dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

AS Hoolekandeteenused Kodijärve Kodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Õiguskantsleri Kantselei · 6. detsember 2021
Viit
7-9/211868/2108330
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Hoolekandeteenused , Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused, Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/211868
Vastutaja
Maria Sults (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-92118682108330 06.12.2021 Väljaminev kiri.bdoc432 KB

Sisu (failidest)

Pr Imbi Rego Teie nr Kesk-Lõuna piirkonna juht Kodijärve Kodu Meie 06.12.2021 nr 7-9/211868/2108330 AS Hoolekandeteenused [email protected] Kontrollkäik Kodijärve Kodusse Austatud Imbi Rego Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 16.08.2021 ette teatamata AS-i Hoolekandeteenused Kodijärve Kodu (edaspidi hooldekodu) tööd. Hooldekodu olmetingimused on head. Inimesed on majutatud viide peremajja. Enamikul on oma magamistuba, mida nad saavad oma maitse järgi sisustada. Mõnda tuppa on majutatud kaks inimest. Tualett- ja pesemisruumid on kohandatud liikumisraskustega inimestele. Hea mulje jättis spordirajatistega õueala ning hooldekodu looduskaunis ümbrus. Inimesed kiitsid töötajate abivalmidust ja hooldekodus pakutavat toitu. Hooldekodu elanikele meeldivad ühisüritused, kunstiringis osalemine ning järves suplemas käimine. Tegevusjuhendajate sõnul toimib meeskonnatöö hästi, tööandja võimaldab mitmesuguseid koolitusi ning alati saab vahetu juhiga töömuresid arutada. Hästi on organiseeritud personali infovahetus. Peetakse ülevaatlikku erakorraliste juhtumite registrit. Töötajate jaoks on koostatud läbimõeldud juhised, kuidas erinevates olukordades käituda (näiteks hoolealuse ägestumise korral) või mida ette võtta, kui mõne inimese enesetunne peaks halvenema. Tegevusjuhendajad peavad täitma erinevaid töökohustusi ning kõigi ülesannete täitmiseks töötajaid ei jätku. Nii ei ole võimalik arvestada kõigi hooldekodu elanike individuaalsete vajadustega, pakkuda piisavalt arendavaid tegevusi ega luua kõigile turvalist keskkonda. Turvalisuse tagamiseks peaks iga töötaja kandma kaasas häirenuppu ning vajaduse korral tuleb soetada nende seadmete lisakomplekte, et ühe seadme laadimise ajal oleks töötajal võimalik kasutada teist. Õiguskantsler palub hooldekodul tagada õendusteenus seaduses sätestatud ulatuses. Kodijärve Kodu tegutseb 2013. aastal ehitatud peremajades. Kokku on hooldekodus viis maja, milles elab 59 inimest. 2 Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega. 1. Privaatsus ja olmetingimused Peremajades on ühe- ja kahekohalised magamistoad. Igas peremajas on kaks kahekohalist magamistuba ning köögialaga ühistegevuse ruum. Igas majas on kaks WC-d ja duširuumi. Tualett- ja pesemisruume saab seestpoolt lukustada. Hooned on kohandatud ratastooli kasutajate vajadustele. Kontrollkäigu ajal hooldekodus lamajaid ei olnud, kuid üks elanik oli siiski voodis, sest taastus operatsioonist. Igas majas on eraldi tuba, kus saab pesu pesta ja triikida. Riideid pestakse pesumasinas tegevusjuhendaja juhendamisel. Elanikud kannavad isiklikke rõivaid, mis on nimega märgistatud. Magamistoad on sisustatud elanike soovide ja huvide kohaselt. Magamistoa ust saab seestpoolt lukustada. Paljudel on ka isiklik toa võti. Ühisruumid on hubased ning kaunistatud elanike käsitöö ja joonistustega. Samuti on majades ning terrassidel palju taimi. Hoones aitavad õige ruumi üles leida piktogrammid. Elutoa stendile on välja pandud parajasti majas tööl olevate tegevusjuhendajate pildid ning muu vajalik info (nt päevakava, kuupäev, töötajate kontaktid). Ühistegevuse ruumid ning hügieeniruumid olid puhtad, kuid mõnes tualettruumis puudus WC- ja kätekuivatuspaber. Mõned magamistoad olid korratu ja räpase ilmega. Töötajate selgituse kohaselt peavad magamistube korras hoidma ennekõike elanikud ise, kuid vähesed on võimelised seda ülesannet iseseisvalt täitma. Seega koristavad inimesed oma tuba koos tegevusjuhendajaga või koristab tuba tegevusjuhendaja. On ka selliseid elanikke, kes ei luba oma tuba koristada, kuid ise ka puhtust ei hoia. Tegevusjuhendajatel ei ole eraldi tööruumi. Eeldatakse, et tegevusjuhendaja viibib pidevalt hooldekodu elanike juures: juhendab tegevusi, abistab toimingutes, lahendab konflikte. Samas on tegevusjuhendaja ülesanne täita ka mitmesuguseid dokumente (tegevusplaanid, kalenderplaanid, erakorraliste juhtumite kirjeldused jms) ning panna kokku väljasõitude ja ürituste korraldamise plaan (visiidid arsti juurde, väljasõidud ja muud üritused). Tegevusjuhendaja arvutitöökoht asub peremaja ühistegevuste ruumis ning see on nähtav ja ligipääsetav maja elanikele ja külastajatele. Mõnes peremajas olid tegevusjuhendaja arvutitöökoha juures seinal või tahvlil märkmed, mis sisaldasid teavet hooldekodu elanike kohta. Näiteks ühel tahvlil oli märgitud juhis inimeste ravimite manustamise viisi kohta. Inimese tervist puudutav või muu isiklik teave, mis on vajalik hoolekandeteenuse korraldamiseks või tervishoiuteenuse osutamiseks, ei tohi olla kõrvalistele inimestele nähtav. Isikuandmete töötleja peab tagama andmete turvalisuse, mis muu hulgas tähendab seda, et juurdepääs andmetele tohib olla üksnes selleks volitatud inimestel1. Hooldekodu majutustingimused on head. Positiivne on ka see, et tegevusjuhendajate toel on klientide magamistoad sisustatud iga inimese isikupära arvestades. Tuleb jälgida, et elanikke puudutav teave ei oleks kõikidele nähtav. 1 Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt f, art 32 lg 2; üldmääruse selgituspunkti 83. Vt ka Andmekaitse Inspektsiooni „Isikuandmete töötleja üldjuhend“. 3 2. Personal ja turvalisus Päeval töötab hooldekodu igas majas vähemalt üks tegevusjuhendaja (08.00−20.00). Õhtuti ja öösiti (tavapäraselt 20.00–08.00) on hooldekodus kaks tegevusjuhendajat. Öövalvesse jäävad töötajad asuvad kahes majas ning jälgivad (peamiselt videovalve abil) ka neid hooldekodu elanikke, kelle majas töötajat ei ole. Kontrollkäigu päeval oli hooldekodus tööl neli tegevusjuhendajat, kuid vahepeal oli kohal neist vaid kaks. Töötajad selgitasid, et mõned nende kolleegid on puhkusel ning mõned on haigestunud ning asendajaid ei õnnestunud leida. Kaks tegevusjuhendajat pidid päeval hooldekodu elanikega arsti juures käima. Tööl olid ka kaks toitlustusteenindajat kes aitasid tegevusjuhendajaid. Ometi ei ole toitlusteenindaja ülesanne hooldekodu elanike turvalisuse tagamine ega nende tegevuse korraldamine. On kiiduväärt, et hooldekodus peetakse põhjalikku erakorraliste juhtumite tabelit. Tabelist selgub, et aeg-ajalt satuvad töötajad hooldekodu elanike rünnaku ohvriks. Mõnel juhul on sellises olukorraks töötajat kaitsnud ja abistanud teine hooldekodu elanik. Töötajad tõdesid, et on olnud olukordi, kus nad on tundnud ennast hooldekodu elaniku poolt ohustatuna. On ka elanikke, kes eiravad hooldekodus kehtestatud reegleid (nt siseruumides suitsetamise keeldu) ning muutuvad agressiivseks, kui neile reegleid meelde tuletatakse. Sellistel puhkudel tunnevad tegevusjuhendajad jõuetust, sest ohtliku olukorra vältimiseks on nad sunnitud reeglite rikkumist taluma. Vestluses mainisid töötajad, et kui mõni elanik käitub ebasobivalt, on nad piiranud või ähvardanud piirata tema suitsetamise või magusasöömise võimalusi. Töötajad nentisid, et üldjuhul sellised meetmed siiski ei aita. Hooldekodu elanikud tunnistasid samuti, et on olnud juhtumeid, kus nende suitsetamisvõimalust on vähendatud. Töötajate raskused on eluliselt mõistetavad. Korra ja ohutuse tagamisel tohib siiski kasutada seaduses ette nähtud abinõusid. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ei näe ette võimalust rakendada hooldekodus kehtestatud korra vastu eksinud elanike suhtes piiranguid või karistusi. Erihoolekandeteenuse osutajal ei ole seaduslikku õigust rakendada klientide suhtes distsiplinaarmeetmeid. Lubamatu on ka inimesi piirangutega ähvardada.2 Kui erihooldekodu elaniku käitumine muutub ohtlikuks, siis on võimalik paigutada ta eraldusruumi (SHS § 107). Eraldusruumi paigutamine ei tohi seejuures olla karistusmeede, see on mõeldud SHS § 107 lg 4 erandliku abinõuna juhuks, kui täisealise inimese enese või teise inimese elu, kehaline puutumatus või füüsiline vabadus on otseselt ohus, ent suusõnaline rahustamine või arsti poolt märgitud abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks ja kui arst ei ole teenuseosutajale teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse täisealise isiku suhtes välistanud. Kodijärve Kodus eraldusruumi ei ole. Inimese ägestumisel proovivad tegevusjuhendajad temaga vestelda ning tema tähelepanu mujale suunata, äärmisel juhul kutsutakse kohale politsei ja kiirabi. Töötajad võivad kasutada kaasaskantavad häirenuppe, kuid kontrollkäigu ajal enamik tööl olnud töötajatest häirenuppu kaasas ei kandnud. Näiteks puudus ühel häirenupul vooluallikas, üks seade oli parasjagu laadimas. 2 Vt ka õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse (lk 5). 4 Erakorraliste juhtumite registrist selgub, et mõnel korral jääb inimese abivajadus õigel ajal märkamata, sest peremajas ei ole parajasti ühtki töötajat. Hooldekodu elanikud rääkisid, et õhtul ja öösel, kui nende majas ei ole töötajat, kasutavad nad abi kutsumiseks oma mobiiltelefone. Kui inimesel telefoni ei ole, saab ta mure korral minna teisest majast tegevusjuhendajat otsima või paluda abi kaaslastelt. Samas hoitakse öösel peremajade uksed lukus – elanikud saavad oma majast väljuda, kuid teise majja nad sisse ei pääse. Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama hooldekodu elanike turvalisuse, abistama neid enese eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid seadusega ettenähtud ülesandeid (SHS § 100 lg-d 1 ja 2). Selleks, et tagada nõuetekohane teenus, peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel peab 30 teenust saava inimese juures pidevalt olema vähemalt üks tegevusjuhendaja ning hoolealuste vajaduste kohaselt veel vähemalt üks tegevusjuhendaja väljaspool ööaega. Õiguskantsler on korduvalt3 pööranud ööpäevaringsete erihooldusteenuse osutajate tähelepanu sellele, et seadus sätestab vaid miinimumnõude. Teenuseosutaja peab töötajate arvu määramisel lähtuma inimeste tegelikust järelevalve- ja juhendamisvajadusest, tubade paigutusest ning asutuse ehituslikest eripäradest ja funktsionaalsetest võimalustest (nt lifti olemasolu jm). Samuti tuleb töötajate arvu planeerimisel arvestada seda, et tegevusjuhendajatel oleks võimalik tööpäeva jooksul nõuetekohaselt puhata (sh öises valves olevad töötajad). Õiguskantsler palub hooldekodul kaaluda hooldekodu elanikega vahetult tegeleva personali koosseisu suurendamist. Hooldekodu elanike turvalisus ning abi kutsumise võimalus peab olema tagatud ka õhtul ja öösel. Keerulise juhtumi lahendamisel peab tegevusjuhendaja saama tugineda ennekõike hooldekodu personali koostööle, mitte lootma hoolealuste abile. Soodustada tuleb häirenuppude pidevat kandmist ning vajadusel soetada häirenuppude lisakomplekt, et ühe seadme laadimisel oleks töötajal võimalik kasutada varuseadet. Hooldekodu elanikke ei ole lubatud ähvardada võimalike piirangute kehtestamisega. 3. Teraapia ja vaba aja sisustamine Hooldekodu elanike päevategevuste aluseks on iga peremaja kalenderplaan. Mõne inimese magamistoa seinal on täpsem päevakava, kuid igaühel on ka isiklik tegevusplaan. Elanikke kaasatakse nii palju kui võimalik perekodu tavapärastesse toimetustesse: toiduvalmistamisse, ruumide ja hooviala korrastamisse, riiete pesemisse. Juhindutakse korrapidamise graafikust. Kõiki inimesi ei õnnestu siiski majapidamistöödesse haarata, sest osa inimesi ei tule sellega toime, aga mõned lihtsalt ei soovi neis töödes osaleda. Väärib tunnustust, et AS Hoolekandeteenused on välja töötanud põhjaliku dokumendivormi (nimetatakse hooldekodus kliendi profiiliks), mis on abiks iga hooldekodu elaniku tugevate külgede, iseloomujoonte ning abivajaduse kirjeldamisel. Asjatundlikult täidetud vormist on kasu inimesega suhtlemisel ning see on tegevusplaani koostamise alus. Dokumentidega tutvudes selgus siiski, et klientide kohta koostatud dokumendi täitmises esineb puudusi või on neis dokumentides küsimusi tekitavat infot. Samuti ei kajastu tegevusplaanis, kuidas kavatsetakse inimese iseloomustuses välja toodud probleemidega tegeleda. Näiteks inimese kohta, kes koges lapsepõlves seksuaalvägivalda, hooletuse jätmist ning kelle täiskasvanuelus on 3 Samas, p 1; õiguskantsleri 17.04.2019 kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Tapa Kodusse (p 1); õiguskantsleri 05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi (p 1). 5 samuti olnud keerulisi üleelamisi, ei leia tegevusplaanis infot, millist abi võiks ta saada traumakogemuse leevendamiseks. Tegevusplaanis on märgitud vaid see, et vajaduse korral suunatakse inimene eriarsti juurde. Mõne inimese kohta koostatud dokumendis on sisuliselt jäetud täitmata osad, mis peaksid andma ülevaate inimese huvidest ning sellest, kuidas peaksid töötajad ja keskkond teda toetama uute oskuste omandamisel. Märkustes on piirdutud näiteks hinnangutega „ei huvitu“ või „ei vaja“. Niisuguse hinnangu põhjal on võimatu erihoolekandeteenust saava inimese jaoks nõutavaid arendavaid tegevusi planeerida. Hooldekodu asub looduskaunis kohas. Hooldekodu õueala on hooldatud ning võimaldab mitmesuguseid sportlikke ja ühistegevusi. Ilusa ilmaga veedavad elanikud palju aega värskes õhus. Peremajade juures on terrassid, kus korraldatakse teejoomist ning muid ühistegevusi. Vestlustes mainisid elanikud, et neile meeldib hooldekodu ümbrus, samas mõned soovisid paremaid võimalusi linnas käimiseks. Paraku on paljud hooldekodus elavad inimesed üsna passiivsed, nende tegevusse haaramiseks tuleks hooldekodul rohkem pingutada. Kontrollkäigu päeval tegelesid mõned elanikud iseseisvalt meisterdamisega (valmistasid paberist kaussi, lõikasid kangaribasid). Mõni inimene toimetas kööginurgas (tegi ettevalmistusi lõunasöögiks, kattis lauda). Rohkem arendavat ja sisukat tegevust silma ei jäänud. Hooldekodus on väike tegevustuba, mis asub kolmandas peremajas. Tegevustoas eraldi töötajat ei ole, tegevust korraldab seal vabatahtlik või mõne maja tegevusjuhendaja. Kontrollkäigu päeval oli kohal üks vabatahtlik. Tegevustoas tehakse peamiselt kunsti ja käsitööd. Tuppa mahub korraga kolm-neli hooldekodu elanikku ning seda kasutatakse graafiku alusel. Hooldekodu elanike sõnul sisustavad paljud oma päevi peamiselt telerivaatamisega. Mõnel inimesel on toas oma televiisor. Ka tegevusplaanidest selgub, et telerivaatamine on üks põhitegevusi. Töötajad tunnistasid, et sooviksid elanikele korraldada rohkem juhendatud huvitegevust, kuid praeguse töötajate arvuga on seda keeruline teha. Tegevusjuhendajatel on märkimisväärselt palju kohustusi: nad peavad täitma nii koristaja, söögivalmistaja kui ka hooldaja ülesandeid. Lisaks peab tegevusjuhendaja õigeaegselt jagama retseptiravimeid. Tegevusplaanidest oli näha, et paljud inimesed vajavad individuaalset tähelepanu ning juhendamist. Samas tunnistasid tegevusjuhendajad, et inimestega individuaalselt tegelemiseks ei jätku aega. Õiguskantsler on korduvalt4 juhtinud erihoolekandeteenuse osutajate tähelepanu sellele, et erihoolekandeteenust saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid. Lisakohustuste (nt üld- ja hügieeniruumide koristamine, toiduvalmistamine) andmine tegevusjuhendajatele võib takistada neil täitmast oma põhiülesandeid – pakkuda hoolealustele iga päev mõtestatud ja arendavat tegevust. Terapeutilised ja arendavad tegevused peavad olema tagatud kõigile hooldekodu elanikele. Inimestele peab tegevust pakkuma nende eripära ja abivajadust arvestades ning vajaduse korral tuleb tööle võtta rohkem tegevusjuhendajaid. Õiguskantsler palub klientide heaolu huvides üle vaadata Kodijärve Kodu töökorraldus ning töötajate arv, et aktiivsesse ja arendavasse tegevusse oleks kaasatud rohkem hooldekodu elanikke. 4 Õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse, lk 5−6; õiguskantsleri 23.10.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodusse (lk 3); õiguskantsleri 15.−16.04.2021 kontrollkäik AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse (lk 7-8). 6 See aitaks sisustada päevi ning täita tegevusplaanis püstitatud eesmärke. Hooldekodu elaniku iseloomustusest on kasu vaid siis, kui vastav vorm on täidetud põhjalikult ning seal välja toodud probleemidele on tegevusplaanis leitud sobilik lahendus. 4. Õendusabi Kontrollkäigu ajal sai hooldekodus erihoolekandeteenust 59 inimest. Seda arvestades peaks õendusteenus olema seaduse järgi tagatud vähemalt 59 tundi nädalas. Õiguskantsler on korduvalt5 juhtinud erihoolekandeteenuse osutajate tähelepanu sellele, et seadusega nõutav õendusabi peab olema inimesele vajaduse korral vahetult kättesaadav. Teisiti tõlgendades kaotab õendusteenusele kehtestatud miinimumnõue oma mõtte. Kuna õde viibib hooldekodus vaid kuni 21 tundi nädalas (kolm korda nädalas on õde hooldekodus kohal 5−7 tundi), ei saa inimesed seadusega nõutud mahus õendusteenust. Dokumentidest (kalenderplaanid, erakorralised juhtumid) selgus, et mitmetel hooldekodu elanikel on raskusi raviskeemi jälgimisega. Mõnel inimesel pole arusaama oma haigustest (puudub haiguskriitika), osa inimesi kaebab ravimite kõrvaltoimete üle. Üldjuhul tegeleb ravist keeldunud inimesega tegevusjuhendaja, kelle ülesanne on anda inimestele dosaatorisse jaotatud ravimeid. Kontrollkäigus osalenud ekspert tõi välja, et ilmselt vajavad mõned inimesed rohkem selgitust ravimite ning haiguse kohta ning sellisel juhul võiks õe konsultatsioon olla inimestele kättesaadavam. Arvestades hooldekodu elanike terviseseisundist tulenevaid mäluhäireid ning muid probleeme, võib mõni inimene vajada samal teemal selgitusi mitu korda. Õel ei ole hooldekodus oma kabinetti, ta jagab tööruumi klienditöö juhiga ning tiimitöö juhiga. Tööruum on kolme inimese jaoks väike. Kontrollkäigu ajal korrastas õde ravimikarpe, kasutades aega, mil kabinetikaaslasi parasjagu tööl ei olnud. Näis, et õel napib ruumi ravimite ja muu vajaliku inventari ning dokumentide hoiustamiseks. Patsiente õde oma tööruumis vastu võtta ei saa. Hooldekodu elanikud saavad oma muredest õele märku anda siis, kui ta on majas ringkäigul. Elanike terviseprobleemidest annavad õele üldjuhul teada tegevusjuhendajad. Erihoolekandeteenuse osutaja ei ole kohustatud tagama õele eraldi kabinetti. Samas peab õel olema võimalus patsiente privaatselt vastu võtta ning tööks vajalikku inventari ja dokumente turvaliselt hoiustada. Kontrollkäigul kogetu põhjal võib järeldada, et praegu ei ole õel hooldekodus piisavalt ruumi ravimite ja muu vajaliku hoiustamiseks. Mõned inimesed on majutatud tuppa kahekesi ning seetõttu ei pruugi neil olla võimalik õega oma toas privaatselt vestelda. Seega võiks hooldekodu kaaluda õe tööks ning ka ravimite hoiustamiseks sobivama ruumi leidmist. Õiguskantsler tunnustab õe tööd hooldekodu elanike terviseseisundi jälgimisel ning dokumenteerimisel. Õiguskantsler palub hooldekodul tagada õendusteenus seaduses sätestatud ulatuses. Kaaluda võiks õe tööks sobivamate ruumide sisseseadmist. 5. Koroonaviiruse leviku tõkestamine Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Enamik töötajaid ja elanikke on Covid- 19 vastu vaktsineeritud. Inimesi vaktsineeris hooldekodu õde. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus 2020. aasta kevadel külastuspiirang, mille tõttu paljud hoolekandekeskuse elanikud ei saanud väga kaua oma 5 Vt õiguskantsleri 17.01.2019 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse, p 4. 7 lähedastega kohtuda. Õiguskantsler palub külastuspiirangute kehtestamisel arvestada, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu. Kontrollkäigu toimumise ajal oli hooldekodu elanike külastamine lubatud. Külastajad pidid endast ette teatama ning täitma tervisedeklaratsiooni. Külastusel tuli kasutada isikukaitsevahendeid ning eelistada kohtumist värskes õhus. Vestlusest hooldekodu elanikega tuli välja, et külastajatel ei lubatud kasutada hooldekodu tualetti. Hooldekodu juhtkond selgitas, et keeldumise põhjuseks oli soov vähendada võimalust, et viirus satub hooldekodusse. Arvestades, et hooldekodu asub eraldatud kohas, ei ole hoolealuste külastajatel muud sündsat võimalust kui kasutada vajaduse korral hooldekodu tualetti. Seega tuleb mõelda lahendustele, et külastajad saaks kasutada tualetti ka viiruse leviku ajal. 6. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud siinsele kirjale. Palun kujundage tervishoiueksperdi tähelepanekute ja soovituste suhtes oma seisukoht ning saatke see õiguskantslerile koos vastusega kirjas esitatud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 17.01.2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused Maria Sults 693 8448 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel