mõned on haigestunud
ning asendajaid ei õnnestunud leida. Kaks tegevusjuhendajat pidid päeval hooldekodu elanikega
arsti juures käima. Tööl olid ka kaks toitlustusteenindajat kes aitasid tegevusjuhendajaid. Ometi ei
ole toitlusteenindaja ülesanne hooldekodu elanike turvalisuse tagamine ega nende tegevuse
korraldamine.
On kiiduväärt, et hooldekodus peetakse põhjalikku erakorraliste juhtumite tabelit. Tabelist selgub,
et aeg-ajalt satuvad töötajad hooldekodu elanike rünnaku ohvriks. Mõnel juhul on sellises
olukorraks töötajat kaitsnud ja abistanud teine hooldekodu elanik. Töötajad tõdesid, et on olnud
olukordi, kus nad on tundnud ennast hooldekodu elaniku poolt ohustatuna. On ka elanikke, kes
eiravad hooldekodus kehtestatud reegleid (nt siseruumides suitsetamise keeldu) ning muutuvad
agressiivseks, kui neile reegleid meelde tuletatakse. Sellistel puhkudel tunnevad
tegevusjuhendajad jõuetust, sest ohtliku olukorra vältimiseks on nad sunnitud reeglite rikkumist
taluma.
Vestluses mainisid töötajad, et kui mõni elanik käitub ebasobivalt, on nad piiranud või ähvardanud
piirata tema suitsetamise või magusasöömise võimalusi. Töötajad nentisid, et üldjuhul sellised
meetmed siiski ei aita. Hooldekodu elanikud tunnistasid samuti, et on olnud juhtumeid, kus nende
suitsetamisvõimalust on vähendatud.
Töötajate raskused on eluliselt mõistetavad. Korra ja ohutuse tagamisel tohib siiski kasutada
seaduses ette nähtud abinõusid. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ei näe ette võimalust rakendada
hooldekodus kehtestatud korra vastu eksinud elanike suhtes piiranguid või karistusi.
Erihoolekandeteenuse osutajal ei ole seaduslikku õigust rakendada klientide suhtes
distsiplinaarmeetmeid. Lubamatu on ka inimesi piirangutega ähvardada.2 Kui erihooldekodu
elaniku käitumine muutub ohtlikuks, siis on võimalik paigutada ta eraldusruumi (SHS § 107).
Eraldusruumi paigutamine ei tohi seejuures olla karistusmeede, see on mõeldud SHS § 107 lg 4
erandliku abinõuna juhuks, kui täisealise inimese enese või teise inimese elu, kehaline puutumatus
või füüsiline vabadus on otseselt ohus, ent suusõnaline rahustamine või arsti poolt märgitud
abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks ja kui arst ei ole teenuseosutajale
teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse täisealise isiku suhtes välistanud.
Kodijärve Kodus eraldusruumi ei ole. Inimese ägestumisel proovivad tegevusjuhendajad temaga
vestelda ning tema tähelepanu mujale suunata, äärmisel juhul kutsutakse kohale politsei ja kiirabi.
Töötajad võivad kasutada kaasaskantavad häirenuppe, kuid kontrollkäigu ajal enamik tööl olnud
töötajatest häirenuppu kaasas ei kandnud. Näiteks puudus ühel häirenupul vooluallikas, üks seade
oli parasjagu laadimas.
2
Vt ka õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse (lk 5).
4
Erakorraliste juhtumite registrist selgub, et mõnel korral jääb inimese abivajadus õigel ajal
märkamata, sest peremajas ei ole parajasti ühtki töötajat. Hooldekodu elanikud rääkisid, et õhtul
ja öösel, kui nende majas ei ole töötajat, kasutavad nad abi kutsumiseks oma mobiiltelefone. Kui
inimesel telefoni ei ole, saab ta mure korral minna teisest majast tegevusjuhendajat otsima või
paluda abi kaaslastelt. Samas hoitakse öösel peremajade uksed lukus – elanikud saavad oma majast
väljuda, kuid teise majja nad sisse ei pääse.
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama hooldekodu elanike turvalisuse, abistama neid enese
eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid
seadusega ettenähtud ülesandeid (SHS § 100 lg-d 1 ja 2). Selleks, et tagada nõuetekohane teenus,
peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel peab 30 teenust saava inimese juures pidevalt olema
vähemalt üks tegevusjuhendaja ning hoolealuste vajaduste kohaselt veel vähemalt üks
tegevusjuhendaja väljaspool ööaega. Õiguskantsler on korduvalt3 pööranud ööpäevaringsete
erihooldusteenuse osutajate tähelepanu sellele, et seadus sätestab vaid miinimumnõude.
Teenuseosutaja peab töötajate arvu määramisel lähtuma inimeste tegelikust järelevalve- ja
juhendamisvajadusest, tubade paigutusest ning asutuse ehituslikest eripäradest ja
funktsionaalsetest võimalustest (nt lifti olemasolu jm). Samuti tuleb töötajate arvu planeerimisel
arvestada seda, et tegevusjuhendajatel oleks võimalik tööpäeva jooksul nõuetekohaselt puhata (sh
öises valves olevad töötajad).
Õiguskantsler palub hooldekodul kaaluda hooldekodu elanikega vahetult tegeleva personali
koosseisu suurendamist. Hooldekodu elanike turvalisus ning abi kutsumise võimalus peab olema
tagatud ka õhtul ja öösel. Keerulise juhtumi lahendamisel peab tegevusjuhendaja saama tugineda
ennekõike hooldekodu personali koostööle, mitte lootma hoolealuste abile. Soodustada tuleb
häirenuppude pidevat kandmist ning vajadusel soetada häirenuppude lisakomplekt, et ühe seadme
laadimisel oleks töötajal võimalik kasutada varuseadet. Hooldekodu elanikke ei ole lubatud
ähvardada võimalike piirangute kehtestamisega.
3. Teraapia ja vaba aja sisustamine
Hooldekodu elanike päevategevuste aluseks on iga peremaja kalenderplaan. Mõne inimese
magamistoa seinal on täpsem päevakava, kuid igaühel on ka isiklik tegevusplaan. Elanikke
kaasatakse nii palju kui võimalik perekodu tavapärastesse toimetustesse: toiduvalmistamisse,
ruumide ja hooviala korrastamisse, riiete pesemisse. Juhindutakse korrapidamise graafikust. Kõiki
inimesi ei õnnestu siiski majapidamistöödesse haarata, sest osa inimesi ei tule sellega toime, aga
mõned lihtsalt ei soovi neis töödes osaleda.
Väärib tunnustust, et AS Hoolekandeteenused on välja töötanud põhjaliku dokumendivormi
(nimetatakse hooldekodus kliendi profiiliks), mis on abiks iga hooldekodu elaniku tugevate
külgede, iseloomujoonte ning abivajaduse kirjeldamisel. Asjatundlikult täidetud vormist on kasu
inimesega suhtlemisel ning see on tegevusplaani koostamise alus.
Dokumentidega tutvudes selgus siiski, et klientide kohta koostatud dokumendi täitmises esineb
puudusi või on neis dokumentides küsimusi tekitavat infot. Samuti ei kajastu tegevusplaanis,
kuidas kavatsetakse inimese iseloomustuses välja toodud probleemidega tegeleda. Näiteks inimese
kohta, kes koges lapsepõlves seksuaalvägivalda, hooletuse jätmist ning kelle täiskasvanuelus on
3
Samas, p 1; õiguskantsleri 17.04.2019 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tapa Kodusse (p 1); õiguskantsleri
05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi (p 1).
5
samuti olnud keerulisi üleelamisi, ei leia tegevusplaanis infot, millist abi võiks ta saada
traumakogemuse leevendamiseks. Tegevusplaanis on märgitud vaid see, et vajaduse korral
suunatakse inimene eriarsti juurde.
Mõne inimese kohta koostatud dokumendis on sisuliselt jäetud täitmata osad, mis peaksid andma
ülevaate inimese huvidest ning sellest, kuidas peaksid töötajad ja keskkond teda toetama uute
oskuste omandamisel. Märkustes on piirdutud näiteks hinnangutega „ei huvitu“ või „ei vaja“.
Niisuguse hinnangu põhjal on võimatu erihoolekandeteenust saava inimese jaoks nõutavaid
arendavaid tegevusi planeerida.
Hooldekodu asub looduskaunis kohas. Hooldekodu õueala on hooldatud ning võimaldab
mitmesuguseid sportlikke ja ühistegevusi. Ilusa ilmaga veedavad elanikud palju aega värskes õhus.
Peremajade juures on terrassid, kus korraldatakse teejoomist ning muid ühistegevusi. Vestlustes
mainisid elanikud, et neile meeldib hooldekodu ümbrus, samas mõned soovisid paremaid
võimalusi linnas käimiseks.
Paraku on paljud hooldekodus elavad inimesed üsna passiivsed, nende tegevusse haaramiseks
tuleks hooldekodul rohkem pingutada. Kontrollkäigu päeval tegelesid mõned elanikud iseseisvalt
meisterdamisega (valmistasid paberist kaussi, lõikasid kangaribasid). Mõni inimene toimetas
kööginurgas (tegi ettevalmistusi lõunasöögiks, kattis lauda). Rohkem arendavat ja sisukat tegevust
silma ei jäänud.
Hooldekodus on väike tegevustuba, mis asub kolmandas peremajas. Tegevustoas eraldi töötajat ei
ole, tegevust korraldab seal vabatahtlik või mõne maja tegevusjuhendaja. Kontrollkäigu päeval oli
kohal üks vabatahtlik. Tegevustoas tehakse peamiselt kunsti ja käsitööd. Tuppa mahub korraga
kolm-neli hooldekodu elanikku ning seda kasutatakse graafiku alusel. Hooldekodu elanike sõnul
sisustavad paljud oma päevi peamiselt telerivaatamisega. Mõnel inimesel on toas oma televiisor.
Ka tegevusplaanidest selgub, et telerivaatamine on üks põhitegevusi.
Töötajad tunnistasid, et sooviksid elanikele korraldada rohkem juhendatud huvitegevust, kuid
praeguse töötajate arvuga on seda keeruline teha. Tegevusjuhendajatel on märkimisväärselt palju
kohustusi: nad peavad täitma nii koristaja, söögivalmistaja kui ka hooldaja ülesandeid. Lisaks peab
tegevusjuhendaja õigeaegselt jagama retseptiravimeid. Tegevusplaanidest oli näha, et paljud
inimesed vajavad individuaalset tähelepanu ning juhendamist. Samas tunnistasid
tegevusjuhendajad, et inimestega individuaalselt tegelemiseks ei jätku aega.
Õiguskantsler on korduvalt4 juhtinud erihoolekandeteenuse osutajate tähelepanu sellele, et
erihoolekandeteenust saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga
tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid.
Lisakohustuste (nt üld- ja hügieeniruumide koristamine, toiduvalmistamine) andmine
tegevusjuhendajatele võib takistada neil täitmast oma põhiülesandeid – pakkuda hoolealustele iga
päev mõtestatud ja arendavat tegevust. Terapeutilised ja arendavad tegevused peavad olema
tagatud kõigile hooldekodu elanikele. Inimestele peab tegevust pakkuma nende eripära ja
abivajadust arvestades ning vajaduse korral tuleb tööle võtta rohkem tegevusjuhendajaid.
Õiguskantsler palub klientide heaolu huvides üle vaadata Kodijärve Kodu töökorraldus ning
töötajate arv, et aktiivsesse ja arendavasse tegevusse oleks kaasatud rohkem hooldekodu elanikke.
4
Õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse, lk 5−6; õiguskantsleri 23.10.2019
kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodusse (lk 3); õiguskantsleri 15.−16.04.2021 kontrollkäik AS
Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse (lk 7-8).
6
See aitaks sisustada päevi ning täita tegevusplaanis püstitatud eesmärke. Hooldekodu elaniku
iseloomustusest on kasu vaid siis, kui vastav vorm on täidetud põhjalikult ning seal välja toodud
probleemidele on tegevusplaanis leitud sobilik lahendus.
4. Õendusabi
Kontrollkäigu ajal sai hooldekodus erihoolekandeteenust 59 inimest. Seda arvestades peaks
õendusteenus olema seaduse järgi tagatud vähemalt 59 tundi nädalas. Õiguskantsler on korduvalt5
juhtinud erihoolekandeteenuse osutajate tähelepanu sellele, et seadusega nõutav õendusabi peab
olema inimesele vajaduse korral vahetult kättesaadav. Teisiti tõlgendades kaotab õendusteenusele
kehtestatud miinimumnõue oma mõtte. Kuna õde viibib hooldekodus vaid kuni 21 tundi nädalas
(kolm korda nädalas on õde hooldekodus kohal 5−7 tundi), ei saa inimesed seadusega nõutud
mahus õendusteenust.
Dokumentidest (kalenderplaanid, erakorralised juhtumid) selgus, et mitmetel hooldekodu elanikel
on raskusi raviskeemi jälgimisega. Mõnel inimesel pole arusaama oma haigustest (puudub
haiguskriitika), osa inimesi kaebab ravimite kõrvaltoimete üle. Üldjuhul tegeleb ravist keeldunud
inimesega tegevusjuhendaja, kelle ülesanne on anda inimestele dosaatorisse jaotatud ravimeid.
Kontrollkäigus osalenud ekspert tõi välja, et ilmselt vajavad mõned inimesed rohkem selgitust
ravimite ning haiguse kohta ning sellisel juhul võiks õe konsultatsioon olla inimestele
kättesaadavam. Arvestades hooldekodu elanike terviseseisundist tulenevaid mäluhäireid ning
muid probleeme, võib mõni inimene vajada samal teemal selgitusi mitu korda.
Õel ei ole hooldekodus oma kabinetti, ta jagab tööruumi klienditöö juhiga ning tiimitöö juhiga.
Tööruum on kolme inimese jaoks väike. Kontrollkäigu ajal korrastas õde ravimikarpe, kasutades
aega, mil kabinetikaaslasi parasjagu tööl ei olnud. Näis, et õel napib ruumi ravimite ja muu vajaliku
inventari ning dokumentide hoiustamiseks. Patsiente õde oma tööruumis vastu võtta ei saa.
Hooldekodu elanikud saavad oma muredest õele märku anda siis, kui ta on majas ringkäigul.
Elanike terviseprobleemidest annavad õele üldjuhul teada tegevusjuhendajad.
Erihoolekandeteenuse osutaja ei ole kohustatud tagama õele eraldi kabinetti. Samas peab õel
olema võimalus patsiente privaatselt vastu võtta ning tööks vajalikku inventari ja dokumente
turvaliselt hoiustada. Kontrollkäigul kogetu põhjal võib järeldada, et praegu ei ole õel hooldekodus
piisavalt ruumi ravimite ja muu vajaliku hoiustamiseks. Mõned inimesed on majutatud tuppa
kahekesi ning seetõttu ei pruugi neil olla võimalik õega oma toas privaatselt vestelda. Seega võiks
hooldekodu kaaluda õe tööks ning ka ravimite hoiustamiseks sobivama ruumi leidmist.
Õiguskantsler tunnustab õe tööd hooldekodu elanike terviseseisundi jälgimisel ning
dokumenteerimisel. Õiguskantsler palub hooldekodul tagada õendusteenus seaduses sätestatud
ulatuses. Kaaluda võiks õe tööks sobivamate ruumide sisseseadmist.
5. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava
juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Enamik töötajaid ja elanikke on Covid-
19 vastu vaktsineeritud. Inimesi vaktsineeris hooldekodu õde.
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus 2020. aasta kevadel
külastuspiirang, mille tõttu paljud hoolekandekeskuse elanikud ei saanud väga kaua oma
5
Vt õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse, p 4.
7
lähedastega kohtuda. Õiguskantsler palub külastuspiirangute kehtestamisel arvestada, et Piinamise
ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei
ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT
hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes,
kehtestades distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu.
Kontrollkäigu toimumise ajal oli hooldekodu elanike külastamine lubatud. Külastajad pidid endast
ette teatama ning täitma tervisedeklaratsiooni. Külastusel tuli kasutada isikukaitsevahendeid ning
eelistada kohtumist värskes õhus.
Vestlusest hooldekodu elanikega tuli välja, et külastajatel ei lubatud kasutada hooldekodu tualetti.
Hooldekodu juhtkond selgitas, et keeldumise põhjuseks oli soov vähendada võimalust, et viirus
satub hooldekodusse. Arvestades, et hooldekodu asub eraldatud kohas, ei ole hoolealuste
külastajatel muud sündsat võimalust kui kasutada vajaduse korral hooldekodu tualetti. Seega tuleb
mõelda lahendustele, et külastajad saaks kasutada tualetti ka viiruse leviku ajal.
6. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud siinsele kirjale. Palun kujundage
tervishoiueksperdi tähelepanekute ja soovituste suhtes oma seisukoht ning saatke see
õiguskantslerile koos vastusega kirjas esitatud tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 17.01.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused
Maria Sults 693 8448
[email protected]