Oliver Markvart Teie 19.08.2021 nr
Juhatuse liige
Julianus Inkasso OÜ Meie 03.12.2021 nr 6-1/211665/2108304
[email protected]
Kohustuslikku kogumispensioni puudutavate nõuete arestimine
Härra Oliver Markvart
Palusite kontrollida tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise
seaduse § 114 vastavust põhiseadusele. See säte ei võimalda pensioniregistri tehnilise lahenduse
puudumise tõttu kohtutäituril kuni 2023. aasta 1. jaanuarini arestida (eelarestida) võlgniku nõuet
pensioniregistri pidaja vastu, kui võlgnik on otsustanud enne pensioniiga või pensionieas
kohustusliku kogumispensioni fondist oma raha välja võtta. Teie hinnangul on säte põhiseadusega
vastuolus, kui II pensionisamba väljamakse tehakse välisriigi krediidiasutuse kontole. Välisriigi
krediidiasutuses avatud kontot ei saa Eesti kohtutäitur arestida.
Leian, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse
(TsMSRS) § 114 ei ole põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks (vt 14.07.2021 seisukoht).
Kohustusliku kogumispensioni fondist tehakse väljamakse üksnes inimese kontole
krediidiasutuses. Arvelduskonto on täitemenetluses arestitav. Seega on II pensionisamba
väljamakse arvel võimalik rahuldada sissenõudja nõuet. Niisugune võimalus on ka siis, kui
II pensionisamba väljamakse tehakse välisriigi krediidiasutuse kontole.
Võlgniku nõude (eel)arestimine pensioniregistri pidaja vastu ei ole ainus võimalus sissenõudja
õigusi kaitsta. Võlgnikul võib Eestis (kui ka välisriigis) olla ka muud vara, millele saab sissenõude
pöörata (nt sissetulekule, kinnisasjale jne).
Kui II pensionisamba väljamakse tehakse välisriigi krediidiasutuse kontole, on sissenõudjal
võimalik pöörata nõue täitmisele välisriigis, nii nagu näeb ette selles riigis kehtiv õigus.
Täitemenetlus välisriigis võib olla keerukam, kulukam ja aeganõudvam kui Eestis, aga see ei
tähenda, et sissenõudja ei saaks oma õigusi kaitsta. Enamik välismaa väljamaksetest on tehtud
Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate krediidiasutuste kontodele. Sellisel juhul on sissenõudjal
võimalik oma õiguste kaitsmisel toetuda mitmele Euroopa Liidu määrusele.
I. Täitesüsteemi kujundamise põhimõtted
Põhiseaduse §-de 14, 15 ja 32 kohaselt on riigil kohustus luua eelkõige võlausaldajate
omandipõhiõiguse kaitseks toimiv täitesüsteem ja tagada, et konkreetses asjas oleks võimalik
2
korraldada täitemenetlus (Riigikohtu üldkogu 25.01.2018 osaotsus nr 2-15-17249, punktid 70 ja
79). Riigikogul on avarad võimalused otsustada, kuidas täitesüsteemi kujundada.
Põhiseaduse § 14 oleks rikutud juhul, kui oleks täitmata tõhusa menetluse tagamiseks vajalik
miinimum. Riigikogu on vaba otsustama, millisel viisil vajalik miinimum saavutada.1
Täitesüsteem tervikuna peaks tagama tõhusa menetluse, sealjuures tuleks ära hoida
menetlusosaliste tarbetut koormamist ja leida selle vältimiseks sobivaid lahendusi.
II. Sissenõude pööramine varalistele õigustele ja erand seoses II pensionisambast raha
väljavõtmisega
Üldreeglid sissenõude pööramiseks mitmesugustele rahalistele nõuetele ja õigustele on sätestatud
täitemenetluse seadustiku 7. peatükis. Nõude arestimisel kohustab kohtutäitur võlgniku suhtes
kohustatud kolmandat isikut täitma nõude sissenõudja kasuks kohtutäiturile ning keelab
arestimisaktiga võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige seda sisse nõuda (TMS § 111, nõude
eelarestimise kohta vt TMS § 120). Nõue loetakse arestituks alates arestimisakti
kättetoimetamisest võlgniku suhtes kohustatud isikule. See tähendab, et üldjuhul saaks kohtutäitur
saata pensioniregistri pidajale arestimisakti, mille kohaselt arestitaks võlgniku nõue
pensioniregistri pidaja vastu ja kohustataks pensioniregistri pidajat täitma kõigepealt
arestimisaktis olev nõue ja kandma raha sissenõudja kasuks kohtutäituri ametialasele
arvelduskontole.
Sellest üldreeglist sätestati seoses kohustusliku kogumispensioni reformiga erand TsMSRS
§-s 114. Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduval teiste seaduse muutmise seaduse ehk
kohustusliku kogumispensioni reformi eesmärk oli kehtestada II pensionisammas vabatahtliku
kogumisskeemina, et anda inimestele võimalus ise otsustada kogutud raha paigutamise (sh
väljavõtmise) üle, vähendada selle haldamisega seotud kulusid ning kõrvaldada selle kaudu
II pensionisamba puudused (vt ka Riigikohtu üldkogu 20.10.2021 otsus nr 5-20-3, p 58). TsMSRS
§ 114 kohaselt ei ole kuni 2023. aasta 1. jaanuarini täitemenetluse seadustiku alusel arestitav
(eelarestitav) võlgniku nõue pensioniregistri pidaja vastu, kui võlgnik on otsustanud enne
pensioniiga või pensionieas II pensionisambast oma raha välja võtta (kogumispensionide seaduse
(KoPS) § 40 lõiked 2 ja 3) või kui ta kasutab pärijana õigust päritud osakud tagasi võtta ja raha
välja võtta (KoPS § 31). Seega ei saa kohtutäitur kuni 2023. aasta 1. jaanuarini saata
pensioniregistri pidajale arestimisakti, mille kohaselt arestitaks võlgniku nõue pensioniregistri
pidaja vastu ja kohustataks pensioniregistri pidajat täitma kõigepealt arestimisaktis olev nõue ja
kandma raha sissenõudja kasuks kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.
Sellise erandi kehtestamist põhjendati sellega, et seoses II pensionisamba reformiga oli tegeldud
pensioniregistri arendustega, mis võimaldaksid II pensionisambast raha välja võtta, kuid tehniline
lahendus, mis võimaldaks kohtutäituri arestimisakte menetleda, on võimalik välja töötada aastaks
2023 (vt selgitusi erandi kohta). AS-i Pensionikeskus selgituste kohaselt lähtuti pensioniregistri
arenduste väljatöötamisel enne pensionireformi kehtinud tõlgendusest, et II pensionisamba
osakutele sissenõude pööramine on piiratud (KoPS § 5 lg 2 teine lause, investeerimisfondide
seaduse § 64 lg 13) ja oli võimalik vaid inimese kontole laekuva raha arestimine. Kui see teema
2020. aasta novembris üles kerkis, ei saanud enam arendustööde käigus (eel)arestimisega seotud
lahendusi arvestada. AS-i Pensionikeskus hinnangul ei ole pensioniregistris arestimisaktide käsitsi
menetlemine tehniliselt võimalik, kuna üks kohtutäitur võib välja saata sadu (eel)arestimisakte.
Samal ajal tuli keskenduda reformi peamisele eesmärgile – II pensionisambast raha ennetähtaegse
1
Lust, L. Paragrahv 14. – Madise, Ü. jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020,
punktid 31-32.
3
väljavõtmise võimaluse loomisele ja tõrgeteta toimimisele. II pensionisamba väljamaksete
tegemine on automatiseeritud ning arvestades kohtutäiturite arestimisaktide võimalikku arvu,
tuleb automatiseerida ka arestimisaktide menetlemine, sest vastasel juhul oleks olnud ohus
väljamaksete tegemine.2
III. Sissenõudjate huvidega arvestamine kohustusliku kogumispensioni reformi läbiviimisel
Riigikogul on reformide läbiviimisel avar otsustusruum. Otsus selle kohta, milliseid reforme teha
ja milliseid ühiskonnagruppe seejuures eelistada, on parlamendi pädevuses (Riigikohtu üldkogu
20.10.2021 otsus nr 5-20-3, p 115). Kahtlemata ei tohiks kogu elanikkonda puudutavaid reforme
korraldada kiirustades ja põhjalikke mõjuanalüüse tegemata. Olulisi reforme tuleks teha
kaalutletult, töötades põhjalikult läbi muu hulgas kõik tehnilised üksikasjad ning kaasates
võimalikult palju huvirühmi ja ka eksperte.
Kohustusliku kogumispensioni reformiga ei kahjustatud sissenõudjate õigusi. Pigem avardati
sellega oluliselt nõuete täitmise võimalusi. Endiselt kehtib kohustusliku pensionifondi osakutele
sissenõude pööramise keeld (KoPS § 5 lg 2 teine lause, investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13).
Sissenõudjal tekib võimalus oma nõuete rahuldamiseks siis, kui võlgnik otsustab enne pensioniiga
või pensionieas II pensionisambast lahkuda ja raha välja võtta. Enne reformi sellist võimalust ei
olnud.
Võib küll teha etteheiteid kohustusliku kogumispensioni reformiga kiirustamise ja kõikide
tehniliste üksikasjade (sh IT-arenduste tegemine pensioniregistris kohtutäituri arestimisaktide
menetlemiseks) läbi töötamata jätmise kohta, aga see ei tähenda, et TsMSRS § 114 on
põhiseadusega vastuolus. Seaduseelnõu mõjude analüüs ja huvigruppide kaasamine on hea
õigusloome olulised ja vajalikud etapid. Ometi tuleb möönda, et mõjude analüüsimata jätmine ja
vead kaasamise korraldamises ei tähenda ilmtingimata, et langetatud otsus on vale. Riigikogu
otsust, kuidas peaks üks või teine küsimus olema seaduses reguleeritud, ei muuda
põhiseadusvastaseks ainuüksi see, et eelnõu seletuskirjades on jäetud õigusnormid põhjendamata,
nende mõju on hinnatud puudulikult või huvigruppide kaasamisel on tehtud vigu.
Toimivate IT-lahenduste väljatöötamine võib võtta aega. Arvestades II pensionisambaga liitunud
isikute arvu (üle 700 000 inimese), ei saa täie kindlusega väita, et pensioniregistri pidaja saaks
ilma tehnilise lahenduseta mõistlikul viisil ja mõistlike jõupingutustega menetleda kohtutäiturite
arestimisakte. Kohtutäiturite arestimisaktide menetlemine käsitsi ning täitemenetluse võlgnike
väljamaksete ükshaaval eemaldamine pensioniregistri infosüsteemist oleks praktikas eeldatavalt
teinud võimatuks pensionireformi elluviimise seadusandja ettenähtud ajal ja korras. Parlament
soovis igal juhul alustada reformi 2021. aasta alguses ning esimestele II pensionisambast
lahkujatele raha välja maksta 2021. aasta septembris (KoPS § 431 lg 2, § 70 lg 3). Sestap ei olnud
reformi edasilükkamine ja IT-arenduste tegemine pensioniregistris kohtutäituri arestimisaktide
menetlemiseks poliitiliselt ega õiguslikult võimalik.
Pole kahtlust, et arestimisele seatud piirangutega piiratakse sissenõudja õigust tõhusale
täitemenetlusele. TsMSRS §-s 114 sätestatud erand on aga ajutine. Riigikohtu praktikast
(21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p 39 ja 20.03.2006 otsus nr 3-4-1-33-05, p-d 30 ja 31) ei tulene,
et isikute ebavõrdne kohtlemine administratiivsete ja tehnilist laadi raskuste tõttu oleks keelatud.
Riigikohus on leidnud, et ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete ja
tehnilist laadi raskustega. Administratiivsed raskused võivad olla kaalukas argument teiste
argumentide hulgas. Välistada ei saa ka seda, et vahel võib reformi tagajärjel tekkivat ebavõrdsust
2
AS-i Pensionikeskus 19.09.2021 ja 11.10.2021 kirjad.
4
põhjendada ka ainult administratiivsete raskustega. Jäik keeld põhjendada reformi tagajärjel
tekkiva ebavõrdse kohtlemise lubatavust üksnes suurte administratiivsete raskustega tooks kaasa
olukorra, kus täitevvõim ja seadusandja põrkuvad reformi ees tagasi just nende raskuste tõttu
(Riigikohtu 09.03.2017 otsus nr 3-3-1-66-16, p 31). Asjaolu, et IT-arendusi ei suudetud teha
piisavalt kiiresti ja kohustusliku kogumispensioni puudutavate nõuete arestimise kohta kehtestati
erand, jääb Riigikogu kaalumisruumi sisse. Riigikogu võis kaaluda, kas teha kohustusliku
kogumispensioni reform ilma võlausaldajate huve kaitsvate IT-arendusteta või töötada välja
IT-arendused ja lükata reform edasi. Riigikogu otsustas eelistada pensionireformi ja
II pensionisambast raha välja võtvate inimeste huve, mitte võlausaldajate huve.
TsMSRS § 114 ei reguleeri iseenesest II pensionisamba väljamakse tegemist pangakontole. Seda
on reguleeritud kogumispensionide seaduses. Inimene, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, võib nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil
pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist (KoPS § 431 lõike 1 esimene lause).
Raha väljavõtmise avalduses tuleb muu hulgas märkida inimese pangakonto number ning vajaduse
korral muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed (KoPS § 524 lg 2 p 4). Seaduse kohaselt
võib avalduses märkida nii Eestis kui ka välisriigis asuva krediidiasutuse konto numbri. Riigikogu
ei ole inimeste pangakonto valikut seadusega kuidagi piiranud. Muud kui pangakonto numbrit ei
võimalda seadus II pensionisamba väljamakse avalduses märkida (nt makseasutuse konto).3
Seega teeb pensioniregistri pidaja pensionifondist väljamakse üksnes krediidiasutuse kontole. Kui
on olemas täitedokument, saab kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku pangakontole ja sellel
olevale rahale seaduses ettenähtud korras ja ulatuses (vt TMS § 115). Krediidiasutus peab
arestimisaktis märgitud summa kandma kohtutäituri ametialasele kontole. Konto arestimisel
laekunud summa saab kohtutäitur kanda sissenõudjale (vt täpsemalt TMS § 43 lg 11). 2021. aasta
septembris tegi registripidaja II pensionisamba väljamakse rohkem kui 148 000 inimesele. 98 protsenti
väljamaksetest tehti Eestis asuvate krediidiasutuste kontodele (üle ühe miljardi euro), kusjuures
kohtutäituritele laekus 13 000-14 000 võlgniku II pensionisamba väljamaksetest umbes 70 miljonit
eurot.4 Enamik II pensionisamba väljamakseid tehti niisiis Eestis asuvate krediidiasutuste
kontodele ja nii arvestati sissenõudjate huvidega suurel määral.
Registripidaja saab Eesti krediidiasutusest järele küsida, kas isiku avaldusel märgitud nimi ja
pangakonto number on õiged (KoPS § 524 lg 42). Samas ei saa registripidaja jätta tegemata
väljamakset välisriigi krediidiasutuse kontole seni, kuni täitemenetluse võlgnik esitab avalduse
väljamakse tegemiseks Eesti krediidiasutuse kontole. Selliseks tegevuseks puuduks seaduslik alus.
Isiku omandiõiguse või lepinguvabaduse piirang peab olema sätestatud seaduses. Pealegi ei ole
pensioniregistris andmeid inimeste võlgade ega nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta (vt
väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 3 lg 3, § 51 lg 4). Täitemenetluse võlgnike
välistamine teiste II pensionisamba väljamakse avalduse esitanud isikute hulgast vajab eraldi
tehnilise lahenduse loomist (vt eespool). Täitemenetluse võlgnike ja täitemenetlust puudutavate
andmeteta tuleks aga välistada kõik välisriikide krediidiasutustes avatud kontod. Sellisel juhul
piirataks nende II pensionisamba väljamakse avalduse esitanud isikute õigusi, kes ei ole
täitemenetluse võlgnikud.
3
Registripidaja ei tee väljamakseid makseasutustele Revolut, Paysera vms. Inimesi, kes on valinud pangakontoks
Revolut, Paysera vms makseasutuste kontod, teavitab registripidaja väljamakset takistavast asjaolust ja palub oma
pangakonto andmeid muuta. Vt Pensionikeskuse 19.09.2021 ja 11.10.2021 kirjad.
4
Vt ERR-i 06.09.2021 uudis II pensionisamba väljamaksete kohta; ERR-i 05.09.2021 uudis „„Olukorrast riigis“:
pensionireformi mõjudega peab pikalt arvestama“.
5
Kui Riigikogu oleks soovinud arvestada sissenõudjate huve, oleks ta saanud kogumispensionide
seadusesse lisada nõude, et avalduses tuleb märkida Eestis asuva krediidiasutuse konto, või oleks
saanud TsMSRS-is sätestada, et kuni 2023. aasta 1. jaanuarini tuleb avalduses märkida Eestis
asuva krediidiasutuse konto. Samas oleks sellise lahendusega eelistatud sissenõudjate huve teiste
II pensionisambast raha välja võtvate inimeste huvidele. Nimelt on II pensionisambaga liitunute
hulgas ka neid, kellel on side Eestiga katkenud (nt välismaalased, kes Eestis töötades on teinud
sissemakseid II pensionisambasse, või ka Eesti kodanikud, kes on asunud elama mõnda välisriiki),
mistõttu poleks Eestis pangakonto avamise nõue olnud põhjendatud või poleks see neil olnud ka
võimalik. II pensionisambaga on hõlmatud üle 700 000 inimese ning valdav osa neist pole
võlgnikud.5 Kohustades II pensionisambast raha välja võtvaid inimesi taotlema raha kandmist
Eestis asuva krediidiasutuse kontole, oleks olnud võimalik paremini tagada osa sissenõudjate
nõuete täitmist. Teisalt oleks sellega ülemäära piiratud nende inimeste õigusi, kes pole võlgnikud.
Seetõttu ei saa sellisest lahendusest loobumist Riigikogule ette heita.
Kuna Riigikogu pole kuidagi piiranud inimeste pangakonto valikut, võivad inimesed (sh
täitemenetluse võlgnik) taotleda II pensionisamba väljamakse kandmist ka välisriigis asuva
krediidiasutuse kontole. Pensionikeskus tegi välisriikide krediidiasutuste kontodele 2021. aasta
septembris 2039 makset. Neist 1684 makset tehti (umbes 5,7 miljonit euro ulatuses) Euroopa
Liidus asuvate krediidiasutuste kontodele ning 53 makset tehti (umbes 183 000 euro ulatuses)
väljaspool Euroopa Liitu asuvate krediidiasutuste kontodele.6 Seega tehti väike osa
II pensionisamba makseid (sh täitemenetluse võlgnikele) välisriikides asuvate krediidiasutuste
kontodele, kusjuures enamik neist Euroopa Liidus asuvate krediidiasutuste kontodele.
Eesti kohtutäitur saab teha täitetoiminguid vaid Eesti piires. Kui vara asub välisriigis, ei saa ta
täitetoiminguid teha (TMS § 4 lg 4 esimene lause). Kui II pensionisamba väljamakse tehti
täitemenetluse võlgnikule välisriigi krediidiasutuse kontole, ei saa Eesti kohtutäitur
II pensionisamba väljamakse arvel sissenõudjate nõudeid Eestis täita. Riigikogu arutelust ega
vastava eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel ei pidanud Riigikogu võimalikuks pakkuda
lahendusi sissenõudja õiguste kaitseks juhuks, kui II pensionisamba väljamakse tehakse välisriigis
asuva krediidiasutuse pangakontole. Võimalik, et Riigikogu pidas piisavaks olemasolevaid
lahendusi.
IV. Sissenõudja õiguste kaitse
Sissenõudja nõude täitmine muu vara arvel
Sissenõude pööramine II pensionisamba väljamaksele ei ole ainus võimalus sissenõudja õiguste
kaitsmiseks. Silmas tuleb pidada sedagi, et võlgnikul võib nii Eestis kui ka välisriigis olla ka muud
vara, millele saab sissenõude pöörata. Kohtutäituri kohustus Eestis on teha kõik võimalik, et
võlgnik täitedokumenti täidaks. Kohtutäituri käsutuses on mitmed kiired ja tõhusad vahendid,
millega sundida võlgnikku oma kohustust täitma: näiteks saab ta arestida võlgniku sissetuleku ja
pangakonto, samuti vallasasja või kinnisvara.
Kui inimesel on kogutud vara II pensionisambasse, siis on ta saanud töist sissetulekut, millele
kohtutäitur võib pöörata sissenõude (KoPS § 7, TMS § 130 jj). Võimalik, et II pensionisamba
5
Rahandusministeeriumi 22.09.2021 kiri.
6
Pensionikeskuse 19.09.2021 kiri; 15.09.2021 oli 2022. aasta jaanuariks II pensionisamba väljamakse avalduse
esitanud 12 468 inimest. Välisriigi krediidiasutuse kontole on väljamakset taotlenud 519 inimest, neist 47 on taotlenud
väljamakset väljaspool Euroopa Liitu asuva krediidiasutuse kontole. 12 avalduses on esitatud seadusele mittevastavad
andmed.
6
väljamakse arvel oleks saanud sissenõudja nõude rahuldada ka ühekorraga või suures ulatuses.
Kahtlemata on võlausaldaja omandiõiguse kaitseks oluline täitemenetluse kiirus. Sissetuleku
arestimine ei pruugi üldjuhul katta kogu sissenõudja nõuet. Kui sissenõudja nõuet täidetakse
võlgniku sissetuleku arvel pikema aja jooksul, ei tähenda see, et täitemenetlus ei võiks olla tõhus
ja sissenõudja õigused ei oleks kaitstud. Sestap pole võimalik üheselt väita, et kui kohtutäitur ei
saa arestida (eelarestida) võlgniku nõuet pensioniregistri pidaja vastu, siis rikutakse igal juhul
sissenõudja õigusi tõhusale täitemenetlusele.
Sissenõudja nõude täitmine välisriigis
Pensioniregistri vastava tehnilise lahenduse puudumine ja II pensionisamba väljamakse tegemine
välisriigis asuva krediidiasutuse kontole tähendab seda, et sissenõudjal on võimalik oma nõue
täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles riigis kehtivale õigusele (TMS § 4 lg 4 lause 2). Kui
võlgniku elukoht ja ka kogu tema vara on välisriigis, siis on õigustatud täitemenetlus viia läbi
välisriigis, nii nagu näeb ette selles riigis kehtiv õigus. Selline lahendus võimaldab tagada paremini
võlgniku õiguste kaitse. Samuti saab sissenõudja kaaluda oma nõude välisriigis täitmisele pöörata
siis, kui II pensionisamba väljamakse on võlgniku ainus vara, millele sissenõude pööramine
võimaldaks rahuldada sissenõudja nõude täielikult või suures osas.
Tõsi, täitemenetlus välisriigis võib olla keerulisem, kulukam ja aeganõudvam kui Eestis. Siiski ei
ole see oluliselt raskem ega täiesti võimatu ning välisriigis varale sissenõude pööramisega on
võimalik sissenõudjal oma õigusi siiski kaitsta. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku
teabe saamiseks on sissenõudjal õigus pöörduda Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole (TMS
§ 4 lg 4 lause 3).
Kohtutäituritel on olemas teave selle kohta, millise krediidiasutuse kontole soovib inimene
II pensionisamba väljamakset saada. Kohtutäituritele on antud ligipääs pensioniregistrile ning
õigus teha andmevahetussüsteemi abil päringuid, kas võlgnikul on II pensionisamba fondiosakuid,
kui suures väärtuses neid on ning kas on esitatud avaldus raha väljavõtmiseks ja millisele
pangakontole väljamakset soovitakse (EVKS § 7 lg 3 p 4).7 Need andmed on vajalikud ka
sissenõudjale, et ta saaks teha toiminguid täitedokumentide täitmiseks välisriigis.
Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8
lg 1). Seega, kui kohtutäitur saab teada, et täitemenetluse võlgnik on soovinud II pensionisamba
väljamakset välisriigis asuva krediidiasutuse kontole, tuleb tal selgitada sissenõudjale, et
II pensionisamba väljamakse arvel on võimalik nõue täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles
riigis kehtivale õigusele. Samuti peab kohtutäitur andma selgitusi, et välisriigis täitedokumendi
täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole.
Justiitsministeeriumi väitel ei ole sissenõudjad välisriigis täitedokumendi täitmiseks
II pensionisamba väljamaksete asjus ministeeriumi poole pöördunud.8
Kui kohtutäitur on andnud sissenõudjale teavet võlgniku soovi kohta saada II pensionisamba
väljamakse välisriigi krediidiasutuse kontole ja ka välisriigis nõude täitmisele pööramise
võimaluse kohta, on sissenõudjal olnud piisavalt aega, et viia end kurssi välisriigis täitedokumendi
täitmise menetlusega. TsMSRS § 114 võeti vastu 15.12.2020 ja jõustus 02.01.2021. Sellest ajast
on teada, et kohustuslikku kogumispensioni puudutavaid nõudeid ei ole võimalik (eel)arestida ning
II pensionisamba väljamakse võidakse teha nii Eesti kui ka välisriigi krediidiasutuse kontole.
Väljamakse avaldus tuli teha hiljemalt 31. märtsil, kui võlgnik soovis väljamakset hiljemalt
7
Kohtutäiturid on seda õigust aktiivselt ka kasutanud, Pensionikeskuse 19.09.2021 kiri.
8
Justiitsministeeriumi 21.09.2021 kiri.
7
20. septembril. Kui võlgnik soovis väljamakset hiljemalt 20. jaanuaril, pidi ta esitama avalduse
hiljemalt 30. novembriks (KoPS § 431 lõike 2 punktid 1 ja 3). Kuigi inimesel on võimalik
avalduses pangakontot väljamakse tegemiseni muuta, ei ole siiski tõenäoline, et seda võimalust
lugematuid kordi kasutatakse.
Nõuete täitmist väljaspool Euroopa Liitu reguleerivad mitmed riikidevahelised lepingud ja
konventsioonid. Kahepoolsed õigusabilepingud on Eestil sõlmitud näiteks Venemaa ja
Ukrainaga.9
Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole ühtlustatud reegleid, et täitemenetlus toimuks kõikides
liikmesriikides ühtemoodi. Menetlus toimub igas liikmesriigis selle riigi õiguse kohaselt. Piiriülest
täitemenetlust reguleerib aga hulk määrusi, mis käsitlevad täitedokumenti ja selle piiriülest
tunnustamist. Euroopa Liidu määrused on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis
liikmesriikides.
Euroopa Liidu piires saab sissenõudja tugineda eelkõige EL-i määrusele nr 1215/2012, mis
reguleerib kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades,
või EL-i määrusele nr 4/2009, mis reguleerib kohtualluvust, kohaldatavat õigust, kohtuotsuste
tunnustamist ja täitmist ning koostööd ülalpidamiskohustuste küsimustes. Samuti on võimalik
sissenõudjal hankida Euroopa täitekorraldus EL-i määruse nr 805/2004 alusel, mis reguleerib
Euroopa täitekorralduse andmist vaidlustamata nõuete kohta. Ka see määrus reguleerib suhteid
tsiviil- ja kaubandusasjades.
Kuna täitemenetluse algatamine teises EL liikmesriigis võib võtta aega, on sissenõudjal võimalik
esitada kohtule avaldus võlgniku välisriigis asuva pangakonto arestimiseks pangakontode Euroopa
arestimismääruse nr 655/2014 alusel, et kaitsta võlgniku kontole laekunud summa kadumist
(võrreldav hagi tagamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lõike 1 mõttes). Määrust
kohaldatakse rahaliste nõuete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades määruse artiklis 2 sätestatud
erisustega. Raha kättesaamiseks peab sissenõudjal olema täitedokument ja see tuleb pöörata
täitmisele riigis, kus võlgnikul on vara. Määrus võimaldab sissenõudjal taotleda ka teavet võlgniku
arvelduskontode kohta (art 14).10
Sissenõudja õiguste parem kaitse
Sissenõudja huvide paremaks kaitseks Eestis ja täitemenetluse vältimiseks välisriigis saab siiski
kaaluda, kas oleks põhjendatud sätestada täitemenetluse seadustikus nõue, et Eestis alaliselt elav
võlgnik peab teatud tingimustel korraldama täitemenetluse alguses või kestel kogu sissetuleku
laekumise Eestis asuva krediidiasutuse kontole. Kaaluda saab ka seda, kas selline kohustus tagada
kohtutäituri ja/või kohtu abiga või anda sissenõudjale õigus sekkuda võlgniku
privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse hagi esitamisega11.
9
Venemaal ja Ukrainas kohtuotsuste täitmise kohta vt nt www.juristaitab.ee/maarused-ja-
tunnustamine/tunnustamine-venemaal-voi-ukrainas-oigusabilepingute-alusel.
10
Välisriigis kohtuotsuse täitmise kohta leiab teavet veebilehelt www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-
dokumenti-valismaal-tunnustada/kohtuotsuse-tunnustamine-ja-taitmine.
11
Sissenõudjal on näiteks õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist (TMS
§ 14 lg 2). Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist
enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu (TMS § 118
lg 1). Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas
osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huve (TMS § 187 lg 1).
8
Kokkuvõtteks: abstraktne põhiseaduslikkuse analüüs ei võimalda teha järeldust, et
asjassepuutuvad normid on vastuolus põhiseadusega. Täitesüsteem tervikuna peaks üldjuhul
tagama tõhusa menetluse, võimaldades kohtutäituril selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja
kohustusi ning arestida ka võlgniku vara. Sissenõudja õiguste kaitse sõltub eelkõige konkreetsest
täitemenetlusest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks:
Justiitsministeerium (
[email protected])
Rahandusministeerium (
[email protected])
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Kristel Lekko 693 8404
[email protected]